Page 1

Noor tegija 7. juuni 2017

www.tallinn.ee/noorteinfo

Carl Tuulik: teiste rasside vihkamine ei ole patriotism Foto: Kiur Kaasik

Elame 21. sajandil, kus maailma saab jaotada esimeseks, teiseks ja kolmandaks. Alatasa kuuleme arenenud maadest ja arengumaadest. Ühiskonnas valitsevad normid erinevad radikaalselt saja aasta tagusest ajast. Kõik inimesed aga ei ole valmis ajaga kaasas käima ja leppima teistsuguse maailmaga. Ühe inimgrupi eelistamine teisele on muutunud trendiks, kohati ohtlikuks trendiks. Üheks enim poleemikat tekitanud teooriaks on rassism. Mis roll aga on rassismil tänapäeva ühiskonnas ja miks see nii on?

Rassism ei ole patriotism Carl Tuulik on tumedanahaline Nigeeria päritolu eestlane, kes on sündinud ja kasvanud Hiiumaal. On ilmselge, et kuna mustanahaliste osakaal

Risk Standardid Õpetaja Janno Puks: minu jaoks on keemia hobi

4

Lea Wagner – vabatahtlik noor Tallinna Pääsküla noortekeskuses 

NOORI KAASAV TÖÖELU

5

Noori tööle kaasav programm – STEP

KOGEMUSTEROHKE LAAGRISUVI

6

Elamus, kogemus ja kogemusõpe noortelaagris osalemisest

SUVEKALENDER 2017

Miina Härma gümnaasiumi õpilane

R

2-3

RAHVUSVAHELISED VÕIMALUSED

ELERIN EELMÄE

assismi võib määratleda kui halvustavat suhtumist teisest rassist, rahvusest ja kultuurist inimestesse. Julgen väita, et selle sõna kasutamine on viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt sagenenud. Kas tõesti on inimese loomuses diskrimineerida kedagi temast endast sõltumatute aspektide tõttu? Raske uskuda. Pigem võiks proovida seda nähtust seletada, tuginedes ajaloolisele taustale, vähemalt Eesti puhul. Teame, et oleme korduvalt elanud võõrvõimu all – küll on meile surutud peale ristiusku, küll on keelatud olla vaba rahvas. Eestlasi on praegu rohkem kui kunagi varem, kuid sellegipoolest on meid äärmiselt vähe. Võib arvata, et rahva hinges on endiselt valu, ettevaatlikkus ja hirm taas vabadus kaotada. Leian, et põhjendamatu on elada oma emotsioone ja kartusi välja teiste rahvuste ja rasside esindajate peal, nagu oleks kõik, mis Eesti riigis halvasti on, nende süü.

KONKURSS „NOOR TEGIJA“

Martin Otto Parve, Eestis sündinud ja kasvanud mulatt, eestlane, on üks paljudest, kes on pidanud oma nahavärvi pärast taluma sallimatust.

Eesti rahvastikus on niivõrd väike, saavad Carli-sugused inimesed avalikes kohtades rohkem tähelepanu kui europiidse rassi esindajad. Iseasi, kas on tarvis minna oma eeskujulikult käituvat kaasmaalast sõimama ja teda rünnata. Carl ütles ajalehele Telegram antud intervjuus järgnevat: “Osa eestlasi arvab tõsimeeli, et kui nemad ei salli mustanahalisi või vihkavad teisi rasse või ajavad neid Eestist välja, siis see ongi patriotism ja esiisade armastamine ning rahvuslikkus. Tegelikult on selle puhul tegemist raskekujulise ja äärmiselt sügava rassismiga.” Viimaste aastatega süvenenud põgenikekriisi tulemusel on paljude eestlaste arusaamad põgenikest ja mustanahalistest võhiklikud. Enam ei eristata turisti põgenikust, üliõpilasi aetakse kirvega taga, nagu kirjeldas Uganda tudeng Julius Lwanga Postimehe veergudel oma esimest nädalat Eestis. Sellise sallimatu käitumisega kahjustavad eestlased oma mainet ja toovad

muuhulgas ka majanduslikku kahju Eesti riigile. Me ei saa olla uhked oma väikese arvu vastuvõetud põgenike ja nende suhtes toime pandud kuritegude rohkuse üle. Jääb mulje, nagu eestlastes oleks mingisugune sisemine vimm või raev, mida vägisi kellegi peal välja üritatakse elada. Unustame globaalse vastutustunde Kui mõtleme eestlastest kui ühtsest rahvast, siis mis on see, mis meid ühendab? Kas tõepoolest viha võõraste vastu? Või hoopis patriotism, mille tulemusel rassistlik suhtumine aina hoogustub? Patriotism on üldlevinult isamaa-armastus, ühtekuuluvustunne, ustavus oma riigile. ETV saates “Suud puhtaks” ütles sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets tabavalt, et patriotism on tunne, mitte asi, mida saab katsuda. Tema hinnangul on patriotismil kaks jalga: üks on isamaa- või kodumaa armastus ja teine on globaalne vastutustunne. Just selle viimase, globaalse

vastutustunde aga kipuvad eestlased kohati unustama. Samas ei saa seda neile pahaks panna, kui keegi pole n-ö õigesti ette näidanud. Eesti on noor riik. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikme Jaak Madisoni arvates tulenebki eestlaste alalhoidlikkus ja pelglikkus just sellest. Me näeme küll läänes toimivaid integreerunud ühiskondi, kus ei vaadata iga mustanahalist kui haruldast eksponaati muuseumiriiulil, kuid millegipärast ei pea me sarnast olukorda oma kodumaal võimalikuks. Tuginedes ajaloole, julgen väita, et kuna inimesed on alati liikunud ühest kohast teise nii sõjalistel kui ka majanduslikel eesmärkidel, siis lõppude lõpuks on aeg see, mis paneb rahva harjuma uuenenud oludega, käesoleval juhul kirjuma ühiskonnaga. Patriotism on oluline. On tore hinnata oma kodumaa loodust, kultuurilist väärtust ja seda uhkusega välismaalastele tutvustada. Sellegipoolest tuleb mõista, et patriotismiga pole tarvis minna äärmustesse,

7-8

Mahukast suvekalendrist leiab koolivaheajaks tegevusi

eestlased ei pea käituma ebainimlikult, proovides tõestada oma ustavust meie riigile. Austagem parem inimesi eelarvamusteta ja ärgem sildistagem. Me saame muuta oma suhtumist kasvõi oma sõnavara valikutega, eesti keel oleks jätkuvalt elujõuline ilma väljendita “Pime nagu neegri kõhus.” Ei piisa sellest, et Astrid Lindgreni teosest “Pipi Pikksukk” eemaldada sõna “neeger”, neegrid jäävad ju alles. Pole muud lahendust, kui et inimesed peavad mõistma olukorra tõsidust, rassismi sisu, enese sallimatust ja selle põhjendamatust. Kindlasti ei sünni sellised muutused üleöö, kuid nagu oli ka eesti vanarahval kombeks öelda, siis parem hilja kui mitte kunagi. Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi “Noor tegija” auhinnalise I koha võitnud tööga. Konkursi korraldas Tallinna spordi- ja noorsooamet koostöös Delfi Noorte Häälega.


