OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Nr 07 . guovvamánu . 2019 . NOK 25
Duohta boazosukseassa
Ráhkkan beassážiidda Ođasmahte čiehgahpira
Guoddalan ášši Alimusriektái
Gii joavdá ovddimužžan? Amundsen filbmaárvvoštallan
SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019
Sámi riektesihkarvuohta sámi duopmostuoluin In leat máŋge láhkai lohkame ahte Peder Sokki advokáhta ii máhte sámi beroštumiid bealuštit rievttis. Lean oalle sihkar ahte son máhttá ja lean oalle sihkar ahte son duođaid dáhttu Pedera ášši jođihit Alimusrievttis vai Peder vuoittášii ja vai oččošii fas iežas doalu ja vuoigatvuođaid. Lean sihkar ahte su advokáhtta lea oba olu diimmuid geavahan ipmirdit sámi vuoigatvuođaid ovdalgo álggii Pedera advokáhttan. Mii sávvat Alimusrievttis dáhtu meannudit Peder Sokki guoddaleami. Lea oba bahča oainnat jus ii beasa iskat iežas vuoigatvuođaid Alimusrievttis. Ja jus ášši meannuduvvo, de mii sávvat ahte doppe lea juogalágan sámi gelbbolašvuohta man vuođul ipmirdit su dili. Son árbii eagis doalu ja su vuoigatvuođaidge, muhto eiseváldi nagodii jorahit dan ođđa doallun, man oidne vejolažžan sihkastit. Jearaldahkan šaddá de leago eiseválddis nie álki jávkadit boazosámiid, dušše fal doahpagiid rievdademiid bokte? In jáhke leat Peder sokki advokáhta duohken mearridit movt ášši šaddá, muhto baicce, vaikko in dáhtoše lohkat dan, de balan sakka ahte Norgga duopmostuoluin ii leat doarvái beroštupmi suddjet sámiid vuoigatvuođaid. Mii leat oaidnán movt Norgga Alimusriekti gieđahalai ovdamearkka dihte Jovsset Ánte Sara ášši. Mii leat oaidnán earáge áššiid. Sis-Finnmárkku diggegoddi lea áidna riektevuogádat, gos duopmáriin ja bargiin lea sámi ja sámegiel gelbbolašvuohta. Áššit meannuduvvojit sámegillii. Jus ášši dasto guoddaluvvo de ii leat seamma gelbbolašvuohta lágamánnerievttis iige Alimusrievttis. Norgga Sámedikki beales oidnet Sis-Finnmárku diggegotti stuora lávkin ovddasguvlui. Doppe lea giella ja duopmáriid gaskkas lea maid nana kulturgelbbolašvuohta. Dat dagaha ahte sii meannudit ja mearridit áššiin eará láhkai go eará duopmárat geain ii leat dat gelbbolašvuohta. Sámediggi lea cuiggodan ja deattuhan ahte lágamánnedásis ja Alimusrievtti dásis maid dárbbašuvvo sámi ja sámegiel gelbbolašvuohta. Ja Sámediggi oaivvilda ahte buot duopmáriin Norggas galggašii leat vuođđogelbbolašvuohta sámiid birra. Nu ii leat dán áigge. Sámi beakkáneamos jurista Ánde Somby lea árvalan ahte dál livččii áigi sámi duopmostuoluid ásahit. Maiddái mii oaivvildit ahte juoga ferte dáhkkot nu jođánit go vejolaš. Mii dárbbašit eambbo sámi juristtaid ja eambbo sámi duopmáriid, geat dovdet min kultuvrra buorebut go dálá duopmárat. Mii dárbbašit dan jođánit, go ii váldde lági ahte okta nubbi sámi vuoigatvuohta dulbmojuvvo riektevuogádagas. ANNE BERIT ANTI
Redaktevra . Redaktööre . Redaktør
SÁMi ođasmagasijne saemien saernieh jïh kreejnije tjaalegh åtna noerhte- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh daaroen.
SÁMi ođasmagasiidna lea ođas- ja čiekŋudeaddji magasiidna mii ilbmá oktii vahkkui davvisáme-, oarjelsáme- ja dárogillii.
SÁMi ođasmagasiidna inneholder samiske nyheter og fordypende artikler på nordog sørsamisk, samt norsk.
Almmusteaddji . Utgiver: iSÁMi.Press AS ,Pb. 15 N-9735 Kárášjohka / Karasjok, Mobil: +47 906 242 96 info@samimag.no . www.samimag.no . FB facebook.com/sami.magasiidna . Twitter @sami_magasiidna Váldodoaimmaheaddji . Redaktööre . Redaktør: Anne Berit Anti, Mobil:+47 482 93 362, anneberit@samimag.no Hábmen . Hammoedimmie . Grafisk design: Nils Egil Gaup Prentehus: Trykkeri: Fagtrykk Idé AS Trøndelag Fylkeskommune: avd. kultur og regional har gitt støtte til utgivelse av sør-samisk innhold. ISSN: 2535-4221
PFU: The magazine is produced according to the Ethical Code of Practice for the Norwegian Press, and the Rights and Duties of the Editor 2
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
Ođđa buohcciviesus lea stuora ovddasvástádus sámiide
– Lea sádden reivve dearvvašvuođaministarii
Sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsena lea sádden reivve dearvvašvuođaministarii, gos bivdá konsultašuvnnaid vai sámi dárbbut eai vajálduvvu go oktiičasket Finnmárkku buohcciviesu ja Davvi-Norgga universitehtabuohcceviesu. ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI Dearvvašvuođaministtar Bent Høie (Olgešbellodat) oažžu dáid beivviid reivve Sámedikkis, go dál dáhttut guorahallagoahtit leago vejolaš oktiičaskit Finnmárkku buohcciviesu ja Davvi-Norgga universitehtabuohcceviesu, Finnmárkku ja Tromssa oktiičaskima geažil. Sámediggi čujuha dearvvašvuođaministara dieđihuvvon guorahallamii ja dáhttu konsultašuvnnaid ministarin go vejolaš oktiičaskimis leat váikkuhusat sámi pasieanttaide. Høie lea lohpidan dalle go gieskat galledii Tromssa, ahte buohkaid oaivilat galget guldalit ovdal go mearriduvvo oktiičasket go buohcciviesuid.
