Nõmme Sõnumid nr 4 (658)

Uus jäätmehoolduseeskiri toob muutused biojäätmete liigiti kogumisse LK 2

Nõmme vaba aja keskusel on uus juht LK 3

Päästeameti kodunõustamine LK 4

Nõmme Sõnumid

Tallinna aasta noorsootöötaja tiitel tuli Valdeku noortekeskusesse

Evely Pajulale

20. veebruaril toimunud auhinnatseremoonial tunnustas Tallinn noorsootöö valdkonnas silma paistnud tegijaid. Tallinna aasta noorsootöötaja 2022 tiitli sai Valdeku noortekeskuse noorsootöötaja Evely Pajula.

Nõmme vaba aja keskuse direktori Asso Viidingu sõnul väärib Evely Pajula seda tunnustust ja märkamist mitte ainult 2022. aasta eest, vaid kogu selle aja eest, mille ta on nii Nõmme kui ka Tallinna noorsootöösse panustanud.

«Noortekeskuse avatud noorsootöö igapäev põhineb suures osas noore jaoks olemas olemises, oskuses ja tahtes pidada nendega sisukaid ja arendavaid vestlusi. Tunda siirast huvi selle vastu, mismoodi noortekeskuses käivad noored ennast tunnevad, kuidas neil läheb ning mis nende elus parasjagu toimub – see kõik on Evely jaoks hästi loomuomane ning aitab luua pinnase noortega usalduslike suhete tekkimiseks,» rääkis Viiding. «Valdeku noortekeskuse eesmärk on luua noortele turvaline keskkond, kus iga sisenev noor saab tunda, et ta on sinna oodatud ning teda aktsepteeritakse just sellisena, nagu ta parasjagu on. Usun, et

oleme selle eesmärgi hästi saavutanud ning tunneme selle üle uhkust. Evelyl on selle kujunemises olnud hindamatu roll ning see keskus ei oleks täna selline ilma temata. Ma väga soovin, et meil oleks Eesti noorsootöös rohkem temasuguseid inimesi,» lisas ta.

Evely Pajula ise avaldas heameelt, et noorsootöötajaid avalikkuse ette tuuakse. «On suur au olla esile tõstetud paljude teiste väga heade tegijate seas, sest noorsootöötaja roll ühiskonnas on ära märkimist väärt. Noorsootöötaja on toeks nooreks olemise ja täiskasvanuks saamise juures,» rääkis ta. «Noortekeskuse töö on suures osas noortele meeldiva ja sobiva keskkonna loomine. Igapäevatöös tuleb tihti ette, et jõuan koos noortega vestlusteni, mis on jäänud rääkimata koolis, lähedaste keskis või töö juures. On au ja rõõm olla selleks vestluspartneriks, sest rõõmude kõrval kooruvad

lahti ka mured, millega on tihti täiskasvanu tuge vaja. Jutuajamisi saab pidada aga vaid siis, kui su ümber on toetav tiim, kes argised tegevused selleks ajaks enda kanda võtavad. Valdeku noortekeskuses on mul selles osas väga vedanud,» lisas ta.

Tallinna aasta noorsootöötaja 2022 tiitli ja 1500 euro suuruse preemia pälvis Valdeku noortekeskuse noorsootöötaja Evely Pajula, kelle eestvedamisel oli möödunud aastal fookuses keskkonnahoid ja noortekeskuse roll selles. Praeguseks on täielikult loobutud ühekordsetest nõudest, minimeeritud on printimist ja ühekordsete vahendite kasutamist. Kokandusklubis liigutakse selle poole, et saavutada null-toidukadu. Sedasi on tehtud kartulikoortest krõpse ja kõrvitsaseemnetest snäkke, tekkinud biojäätmed on viidud naabermajas tegutseva loodusmaja loomadele toiduks. Lisaks on Evely kirjuta-

nud mitmeid noorsooprojekte ja aidanud kaasa noortelaagri korraldamises, osalenud rahvusvahelistes projektides ja noorsootöö koolitustel, olnud mentoriks välisvabatahtlikule, vastutanud Valdeku noortekeskuse sotsiaalmeediakanalite aja- ja asjakohasuse eest.

Ta on ka Eesti noorsootöötajate kogu aktiivne liige.

Tallinn linn tunnustas noorsootöö valdkonnas silma paistnud tegijaid ning parimaid tegusid tänavu juba 18. korda. Konkursil «Suured teod 2022» tunnustati nominente viies kategoorias: Tallinna noorte suured teod, suured teod Tallinna noortele, Tallinna aasta noorsootöötaja, Tallinna aasta noor vabatahtlik ja Tallinna aasta noorteühendus.

Kõigi laureaatide ja äramärgitutega saab tutvuda: www.tallinn.ee/suuredteod. Konkursi peakorraldaja on Tallinna haridusamet. (NS)

Nõmme koolivõrk muutub rikkamaks

1. septembril saab Nõmme linnaosa endale uue põhikooli – Hiiu kooli – ning Tallinna munitsipaalkoolide võrk esimese ainult gümnaasiumiharidust pakkuva kooli – Tallinna Nõmme gümnaasiumi.

Hiiu kool hakkab paiknema aadressil Raudtee 55 ning koolihoonet ootab ees põhjalik renoveerimine. Kokkulepete kohaselt saame renoveerimise ajaks jääda Nõmmele ning kasutada Tallinna muusikakeskkooli endisi ruume Vabaduse pst 130.

Kooli ümberkorraldamine on juriidiliselt pikk ja keerukas protsess, mistõttu on ees mõned muutused, mida on juba praegu oluline rääkida. 1. märtsil algab Tallinna haridusametis taotluste vastuvõtt 1. klassi astumiseks, taotlusi saab esitada 1.–15. märtsil elektrooniliselt eKooli keskkonnas või Tallinna haridusametis kohapeal. Kuna Hiiu kool alustab oma tegevust alates 1. septembrist 2023, tuleb lapsevanematel, kes soovivad oma lapse panna Hiiu kooli, valida sel komplekteerimisperioodil veel koolina Tallinna Nõmme gümnaasium.

Miks tulla õppima Hiiu kooli?

Tallinna arengustrateegia 2035 visiooni järgi on Tallinnas õnnelikud õppijad, sellest tulenevalt soovib Hiiu kool olla avatud kogukonnakool, kus nii väike (õpilane) kui suur (õpetaja) tunneb ennast õnnestununa (õnnelikuna), kus iga õppija arendab endas välja parima ning kool pakub selleks innustavat ja toetavat õpikeskkonda.

Arvestades paikkonna eripära, loome koostöös hooliva ja sõbraliku kogukonnaga keskkonna, kus: on õppimist toetav õppekorraldus ning targad ja empaatilised õpetajad; arvestame kõikide õpilaste õpivajadustega; oleme avatud kogukonnakeskus, kus pärastlõunane aeg on nii huvitegevuse kui ka täiskasvanute koolituste päralt, kus on võimalusi kogu perele; väärtustame rohelist mõtteviisi, tegutseme vastutustundega tuleviku ees, oleme osalised ringmajanduses.

Oleme kool, mis innustab ja inspireerib aktiivselt liikuma kogu koolipäeva jooksul, kasutades ära paikkonna võimalusi.

Marika Pettai Hiiu kooli direktor marika.pettai@hiiukool.edu.ee

Tallinna aasta noorsootöötaja tiitli võitja Evely Pajula.

FOTO: ALEKSANDR GUZHOV

KUVATÕMMIS: HIIU.TLN.EDU.EE

JUHTKIRI

90 aasta tagused kriminaalsed lood

Nii nagu on huvitav vaadata vanu fotosid, on põnev sirvida ka vanu ajalehti. Inimeste murede ja hädade üle pole küll ilus naerda, kuid 90 aasta taguste krimiuudiste sisu ja keelekasutus panevad muigama. Allpool väike valik «politseikroonikast», mida võis leida 1933. aastal ajalehe Nõmme Sõnumed rubriikidest «Mida näeb-kuuleb politsei?» ja «Politsei teated». Tol ajal oli kombeks avaldada nii kannatanute kui ka pahategijate nimed ja aadressid. Sellest johtuvalt sai asendatud perenimed initsiaalidega ning välja jäetud majade ja korterite numbrid.

Jalgrattaga kõnniteel sõitmise pärast võeti vastutusele Piiri tänaval elutsev Anton F.

Männiku teel elutsev Oskar T. teatas, et samas majas elutsev Mihkel L. tunginud joobnud olekus tema korterisse, teda sõimanud ja löönud.

Pärnu maanteel elutsev Otto R. teatas, et tema krundi ümber asuv aed olla 14. mai öösel teadmata ulakate poolt ära lõhutud.

Tallinnas, Raua tänaval elutsev August L. teatas, et tema toonud Nõmme turule autoga kartuleid, kus tema konkurent Rudolf S. tema autokummi katki torganud, et L. enam odavate kartulitega Nõmmele hinda rikkuma ei tuleks.

Palli tänaval elutsev August K. teatas, et naabri koer tulnud tema aeda pahandust tegema ja kui tema koera välja ajanud, saanud naabriproua pahaseks ja visanud K.-le haisevat vedelikku kaela.

Valdeku tänaval elutsev Marie I. teatas, et tema abikaas Jaan I. olla kodust salaja lahkunud ning kaasa võtnud ka tema 25 kr. raha. Marie I. süüdistab meest varguses.