KONKURSS „NOOR TEGIJA“

2

Risk

Foto: Darja Melnik

Tuntud väljendi – kes ei riski, see šampust ei joo – tähendus oleks justkui kõigile arusaadav. See kutsub meid tegutsema ja mitte kartma proovida midagi uut, kuid millegipärast on elus vähe neid, kes nii otsustavad. DARJA MELNIK Tallinna Pae gümnaasiumi õpilane

R

isk on see, mida on ajast aega kardetud. Lapsepõlvest peale on püütud sisendada, et see on hirmus, aga miks on nii hirmus riskida? Miks me praegusel ajal isegi ei taha proovida? Kui järele mõelda, siis on meid juba varasest lapsepõlvest peale hirmutatud, et kui teeme midagi riskantset, siis läheb see halvasti. Kui tahame minna teist teed ja lõhkuda selle spiraali, ei mõisteta meid, ja jällegi on kõik halvasti. Isegi koolis püüame väljendada arvamust, mis meeldib õpetajale, aga mitte seda, mida tegelikult usume, kuna see on liiga

Kui inimestele meeldib midagi ebatavalist, pole põhjust seda karta.

riskantne. Viimasel ajal on kergem omaks võtta võõrast arvamust kui kaitsta oma. Õigus? Nagu näitab praktika, on maailm täis mitte kellelegi vajalikke ste-

reotüüpe, mis segavad meid rahulikult ja õnnelikult elamast, tegemast seda, mida tegelikult tahame, mis teeks meid õnnelikuks. Olen veendunud, et peaaegu kõigil leidub soov,

mis oli või oleks liiga n-ö riskantne meie ühiskonna jaoks või ei vastaks seatud normidele. Mees küünetehnikuks? Kujutame ette meest, kellele meeldib küüsi värvida. Tal on annet, kuid ta on alati kartnud seda arendada ja sellel alal töötada, kuna see töö on naistele, aga meeste jaoks ebanormaalne – see ju ei mahu teiste inimeste raamidesse. Milline õudus! Aga kui järele mõelda, kas see pole nende elu, kas see pole nende õnn? Vastus on ei. Kujutame ette, mis juhtub, kui mängida see ümber teisiti. Oletame, et see mees ületas kõik oma hirmud, jättis seljataha võõra arvamuse ja ikkagi riskis. Ta alustas lihtsalt – hakkas tööle tavalises salongis. Olles inspireeritud oma lemmiktööst ja püüdlusest areneda, tekkisid talle püsikliendid ning siis otsustas ta avada oma äri. Muidugi, sellise entusiasmi ja tuhinaga tal kõik laabus, kuid meenutagem, et selleks ta riskis. See ei käi ainult tema kohta, vaid ka tüdruku kohta, kes tahab saada

poksijaks, poisi kohta, kes tahab saada stilistiks, või vanaema kohta, kes on kogu elu soovinud tätoveeringut. Naastes teema juurde, kas ei tähenda see, et meid püütakse ettekavatsetult hirmutada riski ja mingite raamidega, et teada saada, kellel ikkagi jätkub julgust ning kes leiab endas jõudu purustada see väär ring, näidates üles oma individuaalsust ja annet. Omal moel võib seda pidada edukate inimeste looduslikuks valikuks. Hoopis teine küsimus on, kas inimesele on seda vaja või kas ta on lõpuni õnnelik – see on juba iga inimese enda otsustada. Lõppude lõpuks, kui vaadata, pole risk üldsegi nii hirmutav. Inimesed peavad aru saama – kui neile meeldib midagi ebatavalist, pole põhjust seda karta. Mida tõepoolest tasub karta, on riskimist mitte proovida, sest viimaks osutub selleks teie elu ja tähtsust omab ainult see, kas olete õnnelik või mitte. Ärge kartke riskida, teha seda, mida armastate ja olla see, kes olete. Ärge kartke elada!

Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi “Noor tegija” auhinnalise II koha võitnud tööga. Konkursi korraldas Tallinna spordi- ja noorsooamet koostöös Delfi Noorte Häälega.

Standardid

Foto: Darja Melnik

Öelge, kas te olete end kunagi tundnud ebasobivana – mitte selles mõõdus, mitte selles vormis, “ebastandardsena”? Kui vastate jaatavalt, siis teile meeldib see artikkel. DARJA MELNIK

K

uuldes sõna “standard”, kujutavad paljud ette midagi väljanägemisega seotut, kuigi tegelikult on standardeid kõikjal. Viimastel aastatel on enamik ümberringi hakanud korrutama, et igaühel on oma standardid – oma väljanägemine, oma elu –, aga nagu praktika näitab, ei ole maailm selleks valmis. Elus leidub ikka julmi inimesi, kes elavad oma kitsastes raamides ja on valmis sind hukka mõistma igas asjas: sa ei ela nii, ei kõnni nii ja üleüldse oled üks imelik inimene. Alustame kõige levinumast – ilu mõistest. Ilu ja millega seda süüakse? Ilu on inimese jaoks kõige määratlematum mõiste – kui eluviisi kohta võime ütelda, et suitsetamine, alkohol ja muu selline on halb, siis ilu suhtes pole see nii lihtne. Keegi armastab tätoveeringuid, keegi ihu augustamist, keegi tagasihoidlikkust. Nagu näete, on valik lai ning nende vahel on ilmsed eri-

nevused ka selles, kuidas neile reageerib ühiskond. Kui järele mõtelda, siis toimub see täiesti mõistetavatel põhjustel: standardid, mida meile on lapsepõlvest peale surutud meedia ja vanemate abiga. Lapsepõlvest peale sisendatakse meile: värvilised juuksed, ihu augustamine, liiga pikk kasv, liiga väike kasv, liiga kõhn keha, liiga paks keha – see kõik on halb. Kuid minu vastus sellele on ei. Kellelgi pole õigust teile öelda, kas olete ilus või mitte. Ainult inimene ise saab otsustada, kas ta on ilus või mitte, kas ta tahab midagi muuta või mitte. Aga inimesed, kellel on häbematust teid hukka mõista selle eest, mis teile meeldib, lihtsalt ei vääri tähelepanu, sest see on ainult teie elu ja ainult teie juhite oma saatust. Harmooniliselt iseendaga Järgmise punktina käsitleksin elu ja eluteed. Millegipärast on ajalooliselt välja kujunenud, et kõigil inimestel on

Lõpetagem teineteise võrdlemine ja lihtsalt hakkame väärtustama kõiki.

üks ettemääratus – luua perekond ja jätkata sugu. Jah, vast tõepoolest kellegi jaoks ongi see ideaalne elu ja nad leiavad selles oma õnne, kuid siia hulka ei tohi lugeda kõiki ega liiati mõista hukka teisi eesmärke. Keegi tunneb end suurepäraselt kihlatuna tööga ja paari hea sõbraga, kellelegi meeldib vaheldus ja seiklused, aga kas see teeb neist halvad inimesed? – Ei, absoluutselt mitte. Halb inimene on see, kes neid hukka mõistab ja püüab allutada neid standarditele; halb inimene on see, kes te-

kitab teistele valu ja kahju, aga mitte see, kes lihtsalt loob oma elu ning elab nii, nagu talle on mugav. Just seda on vaja õpetada lapsepõlvest peale, õpetada elama harmooniliselt iseendaga, aga mitte standardite järgi. Mitu põlvkonda on juba üles kasvanud sellistes tõekspidamistes, andkem siis järgmistele põlvkondade-

le teine maailm. Niisugune maailm, kus sind ei mõisteta hukka juuksevärvi pärast, vaid hinnatakse mõistust ja inimlikke väärtusi. Lõpetagem teineteise võrdlemine ja lihtsalt hakkame väärtustama kõiki. Inimkond peab lihtsalt leppima faktiga, et me kõik oleme erinevad ja kõigil on erinevad saatused.

Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi “Noor tegija” auhinnalise III koha võitnud tööga. Konkursi korraldas Tallinna spordi- ja noorsooamet koostöös Delfi Noorte Häälega.


KONKURSS „NOOR TEGIJA“

3

Õpetaja Janno Puks: minu jaoks on keemia hobi Te olete öelnud, et olete Arte kõige rohkem teeniv õpetaja. Mitu töökohta selle tarvis vaja läheb? Mis te selle rahaga teete? Mulle meeldib mitmel töökohal töötamine vahelduse mõttes. Teine keskkond, teised inimesed, teised vaatenurgad, erinevused rikastavad ja ergutavad mind. Mul on kurb vaadata kurnatud, õnnetuid ja väsinud õpetajaid. Lähed teise keskkonda ja siis mured kaovad. Ma kulutan väga palju. Käin koolitustel ja ostan välismaalt palju raamatuid, õppevahendeid, õppefilme, mida tavaline õpetaja ei tee kunagi. Sellist kogu, nagu on mul, arvan, ei ole Eestis mitte ühelgi loodusainete õpetajal. Peaks hakkama mõtlema testamendi peale, et kellele ma selle ükskord pärandan. Kuna minu jaoks on keemia hobi, siis mina ei vaata raha. Mul peab olema kõik see, mida ma tahan, et läheneda asjadele huvitavalt ja mitmekülgselt ning et oleksin ise targem kui teine õpetaja. Kuna teised keemiaõpetajad teavad, et mul on teistsuguseid katsevahendeid ja teadmisi, olen ka mitmeid kordi neile koolitusi teinud.