– Dehálaš sámi dárbbuid vuhtiiváldit
Sámediggi oaidná hui dehálažžan ahte sámi álbmoga dárbu spesialistadearvvašvuođabálvalusaide boahtá ovdan ráđđehusa čielggadeames man Davvi Dearvvašvuohta galgá čađahit. – Sámediggi oaidná Finnmárkku buohcciviesu báikkálaš buohcceviessun ollu sámiide. Vihtta sámi giellahálddašanguovllu gieldda ássit gullet dán buohccivissui. Seammás lea maid Davvi-Norgga universitehtabuohcceviessu golmma davimus fylkka sámi ássiid buohcciviessun ja guokte gieldda Tromssas gullet giellaháld-
Sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsena lea sádden reivve dearvvašvuođaministarii vai ii vajálduhte sámi álbmoga dárbbuid jus fal časket oktii Finnmárkku buohcciviesu ja Davvi-Norgga universitehtabuohcceviesu. Govven: Åse M.P. Pulk/ Sámediggi
dašanguvlui ja lea dasto máŋgga sámiide báikkálaš buohcciviessun. Dát mearkkaša ahte sihke Finnmárkku buohcciviesus ja Davvi-Norgga universitehtabuohcceviesus lea stuora ovddasvástádus sámi álbmogii.
buid.
– Sámediggi dáhttu konsultašuvnnaid guorahallanbarggu oktavuođas go lea hui dehálaš ahte sámi álbmoga spesialistadearvvašvuođabálvalus dárbbut bohtet ovdan čielgSámediggi dáhttu ahte vejolaš okti- gadanbarggus, čállá Mikkelsen reivves ičaskin galgá vuhtiiváldit sámi dárb- dearvvašvuođaministarii. 3
Guoddalan ášši
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
Peder Sokki vuoittáhalai stáda vuostá Hålogalándda lágamánnirievttis ja gárttai áibbas vuoigatvuođaid haga. Dál son lea ášši guoddalan. ČÁLLÁN JA GOVVEN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI
Lea badjel 20 jagi áigi go Peder Sokki oaččui eagis doalu. Doallu lea šaddan beanta deattánin go lea dan dihte vuoittáhallan sihke digge- ja lágamánnerievttis. Dál lea guoddalan ášši Alimusriektái. 4
i Alimusriektái
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
SÁMi ođasmagasiidna ii leat fáhten Peder Sokki iige su advokáhta Anja Jonassena ságaide ovdalgo ášši deaddiluvvui. Su buorre ustit ja doarjja Håkon Isak Vars lohká sis lea buohkain buorre doaivva ahte ášši meannudit Alimusrievttis.
Adde ja rivveje doalu
registreret Pedera árbbi áibbas ođđa doallun ja nu sáhtte orohaga eará miellahtut vuosttildit ođđa doalu. Viđas vuosttildedje ja 2016 Eanandoallodirektoráhta njulgestaga sihkastii Pedera doalu.
Jorran dikkis diggái
astut gieđahallan ášši ja ahte stáhtas ii leat leamaš ipmárdus árbejuvvon rivttiid birra go sihkastedje doalu. Peder Sokki lea Sámedikkis ožžon 100 000 ruvnnu veahkkin máksit áššegoluid. Håkon Isak Vars lea čoaggán ruđa veahkkin máksit diggegoluid.
Lea badjel 20 jagi áigi go Peder Sokki oaččui eagis doalu Ordda orohagas, Guovdageainnus. Doallu lea šaddan beanta deattánin Peder Sokkii. Visot álggii das, go váhnen guovttos boarásnuvaiga ja soai vieljain jotkkiiga váhnemiid doalus. Viellja válddii badjelasas áhčis doalu ja Peder ges jotkkii eatnis namas dassái go boazodoallohálddahusas sihkastedje doalu nu ahte gárttai lobihis boazodoallin. – Mun ožžon eagi doalu 1998:s, muhto hálddahus ii dohkkehan ahte mun dan oaččun. Sii lohke doalu heaittihuvvon, vaikko dat ii lean duohta. Eahki ii heaittihan doalu goassege. Son dušše vuvddii bohccuid go boarásnuvai. Ášši jorai sihke hálddahusas, dalá guovllustivrras ja boazodoallostivrras, dassáigo guovllustivra 2013 meannudii mu ášši ođđasit, ja attii munnje eagi doalu. Dalle jáhkken ahte buot lea ortnegis, ja mun ledjen hui duhtavaš, muitalii Sokki SÁMi ođasmagasiidnii ovdal juovllaid.
Govva: Andreas Haldorsen
Peder stevdnii stáda diggegoddái áššemeannudanboasttuvuođuid dihte. Son ii dáhtton siidaoasi gohčodit ođđa siidaoassin, muhto árbejuvvon siidaoassin. Stáda logai ahte sis lea paragráfa, man vuođul sáhttet jorahit boares siidaosiid ođđa siidaoassin, ja nu Peder vuoittáhalai diggegottis. Seamma láhkai manai lágamánnerievttis. Dál lea ášši guoddaluvGuokte jagi dan maŋŋá čuožži- von Alimusriektái earet eará ledje fas váttisvuođat. Ean- danne go guoddaleaddji oaivandoallodirektoráhtta nagodii vilda lágamánnerievtti lea bo-
Ovdal juovllaid ledje gártan rehkegat badjel 800 000 ruvnnu ovddas. – Mis lea buorre doaivva ahte Alimusriekti meannuda ášši, ja jus dat diehtu boahtá, de mun fas čoaggigoađán ruđa, go dát eai leat leaikkas supmit mat gártet dikkiid oktavuođas, lohká Håkon Isak Vars. Bealit jáhkket boahtte vahku mielde oažžut dieđu Alimusrievttis meannudit go ášši. 5
Tjïelke lahkoe OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
TEEKSTE JÏH GUVVIE: TORGRIM HALVARI - JARKOESTIMMIE: ELLEN BULL JONASSEN
Rørosrein lea såemies sjïere dorjesh evtiedamme. Gejhkiegoerve 100 % bovtsenbearkoste mij lea dorjesovveme naemhtie guktie fuelhkie dam do joekoen lyjhkedihks sjïdteme.
