Page 1

Noor tegija 23. august 2017

www.tallinn.ee/noorteinfo

Tanja Mihhailova-Saar ja Kristel Aaslaid – teekond huviringidest särava artistini Kristel Aaslaid ja Tanja Mihhailova-Saar on artistiks ja muusikuks saamisest unistanud juba lapsest saati ning tundnud varasest east alates huvi nii muusika, näitlemise kui ka tantsimise vastu. Noor Tegjia vestles Kristeli ja Tanjaga ning uuris, kuidas sügav huvi ja armastus muusika vastu on teinud nad üle-eestiliselt tuntud tähtedeks.

Foto: erakogu

RAHVUSVAHELISUS NOORSOOTÖÖS

2

Kaotatud ja leitud läbi kultuurišoki: kuidas ma läksin Eestisse, et avastada Itaalia

Foto: Mardo Männimägi

3

NOOR TEGIJA

Oleme nii lähedal, aga nii erinevad Tallinna noorsootöö tunnustuskonkurss ootab alates septembrist nominente

KUIDAS HUVITEGEVUS ARENDAB?

4

Lapse huvitegevus – mida arvestada ja mida märgata

HANNA-LYSA KENK, vabakutseline ajakirjanik

Kuidas läheb? Sellele küsimusele vastavad nii Tanja kui ka Kristel ühtemoodi: hästi ja ühtlasi kiirelt, sõpru küll tihti ei näe. Mõlemad on siiski veendunud, et teevad seda, mida armastavad ja on eluga rahul. Töö- ja eraelu – kumb domineerib? Tanja sõnul ei domineeri üks ega teine. Kuna ta on abielus laulja Mikk Saarega, siis on nad nii eraelus kui ka tööalaselt pidevalt ühenduses, mistõttu on kaks elu pigem põimunud kui lahus. Kristeli sõnul on töö tema jaoks praegusel eluperioodil kaalukam. Mõlemad aga nõustuvad, et kogu aeg on midagi teha ja kahjuks on peaaegu võimatu leida aega, et sõpradega lihtsalt välja sööma minna. Seega lepitakse kohtumised mitu nädalat varem kokku, et kindlad olla, kas kõigil on just valitud kuupäev vaba, ning siis minnaksegi koos välja töövaba aega nautima. Vaadates tagasi, siis mis mõjutas teie karjääri nooruses kõige rohkem ja kuidas jõudsite sinna, kus olete praegu? Tanja on nii kaua tahtnud lavale, kui ta end mäletab. Lapsest saadik on ta alati tantsinud ja laulnud ning miski on teda ikka lavale kutsunud. Kasvades teadis Tanja, et see ongi see, millega ta tegeleda tahab ning on alati tundnud end hingelt artistina. Vanemate toega on Tanja jõudnud sinna, kus ta praegu on – lavale. Kohtla-Järvel üles kasvades võttis ta osa nii tantsu- kui ka lauluringidest. Kristel alustas muusika ja tantsimisega tegelemisega kooliajal. Laulis koolikooris ja käis tantsuringides, arenedes sealt edasi artistiks.

5

INNUSTAV HOBI Avastusrõõmu pakkuv robootika

Kristel Aaslaid: “Kui sa oled hea inimene ja teed häid asju, siis hakkavad head asjad sinu juurde tulema.”

Konkreetseid inimesi, kes oleksid Kristelit või Tanjat mõjutanud, siiski ei olnud. Nad leidsid endas ise jõu ja armastuse artistiks saamiseks ning seeläbi mõjutasid end ise. Tanja, kuidas on Sinu vene juured mõjutanud teekonda artistiks saamisel ning Su praegust rolli Eesti muusikamaastikul? “No nooruses oli see ikka pigem takistuseks kui eeliseks,” tõdeb Tanja. Nimelt ei rääkinud ta kasvades sõnagi eesti keelt ja see osutus küllalt suureks takistuseks. “Aktsent on liiga tugev, eesti keelt ei räägi piisavalt – äraütlemised olid tavalised,” nendib Tanja pilku maha lüües. Need momendid mõjusid ilmselgelt raskelt ja tekkis ka olukordi, mil ta tahtis lihtsalt loobuda. Siiski leidis ta jõudu, et jätkata. “Kõige tähtsam on teada, kelle jaoks sa seda teed – iseenda jaoks. Ennast tuleb motiveerida, ise tuleb seda tahta, sest keegi teine seda sinu eest tahtma ei hakka,” teab ta. Ta on proovinud ka oma aktsenti varjata, kuid on praeguseks mõistnud, et tuleb lihtsalt iseendaks jääda – kui on aktsent, siis on, see on talle omane. Kui kunagi olid ta vene juured pigem takistuseks, siis praegu on need juba pigem eeliseks.

Tanja Mihhailova-Saar: “Ega keegi anna sulle midagi niisama, selleks tuleb ise vaeva näha.”

Kristel, kuidas Kuressaarest Tallinna kolimine Sind mõjutas? Kristel märgib, et see on tema elus suur samm ja algul tundis ta vajadust sõita igal nädalavahetusel tagasi koju, Kuressaarde. Pärast karjääri edenemist oli aga aina raskem leida aega saarele sõitmiseks ja kodus käimine on ajapikku harvemaks jäänud. Pealinnas on olemine kodusemaks tehtud ning elukaaslasega koos elades tundub Tallinngi nüüd nagu kodu. Vaatamata sellele on Kristeli süda alati Saaremaal, sellest ta niipea veel lahti lasta ei kavatse. Kristel, kuidas telesaade “Su nägu kõlab tuttavalt” on mõjutanud Su karjääri? “Väga suurel määral. Sinna minnes oli selline tunne nagu Miša oleks koos Eesti staaridega lavale pandud,” naljatab Kristel. Saate jooksul sai Kristel endale aga laulja ja artistina nime luua ning edaspidine on juba tänaseks saanud. Mida soovitaksite endi kogemuste põhjal noortele, et oma huviala leida ja sellel püsima jääda? Inimene ei saavuta midagi, kui temas ei peitu tahtejõudu kuhugi jõudmiseks, ütlevad artistid. Nii nagu lumepall veereb mäest alla, kui seda lükata, juhtuvad ka elus asjad, kui selleks

on tehtud eeltööd. Et oma unistusi teoks teha, tuleb pingutada. Kõige tähtsamaks peavad nii Tanja kui ka Kristel tahtejõudu. Kui midagi piisavalt tahta ja selle nimel tööd teha, siis lõpuks hakkab lumepall ikkagi veerema. Maailm on pidevas liikumises ning paigal seistes ei jõua kuhugi!

HUVIRINGID TALLINNAS

6-7

Huviringid Tallinnas uuel õppeaastal

VÄÄRTUSI LOOV NOORSOOTÖÖ

8

16–17-aastased lähevad valima: noorsootöötaja eetiliste kaalutluste ABC

Tanja Mihhailova-Saar ja Kristel Aaslaid astuvad üles ka 26. augustil laste ja noorte vabaajamessil “No vaata”. Lisainfo Tallinna noorteinfo lehelt www.tallinn.ee/novaata ja Facebookist: No Vaata.

asstte ja noorrtte LLa abaaja meesss vva –177 12–1 26.08 • 12 vi Kalevi s llis rdihalli sp spord lasteala ala • laste loosimised mised • loosi • kingitused kingitused Üritust korraldab

Peaauhinnaks jalgratas.