Kindlasti olete kuulnud koolimaja peal raskeid ohkeid, et jälle on vaja Mendelejevi tabel selgeks õppida või tasakaalustada reaktsioonivõrrandeid. Tihti kostavad ka naeruturtsatused, kui kellelgi on kästud aknast alla hüpata või kellelegi ennustatud ränka töökohta Maxima leti taga. Kes on õpetaja Janno Puks, kes loodusõpetuse ja keemia tundides Arte õpilaste elu raskeks teeb? STIINE REINTAM, HANNA MARIA ROOL Tallinna Arte gümnaasiumi õpilased

M

illes seisneb keemia ilu? Üks võimalus on kõik see, mis teeb pauku, muudab värvust, lõhnab ja mida vahepeal saab käega katsuda – see, mis paneb inimesi tihti hämmastuma keemia- või füüsikakatseid nähes. Aga samuti ootamatused. Vahel ei pruugi ette teada, mis võib juhtuda. Sellepärast on keemia ilus.

Naljakas on see, et kui kontrolltöö ajal õpilane teemat ei oska, siis huvitav küll, kuidas ta järeltöös asju oskama hakkab.

Õpetate Kristiine gümnaasiumis lisaks keemiale ka füüsikat. Kas ja mille poolest on üks aine parem kui teine? Ma olen ka Artes ligi kümme aastat tagasi füüsikat õpetanud. Muutuvas õpikäsitluses on õige, et igale õpitud teemale tuleb anda eluline väärtus, miks me seda õpime ja vajame. Õpetaja peab selgitama, kus õpetatavat teemat elus kasutatakse. See on põhjendus, miks ma õpetan füüsikat. Olen nüüd ligi kümme aastat õpetanud füüsikat ja keemiat. Iga aastaga näen nende ainete omavahelisi seoseid rohkem. Arvan, et õppeainete ja reaalse elu omavaheliste seoste mõistmiseks ja väljatoomiseks peaksid õpetajad õpetamagi kahte õppeainet või töötama poole kohaga kooliga mitteseotud ametis. Kui õpetaja töötab täiskohaga koolis ja õpetab ühte õppeainet, siis ta elab nii-öelda oma mulli sees ja ei saagi mõistma õppeainete ja elu integratsiooni.

Vahel ei pruugi ette teada, mis võib juhtuda. Sellepärast on keemia ilus.

Koolile lisaks töötan ühes teadusfirmas. Tegelen seal ehitamise ja leiutamisega ning selleks on vaja osta asju. Ma armastan sinna raha kulutada, sest see tuleb mulle tagasi selles mõttes, et saan ennast ise proovile panna. Igal inimesel peavad olema seatud enda elule eesmärgid ja tegevusplaanid sinna jõudmiseks. Näiteks üks minu elueesmärk on saada Eesti teaduse populariseerimise peaauhind. Üks valdkond, mis on mulle südamelähedaseks saanud, on heategevus. Kaotasin ise kaks aastat tagasi kaheks nädalaks kõndimisvõime, sestap soovin tulevikus luua fondi, mis aitaks kõndimisvõime kaotanud inimesi. Tallina Arte gümnaasiumi keemiaõpetaja Janno Puks kulutab palju raha välismaalt õppevahendite ostmise peale. Üks tema elueesmärk on saada Eesti teaduse populariseerimise peaauhind. Foto: Sofija Kosareva

Vanemad õpilased kingivad mulle tihti šokolaadi, et peaksin vastu nende rumaluste lugemisele.

Miks teil tööde parandamisega nii kaua aega läheb? Mõnikord tuleb kuu aega oodata, järeltöid vahel mitmeid kuid. Emotsioonide pärast. Ma olen ära õpetanud kõik ja siis vaatan tööde tulemusi – nagu oleks hoopis teine õpetaja siin olnud. Kõik on valesti ja see tekitab minus masendust. Siis ma jätan need tööd nurka ja tegelen millegi meeldivamaga. Vanemad õpilased teavad – nad kingivad mulle tihti šokolaadi, et peaksin vastu nende rumaluste lugemisele. Minu idee on, et järeltöö võiks toimuda kaks korda õppeperioodis või perioodi lõpul. Õppige kohe ära, mitte ei käi järeltöös! Naljakas on see, et kui kontrolltöö ajal õpilane teemat ei oska, siis huvitav küll, kuidas ta järeltöös asju oskama hakkab. Tekib tunne, et ta sai kuskilt kolm kilogrammi mõistust juurde. Mitu korda kuus juuksuris käite? Palju juukselakki ja geeli kulub? Minu probleem on see, et mul kasvavad juuksed kiiresti, küll mitte sellepärast, et teen katseid ja need mõjuvad juustele hästi. Igal teisel või kolmandal nädalal käin juuksuris. Mul on kaks juuksurit. Nad teavad, mis soeng mul on ja mida ma tahan. Oleme väga headeks sõpradeks saanud. Vahel nad küsivad minu käest nõu, kuidas olen endale kujundanud sellise soengu, mida nad pole osanud teha. Juukselakki ja geeli kulub tohutu-tohutu palju. Ma ei teagi, kui palju kulub. Kui soeng püsti panna, siis seda ei saa teha mingi ühe minutiga. Lähevadki käiku šampoonid, toitemaskid, kindlad palsamid, vahel föönitamine ja kui ei meeldi, tuleb jälle maha võtta. Sellega läheb aega. Mulle meeldib kogu see kosmeetika ja välimus. Kui ma ei oleks keemiaõpetaja, siis töötaksin juuksuri, kosmeetiku või jumestajana, aga miks mitte kondiitri või restoranikokana – mulle söögitegemine meeldib.

Tegu on noorte ajakirjanduskonkursil “Noor tegija” äramärgitud tööga. Konkursi korraldas Tallinna spordi- ja noorsooamet koostöös Delfi Noorte Häälega.


4

RAHVUSVAHELISED VÕIMALUSED

Lea Wagner – vabatahtlik noor Tallinna Pääsküla noortekeskuses see nii väga töö, vaid pigem noortega vaba aja veetmine ja kitarri õpetamine. Seegi on tal ju pigem hobi, ta ei võta kitarritunde tööna. Päevas kuus tundi noortekeskuses aega veeta on väga vaba – pole karme korraldusi ja kõik on väga lahe. Noortekeskuse kaastöötajatega saab ta väga hästi läbi ning ei sooviks endale eales teistsugust tiimi. Iga päev on täiesti erinev, seega tüüpilist päeva Lea kirjeldada ei oskagi. Tagasi Berliini minnes tahaks Lea minna õppima hoopis meditsiini ja ta ei usu, et jätkab kodumaal noortega tegelemist. Kuna ta aga teadis, et pärast gümnaasiumi lõppu soovib ta aasta välismaal viibida, otsustaski proovida midagi täiesti teistsugust. Euroopa vabatahtlik teenistus on tema arvates suurepärane viis uute inimestega tutvumiseks ja uute kultuuride tundmaõppimiseks. Üldiselt on see ka täiesti tasuta ettevõtmine. Tuleb panustada ainult enda aega ja see oligi just see, mida Lea oma vabal aastal teha tahtis. Lea on väga õnnelik selle üle, kuhu ta on jõudnud ja mida siin Eestis teeb. Ta on ülimalt rahul oma kaastöötajate, korterikaaslaste ja noortega, kellele kitarri õpetab. Eestlased on Lea arvates väga vahva rahvas ja Tallinn on üks suurepärane linn.

