Issuu on Google+

VAO PÕLISKÜLA TALUPEREDE LOOD Talude päriseksostmisest kolhoosideni ja kaasajal

Foto: Parikas 1931

Koostaja: Eino Tomberg Kujundus: Imbi Tomberg

2013 1


Väike-Maarja kihelkonna Vao põlisküla taluperede lood SISU Saateks – lk 2 Asukoht - lk 3 Põlistalud – lk 4 Põldude peremehed – lk 4 Külatee kirjeldus - lk 5 Talupered – lk 7 Andmestikud Perede lood - lk 8 Sugulased - lk 28 Tuntud inimesi Vaost – lk 29 Inimkaotused – lk 29 Hääbunud pered – lk 30 Koostajatelt – lk 31 - Tabel: Rent rublades 1884 – lk 32 - Tabel: Päriseksost – lk 33 - Tabel: Talupered 1917.a. – lk 34 - Tabel: Talud ja pered 1939.a. – lk 35 - Pildileht: Kinnistud tee ääres 1 – lk 36 - Pildileht: Kinnistud tee ääres 2 – lk 37 - 1938.a katastrikaart – lk 38 - 2012.a internetikaart – lk 39 SAATEKS Kogumik „Vao põlisküla taluperede lood“ hõlmab perioodi talude päriseksostmisest Vao mõisalt kuni äravõtmiseni kolhoosi (1885-1949) ja põgusalt kaasaega, näitamaks mis on saanud omaaegsetest taludest ja peredest aastaks 2012. Vahepeale jääb ligi poole sajandi pikkune ajavahemik, ühispõllunduse aeg. Ajendas mind lugu kirja panema tõik, et olen pea ainus praegu Vao külas tegutsev ja seal enne kolhoosikorra kehtestamist elanud inimene. Ma olen ise kokku puutunud nende talude väärikate peremeeste ja perenaistega. Mul on silmade ees ka omaaegsed hooned ja taluõued. Kirja panduna saavad need teadmised kättesaadavaks ka omaaegsete taluperede järglastele. Aastatel 1885-1895 osteti Vao mõisalt päriseks kõik Vao küla 27 renditalu. 1949.a võeti talud kolhoosi. 1991.a maareformi seadusega läksid maad tagasi endiste omanike pärijatele. Praeguseks on pärijate omandis 8 talu põllumaad. Hooneid on säilinud ja tänaseni kasutusel 11-l kinnistul. Lisaks päriseks ostetud 27 põlisküla talule, moodustati 1919.a maareformiga Vao mõisa maadele veel arvukalt asundustalusid. Paljudes neist elatakse järjepidevalt tänaseni. Uurida ja kirjeldada tuleks ka nende talude ja perede lugusid. Ka küla lugu tuleks uurida ajas tagasi. On ju tore saada teada, kuidas toimetati siinmail enne meid, tundma õppima oma juuri. Lihtsam on seda teha käesoleva ülevaate abil. Töös tutvustatud allikate kaudu saab igaüks kergema vaevaga koostada oma talu ajaloo ja perekonna sugupuu. Tuleks innustada ja abistada maaomanikke korda tegema mahajäetud taluasemeid, võssakasvanud kopleid ja teeääri. Tähistada tuleks talude asemed nimesiltidega. Kaasata tuleks ka mujal elavaid maaomanikke. Ühiste ettevõtmistega kasvaks kogukonnatunne. Vast saab Vao küla kohta kirjapandu mõningal määral eeskujuks ja innustajaks teistelegi küladele uurimaks oma kodukoha asustuse ajalugu.

2


ASUKOHT Vao on ridaküla Põltsamaa jõe alguse allikaterohke ürgoru nõlvadel. Põlisküla talude hoonestus paikneb jõeoru loodenõlval piki muinasaegset Rakveret Paidega ühendavat teed: 11 talu ligikaudu 1 kilomeetri pikkusel lõigul. 1,5 km kaugusel Tagakülas oli 3 talu, Imakaevu külas veel 4 talu. Mõisamaa küla 7 talu on ürgoru vastasnõlval hajali, äärmiste vahemaa põhja-lõunasuunas 1,2 km. Tagaküla nimetust ametlikult ei eksisteerinud, kuid nende kolme talu hooned olid kompaktselt koos ja muudest taludest kaugel. Pärna, Kaasiku ja Vansi taludeni viis küla karjatee. See algas Salla ja Tooma talude vahelt ja möödus tuuleveskist. Edasi kulges tee piki laienevat, tükati puude ja põõsastega kaetud uhteorgu Tagaküla taludeni ja sealt karjamaa metsadeni. Sealtkaudu sai ka üle raudtee Põdrangu mõisani ja edasi Tamsalu alevikuni. Imakaevu külasse viiv vankritee algas Mõisamaa külast Luu mäe alt Pupso ja Kooli talude vahelt. Imakaevu külas oli 4 põlistalu (Kangru, Metsavahi, Kutsari ja Jaani) ning hilisem eraldi asuv Nõmmevälja talu. Imakaevu külani viiva tee haru suundus piki jõeorgu kuni läteteni Ilumäe all ja edasi Loksa külani. Vao küla talude metsad puutusid loodest kokku Põdrangu mõisa metsadega. Mõisamaa küla maadest põhja poole jäid Ärina mõisa metsad, kirdesse Kirikumõisa maad ja idasse Kaarma mõisa põllud. Jõeäärsete koplite taga oli Ebavere mets ja mägi, mis kuulusid Vao mõisale, hiljem oli seal riigimets. Edelasse jäid Vao mõisa põllud, hilisemad asundustalud. Enne raudtee rajamist kulges Rakveret Paidega ühendav tee Väike-Maarjast Järva-Jaanini läbi Mõisamaa, Vao, Risu ja Pikevere külade. Munakivitee Ebaverest Ilmanduni rajati I Maailmasõja ajal ühendamaks Kiltsi raudteejaama selle muinasaegse teega. Kõrtsid olid tollal peatus- ja puhkekohtadeks. Samas olid ka sepikojad. Mõisamaa küla kõrts asus praegusel Jõesoo kinnistul. Teispool teed Kure talu koplis oli sepikoda alles veel 1950.-tel. See oli suurem tavalistest talude sepapadadest. Vao külas oli kõrts Ebaveresse suunduva tee hargnemise kohal praeguse Andrekse talu maal ja sepikoda Juhani talu hoonete kõrval vahetult tee ääres. Kõrtside ja sepikodade tähtsus hääbus pärast raudtee kasutusele võtmist. Looduslikud eeldused viitavad sellele, et tegu on põlise asustusega. Kütid-kalurid-korilased liikusid piki jõgesid. Aastaringsed eluasemed rajati põldude raadamiseks sobivatesse kohtadesse. Vao külas on Luu mäest loode suunas õhukese pinnakattega paeplatoo. See ala oli meie esivanematele jõukohane metsast põllumaa tegemiseks aletamisega. Samas oli ka teine eluks vajalik eeltingimus – puhas allikavesi. Talude päriseksostmise ajaks olid hooned jäänud jätkuvalt jõeäärsele alale, põllud olid aga veninud 100 meetri laiuse ribana 1,5 km kaugusele hoonetest. Põllutee oli kahele naabertalule ühine ja algas kummagi talu õuest. Mõisamaa küla talude põllud paiknevad Vao jõe edelapoolsel kaldakõrgendikul palju kompaktsemalt hoonete suhtes. Arheoloogilisi leide pole teada, uuringuid ei ole tehtud. Põlispõlde haritakse jätkuvalt tänaseni. Siinse ala aluspõhja moodustab kohati üle 20 m paksune karplubjakivi ehk rõngaspaas, mis on tekkinud Siluri ajastul üle 400 miljoni aasta eest. Meieaegsed maastikud ja pinnavormid tekkisid pärast viimast jääaega. Ligikaudu 1 kuni 2 km paksune jääkilp loode suunas taganedes lihvis ja kriipis paekivi kihte jättes need kohati paljaks. Samas moodustasid jää sulaveed kokkulükatud ja kulutatud materjalist mägesid ja orge, järvi ja jõgesid. Vao küla aadress oli tsaariajal: Eestimaa kubermang, Viru maakond, Väike-Maarja kirikukihelkond, Vao mõis, Vao küla ja edasi talu nimi. Mõisamaa küla nime puhul tarvitati ka eesliidet Vao-Mõisamaa eristamaks teistest samanimelistest küladest. Praegu on aadress: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald. Vao põlisküla, Imakaevu ja Tagaküla talud kuuluvad koos mõisa ja asundustaludega Vao küla nimetuse alla, Mõisamaa küla majapidamised aga Ebavere küla koosseisu. Mõisamaa küla nimi eksisteerib kaasaegsel Maa-ameti kaardil vaid tee nimes: Väike-Maarja – Mõisamaa tee.

3


PÕLISTALUD Vao mõisas algas renditalude päriseks ostmine 1883.a. Siis mõõdistati Vao ja Mõisamaa küla 27 talu maad ja koostati kaardid iga talu ostu-müügi lepingu juurde. Koostati ka üldine talude hindamise kaart ”Taxationakts des Hofs- und Bauerlands des Gutes Wack, Kirschpiel Klein-Marien, Kreis Wierland. 1884 M 1:4200”. Materjalid on Tartus Ajalooarhiivis: EAA.2486.1.3438. Kaardilt on näha ka talude hoonestus - kõigil taludel on rehielamud ja mõned väiksemad hooned õue ümber. Kohe tuli maksta 10 % müügihinnast, ülejäänu 10 aasta jooksul. Talud pidid võtma ka osa mõisa võlga pankadele oma kanda. Talude ostu-müügi lepingud mõisaga olid sõlmitud valdavalt aastatel 1885, 1892 kuni 1895. Varasematel on tekst saksa ja eesti keeles, edasi vene ja eesti keeles, hiljem ainult vene keeles. Eestikeelsete kirjetega kaartidele on hiljem kohanimed kirillitsas peale kirjutatud. Samas töös on ka talude nimekiri - Verzeichniss der Wirthschaftseinheiten und ihrer Pachtbedingungen für das Gut Wack: Namen der Wirthschaftseinheit / Betrag der Pachtzahlung in baarem Gelde / Rubel. - Vao mõisa majandusüksuste ja nende renditingimuste nimistu: Talu nr., nimi ja renditasu rublades. Järgmine kaart, mis näitab talude seisundit on koostatud eelmisest 40 aastat hiljem. 1919-1920. a maareformiga seoses koostati kompleksne töö - ”Vao vallas Vao mõisa järgi asuvate maakohtade katastri hindamise plaanid ja Vao mõisa metsa plaanid ühes katastri hinde väljaarvamise toimikuga” Töö on Tallinnas Riigiarhiivis: ERA.62.28.24001. Selles töös on väiksematel lehtedel külade kaupa Vao mõisast eraldatud talude plaanid M 1:5000 aastast 1924. Nendel plaanidel on näha tollane hoonestus, kus enamasti on juba eraldi ehitatud uued elumajad ja karjalaudad. Maareformi käigus moodustati Vao mõisa maadele arvukalt asundustalusid, sealhulgas Vao küla äärsetele nn vabadike maadele kümmekond talundit. 1938.a katastrikaardid M 1:10 000 annavad ülevaate tollasest maakasutusest ja hoonete paiknemisest. Vao küla on lehtedel XII-45 ja XII-46. Hea ülevaate taludest, inimestest, loomadest annavad põllumajandusloendused. 1917.a põllumajandusloendus. ERA.1831.1.1669. Ülevenemaaline 1917.a põllumajanduslik üleskirjutus. Loenduslehe tekst on vene ja eesti keeles. Täidetud on eesti keeles. 1939.a põllumajandusloendus. ERA. 1831.1.3926. Selle loenduse andmed näitavad millise tasemeni olid Vao küla talud jõudnud enne suurte muutuste algust. Iga maaüksuse kohta on koostatud Talundileht. Talundi nimetuse, küla, valla ja aadressi järel on neljal loendi lehel ära toodud andmed 234 punktis, mis on koondatud 11.-sse plokki. 1949.a. võeti talud kolhoosi. Omandireformiga seoses avaldati Väike-Maarja valla Infolehes aprillis 1994 külade kaupa talude ja maaomanike nimekiri. 2012.a Maa-ameti internetikaardil on näha praeguste kinnistute piirid ja nimed, ka põldudele rajatud uus teedevõrk. PÕLDUDE PEREMEHED Vaos osteti aastatel 1885-1895 päriseks 27 renditalu ja Kooli koht. 1939.-ks aastaks oli Tooma talu Vaost oli jagatud tütarde vahel kaheks, hiljem üks pooltest veel kaheks. Sidari ja Uuetoa talud Mõisamaa külast olid jagatud kaheks poegade vahel. Kutsari ja Jaani talud olid ühendatud suurtaluks. Küla kingsepa ja rätsepa majapidamised olid saanud 1919.a maareformiga asundustaludeks. Ääremaadele olid jäänud mõned popsnike saunad. 1939.a põllumajandusloenduse andmatel oli Vao küla 34 majapidamisel kokku 552 ha põllumaad. Taludes elas kokku 101 pere liiget ja töötas 42 palgalist – sulased, tüdrukud, karjalapsed. Suurematel töödel kasutati lisaks päevilisi. Enamikus taludest oli 2 tööhobust ja

4


vajalik komplekt põllutööriistu. Sigu ja lambaid kasvatasid müügiks vaid üksikud talud. Mesiperesid oli 10 talul kokku 34. Põllusaadustest müüdi peamiselt kartulit Vao mõisa viinavabrikule. Põhiline sissetulek saadi piimakarjast. Paljudes taludes peeti tõulehmi, regulaarselt käis neis karjakontrolli assistent. Külas oli 168 lüpsilehma, talu kohta 3-14. Suvel lüpsti lehma kohta veidi üle 10 kg piima päevas. Võrdluseks - 2010.a. oli AS Vao Agro Veski farmis 323 lehma, päevane piimatoodang lehma kohta oli 33,8 kg. Farmis töötas 19 inimest, haritavat maad kasutati 905 ha. Majandust ja kultuurielu elavdas oluliselt külaelanike osavõtt mitmete seltside tegevusest. 1949.a kevadel tehti Vao külasse kolhoos „Sirp ja Vasar“. Mõisamaa küla majapidamised ühendati Kaarma küla kolhoosiga. Ainult Mäeotsa talu peremees Theodor Komp võitles veel mõnda aega järjest tõusvate maksudega, ennem kui alla andis. 1991.a maareformi seadusega läksid maad tagasi endiste omanike pärijatele. 2012.a. on valdav osa Vao küla talude põllumaast uute suuromanike valduses. Praeguseks on endiste omanike pärijate omandis 8 talu põllumaad, ehk alla veerandi üldisest põllumaade pindalast. Nende talude omaaegsed nimed langevad kokku praeguste kinnistute nimedega: Kure, Uuetoa, Kusto, Selja, Uustalu, Visparra, Andrekse ja Pärna. Ainsana harib oma esiisade põldu Visparra talu peremees. Metsamaade osas on pilt kirjum ja pole maakasutuse ajaloolistele trendidele nii iseloomulik. Hooneid on säilinud ja tänaseni kasutusel 11-l kinnistul. Aastaringselt elab 8-s majapidamises kokku 18 inimest. Suveti on külas rahvast 2-3 korda rohkem. Loomi ei peeta. Sidumaks kaasaegseid kinnistuid omaaegsete taludega on lisatud kaardid erinevatest aegadest: 1938.a katastrikaart M 1:~20000 ja pea samas mõõtkavas 2012.a internetikaart. Sidumaks olemasolevaid hooneid või varemeid kaasaegse kinnistu ja vana talu asukohaga on lisatud pildilehed fotodega külatee äärsetest rajatistest. KÜLATEE KIRJELDUS Selguse mõttes toome alguses ära kinnistu praeguse nimetuse, edasi omaaegse talu nime ja numbri ning seisundi selgituse. Sel kombel on käsitletavad kohad hõlpsasti leitavad looduses ja kergesti määratletavad kaasaegsete interneti kaartide abil. Vao põlisküla läbiva ajaloolise Mõisamaa – Vao – Ilmandu tee kirjeldust alustame kirikukihelkonna keskuse, Väike-Maarja poolsest otsast. Mõisamaa küla teede ristist viib põhjapoolne harutee praeguseks suletud prügilani ja lõunasuunas heitvee puhasti poole. Lõpetame Saekaatri kinnistu juures, kust tee hargneb Ebavere ja Vao mõisa poole. Ligikaudu 1,8 km pikkust teelõiku ääristavad 19 kinnistu maad või 14 vana talu valdused. Kinnistamata maaga külgnevaid teeservasid on 0,8 km ulatuses. Mõisamaa küla teede ristist lõuna pool on Jõekääru kinnistul, endise Kure talu krundil sisselangenud katusega maja vare. Samas tee põhjapoolsel küljel on Kure kinnistul tühjade aknaaukudega maja vare. Järgmisena ulatub teeni 50 m ulatuses Raba kinnistu, endise Soo talu maa. Ennevanasti oli seal tee ääres kõrts ja vastas üle tee, Kure talu koplis mahukas sepikoda. Jõesoo kinnistult viib tee kaugemal Killi kinnistule ehitatud uute hoonete juurde. Varem kuulus maa rätsep Kichlefeldti Kopliotsa A-104 asundustalule. Selle hooned on hävinud. Jõesoo kinnistu külgneb teega 60 m ulatuses. Maantee käänakul Luu mäe otsas Mäeotsa kinnistul paikneb kunagise Vao külakooli renoveeritud hoone. Mäe otsas on ka kingsepp Kichlefeldti Kopliotsa A-104 asundustalu hoonete asemed. Mäe nõlvad ja endise Pupso nr 15 talu ase on korrastatud pargiks. Kinnistu külgneb teega 200 m ulatuses. Seda kontrastsem on vaade lõunapool teed paiknevale umbselt võssa kasvanud tühermaale, vanade Soo ja Pupso talu koplitele. Tegemist on jätkuvalt riigi