Toetavad


2

RAHVUSVAHELISUS NOORSOOTÖÖS

Kaotatud ja leitud läbi kultuurišoki: kuidas ma läksin Eestisse, et avastada Itaalia Foto: Maria Lepik

Kui inimesed kuulevad, et ma olen itaallane ja valisin Euroopa vabatahtliku teenistuse projekti sihtriigiks Eesti, imestavad nad, kuidas saab vahetada pitsa- ja päikeseriigi jää ning kama vastu. Tihti tundub, et nad arvavad, et sattusin siia kogemata või oli see mu viimane valik. Pean alati rõhutama, et valisin selle riigi ise ja ma tõesti ei istunud vale lennuki peale. ANNA BORTOLETTO, Euroopa vabatahtlikku teenistust teinud vabatahtlik Eestis

K

ui minult aga küsitakse, kas Eesti täitis mu ootused, on vastata palju raskem. Ausalt öeldes ei olnudki mul siia põhjamaale tulles ootusi. Kui sain teada, et elan järgmised 11 kuud Tallinnas, ei hakanud ma isegi internetist Eesti kultuuri kohta uurima. Tahtsin kohtuda Eestiga isiklikult ja avastada selle maa saladusi, kogedes neid kohapeal iga päev ilma piiravate eelarvamusteta. Kindlasti olin ma valmis suureks muutuseks, kuid mul ei olnud tegelikult aimugi, millesse end seganud olin. Lahkumiseelsel koolitusel soovitati mul vaim valmis panna, kuna Eesti kultuur on minu kodumaa Itaalia omast täiesti erinev. Kinnitasin neile, et olen valmis, kuna ma ei pea end tüüpiliseks itaallaseks. Päike on mulle väga vastumeelne ja ma ei kannata kuuma temperatuuri. Ma ei ole eriti valjuhäälne ja saan täiesti vabalt hakkama ilma mitu kuud pitsat söömata. Mis mind siis ikka nii väga šokeerida saaks? Kuhu kevad jäi? Pärast 11 kuud Tallinnas elamist saan öelda, et õppisin Eestit, seda müstilist riiki, tõepoolest hästi tundma. See oli ka peamine põhjus, miks ma siia tulin. Üllatuslikult ja ootamatult sain aga teada, kui palju Itaaliat minu sees on. See võib kõlada veidralt, kuid külm talv ei häirinud mind üldse, ent ootamatu ja keeruline oli leppida kevade puudumisega. Mul ei olnud midagi 20 külmakraadi või aprillis sadanud lume vastu. Ka 1. mail mütsi ja salliga grillimine oli igati talutav. Šokeeriv oli aga järsku pärast seda, ilma igasugu-

Eesti külm talv ei häirinud Annat üldse, ent ootamatu ja keeruline oli leppida kevade puudumisega.

se vaheetapita, avastada end suvekleite kandmas. Itaalias tõuseb temperatuur kevadel aeglaselt kahe-kolme kuu jooksul ja lilledki puhkevad õide tasapisi. Pärast pikka ootusärevat aega saabub lõpuks suvi. Siin aga tundub, nagu hüppaks suvi järsku nurga tagant välja – ja kaob sama kiirelt, kui ilmus. Veel hoiatati mind pikkade talveööde eest, kuid tegelikult ei olnud seegi minu jaoks suur probleem. Ka Itaalia talvel ma eeldan, et pärast tööpäeva vaba aega vee-

tes on väljas juba pime. Kui pead tegema tööd kontoris, ei saa arugi, kas päike loojub kell 15.30 või 18.30. Minu keha ajasid segadusse hoopis ekstreemselt lühikesed suveööd, kuigi ootasin neid ja seda kogemust terve aasta. Minu jaoks oli väga imelik ja ebaloomulik, kui läksin randa päikeseloojangut vaatama ning jõudsin koju alles keskööl. Samamoodi tundus veider, et peole mindi päris vara, kuid baarist lahkuti alles siis, kui esimesed valguskiired juba taevast piilusid. Mõnikord oleks mul valgete ööde

tõttu isegi õhtusöök vahele jäänud, kuna kell 21.30 oli päike veel nii kõrgel, et mulle ei tulnud meeldegi, et peaksin poodi kiirustama, enne kui see suletakse. Ootus vaikuses Kui rääkida inimestevahelisest suhtlusest, oli mu kultuurišokk isegi suurem. Muidugi teadsin, et pean kokku puutuma kinnisemate inimestega, kellele kallistused ei meeldi ilmselt nii palju kui meile, itaallastele, kuid ma ei oodanud veidraid pilke, kui ma lifti sisenedes või majatreppidel liikudes võõraid teretan. See

on Itaalias täiesti tavaline ja oodatud käitumine. Vabatahtliku töö kestel sain anda ka itaalia keele tunde. Esimestel nädalatel olin väga ärevil, kuna minu õpilased saabusid klassi umbes 15 minutit enne tunni algust. Mul oli tunne, et peaksin neid kuidagi lõbustama ja nendega lobisema, kuigi teadsin, et eestlastele see ei meeldi. Mulle ei tulnud pähegi, et nende jaoks on täiesti normaalne vaikuses istudes tundi oodata. Minu jaoks olid – ja on ikka veel – need 15 minutit täiesti väljakannatamatud ja ma tundsin, et peaksin seda aega kuidagi sisustama. Parim kogemus, mille oma vabatahtliku teenistuse perioodi jooksul saanud olen, on selliste igapäevaste väikeste kultuurierinevuste kogemine. Muidugi on noortekeskuses töötamine andnud mulle ka reaalse töökogemuse, mida ma poleks Itaalias saanud. Olgem ausad, ma isegi ei tea, kas meil Itaalias sarnaseid avatud noortekeskusi üldse on. Kuid jah, kõige väärtuslikumad elu õppetunnid ja enese arendamiseks vajaliku kogemuse sain väljaspool tööaega. Kui minult vahetusperioodi alguses küsiti, kust ma pärit olen, vastasin alati, et olen pärit Itaaliast, kuid ma ei tunne end päris itaallasena, kuna minu suurim unistus on alati olnud reisimine, välismaale kolimine, uute kultuuridega tutvumine ja võõrkeelte õppimine. Need kõik on sellised asjad, millest nn tüüpilised itaallased pole väga huvitatud, kuna nad on tavaliselt väga oma riigis ja perekonnas kinni. Pärast 11 kuud Eestis elamist võin öelda, et avastasin enda jaoks erakordse riigi, millel on vapustav kultuur ja millele on minu südames alati eriline koht. Samuti õppisin aga tundma ja hindama omaenda Itaalia kultuuri ning avastasin asju, millest ma isegi teadlik ei olnud. Teise Euroopa otsa lendamine laiendas kindlasti mu silmaringi, kuid samuti sain teadlikuks oma juurtest, mis mind mu isamaaga ühendavad.


NOOR TEGIJA

Me oleme nii lähedal, aga nii erinevad Paljude inimeste salaigatsus või soov on sõita teise riiki. Selle eesmärgiks võib olla paljugi – turism, kultuuriga liitumine, töö või õppimine. Need inimesed, kellel see on õnnestunud, kujutavad endast meie arvates kogemuste varamut. Neile on avanenud harukordne võimalus jälgida täiesti teise mentaliteedi ja traditsioonidega inimeste elu. Selle artikli peapersoon on Van Kai või nagu vene inimesele harjumuspärasem, Kai Van, kes õpetab hiina keelt inglise keele baasil kolmes Eesti koolis. Ta oli lahkelt nõus vastama meie küsimustele selle kohta, kui palju erineb elu sellistes üldsegi mitte sarnastes riikides nagu Hiina ja Eesti. Vestlus Kaiga toimus inglise keeles ja lugu on hiljem tõlgitud.

Foto: erakogu

Kas Teil on raskusi sisseostude tegemisel, sihtkohta jõudmisel, suhtlemisel oma õpilastega? Mitte eriti, kuna enamik eestlasi valdab hästi inglise keelt. Pealegi võin kasutada Google Mapsi ja tõlki, kui tekivad probleemid. Kas Teil on venelaste ja eestlaste hulgas sõpru-tuttavaid? Jah, ja kõik nad, nii eestlased kui ka venelased, on väga erinevad.