Saksamaalt pärit vabatahtlik Lea Wagner on valinud oma aastaseks Euroopa vabatahtlikuks teenistuseks just Eesti. Ta askeldab Tallinnas Pääsküla noortekeskuses noorsootöötajana, annab kitarritunde ja armastab koos noortega küpsetada. Noor Tegija viis Leaga läbi intervjuu ning uuris, kuidas ta on Eestis kohanenud, mis talle meie väikese riigi juures meeldib ja kes Lea üldse on. HANNA-LYSA KENK vabakutseline ajakirjanik

Lea ja tema hobid 18-aastane Lea on pärit Saksamaa pealinnast Berliinist. Eelmisel aastal otsustas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist minna Kesk-Euroopasse vabatahtlikuks. Algul kandideeris neiu Norra ja Rootsi ning Balti riigid jäid esialgu kahe silma vahele. Hiljem meenusid talle ka Eesti, Läti ja Leedu ning Lea otsustaski Eestisse kandideerida. Palju ta sellest riigist küll ei teadnud, ainult seda, mida tuttavad olid rääkinud. “Öeldi, et on ilus riik,” sõnab Lea. Peale muusika armastab Lea ka süüa valmistada. “Ma isegi ei pea seda sööma, lihtsalt armastan kokata,” nendib ta. Kõige hingelähedasem hobi Lea jaoks on muusika. Ta on kümme aastat kitarri mänginud ja kuulunud ka mitmesse bändi. Berliinis oma sõpradega ning Eestis viibides on ta koos mitmete vabatahtlikega loonud grupi nimega Two Dudes and The Germans. Pääsküla noortekeskuses annab Lea ka kitarritunde. Vabatahtlikuks tulles olid just kitarritunnid see, mida ta teha soovis. Muusika tähendab Leale kõike – hinges moodustab see temast suure osa ja ta kuulab hea meelega kõiki muusikažanreid. Samuti meeldib Leale looduses jalutada ja pildistada. Kõige rohkem armastab ta pildistada tänavakunsti ehk grafitit, kuna see meenutab talle kodust Berliini. Teekond Tallinna – kohanemine ja praegune elu Lõpuks, kui oli kindel, et Lea on tulemas Tallinna oma vabatahtliku aastat veetma, kõikusid emotsioonid nagu Ameerika mäed. Nädal enne lendu oli ta kindel, et ei lähegi. Perekond ja sõbrad aga utsitasid Lead tagant ja siin ta on.

Saksamaalt pärit vabatahtlik Lea Wagner armastab üle kõige kitarri mängida ja õpetab seda ka Eesti noortele. Foto: Angela Bonache Rodriguez

Lahkuminek Berliini lennujaamas kujunes Lea sõnul väga emotsionaalseks, pisarad voolasid. Lennukis istudes aga tuli justkui selgus, et ees on ootamas uus ja huvitav riik, uued tutvused ning kindlasti lahedad seiklused. Seejärel valdas teda siiski pigem põnevus kui kurbus. Tallinna jõudes ootasid teda lennujaamas Liis Tamman Tallinna spordi- ja noorsooametist ning Martin Põldvee Pääsküla noortekeskusest. Koos suundusid nad Lea uude ajutisse kodusse. Sinna jõudis ta sel päeval saabunud vabatahtlikest viimasena. Kolm kuud hiljem liitus vabatahtlike meeskonnaga ka Bosniast pärit vabatahtlik Amar. Lea sõnul on kõik vabatahtlikud kuidagi suurepäraselt kokku pan-

dud. Omavaheline klapp on hea ja nad veedavad koos palju aega. Kuigi Lea ning üks teine vabatahtlikust neiu on ainsad, kes korteris tuba jagavad, saavad nad suurepäraselt läbi. “Oleme emotsionaalselt väga sarnased,” mainib Lea ja meenutab, et esimesel õhtul olid mõlemad oma voodites ja poetasid kumbki emotsioonidest pungil olles pisaraid. Praeguseks on Lea aga üsna hästi kohanenud. Kui küsin, kas tema arvates tunduvad eestlased külmad ja emotsioonitud, nagu meie rahva kohta ikka öeldakse, siis Lea esialgu küll nõustub, ent lisab kohe, et mõistab hästi ka eestlaste pehmet sisu. Vaikselt avastab noor neiu Tallinna ja ka ülejäänud Eestit. Pealinnas

meeldivad talle hipsterliku hõnguga kohad, näiteks Telliskivi loomelinnak, kuna sarnased paigad meenutavad talle Berliini. Sellises rajoonis meeldib Leale aega veeta, see tekitab koduse tunde. Samuti naudib ta seal ainulaadse grafiti pildistamist. Töö noortekeskuses ja tulevikuplaanid Algselt küll Kristiine noortekeskusesse kandideerinud Lea suunati hoopis Pääsküla noortekeskusesse. Selle vastu polnud tal midagi. “Olen väga rahul sellega, kus töötan. Saan oma töökaaslastega suurepäraselt läbi ja kõik on nii toredad,” mainib Lea suure naeratusega. Noortekeskuses töötamise kohta ta palju ei räägi. Lea sõnul pole

“Cultural Chameleon” on Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) projekt, mis on toonud Tallinna noortega tegelema viis välisvabatahtlikku noort, nende hulgas ka Lea. Noored on siia tulnud Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Ukrainast ning Bosnia ja Hertsegoviinast. Projekti juhtpartneriks on Tallinna spordi- ja noorsooamet, kelle koordineerimisel töötavad vabatahtlikud Kesklinna, Kristiine, Pääsküla, Haabersti ja Mustamäe noortekeskustes. Projekti eesmärk on pakkuda viiele Tallinna noortekeskusele võimalusi rahvusvaheliseks koostöökogemuseks, et edendada sallivust ja kultuuridevahelist õppimist. Projekti toetab SA Archimedes noorteagentuuri Erasmus+ programmist.


NOORI KAASAV TÖÖELU

5

Noori tööle kaasav programm – STEP

Noorte tööturule kaasamise programm ehk STEP-programm aitab noortel, kes on toime pannud õigusrikkumisi, leida Tallinnas ja Harjumaal sobivat töökohta. Esimesel tegutsemisaastal on STEP-i poole pöördunud 76 noort. Neist 43 on asunud edasi tööle või õppima. MARKUS TANI STEP-programmi kommunikatsioonispetsialist

Kellele ja miks on STEP-programmi vaja? Meie eesmärk on aidata noori, kes on oma mineviku tõttu tööturul raskemas seisus. Kindel töökoht ja sissetulek annab võimaluse ennast arendada, elu nautida ning tulevikku planeerida. Ühiskonnale on see ka kindlasti lihtsam, kui inimene maksab makse ja tema peale ei kulu nii palju raha. Tööandja otsib ennekõike head töötajat ja võimalust ühiskonda panustada. Programmi jõudvad noored on need, kes on küll ise varem proovinud tööle asuda, aga on ebaõnnestunud või vajavad abi, või kellel on varasemate rikkumiste tõttu olnud raske tööd leida. STEP-programm selgitab välja, milles noor hea on, mis tööd ta teha soovib. Võrdleme seda tööandjate soovide ja ootustega ning leiame noorele sobiva töökoha. Oleme eelnevalt põhjalikult tundma õppinud programmis osalevaid tööandjaid. Kuidas aitab STEP-programm noortel tööd leida? Me ei saa muidugi noore inimese elu muuta, seda peab soovima teha noor ise, kuid saame selles toeks olla. Kõigepealt uurime, milles programmiga liitunud noor hea on, milles motiveeritud ja millise tööandjaga ta kokku sobib. Sellele järgneb tööintervjuu. Sinna läheb ta koos nõustajaga või üksi, kuidas talle parasjagu parem on. Alati aitame selliste asjadega nagu eelnevad võlad, elukohaküsimused, sest ka need võivad raskenda töö leidmist. Iga seitsme tööandja kohta, kelle-

Tööandjad on valmis seadusega pahuksisse noori tööle võtma ja neid juhendama, tingimuseks on, et noor ise tahab tööd teha.

le programmi tutvustame, leidub üks ettevõte, kes programmiga liitub. Seega võib öelda, et teeme ära olulise valiku noore eest, sest muidu peaks ta ise seitsme tööandjaga kohtuma, enne kui saab selle esimese jah-sõna kätte.

ka selgeks saada. On näha, et õppimisperiood hirmutab natuke noori ja siin püüame ka aidata. Muidugi on ka kohti, kus saab kohe 1000 eurot kätte, aga need on ka füüsiliselt üpris nõudlikud tööd.

Milliseid huvitavaid töökohti on pakkuda? Kõik töökohad on huvitavad ja väljakutseid pakkuvad. Meil on väga palju tööandjaid, kes pakuvad tööd ainult ühel tingimusel, et noor oleks huvitatud. Oluline on tahe tööd teha ja õppida. Keskmiselt kulub noorel kolm kuni kuus kuud, et saada uuel töökohal mingi algtase. See tähendab juba ka suuremat palka ja vastutust. Näiteks ettevõte, mis tegeleb tee-ehitusega, ütles, et noorest võib saada ka projekteerija või töödejuhataja, aga alustama peab liiklusmärkide puhastamisest ja lihtsamatest asjadest. Meil on tööandjate sõna, et mingeid takistusi mineviku tõttu ei tehta, selles lepitakse juba alguses kokku. On väga lahedaid kollektiive, kus on tugevad tiimid ja juhid.