5


omanduses oleva kinnistamata maaga, mida käsitatakse reservina puhastusseadmete laiendamiseks. Tühermaa ulatus piki teed on 620 m. Teest põhja poole jääv Luumäe nõlv 480 m ulatuses kuulub Liivapõllu kinnistule. Liivapõllu asundustalu hoonete varemed jäävad mäe taha ja teele ei paista. Teest lõuna poole jääb 180 m ulatuses Suurallika kinnistu. See asub endise Tisleri nr 14 talu allikaterohkes koplis. Talu pärijad jätsid enda omandisse vaid selle tänaseks enamasti võssakasvanud heinamaa tüki. Suurallika kinnistul vahetult tee ääres paikneb posti otsas ka Vao küla toitev elektritrafo. Edasi on vaatluse all ca 1 km pikkune teelõik reas paiknevate Vao põlisküla talude kohal. Selle ääres on 11 omaaegset põlistalu aset. Talu õue laiuseks polnud sadat meetritki. Luumäe kõrval on Tammiste kinnistu, endine Tisleri nr 14 talu. Elumaja on värvitud. Järgmine on Vahepeenra kinnistu endise Urgase nr 13 talu maadel. Sealt algab põldudevaheline harutee, mis viib Meibaumi kruusakarjääri ja talude metsadeni. Selja kinnistul, endisel Selja nr 12 talul on säilinud elumaja ja tall korda tehtud. Jõepere kinnistul, endise Uustalu nr 11 maadel on teest eemal paiknevad hooned korrastatud. Viisparra 2 kinnistu hõlmab endise Obediku-Tengo nr 10 talu rehielamu ja tootmishoonete aluse ala. Rehielamu on remonditud, maakivist ait renoveerimisel. Tengo kinnistul on endise Obediku-Tengo nr 10 talu „Valge maja“ ja selle taga vastasutatud puuviljaaed. Viisparra kinnistu omanik, endise Viisparra nr 9 talu pärija on korda teinud mahapõlenud elumaja aluse keldri ja poole küla talude koplid. Toomavälja ja Tooma III kinnistud paiknevad endisaegse Tooma nr 8 talu maadel. Hoonete asemed ja koplid on võssa kasvanud. Toomavälja ja Pillaku kinnistu vahelt läheb karjatee tuuleveskini ja edasi Tagaküla taludeni ja metsadeni. Pillaku kinnistu on endistel Salla nr 5 ja Tidriku nr 4 talu maadel. Tidriku puust elumaja on säilinud, õuel kivist seintega kõrvalhoone. Salla hoonete asemed ja koplid on võssa kasvanud. Juhani talu nr 3 kinnistul on põlenud maakivist keldrile ehitatud uus katus. Hoonete asemed, aed ja koplid on võssa kasvanud. Väravasse on paigutatud mälestustahvel. Saekaatri kinnistule, endise Andrekse nr 2 (1938.a kaardil ekslikult Välja 2) talu õuele on rajatud saekaater – raamsaag ja seimer. Pärimuse kohaselt oli seal ennevanasti kõrts. Õbediku nr 1 talu ase on ainsana teest lõuna pool ja seni kinnistamata maal. 1938.a kaardil on põldude kohale kirjutatud ekslikult Kalda 1. Teest lõunapoole, vahetul Ebavere poole suunduva tee äärde jääb endine kõrtsi koppel. Õbediku õu, hoonete asemed ja koplid on võssa kasvanud. Mõisamaa küla teede ristist lõunasuunas kulgeva tee äärde jääb kolm hoonestatud kinnistut. Selle tee kaudu sai omal ajal Ebavere mäele. Puhasti kinnistule, endiste Kure ja Kusto talu koplitesse on rajatud Väike-Maarja heitvete puhastusseadmed. Hoonete asemed on võssa kasvanud. Mänukse kinnistul on säilinud ja hästi korras hoitud vana talu elumaja ja tall. Siimu kinnistul on hästi säilinud ja uuemal ajal renoveeritud omaaegne rehielamu. Teede ristist põhja poole kulgeva põllutee idaserva jäävad Kure, Raba, Uuetoa ja Heina kinnistute põllumaad. Endise Soo talu ase jääb Raba ja Uuetoa talu ase Kähriku kinnistule. Sidari talu ase jääb suletud prügila alla. Uuetoa talu asemele on paigutatud mälestustahvel. Tagakülas Põllupiiri kinnistul on Kaasiku nr 7 talu hooned ja ümbrus korrastatud. Veskipõllu kinnistule jäävad Vansi nr 16 ja Pärna kinnistule Pärna nr 6 talu hoonete asemed. Imakaevu küla (1938.a kaardil on kirje Mõisamaa) kohal on Põlluserva ja Veskipõllu kinnistute nurgas Kutsari nr 19 ja Kangru nr 17 talude hoonete võssa kasvanud asemed. Metsavahi kinnistult on Metsavahi nr 17 talu ase kadunud. Nõmmevälja kinnistul on keset põldu Meibaumi kruusakarjääri lähistel näha Nõmmevälja A-98 talu hoonete ase.

6


TALUPERED Andmestikud. Ajalooarhiivist Tartus on saadud interneti teel talude ostulepingute koopiad, tehtud väljavõtteid kirikuraamatutest, võetud andmeid hingeloenditest, vallaelanike nimekirjadest ... Riigiarhiivis Tallinnas on tehtud koopiad põllumajandusloenduste lehtedest, maareformi kaartidest jne. Inimeste elukäigu kirjeldamisel on eriline tähelepanu pööratud taludele ja haridusele. Päriseks ja pärandatavaks ostetud talu tegi talupoja vabaks – kindlustas äraelamise ka järgnevatele põlvkondadele. Haridus võimaldas saada „saksaks“ – kergema elu peale. Talu päris enamasti üks laps, teistele oli haridus elus edasijõudmiseks eriti tähtis. Taluperede lugusid on kirjeldatud üldjuhul talude päriseksostmise ajast kuni kolhoosideni. Põgusalt on kirjeldatud järglasi kuni kaasajani. Näidatud on ka taluperede omavahelist sugulust, peretütre siirdumist teise tallu perenaiseks. Kõiki taluperesid hõlmavad allikad on 1939.a põllumajandusloendus ja vallaelanike register EAA.1.71; 1925-1932. Kirikuraamatutest on kõige rohkem kasu olnud personaalraamatutest, sest need on üles ehitatud taluperede kaupa. Olulisi fakte on teatanud ja inimesi piltidel tuvastanud 24.02.1919 Mõisamaa külas Soo talus sündinud Leida Liiva, neiuna Martens. Vaatamata kõrgele eale on tal väga hea mälu. Mõndagi on kirja saanud küla ainukese läbi karmide aegade oma majas elanud Selja talu perenaise Linda Veisberg´i (1908-1996) ja tema õe Leida Meibaum´i (1917-2005) juttudest. Leida oli ka kolhoosi liige selle algusest kuni lõpuni. Vao küla taluperedest põlvnenud inimesi elab kaasajal laiali üle Eesti, ka Saksamaal, Austraalias ja Kanadas. Kokku on nendega saadud ja neid küsitletud siis, kui nad on oma kodukohta külastanud. Kontakte on loodud ka telefoni ja interneti teel. Abiks on olnud mõne talupere kohta koostatud sugupuud: Selja, ja Metsavahi talu Veisbergid (Olev Kitsas), Soo ja Siimu talu Martensid ning Mõisamaaa küla Veisbergid (Riina Arpo), Uuetoa talu Dannebergid (Ülo Potivar), Juhani talu Tombergid-Tomplid. Põhjalikumad suguvõsa uurijad (Urve Kolde, Tiina Randla snd Tomberg) on hingeloendite (1782-1858) ja muude allikate toel jõudnud kuni Põhjasõja eelse ajani. Tollased nälja- ja katkuaastad elasid üle Hõbbedikko Hans *1675 ja Kreet (Krõõt). Nende järglased kandsid hiljem perekonnanimesid Trei, Dengo, Krüger, Danneberg. Kaugemalt, praeguse Kunda kandi aladelt tulid(toodi) Vaosse 19.saj esimesel poolel Tombergid-Tompelid. Lood nagu vendade Grimmide muinasjuttudes (Hans ja Grete). Iga talupere kohta on koostatud omaette väike lugu. Talupere loo ülesehitus on järgmine: talu nimi 1939.a kujul; 1884.a rendiraha, talu nimi ja number; päriseksostu aasta, peremehe nimi, hind ja talu suurus; 1917.a loendus; 1939.a loendus: talupere, loomad, elumaja, põlvnemineperekonna lugu, kinnistu (nimi) kaasajal. Taluperedes elanud inimeste kohta on andmeid esitatud kokku 37 majapidamise kohta (27 põlistalu, neist pungunud 5 peret, Kooli talu, 3 asundustalu ja ühe vabadiku ning veskikoha pered). Teiste vabadike peresid on käsitatud koos põlistalu rahvaga, mille maadel nad asusid (Juhani, Tisleri, Kure). Tabelid talude päriseksostmisest ja taludest ning peredest 1917. ja 1939.a. on lisatud. Tabelid ja taluperede lood annavad mõningase pildi talude arengust alates päriseksostmisest kuni äravõtmiseni kolhoosi ja ka sellest, mis neist tänaseks on saanud. Talundi nimetus ja pidaja nimi on antud loendilehele kirja pandud kujul. Andmete õigsust on kinnitanud oma allkirjaga talundi pidaja ja loendaja. Loendajaks oli enamikel juhtudel Kustu talu perepoeg Harri Raudvee. Koopiad talude päriseksostmise lepingutest ja põllumajandusloenduste lehtedest on tekstile lisatud CD-l.

7


PEREDE LOOD Õbediku 1884 rent: 140 rbl; Oebbediko Trei nr.1 1885 päriseksost: Toomas Trei - 3300 hõberubla; 30 desssatini 1776 ruutsülda. 1917 loendus: Trei, Hans Tooma p; 30 desssatini, sellest põldu 20. 1939 loendus: Trei, Hans; maad 38,08 ha, sellest põldu 24,58. Talupere: 3+1 palgaline. Talupidaja Hans Trei on 64 aastane (õppinud kihelkonnakoolis), naine Henriette 53, tütar Linda 24, palgaline Abner, Elvine 23a. Loomad: 4 hobust, neist 2 tööhobust; 10 veist, neist 6 lüpsilehma (piimatoodang loendi eelsel päeval 60 kg); 2 siga; 4 lammast; 29 kana, 1 kukk ja 19 tibu. Elumaja oli 5 eluruumiga, ehitusaasta 1911. Talu päriseksostja Toomas Trei poeg Hans Trei (1875-1961) oli Väike-Maarja Põllumeeste seltsi asutajaliige, mängis puhkpilliorkestris. Tema naine Henriette (1886-1969) oli tuntud ühiskonnategelase August Lepiku õde. Nende tütar Linda Trei/Truumaa (1915-2008) lõpetas Väike-Maarja gümnaasiumi ja Tallinna sotsiaalinstituudi. Töötas patronaažõena Kiviõlis ja Simunas, viimati Porkuni kurtide laste internaatkoolis kasvatajana. 1950.a suurtulekahjus põlesid hooned maani maha. Talu taastas peretütar Linda Truumaa. Ta suri lasteta ja pärandas maa mujal elavale sugulasele. Too vahetas maa oma talu juurde ja nüüd kuuluvad Õbediku talu põllud Obediku ja Salme kinnistute koostisse. AS Vao Agro Veski farmi hoonete kompleks paikneb praegu keset Õbediku talu põlde. Käsil on veisefarmi laiendamine ja rekonstrueerimine 340 lehmakohalt 546 lüpsilehmakohani ja 546 noorlooma kohani. Loomad on vabapidamisel, moderniseeritakse sõnnikukäitlus. Piimatoodang lehma kohta päevas oli 1998.a. – 13,8 liitrit, 2010.a. - 33,8 liitrit. 2010.a. töötas farmis kokku 19 inimest. Andrekse 1884 rent: 140 rbl; Andrekse nr.2 1885 päriseksost: Jüri Essenson - 3100 hõberubla; 29 desssatini 1552 ruutsülda. 1917 loendus: Essensohn, Mart Jüri p; 29 desssatini, sellest põldu 18. 1939 loendus: Elvre, Aleksander; maad 37,04 ha, sellest põldu 22,00. Talupere: 4+3 palgalist. Talupidaja Mart Aleksander Elvre/Essensohn oli 61 aastane (õppinud kihelkonnakoolis), naine Rosalie 40, kaksikutest tütred Elju ja Hilja 11. Palgalised: Kleitsmann, Hilda 42a; Novik, Vladislav 32a; Novik, Jenissenja 28a. Loomad: 4 hobust, neist 2 tööhobust; 10 veist, neist 5 lüpsilehma (piimatoodang loendi eelsel päeval 50 kg); 1 siga; 9 lammast; 50 kana, 2 kukke ja 8 tibu, 21 hane, 1 kalkun; 2 mesiperet. Elumaja oli 5 eluruumiga, ehitusaasta 1896. Talul oli ka viljakuivati ja saun. Andrekse oli Vao küla postitalu. Elumaja teepoolsel küljel oli kollast värvi postkast. Ülemisse osasse sai pilu kaudu panna oma ärasaadetav kiri. Hobusega ringi sõitev postimees avas oma võtmega postkasti külgseina, võttis kaasa kirjad ja pani oma postikotist kogu küla kirjad ja ajalehed postkasti alumisse osasse. Taluperest tuli keegi, avas oma võtmega postkasti ja viis kogu küla posti tuppa. Sinna tulid muud pered oma posti järele, tavaliselt lapsed. Andreksel oli ka telefon. Pärimuse kohaselt oli Andrekse talu asukohas varem kõrts. Talu päriseksostja Jüri Essensoni poeg Aleksander Elvre (1877-1954) oli aktiivne ühiskonnategelane, oli põllumeeste seltsi juhatuses, oli olnud ka vallavanem. Tema vanemast (pool)vennast Augustist *1866 sai Vao tagaküla Pärna talu peremees, nooremast vennast Rudofist *1883 suurtalu pidaja Rakvere taga Sõmerul. Aleksander Elvrel Liine Tikasega sündisid kaksikud tütred Elju ja Hilja. Nende ema suri sünnitamisel. Abielust Rosalie Tischleriga sündis veel 3 tütart. Liidi, Eleonore (Elle) ja Valvi.

8


Elju ja Hilja*1927 pidasid Koonus talu. Elju oli hiljem Laekvere MTJ raamatupidaja, viimati Muugal raamatukoguhoidjana. Tal on 2 last Hilja *1927 oli Koonus kolhoosis, hiljem töötas Kehras Ta on harrastuskunstnik, kord oli ka näitus Väike-Maarja rahvamajas. Tal on tütar, kel 2 last. Liidi *1932 õppis Rakvere pedagoogilises koolis (õpetajate seminaris) ja oli kooliõpetaja. Tema tütar on arst, poeg õpib Tallinna ülikoolis. Elle *1933 õppis kontroll-assistentide koolis Arknal ja edasi Kehtnas agronoomiks, töötas Koonu kolhoosis ja Väike-Maarja KEK-is, ka haiglas. Elle poeg on ehitaja. Valvi *1939 õppis Tallinna meditsiinikoolis ja töötas medõena. 1949.a. võeti talu kolhoosi. 1950.a suurtulekahjust jäi Andrekse talus järgi vaid elumaja. See kuulus mõnda aega jahimeeste seltsile, hiljem lammutati. Hoonete asemetele on rajatud saekaater. Põllule ulatub ka Veski farmi kinnistu. Saekaatri kinnistul paikneb kolhoosi ajal rajatud saekaater. Ühise katuse all on saekaater ja seimer. Olmehoone ja varjualune on ehitatud hiljem eravalduses olles. Andrekse kinnistu muu maa on Elle poja ja Liidi tütrepoja omandis. Juhani 1884 rent: 125 rbl; Juhani nr.3 1885 päriseksost: Juhan Domberg - 2700 hõberubla; 26 desssatini 1072 ruutsülda. 1917 loendus: Tomberg, Johan Johani p; 28 desssatini, sellest põldu 15; rentnik Johannes Eliase p Mägi. 1939 loendus: Tomberg, Heinrich; maad 29,2 ha, sellest põldu 16,2. Talupere: 2 palgalist. Talupidaja Heinrich Tomberg oli Väike-Maarja tarvitajate ühisuse ärijuht (käinud kihelkonnakoolis). Talus töötasid palgalised Moora, Valter 27a ja Pajumäe, Luise 45a. Loomad: 3 tööhobust; 8 lüpsilehma (piimatoodang loendi eelsel päeval 100 kg); 2 siga; 5 lammast; 20 kana, 1 kukk. Elumaju oli 2: 6 eluruumiga, ehitusaasta 1937 ja 3 eluruumiga, ehitusaasta 1880. Talu maadel oli veel 3 elamut: lauda taga tee ääres sepapada koos eluruumidega ja koplites 2 väikeelamut, mis kuulusid Johannes Mägile ja Helene Müllerile (endine külakõrtsi koht). Kingsepp Mägi oli abielus talu leseks jäänud perenaisega. Tema majas elas kaks peret: sepp August Kala naise Alviinega, sündinud Veerbaum Urgase talust ning möldri lesk Alma oma lastega: Ainu, Laine, Juku. Sepapajas hoiti talu vilja, oli aida eest. Majas elas viimati Elfriide Kuusk ja tuuleveski mölder Eduard Veer Urgase talust. Elfriide Kuusk oli Visparra talu perenaise õde. Talu päriseksostja Juhan Dombergi (1838-1917) isa Jakob (1811-1872) oli sündinud Andjal abiellunud Mari Juhani t Dengoga (1815-1873)Vaost. Juhan oli abielus An Mardi t Vehikuga (1837-1890) Pandiverest. Pärast Juhani surma 1917.a. pärisid talu tema poeg 2-.st abielust Kristina Jaani t Meibaumiga *1861 Juhan Tomberg (1895-1956) ja tema poja Mart Tombergi (1974-1904) poeg Heinrich. Talu pidas Mardi lesk Anna oma 2. mehe Johannes Mägi ja tütardega Meeta *1910 ja Linda *1919 kuni 1930.-te aastate keskpaigani. Edasi pidas talu Heinrich sulase ja teenijatüdruku abiga kuni 1940.a-ni, mil perekond siirdus tallu. Juhan Tomberg (1895-1956) töötas põllutööministeeriumis Tallinnas ja suri järglasteta. Heinrich Tomberg abiellus Alviine Juhani t Danneberg`iga (1901-1968) Mõisamaa küla Uuetoa talust. Neile sündis kolm poega, kes kõik lõpetasid Väike-Maarja keskkooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi. Uno`st (1929-1994) sai maaparandusteadlane, Henn`ust (1930-2009) maaparandusinsener, Eino *1930 õppis mäeinseneriks ja töötas aastaid põlevkivikaevandustes. Uno tütar on arhitekt, tal on 3 poega. Hennul lapsi polnud. Eino tütar on Tallinna tehnikaülikooli õppejõud, tal on 3 last. Eino poeg on kaitseväe ametnik tal on

