Uus aasta tõi Nõmme vaba aja keskusele uue juhi

Andra Roosa

Jaanuari keskpaigas kinnitati uueks Nõmme vaba aja keskuse direktoriks Asso Viiding. Nagu juba tavaks saanud, siis andsime lühikese sisseelamise aja ning nüüd uurisime tema mõtteid Nõmmest ja vaba aja keskusest tervikuna.

Mis sind Nõmmega seob ja mis sulle siin meeldib? Mis on Nõmme plussid?

Olen täitsa Nõmme oma poiss ja kogu oma teadliku elu siin veetnud. Siin on möödunud minu lapsepõlv (kui just parasjagu vanaema juures maal ei olnud). Siin olen läbi käinud oma koolitee – kõigepealt igal hommikul jalutades Rahumäe põhikooli ning hiljem, viiendast klassist, juba rongiga Nõmme gümnaasiumisse. Noorusaja avastamised, mängud ja sõprussuhete loomised on kõik Nõmmega seotud. Tänaseks olen siia loonud ka oma pere ning kasvatame kodus kahte väga vinget poissi, kes Nõmmel lasteaias käivad. Võib öelda, et on üsna vähe asju, mis mind Nõmmega ei seo. Naudin väga Nõmmel elamist. Omamoodi rahulikkust ja kulgemist, kuid samas küllalt palju võimalusi tegutsemiseks ja koos toimetamiseks. Mul on eriliselt hea meel, et saan ka läbi oma töö nende võimaluste loomisesse panustada.

Olid pikalt Nõmme vaba aja keskuse laste- ja noortetöö juht. Kuidas Sa Nõmmele jõudsid?

Tööalaselt algas minu lugu Nõmmel ametlikult 2013. aastal, kui ma poole kohaga asusin tööle Nõmme sotsiaalkeskusesse, laste päevakeskuse kasvatajaks. Tallinna ülikoolis õppisin ma sotsiaaltööd ja kui teisel kursusel oli ühe pikema praktika sooritamiseks vaja leida endale kohta, siis Nõmme sotsiaalkeskus oli mu esimene mõte, sest olin ka paar varasemat praktikat Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas sooritanud. Üpris kiirelt sai selgeks, et see töö mulle sobis ja ka mina sellele tööle. Pärast praktikat jäin keskusesse paaril korral nädalas mõnda grupitegevust lastele läbi viima ning kui aasta hiljem avanes võimalus sinna ka tööle minna, siis võtsin sellest kohe kinni. Vahepealsel ajal on toimunud üksjagu palju muutusi. Tallinna noor- sootöö keskuse ümberkorraldamise käigus sai Nõmme sotsiaalkeskusest Nõmme vaba aja keskus, mille alla tulid Nõmme noortekeskused. Võib öelda, et tänu sellele muudatusele õnnestus mul sügavamalt tutvuda noorsootööga ning taibata, kuivõrd olulist ja tähtsat rolli saab see ühe noore inimese elus mängida. Alates 2016. a suvest, kui minust laste- ja noortetöö juht sai, on mul olnud võrratu võimalus panustada nii läbi sotsiaaltöö kui ka noorsootöö Nõmme laste ja noorte heaolusse ja võimalustesse.

Kui juht kasvab välja organisatsiooni seest, siis on tal juba kindlasti mõni kindel soov, mida asutuses hoidma ja säilitama peab?

Jah, inimesed. Ilma heade ja pühendunud inimesteta ei ole meil võimalik ühtegi head tulemust saada ega eesmärki saavutada. Seda, et meil Nõmme vaba aja keskuses need inimesed olemas on, tean ma päris kindlasti. Rahumäe jaamahoones asuva mängujaama hing ja süda on selgelt Mare, tänu kellele on juba pikki aastaid koosmängimise ja ajaveetmise võimalused pisikestel ja ka suurematel lastel ning nende vanematel ja vanavanematel. Väga uhke saan olla meie laste päevakeskuse üle, kus Viive teeb nii tänuväärset ja head tööd, selleks et sinna suunatud laste sotsiaalsed oskused, toimetulek ja ümbritsev tugivõrgustik oleks järjest paremad. Evely, Kristiina, Irina, Kadri, Kerttu, Kerim, Martin teevad meie noortekeskustes iga päev kvaliteetset ja väärtuspõhist avatud noorsootööd ning tänu neile on need keskused noorte jaoks turvalised keskkonnad, kus ennast ja maa-

20.–26. märtsil saavad

Tallinna elanikud suur­

J Tmeid Tasuta Ra Anda

Kuigi suurjäätmed on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja nende äraveo saab tellida oma jäätmevedajalt, saavad rahvastikuregistri järgsed Tallinna elanikud 20.–26. märtsil suurjäätmeid tasuta ära anda kõikidesse Tallinnas asuvatesse jäätmejaamadesse.