KARINA TREBUNSKAJA, FIONA SIIV, Tallinna Pae gümnaasiumi õpilased

Alustuseks palun tutvustage end! Minu nimi on Van Kai, olen 23-aastane. Sõitsin siia Shanghaist Hiinast. Olen lõpetanud Shanghai rahanduse ja majanduse ülikooli ning nüüd stažeerin Eestis Tallinnas kui hiina keele õpetaja. Olid Teil mingid ootused või ettekujutus Eestist ja inimestest, kes siin elavad? Kui jah, siis kas need osutusid tõeks? Otsisin infot Eesti kohta internetist. Tulemus näitas, et eestlased ei ole sellised elurõõmsad inimesed nagu Lõuna-Euroopa rahvad. Samuti oli kirjas, et paljud inimesed kuritarvitavad alkoholi. Kuid pärast siia saabumist mõistsin, et kaugeltki kõik sellest, mida olin

teada saanud, ei ole tõsi. Inimesed hakkasid suhtuma minusse kui heasse sõpra, kui saime teineteist lähemalt tundma. Andmed aga selle kohta, et Eestis on väga külm, olid õiged.

Kuidas on õpetada välismaalasi? Enamik ajast on kõik hästi, kuid vahel tekivad komplikatsioonid oluliste erinevuste tõttu meie kultuuride vahel.

Milline oli Teie esmamulje Eestist? Eesti on imeliselt kaunis maa. Minu siia saabumise ajal säras päike ning taevas oli uskumatult ere ja puhas.

Kuidas Te esitate oma õpilastele õppematerjali? Tundides kasutan presentatsioone ja trükin välja kordamismaterjalid.

Kuidas inimesed meie riigis Teisse suhtuvad? Tavaliselt suhtuvad väga sõbralikult, kuid kahel korral olen kohanud ka selliseid, kes olid minu suhtes jõhkrad. Kas olete siin elades märganud mingeid puudusi?

Mõnda Hiina kaupa ei leia isegi pealinnast, samuti ei saa ma oma Hiina pangakaardiga ühestki pangaautomaadist sularaha välja võtta.

Kuidas läks Teil esimene tund? Mida Te tundsite sel ajal? Kõik läks lahedalt, õpilased osutusid siiralt huvitatuks hiina keelest, mille üle ma olin muidugi eriti rõõmus. Kai arvab, et Eesti on imeliselt kaunis maa.

MARILI OTSTAK,

Tallinna spordi- ja noorsooamet

Tavaliselt viibin oma korteris või lähen vanalinna jalutama. Kas olete meelde jätnud mingeid eesti või vene sõnu? Jah, olen õppinud selgeks mõned baassõnad nii vene kui ka eesti keeles. Kas suudate kuulmise järgi eristada eesti ja vene keelt? Ilmselt küll. Vene keel kõlab kindlasti kiiremalt. Kas on keeruline elada maal, kus inimesed ei räägi Teie emakeelt? Tervikuna ei ole see keeruline, kuid vahel tekivad raskused. Kas Teiega on siin juhtunud mingeid huvitavaid või kentsakaid lugusid? Jah, ja seejuures juba esimesel nädalal uues korteris: tahtsin leida pesupesemisvedelikku, aga ostsin selle, mida mul üldse polnud vaja – loputusvedeliku. Kai näite varal võib teha järelduse, et vaatamata kultuuride, keelte ja mentaliteedi erinevustele, elavad välismaalased Eestis hästi ja ei igavle. Isegi raskused ilmaolude, keelebarjääri või labaste sallimatusjuhtumite näol ei riku üldmuljet meie maast. Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi “Noor tegija” II kohta jagava tööga. Konkursi korraldas Tallinna spordi- ja noorsooamet koostöös Delfi Noorte Häälega.

Millega tegelete tööst vabal ajal?

Tallinna noorsootöö tunnustuskonkurss ootab alates septembrist nominente Alates septembrist saab esitada nominente traditsioonilisele noorsootöö valdkonna tunnustuskonkursile “Suured teod 2017”. Konkursiga soovitakse esile tõsta märkimisväärseid ja olulisi Tallinna noorte heaks tehtud tegusid, mis on kaasa aidanud noorsootöö edendamisele pealinnas. Lisaks suurtele tegudele oodatakse nominente aasta noorsootöötaja ja aasta noore vabatahtliku kategooriatesse.

3

Fotod: Rasmus Kooskora

T

allinna noorsootöö valdkonna tunnustuskonkurss “Suured teod” on toimunud juba 12 aastat. Selle aja jooksul on tunnustust leidnud palju olulisi ja suuri nii noorte endi korraldatud kui ka nende heaks tehtud üritusi ning projekte. Selleks, et ka 2017. aastal saaks märkimisväärseid tegusid ja üritusi esile tõsta, saab septembrist kuni 15. novembrini iga Tallinna elanik esitada oma lemmikuid üritusi ning projekte, mis on pealinnas silma paistnud ja meelde jäänud. Kandidaate oodatakse kahte kategooriasse: suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod. Eelnimetatud kategooriatesse esitatud nominentide seast valitakse välja ka laste- ja noortesõbralik tegu. Selle tiitliga tunnustatakse laste- ja noortesõbralikke väärtusi ja tegevusi. Tallinn kannab laste- ja noortesõb-

Tunnustuskonkursiga “Suured teod 2017” soovitakse esile tõsta märkimisväärseid ja olulisi Tallinna noorte heaks tehtud tegusid.

2016. aasta konkursi võitjad

raliku linna tiitlit juba 2005. aastast ning teeb seda auga ka 2017. aastal. Konkursile oodatakse kandidaate ka aasta noorsootöötaja kategooriasse. Aasta noorsootöötaja tiitliga soovitakse tunnustada noorsootöötajaid ja seeläbi ka organisatsioone, kus noorsootöötajad on aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud, teinud Tallinna noorte seisukohast märkimis-

väärset ja olulist tööd ning aidanud kaasa linna noorsootöö arendamisele. Tänavu soovib Tallinn tunnustada neidki tublisid noori, kes on silma paistnud just vabatahtliku töö ja tegevusega. Tallinn on noorsootöö valdkonnas võtnud suunaks noorte ettevõtlikkuspädevuse arendamise ja selle soodustamise, mis on üks mitmest põhjusest noorte vabatahtlike esiletõstmiseks.

Konkursi tähtaeg on 15. novembril ning oma ettepanekuid saab Tallinna veebilehel www.tallinn.ee/suuredteod esitada alates septembri keskpaigast. 2017. aastal tunnustab Tallinn silmapaistvaid noorsootöötajaid, organisatsioone ja noorteprojekte juba kolmeteistkümnendat aastat. Tunnustuskonkursi peakorraldaja on Tallinna spordi- ja noorsooamet.


4

KUIDAS HUVITEGEVUS ARENDAB?

Lapse huvitegevus – mida arvestada ja mida märgata

et laps tunneb hirmu treeneri ees, kes nõuab tüdrukult rohkem, kui ta sel hetkel võimeline on. Mõnikord võib juhtuda, et laps avaldab soovi huvitegevus pooleli jätta. Vanem ei tohiks sellega koheselt nõustuda ega ka vastu vaidlema hakata, pigem on hea lapselt uurida, mis põhjusel laps huviringi pooleli jätta tahab. Ühe korraga ei pruugigi laps põhjust avaldada, kuid enamasti see lõpuks ikka selgub. Ajendiks võib olla tüli trennikaaslastega, mõne treeningriietuse või -eseme puudumine, treeneri rangus, aga ka ülekoormus.