9


kahest abielust 4 last. 1945a. Heinrich Tomberg arreteeriti, sõjatribunal mõistis 20a sunnitööd + 5a asumisel ja vara konfiskeerimine. Ta suri 1949.a. Siberis Norilski sunnitöölaagris. 1949.a kevadel võeti talu - säilinud vara ja maa kolhoosi. Tallu tuli elama Varda pere. Sügisel murdis Alviine Tomberg kolhoosipõllul puusaluu ja invaliidistus 48 aastaselt ning jäi käima karkudega kuni surmani 1968.a. 8.05.1950 põles Juhani talu maani maha koos poole Vao küla taludega. Perekonnast polnud kohal kedagi. Varda pere põles Juhani talus teistkordselt. Kolm venda leppisid 1990.a. kokku, et Juhani talu taastab vanem vend Uno. Maakividest seinte ja raudbetoonist laega keldri varemetele kavandas ta koos arhitektist tütrega ehitada uue elamise. Varus ehituspuitu, muretses aiatraktori ja mullaharimisriistad ning asus tütrepoegadega metsa korrastama. Pärast Uno surma müüs tema teine naine Juhani talu kinnistu põllumaa ja hoonete asemed. Praegu on talu asemele püstitatud mälestustahvel. Tidriku 1884 rent: 130 rbl; Tidriko nr.4 1892 päriseksost: Jaan Juhani p Wahlberg - 2200 hõberubla; 27 desssatini 1472 ruutsülda. 1917 loendus: Wahlberg, Jaan Johani p; 26 desssatini, sellest põldu 14. 1939 loendus: Hiiemäe, August; maad 30,16 ha, sellest põldu 15,50. Talupere: 2+1 palgaline. Talupidaja Hiiemäe, August oli 29 aastane (õppinud algkoolis), naine Elma 37a, karjane Veerbaum, Kalju 10a. Lapsi neil polnud. Loomad: 2 hobust; 5 veist, sh 3 lüpsilehma, 30 kg piima toodeti eelmisel päeval; 4 lammast, 3 utte; 13 kana, 1 kukk; 8 parti. Elumaja oli 4 eluruumiga, ehitusaasta 1904. Talu päriseksostja Jaan Wahlberg *1860 oli August Wahlberg/Hiiemäe isa Hansu vend. Temal lapsi polnud ja uueks peremeheks sai Jaani (pool)vend Hans Wahlberg *1868. Augusti *1910 vend Karl *1907 võttis naiseks Natalie Sireli ja temast sai Vao küla Tooma 22 talu peremees. Tidriku talu Wahlbergid/Hiiemäed on pärit samast tüvest Mõisamaa küla Kustu talu päriseksostja Jüri Wahlbergiga. Perenaine Elma (kutsuti Liisiks) oli pärit Vao küla Urgase talu Weerbaumite suguvõsast. Lapsi neil polnud. 1949.a. võeti talu kolhoosi. 1950.a suurtulekahjus jäi Tidriku elumaja puutumata ja nüüd on selle ümber moodustatud vähese maaga Pillaku kinnistu. Salla 1884 rent: 120 rbl; Salla nr.5 1892 päriseksost: Juhan Mardi p Mühlberg - 2000 hõberubla; 27 desssatini 1968 ruutsülda. 1917 loendus: Mühlberg, Johan Mardi p; 27 desssatini, sellest põldu 11. 1939 loendus: Juhkam, Juhanes; maad 30,0 ha, sellest põldu 15,6; Talupere: 4. Talupidaja Juhkam, Juhanes oli 51 aastane (õppinud algkoolis), naine Anna 51a, pojad Martin 18 ja Lembit 11. Loomad: 2 hobust, 1 varss; 5 veist, sh 4 lüpsilehma, 45 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 1 siga; 7 lammast; 25 kana, 2 kukke. Elumaja oli 2 eluruumiga - rehielamu, ehitusaasta 1870. Talu päriseksostja Juhan Mardi p Mühlberg (1858-1917) oli abielus Mari Juhani t Tombergiga *1863 Vao küla Juhani talust. Nende tütar Johanna Emilie /Anna/ *1888 läks mehele Johannes Ado p Juhkamile *1888, kellest sai Salla talu peremees. Neil oli 2 poega. Martin jäi kaduma Saksa sõjaväes. Lembitu järglaste kohta teateid pole. Sõja ajal tuli Salla tallu elama perekond Ingerimaalt. Nende pojast sai tunnustatud ehitaja, oli ka Tamsalu kultuurimaja ehitustööde juhataja, oli abielus Andrekse talu peretütrega. Tütar läks mehele Vansi talu peremehele. 1949.a. võeti talu kolhoosi. Hooned hävisid 1950.a tulekahjus. Põllud jäävad praegu Maarika kinnistu alla.

10


Pärna 1884 rent: 100 rbl; Pearna nr.6 1892 päriseksost: Karl Jüri p Essenson - 2000 hõberubla; 30 desssatini 1504 ruutsülda; 1917 loendus: Essensohn, August Jüri p; 30 desssatini, sellest põldu 17; 1939 loendus: Elvre, Alfred; maad 33,46 ha, sellest põldu 20.80; Talupere: 4+1. Talupidaja Elvre, Alfred oli 29 aastane (õppinud Väike-Maarja gümnaasiumis,) naine Marta 27a, isa August 72, ema Emilie 54 ja karjapoiss Feliks 12a. Loomad: 2 hobust; 7 veist, sh 4 lüpsilehma, 30 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 5 siga; 9 lammast; 25 kana, 1 kukk, 8 tibu; 10 hane; 7 mesiperet. Elumaja oli 2 eluruumiga - rehielamu, ehitusaasta 1890. Talu päriseksostjalt Karl Jüri p Essensonilt *1857 läks talu üle tema vennale Augustile *1866. Karli ja Augusti isa Jüri Essensohn (1825-1904) oli Vao küla Andrekse talu päriseksostja. Augustil olid pojad Eduard *1907 ja Alfred *1909 ning tütar Helmi *1917. Eduard Elvere oli bussijuht Tallinnas. Tema tütar Helvi on apteeker, tal on 2 tütart. Helmi lõpetas Väike-Maarja keskkooli 1936.a. ja läks mehele kuulsa laulja-tantsija Ülle Ulla isale. Tal on kolm last. Helmi poeg Arvo *1941 on arst, tal on üks laps. Helmi tütar Helve *1942 on medõde, tal on kolm last. Helmi poeg Toivo *1950 on kultuuritöötaja, tal on kaks last. Alfred Essensohn/Elvre oli abielus Marta Martensiga (1911-1985) Mõisamaa külast Siimu talust. Nende tütar Anne-Liis *1939 õppis Väike-Maarja keskkoolis ja kokakoolis, töötas Kadrioru kohvikus, hiljem trammijuhina. Anne poeg on õppinud Tallinna Polütehnilises Instituudis, töötab tolliametis. Anne tütar on lõpetanud Tartu ülikooli, töötab notari kontoris Tallinnas. Tal on kaks last. Alfredi ja Marta poeg Juhan-Mait *1943 lõpetas Väike-Maarja keskkooli 1962.a. ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1970.a. Töötas maamõõtjana ja maaparandajana. Juhani tütar on arst, tal on üks poeg. Juhani poeg töötab välisministeeriumis, tal on kaks last. Alfred arreteeriti 1945, pääses sunnitöölaagrist eluga ja töötas hiljem VäikeMaarja meiereis. 1949.a. võeti talu kolhoosi. Martast sai kolhoosi raamatupidaja. Praeguseks on hooned hävinud. Pärna kinnistu on Alfredi laste omandis. Kaasiku 1884 rent: 100 rbl; Kasiko nr.7 1885 päriseksost: Madis Künnamägi - 2200 hõberubla; 32 desssatini 512 ruutsülda. 1901 lesk Mari Künnamägi jt pärijad müüsid Kasiko 1900 rbl eest Isak Treimannile. 1917 loendus: Treimann, Isak Juhani p; 32 desssatini, sellest põldu 15. 1939 loendus: Talvik, Lembit; maad 35,19 ha, sellest põldu 19,60. Talupere: 3+2 palgalist. Talupidaja Talvik, Lembit oli 29 aastane (õppinud Jäneda põllutöökoolis), naine Leida 25a, isa Isak 75; palgaline Müller, Juuli 55 ja karjane Oissaar, Ilme 14a. Loomad: 2 hobust; 11 veist, sh 5 lüpsilehma ja 1 pull, 100 kg piima toodeti eelmisel päeval; 1 siga; 9 lammast; 40 kana, 2 kukke, 18 tibu. Elumaja oli 4 eluruumiga, ehitusaasta 1880. Isak Treimann *1864 oli pärit Rakke lähedalt Jaola külast – müüs oma talu Kadaka Kamariku paekarjääri alla ja ostis Kaasiku talu 1901.a. Tema poeg Arnold *1893 abiellus 1921.a. Luise Marie Venig´uga Kiltsist, oli hiljem kaitseliitlane Küti vallas. Teine poeg Heinrich *1900 sai surma Vabadussõjas. Kolmas poeg Lembit Treimann/Talvik *1910 oli lõpetanud Jäneda põllutöökooli ja jäi tallu. 1949 võeti talu kolhoosi. Lembit kolhoosi ei läinud, sai tööle Rakverre, hiljem kolis kogu pere sinna. Lembitu poja Tiidu kohta on teada, et abielu oli lahutatud, laste kohta pole andmeid. 1954.a. ostis Kaasiku hooned Marta Elvre, kui nende kodu Pärna talu rehielamu lagunes.

11


1987.a. ostis Elvretelt Kaasiku talu Vao kolhoos ja ehitas maja kapitaalselt ümber kahe korstnaga elamuks. Majja asus elama Veski farmi töötaja Ulve pere 1988.a. Praegu on hoonete ümber moodustatud Põllupiiri kinnistu, kus Ulve peab käsitöö-talu. Ulve kõik 5 last on õppinud Väike-Maarja gümnaasiumis. Neli vanemat on elavad juba iseseisvalt, noorim elab veel ema juures. Elumaja ja õuepealne vana ait on renoveeritud. Hoonete ümbrus on kujundatud pargiks, muru on niidetud suurtel pindadel. Kogu elamine on künka serval. Tooma 1884 rent: 143 rbl; Thoma nr.8 1885 päriseksost: Juhan Wehlmann - 3000 hõberubla; 36 desssatini 1392 ruutsülda. Juhan Wehlmannil oli 7 tütart. Tooma talu jagati pooleks tütarde Miina Tannebergi *1862 ja Liisa Sireli *1865 vahel. 1917 loendus, talu oli jagatud kaheks: Tooma: Tanneberg, Johan Jüri p; 18 desssatini, sellest põldu 9. Tooma: Sirel Jüri; 18 desssatini. sellest põldu 8. Edasi jagati Tannebergide pool Tooma talust omakorda nende tütarde vahel kaheks Marie Sergejevi *1897 ja Walfriede Margarethe Tannebergi *1900 vahel 1939 loendus, talu oli jagatud kolmeks: Tooma: Sergejev, Georg; maad 10,0 ha, sellest põldu 4,5. Talupere: 3. Talupidaja Sergejev, Georg oli 45 aastane, naine Marie 41a, poeg Vistislav 12a. Loomad: 1 hobune; 2 lüpsilehma, 15 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 3 siga; 7 kana, 1 kukk; 8 parti. Elumaja oli 2 eluruumiga, ehitusaasta 1890. Poeg Vistislav, kutsuti Viktor kadus Saksa sõjaväkke. Tema kohta tuli hiljem surmateade Inglismaalt (Viktor Lane). Sugulased käisid seal külaski. Tütar Helgi *1935 lõpetas VäikeMaarja keskkooli 1954, töötas kokana Asperes, abielust Vello Riksiga – 2 last. 2000.-te algul oli ta Tallinnas turismimessi teenindustoimkonnas. Praegu surnud. Kuusemäe: Tanneberg, Walphride; maad 9,96, sellest põldu 4,40. Talupere: 1+1 palgaline. Talupidaja Tanneberg, Walphride oli 39 aastane (õppinud vallakoolis), karjane Meidla, Leo 11a. Loomad: 1 hobune; 2 lüpsilehma, 15 kg piima toodeti eelsel päeval; 1 siga; 8 kana, 1 kukk; 7 parti. Elumajast kasutab poolt 2 eluruumiga, ehitusaasta 1888. Valfriede Dannebergil (1900-1942) oli Eduard Ilmsalu/Bormaniga (1887-1954) poeg Ilmar Danneberg (1935-1999) ja tütar Eha Haug(Danneberg) *1938. Mõlemal on järglased. Ilmari tütar Kaie Dannneberg *1976 tegeleb Genis sugupuuga. Elab Wasbek, Schleswig-Holstein, Saksamaa. Juhan Jüri p Tanneberg *1829 põlvneb Mõisamaa küla Siidari (ja Uuetoa) talu Dannebergidest. Tooma 22: Sirel, Jüri; maad 20,0, sellest põldu 9,0. Talupere: 2. Talupidaja Sirel, Jüri oli 75 aastane, naine Liisa 73a. Loomad: 1 hobune; veiseid 3, sh 2 lüpsilehma, 20 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 15 kana, 1 kukk. Elumaja 4 eluruumiga, ehitusaasta 1923. Liisa Wehlmannil *1865 ja Jüri Sirelil *1864 oli 3 tütart: Natalie, Amanda ja Linda. Talu sai Nataliele. Natalie (Taali) abielust Karl Hiiemäega *1906 (eestistatud nimi Wahlberg, Tidreki Augusti vend) sündis 8 last: Evi (Väike-Maarja), Heli (V-M), Aino (Venevere - 2 tütart, poeg), Milvi (Kunda), Hillar (Kiltsi - 2 poega), Eda, Jaan, Jüri Hiiemäe *1946 (oli abielus Mänukese talu omaniku Urve Veerbaumiga - 2 poega). Kõigi kolme Tooma-Kuusemäe talu hooned hävisid 1950.a suurtulekahjus. Põllud ja hoonete asemed jäävad Toomavälja ja Toomakolme kinnistute alla.

12


Visparra 1884 rent: 140 rbl; Wisparra nr.9 1992 päriseksost: Karl, Andrese p Burk - 4000 hõberubla; 42 desssatini 2336 ruutsülda. 1917 loendus: Purk, Karl Andrese p; 42 desssatini, sellest põldu 16. 1939 loendus: Burk, Karl; maad 46,94 ha, sellest põldu 17,50. Talupere: 1+2 palgalist. Talupidaja Burk, Karl oli 36 aastane (õppinud Paide linnakoolis) ja palgalised Kuusk, Alide 30a ning karjane Meidla, Erika 12a. Loomad: 2 tööhobust; veiseid 8, sh 4 lüpsilehma, 65 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 2 siga; 8 lammast; 4 kana, 1 kukk. Elumaja oli 7 eluruumiga, ehitusaasta 1921. Talu päriseksostja Karl Andrese poeg Burk *1859 oli abielus Lena Mihkli t Weisbergiga (1865-1903) Vao külast Uustalu talust. Nende tütar Alma Alvine *1895 oli lõpetanud Paide gümnaasiumi ja töötas kooliõpetajana Tapal. Teine tütar Antonie Lisette *1900 oli õppinud Paides ja tegi kunstkäsitööd Tallinnas. Poeg Karl August (1902-1981) sai talu. Peale talu võtmist kolhoosi 1949.a ja põlemist 1950.a. töötas Karl traktoristina, edasi oli metstööline Purdi metskonnas Järvamaal. Abielust Alide Kuusega (1908-1986) sündis 7 poega. Kalle suri noorelt. Enn *1940 on autolukksepp, tal on poeg. Rein *1943 on treial, tal on tütar ja 3 lapselast. Uudu *1945 oli autojuht-traktorist, praeguseks surnud. Tal oli tütar. Anti *1947 oli mööblitisler ja autojuht, tal on 2 poega. Peedu *1951 on autojuht-traktorist, tal on lapsi kahest abielust. Endel *1953 on autojuht-elektrik, tal on kahest abielust 3 last. Talude taastamise võimaluse avanemisel 1990.a. lepiti vendade vahel kokku, et Visparra talu taastab Anti. Ta on Vaos ainus mees, kes ise harib oma esivanematelt päritud põldu. Ta on rentinud maad juurdegi, kasvatab teravilja ja rapsi. Ta liitis Visparra talule juurde ÕbedikuTengo hoonete aluse maa ja taastab endisi hooneid. Ka on ta korda teinud jõe- ja maanteevahelised koplid Viisparra, Tengo, Jõepere ja Selja kinnistute piires. On kõrvaldanud kivid, välja juurinud põõsad ja puude kännud ning tasandanud maa. Külatee 340 m pikkusel lõigul pindalaga ca 0.8 ha on taastatud avar vaade jõeäärsele maastikule. Teravilja kasvatamisega hoiab ta maa korras uuesti võsastumise eest. Õbediku Tengo 1884 rent: 150 rbl; Oebbediko Tengo nr.10 1885 päriseksost: Jakob Tengo - 3690 hõberubla; 42 desssatini 1984 ruutsülda. 1915 ostis talu Jaan Laats 1917 loendus: Laats, Jaan Jaani p; 42 desssatini sellest põldu 16; Meibaum, Jakob Jaani p rentnik (loomad tema kirjas) 1925 ostis talu Karl Hansu p Tamberg (178 kubik sülda paekivi jääb Jaan Laatsile) 1925 ostis talu Wassili Gawriili p Kimmel (tal oli 8 last) 1933 ostis talu Peeter Karpa, sh valge krohvitud maja 1935 ostis talu Antonie-Marianne Kitsas 6800 krooni eest 1939 loendus: Naukas, Juhan - rentnik; maad 46,79 ha, sellest põldu 17,6. Talupere: 3+1 palgaline. Talupidaja Naukas, Juhan oli 58 aastane (käinud külakoolis), naine Anna 54a, tütar Leida 28a ja suviline Pajusi, Karla 58a. Loomad: 2 tööhobust; veiseid 7, sh 6 lüpsilehma, 58 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 1 siga; 6 lammast; 12 kana, 1 kukk. Elumaja oli 3 eluruumiga (rehielamu), ehitusaasta 1875. Rentnik Juhan Naukas võttis uusmaasaajana talu endale 1940.a. Sakslaste sissetungi järgne karistussalk laskis ta maha 1941.a. Saksa ajal ja edasi pidas talu Johannes Õnnemäe – tema läks ka koos taluga kolhoosi 1949.a. Õnnemäe 2. naine oli Aliide. Aliide tütar 1.-st abielust Valve lõpetas talust käies Väike-Maarja keskkooli 1949.a. ja Tallinna Polütehnilise Instituudi