Mis toimub pärast tööle asumist? STEP-programmi tugi jätkub ka pärast noore tööle asumist – kui noor või tööandja võtab meiega ühendust, siis kuulame ta ära ja üritame lahendusi leida. Noorte jaoks on alguses uus töö raske ja harjumatu. Meie ülesanne on aidata teha seda kergemaks, sest iga elumuutus ongi raske ja stressirohke.

Millised on pakutavad palgad? Meil on tööandjaid, kelle puhul võib öelda, et on võimalik ka 1000–1500 eurot palka kätte saada. Aga seal on muidugi üks aga – enne tuleb amet

Kuidas ettevõtjad suhtuvad programmi kaudu tööle tulevatesse noortesse? Tööandjad on oma nõudmised ja ootused esitanud ning usaldavad STEP-

Mida esimene tegutsemisaasta on näidanud? Üks asi, mida me ei osanud ette ennustada, on see, kui palju tegemist on tööintervjuu, esimese tööpäeva ja tööga alustamise ümber. Pärast esimest kuud läheb juba väga lihtsalt. Praegu olemegi veel rohkem keskendunud toetusele ja ettevalmistamisele just selleks kõige raskemaks ajaks.

ist tulnud noori. Nad on valmis maksma head palka ja oma töötajaid hoidma. On tööandjaid, kes tõesti teevad lisasamme just STEP-i kaudu tulnud noorte jaoks. Tööandjad saavad aru erinevatest vajadustest, aga kedagi vastu tahtmist tööle ei võeta ega hoita. Tegu on päris tööga, päris inimestega, päris palgaga. Tööandjad ei soovi osaleda sotsiaalprojektis, vaid tahavad häid töötajaid ja ise samal ajal ühiskonda panustada. Tööandjate juures koolitatakse ka mentor, kes on noorele toeks tööle asumisel. Taust ei ole oluline, tähtis on inimene. Muidugi on mõningate õigusrikkumistega, näiteks vargustega, raskem leida tööd hotellinduses või kassas, aga ka neile on olemas sobivaid töökohti ja kui inimene tõestab oma usaldust ühe tööandja juures, on tal hiljem lihtsam ka mujal tööd leida. Kuidas liituda ja millised noored on programmi oodatud? Ootame inimesi, kes tahavad oma ellu muutust, kes pole praegusega rahul ja kes tahavad töötada. Me saame aidata noori töö leidmisel, kuid oluline on, et noor peab tahtma. Saame alati ka suunata teistesse programmidesse, kus saab harjutada töölkäimist ja psühholoogilist abi. Meil on palju häid partnereid, nii et lahen-

Foto: STEP

duse leiame kindlasti. Noor inimene peab olema ka otsustanud, et ei soovi enam seadust rikkuda. Meie kogemus on näidanud, et neid kahte maailma on omavahel raske kombineerida. Vaata lähemalt www.step.ee STEP-programmi rakendatakse projekti “Noorte tööturule kaasamise programm” toel. Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014−2020 vahenditest.

PROGRAMMIS OSALEJATE ARVAMUSED: “Ei oleks uskunud, et see asi nii hästi kokku käib: saan kodu juures hea palgaga tööl käia ja teha tööd, mida tahan.” 24-aastane programmis osaleja, leidis töö masinate kokkumonteerijana.


6

KOGEMUSTEROHKE LAAGRISUVI

Foto: Grete Avel

ANNIKA SILDE

A

Väärtuslikud elamused suvelaagrist Pakume noortele laagris toimuvate mitmekülgsete tegevuste kaudu meeldejäävaid elamusi ja väärtuslikke kogemusi. Laagritegevused on tegelikult siiski ainult vahenditeks, mis aitavad luua ja hoida kontakti noortega. Laagrielu võimaldab avastada endas andeid, millele noor varem pole osanud tähelepanu pöörata. Mitmekülgsed võimalused pakuvad noortele erinevaid viise oma loome- ja arengupotentsiaali avastamiseks. Käesoleval suvel viib Remniku õppe- ja puhkekeskuse laagrites töötubasid läbi Tartu Teaduskeskus AHHAA. Raskuste ületamine kui mitmekordne rõõm Mõtestame korraldajatena kaheksa päeva pikkust laagrivahetust ühiskonna vähendatud mudelina. Laagrisse saabujale on esialgu uudsed nii laagrikaaslased kui ka ümbruskond. Laagrisse tulevad kokku üheealised noored, kes tutvuvad kaaslastega ja õpivad suuremas grupis üksteisega arvestama. Õnnestumised pakuvad sealjuures mitmekordset rõõmu. Laagris olles ei keskendu noored ega personal raskustele, vaid või-

Ragne Rajaveer-Jalloul

IGA SITUATSIOON ON AINULAADNE

Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ programmijuht

lanud on kauaoodatud laagrisuvi. MTÜ-le Lastekaitse Liit kuuluvates Remniku ja Pivarootsi noortelaagrites korraldab ka käesoleval aastal Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ kõrgelt hinnatud laagriprogramme. Haridus- ja teadusminister tunnustas eelmise aasta noortevaldkonna silmapaistvamate tegijate hulgas Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ meeskonda sihikindla koostöö eest kohalike omavalitsustega laagriprogrammide korraldamisel riskikäitumise ja vähemate võimalustega noortele. Teeme koostööd 42 omavalitsusega kõikides Eesti piirkondades. Sisukad laagriprogrammid aitavad muu hulgas kaasa noorte lõimumisele Eesti kultuuriruumis partnerluses Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA). Haridus- ja teadusministrilt saadud tunnustust võtame väljakutsena selle aasta laagrisuveks, mil soovime laagreid lastele veelgi meeldejäävamalt korraldada.

Foto: Sadu-Triste Juurikas

Elamus, kogemus ja kogemusõpe noortelaagris osalemisest

Laagrijuhtide ja -kasvatajate koolitusel osales ka Ragne Rajaveer-Jalloul noorte tantsustuudiost Free Flow Studio.

Mida laagrikasvatajate koolitus Teile andis? Osalesin koolitusel esmakordselt. See andis mulle eelkõige palju uut infot. Koolituse läbiviijad olid oma ala spetsialistid ning muutsid kuulamise huvitavaks ja info kergesti meeldejäävaks. Eraldi tõstaksin esile teemad turvameetmete, lastega suhtlemise ning nende kuulamise ja märkamise osas. Isiklikus perspektiivis osutusid nimetatud teemad minu jaoks olulisimateks.

Miks otsustasite osaleda sellel koolitusel?

Uued tuttavad, uued sõbrad – üheskoos kogetakse rõõmu ja õpitakse tegevuste kaudu end tundma.

malustele tekkinud situatsioonidest õppida.

mine nendes sõltub aga paljuski iga laagrilise eelistustest.

Õppimine laagris Õppida saab mitmeti – nii vanemate või teiste kaaslaste positiivsest eeskujust, õpetaja juhendamisel formaalsetes koolitundides, aga ka kodust ja koolist eemal noortelaagris olles. Noortelaager kui mitteformaalne õppimisviis on noorte hulgas kõrgelt hinnatud tegevus, sest laagris on noorel võimalik tegutseda oma sisemiste soovide ajel. Koolis lähtuvad õpetajad õppetöö korraldamisel riiklikust õppekavast, ent laagris lähtutakse pigem noorte huvidest ja soovidest. Laagri nädala- ja päevakava saab pidada pigem erinevate võimaluste kogumiks. Rühmade konkreetsed ettevõtmised ja osale-

Kvalifitseeritud ja pädevad laagrikasvatajad Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ laagrikasvatajad on läbinud spetsiaalse eksamiga lõppeva kasvatajate väljaõppe ja neil on kvalifitseeritud laagrikasvataja tunnistus. Kasvatajad on uute kogemuste mõtestamisel noortele igakülgselt toeks – iga päeva lõpus arutatakse ühiselt õpitut ja tundeid tegevustes osalemisel. Samuti räägitakse läbi noore tunded tegevuses osalemisel ja olukordade teistsugused lahendamisvõimalused. Laagri eesmärk on aidata kaasa noore kui aktiivse ühiskonnaliikme kujunemisel. Laagri kasvatajad väärtustavad nende mõtteid, osates noori kuula-

ta ja sobivalt küsimusi esitada ning vajadusel neid otsuste langetamisel toetada. Kasvatajad loovad laagrielu mõtestamisele lisaks turvalise keskkonna, mille all ei saa silmas pidada ainult füüsilist heaolu olmetingimuste ja mänguväljakute kujul. Laagri heaolu ja turvalisuse all peame korraldajatena silmas noore mõtete ja arvamusega arvestamist. Laager peab olema koht, kus iga noor väärib austust ning võib jagada oma mõtteid ja tundeid, samas soovima panustada ühistegevustesse. Ka noored ise peavad suurepärastest olmetingimustest olulisemaks tingimusi turvaliseks eneseväljenduseks. Nii suure ühise pere kui ka ühiste väärtuste kandjatena loob laager noortele keskkonna, kus tema arvamust hinnatakse ning kus õpitakse oma kogemustest ja elamusest. Aitame luua noortel tulevikku, milles nad näevad end tähtsate ja võimekatena.