Eva Nordfjell mijjem fuelhkiegaertienisnie dååste ånnetji Rørosen jarngen ålkolen. Daesnie geellebinie ektine Magne Eggen Haugom sov guhkies nïekedassem saatnan dorjeme. Mænngan sïeltine nïerhkin jaepien 2010 Rørosrein lea jïjtjemse akten sïeltese jïh vaaroemïerhkese evtiedamme mij variasjovnem jïh kvaliteetem jarngesne åtna.
Faahketji aalkoe
Sïelte sååjhti reakasovvedh akten faahketji nuepien tjïrrh, jïh geajnoe lahkose 6
lea sjïdtedamme sïlleste sïllese. –Ajve numhtie sååjhti mijjieh daejnie eelkimh, mijjieh nïekedassine utnimh mijjieh meehtimh båatsoste jieledh. Gosse bovtsigujmie nïerhkimh mænngan mov eejhtegh orrijin, dellie månnoeh geelle Magneh sïejhme barkoem utnimen. Mijjieh raaktan daejnie nïerhkimh dan åvteste mijjieh såemies gyhtjelassh turisti bïjre åadtjoejimh, mah sïjhtin bovtsh vuartasjidh. – Jïh dan mænngan ajve jiene-jie-
nebe sjïdteme, voestegh aktem låavthgåetiem utnimh gusnie guessieh dåastoejimh, ånnetji mænngan derhviegåetiem tseegkimh gusnie eelkimh gaskebiejjiem gåassoehtidh guesside mah tjaangin. Daate lij jaepien 2008 jïh dellie annje jeatjah aatigujmie barkimh. Jïh dle manne barkohth sjïdtim jïh ussjedim ”maam daelie darjobe?” Destie aktem åssjaldahkem ohtsedimh maam guhkiem åtneme, akten ellies aarvoesjugniedimmiem krievvien bïjre utnedh
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
Verkebe goh 10 jaepieh Rørosrein akte dejstie saemien sïeltijste Saepmesne sjïdteme mejnie hijvenlaakan gåarede. Sïelte lea gille jaepine læssanamme 2 jaepiebarkojste 2 jaepiebarkojde jïh iktesth orre jïh gieltegs dorjesh evtedeminie.
orjeme gellie jaepieh lea akte dejstie dorjesijstie mij
gusnie miesiem dåeriedimh reakadimmien raejeste, goske leekesåvva, jurjiehtamme jïh gåassoehtamme sjædta guessien buertien nelnie, Eva Nordfjell tjïelkeste.
Tjuara meatan årrodh abpe prosessesne
Gaalletjeguaktah varke guarkajigan jis såtnoeh edtjigan buektiehtidh barkoesijjieh evtiedidh jïh vielie dïenestem sjugniedidh, dellie Rørosrein AS tjoeri
Bovtsh deemedh lea akte bielie sjïdteme sïelten laavenjassijste. Gellie turisth sijhtieh bovtsh vuejnedh jïh åenebe tuvrine mïnnedh vuejemeråantjoejgujmie. Daate akte bielie sjïdteme dejstie faalenassijste Rørosrein maahta turistide jïh jeatjah åestiejidie faalehtidh.
abpe prosessem jïjtje stuvredh, ryöjnesjimmien raejeste gaervies dorjesen raajan. Dan åvteste vierhtiej bïjre syökin Innovasjovne Nöörjeste juktie gaertenen fievsiem jeatjahtehtedh daajbaaletje lokaalide smeejvemasse jïh jåarhkeevtiedæmman bearkoste.
– Don aejkien ussjedin göökte barkoesijjieh sjugniedidh men daelie dej leah abpe 16 almetjh baalhkalæstosne. Daelie mahte 7 jaepiebarkoeh utnebe. Naa luste mijjieh dan jïjnjem
buektiehtamme jïh ïedtje bovtsenbearkose ajve læssene. Bovtsenbearkoe ij leah naan liehties vaaroe, mijjen mïelen mietie bearkoe lea dïhte aejliesommes bearkoe maam maahta åadtjodh daennie laantesne, jïh dan åvteste ij edtjh bearkoem lihtieslaakan doekedh. ïihte sïejhme åestije mijjen luvnie ij åasan mietie gihtjh, mijjen åestijh kvaltiteetem sijhtieh, dah daejrieh maam sijhtieh jïh sijhtieh dam buaratjommesem utnedh dehtie buaratjommesistie jïh dan åv7
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
teste ij leah åasa vihkeles dejtie, Eva soptseste.
Dååjresh turistide Daan raajan sïelte gellie baalhkah vitneme sov bearkoedorjesi åvteste. Gaskem jeatjah dej leah göökte voestesbaalhkah jïh akte mubpienbaalhka finaaleste gaahtjemisnie Norske Måltider. Daelie Rørosrein AS jarngesne åtna dorjesh hijven kvaliteeteste utnedh mejtie åestije maahta åestedh jïh dagke aaj vadtesinie vedtedh. Guktie jïjtjh jiehtieh, dah aaj dam aajnehke gejhkiegoervem ajve bovtsenbearkojne darjoeh. Men jalhts bearkoedorjemasse hijven jåhta dellie sïelte aaj sæjhta jienebi juelkiej nelnie tjåadtjodh – Mijjieh soejkesjibie dååjresh vedtedh turistide. Mijjieh eelkimh bovtsh deemedh, men idtjimh rikti lyhkesh dejnie aalkoelisnie, idtjimh asth jïh idtjimh nuepieh utnieh bovtside nuekies deemedh, men daelie buerebe sjïdteme. Dæjman 14 låemties bovtsh utnimh jïh dejstie 8 lin vuejemeråantjoeh, jïh jeenjesh sijhtieh maaje vuejemeråantjojne vuejedh. Mov lea dïedte dej bovtsi åvteste mah leah deemesovveme jïh mijjieh edtjebe vielie daejnie gïehtelidh båetijen aejkien. Røros lea aalkovisnie gaskenasjonaale turismine jïh mijjieh vïenhtebe mijjieh aktem dorjesem utnebe mij maahta gieltegs årrodh turistide mah diekie båetieh. Mijjieh iktegisth jïjtjemem maarhkedese sjïehtedeminie jïh dejtie joekehts daerpiesvoetide maarhkede åtna abpe jaepien. Daelie vuejnebe turisth faalenassem sijhtieh abpe jaepien.