13


keemiainsenerina 1954.a. Valve vanaema Marie Andrese t Weisberg-Greenberg oli sündinud 1867.a. Õbediku koplis asunud majas, mis paiknes maanteeäärse maakividest aida ja jõe vahel. Sealt suundus Andres Weisbergi pere edasi 1894.a. päriseks ostetud Metsavahi tallu Imakaevu külas. Talu päriseksostja Jakob Jaani p Dengo (1854-1916) oli ka mõisavaldadest ühendatud Vao valla vallavanem. 1894.a ehitati Väike-Maarjasse uus kivist vallamaja. Abielust Ann Mardi t Weinmaniga *1863 Sootaguselt sündisid pojad Gustav Herman (1888-1914) ja Arnold (18911914). 1893.a abiellus Jakobi isa Jaan (1929-1903) Maria Ordlikuga *1859 Kiltsist. 1998.a. sündis Jaani 2.-st abielust tütar Ida-Johanna. Tõenäoliselt ehitas Jakob sellel ajal talu õuele uue ruumika elumaja, nn valge maja. Jakobi ja Anna pojad koolitati tolle aja kohta kõrgelt, kuid surid mõlemad 1914.a. Pärast poegade surma müüs Jakob Dengo 1915.a. ObedikoTengo talu ja ostis väikese maja Mõisamaa külla, kuid suri seal peagi. Talu päriseksostja Jakob Dengo oli ühest suguvõsast naabri Uustalu päriseksostja Juhan Dengoga. Talu metsas olid ilmselt mõisa ajast jäänud lubjaahjud. Richteri 1900. aasta aadressraamatus on kirjas, et Vao külas on kaks lubjaahju, omanik on Jakob Dengo. 1915.a. ostis talu Jaan Peetri poeg Laats, Vendeni (Ventspilsi?) lubjatehase omanik Lätist. Ilmselt ehitas Laats nende ahjude juurde ka uue suurema lubjaahju. Tänini on säilinud ühe suure ovaalse ahju varemed (läbimõõt 6-7m). Varasemad ahjud (d-5m) on hävinud. Talu edasimüümise lepingus Karl Hansu poeg Tambergile 1923.a. lubjaahju ei mainita, küll aga on kirjas, et 178 kuupsülda välja võetud paekivi jääb müüja omandiks 10 a jooksul äravedamiseks. Kinnisvara hindamise protokolli 11.08.1924 (ERA.62.28.21259) lõpus on kirje: Peale selle on tulu järgmistest kinnisvaradest: 1 elumaja ja tööstuseline paemurd ja lubjaahi. 1930.-tel aastatel kasutati Vao-Õbediku lubjakivi tehniliseks toormeks Tallinnas Lorupi klaasivabrikus (Tarbeklaasi eellane). Alfred Elvre Pärna talust meenutas, et lahtimurtud kivi vedasid talumehed oma hobustega paemurrust raudtee äärde riita. Kiltsi ja Tamsalu jaamade vahelise raudteeni ulatus ka Õbediku-Tengo kinnistu ja seda markeerivad piirisihid. Mööda sihti oli murrust raudteeni vaid 650 m. Kokkulepitud ajal tõi manöövervedur jaamast paeriida kõrvale platvormvaguni, mis tuli kiiresti enne sõiduplaani kohast rongi täis laadida. See töö oli ümberkaudsetele tugevatele talupoistele tulus teenistus. 1950.-tel aastatel kaevandati Vaost paekivi Järvakandi klaasitehasele. Kivi veeti murrust autodega Tamsalu kitsarööpmelise raudtee jaama ja saadeti sealt edasi Eidapere jaama, kust veeti omakorda autodega Järvakanti. 1935.a. talu omandanud Antonie-Marianne Kitsas (1893-1978) oli pärit Selja talust, käinud Paide gümnaasiumis ja abiellunud raudteeametnikuga Tartus. Tema poeg Olev sai talu tagasi. 1996.a. omandas rehielamu koos ümbritseva maaga naabertalu Visparra omanik Anti. 2006.a. omandas valge maja ja ümbritsev maa naabertalu omaniku poeg Kristo. Valges maja ümber on moodustatud Tengo kinnistu. Praegune omanik rajab sinna puukoolikatseaeda. Majas on varem olnud palvemaja, kauplus ja korterid. Sõja järel tuli Punaarmeega kodumaile tagasi varem Veskikülas elanud Osvald Pajula. Koos naise Vaikega asusid nad elama valgesse majja. Vaike ja Valve vanaema Marie *1867 oli Andres Weisbergi tütar. Osvald oli külavolinik. 1949.a kevadel sai temast värskelt moodustatud kolhoosi „Sirp ja Vasar“ esimene esimees. Kolhoosi kontor paigutati valgesse majja. Kõige lõpuks elas majas Leida Meibaum, viimane Vao küla põliselanik. Ta oli olnud kolhoosi liige selle algusest lõpuni. Uustalu 1884 rent: 140 rbl; Ustallo nr.11 1892 päriseksost: Juhan Jaani p Dengo - 3600 hõberubla; 42 desssatini 320 ruutsülda. 1917 loendus: Weisberg, Carl Minkli p; 42 desssatini, sellest põldu 16. 1939 loendus: Veisberg, Jaan; maad 46,03 ha, sellest põldu 17,60;

14


Talupere: 2+2 palgalist. Talupidaja Veisberg, Jaan oli 63 aastane (õppinud kihelkonnakoolis), naine Liisa 53a, suviline Majamäe, Jakob 17a ja karjane Moor, Juula 54a. Talupidaja lastest elavad linnas poeg Heinrich 30a (kindlustusseltsi välisametnik) ja tütar Elfriede 26a (õmbleja). Loomad: 2 tööhobust; veiseid 8, sh 4 lüpsilehma, 45 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 1 siga; 5 lammast; 23 kana, 1 kukk, 3 parti, 2 mesiperet. Elumaja oli 4 eluruumiga (rehilamu), ehitusaasta 1932 (tõenäoliselt renoveeriti). Talu päriseksostjalt Juhan Dengolt ostis Uustalu 1915.a. 3600 rubla eest Karl Mihkli p Weisberg. Ta suri 1918.a. ja talu hakkas edasi pidama tema vend Jaan Mihkli p Weisberg. 1928.a. sõlmitud kokkuleppe alusel maksab ta teistele pärijatele, oma vendadele-õdedele: Jüri Mihkli p Weisbergile (Porkuni vald) - 800 kr, Jakob Mihkli p Weisbergile (Tallinn) – 800 kr, Leena Mihkli t Purk`ile s Weisberg (Wao vald, mees Karl Purk) – 400 kr ja Anna Marie Weisbergile (Tapal) – 400 kr. Mihkel Weisbergi (1828-1900) pere on varem elanud Vao külas Tisleri talus enne selle päriseksostmist 1895.a. Jaan Aaderi poolt Talu päriseksostja Juhan Dengo *1862 ostis Uustalu 1892 ja müüs 1915. Samal aastal müüs pärijateta jäänud Jakob Dengo naabertalu Õbediku Tengo. 1949.a võeti talu kolhoosi. 1987.a. omandas hooned Vao kolhoosilt Jüri (1939-2009). Hoonete ümber moodustatud Jõepere kinnistut kasutavad tema naine ja laste pered. Hoonete ümbrus on korrastatud, muru niidetud, Uustalu kinnistu on praegu Elfriede (kutsuti Elli) *1913 pojatütre omandis. Tema venna Heinrich/Heino Veisberg/Valgme *1909 järglaste kohta teateid pole. Selja 1884 rent: 125 rbl; Selja nr.12 1885 päriseksost: Juhan Weisberg - 3190 hõberubla; 41 desssatini 656 ruutsülda. 1917 loendus: Weisberg, Juhan Adu p; 41 desssatini, sellest põldu 16. 1939 loendus: Veisberg, Arnold; maad 45,09 ha, sellest põldu 19,3. Talupere: 2+1 palgaline. Talupidaja Veisberg, Arnold oli 42 aastane (õppinud kihelkonnakoolis), naine Linda 30a, suviline (poolatar) Susanovitš 38a. Loomad: 2 tööhobust; veiseid 5, sh 4 lüpsilehma, 45 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 58 kana, 1 kukk, 20 tibu. Kanu ja suurt õunapuuaeda pidas vanaperenaine Kristine. Elumaja oli 6 eluruumiga, ehitusaasta 1890. Talu päriseksostja Juhan Ado p Weisbergil (1852-1920) oli abielust Kristine Kulliga *1869 kaks tütart ja poeg. Vanem tütar Margarethe Terese *1892 abiellus 1918.a. Juhan Kaarnaga Kutsari suurtalust Imakaevu külas. Neil oli 3 last. Noorem tütar Antonie Marianne *1894 abiellus 1914.a. Martin Kitsasasega, raudteeametnikuga Tartust. Neil oli 2 last. Juhani ja Kristine poeg Arnold Veisberg *1897 abiellus 1930.a. Linda Meibaumiga *1908. Lapsi neil polnud. 1941.a. hävituspataljon arreteeris Selja talu peremehe Arnold Veisberg`i teadmata mille eest ja ta kadus teadmata kuhu. 1949.a võeti talu kolhoosi, Linda asus tööle Kaarma piiritustehasesse, kus töötas pensionini. Elumajas lubati mõni aeg kasutada vaid ühte tuba, hiljem kogu maja. 1890.a. ehitatud küün ja 1930.a. ehitatud saun lammutati ja veeti ära. 1993.a. sai Linda talu tagasi. 1996.a. Linda Veisberg suri. Testamendi alusel pärisid võrdsetes mõttelistes osades Selja talu maad Olev ja Eino, viimane ka hooned. Olevi ema oli Arnold Veisbergi õde Antonie-Marianne (1894-1978). Eino vanaema Anna Tanneberg ja Linda Veisbergi ema Marie Meibaum olid õed perekonnanimega Jürgens Mõisamaa külast Kure talust. Linda Veisberg oli ka Eino ristiema. Praeguseks on Selja kinnistu hooned (1890.a. ehitatud puust elumaja ja 1909.a. ehitatud maakividest tall) ning lähiümbrus korrastatud Eino perekonna maakoduks. Selja talu on tähistatud tahvliga – valged tähed mustal taustal.

15


Urgase 1884 rent: 138 rbl; Urgase nr.13 1895 päriseksost: Jakob Hansu p Weerbaum - 3200 hõberubla; 43 desssatini 1104 ruutsülda. 1917 loendus: Weerbaum, Jakob Hansu p; 43 desssatini, sellest põldu 16. 1939 loendus: Veer, Rein; maad 60,48 ha, sellest põldu 23,6. Talupere: 2+1 palgaline. Talupidaja Veer/Weerbaum, Rein/Rudolf oli 36 aastane (õppinud kihelkonnakoolis), naine Hilda 29a, suviline Kruusmäe, Ella 39a. Loomad: 4 hobust, sh 2 tööhobust; veiseid 7, sh 4 lüpsilehma, 75 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 3 siga; 6 lammast; 10 kana, 1 kukk. Elumaja (rehielamu) oli 3 eluruumiga, ehitusaasta 1895. Talu päriseksostjal Jakob Weerbaumil *1868 oli 8 last. Talu sai 2.-le pojale Rudolfile (eestistatult Rein Veer). Vanem vend Johannes *1897 elas ka talus. Johannes ja Rein arreteeriti 1945. Rein pääses sunnitöölaagrist eluga. Reinu naine Hilda küüditati 1949, temagi sai tagasi. Edasi elasid nad Luu mäel endises asundustalus, mille Rein oli ostnud vabariigi lõpuaastatel. Nende ainus poeg hukkus teismelisena. Urgase hooned on hävinud, praegu läheb läbi nende õue tee Meibaumi kruusakarjääri poole. Urgase talu põllud ja hoonete asemed on praegu Vahepeenra kinnistu all. Tisleri 1884 rent: 135 rbl; Tislari nr.14 1895 päriseksost: Hans Adder- 3000 hõberubla; 37 desssatini 1920 ruutsülda. 1917 loendus: Landsmann, Hans Kristjani p; 37 desssatini, sellest põldu 16. 1939 loendus: Landsmann, Hans; maad 41,20 ha, sellest põldu 17,80. Talupere: 3+2 palgalist. Talupidaja Landsmann, Hans oli 64 aastane (õppinud vallakoolis), naine Liisa 55a, poeg Elmar 19a; palgaline Veko, Leida 26a ja karjane Kleinschmidt, Tooni 71a. Poeg Edmund on õppinud ülikoolis, on kirikuõpetaja. Loomad: 3 hobust, sh 2 tööhobust; veiseid 6, sh 5 lüpsilehma, 55 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 1 siga; 6 lammast; 24 kana, 1 kukk 5 tibu, 1 part. Elumaja oli 4 eluruumiga, ehitusaasta 1935. Maja lammutas perepoeg Edmund ja ehitas uuesti üles Tartus. Paekivist rehielamu varemetest pudenenud kivil on aastaarv 1816 1895.a. ostis Tislari koha mõisalt päriseks Hans Adder (37 dessatini 1920 ruutsülda - 3000 rbl) ja müüs 1899.a. kingsepp Hans Lansmann`ile. Tingimuseks, et suure tee ääres seisev uus puust elumaja ja tema all olev maatükk (215 ruutsülda) jääb 90 aastaks Hans Adderi ja tema pärijate omanduseks. Hans Kristjani p Landsmanni (1875-1945) naine oli Liisa Hansu t Weerbaum (1884-1953) Manukse talust. Peres kasvasid pojad Edmund ja Elmar (1919-1944). Edmund Landsmann/Laansalu (1913-1973) lõpetas Tallinnas J.Westholmi gümnaasiumi 1932, Tartu ülikooli 1938 – mag. theol. Aastatel 1939-1951 oli Simuna koguduse õpetaja; 1951 arreteeriti, oli sunnitööl Kemerovos, pääses eluga; edasi oli Paide ja Anna koguduse õpetaja. Edmundil oli abielust Eha Lehistega (1923-1979) 2 last. Poeg Ants oli arst, tal on 3 poega. Tütar Anu lõpetas Tartu ülikooli majandusgeograafina ja elab Ameerikas. Eha vend Kaljo *1928 elas talus 1944-1948. Lõpetas Väike-Maarja keskkooli 1948.a. ja Tallinna Polütehnilise Instituudi 1953.a. mäeinsenerina. Tisleri (ka Tiisari) talu hoonete varemete kõrval asuvas majas (uues puust elumajas) elasid 1930.-tel puusepp Toomas Karli p Krents *1880 ja tema naine Liisa Hansu t Krents *1863. Edasi elas seal raudteemees Oskar Tammiste (1907-1991) oma naise õmbleja Marega ja 1966-1985 Salme Salustega. Oskar oli sündinud Narvas, kasvas üle ema venna Isak Treimanni Kaasiku talus. Oli talusulane, sõja lõpul Saksa sõjaväes, edasi töötas pensionini raudteel. Ta tegi ohtralt pilte nii oma elust kui naabritest ja töökaaslastest ning sündmustest küla elus ja raudteel. Säilinud on 37 albumit ligikaudu 8000 postkaardi ja fotoga. Seni on

16


digitaliseeritud sadakond. Oskar ostis maja ära Krentsi pärijatelt ja pärandas edasi Salme tütrele Elvile. Majas on elanud veel Elvi mees Heino ja õde Eevi. Suved on veetnud seal Eevi poeg Ilmar oma lastega Koolis käis sealt Eevi tütar Tiina ja nüüd käib külas mehe ja kahe tütrega. Praegu on hoonete ümber moodustatud Tammiste kinnistu 3,34 ha maakasutusega. Elumaja on remonditud nii väljast kui seest ja värskelt värvitud. Õu ja aed hooldatud, muru niidetud. Kena visiitkaart Vao küla alguses Luumäe veerel. Kinnistu teisel äärel, Meibaumi kruusakarjääri poole suunduva tee nurgal on võimas tamm - läbimõõt 100cm, kõrgus 20m. Pupso 1884 rent: 112 rbl; Pupso nr.15 1895 päriseksost: Gustav Juhani Weisberg - 3200 hõberubla; 37 desssatini 752 ruutsülda; 1917 loendus: Weisberg, Gustav Johani p; 37 desssatini, sellest põldu 16; 1939 loendus: Varda, Jakob; 51,19 ha, sellest põldu 17,8; Talupere: 2+2 palgalist. Talupidaja Varda/Weisberg, Jakob oli 36 aastane (õppinud Jäneda põllutöö keskkoolis), naine Vanda 27a, suvilised Berozo, Vladimir 27a, Berozo, Barbara 26a. Loomad: 3 hobust, sh 2 tööhobust; veiseid 10, sh 8 lüpsilehma, 75 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 1 siga; 9 lammast; 25 kana, 1 kukk, 9 tibu; 3 hane. Elumaja (rehielamu) oli 6 eluruumiga, ehitusaasta 1911, renoveeritud 1939. Hoonete asemel on praegu Mäeotsa kinnistu park. Pupso ostis päriseks Vao mõisa rehepapp Juhan Weisberg (1832-1903) oma teise poja Gustav Weisbergi nimele (1869-1928). Juhan Weisberg oli abielus Siimu talust Viiu Martensi´ga. Gustavi noorem vend Jakob oli rätsep ja elas Kure talu maanteeäärses majas. 1899.a. abiellus Gustav Anna Saage´ga (1872-1955). Nende kõik viis last said oma aja kohta väga hea hariduse. Karl Johannes (1900-1975) lõpetas Tallinna Linna õhtukeskkooli 1921.a. ja Tallinna Tehnikumi tehnilise keemia erialal (Tallinna Tehnikaülikooli eellane) 1926.a. - keemiainsener - töötas katsekojas, keemiaõpetajana Tallinnas jne – tütar ja poeg. Jakob (1902-1979) – lõpetas Jäneda põllutöökooli 1921.a. (1. lend) - päris isatalu ja aitas koolitada vendi ja õde pärast isa surma 1928.a. 59 a vanusena – 2 poega ja tütar. Aleksander (1904-?) – elektriinsener – lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika erialal 1932.a. ja töötas Tallinna elektrijaamas, arreteeriti 1942, hukkus Saksa okupatsiooni ajal koonduslaagris – lastest teateid pole. Herman (1906-1994) – lõpetas Väike-Maarja Gümnaasiumi 1925.a. ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitustehnika erialal 1934.a. - ehitusinsener - töötas viimati hulk aastaid Pärnu teedetalituses – lasteta. Magda Helene (1913-1973) – lõpetas Väike-Maarja Gümnaasiumi 1933.a. ja Tallinna Linna Naiskutsekooli rõivaõmblemise erialal 1936.a. Oli abielus Mõisamaa küla Uuetoa talu peremehe Hugo Tarrega – 2 tütart ja poeg. Jakobi naine Vanda oli lõpetanud Vodja põllutöökooli. Ta oli pärit Vao tagakülast Vansi talust. Peres oli 3 last. Anto *1937 – lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1961, mehaanikainsener, töötas Väike-Maarja ja Kadrina EPT-s, oli õpetaja Kadrina keskkoolis. Tal on tütar. Peep *1941 – töötas auto- ja bussijuhina. Ene *1948 – lõpetas Räpina Aiandustehnikumi, töötas aednikuna Porkunis ja Tamsalus. 2 poega. 1948.a kevadel põles maha Pupso talu, järele jäi vaid ait. Kahtlustati süütamist. Jakob Varda oma perega kolis Kustu talu peretuppa. 1949.a. siirduti Juhani tallu. 8.05.1950 põles maha pool Vao küla. Jakob Varda oma perega põles Juhani talus teistkordselt. Elama mindi nüüd Pupso aita, sügisel Alide Kichlefeldt´i juurde Luu mäele, 1955.a. edasi omaaegse Kiltsi mõisa aedniku Vehiku asundustallu. Jakob ja Vanda töötasid Vao külla 1949.a. moodustatud kolhoosis „Sirp ja Vasar“. Pupso talu põllud jäävad praegu Liivapõllu kinnistu alla.

