Kaartidelt on kadunud ka Imakaevu ja Mõisamaa küla nimed. Imakaevu küla talud on hävinud, hoonete asemed võssa kasvanud. Mõisamaa küla nimi on säilinud vaid VäikeMaarja – Mõisamaa - Vao – Ilmandu tee nimetuses, säilinud talud kuuluvad hoopiski Ebavere küla koosseisu. KOOSTAJATELT Kogumiku Vao põlisküla taluperede lood maht on 39 lehekülge, sh 30 lk teksti, 4 tabelit, 2 pildilehte 7 värvifotoga, 2 kaarti ja tiitelleht. Kogumikus on lühikesed ülevaated 44 pere käekäigust. Nende hulgas on kõigi 27 päriseksostetud põlistalu ja neist poolitamise teel pungunud 5 väiksema talupere lood. Käsitatud on ka Kooli talu ja 3 asundustalu lugu. Veel on juttu tuuleveski möldri ja 7 vabadiku peredest. Kolm põlistalu on tähistatud. Juhani talu mälestustahvlil on kirje, et sealt pärinevad Tombergid, Tompelid, Toomsalud. Selja talul on silt talu nimega. Uuetoa talu asemele paigutatud mälestustahvlil on ka pärandkultuuri objekti tähis – kaheksakand. Kogumiku koostasid Eino Tomberg – tekst ja Imbi Tomberg – kujundus. Koostajatest: Eino Tomberg. Olen sündinud 6.12.1930 Väike-Maarjas Tarvitajateühisuse poe majas ärijuhi ametikorteris, praegu on seal ehitusmaterjalide kauplus Pikk nr 14. 1940.a. kolisime Vao külla Juhani tallu. 1949.a. lõpetasin Väike-Maarja keskkooli ja 1954.a. Tallinna Polütehnilise Instituudi mäeosakonna. Eriala maavarade kaevandamine, elukutse mäeinsener. Töötasin riigitööl kokku 47 aastat: 29 aastat (1954-1983) põlevkivikaevandustes - parteitu mäeinsener, keskastme tootmisjuht; 3 aastat Ehitusmaterjalitööstuse Ministeeriumis; 15 a looduskaitses. 2001 pensionil - 70 aastaselt. Imbi Tomberg, neiuna Lätt (abielu 2.08.1957) on sündinud 8.04.1935 Tallinnas. Isa ja ema olid kooliõpetajad. Isa ka kunstnik, kaitseliidu ohvitser, omakaitses, sõja lõpul saksa sõjaväes. Varjas ennast metsas, hukkus 1950. Ema suri 1947.a. 44 aastaselt. Imbi oli siis 12, kasvas üles ema õe peres. Imbi lõpetas Tallinna Mäetehnikumi 1954. Kokku saime Kukruse kaevanduses, meie esimesel töökohal. Imbi töökohad olid: kaevanduse dispetšer, kaevurite õpetaja, Norma, Looduskasutuse Infokeskus, Tallinna Kinomaja ja Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) korraldustoimkond. 2002 pensionil – 66 aastaselt. Vao külas Juhani talus elasin 9 aastat (1940-1949). Pärast isa Siberisse saatmist 1945.a. olen vanuses 14-18 teinud iseseisvalt kõiki talutöid. Edasi käisin aastani 1957 aeg-ajalt abiks Kustu talus heinatöödel, kui ema elas seal pärast invaliidistumist ja kodu põlemist. Järgnevalt olime seotud Kustu taluga aastatel 1961-1968, kui ema nüüd juba meie lastega käis seal suvesid veetmas. Uus periood seotusest Vao küla eluga algas aastal 1990 seoses talude tagasisaamisega. Siis sai peatuskohaks Selja talu. Aitasime tollal 82 aastasel perenaisel korrastada kodu ümbrust. Pärast talu perenaise surma 1996.a. algas siiani kestev periood Selja talu omanikena – hoonete renoveerimine ja lähiümbruse maastiku kujundamine perekonna maakoduks. Meil on 2 last, 7 lapselast, 2 lapselapselast.
31