Rørosrein AS lea vuollel logi jagis nagodan šaddat hirbmat sukseassafitnodahkan.
Dápmat bohccuid lea oassi fitnodaga doaimmain. Leat olu turisttat geain lea dáhttu oaidnit ja vuodjit oanehis tuvrraid herggiin.
Rørosrein AS: Saetniesvoeth bovtsenbearkoen bïjre - Dïhte maam almetjh byöpmedin goh nommere golme jåvlide jïh orrejaepien lij bovtsenbearkoe - is fïerhte almetje Nöörjesne 300 gram bovtsenbearkoste byöpmedi dellie ij sïjhth vielie bearkoe aajmene årrodh maarhkedesne 8
Dápmat bohccuid lea oassi fitnodaga doaimmain. Leat olu turisttat geain lea dáhttu oaidnit ja vuodjit oanehis tuvrraid herggiin.
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
Duohta boazosukseassa Rørosrein AS lea vuollel logi jagis nagodan šaddat okta daid eanemus sukseassafitnodahkan Sámis. Fitnodat álggii guvttiin bargiin ja dál leat fitnodagas 7 ollesáiggevirggi ja fitnodat čađat buvttada ja ovddida ođđa buktagiid. ČÁLLÁN JA GOVVEN: TORGRIM HALVARI
Suoma vuođđolága mielde sámiin lea vuoigatvuohta doalahit iežaset eallinvuogi, ja dan vuoigatvuhtii gullá maiddái guollebivdu.
Rørosrein AS lea vuollel logi jagis nagodan šaddat hirbmat sukseassafitnodahkan.
Loga eambo
9
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
Eva Nordfjell sávvá min bures boahtin su bearašbáikái olggobealde Plassje guovddáža. Dáppe lea son ovttas isidiin, Magne Eggen Haugom ollašuhttán gávpeambišuvnna duohtavuohtan. 2010 rájes lea Rørosrein šaddan fitnodat ja gálvomearka mas lea sihke kvalitehta ja variašuvdna.
Álggii soaittáhagas Fitnodat álggaheapmi lei soaittáhagas ja šaddat sukseassafitnodahkan lea ádjánan. – Lei soaittáhagas ahte álggaheimme fitnodaga. Leimme gal sávvan ahte sáhttá eallit boazodiliin. Go de válddiime badjelasat mu váhnemiid doalu, de goappašagat eará bargguin. Rørosrein álggaheimme rievtti mielde danne go soames turisttat jerre eai go oačču bohccuid oaidnit. – Dađistaga šattai eanet ahte eanet. Vuos lei munnos lávvu gos vuostáiválddiime gussiid. Dađistaga lei ceggiime goađi gos guossohišgođiime biebmu. Dát lei 2008:s ja moai leimme ain eará bargguin. Fáhkka šadden mun barggu haga, ja jurddašin “movt dál?”. Dasto rokkaime fas ideá ollásit ávkkástallat boazodoalus. Čuovvut bohcco, das rájes go lea miessi dassái go njuvvojuvvo ja guossuhuvvo, čilge Eva Nordfjell.
Go Eva Nordfjell válddii badjelasat váhnemiiddis ealu, de son ja su isit ceggiiga fitnodaga Rørosrein.
Rørosrein AS lea vuollel logi jagis nagodan šaddat hirbmat sukseassafitnodahkan.
Ferte juohke lađđasis mielde Náittospárra ipmirdii jođánit ahte jus dás galget šaddat bargosajit ja dinet, de ferte Rørosrein AS leat juohke lađđasis mielde, sihke guođuheames ja buvttadeames. Soai ozaiga doarjaga Innovasjon Norges ja ođasmahtiiga ja divuheigga náveha čuohpahahkan. – Dan maid leimme árvvoštallan guokte bargosadjin lea dál gártan juo nu ahte 16:s oažžut bálkká. Oktiibuot leat 7 olles virggi. Lea oalle Dápmat bohccuid lea oassi fitnodaga doaimmain. Leat olu turisttat geain lea dáhttu oaidnit ja vuodjit oanehis tuvrraid herggiin. 10
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
somá go leat nagodan ná olu ja ahte beroštupmi bohccobirgui lassána. Bohccobiergu ii galgga leat hálbbes gálvu, go biergu lea dat eanemus dearvvašlaš biergu man fitnet dáppe. Min oastit eai jeara hatti, sii sihtet kvalitehta. Go dihtet maid dáhttut oastit, de ii mearkkaš haddi maidege, muitala Eva.
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Vásáhus turisttaide Fitnodat lea dássážii bálkkašuvvon máŋgii iežas buktagiid dihte. Earet eará lea fitnodat vuoitán Norske Måltider nammasaš buoremus bálkkašumi guktii. Oktii leat nubbin boahtán. Rørosrein AS bargá odne daid buoremus buktagiid ráhkadit ja fitnodat lea vissa áidna fitnodat mii ráhkada spihkenmárffi mas lea aivve bohccobiergu. Vaikko biergobuvttademiin ealliba bures, de dáhtuba eambbo doaimmaid sihkkarastin dihte fitnodaga. – Moai dáhttu maid vásáhusaid turisttaide fállat. Álggiime dápmat bohccuid. Álggus ean lihkustuvvan, muhto dađistaga lea mannan buoret. Diibmá dámaime 14 bohcco ja 8 dáin šaddá vuojánin. Dan fálaldaga jearahit hirbmadit. Mus dat lea ovddasvástádus dápmamis, ja dat lea juoga masa geavahišgoahtit eambbo návccaid. Plassje lea šaddame beakkánis turistabáiki ja mun jahkan mis lea buorre ja gelddolaš fálaldat turisttaide. Čađat mii heivehat iežame márkaniidda ja daid iešguđetlágan dárbbuide mat leat birra jagi. Mii dovdat ahte min fálaldagaide lea dárbu birra jagi.