17


Vansi 1884 rent: 115 rbl; Wansi nr.16 1885 päriseksost: Jüri Laberg - 3170 hõberubla; 43 desssatini 208 ruutsülda. 1917 loendus: Laberg, Martin Jüri p; maad 42 desssatini, sellest põldu 16. 1939 loendus, talu oli jagatud kaheks: Vansi: Laukse, Ermo; maad 23,54 ha, sellest põldu 9,60; Talupere: 1+1. Talupidaja Laukse/Laberg, Ermo/Herbert oli 25 aastane (õppinud algkoolis), palgaline Viks, Amalie 60a. Loomad: 1 tööhobune; 3 lüpsilehma, 35 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 2 siga; 6 lammast; 20 kana; 1 mesipere. Elumajast (rehielamu) kasutab poolt 2 eluruumiga, ehitusaasta 1913. Hooned on hävinud. Talu päriseksostja Jüri Labergi vanem poeg Martin *1869 oli abielus naabertalu Kaasiku peremehe Isak Treimanni õe Marie Helenega *1883. Martini tütar Wanda *1911 läks mehele Vao küla Pupso talu peremehele Jakob Weisbergile. Neil oli 3 last. Martini poeg Herbert/Ermo *1913 päris talu, tal oli 3 last. Martini teine poeg Ilmar *1919 töötas kaubanduses, elas Kiltsis, viimati Viljandis. Tema poeg Einar *1944 lõpetas Tallinna tehnikaülikooli ja oli kõrge riigiametnik Viljandis. Tal on poeg ja kaks tütart. Ivalo: Laukse, Juhan; maad 23,54 ha; sellest põldu 9,70; Talupere: 2. Talupidaja Laukse/Laberg, Juhan oli 52 aastane (õppinud kihelkonnakoolis), poeg Kalju 12a. Loomad: 1 tööhobune; 3 lüpsilehma, 25 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 3 siga; 3 lammast; 15 kana, 1 kukk, 24 tibu. Elumajast (rehielamu) kasutab poolt 2 eluruumiga, ehitusaasta 1913. Juhan *1886 oli talu päriseksostja Jüri Labergi noorem poeg. Pärast venna Martini surma abiellus tema lese Marie Helenega *1883. Neil oli poeg Kalju *1926, kes suri noorelt. Vansi talu põllud ja hoonete asemed jäävad praegu Veskipõllu kinnistu alla. Kangru 1884 rent: 140 rbl; Kangro nr.17 1885 päriseksost: Pridik Wademann - 3480 hõberubla; 43 desssatini 2384 ruutsülda. 1917 loendus: Wademann, Carl Friedrichi p; 42 desssatini, sellest põldu 17. 1939 loendus: Vahersalu, Leo; maad 48,06 ha, sellest põldu 22,30; Talupere: 3+3 palgalist. Talupidaja Vahersalu/Wademann, Leo oli 28 aastane (õppinud Tallinna kaubanduskoolis), naine Leida 29a (õppinud gümnaasiumis), ema Elfriede 51; palgalised Eichorn, Adele (ema õde) 55a, Tammiste, Oskar 31a, karjane Kirpson, Valter 13a. Loomad: 2 tööhobust; veiseid 10, sh 7 lüpsilehma, 102 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 2 siga; 8 lammast; 18 kana, 2 kukke, 14 tibu; 8 mesiperet. Elumaja oli 6 eluruumiga, ehitusaasta 1889. Hooned on hävinud. Talu päriseksostja Friedrich Jakobi p Wademann (1849-1916) oli abielus Liso Jakobi t Dengoga *1855 Vao külast. Nende poeg Karl *1882 oli abielus Elfriede Anette Willemi t Eichorniniga (1888-1965) Põdrangult. Tütar Pauline Wademann-Mihkelson/Rajuri (18851970) oli tunnustatud seltskonnategelane Väike-Maarjas. Lapsi tal polnud, elu lõpupäevad veetis kodutalus Kangrul. Karlil ja Elfriedel olid pojad Leo *1910 ja Endel *1912. Karl lahutas abielu ja lahkus talust. Ta oli hiljem Rakveres jaamaülem. Friedrich Vaademann oli Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi asutajaliige 1896. Leo ja Endel olid mõlemad Väike-Maarja Muusikaseltsi liikmed, mängisid puhkpilliorkestris. Endel oli ka mõnda aega orkestri juht. Mõlemad võtsid osa Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Vao osakonna tegemistest, koos käidi Luu mäel külakoolimajas. Leo oli Saksa sõjaväes. Sõja lõppedes läks tööle raudteele. Leo töötas veel Väike-Maarja KEK-is, hiljem Saue sovhoosis. Ehitas 55-aastasena maja Sauele. Leo Vahersalul (1910-

18


1984) oli abielust Leida Leontine Varega (1909-1944) 3 last. Tiiu *1939 õppis Tapa keskkoolis, töötas telegrafistina raudteel, hiljem Tallinnas. Villu *1940 õppis raudteetehnikumis, töötas automaatikuna. Malle *1944 lõpetas Õisu tehnikumi, töötas VäikeMaarja meiereis. Talude tagasisaamise ajal kandis ta Kangru talu pärandi osa maad oma uue kodu Kännu talu külge Kaarmal. Leo teisest abielust Meeta Kiipusega (1927-1989) oli 2 last. Poeg Ants *1949 oli liiklusmiilits. Tiit *1957 lõpetas Kehtna tehnikumi, töötas maaparanduses. Endel Vahersalu oli Tapal kooliõpetaja. Ühest tütrest sai kunstnik, teisest muusik. Kangru talu põllud ja hoonete asemed jäävad praegu Veskipõllu kinnistu alla. Metsavahi 1884 rent: 120 rbl; Metsawahi nr.18 1894 päriseksost: Andres Weisberg - 4000 hõberubla; 44 desssatini 1050 ruutsülda. 1917 loendus: Weisberg, Jakob Andrese p; 44 desssatini, sellest põldu 18. 1939 loendus: Valgmäe, Jakob; maad 48,55 ha, sellest põldu 21,40. Talupere: 5+1. Talupidaja Valgmäe/Weisberg, Jakob oli 63 aastane (õppinud algkoolis), naine Leena 53a, poeg Arnold 36a, pojanaine Marta 32a, pojatütar Helju 12a; palgaline Burk, Liisa 40a. Loomad: 3 hobust, sh 2 tööhobust; veiseid 8, sh 6 lüpsilehma, 40 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 2 siga; 6 lammast; 10 kana, 1 kukk, 15 tibu. Elumaja (rehielamu) oli 4 eluruumiga, ehitusaasta 1890. Imakaevu küla Metsavahi talu kutsus külarahvas Tooma taluks, nende pere liikmeid Tooma Arnuks, Martaks jne. Vao küla Tooma talu inimesi nimetati aga perekonnanimede järgi. Metsavahi talu päriseksostja Andres Karli poeg Weisbergi (1844-1899) pere elas varem Vao külas Õbediku-Tengo talu koplis asunud majas, mis paiknes maanteeäärse maakividest aida ja jõe vahel. Sealt suundus Andres Weisbergi pere edasi 1894.a. päriseks ostetud Metsavahi tallu Imakaevu külas. Andres oli abielus Ann Jakobi t Weerbaumiga Vaost (1842-1897). Nende vanem poeg Jakob *1874 sai talu. Jakobi poeg Arnold *1901 oli abielus Marta Jakobi t Meibaumiga Vaost (1907-1986). Nende tütar Helju Valgmäe/Tombak (1928-1984) oli kooliõpetaja ja haridusametnik. Tal oli tütar Sirje (1950-2011) ja poeg Kuno *1951. Sirjel pojad Indrek *1971 ja Urmas *1974. Arnold mängis pilli Väike-Maarja muusikaseltsi orkestris ja laulis segakooris. Pärast sõda läks ära Viljandimaale. Marta töötas kolhoosis ja elas mõnda aega Vao külas Õbediku valges majas, hiljem tütre juures Väike-Maarjas. Andrese tütre Marie *1867 tütre Aliide tütar Valve õppis keemiainseneriks. Marie tütre Selma tütar Vaike oli abielus Osvald Pajulaga, kolhoosi esimese esimehega ja elas mõnda aega Õbediku-Tengo valges majas. Andrese noorema poja Karli *1879 pojapoeg Jüri on ehitusinsener ja elab Tallinnas. Tal on 3 poega ja 3 lapselast. Talu põllud jäävad praegu Metsavahi kinnistu alla. Hoonete asemeid kaardil näha pole. Kutsari 1884 rent: 185 rbl; Kutsari nr.19 1892 päriseksost: Jakob Andrese p Blumfeld - 5600 hõberubla; 62 desssatini 1312 ruutsülda. Jaani 1884 rent: 200 rbl; Jaani nr.20 1895 päriseksost: Johan Jakobi p Blumfeld - 5500 hõberubla; 63 desssatini 1120 ruutsülda. 1916 Johan Jakobi p Blumfeld müüb Kutsari (62 des. 1312 r.s. – 18000 rbl) ja Jaani (63 des. 1120 r.s. – 12000 rbl) kokku 30000 rbl eest Narva linnakodanikele Aleksander ja Johannes Avdei p. Oit´idele. 1917 Aleksander ja Johannes Avdei p. Oit´id müüvad Kutsari (62 des. 1312 r.s.) ja Jaani (63 des. 1120 r.s.) kokku 25000 rbl ees Tartu maakonna Kambja valla talupojale Juhan Karli p Karna`le.

19


1917 loendus: Kutsari Jaani; Kaarna, Johan Kaarli p; maad 126 desssatini, sellest põldu 52. 1939 loendus: Kutsari Jaani; Karna, Juhan; maad 144,07 ha, sellest põldu 57,80. Talupere: 5+6 palgalist. Talundi pidaja Karna, Juhan oli 53a vana (õppinud vallakoolis); naine Margarethe Terese 45a (Paide gümnaasium); tütred Margarethe Scharlotte 19a (VäikeMaarja keskkool) ja Astrid 15a; poeg Jaan 13a. Talul on 3 teenijatüdrukut, 2 sulast (poolakad) ja 1 karjane. Loomad: hobuseid oli 6, sh 4 tööhobust, veised on 23, sh 14 lüpsilehma (loendi eelneval päeval toodeti 104 kg piima), 1 pull, 12 siga, 22 lammast, 37 kana, 3 kukke ja 1 kalkun. Mesiperesid oli 2. Elumaju on 2, neis on 5 ja 4 ruumi, ehitusaastad 1890 ja 1900. Talus oli kokku 11 hoonet: puhaslaut; 3 sõnniklauta (1900/1927/1931); viljakuivati; puhassigala; kanala; silo; puurkaev. Palgalised olid omaette elamus. Talul oli ratastraktor (10/20 HJ, 3 aastat vana) ja viljapeksumasin. Kutsari talu päriseksostja Jakob Blumfeldti (1845-1909) isa posti Andres Juhani p Blumfeldt (1805-1871) oli sündinud Vaos, Jakob aga Imakaevul. Jakob oli abielus Kata Mihkli t Kuhlbasiga Koonust (1848-1924). Neil oli pojad Juhan *1871 ja Karl (1878-1915) ning tütar Anna Marie (1875-1920). Jaani talu päriseksostja Juhani abielust Johanna Wilhelmine Reinebergiga *1873 järglasi pole teada. Ilmselt päris Juhan pärast oma isa Jakobi surma 1909.a. ka Kutsari talu. Tõenäoliselt jäid Imakaevu Blumfeldtid pärast Juhani venna Karli surma 1915.a. ilma meessoost järeletulijata ja nii müüdigi 1917.a. mõlemad talud. Andrese (1805-1871) vend Jakob Blumfeldt (1801-1854) kinkis Väike-Maarja kirikule 1854.a. kroonlühtri (keskmise, kõige suurema). Väike-Maarja tuntud seltskonnategelane Jakob Juhani p Blumfeldt/Imakaevu *1872 oli Jakob Andrese p Blumfeldti venna Juhani *1840 poeg. Juhan Karna oli sündinud 1884 Kambja vallas ja suri südamerabandusse 1940.a. Tema naine Margarethe Terese *1892 (kutsti Teesi) Veisberg oli pärit Vao külast Selja talust. Küüditati 1949.a. Siberisse, sai tagasi 1954, edasi elas Tartus tütre Loti juures surmani. Nende tütar Margarethe Scharlotte *1919 (kutsuti Loti) lõpetas Väike-Maarja keskkooli 1940, õppis ja oli õpetaja Tartus meditsiinikoolis ning töötas Tartu Psühho-neuroloogiahaiglas vanemõena. Tema tütar Riina *1949 on kooliõpetaja. Juhan Karna teine tütar Astrid *1923 (kutsuti Asti) lõpetas Väike-Maarja keskkooli 1943, õppis Tartu ülikoolis saksa ja inglise keelt, töötas Tallinnas Akadeemilises Raamatukogus. Pojad Margus *1984 ja Lauri *1990. Juhan Karna poeg Jaan *1926 oli Saksa sõjaväes, edasi Vene vangilaagris Jõhvis. Abiellus seal Viiuga ja jäi tööle Tammiku kaevandusse. Lapsi neil polnud. Pärast Teesi küüditamist märtsis 1949 ja talu võtmist kolhoosi laastati Kutsari talu peagi. Kutsari ja Jaani talu hoonete asemed ja põllud jäävad praegu Põlluserva ja Kaarna kinnistute alla. Siidari 1884 rent: 117,50 rbl; Sideri nr.1 Moisama 1892 päriseksost: Jakob Jüri p Tener - 3300 hõberubla; 46 desssatini 2320 ruutsülda. Jakob Jüri p Deneril *1834 oli 10 last. Talu jagati poegade Jüri *1876 ja Juhani *1864 vahel. 1917 loendus: Siidari; Deener, Jüri Jakobi p; 22 desssatini, sellest põldu 8. Siidari; Deener, Juhan Jakobi p; 23 desssatini, sellest põldu 9. 1939 loendus: Sidari I: Dener, Jüri; maad 25,70 ha, sellest põldu 10,70. Talupere: 5. Talupidaja Dener, Jüri oli 62 aastane (käinud vallakoolis), naine Pauline 56a, poeg Ago Miikre 31a, pojanaine Helgi 32a, pojapoeg Uno 11a (lapsendatud). Loomad: 2 tööhobust; veiseid 6, sh 3 lüpsilehma, 10 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 5 lammast; 15 kana, 1 kukk.

20


Elumaja oli 3 eluruumiga, ehitusaasta 1914. Helgi ja Uno Miikre siirdusid elama Tallinna. Sidari II: Dener, Kaarel; maad 25,60 ha, sellest põldu 10,20. Talupere: 3. Talupidaja Dener, Kaarel oli 72 aastane (käinud vallakoolis), vend Jaan 66a, vennatütar Marta 29a. Loomad: 1 tööhobune; 3 lüpsilehma, 17 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 1 siga; 5 lammast; 7 kana, 1 kukk. Elumaja (rehielamu) oli 3 eluruumiga, ehitusaasta 1903. Talu oli läinud Juhan Jakobi p Denerilt *1864 tema vennale Karl Denerile *1866. Denerite järglastest pole teateid. Sidari talu hoonete asemed jäävad praeguseks suletud prügila alla, põllud Heina kinnistu koosseisu. Uuetoa 1884 rent: 130 rbl; Uetoa nr.2 Moisama 1892 päriseksost: Johann Tanneberg - 3700 hõberubla; 49 desssatini 320 ruutsülda; 1917 loendus: Tanneberg, Anna Jaani t; 49 dessatini, sellest põldu 17; Johann Jaani p Tannebergil oli 3 õde. Mari(e) (1848-1923) oli abielus taluperemehe Mart Vehikuga (1846-1921) Pandiverest. Eva (1851-1927) oli abielus Jüri Wahlbergiga (18451923) Mõisamaa külast Kusto talust. Anna (1861-1945) oli abielus Kaarel Burgiga (18421921), vabadikuga Mõisamaa külast, temale ehitati maja Uuetoa ülejõe koplisse.. Johan Tanneberg (1857-1916) oli abielus Anna Jürgensiga (1877-1932) Kure talust Mõisamaa külast. Neil oli 6 last: Herman (1897-1945), Gustav (1899-1971), Alviine (19011968), Nikolai (1903-1925), Marta (1904-1925), Hugo (1909-1969). Gustav võttis osa Vabadussõjast ja õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli õpetaja ja koolijuhataja Pärsti ning Jõõpre algkoolis. Abielust Asta Vihvelin`iga sündis 7 last. Alviine õppis Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas 1921-1923 ja oli kooliõpetaja Vao ja Koonu-Ärina algkoolis. Oli veel äriteenija, taluperenaine ja kolhoosnikki. Abielust Heinrich Tombergiga Vao külast Juhani talust oli tal 3 last. Nikolai ja Marta surid tiisikusse. Herman ja Hugo jagasid talu. 1939 loendus: Uuetoa I: Tanneberg, Herman; maad 27,10 ha, sellest põldu 10,10; Talupere: 3. Talupidaja Tanneberg, Herman oli 42 aastane (õppinud kihelkonnakoolis), naine Lisette 35a, naiseema Leena 72a. On Üh. „Eesti Lihaekspordi“ loomade vastuvõtja. Loomad: 2 tööhobust; veiseid 7, sh 1 pull, 5 lüpsilehma, 50 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 2 siga; 6 lammast; 15 kana, 1 kukk. Elumaja (pool) oli 3 eluruumiga (rehielamu), ehitusaasta 1889. Hermanil (1897-1945) oli abielust Lisette Tüliga (1905-1984) lapsed Eeva (1935-1937), Juhan *1936 ja Reet *1943. Juhan lõpetas Väike-Maarja Keskkooli ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Töötanud on Jõgeva Sordiaretusjaamas, tal on poeg. Reet on lõpetanud JärvaJaani Maakutsekooli. Töötanud traktoristina, tal on tütar. Uuetoa II: Tarre, Hugo; maad 27,06 ha, sellest põldu 10,00; Talupere: 2. Talupidaja Tarre, Hugo oli 29 aastane (õppinud täienduskoolis), naine Magda 25a (õppinud gümnaasiumis). Loomad: 1 tööhobune; veiseid 6, sh 4 lüpsilehma, 50 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 1 siga; 7 lammast; 6 kana, 1 kukk; 13 tibu. Elumaja (pool) oli 2 eluruumiga (rehielamu), ehitusaasta 1889. Hugo Tanneberg/Tarre (1909-1969) oli abielus Magda-Helene Veisbergiga 1913-1973) Pupso talust. Neil olid lapsed Eha *1938, Lea *1939 ja Jaak *1953.