Korraga võetakse ühelt elanikult tasuta vastu kuni 3 m3 suurjäätmeid (kogus peab mahtuma ühe sõiduauto

L Hidalt

Elanikud said Nõmme jaama ümbruse tänavaruumi kujundamisel kaasa rääkida ilma avastada. Hea meel on meil ka igal aastal noortekeskustesse vastu võtta välisvabatahtlikke, kes noorte jaoks lisandväärtust toovad, sel aastal on meiega Estelle ja Mariam. Erivajadustega lastele ja noortele loob tegevustoas võimalusi, korraldab tegevusi, üritusi ja laagreid Tiina. See, missuguse pühendumusega ta seda teeb, on imekspandav. Meie päevakeskused pakuvad nõmmekatele väga laia valikut mitmesugustest huviringidest, klubidest, ühistegevustest, üritustest ja ekskursioonidest. Need saavad teoks tänu sellele suurepärasele tööle, mida teevad Riina, Tiina, Aire ja Peteri, kellest viimane seisab hea ka selle eest, et kõik meie majad oleksid korras ja hoitud.

Hindan neid inimesi väga ning tean, et nemad on meie asutuse suurim väärtus ja väärivad hoidmist ja tunnustamist.

Aga kindlasti on Sul mõttes ka mõni arengusuund?

Ma näen, et saame olla senisest veelgi aktiivsemad selles, et oleksime kogukonnas nähtavad ning rohkem kaasavad ja ka ise kaasatud. Soovin, et teadlikkus meie erinevate keskuste tegevuste ja võimaluste kohta jõuaks võimalikult paljude nõmmekateni. Kindlasti on siin suur roll sotsiaalmeedial, mis on seni olnud rohkemal määral vaid noortekeskustel kasutuses, kuid aitaks meil tervikuna palju rohkemate inimesteni jõuda. Kogukond, vaimne tervis ja keskkond on kolm märksõna, mis mind praegu väga kõnetavad ja millele edaspidi oma tegevuste, ürituste ja teenuste planeerimisel kogu asutusena rohkem keskenduda.

Tulles tagasi noortekeskuste juurde, siis seal oled sa aktiivselt tegelenud keskkonnahoiu teemadega. Mil määral ja kuidas Sa selle teemaga oma uues positsioonis edasi liigud?

Keskkonnahoid on olnud meil tõepoolest pikalt fookuses. Tegevuste planeerimisel oleme alati põhjalikult läbi arutanud selle, mismoodi need oleksid võimalikult keskkonnasäästlikud. Kuidas saaksime võimalikult palju taaskasutada ning planeerida pikemalt ette, et vältida ebavajalikku tarbimist.

Sinna juurde ka eraldi temaatilised tegevused ja üritused. Prügisorteerimine, ühekordsete nõude ja söögiriistade välistamine, dekoratsioonide taaskasutamine on minu meelest sellised igapäevategevused, mis võiksid olla juba iseenesestmõistetavad ja mida küsimusele «Kuidas teie keskkonnahoiuga tegelete?» enam vastuseks eraldi välja ei toodagi.

Noortekeskusega oleme seal vast juba kohal. Kogu asutusega veel ehk mitte, kuid see on üks kindel suund, mis mulle oluline on. Sellele juurde veel ka taas- ja uuskasutus, minimalistlik lähenemine ning tarbimise vähendamine. Ühest küljest läbi meie enese eeskuju ja kuidas me igapäevaselt asutuses toimetame, kuid teisalt ka läbi nende huvitegevuste, mida pakume ja läbi ürituste, mida korraldame.

Millega Sa veel oma vaba aega sisustad?

