Nõmme spordiseltsi Kalju algusest

Nõmme spordiseltsi Kalju asutamise algatasid siia värskelt elama asunud kaks elukutselist maadlejat – Aleksander Šneider ja Mart Liiv. Seltsi põhikiri registreeriti 20. detsembril 1922. Nagu selles dokumendis sõnastati: «Seltsi ülesanne on lahendada kohalikku arenemist ja kasvatamise valda kuuluvaid küsimusi ja tegelikult edendada mõlemast soost isikute kehalikku kasvatust.» Esimeseks esimeheks valiti kohaliku tuletõrje ja ka kaitseliidu üks juhte Konstantin Sirotkin.

Seltsi aktiivne tegevus algaski 100 aastat tagasi, 1923. aasta kevadtalvel. Jalgpall, jääpall ja kergejõustik olid need kolm ala, millega kohe tegelema asuti. Kalju jalgpallimeeskond võistles mitmel pool üle Eesti ja seda edukalt. Kohapealsed treeninguvõimalused olid sealjuures napid: paraadiplats Tähe tänava ääres (praegused tenniseväljakud), kus mängiti jalgpalli, ning plats Võidu tänava ääres (hilisem tuletõrjestaadion ja nüüdne jalgpallistaadion) jääpalli harjutamiseks. Hiljem lisandus raskejõustikuring: maadlus, tõstmine ja poks. Tüdrukud lõid kaasa võimlemisrühmas. Aga mängiti ka malet-kabet ning piljardit ja koroonat. Muide, koroonat ongi peetud Eesti leiutiseks. Aga muidugi Nõmmele kõige omasem spordiala – suusatamine – Mustamäe lumistel nõlvadel. Peatselt tekkis Nõmme sportlaste seas vajadus oma staadioni järele. Kalju pöörduski taotlusega linnavolikogu poole ning 9. novembril 1928 saabus positiivne otsus – spordiseltsile eraldati osa linna reservmaast staadioni ehitamiseks. Ees ootas mahukas töö, mille läbi viimine ühele seltsile üle jõu oleks käinud. Nii moodustatigi 1930. aastal Nõmme Staadioni Komitee, kus esindajad viiest asutusest-seltsist: Kalju, ÜENÜ (Üle-Eestiline Noorsoo Ühing), Pioneeripataljon, Nõmme linnavolikogu ja -valitsus. Tööde juht oli kapten Harald Tomp Pioneeripataljonist. Kümmekonna aastaga tehti suur töö: rajati jalgpalliväljak, 100 ja 400 meetri jooksurajad, hüpete, heidete ja tõugete sektorid, istutati puud ja tasandati väljak. Nagu saatelehtedest nähtub, toodi täitemuld kitsarööpmelist raudteed mööda Sõrve jaamast. Töö tehti peamiselt talgute korras sportlaste jõududega, abiks sõdurid Pioneeripataljonist. Kulutused materjalidele ning tellitud töödele olid u 1000 krooni aastas, summa jagati osanike vahel. Esimene suurem võistlus korraldati staadionil 1936. aasta suvel. Kohal oli peaaegu kogu Eesti kergejõustiku paremik. Siin püstitati ka mitmed Eesti rekordid, millest väärib esile tõstmist Ruudi Toomsalu püstitatud aeg 150 meetri jooksus –16,3 sekundit.

1937. aastal, tähistamaks oma 15. aastapäeva, korraldas Kalju Nõmmel Eesti meistrivõistlused maadluses. Samas viidi läbi ka teatejooks ümber Nõmme linna, mis peagi muutus traditsiooniks. Seltsi juhtisid neil aastail abilinnapea Juhan Murumets (Kirkmann) ja Raimond Sepp, kauaaegsed juhatuse liikmed olid Eugen Tamme (Tamberg) VR II/3 ning tuletõrje noortejuht Heinrich Kask. Liikmete arv kõikus 100–120 ringis. Lisaks sporditegemisele oli Kaljul oma näitering ning keelpilliorkester. Seltsil oli oma lipp ja liikmemärk.

Kalju juhatus asus algul Nõmme algkooli majas (praegune Nõmme muusikakool). Hiljem tegutseti restoran Hiiu teisel korrusel (Pärnu mnt 370, praegu Hiiu BBQ Pubi). 1935. aastal koliti nn Alti majja Pärnu mnt 138 (praegu Pärnu mnt 332, hoone hävis 22. septembril 1944, kui sai tabamuse Vene tanki kahurist), millest oli välja kolinud Nõmme vene algkool.

