Tartumaa
Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast Katrin ja Aivar Jõgari perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kogukonna ellu ja isetegevusse. Aivar ja Katrin on olnud aktiivsed laulu-mänguseltsi Helin liikmed aastast 2001. Selts tegeleb laulmise ja näitlemisega ning ilma Jõgariteta oleks seltsi elu palju vaesem. Jõgarite peres on üles kasvanud kaks last ja seltsi tegemistes lööb kaasa ka peretütar Liina. Perekonnapeal Aivaril on ka mitmeid huvitavaid hobisid: “esimene saemuuseum”, plaadikogu, vanavara jms. Külarahvas arvab, et ei leidu asja, mida Aivari kogus olemas ei oleks. Igapäevaselt töötab Aivar bussijuhina, sõidutades peamiselt koolilapsi õppeasutustesse, üritustele jm. Kuid Aivar ei ole mitte ainult transporditeenuse osutaja, ta on väga tähelepanelik, abivalmis, rõõmsameelne ning lapsevanemad võivad olla kindlad, et nende võsukeste eest kantakse hoolt. Aivarit armastavad ka valla vanurid, sest suvereisile ja teatrisse sõidetakse ikka temaga – Aivariga on lõbus, ta on kannatlik ja hooliv. Pereema Katrin töötab aga Eesti Maaülikoolis õppejõuna. Kuna külarahvas Katrini tööst väga palju ei tea, kutsutakse teda “putukateadlaseks” ning konsulteeritakse alati, kui aiamaalt leitakse mõni huvitav isend. Varakevadest hilissügiseni tegeleb perekond Jõgar köögivilja kasvatamisega ning aastaringselt peetakse kanu ja kitsi. Suveajal on terve pere hõivatud põllumajandustöödega. Jõgarite köögiviljakiosk
ei ole vaid müügikoht, selle juurde kogunevad lähikonna inimesed uudiseid vahetama, Aivari nalju ja Katrini soovitusi kuulama. Katrin ja Aivar: „Meie kogukond loob oma järjepideva tegutsemisega hindamatut väärtust – hoolimist inimestest ja keskkonnast. Organiseeritud üritused kasvatavad kogukonna vaimu ja koostegemise indu ning sellises kogukonnas on hea elada, sest siin hoolitakse ja aidatakse üksteist. Lapsed on meie ettevõtmistes alati osalised olnud, olgu nad siis alles hällis või juba perest väljas. Igaüks teeb oma võimete kohaselt. Aktiivne ja elamisväärne elu väiksemates maakohtades on meie endi teha, keegi ei tee seda meie eest ära. Seega me ise loome endale mõnusa ja tegusa elukeskkonna.“