OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Cavgil midjiide! info@samimag.no
Nr 04 . guovvamánu . 2019 . NOK 25
SÁMI GIELLAKONFERÁNSA 2019 LIHKOSTUVAI
Máilmmi vuosttaš sámegielat dohkát bivnnuhat
–Daelie hov tïjje båateme mijjieh aelkebe sinsitniem guarkedh
Ávvudedje stáhtaministariin, dronnegiin ja ruvdnoprinssain
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
Ávvudeami maŋŋá De mii leat fas ávvudan Sámi álbmotbeaivvi biđđosiin, gáhkuin ja konsearttaiguin. Mii leat coggan gávtti, levgen ja juoiggadan. Ja go maŋŋá logadan aviissaid ja sosiála mediaid, váibmu lieggana go oainnán leavggaid, ilolaš mánáid, konsearttaid ja herggiid. Sámi álbmot lea ávvudan ja illudan, ja dadjat juo buot riikkaaviissat ja soames magasiidna maid lea deavdán siidduidis reportášaiguin sámiid birra. Mii dárbbašit sámi álbmotbeaivvi, vai dal jo ovtta beaivvi beassat guođđit bahča dovddu ja suhtu, mii čoaggana, go dábálaš beivviid logadat áviissain ja sosiála mediain sámi áššiid, ja eandalii kommentáraid. Sámediggeráđi Silje Muotka maid muitala ahte son lea ožžon máŋga dieđu suhttan sámi váhnemiin: Sin skuvllat eai ávvut. Son lea ožžon máŋga dieđu sápmelaš bargiin, geain lea moraš go sin bargosajiin eai čalmmustahte ge Sámi álbmotbeaivvi. Ságat aviisa muitala movt muhtin Álttá skuvla ávvuda álbmotbeaivvi dušše juohke goalmmát jagi ja VG kommentáhtor imašta manne ain lea nu vašši sámi álbmogii ja eandalii Sámi álbmotbeaivái, sámiid nationálabeaivái. Ii gávdno ipmárdus ahte sátni nationála ii mearkkaš riikka, muhto našuvnna, álbmoga. Go beare dávjá mii deaivat “boasttuolbmuid” ja ribahit singuin hállát “boasttufáttáid” birra. Nu mo gieskat, go hállen Tromssa olgešbellodaga miellahtuin, gii logai ahte Romsa ii galggaše galbet sámegillii, ii danne go eai galggaše sámegillii leat šilttat, muhto danne go lea nu divrras ja danne go lea boastut sámegillii galbet ja dasa stajidit ruđa dan botta go sin boarrásat eai oaččo albma biepmu. Hirpmahuvven ja lohken dien imaš jurddan, go orruhan lunddolaš ahte báikenamat leat guktot gielaide. Hirpmahuvven ja inge šat dárránan lohkat eambbo. In dárránan lohkat ahte jus buohkat máhtášedje sámi báikenamaid dadjat ja dovdat, dat soaittášii gádjut soames heakka, go riŋgejit 113 nummirii. In dárránan šat jearrat manne sámi šilttat ja boarrásiid biebmu galgá vuostálágaid biddjot. Ávvudeami maŋŋá mii máhccat fas árgabeaivái, ja dovdat fámuiduvvama. Ja go váldomediat eai šat čále sámiid birra de váidu maid rasisma Facebookas. Lea gal oba suddu go galgá ná, go Sámi álbmotbeaivvi mii galggašeimmet buohkat illudit ovttas ja ávvudit ovttas. Eat mii dieđus vuollán, ja jáhkkit ahte oktii šaddá min beaivi min buohkaid oktasaš ávvubeaivin, friijabeaivin, sihke sámiide ja min riikkaid eará álbmogiidda. Mii háliidit ovttas ávvudit, mii háliidit buohkaiguin gulahallat. Dan nammii mii bargat. Fámut didjiide buohkaide!
ANNE BERIT ANTI
Redaktevra . Redaktööre . Redaktør
SÁMi ođasmagasijne saemien saernieh jïh kreejnije tjaalegh åtna noerhte- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh daaroen.
SÁMi ođasmagasiidna lea ođas- ja čiekŋudeaddji magasiidna mii ilbmá oktii vahkkui davvisáme-, oarjelsáme- ja dárogillii.
SÁMi ođasmagasiidna inneholder samiske nyheter og fordypende artikler på nordog sørsamisk, samt norsk.
Almmusteaddji . Utgiver: iSÁMi.Press AS ,Pb. 15 N-9735 Kárášjohka / Karasjok, Mobil: +47 906 242 96 info@samimag.no . www.samimag.no . FB facebook.com/sami.magasiidna . Twitter @sami_magasiidna Váldodoaimmaheaddji . Redaktööre . Redaktør: Anne Berit Anti, Mobil:+47 482 93 362, anneberit@samimag.no Hábmen . Hammoedimmie . Grafisk design: Nils Egil Gaup Prentehus: Trykkeri: Fagtrykk Idé AS Trøndelag Fylkeskommune: avd. kultur og regional har gitt støtte til utgivelse av sør-samisk innhold. ISSN: 2535-4221
PFU: The magazine is produced according to the Ethical Code of Practice for the Norwegian Press, and the Rights and Duties of the Editor 2
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
SÁMI GIELLAKONFERÁNSA 2019 LIHKOSTUVAI
– Lea hui buorre giellavuoibmi dál
Spagga dievva lei Sámi giellakonferánsa. Sámit ledje čoahkkanan Tromsii juohke sajis. Dat illudahttá Sámediggepresideantta Aili Keskitalo. GOVVEN JA ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI
Sámšdiggepresideanta Aili Keskitalo lohká dál illudit joatkit giellabargguin.
