Tallinna aasta noorsootöötaja tiitel tuli Valdeku noortekeskusesse

Evely Pajulale

20. veebruaril toimunud auhinnatseremoonial tunnustas Tallinn noorsootöö valdkonnas silma paistnud tegijaid. Tallinna aasta noorsootöötaja 2022 tiitli sai Valdeku noortekeskuse noorsootöötaja Evely Pajula.

Nõmme vaba aja keskuse direktori Asso Viidingu sõnul väärib Evely Pajula seda tunnustust ja märkamist mitte ainult 2022. aasta eest, vaid kogu selle aja eest, mille ta on nii Nõmme kui ka Tallinna noorsootöösse panustanud.

«Noortekeskuse avatud noorsootöö igapäev põhineb suures osas noore jaoks olemas olemises, oskuses ja tahtes pidada nendega sisukaid ja arendavaid vestlusi. Tunda siirast huvi selle vastu, mismoodi noortekeskuses käivad noored ennast tunnevad, kuidas neil läheb ning mis nende elus parasjagu toimub – see kõik on Evely jaoks hästi loomuomane ning aitab luua pinnase noortega usalduslike suhete tekkimiseks,» rääkis Viiding. «Valdeku noortekeskuse eesmärk on luua noortele turvaline keskkond, kus iga sisenev noor saab tunda, et ta on sinna oodatud ning teda aktsepteeritakse just sellisena, nagu ta parasjagu on. Usun, et oleme selle eesmärgi hästi saavutanud ning tunneme selle üle uhkust. Evelyl on selle kujunemises olnud hindamatu roll ning see keskus ei oleks täna selline ilma temata. Ma väga soovin, et meil oleks Eesti noorsootöös rohkem temasuguseid inimesi,» lisas ta.

Evely Pajula ise avaldas heameelt, et noorsootöötajaid avalikkuse ette tuuakse. «On suur au olla esile tõstetud paljude teiste väga heade tegijate seas, sest noorsootöötaja roll ühiskonnas on ära märkimist väärt. Noorsootöötaja on toeks nooreks olemise ja täiskasvanuks saamise juures,» rääkis ta. «Noortekeskuse töö on suures osas noortele meeldiva ja sobiva keskkonna loomine. Igapäevatöös tuleb tihti ette, et jõuan koos noortega vestlusteni, mis on jäänud rääkimata koolis, lähedaste keskis või töö juures. On au ja rõõm olla selleks vestluspartneriks, sest rõõmude kõrval kooruvad lahti ka mured, millega on tihti täiskasvanu tuge vaja. Jutuajamisi saab pidada aga vaid siis, kui su ümber on toetav tiim, kes argised tegevused selleks ajaks enda kanda võtavad. Valdeku noortekeskuses on mul selles osas väga vedanud,» lisas ta.

Tallinna aasta noorsootöötaja 2022 tiitli ja 1500 euro suuruse preemia pälvis Valdeku noortekeskuse noorsootöötaja Evely Pajula, kelle eestvedamisel oli möödunud aastal fookuses keskkonnahoid ja noortekeskuse roll selles. Praeguseks on täielikult loobutud ühekordsetest nõudest, minimeeritud on printimist ja ühekordsete vahendite kasutamist. Kokandusklubis liigutakse selle poole, et saavutada null-toidukadu. Sedasi on tehtud kartulikoortest krõpse ja kõrvitsaseemnetest snäkke, tekkinud biojäätmed on viidud naabermajas tegutseva loodusmaja loomadele toiduks. Lisaks on Evely kirjuta- nud mitmeid noorsooprojekte ja aidanud kaasa noortelaagri korraldamises, osalenud rahvusvahelistes projektides ja noorsootöö koolitustel, olnud mentoriks välisvabatahtlikule, vastutanud Valdeku noortekeskuse sotsiaalmeediakanalite aja- ja asjakohasuse eest.

Ta on ka Eesti noorsootöötajate kogu aktiivne liige.