Esmalt tööalastel põhjustel. 2016. aasta augustis tõid tantsuhuvi ning missioonitunne mind tantsu- ja muusikastuudio Free Flow Studio värvikasse meeskonda. Olles osa tänavusest “Dance Until U Drop Camp” tantsulaagri personalist, olen veendunud koolituse vajalikkuses. Pärast koolituse läbimist julgen väita, et lisaks laagrite kontekstile on sealt saadud teadmised olulised igapäevaelus noortega kokkupuutumisel.

Kas koolitus on Teie hinnangul vajalik?

Niisugused koolitused on enam kui vajalikud. Noortelaagris kasvatajale osaks saav vastutus on tõsisem ja suurem, kui esmalt tunnetame. Nii nagu on iga laps ja noor just iseenda nägu, on ka iga situatsioon ainulaadne. Vastutust kandvatel isikutel ei saa olla muud võimalust kui olla alati valmis. Osata reageerida-aidata ning leida igast situatsioonist parim võimalik lahendus. Inimlikkus, õiglustunne, kannatlikkus ning hea kuulaja ja märkaja on kindlasti koolituse kõrval olulised märksõnad. Koolituse lõpus tõdesin iseendale: “Minust saab alates tänasest parem kuulaja.”

PROFESSIONAALSED OSKUSED LAAGRIKASVATAJATE JA -JUHATAJATE KOOLITUSTELT Tallinna spordi- ja noorsooameti korraldusel toimusid märtsist maini noortelaagrite kasvatajatele ja juhatajatele suunatud koolitused kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks. Koolitustel käsitletud teemade hulka kuulusid noorsootöö üldine korraldamine laagrites, sealhulgas noorte arenguvajaduste ja võimete kaardistamine, mitteformaalset õpet toetavate tegevuste kavandamine ning noorte omaalgatuse ja ettevõtlikkuse toetamiseks võimaluste loomine. Ühtlasi õpetati erivajadustega lastele sobivate tingimuste loomist ja kohandamist. Koolitustel osalesid kokku 190 tulevast laagrikasvatajat ja -juhatajat kõikjalt Eestist. Kursuste järel kvalifikatsiooni omandanud laagrikasvatajad ning -juhatajad asuvad juba käesoleval suvel tööle laste- ja noortelaagritesse üle Eesti.


SUVEKALENDER 2017

7

Mahukast suvekalendrist leiab koolivaheajaks tegevusi Pikk kooliaasta on seljataga ja saabunud on seiklusi täis suvi. Kuidas sisustada suvevaheaega nii, et see oleks ühtviisi nii lõbus kui ka hariv? Tallinna spordi- ja noorsooamet on andnud välja mahuka noorte suvekalendri, mis koondab kokku infot rohkem kui 300 lastelaagri ja kogupereürituse kohta. Siit lehest leiab väikese valiku enam kui 300 vahvast laste- ja noortelaagrist ning suveüritusest. Lõbusates laagrites saab proovida surfamist, meisterdada, seigelda, mängida detektiivimänge, teha sporti ja palju muud – põnevaid tegevusi jagub igas vanuses lastele. Täismahus suvekalendriga saab nii eesti kui ka vene keeles tutvuda Tallinna noorteinfo lehelt www.tallinn.ee/suvekalender

LINNALAAGRID EHTELAAGER “PÄRLIMÄNG” Toimumise aeg: 12. ja 13. juuni Toimumiskoht: Huvikeskus Iidam ja Aadam, Laulupeo 21 Töökeel: eesti Sihtrühm: 7–13-aastased Tuhnime ehete ajaloos, meisterdame ehteid, mis on inspireeritud vanast ajast ja tänapäeva disainist. Päevad täis pitsi, pärleid ja ilu! Kontakt: www.iidamaadam.ee, info@iidamaadam.ee, 515 1362 Piletiinfo: 35 eurot (üks päev), 60 eurot( kaks päeva)

LASTE LINNA LAAGER “GOOD PLACE” Toimumise aeg: 12.–16. juuni, 26.–30. juuni kell 8.30–16.30 Toimumiskoht: Huvikool “Tee tulevikku”, Rävala tee 8, C-koprus, 3. korrus Töökeel: vene, eesti Sihtrühm: 6–14-aastased Keelekümblus, kunst, tants, ekskursioonid, teatritunnid. Toitlustamine toimub kolm korda päevas.

Kontakt: www.teetulevikku.ee, info@teetulevikku.ee, 5330 8883 Piletiinfo: 105 eurot (kõik ekskursioonid hinna sees)

LINNALAAGER “LUSTAKAD TRADITSIOONID”

Toimumise aeg: 12.–30. juuni, E–R kell 9–17 Toimumiskoht: Vivendi koolituskeskus, Sõpruse pst 211a Töökeel: eesti Sihtrühm: 7–12-aastased Laagris meisterdatakse iga päev midagi vahvat puidust või paberist ning külastatakse toredaid kohti. Ühendame laagri tegevused ka Eesti Vabariigi juubeliaasta tegevustega. Kontakt: www.vivendi.ee, info@vivendi.ee, 5372 8520 Piletiinfo: 79 eurot (viis päeva), 18 eurot (üks päev)

ANIMATSIOONI LINNALAAGER I

Toimumise aeg: 12.–14. juuni kell 10.00–12.15 Toimumiskoht: Eesti kunstiakadeemia, Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 Töökeel: eesti Sihtrühm: 14–17-aastased Animaator Ave Taaveti juhendamisel tutvutakse laagris erinevate animatsioonitehnikatega ja linnalaagri lõpuks valmib osalejatel üks lühike animafilm. Kontakt: www.artun.ee, pirje.kovatomas@artun.ee, 626 7327 Piletiinfo: 60 eurot (sisaldab materjale ja töövahendeid)

ANIMATSIOONI LINNALAAGER II

Toimumise aeg: 12.–14. juuni kell 14.00–15.30 Toimumiskoht: Eesti kunstiakadeemia, Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 Töökeel: eesti Sihtrühm: 9–13-aastased Animaator Ave Taaveti juhendamisel tutvutakse laagris erinevate animatsioonitehnikatega ja linnalaagri lõpuks valmib osalejatel üks lühike animafilm. Kontakt: www.artun.ee, pirje.kovatomas@artun.ee, 626 7327 Piletiinfo: 50 eurot (sisaldab materjale ja töövahendeid)

LASTE KUNSTILAAGER “KOSMOS” Toimumise aeg: 12.–14. juuni, 19.–21. juuni kell 10–14 Toimumiskoht: Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio, Võsu tn 5 Töökeel: eesti Sihtrühm: 6–13-aastased Ootame laagrisse kunstihuvilisi lapsi, kes armastavad klaasi- ja savitööd, samuti meisterdamist ning kaugeid maid, planeete ja galaktikaid. Valmib keraamiline õõnesvorm, klaasimaal, mosaiiktehnikas klaasitöö ja marmoriseeritud pabermassist töö. Kontakt: www.klaasjasavi.ee, klaasjasavi@gmail.com, 503 3851 Piletiinfo: 58 eurot (millest 25 eurot on registreerimistasu)