– Mu mielas lea leamaš nu buorre deaivvadit eará giellaberošteddjiiguin. Ja ferten dadjat ahte juohke logaldallan, digaštallan ja kulturdáhpáhus mii lea leamaš addá eambbo inspirašuvnna bargat viidáset sámegielaiguin. Mun duođaid loavttán áiggi bures dáppe, illuda sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
BIVNNUT Sámediggi lágidii Sámi giellakonferánssa dainna ulbmiliin, ahte čalmmustahttit ON eamiálbmotgiellajagi álggaheami. Giellakonferánsa lei nu bivnnut ahte šadde viiddidit konferánsalanja čáhkkehan dihte buohkaid. Dasa lassin čuvvo 500 olbmo Sámedikki njuolggosáddaga.
– Lea nu movttiidahtti go sámi álbmogis lea nu stuora beroštupmi giellaáššiide, gielladoaimmaide ja giellapolitihkkii. Mii leat rievttes áiggis dál. Mis lea giellalokten, mis lea mánáidgárddiid sámáidahttin, mis lea oahppoplána revišuvdna ja riikkaidgaskasaš giellajahki oktanaga. Dat addá vuoimmi ja mun duođaid dovddan ahte mii dál mobiliseret
Loga eambo
3
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
GIELLADÁHTTU MOVTTIIDAHTTÁ Sámedikki vuosttaš presideanta ja sámegielprofessora Ole Henrik Magga lea hirbmat duhtavaš konferánssain.
Sámediggepresideantta Aili Keskitalo illudii sákka go nu olu olbmot bohte Sámi giellakonferánsii.
– Giellakonferánsa lei buorre dainna lágiin ahte addá movtta go leat nu olu olbmot, ja erenoamážit go leat nu olu nuorat. Giellastáhtus odne lea dat dáhttu doalahit giela, ja ii mihkkege leat deháleappot go dat. Mii diehtit ahte sámegiella lea mannan maŋos, muhto eat mii dárbbaš ballat ahte giella jápmá, go vuhtto ahte lea motivašuvdna ja áigumuš. Dieđusge lea hui váttes dilli daid sámegielain, mat unnán geavahuvvojit, muhto lihkká de konferánsa addá movtta ja oadjebasvuođa. Dat bargu mii lea dahkkon ja ain dahkko ii leat leamaš duššái, lohká Magga.
ILLUDA JOATKIT Keskitalo lohká dál illudit joatkit giellabargguin go dál lea vuoimmi ožžon sihke giellakonferánssas, Parisas ja New Yorkas. – Dál go giellajahki lea álggahuvvon mii joatkit daid stuorra gielSámedikki vuosttaš presideanta ja sámegielprofessora Ole Henrik Magga labargguiguin, giellaloktenstralea hirbmat duhtavaš konferánssain, erenoamážit go vásihii nuorain dáhttu joatkit giellabargguin. tegiijain, oahppoplánabargguin gielaid boahtteáiggi, lohká Ke- positiiva signála. Sámediggi lea ja mánáidgárdeprošeavttain. skitalo. hástalan sin, ja lea buorre go ser- Boahtte gielladáhpáhus lea vet. Mii leat dál bovden Ráđđe- Báikenammakonferánsa Sámi Gieskat finadii sámediggepre- husa maid ovttas Sámedikkiin ja allaskuvllas cuoŋománu loasideanta sihke Parisas ja New Romssa giellateknologiija birra- hpageahčen. Maiddái dat konYorkas ON eamiálbmot giellaja- siin, feránsa lea oassin min giellajagi gi rahpandilálašvuođain. Keskidoaimmain. Ja de čakčii de botalo lea ON giellajagi stivren- čalmmustahttit hástalusaid ja vdet mii eaŋkil olbmuid, servvijoavkku jođiheaddji ja sus lea vejolašvuođaid giellatekno- id, ásahusaid ja nu ain viidásat, stuora ovddasvástádus. logiijas go dan gal fertet dál searvat giellavahkkui ja dalle vuoruhit, lohká Keskitalo. Son čalmmustahttit fas giellajagi. Ja – Buorre ođas lea ahte Norga lea vuordá maid ahte Ruoŧŧa ja jus dat lihkostuvvá, de sáhttá dieđihan ahte servet bargoguoib- Suopma ge čuovvuleaba Norgga dat šaddat jahkásaš dáhpáhusmin UNESCO bargui ja dat lea ja searvá giellajagi bargguide. san, lohká Keskitalo. 4
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
Saemien gïelekonferanse 2019 akte lahkoe sjïdti –Mijjese faamoem vadta jåerhkedh
Eevre dïeves Saemien gïelekonferansesne lij eevre dïeves. Saemieh dubpede daebpede lin tjåanghkenamme Romsesne. Destie saemiedigkiepresidente. – Hijven orreme jeatjah gïeleïedtjeladtjh gaavnedidh. Fïerhte håaleme, fïerhte digkiedimmie jïh fïerhte kultuvreboelhke leah munnjien skraejriem vadteme jåerhkedh gïelen åvteste barkedh. Manne dan joekoen hijven daesnie tråjjedem, akte joekoen madtjeles saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo mojjehte. Saemiedigkie lij Saemien gïelekonferansem öörnedamme juktie EN:n aalkoealmetjegïelejaepine nïerhkedh. Gïelekonferanse lij dan lyjhkedihks guktie tjoerin konferansesavkam stueriedidh guktie gaajhkesh dovnesh edtjin tjaakanidh. Lissien 500 almetjh Saemiedigkien ryöktesth saadtegem dåeriedin. – Dan joekoen stoerre skraejrie gosse saemieh dan stoerre ïedtjem utnieh gïelegyhtjelasside, gïeleråajvarimmide jïh gïelepolitihkese. Konferanse lea reaktoe tïjjen. Aaj dan joekoen hijven gaajhke sjugniehtåvva seamma aejkien. Mijjieh gïelelutnjemem utnebe, mijjieh saemiedehtebe maanagïerth, mijjieh learoesoejkesjinie barkebe jïh mijjieh dejnie gaskenasjonaale gïelejaepine aalkeme, Keskitalo jeahta. Daate faamoem vadta jïh manne damtem mijjieh raaktan saemiengïelide ryöjrehtibie båetijen aejkien sïjse, Keskitalo jeahta. Aadtjen