Tallinn linn tunnustas noorsootöö valdkonnas silma paistnud tegijaid ning parimaid tegusid tänavu juba 18. korda. Konkursil «Suured teod 2022» tunnustati nominente viies kategoorias: Tallinna noorte suured teod, suured teod Tallinna noortele, Tallinna aasta noorsootöötaja, Tallinna aasta noor vabatahtlik ja Tallinna aasta noorteühendus.

Kõigi laureaatide ja äramärgitutega saab tutvuda: www.tallinn.ee/suuredteod. Konkursi peakorraldaja on Tallinna haridusamet. (NS)

Nõmme koolivõrk muutub rikkamaks

1. septembril saab Nõmme linnaosa endale uue põhikooli – Hiiu kooli – ning Tallinna munitsipaalkoolide võrk esimese ainult gümnaasiumiharidust pakkuva kooli – Tallinna Nõmme gümnaasiumi.

Hiiu kool hakkab paiknema aadressil Raudtee 55 ning koolihoonet ootab ees põhjalik renoveerimine. Kokkulepete kohaselt saame renoveerimise ajaks jääda Nõmmele ning kasutada Tallinna muusikakeskkooli endisi ruume Vabaduse pst 130.

Kooli ümberkorraldamine on juriidiliselt pikk ja keerukas protsess, mistõttu on ees mõned muutused, mida on juba praegu oluline rääkida. 1. märtsil algab Tallinna haridusametis taotluste vastuvõtt 1. klassi astumiseks, taotlusi saab esitada 1.–15. märtsil elektrooniliselt eKooli keskkonnas või Tallinna haridusametis kohapeal. Kuna Hiiu kool alustab oma tegevust alates 1. septembrist 2023, tuleb lapsevanematel, kes soovivad oma lapse panna Hiiu kooli, valida sel komplekteerimisperioodil veel koolina Tallinna Nõmme gümnaasium.

Miks tulla õppima Hiiu kooli?

Tallinna arengustrateegia 2035 visiooni järgi on Tallinnas õnnelikud õppijad, sellest tulenevalt soovib Hiiu kool olla avatud kogukonnakool, kus nii väike (õpilane) kui suur (õpetaja) tunneb ennast õnnestununa (õnnelikuna), kus iga õppija arendab endas välja parima ning kool pakub selleks innustavat ja toetavat õpikeskkonda.

Arvestades paikkonna eripära, loome koostöös hooliva ja sõbraliku kogukonnaga keskkonna, kus: on õppimist toetav õppekorraldus ning targad ja empaatilised õpetajad; arvestame kõikide õpilaste õpivajadustega; oleme avatud kogukonnakeskus, kus pärastlõunane aeg on nii huvitegevuse kui ka täiskasvanute koolituste päralt, kus on võimalusi kogu perele; väärtustame rohelist mõtteviisi, tegutseme vastutustundega tuleviku ees, oleme osalised ringmajanduses.

Oleme kool, mis innustab ja inspireerib aktiivselt liikuma kogu koolipäeva jooksul, kasutades ära paikkonna võimalusi.

Marika Pettai Hiiu kooli direktor marika.pettai@hiiukool.edu.ee

JUHTKIRI

90 Aasta Tagused Kriminaalsed Lood

Nii nagu on huvitav vaadata vanu fotosid, on põnev sirvida ka vanu ajalehti. Inimeste murede ja hädade üle pole küll ilus naerda, kuid 90 aasta taguste krimiuudiste sisu ja keelekasutus panevad muigama. Allpool väike valik «politseikroonikast», mida võis leida 1933. aastal ajalehe Nõmme Sõnumed rubriikidest «Mida näeb-kuuleb politsei?» ja «Politsei teated». Tol ajal oli kombeks avaldada nii kannatanute kui ka pahategijate nimed ja aadressid. Sellest johtuvalt sai asendatud perenimed initsiaalidega ning välja jäetud majade ja korterite numbrid.

Jalgrattaga kõnniteel sõitmise pärast võeti vastutusele Piiri tänaval elutsev Anton F.

Männiku teel elutsev Oskar T. teatas, et samas majas elutsev Mihkel L. tunginud joobnud olekus tema korterisse, teda sõimanud ja löönud.