Pärast 1940. aasta juunipööret Kalju nime enam ei mainitud, kuid samas – erinevalt teistest Nõmme seltsidest –teda ametlikult ei likvideeritud. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 tegutseti taas oma nime all. Aga siis tuli juba pikem vahe kuni 15. aprillini 1992, kui selts taastati.

Kodunõustamine aitab luua turvalise ja ohutu elukeskkonna

PILLERIIN KURG

Päästeameti ennetustöö osakonna nõunik

94-aastane Aino elab viiekorruselises majas koos oma pensioniealise mäluhäiretega pojaga. Ühel öösel ärkas Aino naaber kõrvalkorteri suitsuanduri piiksumise peale ja oma korterist väljudes tundis suitsulõhna. Naaber tegutses kiiresti, helistas hädaabinumbrile 112 ja läks Aino ukse taha koputama. Selgus, et Aino oli unustanud korteriukse õhtul lukustada ja naaber pääses kiiresti suitsu täis korterisse. Korteris selgus omakorda, et kas Aino või tema poeg oli sisse lülitanud elektripliidi, mille peal oli plastkauss, ning selle unustanud. See juhtum lõppes suhteliselt õnnelikult, inimesed jäid terveks ja ka kodu jäi neile alles – tänu töökorras suitsuandurile ja tähelepanelikule naabrile. Juhtum andis aga lähedastele palju mõt- teainet, kuidas edaspidi sarnaseid olukordi vältida.

Päästeameti tegevuse üks väga oluline eesmärk on turvalise elukeskkonna kujundamine, inimeste elu, tervist ja vara ohustavate sündmuste ennetamine ning võimalike ohuolukordade kaardistamine. Selleks viib päästeamet kodudes läbi koduohutusalast nõustamist. 2022. aastal tegid päästeameti töötajad kokku üle 22 000 kodunõustamise. Eluruumides, kus nõustamine läbi viidi, elas üle 44 000 inimese. Kodunõustamine viiakse läbi inimese kodus, kus vaadatakse üle ja hinnatakse erinevaid ohte ning abistatakse lahenduste leidmisel.

Pöördu julgelt lähima päästekomando poole Kodunõustamisi viivad enamasti läbi lähima päästekomando päästjad, kes koos inimesega vaatavad üle küttekolded, elektrisüsteemi, kohustus- like andurite olemasolu ja seisukorra ja kodulähedaste veekogude turvalisuse ning selgitavad kriisivarude ja hädaolukorraks valmistumise vajalikkust. Oma ala ekspertidena annavad nad head nõu. Kodunõustamine on alati vabatahtlik ja trahve ega ettekirjutusi karta ei tasu – on oluline, et kodu saaks ohutumaks. Vajadusel paigaldavad päästjad ise puudu olevad andurid või muud abivahendid, abi võib saada ka küttekollete ja elektrisüsteemide korrastamisel (projekti «Kodud tuleohutuks» ellu viimiseks on 2023. aastal eraldatud 1 miljon eurot ja sel teemal tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole), erivajaduste puhul abistatakse erilahenduste loomisel.

Ka käesoleval aastal on jätkuvalt võimalik anda märku kodunõustamise vajadusest kas iseenda, oma lähedase või abivajaja kodus. Kõige lihtsam on kodunõustamise soovist või vajadusest teada anda, helistades riigiinfo telefonile 1247 või kirjutades rescue@ rescue.ee. Oma kodu tuleohutust saab igaüks testida veebilehel www.kodutuleohutuks.ee, kust leiab täpsemat infot ka «Kodud tuleohutuks» projekti kohta.

Mõni päev hiljem, kui suurem ehmatus möödas, viisid päästjad Aino juures läbi kodunõustamise. Aino lähedastele soovitati paigaldada tema pliidile pliidivalvur, korteriuksele aga seespoolne libliklukk. Aino korteriukse tagavaravõti soovitati lisaks lähedastele anda ka usaldusväärse naabri kätte. Aino korterisse paigaldati uus pikendusjuhtmega suitsuandur, et andurit oleks lihtsam vaigistada, kui see lihapraadimise tõttu käivituma peaks. Kuna Aino poeg suitsetab, soovitasid päästjad võtta kasutusele raskestisüttiva voodipesu. Aino nõusolekul teavitasid päästjad valla sotsiaaltöötajat, et koostöös kõik soovitatud abimeetmed ka Aino koju jõuaksid.