Peagi on algamas uus õppeaasta. Sellega algab ka järjekordne hooaeg huviringides. Paljudes lapsevanemates tekitab see hulga küsimusi. Kas ja millise huvitegevusega laps tegelema hakkab? Millal alustada ja kui sageli? Kas jätkata samas ringis või alustada uues? Oluline on vahet teha, kas last toetatakse ja suunatakse selle tegevuse juurde, mille vastu laps ise huvi tunneb või selle juurde, mida vanem soovib ja arvab hea olevat.

ANNEGRETE JOHANSON

6-aastane Kärt on kolm aastat käinud kaks korda nädalas tantsimas ja kaks korda nädalas ujumas. Sügisest peaks kasvama ujumistreeningute arv, kui ta sooviks võistlustel käia. Ema on mures, et ajaplaani see ei mahu, kuid ühtlasi on tal siiski soov, et tütar võtaks osa ka võistlustest. Mida aga tütar ise soovib? Vaadates nüüd peeglisse ja vastates ausalt küsimusele – kas minu lapse esimese huviringi või trenni valis laps või mina, lapsevanem –, peavad paljud vanemad tunnistama, et lapse huvitegevus sai valitud enda eelistuste järgi. Lapse õiguste konventsiooni järgi peavad aga täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, oma tegevuses lähtuma eelkõige laste huvidest. Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. Lapsel on õigus ärakuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes. Muidugi tuleb siinjuures arvestada lapse vanuse ja arengutasemega. Kõik lapsed ei pea ega saagi olla head jalgpallis või iluvõimlemises, kuid igas lapses on peidus midagi, mis

Lapsel peaks huvitegevuste kõrval jääma aega ka niisama mängimiseks.

temas huvi tekitab ning südame kiiremini tuksuma paneb. Olgu selleks mõni käeline, sportlik või hoopiski ajutööd nõudev tegevus. Lapsevanema ülesanne on seda huvi märgata, last seejuures toetada ja suunata. Järjepidevus ja harjumus on see, mida lapsevanem saab oma järeltulijas kasvatada juba varakult. Beebidelegi on loodud mitmesuguseid huviringe, kust lapse huvid võivad alguse saada ning seetõttu on tema jaoks ka loomulik edaspidi huvitegevustes osaleda. Huviringi kasutegur Hobidega tegelemine annab lapsele arengus palju juurde. Olenevalt huviringist on võimalik arendada erinevaid tahke. Olgu selleks suhtlemisoskus, julgus, avatus, liikumisharjumus või hoopis energia kulutamine. Üheks lisaväärtuseks on kindlasti ka saada uusi sõpru, kellega ühiseid huve jagada. Laps vajab ka puhkust ja aega mängimiseks “Käin kaks korda nädalas tantsimas ja ühel korral laulmas,” ütleb 5-aas-

tane energiast pakatav Kertu, kes lisaks tahaks käia veel teistelgi õhtutel kuskil, kuid Kertu ema proovib suunata tütart ka puhkama. Eespool tõstatatud küsimustele ühest vastust anda ei saa. See sõltub palju lapse vanusest, igapäevasest elurütmist ja tegevustest ning loomulikult lapse enda huvist ja valmisolekust. Paljud lasteaiad-koolid pakuvad võimalust osaleda erinevates huvitegevustes, nii käelistes kui ka sportlikes. See on lapse ja ka vanema jaoks mugav lahendus, kuna sellega ei kaasne kohustust last huviringi ja koju transportida. Samuti ei ole see lapsele väsitav, kuna sageli on tegevused lülitatud päevaplaani nii, et vanem läheb lapsele lasteaeda järele ikka tavapärasel ajal. Kui huvitegevus toimub aga väljaspool lasteaeda või kooli, siis võib lapse päev venida pikaks ja see on väsitav. Väikeste laste puhul valib enamasti lapsevanem huviringid-trennid, kus laps käib. Mida vanemaks laps saab, seda enam on temal soov kaasa rääkida ja seda tuleb vanemal kindlasti ka arvestada.

Foto: Pexels.com

Mäed, mida ületada 10-aastane Piia on iluvõimlemisega tegelenud aastaid, kui ühtäkki saab ema treenerilt kirja, et tütar on mitu nädalat treeningutelt puudunud. Ema vestlused lapsega ei anna tulemusi, tütrel tekivad terviseprobleemid ning nõustaja juurde jõudes selgub,

Lapsevanema oskus õigeaegselt märgata Ema pöördub nõustamisele, kuna teismelisel tütrel on tekkinud koolis probleemid. Vestluse käigus selgub, et nooruk on jätnud pooleli trennis käimise ning veedab oma aega ainult arvutis. Emal puudub ülevaade selle kohta, millega laps seal tegeleb. Tänapäeval ei ole harv juhus ka see, et laps jätab huviringis käimise pooleli ning kogu tema vaba aeg kulub arvutiga mängimisele. Või on juhtunud olukord, kus vanem teab, et tema teismeeas laps käib trennis, kuid tegelikult veedab noor aega sõpradega. Siinjuures on oluline lapsevanema oskus märgata ja lapsega suheldes teada saada, mida ta teeb ja kus toimetab. Nii arvuti- kui ka tänavaelu on täis lõkse, mis esmapilgul märkamata jääda võivad. Saades lõpuks teada, et midagi on valesti, on kordades keerulisem muudatusi teha. Siinjuures on vanematele abiks avatud küsimused, hinnangutevaba suhtlemine, mina-sõnumite kasutamine ja teised suhtlemismeetodid, mille toel säilitada oma lapsega usaldusväärne suhe. Kui enda oskustest väheseks jääb, ei tohiks hirmu tunda ka väljastpoolt abi küsimise ees.

RUACREW OOTAB VABATAHTLIKKE TOETAMAKS NOORI RuaCrew on vabatahtlikkusel põhinev mittetulundusühing, mis osutab muu hulgas tugiisikuteenust noortele, kellel on raskusi käitumise, õppimise ja/või suhetega ning kellele võiks olla toeks üks positiivne täiskasvanu, kellega ühiselt aega veeta ja uusi tegevusi avastada. Käesoleva aasta sügisel alustab Ruacrew koolitusprogrammi, kus jagatakse vajalikke teadmisi töös noortega. Programmi kestuseks on 100 tundi, mis sisaldab endas ligi 70 tundi auditoorset tööd ning 30 tundi iseseisvat tööd. Koolitusprogrammi on oodatud kandideerima kõik, kellel teema vastu huvi on. Vajalik ei ole eelnev töökogemus ega teadmistepagas. Erinevate elualade esindajad annavad noortele võimaluse tutvuda uute tegevuste ja teemadega, millega neil varem igapäevaselt kokkupuudet pole olnud. Kui tunned, et Sul on aega panustada keskmiselt kaks tundi nädalas ühe abivajava noore jaoks, soovid teha head ja samas oled valmis ka väljakutseteks ning enese arendamiseks, siis võta ühendust meiliaadressil info@ruacrew.ee, saada oma CV ja lühike motivatsioonikiri, kus tood välja, miks soovid tugiisikuks hakata.