enjesh leah meatan. Gosse doh noerh aaj lin desnie, dellie dïhte aaj lissie energijem vadta. Mijjieh daejrebe saemien lea ånnanamme, men ibie daarpesjh bïlledh gïele jaama. Mijjieh jïjnjem skraejriem vïhtesjibie – Dïhte hijven saernie lea Nöör- daelie jïh aktem tjïelke sjaavnje lea bievneme dah meatan joem gïelem tjåadtjoehtidh, jïh sjidtieh goh laavenjostoeguej- ij mejtegh leah vihkielåbpoe goh mie. Saemiedigkie lea dejtie dïhte. Hævvi akte joekoen geerhaasteme, jïh hijven dah me- ve tsiehkie dejtie gïelide mah atan sjidtieh. Daelie mijjieh vaenie åtnasåvva, men akte dagkeres gïelekonferanse noere gïeleïedtjeladtjigujmie aktem Nöörje lea bievneme jearsoesvoetem vadta. Dïhte barkoe mij lea dorjesovveme jïh dah meatan sjidtieh annje dorjesåvva ij leah dossjes, Magga jeahta. goh laavenjostoeKeskitalo aavode gïelebarkojguejmie ne jåerhkedh. Dïhte faamoem åådtjeme gïelekonferanseste, Pariseste jïh New Yorkeste. dente dovne Parisesne jïh New Yorkesne mïnni rïhpestimmien sjïekenisnie EN:n aalkoealmetjegïelejaepeste. Keskitalo lea stuvremedåehkien åvtehke jïh stoerre dïedtem åtna.
reerenassem bööredamme Saemiedigkine jïh gïeleteknologijebyjresinie Romsesne laavenjostedh, juktie haestiemidie jïh nuepide vuartasjidh mejtie gïeleteknologijen sisnjelen utnebe. Daate akte barkoe maam daelie prioriterede, Keskitalo jeahta. Dïhte aaj veanhtede Sveerje jïh Såevmie Nöörjen minngesne dåeriedieh jïh meatan sjidtieh gïelejaepien barkosne.
– Daelie gosse lea gïelejaepine nïerhkeme dellie doh stoerre gïelebarkoeh jåerhkieh, gïelelutnjeme, learoesoejkesje jïh maanagïerteprosjekte. Dïhte mubpie vihties gïeleheannadimmie lea Sijjienommekonferanse Saemien jïlleskuvlesne voerhtjen minngiegietjesne. Aaj daate konferanse lea akte bielie mijjen barkoste gïelejaepien sjïekenisnie. Dan mænngan bööredibie almetjh, siebrieh, institusjovnh Saemiedigkien voestes presi- jïh dagkerh meatan aktene gïedente jïh saemien professovre levåhkosne rïhkeden juktie vihOle Henrik Magga lea joekoen th gïelejaepiem jarngesne utmadtjeles konferansine. nedh. Jïh jis daate akte lahkoe sjædta dellie dïhte sån maahta – Gïelekonferanse lij hijven jïh fïerhten jaepien heannadimmisaemiedigkiepresi- skraejriem vadta gosse dan je- ne sjïdtedh, Keskitalo jeahta. 5
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Sámi giellakonferánsa 2019:
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
– Dál fertet oahppat gulahallat – Bija dulkoma eret ja guldal baicce. It dárbbat dulkka jus dárkilit guldalat. Dađistaga go hárjánat de ipmirdišgoađát. Dál lea áigi gulahallagoahtit, beroškeahttá makkár sámegielagiin háleštat dahje guldalat. GOVVEN JA ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI
Nu ávžžuheaba oappážagat Máret ja Ingá oahppan ipmirdit daid iešguđetge gielaid. ságastit iežas gillii. Márjá Steinfjell. Soai searvvaiga Sámi Mu vásáhusat leat ahte sáhttá gulahallat giellakonferánssa digaštallamii Giellagáldu Ingá Márjá ja Máret Steinfjell oaivvildeaba eambbosiid fertet duostat oahppat Marko Marjomaain ja julevsápmelaš Jon goit nuppi sámegiela vel, vai šaddá álkit gulahallat gaskaneamet dulkkaid haga. – Isak Gælokain. Erenoamážit davvisápmelaččat berrejit hárjánit min giela gullat, lohkaba soai. – SISDOALLU DEHÁLAT GO GIELLA Steinfjell & Steinfjell, nu mo sudno gohčodit máttasámi talkshow prográmmaska geažil, leaba áibbas sihkkarat ahte lea vejolaš gulahallat dulkka haga, vaikko eat hála seamma sámegiela. Sudno talkshow lei 2016 ja dan ovddas vuittiiga ge giellabálkkašumi. – Munno prográmma guldaledje hirbmat oallugat. Jáhkán ahte sisdoallu dat geasuha, iige giella. Jus duođaid lea dáhttu gullat fáttás, de dagat dan beroškeahttá makkár sámegillii muitaluvvo. Eai han leat nu stuora erohusat. Lea maid vejolaš máŋgii guldalit lullisámegiel prográmmaid ja nu ipmirdišgoahtit giela, čilgii Ingá Márjá Steinfjell. – Go hálddašat ovtta giela, de lea álkit nuppi ge oahppat. Lea hárjáneami duohken ipmirdišgoahtit ovdamearkka dihte máttasámegiela, logai ges oabbá Máret Steinfjell. – LEA VEJOLAŠ GULAHALLAT Sámi giellagáldu lea davviriikkalaš giellaguovddáš, gos barget giellaterminologiijain ja giela njuolggadusaiguin. Bargojoavkkus leat vihtta iešguđetge sámegielaga. – Mii leat lulli-, julev-, davvi-, anáraš- ja nuortalašsámegielagat ja mii leat dađistaga 6