Rørosrein AS lea vuollel logi jagis nagodan šaddat hirbmat sukseassafitnodahkan.
Boares návet lea divoduvvon ja rievdaduvvon ođđaáigásaš buvttadanvistin.
Rørosrein AS: Fun Fact bohccobierggu birra Daid maŋimuš jagiid leat eambbosat borran bohccobierggu juovllaid ja ođđajagiruohta. Bohccobiergu lea goalmmádin listtus. Jus juohkehaš Norggas boraše 300 grámma bohccobierggu de nogašii bohccobiergu gávppis.
Goađis guossuheaba biebmu ja dát fálaldat lea šaddan okta daid bivnnuheamos fáladagain. 11
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
ÁRVVOŠTALLAN
Gii joavdá ovddimužžan?
Pål Sverre Hagen neaktá Roald Amundsena. Govva: MOTION BLUR/SF STUDIOS
Filbma Roald Amundsena (1872-1928) birra čájehuvvui vuosttaš geardde guovvamánu 15. beaivvi. Vaikko lea dovddus ášši ahte sámit, inuihtat ja njurjobivdit veahkehedje polárasáŋgáriid ceavzit mátkkiin, de imaš gal - sámit eai oidno filmmas. ÁRVVOŠTALLAN: TOVE ANDERSSON Filbma lea ožžon bircoárvvoštallamiid gaskkal 2 ja 5. Leat moaitán earret eará ahte bagadalli Espen Sandberg ii leat beroštan olmmošlaš váikkuhusain, go lea háliidan čáhkkehit filbmii dramatihka ja actiona. Ja ii dáidde dieđus vejolaš ráhkadit filmma polára guovlluid birra nu ahte biegga ii dovdoše kinoseaidneliinnis, čájetkeahttá šuvččagemiid ja geahčči galgá measta haksit guovžžabuoiddi. Ja nu go juohke filmmas muđuige, de lea nissonolmmoš mielde – vuorddašeame. Ovdal vuosttaščájálmasa moite ahkeerohusa nisson- ja dievdoneavttáriin. Maria Bock, neavttár ja Tromssa riikkaidgaskasaš filbmafestivála nub12
binjođiheaddji, lei okta sis gii moittii dan ja logai “vuot vásihit castinga gos nissonolbmot leat sakka nuorabat go maid dárbbašit leat” (Dagbladet). Dát ii dattetge hehtte filmmas, go leat hui bures vuoiddadan neavttáriid, ja erenoamážit váldoneavttára lea áibbas erenoamáš oaidnit. Pål Sverre Hagen rievddada Amundsena agi mielde, eatge oainne neavttára, muhto Amundsena. «Amundsen» ii leat litna filbma, muhto lihkká – vaikko váldopersovnnas lea nana dáhttu joavdat vuosttažin mollii – de bohtet su dovddut čielgasit ovdan Amundsena vielja, Leona, ja vuordi Bess Magdisa ságastallamiin. Bess oaivvilda ahte Leon ii ipmir
vieljas, danin go Leon ieš ii leat goassege leamaš jiekŋaábis. Bess lea ja son lea nissonolmmoš guhte ipmirda Amundsen ja gii lea boahtán náitalit sutnje. Filmma bagadalli lea maid bagadallan guokte eará stuora filmma, Max Manus ja Kon-Tiki, ovttas Joachim Rønningain. Nu mo ođđasut norgalaš filmmain lea jo dáhpin šaddan, de leat dievddut eanetlogus sihke filbmaapparáhta ovddabealde ja maŋábealde . Filbma govvida árpmuhis Amundsena, gii áinnas gielistii ja gii suhtadii vieljainis go viellja ii bártidan ekonomalaččat nugo ieš dagai
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
ÁRVVOŠTALLAN
Katherine Waterston neaktá Bess Magids gii lei Roald Amundsena moarsi. Govva: MOTION BLUR/SF STUDIOS
- Amundsen oainnát reastaluvai. Olmmožin Amundsen lei eahpesihkar ja liikui náitalan nissoniidda. Su sáŋgárnammadeapmi lei oalle rimssas jo go jámii, iige filbma moge geahččal su beaggima buoriditge ná maŋŋá“.
goikkehat ja oađđinseahkat.
Gaskkal 1922-1924 Amundsen válddii ovddasvástádusa Kakonittas ja Camillas, guovtti sibirjálaš eamiálbmotmánás. Dat gal čájehuvvo filmmas, muhto lea stuora headjuvuohta go sámit, inuihtat ja njurjobivdit muđui eai oidno filmmas. Mii han diehtit makkár mearkkašupmi árktalaš eamiálbmogiin ja Davvi-Norgga mearraolbmuin lei dasa ahte polárasáŋgárat ja polára logistihkka lihkostuvai máŋgga láhkai.
Dan sáhtát dahkat girjjis «Polar kjærlighet» (Gyldendal), man Sigri Sandberg ja Anders Bache leaba čállán, ja dat muitala ovcci polárasáŋgára siskkimus dovdduid birra. Girjjis sáhttá lohkat 15 jahkásaš Kamilla Schiørna birra, gii ráhkásmuvai Roald Amundsenii dalle lei easkka 11 jahkásaš, šovkes bárehuoš. Vuosttaš reive lea čállon 1884, ja lea okta oktiibuot čieža reivves, maid birra muitaluvvo girjjis.
NRK-ráiddus «Den glemte polarhelt», Carsten Borchgrevinka birra, leaba Mátta-Várjjaga sápmelaččat Per Savio ja Ole Must ožžon stuora ánssášuvvon saji tv-ráiddus. Go Amundsen dollii dutkanmátkái máttapolii, sus ledje gárasavvonlačča Margrethe Lango duddjon beaskkat,
«Ále čájet reivve geasage Mu ráhkis Roald!