21


Eha õppis Väike-Maarja keskkoolis ja Paide Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis. Töötas Kadrinas, 3 tütart. Lea on lõpetanud Väike-Maarja keskkooli ja Õisu Tehnoloogilise Piimandustehnikumi. Töötas võitööstustes Väike-Maarjas ja Amblas, 3 last. Jaak õppis Väimela Sovhoostehnikumis elektrikuks. Peab kutsetöö kõrval talu, 2 poega. 1945.a kevadel põles maani maha Uuetoa talu. Arvatakse, et süttis korstnast, millesse võisid tekitada praod 1944.a. Tallinna ja Tapa pommitamiste ajal ka Mõisamaa külale punalendurite poetatud pommid. Herman Tanneberg´i pere leidis varju Kure talus. Herman suri seal peagi. Mõnda aega elas pere veel Sidari talu taga Purgi Hermani saunas. Edasi ehitas perenaine Lisette Uuetoa varemetele maja ja lauda ning pidas talu edasi. Hugo naine Magda oma lastega kolis Pupso tallu venna juurde ja majandas sealt talu edasi. 1948.a kevadel põles maani maha Pupso talu. Pärast teistkordset põlemist Pupsol läks Magda pere elama Kustu talu sauna. Kustu perenaise Liine Reise surma (1971) järel remonditi Kustu elumaja ja Magda elas seal oma surmani 1973.a. 1949.a kevadel võeti Mõisamaa küla majapidamised Kaarma külaga ühisesse kolhoosi. Lea mees Ülo pani kirja Dannebergide sugupuu – 11-s põlvkonnas on koos hõimlastega kokku 161 nime. Suguvõsa kokkutulekul suvel 2012 pandi pärandkultuuri objekti tähis Uuetoe talu asemele. Hõimlasi oli kohal 95. Uuetoa kinnistu praegused omanikud on Hermani tütar ja Hugo poeg. Soo 1884 rent: 145 rbl; Soo nr.3 Moisama 1892 päriseksost: Jaan Gustavi p Martens - 3600 hõberubla; 42 desssatini 80 ruutsülda. 1917 loendus: Martens, Jaan Kustase p; 42 desssatini, sellest põldu 16. 1939 loendus: Martens, Mihkel; 45,92 ha, sellest põldu 18,00. Talupere: 5+1. Talupidaja Martens, Mihkel oli 59 aastane (õppinud vallakoolis), naine Alide 40a, tütar Leida 20a, tütar Aino 16a, vend Gustav 62a, karjane Martin, Leida 13a.. Loomad: 3 tööhobust; veiseid 10, sh 7 lüpsilehma, 65 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 2 siga; 8 lammast; 24 kana, 1 kukk; 11 tibu; 2 hane; 2 mesiperet. Elumaja oli 2 eluruumiga (rehielamu), ehitusaasta 1886. Soo talu hoonestus oli varasemalt paiknenud teisel pool jõge Pupso hoonete vastas Soo talu koplis. 1884.a kaardil on seal näidatud rehielamu ja küün. 1924.a kaardil on rehielamu ja kolm kõrvalhoonet näidatud hilisemal kohal oma põllu serval ja vanas kohas koplis on vaid küün. Pupso põlemise ajal 1948.a. süttis ka Soo talu elamu. Ära põles vaid katus, see parandati ja elati edasi. Kolhoosi ajal kolis Soo talu pere maantee äärde Dengo´delt päritud majja, mis hiljem jäi tühjaks ja lagastati. Soo talu päriseksostja Jaan Martens (1849-1925) oli sündinud Siimu talus. Tema poeg, Soo talu viimane peremees Mihkel Martens (1880-1957) oli I Maailmasõjas teeninud rannakaitse suurtükiväes Häädemeestel ja sealtkandist leidnud naise Alide-Elisabeth Berendson´i (18981985). Vanem vend Gustav (1877-1951) oli vanapoiss ja oli samuti käinud I maailmasõjas. Nooremad vennad Johannes (1887-1973) ja Jakob (1895-1967) said Vabadussõjast osavõtu eest asundustalud Uuemõisa. Peretütar Leida *1919 käest on saadud fotosid ja hulganisti ajaloolisi andmeid inimeste ja talude kohta. Leidal on 3 last, elab nüüd Koerus. Teisel peretütrel Ainol (1923-2003) on ka 3 last. Ta lõpetas Väike-Maarja keskkooli 1943.a. ja lahkus Rakverre. Aino tütar Riina on kokku pannud omavahel põimunud Martensite ja Veisbergide arvukate järglastega sugupuud. Siimu talu viimane peremees Otto Martens/Maldvere *1878 oli Soo talu peremehe Mihkel Martensi lellepoeg (isa venna poeg). Pupso talu viimase peremehe Jakob Veisberg/Varda vanaema Viiu oli Soo talu peremehe Mihkel Martensi tädi (isa õde). Soo talu põllud ja hoonete asemed jäävad praegusaegse Raba kinnistu alla.

22


Kure 1884 rent: 135 rbl; Kurre nr.4 Moisama 1885 päriseksost: Jaan Jürgens - 4180 hõberubla; 46 desssatini 1328 ruutsülda. 1917 loendus: Jürgens, Jaan Jüri p; 46 desssatini, sellest põldu 16. 1939 loendus: Jürgens, Eduard; maad 50,66 ha, sellest põldu 18,20. Talupere: 4+1 palgaline. Talupidaja Jürgens, Eduard oli 46 aastane, naine Ida 46a, tütar Leena 15a (suri neiueas), poeg Jaan 9a ja karjane Alusoo, Endel 11a. Loomad: 4 hobust, sh 2 tööhobust; veiseid 8, sh 5 lüpsilehma, 50 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 3 siga; 6 lammast; 17 kana, 1 kukk. Elumaju on kaks 5 eluruumiga (rehielamu), ehitusaasta 1886 ja 4 eluruumiga, ehitusaasta 1884. (Kolmas elamu Kure talu krundil kuulus Jakob Dengo lesele Ann Dengole). Talu päriseksostja Jaan Jüri p Jürgensi (1841-1925) abielust Leeno Kuulbasiga (18511917) sündis ja kasvas üles 9 last, 3 tütart ja 6 poega. Tänaseni ulatuvaid järglasi on Annal, Mariel, Gustavil ja Eduardil. Suguvõsa nimekirjas on üle saja nime. Leeno õde Katta Mihkli t Kuulbas (1848-1924) oli Imakaevu küla Kutsari talu peremehe Jakob Blumfeldti naine. Jaan ja Leeno koolitasid tolle aja kohta kõrgelt oma viis poega. Aleksander (1880-1925) oli laevamehaanik, Johannes (1882-1908) kooliõpetaja. Gustav, Herman ja Karl olid kaugesõidukaptenid. Nemad olid ka esimesed laiemalt tuntud ja kõrgelt haritud mehed Vao külast. Herman (1889-1944) oli kapten, sai osavõtu eest Vabadussõjas 1.liigi 3. järgu Vabadusristi. Karl (1891-1920) oli kapten, ka Botnja laevastiku juhataja. Gustav (1884-193?) oli kapten ja osanik laevas, tema naine Hermine Elisabeth (1892-1976) sai hiljem tuntuks kui Äksi nõid, nende poeg Karl (1910-1944?) oli suurmeister laskmises ja luuraja Soome Talvesõjas. Jaani ja Leeno tütar Liisa (*1874) abiellus linnakodanikuga. Anna (1877-1932) läks mehele Uuetoa talu peremehele Juhan Dannebergile, neil oli 6 last. Marie (*1887) oli abielus Jakob Meibaumiga Metsavahi talus, neil oli 5 tütart. Noorim poeg Eduard (18921946) sai Kure talu peremeheks 1922.a. Eduardil oli abielust Ida Wilderseniga lapsed: tütar Leene (*1923 suri noorelt) ja poeg Jaan (1929-1999). 1945.a jaanuaris vangistati Eduard Jürgens (Kure Eedi) Sõjatribunal määras talle 20 aastat sunnitööd + 5 aastat kõigi õiguste kaotamist osavõtu eest Omakaitses ja Vabadussõjas. Ta suri 1946.a. Kemerovo oblastis Siblag`is. Eduardi poeg Jaan küüditati märtsis 1949. Perenaine Ida pääses. Jaan oli asumisel Krasnojarski krai, Hakassi autonoomne oblasti, Biiski rajooni, Dimitrovski küla, kolhoosis „Krasnaja Zvezda“. Sai tagasi 1965.a. Oli Väike-Maarja kolhoosis töökoja juhataja ja traktorist. Viimati pidas koos naisega Lõokese talu Rastla külas. Abielust Liidi Lõometsaga *1938 on 2 poega. Aivar *1968 lõpetas Väike-Maarja keskkooli, töötab laevas, 2 last. Tarmo *1969 lõpetas Väike-Maarja kutsekooli, töötab autojuhina. 1949.a kevadel võeti Mõisamaa küla majapidamised, sh Kure talu Kaarma külaga ühisesse kolhoosi. Järgnevalt tehti Kure tallu külanõukogu kontor. Edasi ehitati Kure talu hoonete asemele Väike-Maarja heitvete puhastusseadmed ja koplisse pajudega palistatud kraavid. Serpentiinina paigutatud kraavide kogupikkus on ligi kaks kilomeetrit ja pajujuured pidid toimima järelpuhastina. Pajusid pole aga ettenähtud ajal raiutud, süsteem ei tööta enam. Biopuhasti kinnistu paikneb endiste Kure ja Kusto talu maadel. Biopuhasti kuulub väikepuhastite hulka. Selle koormus on 2000 kuni 7000 IE ööpäevas. Puhastile juhitakse olmereoveed Väike-Maarja alevikust ja Ebavere külast. Peale reovee puhastamist juhitakse heitveed biolodu ja äravoolukraavide kaudu Põltsamaa jõkke. Väike-Maarja tsentraliseeritud kanalisatsiooni (aleviku kanalisatsiooni kollektor, harutrassid ja puhastusseadmed) operaatoriks on OÜ Pandivere Vesi. Hooned jäid rajatiste alla ja lammutati. Kure talu kadus kaardilt. Tänaseni on säilinud varemed kahest Kure talu maadele püstitatud elamust.

23


Lõuna pool teed paikneva maja ehitas Jaan Jürgens 1884.a. oma esimesele pojale Aleksandrile. Too aga ei tulnud majja elama. 1920.-date algul elas seal lühikest aega kolmanda poja, Venemaalt opteerunud kaugesõidukapteni Gustavi naine Hermine Elisabeth (hiljem Äksi nõid) oma kahe poja Arturi ja Karliga (hiljem meisterlaskur ja luuraja). Hiljem elas majas rätsep Veisbergi pere. Jakob Weisberg *1872 oli Pupso talu pärisperemehe Gustav Weisbergi *1869 noorem vend. Viimati elasid majas Jakob Weisbergi tütar Helmi *1910 ja poeg Arnold *1913. Maja on olnud pikka aega elaniketa, praeguseks on katuski sisse langenud. Maja vare paikneb praegusel Jõekääru kinnistul. Samas tee põhjapoolsel küljel on Kure kinnistul tühjade aknaaukudega maja vare. Pärimuse järgi ehitas selle Kure talu peremees Jaan Jürgens oma tütre Marie mehe vanematele, kui too läks 1906.a. mehele Jakob Meibaumile. Edasi elas seal Jakob Dengo (Õbediku-Tengo talu peremees ja vallavanem), kui ta mõlemad pojad 1914.a. surid ja ta 1915.a. Õbediku talu ära müüs. Jakob Dengo suri 1916.a. 1930.-date teisel poolel elasid seal Jakobi naine Ann Dengo (Dengo tanta) ja Anna Burk s Danneberg (Burgi tädi). Viimati, 1950.-datel aastatel elasid majas Soo talust Martensid. Hiljem kasutasid nad maja suvisteks peatusteks Vaos. Hoonele sai saatuslikuks Väike-Maarja prügila rajamine Uuetoa ja Siidari talu koplitesse. Majast mööda käivad „prükkarid“ murdsid majja sisse ja võtsid kaasa kõik, mis võtta andis, isegi pliidiraua. Lõpuks uksed ja aknaraamidki. Praeguseks ajaks on prügila suletud, rüüstatud maja aga maha jäetud. Kure kinnistu praegused omanikud on omaaegse Kure talu peremehe pojapojad. Kustu 1884 rent: 100 rbl; Kusto nr.5 Moisama 1885 päriseksost: Jüri Wahlberg - 3150 hõberubla; 38 desssatini 2048 ruutsülda. 1917 loendus: Reise, Jaan Andrese p; 38 desssatini, sellest põldu 13. 1939 loendus: Reise, Jaan; 42,44 ha, sellest põldu 17,10. Talupere: 3+2 palgalist. Talupidaja Reise, Jaan oli 65 aastane (õppinud kihelkonnakoolis), naine Liine 56a, poeg Raudvee, Harri 27a (õppinud Väike-Maarja gümnaasiumis), palgaline Daniševska 46a ja karjane Rebane, Viiu 14a. Loomad: 2 tööhobust; veiseid 11, sh 10 lüpsilehma, 100 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 3 siga; 4 lammast; 19 kana, 1 kukk. Elumaja oli 5 eluruumiga, ehitusaasta 1895. Talu päriseksostja Jüri Wahlberg (1845-1923) oli abielus Mõisamaa külast Uuetoa talust Ewa, Jaani t Dannebergiga (1851-1927). Neil oli 2 tütart Vilhelmine ja Liine. Jüri isa Kusto Andres Jüri p Wahberg (1818-1902) oli abielus Mina Blumfeldtiga (1822-1877) Imakaevu külast Kutsari talust. Vilhelmine Wahlberg-Holm (1876-1957) sattus oma tütre Ella Anette Holm- Kiviväliga (1905-1969) ja tütre lastega Sven (1930-2010) ning Marje (*1939) sõjapõgenikuna Austraaliasse. Liine Wahlberg (1882-1971) jäi Kustu tallu ja abiellus Jaan Reise´ga (1873-1949) Kaarma külast. Nende poeg Harri Reise, alates 1935 Raudvee (19122002) sattus sõjapõgenikuna Kanadasse, oli seal edukas ehitusettevõtja. Oli abielus eestlanna Maimu Hanseniga ja neil on 2 tütart. Mari-Ann Linde *1948 elab Vancouveris ja töötab Briti Columbia Ülikoolis, tal on 2 last. Leena Reet Raudvee *1952 elab Torontos ja on perfomansikunstnik, tal on tütar. Pärast Pupso talu põlemist 1948.a kevadel elas aastapäevad Kustu peretoas Jakob Varda pere ja Kusto sauna kolis Magda Tarre pere. Liine Reise surma järel 1971.a elas Tarrede pere Kustu elumajas kuni 1986. aastani, mil Kustu hooned jäid Väike-Maarja heitvete puhastusseadmete sanitaartsooni. Praeguseks on hoonete asemetele kasvanud puud ja põõsad. Kusto kinnistu praegune omanik on omaaegse talu peremehe Kanadas elav lapselaps.

24


Manukse 1884 rent: 107,50 rbl; Manukse nr.6 Moisama 1885 päriseksost: Hans Wehrbaum - 3350 hõberubla; 39 desssatini 240 ruutsülda. 1917 loendus: Weerbaum, Jaan Hansu p; 39 desssatini, sellest põldu 15. 1939 loendus: Veerbaum, Jaan; maad 42,72 ha, sellest põldu 18,70. Talupere: 3+3 palgalist. Talupidaja Veerbaum, Jaan oli 60 aastane (õppinud vallkoolis), naine Valli 42a, tütar Helju 10a, suviline Veisberg; Juhan 62a, aastatüdruk Treifeldt, Hilja 18a, karjane Treifeldt, Helju 13a. Loomad: 2 tööhobust; veiseid 9, sh 7 lüpsilehma, 90 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 2 siga; 3 lammast; 9 kana, 1 kukk. Elumaja oli 5 eluruumiga, ehitusaasta 1889. Talu päriseksostja Hans Wehrbaumi *1840 poeg Jaan (1879-1941) sai talu. Tütar Liisa *1884 läks mehele Vao küla Tisleri talu peremehele Hans Landsmannile. Manukse Weerbaumid on sugulased Urgase talu Weerbaumidega. Jaan Veerbaumi abielust Valli Kipsiga (1897-1982) sündis kaks tütart: Helju (1928-1993) ja Õilme (1931-1992). Õilme lõpetas Väike-Maarja keskkooli 1950, töötas raamatupidajana EPT-s. Tal on abielust Mihkel Liivaga kaks last Maret *1961 ja Mait *1964. Maret on lõpetanud keskkooli ja töötab Tartus. Tal on tütar Piret. Helju tütar Urve *1952 lõpetas Väike-Maarja keskkooli 1971, töötas meiereis ja päästekoolis. Tal on kaks poega ja kolm lapselast. Mänukese kinnistu (hoonete ja neid ümbritseva 1,8 ha) omanik on talu omaaegse peremehe tütretütar. Koos laste ja lapselastega hoitakse korras kodutalu. Vanadest hoonetest on säilinud ja heas korras elumaja ning kokku ehitatud tall ja küün. Hoonete vahel on taraga piiratud puuvilja- ja marjaaed. Hoonete ees on hästi hooldatud muruga avar õu. Siimu 1884 rent: 95 rbl; Siimo nr.7 Moisama 1892 päriseksost: Michel Gustavi p Martins - 2500 hõberubla; 39 desssatini 1552 ruutsülda. 1917 loendus: Martens, Otto Mihkli p; 39 desssatini, sellest põldu 11. 1939 loendus: Maldvere, Otto; maad 43,32 ha, sellest põldu 13,80. Talupere: 5+1 palgaline. Talupidaja Maldvere-Martens, Otto on 61a vana (oli õppinud vallakoolis); naine Miili 50a; poeg Arved 24a; poeg Elmar 20a; tütar Elna 10a; palgaline Rand, Herman 43a; tütar Marta 28a (õppinud täienduskoolis) on Pärna talu perenaine. Loomad: 2 hobust ja 1 varss; 4 lüpsilehma, 1 mullikas ja 1 vasikas; (piimatoodang loendi eelneval päeval 28 kg); 3 siga; 4 lammast ja 9 talle; 20 kana ja 1 kukk; 8 mesiperet. Elumaja 3 eluruumiga (rehielamu), ehitusaasta 1912. Otto Martens/Maldverel oli Ida Jaani t Kuldeniga *1889 lapsed: Marta *1911, Arved *1915, Elmar *1919, Elna *1928. Teise naise Emilie Sõnumiga Ottol lapsi polnud. Elmar suri sõjas saadud tervisekahjustustesse noorelt ja jäi lasteta. Marta oli abielus Pärna talu peremehe Alfred Elvrega, neil oli 2 last. Arved oli autojuht, ehitas Kiltsi maja. Abielust Asta Vaht´iga oli 3 tütart. Elna jäi tallu. 1949.a. võeti talu kolhoosi. Elna oli raamatupidaja Väike-Maarja võitööstuses. Abielust Virgo Kalmet`iga oli kaks last. Kaja on surnud, tal oli kaks last. Kalevil on 2 last. Talu päriseksostja Mihkel Martens (1840-1907) oli Otto isa. Mihkli vend Jaan (1849-1925) ostis päriseks samas külas Soo talu. Teise venna Jüri tütar Leena oli asundustalu Ebavere A40 peremehe Paul-Eduard Org naine. Nende poeg Aksel hukkus 1944.a. Sinimägedes. Tütred Helmi ja Linda jäid lasteta. Mihkli õde Viiu läks mehele Pupso talu peremehele Juhan Veisbergile. Siimu kinnistu omanik on omaaegse perenaise Emilie vennapoja poeg, peres on 2 last, 4 lapselast. Talu osteti Otto tütrelt Elnalt 1977.a. Praeguseks on rehielamu endistes piiretes