vaikko juohkehaš ságasta iežas sámegillii. Go mun álgen Sámi giellagáldui 2013:s, de in dovdan lulli- ja julevsámegiela, in lean gullan daid olu. Dađistaga go gullen daid, de ipmirdišgohten maid. Eai leat nu stuora erohusat go maid olbmot jáhkket, lohká Giellagáldu Marko Marjomaa. – Iige leat dárbu oahppat visot sámegielaid, muhto jus oahpat ipmirdit de leat ollen guhkás. Mađi eambbo gulat eará sámegielaid, dađi eambbo ipmirdišgoađát. Ferte gal maid muitit ahte buohkain leat vejolašvuohta oahpásnuvvat eará gielaide, lohká Marjomaa. AIN DÁRBU DULKOMII Marjomaa ii jáhke dulkonrusttegiid gal hilgot čoahkkinlanjain. Go Giellagáldus leat čoahkkimat de buohkat ságastit iežas sámegillii. Muhtimin fertejit geavahit dulkkaid. – Ferte han sihkkarastit ahte mii ipmirdit visot go lea sáhka fágaid birra ja dalle dulkkat dárbbašuvvojit. Jus dehálaš áššiin lea sáhka, de lea dehálaš ahte eat dárbbat árvádallat mas lea sáhka. Lea maid dehálaš ahte ii šatta boasttuipmárdus. Vaikko lea dulka, de aŋkke lea deháleamos ahte juohkehaš beassá
II ŠATTA OKTASAŠ ČÁLLINGIELLA 70-logu loahpageahčen árvaledje ja geahččaledje hábmet oktasaš čállingiela. Dat ii lihkostuvvan ja odne ii leat das šat oba sáhkage. – Baicce nuppe guvlui lea manname, go dál lea bihttánsámegiella ge šaddame virggálaš čállingiellan. Giella lea čadnon dovdduide ja go gielas lea čállingiella de giela stáhtus loktana. Oktasaš čállingielas ii šatta gal mihkkege, muhto lihkká sáhttit gulahallat, lohká Marjomaa. Giellaprofessor Ole Henrik Magga lei mielde geahččaleamen hábmet oktasaš čállingiela, iige loga makkárge ágga álggahit barggu ođđasit. – Visot lea vejolaš jus fal ražasta, muhto máksá áiggi, resurssaid ja barggu dan dahkat. Dál mis leat nu máŋga iešguđetge sámi čállingiela. Eat mii vuoitte maidege daid álgit rievdadit. Jus buot daid galgá fas rievdadit, de fertet ovdamearkka dihte ođđasit čállit visot girjjiid, lohká Magga, gii baicce jáhkká šaddat bivnnuhabbon oahppat iešguđetge sámegielaid ja nu áddehallat vaikko juohke sámegielas sierra čállinvuohki.
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
–Daelie hov tïjje båateme mijjieh aelkebe sinsitniem guarkedh
–Aellieh bealjesidie tsaekieh gusnie toelhkestimmiem govlh, men goltelh sijjeste doh ovmessie saemien gïelh. Ih toelhkestimmiem daarpesjh jis eensilaakan goltelh. Ånnetji ånnetji sïjhth guarkedh. Daelie tïjje båateme mijjieh sinsitniem guarkebe, saaht maam gïelide naaken soptseste. TEEKSTE: ANNE BERIT ANTI - JARKOESTIMMIE: ELLEN BULL JONASSEN
tsh saemien gïelem soptsestieh. Såemies aejkien tjoerebe toelhkem utnedh. – Tjoerebe hoksedh gaajhkesh dovnesh sinsitniem guarkoeh jïh dellie daerpies toelhkestimmine. Jis vihkeles aati bïjre soptseste, dellie ij leah nuekie sisvegem moenedidh. Olles naaken miste guarkah dellie tjuara læjhkan toelhkh utnedh. Vihkielommes lea mijjieh edtjebe nuepiem utnedh jïjtse gïelem soptsestidh, Marjomaa jeahta.
Ij leah jyöhkehke gænnah ektie tjaelemegïeline Gïelegaaltijen Marko Marjomaa, Ingá Márjá Steinfjell, Jon Isak Gælok jïh Máret Steinfjell lin meatan digkiedimmesne gusnie teema lea sinsitniem guarkedh jalhts gaajhkesh jïjtsh saemiengïelem soptsestieh.
Máret jïh Ingá Márjá Steinfjell dah mah daejnie haestieminie båetiejægan. Åabpetjeguaktah ligan meatan Saemien Gïelekonferansen digkiedimmesne Gïelegaaltijen åvtehkinie Marko Marjomaa jïh julevsaemine Jon Isak Gælok.
– Gåarede govlesadtedh
– Sisvege vihkielåbpoe gïeleste Steinfjell & Steinfjell, maam dah guaktah aaj sov åarjelsaemien talkshow-programmem gåhtjoejigan, sån jaehkieh mijjieh maehtebe sinsitnine govlesadtedh, saaht maam gïelide mijjieh soptsestibie. Dah talkshowem utnin 2016 jïh seamma jaepien gïelebaalhkam vitnin.