Pärnu maanteel elutsev Otto R. teatas, et tema krundi ümber asuv aed olla 14. mai öösel teadmata ulakate poolt ära lõhutud.

Tallinnas, Raua tänaval elutsev August L. teatas, et tema toonud Nõmme turule autoga kartuleid, kus tema konkurent Rudolf S. tema autokummi katki torganud, et L. enam odavate kartulitega Nõmmele hinda rikkuma ei tuleks.

Palli tänaval elutsev August K. teatas, et naabri koer tulnud tema aeda pahandust tegema ja kui tema koera välja ajanud, saanud naabriproua pahaseks ja visanud K.-le haisevat vedelikku kaela.

Valdeku tänaval elutsev Marie I. teatas, et tema abikaas Jaan I. olla kodust salaja lahkunud ning kaasa võtnud ka tema 25 kr. raha. Marie I. süüdistab meest varguses.

Õie tänaval elutsev Linda T. teatas, et Nurme tänaval elutseva Aleksei V. koer tunginud temale kallale ning kiskunud katki tema riided ning kriimustanud tema puusa.

Ida tänaval elutsev Oskar L. teatas, et tema tõmmanud Glehni ja Käo tn. nurgale asetatud okastraadi külge oma püksid katki. L. palub krundi omanikku selle «püünise» pärast vastutusele võtta.

Johannes P., eluk. Prii tänaval, teatas, et August T. teda sõimanud «sajamehe naiseks».

Vabaduse puiesteel elutsev Johan M. teatas, et tema aiast on ära varastatud kaks kõrvitsat, mille väärtus 5 krooni.

Nurme tänava kaevu kukkus samal tänaval elutseva Lilly L.-i koer, kes kaevu uppus. Mis otstarbel koer kaevuraketele ronis, on teadmata, kuid võib arvata, et ta seda tegi kassi püüdmise hoos. Vaatamata sellele, et koer kaevu ja vee ära reostas, palub koeraomanik L. kaevuomanikku pealegi veel vastutusele võtta. Ümbruskonna elanikud olid aga koera surma üle õnnelikud, sest viimasel olnud kombeks inimesi alati tänaval hirmutada.

Põllu tänaval elutsev Senta U. teatas, et ostnud Põllu tän. asuvast toiduainetekauplusest leiba, milles olnud mardikas. Kaupmehe arvates olevat leib küpsetatud Langeburgi leivatööstuses.

Rahvusraamatukogu on aastate jooksul teinud suurt ja tänuväärset tööd ning vanu ajalehti saavad digitaalarhiivi Digar vahendusel lugeda kõik huvilised. Lisaks Nõmme Sõnumetele leiab sealt teisigi omaaegseid Nõmmel ilmunud ajalehti. Põnevat uudistamist!

JUKKO NOONI Nõmme linnaosa vanema asetäitja

Uus jäätmehoolduseeskiri toob muutused biojäätmete liigiti kogumisse

Kui praegu on biojäätmete liigiti kogumine eraldi mahutisse kohustuslik vaid vähemalt kümne korteriga elumaja puhul, siis 1. aprillist laieneb see nõue kõigile kinnistutele – olgu need siis majapidamised või ka bürood ja toitlustusasutused, mis on korraldatud jäätmeveoga liidetud.

Valik, mis 1. aprilliks tuleb väiksemate majade elanikel teha, on üldiselt lihtne: kogumismahuti või komposter. Juba nüüd leidub majapidamisi, kus on kasutusel mõlemad, ja taolisi tuleb kindlasti juurde.

Eramu, paarismaja, ridaelamu või kahe korteriga elamu elanikud saavad valida biojäätmete nõuetekohase kompostimise või mahutisse kogumise vahel. Üle kahe korteriga elamu elanikud võivad samuti kompostida, kui on aed, kus komposti kasutada. Aga biojäätmete mahuti olemasolu, mida siis jäätmekäitlusettevõtte töömehed kogumisringil tühjendaksid, on samuti kohustuslik.

Mida inimene, kellel eraldi biojäätmete mahuti seni puudus, nüüd tegema peab?