DISAINI LINNALAAGER

Toimumise aeg: 12.–15. juuni kell 10.00–12.15 Toimumiskoht: Eesti kunstiakadeemia, Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 Töökeel: eesti Sihtrühm: 14–17-aastased Nelja päeva jooksul vaatame, kuulame, katsume, maitseme ja nuusutame disaini. Avastame vorme, värve ning materjale. Oleme ise disaini loojaks eluliste probleemülesannete ja mängude, grupitööde ja katsetuste kaudu. Kontakt: www.artun.ee, pirje.kovatomas@artun.ee, 626 7327 Piletiinfo: 65 eurot (sisaldab materjale ja töövahendeid)

SALLY STUUDIO LINNALAAGER “SEGASUMMASUVILA”

Toimumise aeg: 12.–15. juuni kell 10–17 Toimumiskoht: Sally Stuudio, Pärnu mnt 154, ARS-i hoovimaja Töökeel: eesti Sihtrühm: 8–13-aastased kunstisõbrad Otsime Spunki, meisterdame segasummasuvila ja selle targa peremehe – käpiknukk härra Nilssoni. Kui veab, siis kohtume täiesti juhuslikult mõne sõbraliku hobusega, et talle pai teha ja voolida üks uhke hobukuju. Joonistada ja maalida saab ka! Kontakt: www.sallystuudio.ee, stuudio@kunstikeskus.ee, 641 8518 Piletiinfo: 92 eurot

T-SÄRGI TRÜKKIMISE LINNALAAGER

Toimumise aeg: 12.–15.juuni kell 16.00–18.15 Toimumiskoht: Eesti kunstiakadeemia graafikaosakond, Lembitu 12 Töökeel: eesti Sihtrühm: 14–17-aastased Teeme kursusel T-särgi kujunduse ja trükime selle ise siiditrükitehnikas särgile. Lisaks on võimalus sama kujutist trükkida ka paberile või mõnele muule sobivale materjalile. Kontakt: www.artun.ee, pirje.kovatomas@artun.ee, 626 7327 Piletiinfo: 80 eurot (sisaldab materjale ja töövahendeid)

FANSURFI SURFIKOOLI SUVISED LASTELAAGRID

Toimumise aeg: 12.–15. juuni, 19.–22. juuni kell 9–16 Toimumiskoht: Fansurfi surfikool, Kakumäe rand Töökeel: eesti Sihtrühm: 7–12-aastased Surfilaagrisse on oodatud kõik aktiivsed ja surfihuvilised lapsed. Eelnev surfikogemus ei ole vajalik. Laagris õpivad lapsed nelja peamist surfiliiki: lainesurf, purjelaud, aerusurf ning teevad tutvust ka lohesurfiga. Surfiõppele lisaks toimub sportlikke mänge ja tegevusi ning põnevaid meisterdamise töötubasid. Meile on oluline tõsta laste teadlikkust mereohutusest, mistõttu toimuvad laagrites ka vastavad koolitused. Kontakt: www.kitesurf.ee/surfcamp/ lastelaager Piletiinfo: 115 eurot (hinna sees lõunasöök ja õhtuoode, surfi- ja spordivarustus, igale lapsele on Fansurfi surfikoolilt olemas kalipso ning päästevest)

ILLUSTRATSIOONI LINNALAAGER

Toimumise aeg: 12.–15. juuni kell 12.00–13.30 Toimumiskoht: Eesti kunstiakadeemia, Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 Töökeel: eesti Sihtrühm: 9–13-aastased Illustratsioonikursusel vaatleme, mis on illustratsioon ja kuidas seda kasutada, proovime mitmeid tehnikaid ning õpime oma fantaasiamaailma paberile looma. Uurime moeillustratsioone ja loome tegelaskujusid, illustreerime teksti ja paneme loodud tegelaskujud fantaasiarohkesse raamatumaailma. Kolmandal ja neljandal tunnil kavandame ja kanname illustratsiooni kangale, selleks palun kõigil kaasa võtta üks valge T-särk. Kontakt: www.artun.ee, pirje.kovatomas@artun.ee, 626 7327 Piletiinfo: 55 eurot (sisaldab materjale ja töövahendeid)

KUNSTI- JA LOODUSLAAGER “LÄHEDAL JA KAUGEL”

Toimumise aeg: 12.–16. juuni kell 9–17 Toimumiskoht: Laagri lasteklubi “Väike Päike”, Valga 10, Laagri, Saue vald Töökeel: eesti Sihtrühm: 6–10-aastased Kunsti- ja looduslaagris sünnib palju kauneid teoseid läbi laste käte. Valmib segatehnikas autoportree, tekstiilimaalis laagrirätt, vaagen, pastellidega maastik, vitraaž või tarbeese, fotod vanalinnast, punutud vöö jne, mis kõik tehakse erinevaid paiku külastades. Kontakt: www.väikepäike.ee, laagri@lasteklubi.ee, 5843 9889 Piletiinfo: alates 119 eurost

KULLO LINNALAAGER

Toimumise aeg: 12.–16. juuni kell 9–16 Tallinna huvikeskus, Kullo Mustamäe tee 59 Töökeel: eesti Sihtrühm: 8–9-aastased Põnevad huviringid, õppekäigud, meisterdamised ja mängud. Kontakt: www.kullo.ee, linnalaager@kullo.ee 80 eurot (hinna sees lõunasöök, oode ning tegevused ja õppekäigud

DETEKTIIVIDE LAAGER

Toimumise aeg: 12.–16. juuni kell 9–17 Toimumiskoht: kesklinna lasteklubi “Väike Päike”, Tuukri 11 Töökeel: eesti Sihtrühm: 7–11-aastased Kehastume detektiivideks ning otsime ja uurime aardeid muuseumides ja Kadrioru pargis. Tutvume detektiividega filmi- ja raamatumaailmas, paneme end proovile mängukeskuse Lasergame laserlõksus, mõtleme välja detektiivimänge ja -lugusid ning tegeleme Lego robootikaga. Kontakt: www.väikepäike.ee, laagri@lasteklubi.ee, 5689 7123 Piletiinfo: alates 119 eurost

TSIRKUSE LINNALAAGER

Toimumise aeg: 12.–16. juuni kell 9.30–16.00 Toimumiskoht: Nõmme kultuurikeskus, Turu plats 2 Töökeel: eesti Sihtrühm: 6–12-aastased Tsirkuse linnalaagrisse on oodatud poisid ja tüdrukud, kellel on huvi tsirkuse ja akrobaatika vastu, olenemata eelnevast kogemusest. Laager on mõeldud algajatele lastele. Toimuvad akrobaatika- ja monorattatunnid, õpitakse žongleerimist pallide, rättide, kurikate ning diabologa, mängitakse nii õues kui ka saalis. Kontakt: www.tsirkus.ee, info@tsirkus.ee, 565 9029 Piletiinfo: 130 eurot

LINNALAAGER KALAMAJA KUNSTISTUUDIOTES

Toimumise aeg: 12.–16. juuni kell 9.30–16.30 Toimumiskoht: erinevad Kalamaja kunstistuudiod Töökeel: eesti Sihtrühm: 7–10-aastased Viiepäevases linnalaagris räägivad kunstnikud endast ja oma loomingust, näitavad tööruume ja töövahendeid. Saame kõike ise ka kohapeal järele proovida – teeme kangatrükki, klaasisulatust, mosaiiki, anname linnaruumile uute elementide lisamisega teise tähenduse, käime näitustel ja mängime pargis. Et jaks otsa ei saaks, pakume igal päeval sooja lõunasööki ja väikest oodet. Kontakt: www.mosaiik.ee/linnalaager, mosaiik@digitar.ee, 522 6456 Piletiinfo: 190 eurot

LINNALAAGER “SEIKLUSROHKE SUVI”

Toimumise aeg: 12.–16. juuni kell 10–16 Toimumiskoht: Kristiine noortekeskus, Sõpruse pst 4a Töökeel: eesti Sihtrühm: 9–12-aastased Linnalaagri programmis korraldatakse tegevusi nii Kristiine noortekeskuse ruumides (tutvumismängud, kokkamine, meisterdamised) kui ka väljaspool keskust (bowling, Lasergame, kardisõit). Linnalaagris on noorel võimalus osaleda meelelahutuslikes ja harivates tegevustes, leida uusi sõpru, suhelda eakaaslastega ning aktiivselt oma suvevaheaega sisustada. Kontakt: www.kristiinetk.ee/noortekeskus/linnalaagrid, siret.ratsep@kristiinetk.ee, 656 6802 Piletiinfo: 67,5 eurot (hinnas sisaldub soe lõunasöök igal päeval)