– Dah gïelh leah åarjel-, julev-, noerhte-, anari- jïh luvliesaemien jïh ånnetji ånnetji libie buektiehtamme sinsitniem guarkedh. Mov dååjrehtimmiej mietie edtja maehtedh sinsitnine govlesadtedh jis fïereguhte jïjtse saemien gïelem sinsitnine soptseste. Gosse Saemien gïelegaaltijisnie eelkim 2013, idtjim dan jïjnjem åarjel- jïh julevsaemien govleme. Mænngan gosse gïelide govlim, dellie eelkim guarkedh. Ij leah dan stoerre joekehtsh goh almetjh vienhtieh, Gïelegaaltijen Marko Marjomaa jeahta.
–Mijjen programme dan joekoen gellie goltelæjjah utni. Manne vïenhtem sisvege dïhte, jïh ij gïele mij goltelæjjide programmese geasa. Sïjhth akten teeman bijre govledh, jaa, dellie tjarke pryövoe guarkedh mij jeahtasåvva. Saaht guktie dellie joekehtsh eah leah dan stoerre guktie ij gåaredh sinsitniem guarkedh. Gåarede aaj akten programmese goltelidh gellien aejkien, juktie dellie aalkah guarkedh, Ingá Márjá Steinfjell jeehti. – Gosse aktem gïelem guarkah, dellie aelhkebe aktem vihth gïelem lïeredh. Tjuara haarjanidh vuesiehtimmien gaavhtan julevsaemien govledh, åabpebe Máret Steinfjell jeahta.
Saemien gïelegaaltije akte laavenjostoeårgaane noerhtelaantide, gusnie gïeletermologijine jïh gïelenormeradimmine barka. Barkoedåehkesne almetjh vïjhte ovmessie saemien gïelijste.
– Ij leah daerpies lïeredh doh mubpieh saemien gïelh soptsestidh, men jis leara guarkedh dellie dïhte joekoen hijven. Jïh gosse vielie gåvla, dellie aaj vielie guarkoe. Men eah gaajhkesh nuepiem utnieh dej mubpiej saemien gïeligujmie åahpenidh.
Annje daerpies toelhkestimmine
Marjomaa ij læjhkan vïenhth mijjieh edtjebe toelhkide båarhte vaeltedh tjåanghkoetjiehtjielijstie. Gosse gïelegaaltije tjåanghkoeh åtna, gaajhkesh dovnesh jïj-
70-jaepiej galhkuvisnie aktem ektie saemien tjaelemegïelem raeriestin. Dellie voejhkelin, men idtjin buektehth. Daan biejjien eevre tjyölkehke vuajna daate ij gåessie gih sïjhth saatnan sjïdtedh. –Sijjeste mubpelen jåhta, juktie daelie aaj pijtesaemien barkoedåehkie nïerhkeme aktem byögkeles jååhkesjamme pijtesaemien ortografijem åadtjodh. Gïele lea domtesidie ektiedamme. Gosse gïele tjaelemegïelem åtna, dellie statuse lutnjesåvva. Ibie sån buektehth aktem ektie tjaelemegïelem darjodh, Marjomaa jeahta. Ole Henrik Magga mij lij meatan don aejkien gosse lin barkeminie aktem ektie tjaelemegïelem buektiehtidh, jeahta ij leah naan hijven fåantoe daam barkoem vihth bæjjese vaeltedh. –Gåarede gujht aktem ektie tjaelemegïelem buektiehtidh, men åasa lea stoerre, dovne tïjje, vierhtieh jïh barkoe lea dovres jis edtja dam darjodh. Daelie hov mijjen gellie ovmessie tjaelemegïelh jïh ibie dan jïjnjem vitnh jis edtjebe dam jarkelidh. Daelie mijjen leah noerhte-, julev-, åarjel- jïh upmejesaemien jïh daelie pijtesaemien tjaelemegïeline barkebe. Jis edtjebe daam barkoem vihth bæjjese vaeltedh, dellie limh tjoereme gaajhkh gærjah orresistie tjaeledh, Magga jeahta mij buerebh veanhta jienebh ovmessie saemien gïelh lierieh guktie gaajhkh saemieh maehtieh sinsitniem guarkedh jalhts fïereguhte jïjtse saemiengïelesne tjaala. 7
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
Máilmmi vuosttaš sámeg “A, čáh-čáh-cii, a čáh-čáh-cii, čáh-či, čáh-ci...”
Juo Sámi giellakonferánssas Tromssas šurre olbmot mii dán jagi bivnnuheamos juovlaskeaŋkan šaddá. Sámegielat dohkká, mii hállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsen leigga nu duhtavačča go viimmat sámástit dohkátge. GOVVEN JA ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsen leigga nu ilus almmuhit máilmmi vuosttaš sámegielat dohkáid.
“A, čáh-čáh-cii, a čáh-čáh-cii, čáh-či, čáh-ci”, lávlu vávvá. Sámediggebargi Inga Anne Karen Sara dat čájeha SÁMi ođasmagasiidnii máilmmi vuosttaš sámegielat dohkáid, mat galget ávkin mán8
áide, stohkosa bokte nannet ja oa- mat dohkátge sámástit. Máhthpahit sámegiela. tet alfabehta, loguid, hoahkamiid ja lávlut. Dohkát máhttet lulli-, – Deaddil julggiid, gieđaid ja oaiv- julev- ja davvisámegiela. Dat leat vi, ja guldal maid dohkát lohket. mánáidgárdemánáid várás ja sidDát leat hui somás dohkát ja viim- jiide geat leat áiddo álgán skuvlii,
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
gielat dohkát bivnnuhat lohká Sámediggebargi Inga Anne Karen Sara, gii ii oba eahpitge ahte dát dohkát šaddet dán jagi bivnnuheamos juovlaskeaŋkan.