Suurim osa sellest läheb praegu kindlasti oma kahe lapsega ajaveetmisele ja nende maailma ja iseenda avastamise toetamisele. Nad on kaks supertegelast ja naudin seda täiega. Püüan leida aega ka enese aktiivsena hoidmiseks ja liikuda ning sportida. Tunnen küll, et ma praegu ei ole iga päev nii liikuv, kui ise tahaksin ja mu keha vajaks. Plaanin sellele sel aastal jälle rohkem tähelepanu hakata pöörama. Mulle väga meeldib jalutamine, see on kindlasti minu lemmiktranspordiliik. Kooliajal ei suutnud ma saada sõbraks jooksmise ja suusatamisega, kuid õnneks olen nüüd täiskasvanuna need enda jaoks avastanud.

Üheks minu kireks on ka lauamängude mängimine. Ma arvan, et see on üks parimaid ajaveetmise viise perega, sõpradega, aga ka üksinda.

Suurjäätmed on: Suurjäätmed ei ole:

+ mööbliesemed ja nende osad (nt diivan, laud, riiul);

+ vaibad, muud põrandakatted;

+ madratsid; järelhaagisesse). Isikutuvastuseks tuleb kaasa võtta ID-kaart või juhiluba. Kampaania ei laiene juriidilistele isikutele (sh korteriühistud).

Jäätmejaamad asuvad Pääskülas (Raba tn 40), Rahumäel (Rahumäe tee 5a), Pärnamäel (Ristaia tee 8) ja Paljassaares (Paljassaare põik 5). Jäätmejaamade lahtiolekuajad ning info kõikide teiste jäätmete üleandmise kohta leiab kodulehelt (www.jaatmejaam.ee). (NS)

+ kardinad ja kardinapuud;

+ suured lillepotid;

+ riidenagid;

+ peeglid;

+ spordivahendid;

+ jalgrattad;

+ katkised suusad ja kelgud;

+ lapsevankrid; x ehitus- ja remondijäätmed (nt WC-pott, valamu, vann, aknad, uksed, tapeet, värvirullid); x ohtlikud jäätmed (nt tühjad värvipurgid, eterniit); x probleemtooted (nt romusõidukite varuosad, rehvid); x vanametall; x elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasin, teler, külmik, pliit); x muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

+ jõulukuused.

14. veebruaril toimus projekti Rohejälg raames kaasamiskoosolek, kus Nõmme elanikud said kaasa rääkida Jaama tänava ja Nõmme raudteejaama ümbruse ruumilise lahenduse asjus.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul oli kohale tulnud inimestel mitmeid arvamusi, kuid peamine ühenduslüli oli rahulolematus praeguse Jaama tänavat puudutava linnaruumi lahendusega. «Selge on see, et piirkonda jääb mitmeid asutusi, mille juurde tuleb tagada ligipääs nii tavasõidukitega kui ka prügi- ja kaubaautodega, kuid see ei takista Nõmme turu ja raudteejaama vahelise tänavaruumi kvaliteedi parandamist. Projekti Rohejälg raames valmib Eesti Arhitektide Liidu poolt aprillikuuks taktikalisest urbanismist lähtuv linnaruumi lahendus, mida me kindlasti ka kohalikele elanikele tutvustame,» selgitas Kuri.

Üheks suurimaks projektiks Rohejälje raames Nõmmel on ruumiline sekkumine Jaama tänaval ja Nõmme rongipeatuse kandis. Eesmärgiks on parandada linlaste elukeskkonda, suurendada elurikkust, leevendada kliimamuutustest tingitud ohte ning juurutada jätkusuutlikumaid praktikaid, kaasates nii siin tegutsevad ettevõtteid, haridusasutusi kui ka kodanikke.

Nõmme linnaosa inimeste, linnaosavalitsuse ja Tallinna transpordiameti poolsest sisendist lähtudes koostab Eesti Arhitektide Liit eri osapooli rahuldava projekti. Projekt valmib aprilliks. (NS)

Friedebert Tuglase novelliauhind

2. märtsil, Friedebert Tuglase 137. sünniaastapäeval kuulutati Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumis (Väikese Illimari 12) välja järjekordsed Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid.