Õie tänaval elutsev Linda T. teatas, et Nurme tänaval elutseva Aleksei V. koer tunginud temale kallale ning kiskunud katki tema riided ning kriimustanud tema puusa.

Ida tänaval elutsev Oskar L. teatas, et tema tõmmanud Glehni ja Käo tn. nurgale asetatud okastraadi külge oma püksid katki. L. palub krundi omanikku selle «püünise» pärast vastutusele võtta.

Johannes P., eluk. Prii tänaval, teatas, et August T. teda sõimanud «sajamehe naiseks».

Vabaduse puiesteel elutsev Johan M. teatas, et tema aiast on ära varastatud kaks kõrvitsat, mille väärtus 5 krooni.

Nurme tänava kaevu kukkus samal tänaval elutseva Lilly L.-i koer, kes kaevu uppus. Mis otstarbel koer kaevuraketele ronis, on teadmata, kuid võib arvata, et ta seda tegi kassi püüdmise hoos. Vaatamata sellele, et koer kaevu ja vee ära reostas, palub koeraomanik L. kaevuomanikku pealegi veel vastutusele võtta. Ümbruskonna elanikud olid aga koera surma üle õnnelikud, sest viimasel olnud kombeks inimesi alati tänaval hirmutada.

Põllu tänaval elutsev Senta U. teatas, et ostnud Põllu tän. asuvast toiduainetekauplusest leiba, milles olnud mardikas. Kaupmehe arvates olevat leib küpsetatud Langeburgi leivatööstuses.

Rahvusraamatukogu on aastate jooksul teinud suurt ja tänuväärset tööd ning vanu ajalehti saavad digitaalarhiivi Digar vahendusel lugeda kõik huvilised. Lisaks Nõmme Sõnumetele leiab sealt teisigi omaaegseid Nõmmel ilmunud ajalehti. Põnevat uudistamist!

JUKKO NOONI Nõmme linnaosa vanema asetäitja

Uus jäätmehoolduseeskiri toob muutused biojäätmete liigiti kogumisse

Kui praegu on biojäätmete liigiti kogumine eraldi mahutisse kohustuslik vaid vähemalt kümne korteriga elumaja puhul, siis 1. aprillist laieneb see nõue kõigile kinnistutele – olgu need siis majapidamised või ka bürood ja toitlustusasutused, mis on korraldatud jäätmeveoga liidetud.

Valik, mis 1. aprilliks tuleb väiksemate majade elanikel teha, on üldiselt lihtne: kogumismahuti või komposter. Juba nüüd leidub majapidamisi, kus on kasutusel mõlemad, ja taolisi tuleb kindlasti juurde.

Eramu, paarismaja, ridaelamu või kahe korteriga elamu elanikud saavad valida biojäätmete nõuetekohase kompostimise või mahutisse kogumise vahel. Üle kahe korteriga elamu elanikud võivad samuti kompostida, kui on aed, kus komposti kasutada. Aga biojäätmete mahuti olemasolu, mida siis jäätmekäitlusettevõtte töömehed kogumisringil tühjendaksid, on samuti kohustuslik.

Mida inimene, kellel eraldi biojäätmete mahuti seni puudus, nüüd tegema peab?

Biojäätmete kogumiseks saavad eramute, paarismajade, ridaelamute ja kuni kahe korteriga elamute elanikud taotleda tasuta 80- või 140-liitrise mahuti võrguaadressilt taotlen.tallinn.ee. Mahuti saab kätte Paljassaare või Pääsküla jäätmejaamast.

Biojäätmete 80–240-liitrise mahuti ühekordse tühjenduse hind jääb

0,67 ja 1,49 euro vahele. Vooderduskott koos vahetamisega maksab 1,50–1,98 eurot. Võrdluseks: sama suure segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamine on umbes kaks korda kallim.

Biojäätmete mahuti tuleb lasta tühjendada vähemalt kord kahe nädala jooksul. Muidugi tuleb vaadata, et see üle ei ajaks, haisu ei levitaks või soojal ajal putukaid kohale ei meelitaks. Seega vajadusel tuleb lasta tihemini tühjendada.

80–240-liitrise mahuti ostmine jäätmevedajalt maksab 38,4–60 eurot käibemaksuga. Biojäätmete mahuti suurus peab olema 80, 140 või 240 liitrit. Ise aianduspoest mahutit soetades peab silmas pidama, et see vastaks standardile EVS-EN 840 või sellega samaväärsele kehtivale standardile, et seda saaks jäätmeveokile korrektselt kinnitada ja mehaaniliselt tühjendada.

Lisaks tuleb jäätmekäitlusettevõttega, kes ka segaolmejäätmeid ära veab, täiendada lepingut biojäätmete mahuti tühjendamise osas. Pärast seda, kui jäätmejaamast on mahuti kätte saadud, tuleb jäätmekäitlusfirmaga biojäätmete äraveo osas kokku leppida 14 päeva jooksul.

LISAINFO

23. märtsil kell 17.30 toimub Nõmme linnaosa valitsuse aulas (Valdeku 13) Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja muutumise teemaline infotund.

gumiskottidega. Nende saamiseks võib võtta ühendust linnaosavalitsusega. Kui on aga soov köögi- ja sööklajäätmeid oma koduaias kompostida ja võimalus saadud komposti kohapeal kasutada, tuleb endale ehitada või soetada igast küljest kinnine komposter. Kompostikasti ise ehitades tuleb silmas pidada, et see oleks igast küljest kinnine ning seest vooderdatud tiheda võrguga – see hoiab närilised eemal.

Köögihundi ehk biojäätmeid purustatult kanalisatsiooni suunava seadme olemasolu ei vabasta biojäätmete liigiti kogumise kohustusest. Need tuleb ikkagi kas jäätmevedajale konteineris üle anda või kompostida.

Köögihunti ei saa nimelt panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamistes tekivad, nagu lilled, kiulised toidujäätmed jmt. Ka ringlussevõtu seisukohast on biojäätmete mahutisse panemine tulemuslikum.

Miks hakatakse ka väiksemate majade puhul nõudma biokogumismahutit või kompostrit?

Tallinnas on biojäätmete kogumismahuti alates kümne korteriga majadest kohustuslik aastast 2007. Sellele vaatamata satub palju biojäätmeid segaolmejäätmete hulka.

«Kui biojäätmed pannakse segaolmejäätmete hulka, muudavad biojäätmed teiste jäätmete taaskasutamise raskeks, vahel lausa võimatuks,» sõnas Tallinna strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik. «Segaolmejäätmetes sisalduvad biojäätmed tekitavad lisaks veel prügilas nõrgvett, mis reostab meile joogiveeks vajalikku põhjavett. Samuti tekib nendest prügilagaas, eelkõige metaan, mis saastab õhku,» lisas ta.

Maailma kogemus näitab, et eraldi on võimalik kokku koguda ja ringlusse suunata lausa 95% biojäätmetest.

Kuidas ma saaksin ise õigesti kompostida?

Kui majal on aed, kus saab taimede väetamiseks kasutada kompostmulda, siis on võimalik biojäätmetest vabaneda ka kompostris. Ideaalvariant on muidugi see, kui leiduvad mõlemad: biojäätmete kogumisnõu looduses raskemini lagunevate biojäätmete jaoks ning igast küljest kinnine komposter.

da taotluse kinnistu asukohajärgsele linnaosavalitsusele Tallinna jäätmevaldajate registri kaudu. Kui Tallinna jäätmevaldajate registrit ei ole võimalik kasutada, siis tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos kasutatava kompostri fotoga oma linnaosa valitsusele.

Komisjon kontrollib kohapeal nõuetele vastava kompostri olemasolu, selle toimimist ning komposti kohapeal kasutamise võimalikkust. Komisjon otsustab kompostimise nõusoleku andmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse laekumisest ja teeb jäätmevaldajate registrisse märke.

Täpsemat infot linnaosalt kompostimise nõusoleku saamise kohta jagatakse kõikidele elanikele märtsis-aprillis.

Kui 1. aprilliks ei jõua kõiki kompostimise nõusoleku taotlusi kontrollitud, ei pea muretsema trahvimise pärast – järk-järgult kantakse iga kinnistu biojäätmete kompostimine jäätmevaldajate registrisse.

Komposter, kompostimisaun või kompostikast peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel ja ehitisest nelja meetri kaugusel, kui naaberkinnistute või -hoonete omanikud ei lepi kokku teisiti.

Mis puudutab liigiti kogutud biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid, siis neid võib igaüks tekkekohal kompostida kas kompostris, lahtiselt aunas või kompostikastis. Selleks ei ole vaja – erinevalt toidujäätmetest – taotleda eraldi luba. Köögi- ja sööklajäätmeid võib aasta ringi kompostida vaid igast küljest kinnises kompostikastis, mis on kahjurite, loomade (sh näriliste) ja lindude eest kaitstud. Kompostikasti/kompostri asukoht peab olema selline, et sinna pääseks aasta ringi toidujäätmeid viskama.

Kompostikasti suurus oleneb tekkivate biojäätmete hulgast. Neljaliikmelisele perele on sobilik umbes 200-liitrise mahuga kompostikast.