Biojäätmete kogumiseks saavad eramute, paarismajade, ridaelamute ja kuni kahe korteriga elamute elanikud taotleda tasuta 80- või 140-liitrise mahuti võrguaadressilt taotlen.tallinn.ee. Mahuti saab kätte Paljassaare või Pääsküla jäätmejaamast.

Biojäätmete 80–240-liitrise mahuti ühekordse tühjenduse hind jääb

0,67 ja 1,49 euro vahele. Vooderduskott koos vahetamisega maksab 1,50–1,98 eurot. Võrdluseks: sama suure segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamine on umbes kaks korda kallim.

Biojäätmete mahuti tuleb lasta tühjendada vähemalt kord kahe nädala jooksul. Muidugi tuleb vaadata, et see üle ei ajaks, haisu ei levitaks või soojal ajal putukaid kohale ei meelitaks. Seega vajadusel tuleb lasta tihemini tühjendada.

80–240-liitrise mahuti ostmine jäätmevedajalt maksab 38,4–60 eurot käibemaksuga. Biojäätmete mahuti suurus peab olema 80, 140 või 240 liitrit. Ise aianduspoest mahutit soetades peab silmas pidama, et see vastaks standardile EVS-EN 840 või sellega samaväärsele kehtivale standardile, et seda saaks jäätmeveokile korrektselt kinnitada ja mehaaniliselt tühjendada.

Lisaks tuleb jäätmekäitlusettevõttega, kes ka segaolmejäätmeid ära veab, täiendada lepingut biojäätmete mahuti tühjendamise osas. Pärast seda, kui jäätmejaamast on mahuti kätte saadud, tuleb jäätmekäitlusfirmaga biojäätmete äraveo osas kokku leppida 14 päeva jooksul.

Lisainfo

23. märtsil kell 17.30 toimub Nõmme linnaosa valitsuse aulas (Valdeku 13) Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja muutumise teemaline infotund.

gumiskottidega. Nende saamiseks võib võtta ühendust linnaosavalitsusega. Kui on aga soov köögi- ja sööklajäätmeid oma koduaias kompostida ja võimalus saadud komposti kohapeal kasutada, tuleb endale ehitada või soetada igast küljest kinnine komposter. Kompostikasti ise ehitades tuleb silmas pidada, et see oleks igast küljest kinnine ning seest vooderdatud tiheda võrguga – see hoiab närilised eemal.

Köögihundi ehk biojäätmeid purustatult kanalisatsiooni suunava seadme olemasolu ei vabasta biojäätmete liigiti kogumise kohustusest. Need tuleb ikkagi kas jäätmevedajale konteineris üle anda või kompostida.

Köögihunti ei saa nimelt panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamistes tekivad, nagu lilled, kiulised toidujäätmed jmt. Ka ringlussevõtu seisukohast on biojäätmete mahutisse panemine tulemuslikum.

Miks hakatakse ka väiksemate majade puhul nõudma biokogumismahutit või kompostrit?

Tallinnas on biojäätmete kogumismahuti alates kümne korteriga majadest kohustuslik aastast 2007. Sellele vaatamata satub palju biojäätmeid segaolmejäätmete hulka.

«Kui biojäätmed pannakse segaolmejäätmete hulka, muudavad biojäätmed teiste jäätmete taaskasutamise raskeks, vahel lausa võimatuks,» sõnas Tallinna strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik. «Segaolmejäätmetes sisalduvad biojäätmed tekitavad lisaks veel prügilas nõrgvett, mis reostab meile joogiveeks vajalikku põhjavett. Samuti tekib nendest prügilagaas, eelkõige metaan, mis saastab õhku,» lisas ta.

Maailma kogemus näitab, et eraldi on võimalik kokku koguda ja ringlusse suunata lausa 95% biojäätmetest.

Kuidas ma saaksin ise õigesti kompostida?

Kui majal on aed, kus saab taimede väetamiseks kasutada kompostmulda, siis on võimalik biojäätmetest vabaneda ka kompostris. Ideaalvariant on muidugi see, kui leiduvad mõlemad: biojäätmete kogumisnõu looduses raskemini lagunevate biojäätmete jaoks ning igast küljest kinnine komposter.

da taotluse kinnistu asukohajärgsele linnaosavalitsusele Tallinna jäätmevaldajate registri kaudu. Kui Tallinna jäätmevaldajate registrit ei ole võimalik kasutada, siis tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos kasutatava kompostri fotoga oma linnaosa valitsusele.