Almmuhuvvo giellakonferánssas Sámi giellakonferánssas Romssas dat čájehuvvojedje dohkát vuosttaš háve almmolaččat. Ulbmil dohkáin lea ovddidit ja stimuleret máná giela stoahkama bokte. Dohkká sáhttá earet eará ovddidit gielalaš diđolašvuođa ja nannet doaba- ja giellaovddideami, čilge prošeaktajoavku, gii lea hutkan vávvá. Sámi earenomášpedagogalaš doarjja, SEAD, mii lea oassin Davvi Statpedas, lea hábmen dohká. Sámediggi lea ruhtadan prošeavtta ja sámediggepresideanta lei hui movtta go oinnii dohká vuosttaš geardde giellakonferánssas. – Sámediggi lea rámis ja hui duhtavaš, logaiga sihke sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsen. Prošeaktajoavkkus leat leamaš Kirsten Wirkola, Solvår Knutsen Turi, Aasta Joma Granefjell, Tor Persen, Miriam Länta ja Tim Valio. Dohkáide leat luoikan jienaset Ajno-Sööfe Kuhmunen, Katarina Rimpi ja Aasta Joma Granefjell (lullisámegiella), Katarina Rimpi (julevsámegiella) Inga Marja Sarre ja GLR (davvisámegiella).
– Deaddil julggiid, gieđaid ja oaivvi, ja guldal maid dohkát lohket, lohká sámediggebargi Inga Anne Karen Sara SÁMi ođasmagasiidnii.
Rukses dohkká sámásta davvisámegillii, ruoná dohkká julevsámegillii ja alit dohkká ges lullisámegillii. Dat máhttet alfabehta, loguid, hoahkamiid ja lávlut. 9
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
GIRJEÁRVVOŠTALLI: SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI LILL DOALUT: TOVE FREDRIKSEN
Ávvudedje stáhtaministariin, dronnegiin ja ruvdnoprinssain
Oslo sápmelaččat besse gonagaslaččaiguin ja stáhtaministtar Erna Solbergain ovttas herskostallat ja ávvudit Sámi álbmotbeaivve. GOVVEN: OSLO RÁĐĐEVIESSU
Ane Finbog, Per Nymo ja eará sápmelaččat besse gonagaslaččaiguin ovttas herskostallat ja ávvudit Sámi álbmotbeaivvi Oslos. – Buoremus ávvudeapmi dán rádjai. Ruvdnoprinssain hálešteimme gávpotsámi dilis, identitehtas ja maiddái priváhta áššiin, illudii Sámi álbmotbeaivvi lávdegoddejođiheaddji Ann Finbog Facebookas.
Sámi mánát lávlo, Oslo Ráđđeviessu lei levgen sámi ivnniiguin, Ánde Somby juoiggai ja Oslo sátnejođiheaddji sávai lihkku beivviin. Oslo Ráđđeviesu ledje deavdán gávttehasat ja sii ávvudedje dronnet Sonjain ja Ruvdnoprinsa Håkon Magnusiin. Maiddái stáhtaministtar Erna Solberg ávvudii Sámi álbmotbeaivvi. 10
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
GIRJEÁRVVOŠTALLI: LILL TOVE FREDRIKSEN SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI DOALUT:
Ávvudii fárrolágaid sámi mánáiguin Tromssas
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo galledii sámi mánáidgárddiid Tromssas ja giittii sin geat rahčet doalahan dihte sámi identitehta gávpogiin.
Sámediggepresideanta galledii maiddái Guovssahas sámi mánáidgárddi gosa maiddái ledje boahtá Sjømannsbyen mearranástti ossodaga mánát. - Mu mielas lea hui suohtas ávvudit mánáiguin. Lea maid hui mávssolaš oaidnit ahte mánát háliidit ávvudit ja čiŋadit dán beaivve, dadjá sáme-
Gearpmaš ossodaga sámemánát Gimle studeantamánáidgárddis dolle konseartta go sámediggepresideanta Aili Keskitalo bođii guossái. - Dii lehpet nu čeahpit. Lihkku beivviin, dajai presideanta ilus.
Loga eambo
11
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
GIRJEÁRVVOŠTALLI: SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI LILL DOALUT: TOVE FREDRIKSEN
Ávvudeaddjit lassánan beliin Mearrasámis GOVVEN JA ČÁLLÁN: ÅSA MÁRGGET ANTI
Valjis sámit Hámmárfeasttas ávvudeamen.
Marion Palmer muittuhii ahte vuosttaš sámi romána ”Beai- Gula -mearrasámesearvvi Dagrun Sarak Sara isidiinnis Oddveálgu” lea čállon Fálesnuoris, gos Anders Larsen orui 1910 var Sarain eaba lean lágidan sámi álbmotbeaivvi Hámmárfego barggai oahpaheaddjin. Gula-searvvi jođiheaddji June C asttas guđa jahkái, de dál lei fas áigi.
- Dán jagi lei Hámmárfeasttas beali eanet beroštupmi sámi álbmotbeaivái ovddit jagiid ektui, illuda Gula-mearrasámisearvvi nubbinjođiheaddji Dagrun Sarak Sara. Sullii 120 mearrasámi ledje čoagganan vuorkádávvirii herskostallat sihke badjesámi biđđosiin ja “mearrasámi biđđosiin” mii lea ges guollemálli, man sievjjohas Eirik Bæivi fitnodat lei gohkken. Sátnejođiheaddji Alf E. Jakobsen logai leat 12
buorre oaidnit ahte dál lea dáppe rittus ge sámevuohta ná bivnnut šaddan, go diehtit dáruiduhttima garra historjjá. Ieš ii lean gal gávtti coggan vaikko logai iežas sápmelažžan.