Ühise õuealaga paarismaja puhul, kuni kahe ridaelamuboksi või kuni kahe kõrvuti asetseva üksikelamu kinnistul on lubatud kasutada kompostrit ühiselt. Seega oleks näiteks üksi elavatel pensionäridel, kel tekib vähe biojäätmeid, mõttekas naabritega kompostri kasutamise suhtes kokku leppida.

Kõigi kohta, kes taotlesid 2022. aasta sügisel linnalt 250-liitrise kodukompostri, on tehtud vastav märge ka jäätmevaldajate registrisse. Nemad ei pea rohkem kuskile pöörduma ega linnaosavalitsuselt kompostimiseks nõusolekut taotlema.

Nõmme Sõnumid

Väljaandja: Nõmme linnaosa valitsus

Toimetaja: Andra Roosa

telefon: 645 7344

e-post: andra.roosa@tallinnlv.ee

kodulehekülg: www.tallinn.ee/nommesonumid

Äravedajalt on lisateenusena võimalik tellida ka kogumismahuti vooderduskoti vahetus. Teine võimalus on endal vooderduskotti vahetada. See hoiab mahuti puhtana ning talvel ei jäätu biojäätmed mahuti külge kinni. Tallinn toetab elanikke lisaks biojäätmete mahutitele ka seitsmeliitriste köögis kasutatavate kogumisnõudega ja komposteeruvate ko-

Üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga kinnistul ei pea olema biojäätmete mahutit juhul, kui köögijäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul.

Üle kahe korteriga elamu elanikud võivad ka kompostida, aga mahuti on samuti kohustuslik.

Köögi- ja sööklajäätmete kompostimiseks nõusoleku küsimiseks saab alates märtsist-aprillist esita-

Aia- ja haljastujäätmed võib aasta ringi viia ka jäätmejaama või anda üle enda linnaosa lehekotiveo kampaaniate raames.

Kokku kogutud aia- ja haljastujäätmed kompostitakse Pärnamäe jäätmejaama kompostimisväljakutel ning seal tekkinud sertifitseeritud komposti saab soetada kohapealt.

Lisainfo kompostimisest leiab www.kompostiljon.ee. (NS)

Uus aasta tõi Nõmme vaba aja keskusele uue juhi

ANDRA ROOSA

Jaanuari keskpaigas kinnitati uueks Nõmme vaba aja keskuse direktoriks Asso Viiding. Nagu juba tavaks saanud, siis andsime lühikese sisseelamise aja ning nüüd uurisime tema mõtteid Nõmmest ja vaba aja keskusest tervikuna.

Mis sind Nõmmega seob ja mis sulle siin meeldib? Mis on Nõmme plussid?

Olen täitsa Nõmme oma poiss ja kogu oma teadliku elu siin veetnud. Siin on möödunud minu lapsepõlv (kui just parasjagu vanaema juures maal ei olnud). Siin olen läbi käinud oma koolitee – kõigepealt igal hommikul jalutades Rahumäe põhikooli ning hiljem, viiendast klassist, juba rongiga Nõmme gümnaasiumisse. Noorusaja avastamised, mängud ja sõprussuhete loomised on kõik Nõmmega seotud. Tänaseks olen siia loonud ka oma pere ning kasvatame kodus kahte väga vinget poissi, kes Nõmmel lasteaias käivad. Võib öelda, et on üsna vähe asju, mis mind Nõmmega ei seo. Naudin väga Nõmmel elamist. Omamoodi rahulikkust ja kulgemist, kuid samas küllalt palju võimalusi tegutsemiseks ja koos toimetamiseks. Mul on eriliselt hea meel, et saan ka läbi oma töö nende võimaluste loomisesse panustada.

Olid pikalt Nõmme vaba aja keskuse laste- ja noortetöö juht. Kuidas Sa Nõmmele jõudsid?

Tööalaselt algas minu lugu Nõmmel ametlikult 2013. aastal, kui ma poole kohaga asusin tööle Nõmme sotsiaalkeskusesse, laste päevakeskuse kasvatajaks. Tallinna ülikoolis õppisin ma sotsiaaltööd ja kui teisel kursusel oli ühe pikema praktika sooritamiseks vaja leida endale kohta, siis Nõmme sotsiaalkeskus oli mu esimene mõte, sest olin ka paar varasemat praktikat Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas sooritanud. Üpris kiirelt sai selgeks, et see töö mulle sobis ja ka mina sellele tööle. Pärast praktikat jäin keskusesse paaril korral nädalas mõnda grupitegevust lastele läbi viima ning kui aasta hiljem avanes võimalus sinna ka tööle minna, siis võtsin sellest kohe kinni. Vahepealsel ajal on toimunud üksjagu palju muutusi. Tallinna noor-

sootöö keskuse ümberkorraldamise käigus sai Nõmme sotsiaalkeskusest Nõmme vaba aja keskus, mille alla tulid Nõmme noortekeskused. Võib öelda, et tänu sellele muudatusele õnnestus mul sügavamalt tutvuda noorsootööga ning taibata, kuivõrd olulist ja tähtsat rolli saab see ühe noore inimese elus mängida. Alates 2016. a suvest, kui minust laste- ja noortetöö juht sai, on mul olnud võrratu võimalus panustada nii läbi sotsiaaltöö kui ka noorsootöö Nõmme laste ja noorte heaolusse ja võimalustesse.

Kui juht kasvab välja organisatsiooni seest, siis on tal juba kindlasti mõni kindel soov, mida asutuses hoidma ja säilitama peab?

Jah, inimesed. Ilma heade ja pühendunud inimesteta ei ole meil võimalik ühtegi head tulemust saada ega eesmärki saavutada. Seda, et meil Nõmme vaba aja keskuses need inimesed olemas on, tean ma päris kindlasti. Rahumäe jaamahoones asuva mängujaama hing ja süda on selgelt Mare, tänu kellele on juba pikki aastaid koosmängimise ja ajaveetmise võimalused pisikestel ja ka suurematel lastel ning nende vanematel ja vanavanematel. Väga uhke saan olla meie laste päevakeskuse üle, kus Viive teeb nii tänuväärset ja head tööd, selleks et sinna suunatud laste sotsiaalsed oskused, toimetulek ja ümbritsev tugivõrgustik oleks järjest paremad. Evely, Kristiina, Irina, Kadri, Kerttu, Kerim, Martin teevad meie noortekeskustes iga päev kvaliteetset ja väärtuspõhist avatud noorsootööd ning tänu neile on need keskused noorte jaoks turvalised keskkonnad, kus ennast ja maa-

20.–26. märtsil saavad

Tallinna elanikud suur­

jäätmeid tasuta ära anda

Kuigi suurjäätmed on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja nende äraveo saab tellida oma jäätmevedajalt, saavad rahvastikuregistri järgsed Tallinna elanikud 20.–26. märtsil suurjäätmeid tasuta ära anda kõikidesse Tallinnas asuvatesse jäätmejaamadesse.

Korraga võetakse ühelt elanikult tasuta vastu kuni 3 m3 suurjäätmeid (kogus peab mahtuma ühe sõiduauto

LÜHIDALT

Elanikud said Nõmme jaama ümbruse tänavaruumi kujundamisel kaasa rääkida

ilma avastada. Hea meel on meil ka igal aastal noortekeskustesse vastu võtta välisvabatahtlikke, kes noorte jaoks lisandväärtust toovad, sel aastal on meiega Estelle ja Mariam. Erivajadustega lastele ja noortele loob tegevustoas võimalusi, korraldab tegevusi, üritusi ja laagreid Tiina. See, missuguse pühendumusega ta seda teeb, on imekspandav. Meie päevakeskused pakuvad nõmmekatele väga laia valikut mitmesugustest huviringidest, klubidest, ühistegevustest, üritustest ja ekskursioonidest. Need saavad teoks tänu sellele suurepärasele tööle, mida teevad Riina, Tiina, Aire ja Peteri, kellest viimane seisab hea ka selle eest, et kõik meie majad oleksid korras ja hoitud.

Hindan neid inimesi väga ning tean, et nemad on meie asutuse suurim väärtus ja väärivad hoidmist ja tunnustamist.

Aga kindlasti on Sul mõttes ka mõni arengusuund?

Ma näen, et saame olla senisest veelgi aktiivsemad selles, et oleksime kogukonnas nähtavad ning rohkem kaasavad ja ka ise kaasatud. Soovin, et teadlikkus meie erinevate keskuste tegevuste ja võimaluste kohta jõuaks võimalikult paljude nõmmekateni. Kindlasti on siin suur roll sotsiaalmeedial, mis on seni olnud rohkemal määral vaid noortekeskustel kasutuses, kuid aitaks meil tervikuna palju rohkemate inimesteni jõuda. Kogukond, vaimne tervis ja keskkond on kolm märksõna, mis mind praegu väga kõnetavad ja millele edaspidi oma tegevuste, ürituste ja teenuste planeerimisel kogu asutusena rohkem keskenduda.

Tulles tagasi noortekeskuste juurde, siis seal oled sa aktiivselt tegelenud keskkonnahoiu teemadega. Mil määral ja kuidas Sa selle teemaga oma uues positsioonis edasi liigud?

Keskkonnahoid on olnud meil tõepoolest pikalt fookuses. Tegevuste planeerimisel oleme alati põhjalikult läbi arutanud selle, mismoodi need oleksid võimalikult keskkonnasäästlikud. Kuidas saaksime võimalikult palju taaskasutada ning planeerida pikemalt ette, et vältida ebavajalikku tarbimist.