Žürii koosseisus Leo Luks (esimees), Igor Kotjuh, Holger Kaints, Ave Taavet ja Mairi Laurik otsustas auhinnata 2022. aastal avaldatud novelliloomingu põhjal järgmisi novelle: Meelis Friedenthal «Abracadabra» (ilmunud kogumikus «Eesti nõid»); Katrin Tegova «Teraslind» (ilmunud ajakirjas Vikerkaar, nr 12). Friedebert Tuglas asutas 1971. aastal novelliauhinna, mis on tänaseks Eesti pikima ajalooga katkematult välja antud kirjanduspreemia. Auhinda antakse välja tema sünniaastapäeval 2. märtsil ning selle prestiižse tunnustuse on seni pälvinud 104 eesti novelli. Auhinda annab välja Eesti kirjanike liit koostöös Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskusega, rahastab Eesti kultuurkapital. (NS)

Eesti olümpiakomitee tunnustas 2022. aasta noori medaliste Eesti olümpiakomitee tunnustas 9. veebruaril Kumus pidulikul tänuvastuvõtul 2022. aastal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt noorte ja juunioride seas medaleid võitnud sportlasi ja nende treenereid. Nõmmelt pälvisid tunnustuse Karmen Kuusik (Nõmme Kabeklubi) ja Priit Lokotar (Tallinna Pääsküla kool) (pildil). Nende treener on Urmo Ilves (pildil vasakul). Tänukirjad andis üle EOK president Urmas Sõõrumaa. (NS)

L Hidalt

Nõmme Rattakool korraldas rattalubade ja liikluskoolituse 95

Nõmme kooliõpilasele

Eelmise aasta viimastel kuudel korraldas

Nõmme rattakool Nõmme koolide õpilastele liiklus-rattalubade koolituse. Koolituse projektis osales kolm kooli – Kivimäe põhikool, Nõmme gümnaasium ja Pääsküla kool.

Koolituse käigus said õpilased nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised, osalemaks oma rattaga või kergliiklussõidukiga ohutult linnaliikluses. Nõmme rattakooli koolitajaga sõitsid õpilased läbi kogu Nõmme suuremad ristmikud, erinevad keerulisemad liiklussõlmed ja Nõmmel asuvad raudtee ületuskohad. Samuti said lapsed selgeks kõik liiklusmärgid, rattasadulast liikluse nägemise oskuse, parema käe reegli, sirge sõidujoone, kurvitehnika, käemärgid jne. Just rattasõidu praktiline pool on sellistel koolitustel tähtis selleks, et noor inimene tunneks ennast rattasadulas kindlalt. Koolilapsed käisid koolituse käigus läbi ka ratta tehnilise korrastamise ja korrasoleku põhimõtted selleks, et ratta tehnilised rikked ei jätaks last liikluses hätta.

Koolitusele andis hea varatalvise pitseri novembri lõpus maha sadanud lumi. Nimelt andis see kõikidele harukordse võimaluse kahe nädala jooksul omandada ohutu rattasõidu tehnika lumel. Sel talvel on nii mõnigi Nõmme kooli õpilane kasutanud kooli sõiduks oma ratast.

Kahekuune liikluskoolitus lõppes detsembrikuu alguses eksamitega. Kuigi hilissügisene-varatalvine lumekate oli eksamite ajaks usinalt kosunud, sõitsid kõik eksaminandid eksamile läbi lumise Nõmme tublilt oma rattasadulas pedaale kerides.

Suur tänu Nõmme linnaosa valitsusele, kes panustas koolitusse ja võttis enda kanda poole õpilaste koolituse maksumusest.

Kogenud rattatreenerite antav koolitus on väga efektiivne noortele inimestele praktilise liiklusohutuse ja vajalike teadmiste omandamisel ning ohutuks liikluses osalemiseks. Nõmme rattaklubi suusakool tegutseb Nõmmel juba 15 aastat ja rattakoolis osaleb igapäevaselt treeningutel üle 100 õpilase. Rattakool tegeleb harrastusspordi, võistlusspordi, koolituste, rattamatkade ja muude rattateemaliste ning spordiga seotud projektidega. Talviti treenivad Nõmme rattakooli õpilased sisetingimustes ja suusarajal. Rattalubade koolitustega on Nõmme rattakool tegelenud mitmeid aastaid ning arendab ka edaspidi regulaarselt selle suuna innovatiivsust, kvaliteeti ning huvipakkuvust lastele.

Kalev Nõmm

Nõmme rattakooli treener-koolitaja