Girječálli Marion Palmer logai iežas hearvás divttaid mearrasámevuođas, ja mo sii mánnán Fálesnuoris suoli ohppe ”suollemasgielas” muhtun sániid, numo ”ábigollá” mii lea su jiellatsámegielsátni, mearrarusta.
Dattege ledje valjis gávttehas mearrasámit boahtán maiddái ránnjágielddas, Fálesnuoris. Sii dadje iežaset fertet dál hárjehallat ovttas ávvudit Hámmárfeasttain, go boahttejagi gielddat šaddet oktan.
Mearrasámegiella, lávlagat ja luođit čudje, gáktehealmmit šleŋgo ja illugatnjalat golge ávvubeaivve Oarje-Finnmárkku rittus, Sámi ja máilmmi davimus gávpogis, Hámmárfeasttas.
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
GIRJEÁRVVOŠTALLI: LILL TOVE FREDRIKSEN SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI DOALUT:
76-jahkásaš Ingulf Nilsen Jáhkogohpis, Sátnejođiheaddji Alf E. Jakobsen ávvudeamen Sámi álbmotbeaivvi Sievjju sullos bođii fanassáhtuin gávpogii ovttas guovllu sámiiguin. sámástit ávvudoaluin. Lei Sievjju gávttiin vel čiŋadan.
Elly Johansen Borssis Fálesnuoris njuorrasii Sámenuora guovttos Forsølskuvllas Brage Paulsen (15) Regine Rakfjord oalát go gulai ávvudoaluin iežas ádjá vielja (16) leaba vuosttaš geardde sámi álbmotbeaivedoaluin. luođi, mas son ii ba diehtán ge. Sutnje šattai - Dát lea eanet erenoamáš go norgga álbmotbeaivvi ávvudeapmi! sámeálbmotbeaivi erenoamážin.
Loga eambo
13
GIRJEÁRVVOŠTALLI: SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI LILL DOALUT: TOVE FREDRIKSEN
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
Kárášjogas ávvudedje máŋggačuođis
Kárášjogas čoahkkanedje 250 čiŋadan olbmo ávvudit Sámi álbmotbeaivvi valáštallanhállas.
Nils Johan Gaup eamidiinnis Marit Kirsten Anti Gaupain leigga čiŋadan ja vuolgán ávvudit.
14
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby sávai lihkku beivviin.
Mánát njorostalle ja stohke.
GIRJEÁRVVOŠTALLI: LILL TOVE FREDRIKSEN SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI DOALUT:
Herskostallat gal ferte Sámi álbmotbeaivvi.
Herskostallat gal ferte Sámi álbmotbeaivvi.
15
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
FEARA MII
Dán vahku beakkálmasa árgab
Juohke vahku muitala SÁMi ođasmagasiidna sámi beakkálmasaid árgabeaivvis. Elias Skoglund Bragstadain. Son lea gal álo áigeguovdil, muhto jus dáhtut odne earvame Camp Kulinaries prográmmas, sus lea iežas podcast ja son lea čállime bi Buoremus biebmu? Suovastuvvon dorski, bacon ja rušpemeasttanas. Dan lávii áhččerohkki gohkket munnje.
Favorihtta ivdni? Máŋggas sihkkarit jáhkket ahte lea rosa, muhto liikon burgunder ivdnái (ruoksada ja ruškada seaguhus)
Buoremus jugos? Šállošan hirbmadit, muhto dat gal lea Coca Cola.
Buoremus lávlla? Mun ráhkistan du, Annbjørg Hættain.
Buoremus bivttas? Mmmm..dat gal ferte leat mu indialaš kaftána man geavahan go lean ruovttus.
Ovttalágan guolit ovttaguvlui vudjet.
Movt lea okta dábálaš bargobeaivi dus? Mus eai leat dábálaš bargobeaivvit. Juohke áidna bargobeaivi lea iežaslágan ja muhtimin leat bargobeaivvit oalle kaohtalaččat ge. Ovtta beaivvi soaittán Kárášjogas, ja nuppe beaivvi ges Hollywoodas.
Buoremus girji? Erlend Eliasa girji “Fra Tysfjord til tigerstaden” lea buot buoremus girMii inspirere du? ji, vaikko ii leat vel Olbmot geat eai daalmmuhuvvon, hehe.. hkalutta eará olm-
Nágo mii hálidit sámi álbmotbeaivvi ávvudit?
Ellen Brita Anti
Pirita Näkkäläjärvi . Govva: Mikko Mäntyniemi 16
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
FEARA MII
beaivi
Dán vahku ságastit Erlend su čuovvut, de lea son s iografiija. možin ja geat eai eale A4 eallima. Movt buoremus vuoiŋŋastat? Ruovttus seaŋggas go guldalan Erlend ja Erik Anders podcasta. Mii dárbbašat buoret Sámi. Movt dan oažžut? Jus mii fátmmastit buohkaid ja jávkadit sohkabealrollaminstara, de šaddá buoret. Mii dárbbašit eambbo ovttadássásašvuođa.
Čállán: Pirita Näkkäläjärvi Sámi álbmotbeaivi 6.2.2019 oidnui goit Suoma beale medias ja sosiála medias eanet go goassege ovdal. Seamma áigge orron vuohttimin, ahte sámit ledje eanet krihtalaččat sámi álbmotbeaivvi ektui go ovdal. Nágo mii hálidit sámi álbmotbeaivvi ávvudit? Manin lea sámi álbmotbeaivvis šaddan dakkár, ahte sámit galget geavahit beaivvi dasa, ahte čilget iežaset kultuvrra olggobeale olbmuide? Manin guovddážis sámi álbmotbeaivvis leat váldoálbmoga čuvgen ja guoimmuheapmi?
