KLIENDID KÜSIVAD Tahan osta korteri raha eest, mille sain kinnistu müügist. Ma ei taha seda enne lepingu sõlmimist müüjale üle kanda. Mulle soovitati, et ma võiks raha notari kaudu saata. Kuidas see käib?
K:
Notarikonto on kahtlemata kõige turvalisem viis ostuhinna tasumiseks. See annab müüjale kindluse, et ostjal on raha olemas, ja ostjale kindluse, et ta ikka saab asja omanikuks. Tegu on erikontoga, mis on mõeldud just tehingu alusel osalejate raha vahendamiseks. Konto numbri saab küsida notaribüroost. Võimalik on teha ka eraldi avaldus hoiustamiseks, kuid siis peab klient kaks korda notari juures käima – esmalt avalduse esitamisel ja teine kord tehingu tegemisel. Notari deposiidi kasutamiseks peab ostja raha üle kandma enne tehingu toimumist. Kui raha on laekunud, saab notar anda sellekohase kinnituse. Kui tehing ei toimu, saab notarile esitada avalduse raha tagastamiseks. Tehingu toimumise järel kannab notar raha välja vastavalt lepingus antud poolte juhistele. Üldjuhul määratakse, et raha makstakse müüjale (või kui ta soovib, siis kellelegi teisele), kui notar on registreerinud avalduse kinnistusosakonnas ja on näha, et müüdud kinnisasja kohta pole registrisse tehtud vahepeal kandeid ega esitatud muid avaldusi. Sel juhul saab ostja olla kindel, et ta saab omanikuks, kui riigilõiv on tasutud. Loomulikult on kõige kindlam kokku leppida, et raha makstakse välja alles siis, kui ostja on saanud asja omanikuks. See võib aega võtta kuni kuu aega, sest nii kaua on kohtunikuabil aega vastavat kannet teha.
V:
a kinnitada? dokumenti apostillig Kuidas saan Eestis saata kelvõ K: Kas pean minema ise notari juurde või inum enti või ok ald na a saab ainult origi ad nit kin s Ka ? se legi tei piisab koopiast? a notari juurde ga kinnitamiseks ei pe Dokumentide apostilli a ka näiteks teh ib võ V: pöörduma tingimata soovija ise, seda kolleeg või pereliige. dokumendid notarile is, võib saata originaal Kui viibitakse välisriig s apostilli saamiseks, eb panna kirjalik taotlu ka posti teel. Kaasa tul otlusele tuleks a. elt allkirjastatun Ta als ita dig ka ta saa ib mille võ saada. akse dokumendid kätte märkida, kuidas soovit stis välja antud doEe d vai a ad illiga kinnit Eesti notar saab apost kumenti, erandjuhtunitatakse originaaldo kumente. Üldjuhul kin i ärakirja. Digii kinnitatud dokumend tar no ka a ad nit kin ib del võ k kinnitada. le esialgu veel võimali taalseid dokumente po
Kuidas toimub pärimine, kui tegu on lastetu abielupaariga ja vara on ainult ühe abikaasa nimel?
K:
Kui abikaasad testamenti ei tee, toimub pärimine seaduse järgi, mille kohaselt on pärijateks lahkunu sugulased ja kauem elanud abikaasa. Esimeses järjekorras on abikaasa kõrval pärijateks lapsed. Kui lahkunul lapsi ega lapselapsi ei ole, tulevad pärima teise järjekorra pärijad – surnud abikaasa vanemad. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud, pärivad nende alanejad sugulased ehk lahkunu õed ja vennad või nende lapsed. Teise järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa poole pärandist. Juhul kui esimese ega teise järjekorra pärijaid ei ole, pärib kauem elanud abikaasa kogu pärandi. Abikaasade puhul on oluline teada, et alati ei kuulu vara vaid sellele, kelle nimi on lepingus või registris. Kui abikaasad pole valinud teist varasuhet (varalahusus või tasaarvestus), siis kehtib nende vahel varaühisuse varasuhe. Ühisvara hulka kuulub kogu abielu kestel soetatud vara, sõltumata sellest, kelle nimele see on registreeritud. Ühisvara hulka ei kuulu enne abielu soetatud vara ega ka pärimise ja kinke teel saadud vara. Seega kui abielu ajal soetati ühine korter, siis olenemata registrisse märgitud omanikust, on tegu ühisvaraga. Sellest varast saavad pärijad pärida vaid seda osa, mis kuulus lahkunud abikaasale.
V:
Ostsin 2010. aastal kinnistu, kuid ei leia enam lepingut ega mäleta, millise notari juures käisin. Kuidas saaksin lepingu ärakirja?
K:
Kõik notari juures pärast 23.11.2009 sõlmitud lepingud ja muud tõestatud vormis tehtud tehingute ärakirjad on kättesaadavad riigiportaalist www.eesti.ee. Ärakirja vaatamiseks peab riigiportaali sisse logima ID-kaardiga või Mobiil-ID-ga. Kindlasti tuleb valida õige roll – kas tehing tehti eraisikuna või firma esindajana. Juriidilise isiku esindaja pääseb dokumentidele ligi juhul, kui ettevõttele või asutusele on loodud riigiportaali konto ning esindajale on antud vastavad õigused ja volitused. Kui tehing on tehtud enne nimetatud kuupäeva, saab kinnisasja omanik ärakirja elektroonilisest kinnistusraamatust aadressilt http://www.rik.ee/ et/e-kinnistusraamat, kus säilitatakse kõikide tehingute ärakirju skaneeritult. Kui tehingu teinud isik ei ole enam kinnisasja omanik, siis on võimalik ärakirja taotleda igast notaribüroost, kuid ärakirja eest tuleb tasuda notari tasu. Igal juhul on isikul õigus saada ärakiri tehingu tõestanud notarilt. Kui viimane on ametist lahkunud, on dokumendid üle antud Rahvusarhiivi.
V:
13