INNUSTAV HOBI

5

Avastusrõõmu pakkuv robootika Foto: erakogu

Uut ja teguderohket õppeaastat on peagi alustamas ka huvikoolid. Noor Tegija tegi algava kooliaasta eel tutvust ühe põneva huvialaga, mis on populaarsust kogumas nii suuremate kui ka väiksemate seas. MARGIT SELLIK, Tallinna spordi- ja noorsooamet

I

nnovaatilise hariduse keskuse OGOGO juhataja Irina Romanov tutvustas Noorele Tegijale huvikooli, mille peamiseks tegevusalaks on robootika, kuid lisaks saab koolis õppida veel niisuguseid põnevaid alasid nagu Lego-art ja animatsioon. Algaval õppeaastal on plaanis avada ka ettevõtlusring, keemia katsetamise ring ning huviring kõige pisematele – 3–5-aastastele, kus oleks kombineeritud meisterdamine, matemaatika ja keeleõpe. Lapsed ehitavad Legodest ning õpivad sealjuures eneseväljendust oma töid esitledes. Robootika – esimene tutvus teadustega Robootikat saab OGOGO-s praegu õppida alates viiendast eluaastast, vanimad õppijad on 12–16-aastased. Robootika huviring on jagatud seitsmeks (vanuse)astmeks, kus keskendutakse erinevatele oskustele. Kõige väiksem aste alustab mehaanika, tehnika ja matemaatikaga tutvumisega. Selles astmes õpitakse lihtsamaid mehhanisme ja füüsikareegleid, näiteks rataste ja hammasrataste, kangide, klambrite, telgede, plastikplokkide, kaalude, purjede ja tiibade töö ning toimimisega. Samuti tehakse tutvust mõistetega jõud, ujuvus, tasakaal, kiirus ja pikkused. Alates koolieast algab töö robotite ja programmeerimisega. Huviringi õpilased ehitavad Lego-roboteid ning proovivad lihtsamate andurite ja mootorite abil neisse elu sisse puhuda. Vanemad lapsed õpivad juba keerulisemaid konstruktsioone ja programme. Selles astmes kasutatakse visuaalset programmeerimiskeelt ja lihtsasti ümberpaigutatavaid ikoone programmikoodis, mis teeb selle lastele kergesti hoomatavaks. Vanemate astmete õppurid teevad ise juba omandatud teadmiste põhjal uusi ja keerulisemaid mudeleid. Lisaks konstrueerimise ja programmerimise õpetamisele on kursustesse sisse põimitud erinevad teemad, nagu energeetika, taastuvenergia jpm.

Huviringi õpilased ehitavad Lego-roboteid ning proovivad lihtsamate andurite ja mootorite abil neisse elu sisse puhuda.

Kõige tähtsam on huvi! Huvikoolis õppimise eelduseks ei ole muud kui lapse enda soov ja huvi – eelkõige avastamisrõõm ning uudishimu, aga kindlasti ka huvi robootika, mehaanika ja konstrueerimise vastu. Huviring on seotud paljuski sellega, mida parajasti koolis õpitakse, ja seda ka samal tasemel – seega toetab õpe huvikoolis koolis õpitut.

dest õppimise protsess. Näiteks kui programm ei käivitu või kui midagi on valesti ühendatud, peavad lapsed ise otsima ja analüüsima, kus on viga. Nii õppides tekib tugevam eduelamus ja tõuseb ka enesehinnang. Osaledes võistlustel ja konkurssidel tuleb õppida ka aja planeerimist ning esitlemist. Nii tekib huvi tulevikutöö vastu, areneb tehniline taip ja loogika.

Kuidas robootikaga tegelemine last arendab? Huvitegevus võimaldab lapsel tegeleda teda huvitava alaga, arendada loomingulisust ja ettevõtlikkust, kuna erinevalt koolist pole huvikooli tegevused kohustuslikud, vaid lähtuvad lapse enda huvist. Robootika huviringi on aga põimitud lisaks loogiline mõtlemine, teadmised füüsikast, matemaatikast ja konstrueerimisest. Kooli üheks eesmärgiks ongi teha tänapäevaseid huviringe, mis oleksid innovaatilised ja tulevikku vaatavad. Tulevikus on robootikal aina suurem roll ning seetõttu soovitaksegi lastes ja noortes äratada huvi teaduse ning inseneritöö vastu. Selleks kasutatakse huvikoolis struktuuri, kus esmalt loovad lapsed idee, siis prototüübi ning lõpus esitlevad seda, mis omakorda arendab ka projektipõhist mõtlemist. Lisaks õpitakse igapäevaselt meeskonnatööd, loomingulist mõtlemist ja kindlasti areneb lastes ka suhtlemisoskus. Samamoodi õpitakse ka ebaõnnestumisega hakkama saamist, sest pidevalt käib katsetamise ja viga-

Toetav keskkond Huvikooli meeskonnas töötab palju erinevate valdkondade pedagooge – mitte ainult tehnilistelt aladelt, vaid ka noorsootöötajaid, kes oskavad kasutada aktiivseid õppemeetodeid, teha lastega kootööd ning olla pigem mentori kui õpetaja rollis. Juhendajad tekitavad vaimselt hea keskkonna ja vaba atmosfääri, kus õppida ja kogemusi jagada. Laps saab end avada, tunda ennast hästi ja turvaliselt. Robootika – mitte ainult poiste huviala Innovaatilise hariduse keskuse näitel võib täiesti kindlalt kummutada müüdi, justkui oleksid tehnikaga seotud huvialad ainult poiste pärusmaa. Robootika jt tehnika huviringid on sama populaarsed tüdrukutegi seas. Juba kas või see, et enamik huvikooli õpetajaidki on naised, näitab, et tehnikahuvil ei ole sooga mingit pistmist. OGOGO-s on igas vanuseastmes õppimas nii poisse kui ka tüdrukuid. Pigem on tihtipeale vanemad need, kes tüdrukute eest otsustavad, et see

neile ei sobi. Lastel endal on kõigil nii huvi, uudishimu, avastusrõõmu kui ka soovi uurida, olenemata soost. Huvikooli õpetajate kogemuski näitab, et ei saa öelda, nagu poisid saaksid paremini hakkama. Ühtviisi andekaid ja neid, kellele see huviala väga sobib, on ühtemoodi tüdrukute ja poiste seas. Õpetajad julgustavad siin kõiki, olenemata sellest,

kas õppur on poiss või tüdruk. Uuringutest on näha, et tihti toetavad tehnikaga seotud huvialadel õpetajad alateadlikult pigem poisse, kuid siin väldivad õpetajad seda sihilikult. Seega – õppimaks robootikat või konstrueerimist on vaja ikkagi lapse enda soovi, huvi ja uudishimu. Ei piisa lapsevanema arvamusest, et lapsel on või ei ole neid teadmisi vaja.

VASTAB HUVIKOOLI ÕPILANE TOMI (8A): Miks Sulle meeldib robootikaga tegeleda?

Tahan näha, mida need robotid teevad, mille me valmis ehitame.

Kust tulid mõttele robootikat proovida?

Ma arvasin, et see on lahe, ema soovitas mul proovida.

Kelleks Sa suurena saada sooviksid?

Suurte masinate – autode ja kosmoselaevade – ehitajaks ja parandajaks ning inseneriks.

VASTAB TOMI EMA KATI: Kuidas jõudsite koos lapsega huviringi valikuni? Õppisin aastatel 2015–2017 haridustehnoloogiat ja sain teada, kui huvitavaid robootikavahendeid olemas on, ja seda, kuidas need last arendavad.

Mida peate lapse huvialaga tegelemise juures kõige tähtsamaks? Pean oluliseks, et huviring täiendaks neid oskusi, mis tundub, et jäävad kas vajaka või siis neid oskusi, mis lapsel väga hästi välja tulevad ja mida peaks kindlasti edasi arendama. Näiteks, kehva füüsisega laps peaks kindlasti käima lisaks mingis füüsilises trennis, arg laps mõnes ringis, mis julgustab esinema, aga ka laulmises või kunstis ilmselgelt tugeva lapse andeid peaks edasi arendama. Robootika, tehnika ja teadusring arendab lapses kindlasti loogilist mõtlemist, keskendumist ja sobib neile, kel väga suur tehnikahuvi.