Sinna juurde ka eraldi temaatilised tegevused ja üritused. Prügisorteerimine, ühekordsete nõude ja söögiriistade välistamine, dekoratsioonide taaskasutamine on minu meelest sellised igapäevategevused, mis võiksid olla juba iseenesestmõistetavad ja mida küsimusele «Kuidas teie keskkonnahoiuga tegelete?» enam vastuseks eraldi välja ei toodagi.

Noortekeskusega oleme seal vast juba kohal. Kogu asutusega veel ehk mitte, kuid see on üks kindel suund, mis mulle oluline on. Sellele juurde veel ka taas- ja uuskasutus, minimalistlik lähenemine ning tarbimise vähendamine. Ühest küljest läbi meie enese eeskuju ja kuidas me igapäevaselt asutuses toimetame, kuid teisalt ka läbi nende huvitegevuste, mida pakume ja läbi ürituste, mida korraldame.

Millega Sa veel oma vaba aega sisustad?

Suurim osa sellest läheb praegu kindlasti oma kahe lapsega ajaveetmisele ja nende maailma ja iseenda avastamise toetamisele. Nad on kaks supertegelast ja naudin seda täiega. Püüan leida aega ka enese aktiivsena hoidmiseks ja liikuda ning sportida. Tunnen küll, et ma praegu ei ole iga päev nii liikuv, kui ise tahaksin ja mu keha vajaks. Plaanin sellele sel aastal jälle rohkem tähelepanu hakata pöörama. Mulle väga meeldib jalutamine, see on kindlasti minu lemmiktranspordiliik. Kooliajal ei suutnud ma saada sõbraks jooksmise ja suusatamisega, kuid õnneks olen nüüd täiskasvanuna need enda jaoks avastanud.

Üheks minu kireks on ka lauamängude mängimine. Ma arvan, et see on üks parimaid ajaveetmise viise perega, sõpradega, aga ka üksinda.

Suurjäätmed on: Suurjäätmed ei ole:

+ mööbliesemed ja nende osad (nt diivan, laud, riiul);

+ vaibad, muud põrandakatted;

+ madratsid;

järelhaagisesse). Isikutuvastuseks tuleb kaasa võtta ID-kaart või juhiluba. Kampaania ei laiene juriidilistele isikutele (sh korteriühistud).

Jäätmejaamad asuvad Pääskülas (Raba tn 40), Rahumäel (Rahumäe tee 5a), Pärnamäel (Ristaia tee 8) ja Paljassaares (Paljassaare põik 5). Jäätmejaamade lahtiolekuajad ning info kõikide teiste jäätmete üleandmise kohta leiab kodulehelt (www.jaatmejaam.ee). (NS)

+ kardinad ja kardinapuud;

+ suured lillepotid;

+ riidenagid;

+ peeglid;

+ spordivahendid;

+ jalgrattad;

+ katkised suusad ja kelgud;

+ lapsevankrid;

+ jõulukuused.

x ehitus- ja remondijäätmed (nt WC-pott, valamu, vann, aknad, uksed, tapeet, värvirullid);

x ohtlikud jäätmed (nt tühjad värvipurgid, eterniit);

x probleemtooted (nt romusõidukite varuosad, rehvid);

x vanametall;

x elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasin, teler, külmik, pliit);

x muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

14. veebruaril toimus projekti Rohejälg raames kaasamiskoosolek, kus Nõmme elanikud said kaasa rääkida Jaama tänava ja Nõmme raudteejaama ümbruse ruumilise lahenduse asjus.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul oli kohale tulnud inimestel mitmeid arvamusi, kuid peamine ühenduslüli oli rahulolematus praeguse Jaama tänavat puudutava linnaruumi lahendusega. «Selge on see, et piirkonda jääb mitmeid asutusi, mille juurde tuleb tagada ligipääs nii tavasõidukitega kui ka prügi- ja kaubaautodega, kuid see ei takista Nõmme turu ja raudteejaama vahelise tänavaruumi kvaliteedi parandamist. Projekti Rohejälg raames valmib Eesti Arhitektide Liidu poolt aprillikuuks taktikalisest urbanismist lähtuv linnaruumi lahendus, mida me kindlasti ka kohalikele elanikele tutvustame,» selgitas Kuri.

Üheks suurimaks projektiks Rohejälje raames Nõmmel on ruumiline sekkumine Jaama tänaval ja Nõmme rongipeatuse kandis. Eesmärgiks on parandada linlaste elukeskkonda, suurendada elurikkust, leevendada kliimamuutustest tingitud ohte ning juurutada jätkusuutlikumaid praktikaid, kaasates nii siin tegutsevad ettevõtteid, haridusasutusi kui ka kodanikke.

Nõmme linnaosa inimeste, linnaosavalitsuse ja Tallinna transpordiameti poolsest sisendist lähtudes koostab Eesti Arhitektide Liit eri osapooli rahuldava projekti. Projekt valmib aprilliks. (NS)

Friedebert Tuglase novelliauhind

2. märtsil, Friedebert Tuglase 137. sünniaastapäeval kuulutati Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumis (Väikese Illimari 12) välja järjekordsed Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid.

Žürii koosseisus Leo Luks (esimees), Igor Kotjuh, Holger Kaints, Ave Taavet ja Mairi Laurik otsustas auhinnata 2022. aastal avaldatud novelliloomingu põhjal järgmisi novelle: Meelis Friedenthal «Abracadabra» (ilmunud kogumikus «Eesti nõid»); Katrin Tegova «Teraslind» (ilmunud ajakirjas Vikerkaar, nr 12). Friedebert Tuglas asutas 1971. aastal novelliauhinna, mis on tänaseks Eesti pikima ajalooga katkematult välja antud kirjanduspreemia. Auhinda antakse välja tema sünniaastapäeval 2. märtsil ning selle prestiižse tunnustuse on seni pälvinud 104 eesti novelli. Auhinda annab välja Eesti kirjanike liit koostöös Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskusega, rahastab Eesti kultuurkapital. (NS)

Eesti olümpiakomitee tunnustas 2022. aasta noori medaliste Eesti olümpiakomitee tunnustas 9. veebruaril Kumus pidulikul tänuvastuvõtul 2022. aastal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt noorte ja juunioride seas medaleid võitnud sportlasi ja nende treenereid. Nõmmelt pälvisid tunnustuse Karmen Kuusik (Nõmme Kabeklubi) ja Priit Lokotar (Tallinna Pääsküla kool) (pildil). Nende treener on Urmo Ilves (pildil vasakul). Tänukirjad andis üle EOK president Urmas Sõõrumaa. (NS)

FOTO: KARLI SAUL

Nõmme vaba aja keskuse direktor Asso Viiding.

FOTO: JAANIKA JALAST

LÜHIDALT

Nõmme Rattakool korraldas rattalubade ja liikluskoolituse 95

Nõmme kooliõpilasele

Eelmise aasta viimastel kuudel korraldas

Nõmme rattakool Nõmme koolide õpilastele liiklus-rattalubade koolituse. Koolituse projektis osales kolm kooli – Kivimäe põhikool, Nõmme gümnaasium ja Pääsküla kool.

Koolituse käigus said õpilased nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised, osalemaks oma rattaga või kergliiklussõidukiga ohutult linnaliikluses. Nõmme rattakooli koolitajaga sõitsid õpilased läbi kogu Nõmme suuremad ristmikud, erinevad keerulisemad liiklussõlmed ja Nõmmel asuvad raudtee ületuskohad. Samuti said lapsed selgeks kõik liiklusmärgid, rattasadulast liikluse nägemise oskuse, parema käe reegli, sirge sõidujoone, kurvitehnika, käemärgid jne. Just rattasõidu praktiline pool on sellistel koolitustel tähtis selleks, et noor inimene tunneks ennast rattasadulas kindlalt. Koolilapsed käisid koolituse käigus läbi ka ratta tehnilise korrastamise ja korrasoleku põhimõtted selleks, et ratta tehnilised rikked ei jätaks last liikluses hätta.

Koolitusele andis hea varatalvise pitseri novembri lõpus maha sadanud lumi. Nimelt andis see kõikidele harukordse võimaluse kahe nädala jooksul omandada ohutu rattasõidu tehnika lumel. Sel talvel on nii mõnigi Nõmme kooli õpilane kasutanud kooli sõiduks oma ratast.

Kahekuune liikluskoolitus lõppes detsembrikuu alguses eksamitega. Kuigi hilissügisene-varatalvine lumekate oli eksamite ajaks usinalt kosunud, sõitsid kõik eksaminandid eksamile läbi lumise Nõmme tublilt oma rattasadulas pedaale kerides.

Suur tänu Nõmme linnaosa valitsusele, kes panustas koolitusse ja võttis enda kanda poole õpilaste koolituse maksumusest.

Kogenud rattatreenerite antav koolitus on väga efektiivne noortele inimestele praktilise liiklusohutuse ja vajalike teadmiste omandamisel ning ohutuks liikluses osalemiseks. Nõmme rattaklubi suusakool tegutseb Nõmmel juba 15 aastat ja rattakoolis osaleb igapäevaselt treeningutel üle 100 õpilase. Rattakool tegeleb harrastusspordi, võistlusspordi, koolituste, rattamatkade ja muude rattateemaliste ning spordiga seotud projektidega. Talviti treenivad Nõmme rattakooli õpilased sisetingimustes ja suusarajal. Rattalubade koolitustega on Nõmme rattakool tegelenud mitmeid aastaid ning arendab ka edaspidi regulaarselt selle suuna innovatiivsust, kvaliteeti ning huvipakkuvust lastele.