Go leat geahččan filmma, dus soaitá leat miella maid oahpásmuvvat áiddo fuomášuvvon ráhkesvuođareivviide Amundsena mánnávuođas.
(…) Jus fal ollašuvvet buot buorit maid sávan dutnje, de šattašit lihkolažžan(…) Ođđa moarsi maid ferten sávvat dutnje!» (girjjis Polar kjærlighet)
Kamilla Schiørn ja Amundsen čálašeigga reivviid máŋga jagi. Dat čájeha ahte Amundsen doalahii oktavuođa mánnávuođamorsiin. Anders Bache, gii lea Follo musea ja Roald Amundsena ruovttu fágakonsuleanta, lea maid leamaš konsuleantan «Amundsen»-filmma oktavuođas. – Reivvet mat namuhuvvojit Amundsena kapihttalis «Polar kjærlighet» -girjjis eai gal oaččo saji filmmas, danin go filbma lea Amundsena eallima stuora dáhpáhusaid birra, lohká Anders Bache. 2018-2019 lea máŋgga láhkai leamaš Amundsena áigi, goas leat ilbmán sihke filmmat ja girjjit su birra. 2018:s maid máhcahedje “Maud”-skiippa Uranienborgii, Amundsena ruktui, maŋŋel go lea leamaš 85 jagi Hudson Bay mearabotnis. Amundsena ruovttus, man odne jođiha Follo musea, dat gávdne ge ráhkesvuođareivviid máhccojuvvon burssa sisa, sihkkarit fiinna muitun. 13
KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
Čeavránáhki lea váttis fidnet ja čeavrris lea ráfáiduh mii lea dego ođđa gahpir, de sáh Ráhkkan beassážiidda - Ođasmahte čiehgahpira Čiehgahpira devdet uvjjaiguin vai šaddá liekkas ja linis. Dalle sáhttá gahpira maid geavahit guoddán meahcis. Dábálaččat lea vielgadas dahje buddestat gorrojuvvon miesenáhkis, čoavjevuolbihtás dahje gabba miesegápmasis. Geassegahpiris eai leat láđđestiellasat / diehppi, ii ge leat viergi, muhto buot lea láđđis. Ovdalaš áigge gorro čiehgahpiriid rukses láđđis, muhto dán áigge geavahit eanaš alit láđđi dahje seamma ivnni go gávttis. Dán áigge gorrot gahpiriid alladeabbon, go ovdalaš áigge. Jus áiggošit viergegahpira, muhto it fidne čeavránáhki, de sáhtát ođasmahttit boares gahpira. Dat lea maid buorre jurdda jos it astta duddjot ođđa gahpira.
1. Váldde minstara gahperláđđis. Sápmelaččaid árbevierru lea goarrut liegga bivuid ja ávkkástallat ávdnasiiguin mat leat fidnemis, nu mo náhkiin. Eallinvuogit, duodji ja luondu leat áiggiid čađa mannan giehtalaga. Gahpir lea rievdan áiggiid čađa ja olbmot leat lottenáhkiid, guollenáhkiid ja eará náhkiid geavahan gahpiriidda. Okta oassi sámebiktasis, nammalassii gahpir lea eanemusat rievdan áiggiid čađa. Almmáiolbmo gahpir gohčo14
duvvo maiddái viergegahpirin. Dat lea gorrojuvvon njealji láđđestiellasis, mat leat dego násttit ja njealji skoađasstiellasis. Muhtumat gohčodit láđđestiellasiid maid gahperráidán. Skoađas lea gahpersiskkoš. Dat lea dábálaččat asehis bummolulloávdnasis, iešguđetlágan ivnnis ja hearvvain. Dálvegahpiris lea viergi, mii lea gorrojuvvon čeavránáhkis. Diehpit fas leat láđđestiellasat, mat heaŋgájit gahpira gilggas.
Váldde (kopiere) gahpira láđđestiellasiin minstara. Vaja njeallje seammalágana. Goaro oktii stiellasiid, čiehka čihkii. Go dan leat dahkan de nahkehat ođđa “skoađđasa” gahpirii ja de sákkat ođđa gahpira boares gahpirii gitta. Giehtasávdnji ii galgga oidnot. Sákka oktii vai stielassávnnjit boares ja ođđa gahpiris šaddet oktii. Go leat visot sávnnjiid gahpira alde sággan gitta, de sákka ges vuođu gitta njuolgga vierggi ja butti duohkai. Dál lea dus “ođđa” čiehgahpir mas lea čeavránáhkki. Jus dáhtut ođđa gahpira ieš duddjot, de fidnet veahki Duodjeinstituhtas kurssas dahje bagadallama bokte.
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
KULTUVRA . KULTUR
htton ealli. Jus dáhtut áibbas árbevirolaš čiehgahpira htát skoađastit boares gahpira.
2. Goaro stiellasiid oktii. 3. Sákka gitta ođđa gahpira boares gahpirii. Várut ahte gahpir sávnnjit ođđa ja boares gahpiris bohtet oktii. Ná goarut vai goarostat ii oidno. 4. Čiegus sávdnji gahpira rávddas buddestaga buohta: Sákkas vuos dan ruoná láđđái, dakko gokko nállu iđista ruoná láđđis, dakko bokte galgá nállu rukses buddestahkii. Joatkke nie. Jus goarut oalle oanehis lávkkážiin, de šaddá hui fiinnis. Čiegus sávdnji gahpira alde: Go dákko goarut, de čugget nálu álu justa seamma sajis gos nállu boahtá bajás. Gahppira siskkobealde sáhttá sávdnji sullii sentte. 5. Go buot sávnnjiid leat gidden boares gahpirii gitta, de gidde vel vuođu vierggi ja láđđebutti duohkai giehtasávnnjiin. 6. Dál lea dus gahpir mii lea dego ođđa.