HUVIRINGID TALLINNAS

6

Tallinna huvikoolid pakuvad väga mitmekülgseid tegevusi Kust alustada huviringi otsimisega Tallinnas ja milliseid võimalusi tegevusteks pealinna huvikoolides leidub? Alljärgnevalt leiab põgusa ülevaate suurematest pealinna huvikoolidest ning algaval õppeaastal alustavatest huviringidest.

HUVIKOOLID JA UUED HUVIRINGID TALLINNAS TALLINNA NÕMME NOORTEMAJA

Nõmme noortemajas saab osaleda nii kunstiringides, muusikaringides, tantsuja teatriringides, mõttemängude ringides kui ka tehnika- ja loodusringides. Töökeel: eesti Sihtrühm: 4–19-aastased, täiskasvanud Kuutasu: alates 19 eurot Kontakt: Nurme 40, 670 1230, www.nnm.ee Uuest õppeaastast alustab huvikoolis viis uut vahvat ringi. Meediaringi oodatakse noori alates 13. eluaastast. Huviringis analüüsivad ja teevad noored ise ajakirjandust ning külastavad Eesti meediakanaleid. Multimeedia huviring on mõeldud 10–13-aastastele tehnikahuvilistele lastele, kes on huvitatud veebi programmeerimisest.

Tallinna Nõmme noortemaja on huvikool Nõmme mändide varjus, mis pakub huvitegevust nii väikelastele, koolinoortele kui ka täiskasvanuile. Tänaseks on selles majas huviharidust omandanud üle 30 000 noore ja praegu osaleb 40 huvialal ligikaudu 1000 õpilast. Aegade jooksul on kooli tegevus laienenud ning lisandunud on huviringid ka teistes hoonetes (aadressil Mai 23 ja loodusmajas Õie 14).

KOPLI NOORTEMAJA

Graafika- ja trükitehnikate ringi on oodatud 9–19-aastased, kes tunnevad rõõmu tegevusest erinevate trükitehnikatega. Uus ja põnev tantsuline treening pakub 9–14-aastastele võimalust füüsiliseks eneseväljenduseks. Põhirõhk on üldfüüsilisel treeningul ja tantsutehnika omandamisel. Ritsikate treeningule on oodatud peamiselt poisid vanuses 9–11. Õpilased tunnevad rõõmu sportimisest ja Wushu võitluskunstidest.

Tallinna Kopli noortemaja on PõhjaTallinna linnaosas asuv munitsipaalhuvikool, kus õpib 26 erinevas huviringis kokku 500 last ja noort vanuses 4–19 eluaastat. Huvialade valikus on nii muusika, laulu, kunsti, tantsu, tehnika kui ka üldkultuuri alad. Õppida saab estraadi-, show-, breik-, hiphop- ja lastetantsu, lisaks estraadilaulu, klaveri- ja kitarrimängu ning joonistamist, maali, keraamikat ja klaasikunsti. Tehnikahuvilistele lastele on avatud raadiotehnikaring. Üldkultuuri alal saab osaleda massaažiõpperingis, koduloo-, arenduse ABC ringis, huviringis Avatud Maailm ning neurojoogas. Mudilastele on pakkuda tantsu-, muusika-, loovuse, arendus-, kunsti- ja teatritegevusi. Huvikooli õpilastel on võimalus saada erinevaid esinemiskogemusi, sh rahvusvahelisi, osaleda haridusprojektides ja koolivaheaegade töötubades. Sihtrühm: 4–19-aastased Töökeel: eesti, vene Kontakt: Lina 8, 662 7102, www.koplinoortemaja.edu.ee, info@koplinoortemaja.edu.ee

Algavast 2017/2018. õppeaastast võetakse uusi õpilasi vanuses 4–19 kõikidesse kooli huviringidesse. Klaveri- ja kitarriõppes omandatakse pillimänguks vajalikud teadmised ja oskused. Arendatakse koosmängu ja pakutakse esinemisvõimalusi. Huviringis arvestatakse iga õppuri võimeid ja loovust. Tantsuringides õpitakse eri tantsutehnikaid ja -stiile (klassikat, showtantsu, džässi, loov- ja tänavatantsu) ning arendatakse eneseväljendus- ja esinemisoskust. Esinemiste käigus kujundatakse välja tugev lavakogemus. Tänavatantsuhuvilised saavad lisaks osaleda breiktantsu ja hiphopi tantsuringides. Kunstihuvilised lapsed on oodatud kujutava kunsti- ja tarbekunstiringi, kus arendatakse õpilaste kunstialaseid oskusi, õpitakse tajuma ümbritsevat maailma ning suunatakse õpilasi nägema selle eripära ja värvide mängu. Tarbekunstiringis tutvutakse lisaks kompositsioonialustele, joonistamisele ja maalile ka keraamika-, klaasi- ja tekstiilikunstiga. Massaažiõppes saadakse algteadmised erinevatest massaažiliikidest ja -võtetest. Suurt tähelepanu pööratakse eneseabi teadmiste omandamisele ja tervislikele eluviisidele.

Raadiotehnikaringis õpitakse kasutama eri töö- ja mõõteriistu, tutvutakse mitmesuguste materjalidega, nende kasutamisvõimalustega ning koostatakse elektroonilisi jooniseid. Rütmi- ja lauluringi oodatakse 5–8-aastaseid lapsi, kellele meeldib laulda ja rütmidega mängida. Tunnid on täis laulu, muusikat ja mängu. Üldkultuuriringidesse, arenduse ABC ringi, huviringi Avatud Maailm ja koduloo ringi on oodatud lapsed ja noored, kellel on huvi saada uusi teadmisi kodukoha ja siinsete rahvaste ning kaugemate paikade kultuurielust, kommetest ning keeltest. Mudilasringidesse oodatakse lapsi vanuses 4–7 eluaastat. Valikus on muusika, laul, tants, loovus ja kunst.

TALLINNA KANUTIAIA HUVIKOOL

Tallinna Kanutiaia huvikool on kesklinnas tegutsev munitsipaalhuvikool, kus saab harrastada muuFoto: Pexels.com


HUVIRINGID TALLINNAS sikat, teatrit, tantsu, kunsti ja disaini, õppida keeli ning erinevaid tehnika- ja puutööalasid. Eraldi huviringid on ka mudilastele. Huvialaringidesse on oodatud 4–19-aastased lapsed ja noored ning osa saab võtta näiteks teatristuudiost, näiteringist, klaveri-, plokkflöödi-, kandle-, viiuli ja kitarriõppest, tantsustuudiost, joonistamisest ja maalimisest, kunstistuudiost, joogaakrobaatikast, lasteteatrist “Väike Ooper”, mudilaste loovusstuudiost, moeillustratsiooni ringist, laste- ja noorte äriõppest, rõivaste õmblemisja disainistuudiost ning puutööst ja meisterdamisest. Töökeel: eesti, vene Sihtrühm: 4–19-aastased ja täiskasvanud

Poplaul on uus ja põnev huviring 11–19-aastastele, mis pakub muusika ägedust, toidab lastes loomingulisust ning innustab olema julge ja erakordne. Joonistamise ja maalimise ABC ringis tutvutakse ja õpetatakse mõlema tegevuse põhilisi ja vajalikke reegleid, näiteks perspektiiv, valgus ja vari, kompositsioon ja värvusõpetus. Kooristuudiosse on oodatud huvilised vanuses 4–19 eluaastat ning noori alates 20. eluaastast. Huvilistest moodustakse eraldi kooslused (ansamblid ja koorid) vastavalt vanusele ja eeldustele.