Kalev Nõmm

Nõmme rattakooli treener-koolitaja

Nõmme spordiseltsi Kalju algusest

Nõmme spordiseltsi Kalju asutamise algatasid siia värskelt elama asunud kaks elukutselist maadlejat – Aleksander Šneider ja Mart Liiv. Seltsi põhikiri registreeriti 20. detsembril 1922. Nagu selles dokumendis sõnastati: «Seltsi ülesanne on lahendada kohalikku arenemist ja kasvatamise valda kuuluvaid küsimusi ja tegelikult edendada mõlemast soost isikute kehalikku kasvatust.» Esimeseks esimeheks valiti kohaliku tuletõrje ja ka kaitseliidu üks juhte Konstantin Sirotkin.

Seltsi aktiivne tegevus algaski 100 aastat tagasi, 1923. aasta kevadtalvel. Jalgpall, jääpall ja kergejõustik olid need kolm ala, millega kohe tegelema asuti. Kalju jalgpallimeeskond võistles mitmel pool üle Eesti ja seda edukalt. Kohapealsed treeninguvõimalused olid sealjuures napid: paraadiplats Tähe

tänava ääres (praegused tenniseväljakud), kus mängiti jalgpalli, ning plats Võidu tänava ääres (hilisem tuletõrjestaadion ja nüüdne jalgpallistaadion) jääpalli harjutamiseks. Hiljem lisandus raskejõustikuring: maadlus, tõstmine ja poks. Tüdrukud lõid kaasa võimlemisrühmas. Aga mängiti ka malet-kabet ning piljardit ja koroonat. Muide, koroonat ongi peetud Eesti leiutiseks. Aga muidugi Nõmmele kõige omasem spordiala – suusatamine – Mustamäe lumistel nõlvadel. Peatselt tekkis Nõmme sportlaste seas vajadus oma staadioni järele. Kalju pöörduski taotlusega linnavolikogu poole ning 9. novembril 1928 saabus positiivne otsus – spordiseltsile eraldati osa linna reservmaast staadioni ehitamiseks. Ees ootas mahukas töö, mille läbi viimine ühele seltsile üle jõu oleks käinud. Nii moodustatigi 1930. aastal Nõmme Staadioni Komitee, kus esindajad viiest asutusest-seltsist: Kalju, ÜENÜ (Üle-Eestiline Noorsoo Ühing), Pioneeripataljon, Nõmme linnavolikogu ja -valitsus. Tööde

juht oli kapten Harald Tomp Pioneeripataljonist. Kümmekonna aastaga tehti suur töö: rajati jalgpalliväljak, 100 ja 400 meetri jooksurajad, hüpete, heidete ja tõugete sektorid, istutati puud ja tasandati väljak. Nagu saatelehtedest nähtub, toodi täitemuld kitsarööpmelist raudteed mööda Sõrve jaamast. Töö tehti peamiselt talgute korras sportlaste jõududega, abiks sõdurid Pioneeripataljonist. Kulutused materjalidele ning tellitud töödele olid u 1000 krooni aastas, summa jagati osanike vahel. Esimene suurem võistlus korraldati staadionil 1936. aasta suvel. Kohal oli peaaegu kogu Eesti kergejõustiku paremik. Siin püstitati ka mitmed Eesti rekordid, millest väärib esile tõstmist Ruudi Toomsalu püstitatud aeg 150 meetri jooksus –16,3 sekundit.

1937. aastal, tähistamaks oma 15. aastapäeva, korraldas Kalju Nõmmel Eesti meistrivõistlused maadluses. Samas viidi läbi ka teatejooks ümber Nõmme linna, mis peagi muutus traditsiooniks. Seltsi juhtisid neil

aastail abilinnapea Juhan Murumets (Kirkmann) ja Raimond Sepp, kauaaegsed juhatuse liikmed olid Eugen Tamme (Tamberg) VR II/3 ning tuletõrje noortejuht Heinrich Kask. Liikmete arv kõikus 100–120 ringis. Lisaks sporditegemisele oli Kaljul oma näitering ning keelpilliorkester. Seltsil oli oma lipp ja liikmemärk.

Kalju juhatus asus algul Nõmme algkooli majas (praegune Nõmme muusikakool). Hiljem tegutseti restoran Hiiu teisel korrusel (Pärnu mnt 370, praegu Hiiu BBQ Pubi). 1935. aastal koliti nn Alti majja Pärnu mnt 138 (praegu Pärnu mnt 332, hoone hävis 22. septembril 1944, kui sai tabamuse Vene tanki kahurist), millest oli välja kolinud Nõmme vene algkool.

Pärast 1940. aasta juunipööret Kalju nime enam ei mainitud, kuid samas – erinevalt teistest Nõmme seltsidest –teda ametlikult ei likvideeritud. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 tegutseti taas oma nime all. Aga siis tuli juba pikem vahe kuni 15. aprillini 1992, kui selts taastati.

Kodunõustamine aitab luua turvalise ja ohutu elukeskkonna

PILLERIIN KURG

Päästeameti ennetustöö

osakonna nõunik

94-aastane Aino elab viiekorruselises majas koos oma pensioniealise mäluhäiretega pojaga. Ühel öösel ärkas Aino naaber kõrvalkorteri suitsuanduri piiksumise peale ja oma korterist väljudes tundis suitsulõhna. Naaber tegutses kiiresti, helistas hädaabinumbrile 112 ja läks Aino ukse taha koputama. Selgus, et Aino oli unustanud korteriukse õhtul lukustada ja naaber pääses kiiresti suitsu täis korterisse. Korteris selgus omakorda, et kas Aino või tema poeg oli sisse lülitanud elektripliidi, mille peal oli plastkauss, ning selle unustanud. See juhtum lõppes suhteliselt õnnelikult, inimesed jäid terveks ja ka kodu jäi neile alles – tänu töökorras suitsuandurile ja tähelepanelikule naabrile. Juhtum andis aga lähedastele palju mõt-

teainet, kuidas edaspidi sarnaseid olukordi vältida.

Päästeameti tegevuse üks väga oluline eesmärk on turvalise elukeskkonna kujundamine, inimeste elu, tervist ja vara ohustavate sündmuste ennetamine ning võimalike ohuolukordade kaardistamine. Selleks viib päästeamet kodudes läbi koduohutusalast nõustamist. 2022. aastal tegid päästeameti töötajad kokku üle 22 000 kodunõustamise. Eluruumides, kus nõustamine läbi viidi, elas üle 44 000 inimese. Kodunõustamine viiakse läbi inimese kodus, kus vaadatakse üle ja hinnatakse erinevaid ohte ning abistatakse lahenduste leidmisel.

Pöördu julgelt lähima päästekomando poole Kodunõustamisi viivad enamasti läbi lähima päästekomando päästjad, kes koos inimesega vaatavad üle küttekolded, elektrisüsteemi, kohustus-

like andurite olemasolu ja seisukorra ja kodulähedaste veekogude turvalisuse ning selgitavad kriisivarude ja hädaolukorraks valmistumise vajalikkust. Oma ala ekspertidena annavad nad head nõu. Kodunõustamine on alati vabatahtlik ja trahve ega ettekirjutusi karta ei tasu – on oluline, et kodu saaks ohutumaks. Vajadusel paigaldavad päästjad ise puudu olevad andurid või muud abivahendid, abi võib saada ka küttekollete ja elektrisüsteemide korrastamisel (projekti «Kodud tuleohutuks» ellu viimiseks on 2023. aastal eraldatud 1 miljon eurot ja sel teemal tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole), erivajaduste puhul abistatakse erilahenduste loomisel.

Ka käesoleval aastal on jätkuvalt võimalik anda märku kodunõustamise vajadusest kas iseenda, oma lähedase või abivajaja kodus. Kõige lihtsam on kodunõustamise soovist või vajadusest teada anda, helistades riigiinfo

telefonile 1247 või kirjutades rescue@ rescue.ee. Oma kodu tuleohutust saab igaüks testida veebilehel www.kodutuleohutuks.ee, kust leiab täpsemat infot ka «Kodud tuleohutuks» projekti kohta.

Mõni päev hiljem, kui suurem ehmatus möödas, viisid päästjad Aino juures läbi kodunõustamise. Aino lähedastele soovitati paigaldada tema pliidile pliidivalvur, korteriuksele aga seespoolne libliklukk. Aino korteriukse tagavaravõti soovitati lisaks lähedastele anda ka usaldusväärse naabri kätte. Aino korterisse paigaldati uus pikendusjuhtmega suitsuandur, et andurit oleks lihtsam vaigistada, kui see lihapraadimise tõttu käivituma peaks. Kuna Aino poeg suitsetab, soovitasid päästjad võtta kasutusele raskestisüttiva voodipesu. Aino nõusolekul teavitasid päästjad valla sotsiaaltöötajat, et koostöös kõik soovitatud abimeetmed ka Aino koju jõuaksid.