25


ümber ehitatud mitmete funktsioonidega kaasaegsete mugavustega elamuks. Hoonete ümbrusse on kujundatud aed. Kooli – Mäeotsa 1895 ostis Vao Vallaomavalitsus Kooli nr 21 koha - 1000 rbl; 15 dessatini 1600 ruutsülda; 1917 loendus: Trinkmann, Friedrich Willemi p - kooliõpetaja; 16 desssatini, sh põldu 7; 1937 ostis Theodor Komp enampakkumisel Kooli nr 21 kohast eraldatud Mäeotsa talumaakoha 17,023 ha 3925 krooni eest. 1939 loendus: Mäeotsa. Komp, Theodor: maad 17,02 ha, sellest põldu 9,13. Talupere: 2+1 palgaline. Talupidaja Komp, Theodor 39a vana (õppinud algkoolis); naine Miralda 29a; palgaline Kruve Elma 24a. Lapsi peres polnud. Loomad: 1 hobune; 3 lüpsilehma, 1 mullikas ja 1 vasikas; (piimatoodang loendi eelneval päeval 26 kg); 1 siga ja 11 põrsast; 2 lammast ja 1 tall; 12 kana, 1 kukk, 8 tibu. Elumaja 3 eluruumiga, ehitusaasta 1872. Tänaseks renoveeritud elumaja on kunagine Vao mõisavalla kooli (Vao külakooli) maja. Esimene kool Vaos asutati 1784. aastal, kuid suri 19.saj algul välja. Uuesti asutati kool Vaos 1834.a. ja tegutses aastani 1930. Aastatel 1933-1940 tegutses koolimajas Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Vao osakond. Esimees oli Jakob Veisberg Pupso talust. Vao vald andis osakonnale tegutsemiseks Vao koolimaja klassiruumi (8x7x2,5 m). Teiselpool maja otsas elas valla koolitalu rentnik. ÜENÜ korraldas koolimajas puutöö-, kokanduse ja kodukaunistamise kursusi, tegutses rahvatantsurühm. Mäeotsa kinnistu praegune omanik ostis hooned Theodor Kombi (†1976) elukaaslase Laima Kruve käest 1986.a. Peres oli kaks last, on kolm lapselast. Mäeotsa talu hõlmab ka omaaegse Pupso põlistalu ja Männimäe asundustalu hoonete asemeid. Hooned, nende ümbrus ja teede ääred on korrastatud. Luumäe nõlvad on võsast puhtaks raiutud. Mäe alla on rajatud avara muruväljaku ja tiigiga park. Nõmmevälja A-98 1934.a. ostis Jakob Jaani p Meibaum EV Põllutööministeeriumilt Nõmmevälja A-98 talukoha suurusega 35,25 ha 1810 kr eest 55 aastase järelmaksuga. Igal aastal tuli maksta 63,18 kr, sh 2% intresse ja 0,5% administratsioonikulu. 1939 loendus: Veer, Eduard – kaasomandis; maad 16,85 ha, sellest põldu 9,10. Talupere 3 inimest. Talupidaja Veer, Eduard 27a vana, perekonna pea (õppinud Kiltsi algkoolis); naine Leida 23a; naise ema Meibaum, Marie 53a. Loomad: 1 tööhobune; veiseid 6, sh 5 lüpsilehma, 50 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 7 siga; 3 lammast; 26 kana, 1 kukk, 9 tibu. Elumaja oli 4 eluruumiga, ehitusaasta 1935. Maja oli kokku ehitatud küüni ja laudaga. Nõmmevälja asundustalu ostja Jakob Meibaum oli varem olnud Õbediku-Tengo talu rentnik, aga ka Vao mõisa metsavaht ja 18 dessatini suuruse põllupinnaga Männiku metsavahitalu rentnik. Metsavahi maja (Meibaumi vana maja) asus Mõisamaa külast Imakaevu külla suunduva tee ääres metsaserval. Meibaumi uus maja oli sellest tükk maad kaugemal Imakaevu küla väljade äärel. Jakob Meibaum *1883 oli abielus Marie Jaani t Jürgensiga *1887 Kure talust Mõisamaa külast. Neil oli viis tütart. Marta *1907 oli abielus Arnold Veisberg/Valgmäega *1901 Metsavahi talu peremehega Imakaevu külast, tal oli tütar Helju. Linda *1908 oli abielus Arnold Veisbergiga *1897 Selja talu peremehega Vao külast, lapsi neil polnud. Alma *1910 oli abielus Konrad Pilliga Väike-Maarjast, lapsi neil polnud. Olga *1913 suri noorelt. Leida Meibaum (1917-2005) oli abielus Eduard Veeriga Urgase talust Vao külast, abielu lahutatud, lapsi neil polnud. Leida oli lõpetanud 6-klassilise algkooli, töötanud isatalus ja võtnud aktiivselt osa ÜENÜ Vao osakonna tööst, laulnud kooris, olnud rahvatantsurühmas. Pärast abielulahutust pidas koos emaga edasi Nõmmevälja talu. Oli kaks

26


aastat Väike-Maarja külanõukogu esimees, edasi Vao külla moodustatud kolhoosi liige kuni selle likvideerimiseni. Oli olnud põllutööline, brigadir, laojuhataja, kaaluja. Elas pikka aega Õbediku-Tengo valges majas. Oli seal Vao küla viimane eestiaegne elanik. Nõmmevälja talu hooned on hävinud. Meibaumi nimi on säilinud lähedale rajatud kruusakarjääri nimes. Männimäe A-102 1939 loendus: Kichlefeldt, Jaan; maad 11,67 ha, sellest põldu 1,04. Talupere 2 inimest. Talupidaja Kichlefeldt, Jaan oli 83a vana, perekonna pea (õppinud Vao vallakoolis); tütar Alide 50a. Kingsepatöö oli pere täiendav sissetulekuallikas. Loomad: 1 lüpsilehm, 6 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 13 kana, 1 kukk, 9 tibu. Elumaja oli 3 eluruumiga, ehitusaasta 1925. Maja ja 1937.a. ehitatud laut paiknesid Luumäel koolimajast veidi Vao küla poole, praegusel Mäeotsa kinnistul. Hooned on hävinud. Jaani Juhani p Kichlefeldt oli abielus Leno Juhani t Wahlbergiga (1857-1927) Vaost. Neil oli poeg Karl ja tütar Alide *1889, keda kutsuti kingsepa Liideks. Karl Kichlefeldt (1886-1975) oli lõpetanud Väike-Maarja kihelkonnakooli 1900.a. ning olnud kirjutajaks Rakvere kreisiülema nooremabilise (II jaoskonna politseiülema Robert Brandt) juures Müürikul ja Rakveres. Eesti ajal töötas ta Rakveres Viru-Järva prefektuuris sekretärina ja raamatupidajana. Põhitöö kõrval hakkas ta õe Alide abiga Väike-Maarjas pidama Jakob Liivi asutatud raamatukauplust. Väike-Maarja suurtulekahjus 1941.a. põles maja maha. Edasi oli ta kindlustusagent, keskkoolis asjaajaja, raamatupidaja, kantseleiametnik. Ta on innukalt kaasa löönud piirkonna kultuurielus, laulnud koorides (sh 1912.a. seltsimaja avapeol) ja mänginud paljudes näitemängudes. On olnud laulupidude toimkonnas, muusikaseltsi juhatuses. Lapsi tal polnud, nagu ka õel Alidel. Kopliotsa A-104 1939 loendus: Kichlefeldt, Therese; maad 11,44 ha, sellest põldu 1,40. Talupere 2 inimest. Talupidaja Kichlefeldt, Therese oli 32a vana (oli õppinud Väike-Maarja gümnaasiumis); Nõmman 33a. Loomad: 1 tööhobune; 1 lüpsilehm, 6 kg piima toodeti loendi eelsel päeval; 1 lammas; 13 kana, 1 kukk, 1 mesipere. Elumaja oli 2 eluruumiga, ehitusaasta 1895. Praeguseks hävinud elumaja ja kõrvalhoone paiknesid maantee ääres kohal, kust nüüd suundub tee Killi kinnistule. Therese Kichlefeldt (1906-1991) oli abielus Rudolf Nõmmaniga, lapsi neil polnud. Enne sõda oli töötanud isatalus ja võtnud aktiivselt osa ÜENÜ Vao osakonna tööst. Kolhoosi ei läinud, töötas Väike-Maarja piimatööstuses, Kaarma viinavabrikus, Kiltsi raamatukogus. Oli olnud ka külavolinik. 1987.a. sanatooriumist tulles leidis oma kodu rüüstatuna. Edasi elas Väike-Maarjas väikeses aiamajas. Therese (kutsuti Teesi) oli väga hea mäluga ja teadis palju rääkida piirkonna inimestest ja kultuuriloost. Therese isa Jakob Juhani p Kichlefeldt (1867-1935) oli käinud Vao algkoolis ja õppinud meistri käe all rätsepaks. Tema teine naine oli Mina Jaani t Dengo (1866-1920) Vao külast. Jakob oli aktiivne kultuuri- ja ühiskonnategelane, oli olnud koorilaulja, Väike-Maarja pasunakoori asutaja ja pillimängija (1896-1914). Oli vabatahtliku tuletõrje seltsi asutajaliige 1900.a. ja sai seltsi 25. aastapäeval häbemärgi. 1917.a. valiti vallavolikogusse ja oli vallavanema abi neljandat aega. 1919.a maareformiga sai tagasi riigirendi talukoha, mis omal ajal mõisnik nende perelt ära võttis ja neid koha pealt minema kihutas. Rätsep Jakob Kichlefeldt oli kingsepp Jaan Kichlefeldti vend, oli veel kolmaski vend. Kaarel Kilvet, näitleja, lavastaja ja muusik oli nende sugulane, algselt oli Kilvetite nimi Kishlefeldt. Teesi oli neil külaski käinud.

27


Pingi saun – popsikoht Vabadike (maata meeste) väikest elamut kutsuti (popsi)saunaks. Pingi saun ja kõrvalhoone paiknesid Vaost Porkuni (Ilumäele) suunduva vana tee ääres. See oli ka talude karjatee. Tee oli rajatud Põltsamaa jõe alguse ürgoru paremale nõlvale. Tee on praegu suletud. 1930.-datel aastatel kuulus saun Gustav Jakobi p Pingile *1872, kes oli abielus Anna Maria Karli t Meibaumiga *1881 Koonust. Peale sõda elas Pingi saunas nende poeg Jakob Pink *1903, endine piirivalvur, kelle naine oli läinud sõja ajal tütrega Rootsi. Jaagup oli masinamees ja muidu muhe sell, töötas traktoristina. Hiljem kolis Jaagup uue elukaaslase juurde Koonusse. Tütar abiellus Rootsis USA sõjaväeatašeega ja läks elama Ameerikasse. Jaagupi tütar oma tütrega käis Eestis ja koos Jaagupi elukaaslasega ka esivanemate kodukohta vaatamas. Pärimuse kohaselt ehitas selle sauna Uuetoa talu peremees Juhan Danneberg (1857-1916) oma nooremale õele Annale (1861-1945) eluasemeks abiellumisel 1889.a. Kaarel Burgiga (1842-1921). Kaarel Burk põlvnes Vao külast Viisparra talust Burkide perest. Algne saun asus Uuetoa talu üle jõe ulatuva kopli läänenurgas tee ääres. Karli ja Anna poeg Johan Burk (1890-1961) oli õppinud kihelkonnakoolis ja läks 1908.a. Venemaale ja hiljem Ukrainasse. Sai seal mõisavalitsejaks Poola rahvusest mõisniku juurde. I Maailmasõja ajal mobiliseeriti ja oli sõjaväes kirjutaja. Vabadussõja ajal tuli Eestisse, Tallinna ja teenis hiljem suurtükiväes Viljandimaal Loodi mõisas majandusülemana. Elas hiljem tütre Elleni peres. Tütre mees Eerik Hiisjärv (1913-1995) töötas kirikuõpetajana Kodaveres, Haapsalus ja Tallinna Toomkirikus. Neil on poeg ja kaks pojapoega. Kunagise sauna asukoht jääb nüüd Killi kinnistu alla. Selle praegune omanik ostis Pingi sauna 1985.a. Jakob Pingilt. Ka läbi Jõesoo kinnistu rajatud juurdesõidutee kuulub Killi kinnistu omanikule. Omaaegsest Pingi saunast pole tänaseks midagi järel ega kohtki looduses märgatav. Kinnistule on kerkinud uusehitised: elamu, saun ja majandushoone, kus omal ajal kasvatati sigu. Samas on võrkaiaga ümbritsetud spordiplats. Hoonete ümbrus ja sissesõidutee äär on kujundatud pargiks. Peremees on ametilt ehitaja. Peres on naine, kaks poega ja tütar. Tütar elab oma perega isa juures. Vao küla tuuleveski 1930.-tel elas veskis mölder Johannes Meinhard/Meidla *1896 pere: tema teine naine Alma ja lapsed Alfred *1923, Ernst *1925, Erika *1927 ja Leo *1928. Elasid nad veski põhjapoolse seina sisse ehitatud väikeses toas. Lapsed käisid taludes karjas. Alfred töötas hiljem Sääse paemurrus. 1939.a põllumajandusloenduse andmetel oli möldril veski juures 3 taliõunapuud, 7 karusmarja-, 7 mustasõstra- ja 10 punasesõstra põõsast. Kartulit oli tal 2000 m², kapsast 40, sigurit 5, kurki 5, sibulat 4 ja porgandit 5 m². Sigu oli 1, kanu 2. Peale sõda elas möldri lesk Alma oma kolme lapsega: Ainu, Laine, Juku Juhani talu koplis Mägi majas. Ainu lõpetas Väike-Maarja keskkooli 1954.a. Temast sai kooliõpetaja. SUGULASED 1835.a. said Vao külas kõik talupojad perekonnanime. Erinevates taludes elavad sugulased said sama perekonnanime. Weisbergid olid koguni 4 talu peremehed. Aegade jooksul sugulussidemed nõrgenesid. 1930.-tel aastatel nimede eestistamise käigus võtsid Pupso talu Veisbergid perekonnanimeks Varda, Metsavahi talu pere Valgmäe ja Uustalu omad Valgme. Selja talu pere säilitas Veisbergi nime. Nende nelja pere ühiseid esivanemaid pole seni kindlaks tehtud. Lihtsam oli leida sugulussidemeid kahe pere puhul, seda ka siis kui perekonnanimed muutusid. Siimu talu Martensid võtsid perekonnanimeks Maldvere, Soo talu pere aga säilitas Martensi nime. Urgase talu Veerbaumid võtsid nimeks Veer, Manukse pere jättis alles Veerbaumi nime. Andrekse ja Pärna talu Essensonid võtsid mõlemad uueks nimeks

28


Elvre. Naisi võeti taludesse nii oma külast kui kaugemaltki. Vao küla taluperede omavahelisi sugulussidemeid naisliini pidi õnnestus ka kirja panna nii mõnelgi puhul. TUNTUD INIMESI VAOST Esimesed laiemalt tuntud ja kõrgelt haritud mehed Vao külast olid Kure talust viis venda Jürgensid: Aleksander *1880 oli laevamehaanik, Johannes *1882 kooliõpetaja. Gustav *1884, Herman *1889 ja Karl *1891olid kaugesõidukaptenid. Paide gümnaasiumis olid õppinud Selja ja Visparra talu peretütred. Margarethe Terese Veisberg *1892 sai Kutsari talu perenaiseks, Antonie Marianne *1893 läks mehele raudteeametnikule. Alma Alvine Burk *1895 oli kooliõpetaja Tapal, Antonie Lisette *1900 oli kunst-käsitöö meister Tallinnas. Esimesed Tartu ülikoolis õppinud olid Uuetoa talus sündinud ja hiljem kooliõpetaja ametit pidanud Gustav *1899 ja Alviine *1901 Tanneberg. Edmund Landsmann/Laansalu *1913 Tisleri talust oli õppinud Tallinnas J.Westholmi gümnaasiumis, edasi Tartu ülikoolis kirikuõpetajaks. Esimesed insenerid Tallinna Tehnikumist olid Pupso talus üles kasvanud Karl Johannes *1900, Aleksander *1904 ja Herman *1906 Veisbergid/Vardad. Jakob Veisberg/Varda *1902 lõpetas Jäneda põllutöökooli 1. lennu 1921.a. ja oli esimene õppinud põllumees külas. Vallavanemad on olnud Õbediku Tengo talu peremees Jakob Dengo *1854 ja Andrekse talu peremees Aleksander Essenson/Elvre *1877. Ka praegune vallavanem on juurtega Imakaevu külast Metsavahi talust. Johan Burk *1890 oli olnud Venemaal mõisavalitsejaks. Juhan Tomberg *1895 oli töötanud raamatupidajana põllutööministeeriumis Tallinnas Vabadussõjast olid ülevaate koostaja andmetel osa võtnud Arnold Veisberg *1897 Selja talust Eduard Jürgens *1892 Kure talust, Gustav Tanneberg *1899 Uuetoa talust ja Elfriede Burk *1901. Johannes *1887 ja Jakob *1895 Martensid Soo talust said Vabadussõjast osavõtu eest asundustalud Uuemõisa. Herman Jürgens *1889 sai Vabadussõja 1.liigi 3. järgu Vabadusristi. Heinrich Treimann *1900 Kaasiku talust sai Vabadussõjas surma. Eesti Vabariigi ajal sündinud Vao inimestest on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi Uno Tomberg – hüdrotehnilised ehitised cum laude 1952, Kalju Lehiste – mäeosakond 1953, Henn Tomberg – hüdrotehnilised ehitised 1954, Eino Tomberg – mäeosakond 1954, Valve Kaljuvee/Praust – kütuste keemiline tehnoloogia 1954, Einar Laukse – elektromehaanik. Uno Tomberg on ka seni ainuke Vaost pärit teadlane - tehnikakandidaat aastast 1959. Töötas Sakus Eesti Maaviljeluse Instituudis teadurina ja osakonna juhatajana. Vao küla inimestest on lõpetanud Eesti Maaülikooli (EPA): Juhan Danneberg 1962, Anto Varda 1961, Juhan Elvre 1970 INIMKAOTUSED 1919.a. langes Vabadussõjas Kaasiku talust pärit Heinrich Treumann 1920.a. hukkus Peterburis revolutsiooni ja kodusõja keerise Kure talust pärit Karl Jürgens.