TALLINNA HUVIKESKUS KULLO

Kuutasu: 12–56 eurot Kontakt: Aia 12, 644 0989, www.kanuti.tln.edu.ee Kokku tegutseb huvikoolis 46 huviringi ning uuel õppeaastal on alustamas seitse uut ringitegevust: basskitarri õpe, poplaul, viiuliõpe, kooristuudio, filmiring, joonistamise ja maalimise ABC ning robootika. Basskitarri õpe avab sügisel esmakordselt uksed ning ootab liituma 7–18-aastaseid huvilisi. Tundides õpitakse tundma mängutehnikaid, harjutatakse bassisaate kujundamist, meloodiate mängimist, õpitakse erinevaid muusikastiile, elementaarteooriat ja rütmikat.

Tallinna huvikeskus Kullo on vanim ja suurim huvikool Eestis, kus leiab sobiliku huviringi enam kui 60 huviala seast. Huvikoolis õpib üle 2400 õpilase ning õppe- ja kasvatustöö toimub aasta läbi nii peamajas (aadressil Mustamäe tee 59), Kullo lastegaleriis (aadressil Kuninga 6) kui ka suvisel ajal Kullo noortelaagris Karepal. Õppida saab nii tehnikat, üldkultuuri, loodust, tantsu, muusikat ja kunsti.

Koolivaheaegadel toimuvad lisaks laagrid ja töötoad. Töökeel: eesti, vene Sihtrühm: 1–19-aastased Kuutasu: alates 25 eurot Kontakt: tunnid toimuvad Mustamäe tee 59 ja Kuninga 6, 664 6109, www.kullo.ee Algaval õppeaastal avab Kullos õppetöö 63 erinevat huviringi. Kaasaegse kunsti huviringi on oodatud lapsed vanuses 8–10 ja 16–19. Toetudes klassikalise kunsti alustele, õpitakse huviringis tundma moodsat kunsti. Õpe koosneb ka mõningatest kunstiteraapia meetoditest, mis aitab kaasa positiivsete eneseabivahendite leidmisele. Nii õpitakse ennast paremini tundma ja avama, mille tulemusel areneb ka loominguline väljendusoskus.

taaskasutatavatest materjalidest ja leiutatakse uusi mänge. Huviringis õpib laps kuulama ja märkama erinevaid imelisi asju looduses ning saadakse loodusega sõbraks. Näitering on 5–7-aastastele lastele põnev ja uus huviring. Näiteringis kogeb laps erinevaid väärtusi rollimängude kaudu ning õpib läbi praktilise kogemuse. Erinevaid rolle ja tehnikaid kasutades on võimalik tõsta lapse enesehinnangut ning tugevdada tema sisemise toimetuleku ressursse.

Kullo eelkooli on oodatud 6-aastased lapsed. Huviringis arendatakse koolieelikutes õpioskust, loovust, esinemis- ja eneseväljendusoskust, enesekindlust, tunnetusoskust ning teisi ealisi vajaminevaid pädevusi. Märksõnadeks on elav õppetöö, mängulisus, loovus, lõimitus ja ühtsus.

Vokaalansamblisse Helisev Hääl oodatakse liituma 11–19-aastaseid tüdrukuid. Üks vokaalansambel koosneb kuuest kuni kaheksast lauljast ning moodustub peamiselt vanuse, aga ka hääleliigi põhjal. Vokaalansamblis õpitakse ansamblilaulu, hääleseadet ja tegeletakse ka soololauluga. Lauldakse mitmehäälseid ansamblilaule ja erinevaid seadeid nii Eesti kui ka välismaa artistide repertuaarist. Musitseerimisel kasutatakse lisaks klaverile mitmesuguseid rütmipille. Lisaks käiakse vähemalt kahel korral õppeaastas ka esinemas.

Looduseuurijate huviring on 4–9-aastastele loodusesõpradele, kus saadakse uusi teadmisi, loetakse lugusid taimedest ja loomadest, vaadeldakse, avastatakse, kuulatakse, otsitakse, katsetatakse, meisterdatakse, joonistatakse ning mängitakse. Lisaks õpitakse meisterdama

Biomeditsiinitehnika on põnev huviring 14–19-aastastele noortele, kus tutvutakse elektroonika ja sensoorika alustega ning meditsiinis kasutatavate seadmete ja nende ehitusega. Eesmärgiks on huvi tekitamine teaduse, inseneeria ja seadmete ehitamise vastu.

OTSID UUT HUVIRINGI VÕI TRENNI? TUTVU ALGAVA ÕPPEAASTA HUVIRINGIDEGA TALLINN.EE/NOVAATA

7 TALLINNA TONDIRABA HUVIKOOL

Tallinna Tondiraba huvikool on uus kool, mis avab oma uksed 2017. aasta septembris. Lasnamäel aadressil Punane 69 paiknevas endises koolihoones avatav huvikool pakub alates sügisest õppimisvõimalusi ühtekokku kuni 1200 lapsele. Õppida saab nii kunsti-, loodus-, tehnika ja üldkultuurilistes ringides. Töökeel: eesti, vene Sihtrühm: 4–19-aastased Kuutasu: 18–35 eurot Kontakt: Punane 69, www.tallinn.ee/tondirabahk

• Põhjalikumalt saab Tallinna huvikoolide, spordiklubide ning uuel kooliaastal toimuvate huviringide ja treeningutega tutvuda Tallinna huvitegevuse teatmikus, mis on elektroonselt eesti ja vene keeles kättesaadav Tallinna veebilehel www.tallinn.ee/novaata. • Infot huvitegevuse võimaluste kohta koondab ja vahendab Tallinna spordi- ja noorsooamet.


8

VÄÄRTUSI LOOV NOORSOOTÖÖ

16–17-aastased lähevad valima: noorsootöötaja eetiliste kaalutluste ABC

ILONA-EVELYN RANNALA, PhD,

KARL ANDREAS SPRENK,

Eesti noorsootöötajate kogu

Eesti noorteühenduste liit

Noori ja noorust võib kirjeldada mitmel viisil. Üsna levinud on nooruse nägemine ettevalmistusfaasina täiskasvanueaks, s.t et noor ei ole veel “valmis”. Niisugune lähenemine toob endaga kaasa võimusuhete küsimused – täiskasvanud (need, kes on “valmis”) teavad ja ütlevad, kuidas peab ning õige on. Võimusuhete hierarhiat kogevad noored kindlasti enim hariduses, aga kaasarääkimise võimaluste piiratuses laiemaltki.

tamisel ning emantsipatsioon või ka aktiivseks kodanikuks olemise kontseptsioon on noorsootöös siiani vähem mõtestamist leidnud. Siiski on just 16–17-aastaste esmakordne osalemine valimistel teema lauale “aurama tõstnud”: noorsootöötaja peab endalt küsima, kuidas ta noortega selle teekonna läbib ja neid aktiivse kodanikuna toetab. Eesti noorsootöötajate kogu uuris, mis teeb noorsootöötajatele seoses 16–17-aastaste valijatega muret ning on koos Eesti noorteühenduste liiduga püüdnud vastuseid leida.