LEHO LÕHMUS

Nõmme spordiselts Kalju jalgpallivõistlus.

Laulukonkurss «Kui su hing on noor» toimub jälle

JAAN SAAR

Nõmmel Von Glehni teatris toimub 25. märtsil aastal juba neljandat korda laulukonkurss «Kui su hing on noor».

Eestis on palju inimesi, kes tahavad laulda. Ja nad laulavadki, ainult et kui sa tegeled laulmisega igapäevase elu ja töö kõrvalt, ei ole sul eriti palju võimalusi oma oskusi kellegi teisega jagada – ei ole võimalust astuda lavale ja laulda, et ka publik saaks hinnata sinu lauluoskust, sinu ilusat häält ja esinemisvõimekust. Seepärast korraldamegi konkursi, kus saavad osaleda lauljad alates 35. eluaastast ja vanemad.

Lugejal võib tekkida küsimus: «Kui su hing on noor» – mida see tähendab?

Osalesin kunagi Pärnus Seeniorlaulu võistlusel. Minu finaaliks õpitud laul oli «Kui su hing on noor», mille olin selgeks õppinud interneti kaudu, kus

kuulasin seda maestro Eri Klasi esituses – lindistatud tema juubelikontserdil. Laul jäi mind kummitama. Nii saigi alguse idee korraldada laulukon-

Parim kingitus on parem tervis

AALO KUKK, treener

Uuel aastal on aeg ennast premeerida väärtusliku kingitusega, milleks on parem tervis. Nendele, kes sellele mõtlevad, on Nõmme kandis mitmeid võimalusi.

Läinud aasta oktoobris alustasime Pääsküla päevakeskuses tervisevõimlemisega, mis sobib igasuguse ettevalmistuse ja taustaga inimesele ning on jõukohane ka eakamatele. Treeningute eesmärk on toetada inimesi oma tervist tugevdama ja innustada neid iseseisvalt iga päev harjutama.

Alustasime hommikvõimlemiseks sobilike harjutustega. Päeva alguses on oluline rahulike ja sujuvate liigutuste kaudu selg, puusad ja kael «käi-

Teated detailplaneeringutest

ma tõmmata» ning seeläbi saada oma keha tervisest ülevaade. Kui kusagilt pigistab või torgib, siis järgnevate harjutustega tuleb just neile piirkondadele rohkem rõhku panna. Kolme kuuga oleme läbi võtnud harjutused kaelale ja õlavööle ning

Nõmme linnaosa valitsus avalikustab Seene tn 7 kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisprojekti.

Projekteerimistingimuste eesmärk on määrata tingimused Seene tn 7 kinnistule abihoone püstitamiseks. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Seene tn 7 kinnistu väikeelamute juhtotstarbega alal, kuhu võib kavandada väikeelamuid (kuni 6 korterit) ning lähipiirkonda teenindavaid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtteid ja -asutusi, mängu- ja spordiväljakuid jms. Lisaks jääb Seene tn 7 kinnistu Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohasele miljööväärtuslikule hoonestusalale, kus on määratud miljööväärtuslike hoonestusalade piirid ning ühtselt mõistetavad kaitse- ja kasutamistingimused, et oleks tagatud nende alade tervikliku miljöö väärtustamine ja säilimine ning hoonete ja rajatiste keskkonda sobilikul viisil uuendamine.

Lähtudes elamu eskiisist, võib antud hoone paigutada ca 5,88 m kaugusele ning Ravila tn 5 kinnistu piirile blokeerides abihoone Ravila tn 5 abihoonega. Kogu kinnistu suurim lubatud hoonete alune pindala 1072 m² suurusel kinnistul võib olla kuni 240 m² võrrelduna proportsionaalselt Seene tn 7 krundi suurust ümbritsevate kruntide suurusega ning hoonestusega. Abihoone püstitamine (ehitisealune pindala 77,5 m²) arvestab ümbritsevat hoonestust.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;

kurss Von Glehni teatris Nõmmel, mida juhib Margus Prangel. Konkursil osalejad esitavad kõigepealt kaks laulu – üks neist kindlasti

eestikeelne, seejärel otsustab žürii, kui palju esinejatest pääseb finaali, ning seejärel esitavad finalistid ka kolmanda laulu. Seejärel valib žürii välja parimad. Publiku jaoks algab konkurss 25. märtsil kell 13. Osalejad võivad proovidega alustada juba kell 10. Kasutada saab nii klaverit kui ka mikrofoni ning võimendust. Teatri meeskond võtab kogu ürituse ka videolindile, mida saab hiljem Von Glehni teatri kodulehel vaadata. Ajalehe ilmumise päevaks on osalejate registreerimine juba lõppenud, aga kui leidub veel mõni laulja, kes ilmtingimata tahaks osaleda – võtke meiega ühendust, vaatame, mida teha annab.

Meie kontaktandmed:

laulukonkurss@gmail.com, teatri kodulehekülg www.vgt.ee või telefon 504 2283, Jaan Saar.

Korraldajad: Jaan Saar, Margus Prangel, Per Eeljõe.

Tulge vaatama ja osalema, laulame rinna rõõmsaks!

Valdeku noortekeskusest saab lauamängude suuna prototüüp

2022. aasta kevadel tehti algust Tallinna noortekeskuste teenusedisaini projektiga, mille eesmärk on paremini teadvustada, milline on noortekeskuse väärtus noorele ning teha tulevikus paremaid otsuseid noortekeskuse teenuse osutamisel. Üheskoos Tallinna strateegiakeskuse, Tallinna haridusameti, ettevõtte Brand Manual teenusedisainerite ja Tallinna noortekeskustega soovisime leida vastused küsimustele, millist noortekeskuse teenust vajavad Tallinna noored ja mis on praegusel hetkel üldse noortekeskuse eesmärk.

Valdeku noortekeskuse noorsootöötajad osalesid protsessi jooksul mitmetes ühistes töötubades, kus koos noortega ja teenusedisaini tööriistu kasutades otsiti neile küsimustele vastuseid. Pika protsessi tulemusena valmisid kolm peamist suunda, mille prototüüpimise mudelitega nüüd edasi minnakse. Üheks neist on noortekeskuse spetsialiseerumine, mis hakkab toimuma Valdeku Noortekeskuse lauamängude suuna põhjal.

alaseljale. Need on piirkonnad, mis meie kliima ja elurütmi juures kõige enam «hooldust» vajavad. Alustasime ka lihtsamate jõuharjutustega, et lihastele meelde tuletada, milleks nad loodud on. Kõiki harjutusi on hõlbus sooritada ka kodustes tingimustes.

üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Projekteerimistingimuste taotluse ja selle lisamaterjalide avalik väljapanek toimub 28. veebruarist kuni 15. märtsini 2023 Nõmme linnaosa valitsuse ruumides, Valdeku tn 13, I korruse fuajees, küsida infoletist.

Projekteerimistingimuste taotlusega nr 2211002/11087 ning Tallinna linnaplaneerimisea koostatud projekteerimistingimuste eelnõuga on võimalik tutvuda Tallinna projekteerimistingimuste ja ehitusprojektide registris veebiaadressil: http://ehitus.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=Menetlus&MLiik=PT&MID=170356 projekteerimistingimuste menetluste nr PT248180 või Seene tn 7 aadressi alt (dokumentide nägemiseks peab ID-kaardiga sisse logima).

Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus esitada menetlust läbi viivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg on avaliku väljapaneku lõppemise kuupäev.

Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata.

Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatamisel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (alus haldusmenetluse seaduse § 50 lõige 3). Info tel 645 7300.

Meie juures on võimlemas käinud paarkümmend inimest, kellest kümmekond on püsikunded. Vilma, kes on võimlemas käinud alates grupi algusest, ütleb, et ta teeb nüüd saadud juhiste järgi hommikvõimlemist ja käib ka jõudumööda rabas jalutamas, aga kord nädalas on ikka hea ka koos võimlemas käia. «Saab nõu küsida ja uut õppida,» lisab Vilma. Oleme rääkinud ka immuunsüsteemi tugevdamisest ja ehk on sellest kasu olnud. Rõõm on tõdeda, et alalisi harjutajaid ei ole haigused kimbutanud ja viimastes trennides pole keegi kurtnud tervisehädade üle.

Treeningule saab registreerida tel 677 8011, treeningud toimuvad Pääsküla päevakeskuses (endine Pääsküla jaam, Viisi 29).

Head tervist kõigile!

Teated detailplaneeringutest

Nõmme linnaosa valitsus avalikustab Metsaveere tn 16 kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisprojekti.

Projekteerimistingimuste eesmärk on määrata tingimused Metsaveere tn 16 kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Metsaveere tn 16 kinnistu pereelamute juhtotstarbega alal, kus võivad paikneda ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vaba aja harrastustega seonduvad ettevõtted ja asutused.