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
FEARA MII
Dán vahku beakkálmasa árgab
Juohke vahkus ságastit muhtin sámi beakkálmasain dahje muhtin áigeguovdilis sápmelačč Broch Johansenis SÁMi ođasmagasiinna mikrofovdna. Son lea lávlu, dramatihkkár ja čálli j našunálateáhteris, Norgga Teáhteris ja Rádioteáhteris. Sus lea master teáhterfágas. Aiddo skuvlaseahkka-prošeavttain muitaleame skuvlamánáide uhca luopmána Ujus Unni birra, gi Siri lea ieš čállán bihtá ja lávlagiid. Siris leat dieđusge earáge prošeavttat. Son iská fikšuvdna movt dat duohta servodat lea, ja bovdege bovde lohkanbottuide Sabmie Ovttastuvvon Siidda bmogat galggašedje leat jaskadat ja gos gávdno hirbmat stuora diamántaguovlu. Oahpásnu dovdduide. Buoremus biebmu? Dorski. Reahkat. Ealgga- ja bohccobiergu. Ja ruonágálla. Buoremus jugos? Čáhci Buoremus bivttas? Aiddo dál: Ullobáidi maid osten Fearsulluin. Favorihtta ivdni? Mu mielas arvedávgi lea fiidnámus. Buoremus girji? Leat nu máŋga buori girjji, in sáhte ovtta válljet. Muhto Jovnna-Ándde Vest debuhta-girji “Čáhcegáddái nohká boazobálggis” gullá gal buoremusaid searvái. Buoremus lávlla? Jearat go lávlus dakkára? Fuoi! Ferten dál váldit liibba ovddidit ovtta lávlaga maid ieš lean dahkan: “Várrevieltái”. Liikon mo mu teaksta ja šuokŋá doibmet ovttas dien lávlagis. Movt lea okta dábálaš bargobeaivi dus? Beaivi ii leat beaivvi oabbá, muhto go lean báikkis, de lea gaskamearalaš beaivi sullii ná: Morihan ja lihkan goas nu. Jugan káfe. Mediteren. Boradan. Barggan jogo teakstačállimiin/redigeremiin/jorgalemiin dahje lávlumiin/eará ovdan-
16
buktimiin. Ja go de lean bargan muhtun áigge, de boradan fas. Ja de barggan fas, ja de lea áigi fas mediteret. Várra finan gávppis dahje eará earániid čielggadan. Ja de lea álo hui fáhkka eahket. Ja de manan nohkkat. Doaivumis hálan geainna nu beaivvi mielde. Go lean mátkkis, de lea ollu mátkkošteapmi, olbmuiguin deaivvadan, ja de orun dávjá skihpáriid luhtte ja ovttastalan singuin. Nu mo dál, go lean Romssas, de orun Lene ja Sauli luhtte ja ovttastalan ollu sudnuin. Lea áibbas vuogas. Mii lea buoremus mii lea dáhpáhuvvan du karrieras? Buoremus lea várra ahte moai Sara Margrethe Oskaliin oaččuime buot maid ozaime Sámi dáiddafoanddas 2011:s go leimme ráhkadeamen Samenes aften – odne lea du vuorru. Dáinna juolludemiin šadden lávdedáiddárin. Dan maŋŋá bessen sihke bargat Beaivváš teáhteriin, čállit eambbo, neaktit eambbo, dan mađe ahte bessen Master-ohppui Teáhterallaskuvlii, ja doppe bargagohten Sabmie Ovttastuvvon Siiddat -prošeavttain mainna dál jođán sihke Norgga, Ruoŧa ja Suoma bealde. Láven jurddašit ahte luohttámuš maid 2011:s ožžon Sámi dáiddafoanddas, álggahii mu lávdekarrieara.
Mii lea heajomus vásáhus du bargoeallimis? Heajomus vásáhus lei go mun heiten Heajumus vásáhus lei go mu nieida veagalváldojuvvui Guovdageainnus ovdalaš juovllaid 2017, ja politiijat bidje ášši eret ovdal go ledje albma láhkai dan dutkan. Vikkan dan maid atnit inspirašuvdnan, ahte go fal gávnnan rievttes vuogi dán vásáhusa meannudit, de dat maid šaddá dáiddabuvttan. Dáidda han máhttá goit meannudit eallima sihke buori ja bahá vásáhusaid, ja dáinna lágiin gullá dakkár, nu gohčoduvvon priváhta ášši, maiddái mu dáiddalaš bargui. Mii inspirere du? Lea hui ollu mii inspirere! Servodatdigaštallan. Siessálat. Nieidan ja su moarsi. Skihpárat. Luondu. Biilavuodjin. Dovddut. Na juo, oanehaččat daddjon: Eallin. Movt buoremus vuoiŋŋastat? Vuoiŋŋastan buoremusat go mediteren. Lean TM-siddha. Sii, geat dovdet TM, dihtet maid dat máksá. Mediteren guktii beaivái, dát addá ollu searaid ja inspirašuvnna. Mii dárbbašat buoret Sámi. Movt dan oažžut? Namalassii veahkaválddálašvuohta lea mu mielas čoavddasátni dás.
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
FEARA MII
beaivi
čain. Dán háve lea deatnulaš Siri a lea bargan sihke Beaivváš sámi o dál lea son johtá Kultuvrralaš i ballá ahte dan čogget ja borret. amuitalusain oahppat ja oahpahit aid, SOS-riikka birra gos eamiáluva donge Siriin ja su siskkimus
Sihke servvodatdásis, nu mo stuorradiggi ja ráđđehus ja stáhta orgánat meannudit min ja min vuoigatvuođaid, ja mo mii iežamet servvodaga siskkobealde vásihit dakkára. Mun jáhkán ahte dat áššit gullet oktii. Muhto vaikko man funet stuorraservvodat meannuda min, de eat oaččo dan dihte meannudit guđet guimmiideamet funet. Dat dušše bilida min servvodaga vel eanet. Mii leat máŋgii gullan dán áigge ahte lea dehálaš ahte sii geat leat vásihan veahkaválddálašvuođa, bohtet ovdan ja muitalit iežaset vásáhusaid birra. Mu mielas livččii maid áigi bivdit sin, geat leat bargan dan veahkaválddálašvuođa, boahtit ovdan, almmuhit maid sii dál barget sihkkarastin dihte ahte eai šat huškko dahje veagalváldde. Mu mielas lea dehálaš ahte mii servvodahkan gávdnat vugiid seanadit. Ii fal dan dihtii ahte mii ain dahkaluddat ahte ii mihkkege baháid leat geavvan, muhto nu ahte sii geat leat meannudan earáid funet, besset albma láhkai átnut ándagassii, maiddái almmuhit politiijaide maid sii leat dahkan vai sáhttet rievttes konsekveanssaid deaivat. Giellásiiguin eat beasa ovddos guvlui. Ja maiddái sii geat meannudit earáid veahkaválddálaččat, dárbbašit veahki.