SUVEKALENDER 2017

8 OMATSIRKUSE TSIRKUSE JA AKROBAATIKA LINNALAAGRID

Toimumise aeg: 12.–16. juuni Toimumiskoht: OMAsaal, Kopli 25 Töökeel: eesti, vene, inglise, soome Sihtrühm: 6–14-aastased OMAtsirkuse linnalaagritesse on oodatud kõik tsirkuse- ning akrobaatikahuvilised poisid ja tüdrukud, olenemata eelnevast kogemusest. Lapsed treenivad OMAtsirkuse treenerite ja artistide käe all. Päevas tehakse trenni, mängitakse mänge, arendatakse käelist tegevust, käiakse õues, puhatakse ning tehakse palju muud. Linnalaagri viimasel päeval ootame treeningutele ka vanemaid, õdesid ja vendasid, sest siis on OMAsaal avatud kõikidele tsirkusesõpradele. Kontakt: www.omatsirkus.ee, laager@omatsirkus.ee, 523 7030 Piletiinfo: 145 eurot

OMATSIRKUSE TSIRKUSE JA AKROBAATIKA LINNALAAGRID

Toimumise aeg: 12.–16. juuni Toimumiskoht: Viimsi kooli spordihoone, Randvere tee 8, Viimsi Töökeel: eesti, vene, inglise, soome Sihtrühm: 6–14-aastased OMAtsirkuse linnalaagritesse on oodatud kõik tsirkuse- ning akrobaatikahuvilised poisid ja tüdrukud, olenemata eelnevast kogemusest. Lapsed treenivad OMAtsirkuse treenerite ja artistide käe all. Päevas tehakse trenni, mängitakse mänge, arendatakse käelist tegevust, käiakse õues, puhatakse ning tehakse palju muud. Linnalaagri viimasel päeval ootame treeningutele ka vanemaid, õdesid ja vendasid, sest siis on OMAsaal avatud kõikidele tsirkusesõpradele. Kontakt: www.omatsirkus.ee, laager@omatsirkus.ee, 523 7030 Piletiinfo: 145 eurot

TEOTEATRI LASTELAAGER “OMATEHTUD TEATER”

Toimumise aeg: 12.–16. juuni, 26.–30. juuni kell 10–17 Toimumiskoht: Teoteater, Kalamaja 9a Töökeel: eesti Sihtrühm: 7–12-aastased Viiepäevase linnalaagri jooksul saadakse ettekujutus teatri põhitõdedest, mängitakse teatrimänge, kujundatakse üheskoos lavastuse dekoratsioone ja kostüüme, proovitakse kätt grimmikunstnikuna, õpitakse selgeks näidendi tekst, mängitakse teatrimänge, käiakse koos mõnel ekskursioonil ja

ilusa ilma korral ollakse palju ka värskes õhus. Laagri lõpptulemuseks on lavastus, mida mängitakse lapsevanematele ja kõikidele huvilistele. Registreerumine aadressil piret@teoteater.ee. Kontakt: www.teoteater. ee/est/lastelaager, info@ teoteater.ee, 5660 7047 Piletiinfo: 165 eurot (broneerimistasu 75 eurot tagab koha laagri nimekirjas)

LINNALAAGER “NOOR KUNSTNIK”

Toimumise aeg: 12.–16. juuni Toimumiskoht: Pirita vaba aja keskus, Merivälja tee 3 Töökeel: eesti Sihtrühm: 7–9-aastased Igas laagripäevas on oluline osa kunstilistel ja käelistel tegevustel, harival ja põneval mängul ning loovust arendavatel ülesannetel. Noori ootavad ka väljasõidud, et üheskoos lõbusalt aega veeta. Laager arendab laste loovust, annab uusi kogemusi, rikastab kujutlusvõimet, edendab sotsiaalseid oskusi ning võimaldab leida uusi sõpru. Linnalaager on sobilik kõigile lastele, kellele meeldib tegeleda loovate ülesannetega ja oma kätega midagi meisterdada. Kontakt: www.piritavak.ee/laagrid, noorsootoo@piritavak.ee, 520 5084 Piletiinfo: 50 eurot

OGOGO LINNAK

Toimumise aeg: 12.–16. juuni, 19.–23. juuni, 26.–30. juuni Toimumiskoht: Lohesaba seikluslinnak, Mustamäe tee 50 Töökeel: eesti, vene Sihtrühm: 6–16-aastased Lisaks suurele mängualale ootavad lapsi unustamatu meelelahutusprogramm ja õpetlikud töötoad: robootika, animatsioon, papist käsitöö jpm. Loomingulised töötoad arendavad nutikust. Kavas on ka liikumismängud, quest-mängud ja mõistatused. Igas vahetuses toimub laste minigolfiturniir Kontakt: www.ogogo.ee, info@ogogo.ee, 660 6040 Piletiinfo: 130 eurot (viis päeva), 30 eurot (üks päev)

BUMBLE SUMMER SCHOOL MUSTAMÄEL

Toimumise aeg: 12.–16. juuni Toimumiskoht: Mustamäe Kaja kultuurikeskus, E. Vilde tee 118 Töökeel: inglise, eesti Sihtrühm: 6–9-aastased

Tutvume inglise keelt kõnelevate riikidega mitmesuguste tegevuste kaudu nii toas kui ka õues – nii tahvelarvuti, teatri kui ka teaduse kaudu. Laagri viimasel päeval külastame loomaaeda ja kasutame nädala jooksul õpitut. Kontakt: www.bumble.ee, gerda@bumble.ee Piletiinfo: 125 eurot

ARABELLA LINNALAAGER “SUVE VÄRVID-VIIS ÜHE HOOBIGA”

Toimumise aeg: 12.–16. juuni kell 10–17 Toimumiskoht: Pirita vaba aja keskus, Merivälja tee 3 Töökeel: eesti Sihtrühm: 8–14-aastased Kõikides päevades on nalja ja naeru, lusti ja mängu, avastamiseks midagi uut ja põnevat, loovtegevust, liikumist ja tantsu. Proovime ka rannaliival lesida ja unistada. Külastame põnevaid kohti ja käime kinos. Meie laagrist ei lahku ükski laps diplomi ja auhinnata. Tunnustust jagatakse kõigile. Kontakt: www.arabellalaager.eu, laager@agentuurevita.ee, 5375 6746 Piletiinfo: 89 eurot

ARABELLA TANTSULAAGER

Toimumise aeg: 12.–16. juuni kell 10–17 Toimumiskoht: Pirita vaba aja keskus, Merivälja tee 3 Töökeel: eesti Sihtrühm: 8–16-aastased tantsuhuvilised tüdrukud Laagris viime läbi mitmesuguseid tantsutunde, mängime lõbusaid ja sportlikke mänge, paneme ennast proovile huvitavaid ülesandeid lahendades. Kõikides päevades on palju tantsu, nalja ja naeru. Kolmel päeval külastame pärast lõunat mõnda põnevat kohta ning käime ka kinos. Meie laagrist ei lahku ükski laps diplomi ja auhinnata. Tunnustust jagatakse kõigile. Kontakt: www.arabellalaager.eu, laager@agentuurevita.ee, 5375 6746 Piletiinfo: 96 eurot

ARSISE KELLADE KOOLI LINNALAAGER

Toimumise aeg: 12.–16. juuni kell 10–17 Toimumise koht: Arsise kellade kool, Toompuiestee 20 Töökeel: eesti Sihtrühm: 7–13-aastased Musitseerime käsikelladel (eelnev pillioskus pole vajalik), kõnnime esivanemate radadel, otsime aardeid ja lahendame mõistatusi. Uudistame neljajalgsete sõprade tegemisi, arendame loovust ja improviseerimise oskust ning laagri lõppedes anname kontserdi lapsevanematele. Kontakt: www.arsis.ee, info@arsis.ee, 662 1855 Piletiinfo: 130 eurot (hind sisaldab kõiki tegevusi ja lõunasööki)

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET Vastutav toimetaja: Margit Sellik noorteinfo@tallinnlv.ee

SUURIM LASTE JA NOORTE SUVEKALENDER 2017

ÜLE 300 SUVISE LASTEJA NOORTELAAGRI NING ÜRITUSE TALLINN.EE/SUVEKALENDER TALLINNA NOORTEINFO

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, juuni 2017  

Noor Tegija, juuni 2017  

Advertisement