Lähtudes elamu eskiisist, võib antud hoone paigutada ca 19 m kaugusele Metsaveere tänavast, ca 7 m kaugusele Metsaveere tn 18 kinnistu poolsest piirist, Metsaveere tn 14a poolsest kinnistu piirist ca 8,5 m ning Kalda tn 30 ja Pärja tn 31 poolsest kinnistu piirist ca 7 m.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Selleks, et saaksime mudelit ka päriselus katsetada, toimub koostöös Brain Gamesiga laupäeval, 25. märtsil Valdeku noortekeskuses lauamängupäev, kuhu on oodatud osalema 7–26-aastased noored lauamänguhuvilised. Kui oled lauamängudest huvitatud, aga ei ole siiani leidnud kohta või inimesi, kellega koos mängida, on see üritus mõeldud just sulle! Päeva jooksul õpime ja mängime üheskoos läbi erineva raskusastme ja teemaga mänge ning usume, et iga huviline leiab endale vähemalt ühe uue lemmiku. Päevaga alustame kell 12 ja mängida saab kuni kella 18-ni. Kui lauamänguhuvi ka pärast üritust edasi kestab, saab võtta osa noortekeskuse lauamänguklubist, mis koguneb igal kolmapäeval algusega kell 16.  Valdeku noortekeskus asub Nõmme Maja (Valdeku 13) esimesel korrusel. Sissepääs rulapargipoolsest uksest. Kerttu Karing, Valdeku noortekeskus

Projekteerimistingimuste taotluse ja selle lisamaterjalide avalik väljapanek toimub 28. veebruarist kuni 15. märtsini 2023 Nõmme linnaosa valitsuse ruumides, Valdeku tn 13, I korruse fuajees, küsida infoletist.

Projekteerimistingimuste taotlusega nr 2211002/10963 ning Tallinna linnaplaneerimise ameti koostatud projekteerimistingimuste eelnõuga on võimalik tutvuda Tallinna projekteerimistingimuste ja ehitusprojektide registris veebiaadressil: http://ehitus.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=Menetlus&MLiik=PT&MID=170336 projekteerimistingimuste menetluste nr PT 248170 või Metsaveere tn 16 aadressi alt (dokumentide nägemiseks peab ID-kaardiga sisse logima).

Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus esitada menetlust läbi viivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg on avaliku väljapaneku lõppemise kuupäev.

Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata.

Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatamisel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid. (alus haldusmenetluse seaduse § 50 lõige 3). Info tel 645 7300.

FOTO: PEXELS FOTO: ERAKOGU

Nõmme kultuurikeskus

5.03 kl 12–16 Tallinna muuseumipühapäev Nõmme muuseumis (Jaama 18). Muuseumi ja Nõmme ajalugu tutvustab ajaloolane Leho Lõhmus. Tasuta!

10.03 kl 19 Emakeelepäeva koorikontsert. Esinevad Nõmme kultuurikeskuse koorid Fiore, Nõmmelill, Kevad, Riola, Naiskoor Nõmme. Pilet 5.- Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

14.03 kl 10 Kultuurilooline loengusari «Kirjanduslik Nõmme». Kohtumine toimub iga kuu teisel teisipäeval algusega kell 10. Teine kokkusaamine T, 14.03.23 kell 10 Nõmme muuseumis, Jaama 18. Loenguid viib läbi Piret Loide. Sissepääs 1 euro.

17.03 kl 18.30 Kukerpillid – pildis ja helis.

18.30 Kinoõhtu: «Kukerpillide rapsoodia»

20.00 Kukerpillide kontsert

Pilet 20.- sisaldab kinoõhtut ja kontserti.

Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

18.03 kl 19 Horre Zeiger Bigbandi kontsert «Unustamatu Horre Zeiger». Pilet eelmüügist 7.-; samal päeval 10.- Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

25.03 kl 18 Käsikellade ansamblite Campanelli ja KellaRing 18. sünnipäeva kontsert. Tavapilet 10.-, sooduspilet 8.- Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee,

Nõmme

26.03 kl 19 Vana Baskini teatri lavastus «Trompetipuu». VÄLJA MÜÜDUD!

Fuajees kuni 15.03 Kumu maalisõprade näitus «Koopiad ja originaalid vol 2». Tasuta.

Kultuurikeskus on avatud E-N 15-21, P 12-16 või vastavalt ürituste ja huvitegevuse toimumisele.

Turu plats 2

Nõmme muuseum

5.03 kl 12–16 Tallinna muuseumipühapäev Nõmme muuseumis (Jaama 18). Muuseumi ja Nõmme ajalugu tutvustab ajaloolane Leho Lõhmus. Tasuta!

Kultuurilooline loengusari «Kirjanduslik Nõmme».

Kohtumine toimub iga kuu teisel teisipäeval algusega kell 10. Teine kokkusaamine toimub 14.03 kl 10 Nõmme muuseumis. Loenguid viib läbi Piret Loide. Sissepääs 1 euro.

Jaama 18

Nõmme vaba aja keskus

21.03 kell 18 «Kokkame koos sõpradega» Nõmme vaba aja keskuses. Juhendaja Pille Enden. Vajalik eelnev registreerimine riina.jogi@nomme.ee. Osalustasu 15.-

Valdeku päevakeskus

8. ja 22.03 Pediküür

Registreerimine 672 3125

Valdeku 13

Pääsküla päevakeskus

7.03 kl 11 lauluklubi Laulame Koos Elviira Maasalu juhendamisel.

7. ja 21.03 Pediküür

Registreerimine 677 8011

Viisi 29

Valdeku noortekeskus

E-R 13-19

Valdeku 13

Täpsem info noortekeskuste kohta kodulehel www.nomme.ee või Facebookist.

Armas Ene

Avaldame Sulle sügavat kaastunnet poja

ootamatu surma puhul.

Pääsküla noortekeskus

E -N kl 13-19

R kl 12-18

Siserulapark on avatud:

E -N kl 13-18.45;

R kl 12-17.45;

L 12-18.

Rännaku pst 1

Rahumäe mängujaam

Mängujaam ootab mängima kõiki lapsi koos vanematega.

Avatud: E-N kl 11-19 ja R kl 10-17

Pärnu mnt 288b, tel 615 7157

Von Glehni teater

12.03 kl 17 Komöödia «Päikesepoisid». Salme teater.

17.03 kl 19 Improetendus «Sõõm värsket kevadet». Laval improtrupp Ehatäht.

18.03 kl 19 Draama «Tähed hommikutaevas». Lavastaja Margus Prangel. Osades VGT näitlejad.

19.03 kl 11 Lasteetendus «Rüütel Robert ja viimane Ükssarvik». Teater Sõber.

22.03 kl 19 Improtrupi «Järgmise korrani» improkomöödiamatš!

25.03 kl 13 Laulukonkurss «Kui Su hing on noor»

26.03 kl 17 Lasteetendus «Salapärane loom». Salme teater.

Info ja broneerimine: www.vgt.ee, 667 5675, kairi@vgt.ee.

VGT kassa avatud esmaspäeviti kl 12-18. Jälgi meid ka: VGT Facebookis ja Instagramis. Etendused ja kontserdid veebis: www.VGTv.ee.

Nõmme Rahu kogudus

Jumalateenistused igal pühapäeval kl 10.30. Jumalateenistustest on võimalik osa saada ka Pereraadio vahendusel pühapäeviti kl 17 sagedusel 89,6 MHz. Koguduse kantselei Võsu 5 avatud E kl 9.30-14,

K kl 14-18 ja P tund enne ja pärast jumalateenistust.

Võsu 5, tel 5621 0737; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee.

Nõmme baptisti kogudus

5.03 kl 11 Jumalateenistus, jutlustab Veikko Võsu

12.03 kl 11 Jumalateenistus, jutlustab Marius Kuller

19.03 kl 11 Jumalateenistus, jutlustab Erik Hermaküla

19.03 kl 18 Tervikliku tervenemise teenistus

26.03 kl 11 Jumalateenistus, jutlustab Hans-Kristen Sapas

Püsiteated:

P kl 11.00 laste pühapäevakool;

T kl 6.30 meeste hommik;

K kl 10.30 väärikate hommik;

N kl 7.00 naiste hommik;

L kell 18.00 noorte õhtu;

Teenistuste otseülekanded ja järelevaatamine www.nbk.ee.

Palvesoovid saada palvesoov@nbk.ee.

Puuvilja 4, lisainfo nbk@nbk.ee

ERAKUULUTUSED

Teenused Õunapuude hoolduslõikus. Tel 5347 1778, Janari.

Pakun teenust kuuri, garaaži ja keldri koristusel igasugu kila-kolast. Prahi vedu jäätmejaama. Tel 5650 3489.

Saunade ja terrasside ehitus. Tel: 58281599 info@ scolor.ee.

Abistan majapidamistöödel, viin ära lehekotid, oksad, pesumasinad, külmikud, boilerid jne. Tel 527 1445.

Kevadine viljapuude hooldus- ja noorenduslõikus. Tel 5551 8638.

Kutselise korstnapühkija teenused, küttekehade parandus. Tel. 5198 0980, tulituli.ee

Kvalifitseeritud elektrik teostab elektriinstallatsioonitöid (pistikute, lülitite, kilpide, valgustite paigaldus, kaabeldus jne). Hinnad kokkuleppel. Helista 5667 5588.

Plaatimistööd, vannitubade ehitus, kipsitööd, krohvimine. Tel 5421 0528.

Viime ära igasuguse prügi (puuoksad, vana mööbli, puulehed) ja kõik üleliigse kola. Tel 5347 6867.

Elektritööd soodsate hindadega kogenud elektrikult. Likvideerin ka pisirikkeid. Tel 5660 9403.

Teostan hoonesiseseid ja -väliseid vee- ja kanalisatsioonitöid. Probleemid vee survega – helista! Olemas 15-aastane kogemus. Tel 5196 5962, Andro.