17
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
FEARA MII
Boares gálgu ii heaitte bealkimis nu guhkká go raddi lea liekkas.
Duhtavaččat
Ellen Brita Anti
QUIZ 1. Mij saemien tjiehpiedæjjide guvvieh darjoeji dan voestes saemien maanagærjese – Ámmul og den blå kusinen (1976) Gii sámi dáiddáriid ráhkadii govaid vuosttaš sámegiel mánáidgirjái – Ámmun ja alit oarbmælli (1976)? 2. Maam dorje gosse tjïeskeminie? Maid olmmoš bargá go lea čieskamin? 3. Man tjïerten vööste Saepmien juelkietjengkeretjïerte sov voestes rijhkegæmhpoem tjïektji 1980? Gean vuostá čievččai Sápmi spábbačiekčanjoavku iežas vuosttas riikkačiekčama 1980? 4. Guktie artistenomme don kildinsaemien rapperasse Jarsem Galkin? Mii lea gielddasámi ráppejeaddji, Jarsem Galkina, artistanamma? 5. Guktie noerhtelaanti saemien gïelemoenehtsen nomme? Mii lea davviriikkalaš sámi giellalávdegotti namma? 1. Berit Marit Hætta, 2. Jïrremh juekieminie/ Ludde ađadávtti, 3. Ålaante / Ålándda . 4. YAR1Y 5. Saemien gïelegaaltije / Sámi giellagáldu 18
: NBR jođiheaddji Ellinor Marita Jåm ja stáhta šiehtadalli Anne Mari Glosli čáliiga mojunjálmmiid vuollái ođđa šiehtadusa. Govven: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta.
2019-2020 boazodoallošiehtadusa rámma lea 136,1 miljovnna ruvnno. Sihke Norgga Boazosápmelaččaid riikkasearvi jođiheaddji ja eanandoalloministtar Olaug Bollestad leaba duhtavaččat. – Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvi váldogáibádusat boazodoallošiehtadusa oktavuođas lei bargat buoret čálgoortnegiid ovddas, bargat areálaáššiiguin, oččodit eambbo nissondoaimmaid ja velá eastadit lihkohisvuođaid. Vaikko buot min gáibádusat eai vuhtiiváldon, de leat lihkká duhtavaččat. Dálá šiehtadusas oažžut 13 miljovnna ruvnnu eambbo go diibmá. Mii leat hui duhtavaččat earet eará dainna go dál beassat eastadišgoahtit lihkohisvuođaid ealáhusas, lohká Ellinor Marita Jåma. Eanandoalloministtar Olaug Bollestad lea maiddái duhtavaš. Preassadieđáhusas son lohká ahte šiehtadus nanne ja ovddida boazodoalu ealáhussan ja ahte sii geat ellet aivve boazodoaluin vuoruhuvvojit šiehtadusas.
Cavgil midjiide! info@samimag.no
SÁMi ođasmagasiidna . 07 . 2019
FITNODAGAT 2018
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
Averdi Karasjok Tlf. 78 46 61 16
karasjok@averdi.no/www.averdi.no
Giellakurssat - Oahpponeavvut
FITNODAGAT 2018 Karasjok Jorgalan-jaAverdi dulkonbálvalusat Tlf. 78 46 61 16 www.abc-company.no karasjok@averdi.no/www.averdi.no
Jorgalan-ja dulkonbálvalusat www.abc-company.no
HOTELL Kalastajan Majatalo Hotel, Karigasniemi FI-99950 KARIGASNIEMI +358 40 729 9637 sales@kalastajanmajatalo.fi www.kalastajanmajatalo.fi
Giellakurssat - Oahpponeavvut
Jorgalan-ja dulkonbálvalusat www.abc-company.no urho@sarres.fi
ClipboardPageNumber
ClipboardPageNumber
Opplæring i B-BE-S Tlf: 901 62 665 nilmasar@online.no
http://www.karasjok.kommune.no
Jorgalan-ja dulkonbálvalusat www.abc-company.no
Doarjjo báikkálaččat! Støtt lokalt! ClipboardPageNumber
19 19
Fra / from: SÁMi ođasmagasiidna Pb 15 9735 Kárášjohka/Karasjok Norga/Norway
MiiKampánjafálaldat dárbbašit du /vai beassat ain muitalit ja čiekŋut Kampanjefaalenasse /Kampanjetilbud: sámi kultuvrii, historjái ja vuoigatvuođaáššiide.
Diŋgu don ge SÁMi ođasmagasiinna
Geassekampánja!
Digitála + bábir: 1 mánu, 50 ru
Sommerkampanje! Digital + papir: 1 måned kr 50 Loga SÁMi ođasmagasiinna geassemánus! Les SÁMi ođasmagasiidna i sommeren!
Diŋgo / Dongkh / Bestill: Eambo SÁMidieđut: ođasmagasiidna: Digitála + bábir, 3 mánu: www.samimag.no 290 ru. Digitála + bábir, 6 mánu:
490 ru.
Digitála + bábir, 12 mánu:
790 ru.
Mii vuorbádit diŋgojeddjiid gaskkas Ovlla Gaup duddjon guvssi beassáziidda!
MÁVSSE/BETAL MED
Jus vippset 499,- ru/49 eur deike: Sádde vel čujuhusa e-postii: abo@samimag.no
de oaččut Sombbi Nigá girjji + jahkái SÁMi ođasmagasiinna