V

alimisea langetamine on üks samm taolise võimuhierarhia vähendamisel. Siin on vaatenurk, et noor on valmis juba praegu kaasa rääkima – ta on ressurss täna, mitte alles homme (Corney, 2014). Noorsootöö kui noortele arendavate võimaluste looja on valdkond, mis peaks sellest vaatenurgast lähtumagi. Noorsootöö ajaloolist kujunemist eri riikides uurides võib näha, et noorte võimestamine, aga ka emantsipatsiooni toetamine on olulised noorsootöö rollid (vt nt Bamber jt, 2014). Tõsi, Eestis võib noorsootöö põhirõhk jätkuvalt olla noorte võimestamisel ja tema isikliku arengu toe-

Mitte kohustus, vaid õigus Noorsootöötajate murekohad on noorte vähene teadlikkus valimistest ja valitavatest; võimalus, et poliitikud mõjutavad noori, sh võimulolevate erakondade n‑ö tungimine noortekeskustesse endale eelisseisu looma; teadmatus sellest, kuidas peaks valimisi noortekeskustes kajastama ning mõned noorsootöö spetsialistid kardavad, et noorsootöötajate endi teadlikkus valimistega seonduvast, aga ka eeskuju aktiivse kodanikuna on nõrgavõitu. Valimiste teemat võiks noortega käsitleda mitte kohustuste, vaid pigem õiguste kontekstis. Valimistel osalemine on iga kodaniku õigus rääkimaks kaasa kohaliku elu kujundamisel ja see on ju positiivne. Sellest loobumine on seisukohavõtt, mis

saadab sõnumi rahulolematusest esitatud programmide või kandidaatide osas. Kindlasti ei tasuks takerduda protestivaimsusesse, vaid suunata noori mõtlema, kas ja miks valikut üldse langetada. Valimistel osalemine ei erine oluliselt teistest igapäevastest otsustest, mida noored langetavad (nt mida hakata peale oma vaba ajaga või milline eriala valida pärast õpingute lõppu). Tegelikult on argistes tegevusteski sees n-ö poliitilised valikud (nt millise brändi tooteid eelistada poes). Kõigi nende otsuste langetamisele eelneb (vähemalt ideaalis) ratsionaalne kaalutlemine erinevate valikuvõimaluste vahel, mida noorsootöötaja peaks oskama juhendada. Arutledes võiks noortega rääkida osalemise plussidest: on võimalus saada häälekaks partneriks, kellega kohalik omavalitsus arvestab ning misläbi saab kujundada omale meelepärast kodukohta. Info kättesaadavaks Sõnal “poliitika” on Eestis kahjuks kuvand kui millestki räpasest, eemaletõukavast, igavast ja valetamisega seonduvast. Seetõttu on eetilised kaalutlused valimiste juures väga olulised kõigile osapooltele. Noorsootöötajatele annab selged juhised käitumiseks noorsootöötaja kutse-eetika. Muidugi ei ole seal samm-sammult kirjas, mida peaks mingis konkreetses olukorras tegema, kuid väärtused ja põhimõtted võimaldavad käitumise ABC kindlaks teha. Esiteks: just noorsootöötaja on see, kes tagab noortele ligipääsu informatsioonile, mille alusel noor saaks teha teadlikke valikuid. Seda väga olulist rolli ei saa eirata ega loota teiste peale! Seega võiks üks soovitus näiteks olla, et kõigi erakondade või valimisliitude kohalikud valimisplatvormid on ühel või teisel viisil noortekeskuses (vm noorsootööasutuses) kergelt leitavad (näiteks eraldi kaustas virtuaalselt või reaalselt). Noorsootöötaja on ka ise platvormidega tutvunud ning suudab erapooletul

viisil noortega nende üle diskuteerida. Samuti võiks olla kättesaadav materjal kohaliku omavalitsuse toimimisest – kuhu üldse valitakse, mis roll on volikogul ja kes viib otsuseid ellu (vt nt noortekogud.ee/kuidaskohalik-omavalitsus-tootab). Noortekeskus loob keskkonna, kus noortel on võimalik turvalises (s.t kontrollitud) keskkonnas informatsiooni saada. Turvalise keskkonna loomise eest vastutab noorsootöötaja. Kindlasti on noortekeskustes käimas muidki projekte, seega ei saa eeldada, et kõigi erakondade valimisplakatid on igapäevaselt seintele mahutatud, pigem võiks nähtaval olla üleskutsed valimistel osaleda ja info valimiste toimumisest. Samas, valimisdebati või muu ürituse korraldamisel oleks lisamaterjal jällegi hea. Loomulikult saadab noorsootöötaja kutse valimisdebatil osalemiseks kõigile kandideerivatele erakondadele ja valimisliitudele ning mõtleb läbi ka reeglid, mille alusel debatt toimub. Noorte valimisõigus pole poliitikutele üksnes võimalus hääli juurde saada, vaid ka väljakutse end valitavaks muuta (noored on tõenäoliselt kriitilisemad kui täiskasvanud, kes on aastaid üht või teist kandidaati või erakonda toetanud). Seega, samm edasi on noorte huvidest või kohaliku elu küsimustest lähtuvalt valimisplatvormide läbitöötamine (võib-olla soovivad nad esktreemspordivõimalusi või luua noortevolikogu – kuidas ja kas on sellised teemad sisse kirjutatud) – viisakaks valimisdebatiks valmistumine noortega. Kutse-eetika on tähtis Teiseks: noorsootöötaja on oma tegevuses aus ja avatud noorsootöö eesmärkide osas ning tegusteb läbipaistvalt, avatult, aruandvalt. See kutse-eetika tees välistab igasuguse ühele erakonnale eelisseisu loomise. Noorsootöötajal on kohustus mõjutamiskatseid, demagoogilisi võtteid ja nende eesmärke noortele selgitada. Soovitame noorsootöötajatel kutse-

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! Eesti Noorsootöötajate Kogu

Eesti Noorsootöötajate Kogu

Eesti Noorsootöötajate Kogu

Eesti Noorsootöötajate Kogu

VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET Vastutav toimetaja: Margit Sellik noorteinfo@tallinnlv.ee

eetika teese au sees hoida ning vajadusel ka kogukonnas ja poliitikutele tutvustada. Loomulikult tuleks ebaeetilistest katsetest noori mõjutada informeerida valimiste valvureid, aga ühendust võib võtta nii Eesti noorsootöötajate koguga kui ka Eesti noorteühenduste liidu projekti “Noored valimisvalvurid” meeskonnaga, kes on valmis kaasa aitama poliitikutele selgitustöö tegemisel ja vajadusel juhtumite avalikustamisel. Kolmandaks: noorsootöötaja roll ja eeskuju – diskussioon, mis on kindlasti laiem kui valimiste teema. Kutse-eetika rõhutab, et noorsootöötaja kujundab noorsootöö keskkonda vastutustundliku rollitaju baasil, mis lubab järeldada, et noorsootöötaja on oma rollist ja selle mõjust (eeskujust) teadlik ning suhtub sellesse vastutustundlikult. Igal erialal, kus inimene ise on põhiliseks töövahendiks, on küsimus isiklike ja kutsealaste väärtuste kokkusobivusest äärmiselt oluline. Tarvis läheb pidevat refleksiooni ja oma töö taga seisvate väärtuste mõtestamist ning võimalike väärtuskonfliktide tuvastamist. Kui isiklikud ja eriala põhiväärtused on jätkuvas konfliktis, ei ole võimalik oma tööd hästi teha ega ka rahul olla. Ilmselt ei saa rääkida noortele tervislikest eluviisidest ja alkoholi kahjulikkusest, kui ise alkoholi liigtarbitakse ning selgitada aktiivseks kodanikuks olemise tähtsust, kui ise seda ei praktiseerita. Mida vastad noorele, noorsootöötaja, kui ta küsib, kas lähed valima? Loodetavasti vastad “jah”, kuid oma valimiseelistused jätad erapooletuse säilitamiseks enda teada. Küsimuste ja mõtete korral julgustame noorsootöötajaid Eesti noorsootöötajate koguga ühendust võtma: info@enk.ee. Viidatud allikad: Bamber, J; O’Brien-Olinger, S; O’Brien, M (2014). Ideas in Action in Youth Work in theory. Corney, T (2014). Professional Youth Work: An Australian Perpsective.

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, august 2017  

Noor Tegija, august 2017  

Advertisement