Korstnapühkimine (nõuetekohane akt),ummistuste likvideerimine, küttekollete (sh korstnad) ehitus ja remont. Teen töid ka nädalavahetustel. Tel 5372 4993 või e-post korstnapyhkija1@gmail.com.

Teen vanad slaidid, diapositiivid ja mustvalged negatiivid failideks. Arvutis vaatamiseks. Ühe faili hind 10 senti. Tel 5398 5111.

Bituumenkatuste remont SBS-rullmaterjaliga. Plekitööd. Tel 5819 7445.

Vannitubade remont. Boilerite, pistikute paigaldus. Ummistuste kõrvaldamine. Tel 5850 8713. Soodus. Ruumide tühjendamine. Äravedu jäätmejaama. Tel 5649 9661.

Piirdeaedade ja väravate tootmine ning paigaldus. Tarvikud, transportteenus väikeveokiga. Uste, akende jpm. taastamine ja remont. Restaureerin ka paljutki muud. Asun Nõmmel. Tel 501 4165, aiavana@ mail.ee.

Kogenud puuhooldajad teevad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. Hindame puude tervislikku seisundit. Soodsad hinnad. Tel 522 0321, www.arbormen.ee.

Teen ehitus- ja remonditöid otse omanikule. Tel 502 4883.

Vana kraami äravedu korteritest, ka mööbli demontaaž. 1-toaline korter 200., 2-toaline 300.- Keldrid, garaažid, majad, suvilad kokkuleppel. Tel 5606 9595. Soodne ja kvaliteetne maalritöö, tapeeetimine, laminaat- ja puitparketi ning liistude paigaldus vilunud meistrilt. Tel 5624 1861, Martin.

Elektrik, santehnik, katuste värvimine ja kruntimine. Tel 501 1413.

Parandan kõiki õmblusmasinaid. Tulen Tallinna ja Harjumaa piires kohale. Garantii. Tel 516 8180, Hillar.

Küttepuud

Müüa kuiva küttepuud 3045 cm. Tel 5660 3585.

Müüa kaua põlevat puitbriketti 340.-/960 kg, 180./480 kg. Pellet 6/8mm 410./975 kg. Transpordi võimalus. Tel 5378 8311.

Müüa kuivad küttepuud  u 28-30 cm, 40 l võrkkott: lepp, kask. Koos transpordiga. Tel 527 0884.

Kevadine lao tühjendusmüük! Kvaliteetne puitbrikett, Premium pellet 6 ja 8 mm, kaminapuud kottides, transpordi võimalus. Tel 517 0257.

Müüa toored-kuivad küttepuud, segalehtpuu, sanglepp. Võrgus 40 l kuiv lepp/ kask. Tel 504 2707.

Müüa kuiv kaminapuu 40 l võrgus pikkusega 30 cm ja hind koos kohale toomisega: metsakuiv 4.-, lepasegu 5.-, must lepp 6.-, kask 7.Tel 5363 9579.

MTÜ Eesti Taevanähtuste Uurimisagentuur

avaldab kaastunnet Einar Laignale kalli kaasa

MAIMU LAIGNA

kaotuse puhul.

Kuidas alustada kristlikku teekonda?

Kuivad küttepuud koos transpordiga. Lepp 38 cm, 45 cm 100.-/rm. Metsakuiv mänd, tellija pikkus 95.-/ rm. Võrkkotis kask 40 l 7.-/ kott. Võtikmetsa OÜ, tel 504 9838.

Müük

Mesila tarvikute ja materjalide lõpumüük seoses tegevuse lõpetamisega Nõmmel. Tel 5656 5546 või 625 5507.

Hoovi ja abihoone tühjendusmüük seoses elamu võõrandamisega. Tel 5656 5546 või 625 5507.

Müüme uksi, aknaid, lukke. Teostame paigaldus- ja hooldustöid. Info tel 5633 7752.

Ost Ostan trükiseid, vana raha, marke, märke, postkaarte. Kogemus üle 40 aasta. Küsige julgelt nõu. Pakkuge kõike, mida te ise ei vaja, ärge visake ära. Iga päev kl 11-21. Kuulutus ei aegu, asjalik hind. Raha kohe. Tel 5595 5996.

Ostan vanavara, kunsti, ehteid, serviise, Tarbeklaasi, militaartooteid, kulda ja hõbeasju. Võib pakkuda igasugu kraami. Tel 5835 0104.

Ostan NSVLi  fotoaparaate, objektiive. Tel 5820 8837.

Ostan vanavara – raatud, heliplaadid, rinnamärgid, postkaardid, lauanõud ja muud huvitavat. Alati parim hind! Raha kohe kätte. Tel 504 0999.

Soovin osta suvekoduks sobiliku talumaja kuni 80 km Tallinnast ja kuni 50 000 eurot. Tel 5347 6867.

Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Kustutame ARKist litsentsi alusel. Tallinn ja lähiümbrus. Tel 5823 8310.

Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@ gmail.com või 5618 8671 Järele tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee.

Lotta taaskasutuspood ostab nõukaaegseid nõusid, vaase, serviise, kujusid. Pakkuda võib ka köögirätikuid ja muid köögitarbeid. Tel 5553 1511 või info@avira.ee.

Ostan kasutatud raamatuid, heliplaate, märke, mänguasju, fotoaparaate ja muud vanavara. Tel 517 1882.

Ostan kokku autosid. Sobivad igas seisukorras. Autode arvelt kustutamine. Järele tulemine puksiiriga. Tel 5345 1955, e-post autosober@gmail.com.

Ostan vanu raamatuid, postkaarte, fotosid, maale, graafikat, münte, paberraha, mööblit, nõusid, merevaigust ehteid, märke jne. Tel 5829 9810.

Ostan nõusid, serviise, keraamilisi kujusid ja -seinaplaate, kristalli, jõuluehteid, lauahõbedat, maale, graafikat, II maailmasõja aegseid esemeid. Tel 5552 5584.

Ostan kasutuseta jäänud sõiduki: sõiduauto, maastur, kaubik. Võib olla rikkega, mitte sõidukorras. Võtan arvelt maha. Järele tulen puksiiriga. Kohapeal kiire tehing ja vormistamine. Oodatud kõik pakkumised ka nädalavahetusel. Tel 5365 4085 või skampus@online.ee.

Ostan erinevat kunsti, õlimaali, akvarelli, graafikat ja Eesti keraamikat. Raha kohe kätte. Tel 5353 8982.

Ostan raamatuid, vanavara, erinevaid kollektsioone, märke, mänguasju, marke, kodutarbeid, kellasid, fotosid, kassette jne. Tel 514 0618, Andres.

Ostan vanavara, mööblit, maale, nõusid, vaase, raamatuid, hõbeesemeid, münte, ordeneid, märke, postkaarte ja palju muud. Raha kohe kätte. Tel 5353 8982.

Muu

Kimbud, pärjad, seaded, kalmuhooldus – Suzi Lilled OÜ, Rahumäe tee 23. Avatud

E-R kell 10-15, L-P kokkuleppel. Tel 5553 0531. Meilt on võimalik tellida lillekimpe, -seadeid, pärgi erinevateks sündmusteks, tähtpäevadeks (pulmad, jõulud, matused, jne). Ka on võimalik tellida pesubetoonist hauapiirdeid ja -vaase.

Mälestab Nõmme Vaba Aja

Keskuse võimlemisrühm

Soovitan ära vaadata allolevad videod tv7 ee/vod/player/1422/ tv7 ee/vod/player/1423/ tv7 ee/vod/player/1424/ tv7 ee/vod/player/1425/ tv7 ee/vod/player/1426/ tv7 ee/vod/player/1427/

Raivo, tel 5557 6562

Riiete, vaipade ja pehme mööbli keemiline puhastus. Transport tasuta.

Tel 5591 7562, 551 6821

☞ Eramu ehitus ja remont

☞ Siseviimistlustööd

☞ Fassaaditööd

☞ Katuste ehitus

☞ Santehnilised tööd

☞ Elektritööd

☞ Aedade ja piirete ehitustööd

☞ Tänavakivide paigaldus

Info ja kontakt:

Tel. + 372 60 40000

Mob. + 372 555 30 422

WWW.TAVIBERGEHITUS.EE

RAAMATUPIDAMISTEENUS aktivatrade

raamatupidamise täisteenus aastaaruannete koostamine

maksudeklaratsioonide

esitamine

eelnevate perioodide

korrastamine

maksualane nõustamine

suhtlemine maksuametiga

palgaarvestus

www aktivatrade eu

TUGIGRUPP DEMENTSUSEGA

INIMESE LÄHEDASELE

22.märtsil 17.30

Nõmme Sotsiaalmaja (Pihlaka 12)

Teema: „Dementsuse sümptomid“

Hanna-Stiina Heinmets tegevusterapeut

Vajalik registreerimine: nomme.tugigrupp@gmail.com

Tel 5268101 Piret Kuusküll-tugigrupijuht

Tugigrupp on konfidentsiaalne!

Meister on vaid kliki kaugusel:

MAALRITÖÖ

VIIMISTLUSTÖÖD

PÕRANDATE EHITUS

PLAATIMINE

Telli: renditoojoud.ee tel +372 5380 4290 info@renditoojoud.ee

e