Komisjon kontrollib kohapeal nõuetele vastava kompostri olemasolu, selle toimimist ning komposti kohapeal kasutamise võimalikkust. Komisjon otsustab kompostimise nõusoleku andmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse laekumisest ja teeb jäätmevaldajate registrisse märke.

Täpsemat infot linnaosalt kompostimise nõusoleku saamise kohta jagatakse kõikidele elanikele märtsis-aprillis.

Kui 1. aprilliks ei jõua kõiki kompostimise nõusoleku taotlusi kontrollitud, ei pea muretsema trahvimise pärast – järk-järgult kantakse iga kinnistu biojäätmete kompostimine jäätmevaldajate registrisse.

Komposter, kompostimisaun või kompostikast peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel ja ehitisest nelja meetri kaugusel, kui naaberkinnistute või -hoonete omanikud ei lepi kokku teisiti.

Mis puudutab liigiti kogutud biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid, siis neid võib igaüks tekkekohal kompostida kas kompostris, lahtiselt aunas või kompostikastis. Selleks ei ole vaja – erinevalt toidujäätmetest – taotleda eraldi luba. Köögi- ja sööklajäätmeid võib aasta ringi kompostida vaid igast küljest kinnises kompostikastis, mis on kahjurite, loomade (sh näriliste) ja lindude eest kaitstud. Kompostikasti/kompostri asukoht peab olema selline, et sinna pääseks aasta ringi toidujäätmeid viskama.

Kompostikasti suurus oleneb tekkivate biojäätmete hulgast. Neljaliikmelisele perele on sobilik umbes 200-liitrise mahuga kompostikast.

Ühise õuealaga paarismaja puhul, kuni kahe ridaelamuboksi või kuni kahe kõrvuti asetseva üksikelamu kinnistul on lubatud kasutada kompostrit ühiselt. Seega oleks näiteks üksi elavatel pensionäridel, kel tekib vähe biojäätmeid, mõttekas naabritega kompostri kasutamise suhtes kokku leppida.

Kõigi kohta, kes taotlesid 2022. aasta sügisel linnalt 250-liitrise kodukompostri, on tehtud vastav märge ka jäätmevaldajate registrisse. Nemad ei pea rohkem kuskile pöörduma ega linnaosavalitsuselt kompostimiseks nõusolekut taotlema.

Nõmme Sõnumid

Väljaandja: Nõmme linnaosa valitsus

Toimetaja: Andra Roosa telefon: 645 7344 e-post: andra.roosa@tallinnlv.ee kodulehekülg: www.tallinn.ee/nommesonumid

Äravedajalt on lisateenusena võimalik tellida ka kogumismahuti vooderduskoti vahetus. Teine võimalus on endal vooderduskotti vahetada. See hoiab mahuti puhtana ning talvel ei jäätu biojäätmed mahuti külge kinni. Tallinn toetab elanikke lisaks biojäätmete mahutitele ka seitsmeliitriste köögis kasutatavate kogumisnõudega ja komposteeruvate ko-

Üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga kinnistul ei pea olema biojäätmete mahutit juhul, kui köögijäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul.

Üle kahe korteriga elamu elanikud võivad ka kompostida, aga mahuti on samuti kohustuslik.

Köögi- ja sööklajäätmete kompostimiseks nõusoleku küsimiseks saab alates märtsist-aprillist esita-

Aia- ja haljastujäätmed võib aasta ringi viia ka jäätmejaama või anda üle enda linnaosa lehekotiveo kampaaniate raames.

Kokku kogutud aia- ja haljastujäätmed kompostitakse Pärnamäe jäätmejaama kompostimisväljakutel ning seal tekkinud sertifitseeritud komposti saab soetada kohapealt.

Lisainfo kompostimisest leiab www.kompostiljon.ee. (NS)