Manin galgá beaivi álgit leavgga stággui geassimiin? (Ovtta ustibis lei buorre fuomášupmi: Gos diekkár vierru oba boahtá? Partiolaččain/speideriin, soahteveagas, Amerihkás?) Manin sámi lágádusat ávvudit nu gohčoduvvon rabas uvssaiguin? Manin Anára mánát čoahkkanedje Sajosii čuovvut váldoálbmogii oaivvilduvvon oahppodiibmostreama, man váldonarratiivan orui leamen ”normála oarjemáilmmi eallinvuogi” ja ”earálagan”, ”eahpenormála”, ”other” sámi eallinvuogi buohtasteapmi, ja dan čilgen man normálat miige leat? Manin mánáide ii ordnejuvvo sámi prográmma, mii lea sidjiide oaivvilduvvon?
Maid jurddašit Suoma almmolaš lágádusaid ja váldomedia duppalmorálas, ahte sámi álbmotbeaivve sámit loktejuvvojit, muhto dan maŋŋá sámit jullot vuot báhcit marginálii? Manin sámit galge bargat duppalbarggu: vuos iežas beaivebarggu ja de vel dasa ala nuvttá barggu váldoálbmoga čuvgejeaddjin? (Ieškritihkka: iešge dahken nu. Manin?) Dan beaivve, mii mahkká galggašii leat sápmelačča jagi buoremus beaivi. Nágo mii hálidit sámi álbmotbeaivvi ávvudit? Galggašiigo sámi álbmotbeaivvi(ge) dekoloniseret? 17
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
SÁMEGIELKURSSAT . SAEMIEN GUVSJH SAMISKKURS
Sámegielkurssat neahttas . Nettbaserte samiskkurs DAVVISÁMEGIELA LÁIDEHUSKURSA - Vuosttas lávki Elementærkurs i nordsamisk
DAVVISÁMEGIELLA -Samisk 1-2-3-4 Nordsamisk nybegynnerkurs
SAEMIEN KUVSJH - Åvtese 1-2-3 Sørsamisk nybegynnerkurs
JULEVSÁMEGIELLA - Samisk 1-2-3-4 Lulesamisk nybegynnerkurs
JUOIGGAS / JOIK
Interaktiiva CD ja neahttaoahpponeavvu, mas 9 čeahpes juoigi juiget oktiibuot 25 luođi. En interaktiv ressurs (CD eller online), der du lærer deg 25 joiker av mange av Sápmis beste joikere. Buohkat, geat leat registrerejuvvon Norgga ássin sáhttet ohcat kursamávssu ruovttoluotta máksima, go leat čađahan kurssa. Kursavgift refunderes etter gjennomført kurs for personer med norsk bostedsadresse.
Eambo dieđut / Mer info: www.e-skuvla.no
18
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
SÁMi ođasmagasiidna . 04 . 2019
SÁMEGIELLA 2 (2. oassi) BEAIVIT SAMISK 2 (del 2) DAGTID grat is kurs !
Dát kursa lea dutnje gii leat váldán guokte álgokurssa (Sám1 ja Sám2) ja háliidat oappat lasi (A2-dási 2. oassi). Dette kurset er for deg som har tatt to begynnerkurs og ønsker nå å lære mer. Oahppanvuogit / Læringsmåter: Iehčanas oahppan (neahttahárjehusat) ja čoahkkaneamit, main leat praktihkalaš njálmmálaš hárjehusat. Ovttas lea suohtas oahppat! Selvstendig læring på nett kombinert med samlinger med praktiske aktiviteter. Mye muntlige øvelser. Fokus er på at læring skal være gøy og sosialt. Čoahkkaneamit / samlinger: Fredager/bearjadagaid dii 13-16.00.
Kursa bistá / kursperiode: 15.2.2019 - 15.6.2019.
Kursabáiki/Kurssted: Dieđiheamit/påmelding:
E-skuvla, Juhána Rásttošgeaidnu 6 Ovdal/Senest 3.2.2018 til: mia.lansman@karasjok.kommune.no, tel. 920 13 681 dahje/eller adm@e-skuvla.no / tel. 95 16 34 30 Kursa lágiduvvo ovttasbarggus Kárášjoga gielddain / Kurset arrangeres i samarbeid med Karasjok kommune.
Samerisk GØY!
Karasjok kommune Kárášjoga gielda
19
Fra / from: SÁMi ođasmagasiidna Pb 15 9735 Kárášjohka/Karasjok Norga/Norway
MiiKampánjafálaldat dárbbašit du /vai beassat ain muitalit ja čiekŋut Kampanjefaalenasse /Kampanjetilbud: sámi kultuvrii, historjái ja vuoigatvuođaáššiide.
Diŋgu don ge SÁMi ođasmagasiinna
Geassekampánja!
Digitála + bábir: 1 mánu, 50 ru
Sommerkampanje! Digital + papir: 1 måned kr 50 Loga SÁMi ođasmagasiinna geassemánus! Les SÁMi ođasmagasiidna i sommeren!
Diŋgo / Dongkh / Bestill: Eambo SÁMidieđut: ođasmagasiidna: Digitála + bábir, 3 mánu: www.samimag.no 290 ru. Digitála + bábir, 6 mánu:
490 ru.
Digitála + bábir, 12 mánu:
790 ru.
Mii vuorbádit diŋgojeddjiid gaskkas Ovlla Gaup duddjon guvssi beassáziidda!
MÁVSSE/BETAL MED
Jus vippset 499,- ru/49 eur deike: Sádde vel čujuhusa e-postii: abo@samimag.no
de oaččut Sombbi Nigá girjji + jahkái SÁMi ođasmagasiinna