29


1941.a. hävituspataljon arreteeris Selja talu peremehe Arnold Veisberg`i teadmata mille eest ja ta kadus teadmata kuhu. Õbediku-Tengo talu rentnik Juhan Naukas hakkas uusmaasaajaks ja sai talu endale. Sakslaste sissetungi järgne karistussalk laskis ta 1941.a. maha. Pupso talust pärit ja elektriinseneriks õppinud Aleksander Varda arreteeriti 1942.a. Tallinnas ja hukkus koonduslaagris kusagil Saksamaal. Punapisiku oli ta saanud Väike-Maarja gümnaasiumi kommunistlike vaadetega õpetajalt Anton Vaarandi´lt. Saksa sõjaväkke kadusid Salla talust Martin Juhkam ja Tooma talust Viktor Sergejev. Viimase kohta tuli peale sõda surmateade Inglismaalt. Siimu talust Elmar Martens pääses sõjast küll eluga, kuid suri peagi sõjas saadud tervisekahjustustesse. 1944.a. põgenes läände Kustu talust Harri Raudvee. Temast sai edukas ehitusettevõtja Kanadas. 1945.a. arreteeriti Juhani talust Heinrich Tomberg ja Kure talust Eduard Jürgens. Eduard Jürgens suri 1946.a. Kemerovo oblastis Siblag`is. Heinrich Tomberg suri 1949.a. Krasnojarski krai Norilski sunnitöölaagris. Samal ajal arreteeritutest pääsesid Siberist eluga Pärna talust Alfred Elvre ja Urgase talust Rein Veer ning Juhan Veerbaum. 1951-1954 oli sunnitööl Kemerovos Tisleri talust pärit Simuna kirikuõpetaja Edmund Landsmann/Laansalu. 1949.a märtsis küüditati Siberisse Therese Kaarna, Hilda Veer ja Jaan Jürgens. Nemad pääsesid eluga. HÄÄBUNUD PERED, KADUNUD KOHAD Kutsari ja Jaani talu Imakaevu külas päriseksostjad Blumfeldid müüsid 1916.a.ilmselt meessoost pärijate puudumise (hukkumise) tõttu mõlemad talud ja asusid elama mujale. Õbediku Tengo talu päriseksostja Jakob Dengo müüs poegade surma järel talu 1915.a. ja ostis väikese maja Mõisamaa külla, kuid suri seal peagi. Suguvõsa jätkub varem Kaarmale suundunud Dengodega. Õbediku Trei talu päriseksostja Toomas Trei poja Hans Trei surmaga 1961.a. lõppes perekonna meesliin. Tema tütre Linda Trei/Truumaa surmaga 2008.a. sai otsa suguselts. Tidriku talu päriseksostjal Jaan Wahlbergil *1860 lapsi polnud ja talu läks üle (pool)vennale Hansule *1868. Talu viimasel peremehel Hansu pojal August Wahlberg/Hiiemäel *1910 polnud samuti lapsi ja suguvõsa jätkus vaid venna Karl Hiiemäe *1907 järglastega Tooma talus. Kaasiku talu ostis 1885.a. päriseks Madis Künnamägi. 1901.a. tema lesk Mari Künnamägi jt pärijad müüsid talu Jsak Treimannile *1864 Kärsa mõisa Jaola külast. Kust tuli Madis Künnamägi ja kuhu läksid tema pärijad pole teada. Kaasiku viimasel peremehel Isaku pojal Lembit Treimann/Talvikul *1910 oli vaid poeg Tiit ja tema järglastest teateid pole.. Kust tuli ja kuidas kadus Tisleri talu 1895.a. päriseksostnud ja 1999.a. ära müünud Hans Adder pole teada. Salla talu Juhkamite, Urgase talu Veer/Veerbaumide, Sidari talu Denerite järglaste kohta pole teateid õnnestunud saada. Nende talude nimedki on kadunud kaasaegsetelt kaartidelt.

30


Kaartidelt on kadunud ka Imakaevu ja Mõisamaa küla nimed. Imakaevu küla talud on hävinud, hoonete asemed võssa kasvanud. Mõisamaa küla nimi on säilinud vaid VäikeMaarja – Mõisamaa - Vao – Ilmandu tee nimetuses, säilinud talud kuuluvad hoopiski Ebavere küla koosseisu. KOOSTAJATELT Kogumiku Vao põlisküla taluperede lood maht on 39 lehekülge, sh 30 lk teksti, 4 tabelit, 2 pildilehte 7 värvifotoga, 2 kaarti ja tiitelleht. Kogumikus on lühikesed ülevaated 44 pere käekäigust. Nende hulgas on kõigi 27 päriseksostetud põlistalu ja neist poolitamise teel pungunud 5 väiksema talupere lood. Käsitatud on ka Kooli talu ja 3 asundustalu lugu. Veel on juttu tuuleveski möldri ja 7 vabadiku peredest. Kolm põlistalu on tähistatud. Juhani talu mälestustahvlil on kirje, et sealt pärinevad Tombergid, Tompelid, Toomsalud. Selja talul on silt talu nimega. Uuetoa talu asemele paigutatud mälestustahvlil on ka pärandkultuuri objekti tähis – kaheksakand. Kogumiku koostasid Eino Tomberg – tekst ja Imbi Tomberg – kujundus. Koostajatest: Eino Tomberg. Olen sündinud 6.12.1930 Väike-Maarjas Tarvitajateühisuse poe majas ärijuhi ametikorteris, praegu on seal ehitusmaterjalide kauplus Pikk nr 14. 1940.a. kolisime Vao külla Juhani tallu. 1949.a. lõpetasin Väike-Maarja keskkooli ja 1954.a. Tallinna Polütehnilise Instituudi mäeosakonna. Eriala maavarade kaevandamine, elukutse mäeinsener. Töötasin riigitööl kokku 47 aastat: 29 aastat (1954-1983) põlevkivikaevandustes - parteitu mäeinsener, keskastme tootmisjuht; 3 aastat Ehitusmaterjalitööstuse Ministeeriumis; 15 a looduskaitses. 2001 pensionil - 70 aastaselt. Imbi Tomberg, neiuna Lätt (abielu 2.08.1957) on sündinud 8.04.1935 Tallinnas. Isa ja ema olid kooliõpetajad. Isa ka kunstnik, kaitseliidu ohvitser, omakaitses, sõja lõpul saksa sõjaväes. Varjas ennast metsas, hukkus 1950. Ema suri 1947.a. 44 aastaselt. Imbi oli siis 12, kasvas üles ema õe peres. Imbi lõpetas Tallinna Mäetehnikumi 1954. Kokku saime Kukruse kaevanduses, meie esimesel töökohal. Imbi töökohad olid: kaevanduse dispetšer, kaevurite õpetaja, Norma, Looduskasutuse Infokeskus, Tallinna Kinomaja ja Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) korraldustoimkond. 2002 pensionil – 66 aastaselt. Vao külas Juhani talus elasin 9 aastat (1940-1949). Pärast isa Siberisse saatmist 1945.a. olen vanuses 14-18 teinud iseseisvalt kõiki talutöid. Edasi käisin aastani 1957 aeg-ajalt abiks Kustu talus heinatöödel, kui ema elas seal pärast invaliidistumist ja kodu põlemist. Järgnevalt olime seotud Kustu taluga aastatel 1961-1968, kui ema nüüd juba meie lastega käis seal suvesid veetmas. Uus periood seotusest Vao küla eluga algas aastal 1990 seoses talude tagasisaamisega. Siis sai peatuskohaks Selja talu. Aitasime tollal 82 aastasel perenaisel korrastada kodu ümbrust. Pärast talu perenaise surma 1996.a. algas siiani kestev periood Selja talu omanikena – hoonete renoveerimine ja lähiümbruse maastiku kujundamine perekonna maakoduks. Meil on 2 last, 7 lapselast, 2 lapselapselast.

31


Rent rublades 1884 Tr체kitud blankett on t채idetud k채sitsi

32


Päriseksost Nr - talu number. M – Mõisamaa küla talude numbrid. Talu nimi on 1884.a rendihindade tabeli kirjapildis. Päriseksostja nimi. Rent rublades 1884. aastal. Ostulepingu aasta. Ostuhind hõberublades. Maa suurus: dessatini, ruutsülda. Nr Nimetus Pärisperemees Rent Aasta Hind Maa ruutdess+ süld Põlistalud 1 Oebbediko Trei Trei, Toomas 140 1885 3300 30 1776 2 Andrekse Essenson, Jüri 140 1885 3100 29 1552 3 Juhani Domberg, Juhan 125 1885 2700 26 1072 4 Tidriko Wahlberg, Jaan 130 1992 2200 27 1472 5 Salla Mühlberg, Juhan 120 1892 2000 27 1968 6 Pearna Essenson, Karl 100 1892 2000 30 1504 7 Kasiko Künnamägi, Madis 100 1885 2200 32 512 8 Thoma Wehlmann, Juhan 143 1885 3000 36 1392 9 Wisparra Burk, Karl 140 1892 4000 42 2336 10 Oebbediko Tengo Tengo, Jakob 150 1885 3690 42 1984 11 Ustallo Dengo, Juhan 140 1892 3600 42 320 12 Selja Weissberg, Juhan 125 1885 3190 41 656 13 Urgase Weerbaum, Jakob 138 1895 3200 43 1104 14 Tislari Adder, Hans 135 1895 3000 37 1920 15 Pupso Weisberg, Gustav 112 1894 3200 37 752 16 Wansi Laberg, Jüri 115 1885 3170 43 208 17 Kangro Wadermann, Pridik 140 1885 3480 43 2384 18 Metsawahi Weisberg, Andres 120 1894 4000 44 1056 19 Kutsari Blumfeld, Jakob 185 1892 5600 62 1312 20 Jaani Blumfeld, Juhan 200 1895 5500 63 1120 M1 Sideri Tener, Jakob 117,50 1892 3300 46 2320 M2 Uetoa Tanneberg, Johann 130 1892 3700 49 320 M 3 Soo Martens, Jaan 145 1892 3600 42 80 M 4 Kurre Jürgens, Jaan 135 1885 4180 46 1328 M 5 Kusto Wahlberg, Jüri 100 1885 3150 38 2048 M 6 Manukse Wehrbaum, Hans 107,50 1885 3350 39 240 M 7 Siimo Martins, Michel 95 1892 2500 39 1552 Muud talud 21 Kooli talu Vao vallaomavalitsus 1895 1000 15 1600 25 Mäeotsa/Kooli Komp, Theodor 1937 3925 kr 17,02 ha A98 Nõmmevälja Meibaum, Jakob 1934 1810 kr 35,25 ha Talu number kehtis kuni talude võtmiseni kolhoosi. Numbrit kasutati koos nimetusega asjaajamises dokumentidel. Veskile viidavatele viljakottidele värviti enamasti vaid talu number, harva ka mõni muu tähis, näiteks kombinatsioon omaniku nime esitähtedest. Peremärke kui niisuguseid ei polnud üldiselt kasutusel.

33


Talupered 1917 1917.a põllumajandusloendus: ERA.1831.1.166 Ülevenemaaline 1917.a põllumajanduslik üleskirjutus. Loenduslehe tekst on vene ja eesti keeles. Täidetud on eesti keeles. Meeste lahter on loenduslehe vasakul äärel ja pole loetav, peremehe eluaastaid näha vaid mõnel lehel. Poegi pole näha. Nr = talu number; M – Mõisamaa I - Imakaevu küla talude numbrid; re = rentnik; Maa = maad kokku - sh põldu täistiinudes; n-naine; õ-õde; t-tütar; e-ema; nr = lk nr fondis Nr Nimetus Talupidaja, vanus Maa Pere, n t e Põlistalud 1 Õbediku Trei, Hans Tooma p 42 30-20 n 31, t 2, e 70 2 Andrekse Essensohn, Mart Jüri p. 29-18 õ 53, 42 3 Juhani Tomberg, Johan Johani p 28-15 n 56 Mägi, Johannes Eliase p re n 34, t 7, e 75 4 Tidreki Wahlberg, Jaan Johani p 26-14 5 Salla Mühlberg, Johan Mardi p 27-11 n 43, t 27 6 Pearna Essensohn, August Jüri p 30-17 n 32, t-0 7 Kaasiku Treimann, Isak Juhani p 32-15 n 50, t 16 8 Tooma Tanneberg, Johan Jüri p 18-9 t 19, 17, 17 Tooma Sirel, Jüri 18-8 n 51, t 23, 22, 13 9 Wiispere Purk, Kaarel Andrese p 58 42-16 n 52, t 22, 17 10 Õbediku-Tengo Meibaum, Jakob Jaani p re? Laats, Jaan Jaani p 42-16 linna kodanik 11 Uustalu Weisberg, Carl Minkli p 42-16 n 42, t 9, e 75 12 Selja Weisberg, Juhan Adu p 41-16 n 48, t 24 13 Urgase Weerbaum, Jakob Hansu p 43-16 n 47, t 18, 17, 7 14 Tisleri Landsmann, Hans Kristjani p 37-16 n 33 15 Pupsu Weisberg, Gustav Johani p 37-16 n 44, t 4 16 Vansi Laberg, Martin Jüri p 42-16 n 31, t-5, õ 43, õt 10, 3 I 17 Kangru Wademann, Carl Friedrichi p re 42-17 I 18 Metsavahi Weisberg, Jakob Andrese p 44-18 n 35, t 14 I 19 Kutsari ja Kaarna, Johan Kaarli p 126-52 I 20 Jaani M 1 Siidari Deener, Jüri Jakobi p 22-8 n 34, e 64 Siidari Deener; Juhan Jakobi p 23-9 n ,t 19, 11 M 2 Uuetoa Tanneberg, Anna Jaani t 40 49-17 t 16, t 12 M 3 Soo Martes, Jaan Kustase p 42-16 n 64 M 4 Kure Jürgens, Jaan Jüri p 46-16 M 5 Kustu Reise, Jaan Andrese p 38-13 n 34 M 6 Maanukse Weerbaum, Jaan Hansu p 39-15 M 7 Siimu Martens, Otto Mihkli p 39-11 n 28 Muud pered M 21 Kooli Trinkmann, Friedrich Willemi p 16-7 n 36, t 10 Männiku Meibaum, Jakob Jaani p 18-18 n 30, t 9, 8, 7, 4, 0 e 73 mõisarentnik, metsavaht M Kichlefeldt, Jaan Juhani p Kingsepp, n 60 M Kichlefeldt, Jakob Juhani p Rätsep, n 51 Tisleri + Krents, Toomas Kaarli p Puusepp+sell, n 55

34


Talud ja pered 1939 1939.a põllumajandusloendus. ERA.1831.1.3926: Talundilehed Nr- talu number; M – Mõisamaa küla talude numbrid; ko - kaasomandis; re - rentnik; Maa - kokku ha; Põld - sellest põllu-aiamaa; Pere - oma pere+palgalised; H - tööhobused; L - lüpsilehmad; P - piima loendi eelneval päeval kg; S - sead; La – lambad: M - mesipered Nr Nimetus Talundi pidaja nimi Maa Põld Pere H L P S Põlistalud 1 Õbediku Trei, Hans 38,08 24,58 3+1 2 6 60 2 2 Andrekse Elvre, Aleksander 37,04 22,00 4+3 2 5 50 1 3 Juhani Tomberg, Heinrich 29,2 16,2 +2 3 8 100 2 4 Tidriku Hiiemäe, August 30,16 15,50 2+1 2 3 30 5 Salla Juhkam, Juhanes 30,0 15,6 4 2 4 45 1 6 Pärna Elvre, Alfred 33,46 20,80 4+1 2 4 30 5 7 Kaasiku Talvik, Lembit 35,19 19,60 3+2 2 5 100 1 8 Tooma Sergejev, Georg 10,0 4,5 3 1 2 15 3 Kuusemäe Tanneberg,Walphride 9,96 4,40 1+1 1 2 15 1 Tooma 22 Sirel, Jüri 20,0 9,0 3 1 2 20 9 Viisparra Burk, Karl 46,94 17,50 1+2 2 5 65 2 10 Õbediku- Tengo Naukas, Juhan - re 46,79 17,6 3+1 2 6 58 1 11 Uustalu Veisberg, Jaan 46,03 17,60 2+2 2 4 45 1 12 Selja Veisberg, Arnold 45,09 19,3 2+1 2 4 45 13 Urgase Veer, Rein 60,48 23,6 2+1 2 4 75 3 14 Tisleri Landsmann, Hans 41,90 17,80 3+2 2 5 55 1 15 Pupso Varda, Jakob 51,19 17,8 3+2 2 8 75 1 16 Vansi Laukse, Ermo 23,54 9,60 1+1 1 3 35 2 Ivalo Laukse, Juhan 23,54 9,70 2 1 3 25 3 17 Kangru Vahersalu, Leo 48,06 22,30 3+3 2 7 102 2 18 Metsavahi Valgmäe, Jakob 48,55 21,40 5+1 2 6 40 2 19,20 Kutsari, Jaani Karna, Juhan 137,7 57,80 5+6 4 14 104 12 M 1 Sidari I Dener, Jüri 25,70 10,70 5 2 3 10 Sidari II Dener, Kaarel 25,60 10,20 3 1 3 17 1 M 2 Uuetoa I Tanneberg, Hermann 27,10 10,10 3 2 5 50 2 Uuetoa II Tarre, Hugo 27,06 10,00 2 1 4 50 1 M 3 Soo Martens, Mihkel 45,92 18,00 5+1 3 7 65 2 M 4 Kure Jürgens, Eduard 50,66 18,20 4+1 2 5 50 3 M 5 Kustu Reise, Jaan 42,44 17,10 3+2 2 10 100 3 M 6 Manukse Veerbaum, Jaan 42,72 18,70 3+3 2 7 90 2 M 7 Siimu Maldvere, Otto 43,32 13,80 5+1 2 4 28 3 Muud talud 25 Mäeotsa Komp, Theodor 17,02 9,13 2+1 1 3 26 1 A98 Nõmmevälja Veer, Eduard - ko 16,85 9,10 3 1 5 50 7 A102 Männimäe Kichlefeldt, Jaan 11,67 1,04 2 1 6 A104 Kopliotsa Kichlefeldt, Therese 11,44 1,40 2 1 1 6 34-l majapidamisel oli kokku 552 ha põllumaad. Neis töötas 101 pere liiget ja 42 palgalist, kokku 143 inimest. Peeti 71 siga (keskmiselt 2,1 talu kohta), 196 lammast (5,8). 168 lehma (4,9 keskmiselt talu kohta) lüpsis päevas 1737 kg piima (10,3 kg lehma kohta päevas). Talul oli 1-2 hobust. 10-l talul oli kokku 34 mesiperet. 35

La

M

4 9 5 4 7 9 9 8 6 5 6 6 9 6 3 8 6 22 5 5 6 7 8 6 4 3 13

2 7 2 1 1 8 2 2 8

3 3 1

1


Kinnistud tee ääres 1

Jõekääru Kure

Kure

Mäeotsa Kooli

Tammiste Tisleri

Selja

Jõepere Uustalu

36


Kinnistud tee ääres 2

Tengo Õbediku-Tengo valge maja

Visparra 2 Õbediku-Tengo

Saekaatri Andrekse

Pillaku Tidreku

Biopuhasti Kure

Mänukse anukse Siimu 37


VAO 1938

38

~ 1:20 000


Mitteametlik väljavõte.

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist 1:10 000 kaardilehe nr 64524 1:2000 kaardilehe nr 555626 Põhikaardistuse aasta 2001 LIDAR andmed jah Ortofoto piksli suurus(cm) 25 Lennuaeg 02.05.2009 Vanemad ortofotod 22.06.2005(GSD 50)2000(GSD 20)1996(GSD 100) X = 6556908, Y = 627620

X = 6553697, Y = 624409 M 1:18873 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu. Maa-amet 2012. Kõik õigused kaitstud

39


Vao põlisküla taluperede lood