Külakiri september 2012 by Liikumine Kodukant

Külakiri L I I K U M I S E

K O D U K A N T

A J A K I R I

September 2012 Kogukonna pärl • Avatud külaväravad • Eesti külad 2013 • Ühtetulemine Maaelu arengukava 2014–2020 • Kodukandi Koolituskeskus

Sisukord 4

Kogukonna pärl

Avatud külaväravad

Külad 2013

Ühtetulemine

Kogukonna konsulendid

Maaelu arengukava koostamisest

Avatud külaväravate fotomeenutused:

1. Miila külas kudusid päevavaipa nii vanad kui noored 2. Avatud külaväravad Viitina moodi – 10. Viitina kuurits 3. Velisel olid Avatud külaväravate külalised tunnistajateks abielu registreerimisel

50 aastat ühist põllumajanduspoliitikat

19 2

Kodukandi Koolituskeskuse uudised

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumise Kodukant kontor. Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618. MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Aadress: Sirge 2, Tallinn 10618, Eesti Toimetus: Eha Paas, Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Külli Vollmer Korrektuur: Lea Arme Fotod: Liikumine Kodukant arhiiv, erakogud Kujundus: Sven Puusepp Trükk: Paar OÜ Tiraaž: 2500, ilmub 5 korda aastas

Uus maaelu

arengukava

sünnib koostöös Kuigi senise maaelu arengukava lõpuni on aega üle aasta, käib täna usin töö uue, aastate 2014–2020 koostamiseks.

Ants Noot

Põllumajandusministeeriumi kantsler, Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ettevalmistava juhtkomisjoni esimees

Ühise eesmärgi nimel töötavad nii ministeerium kui ka erinevad majandus- ja sotsiaalpartnerid. 2011. aasta septembris moodustas põllumajandusministeerium ettevalmistava juhtkomisjoni, kuhu kuuluvad 29 organisatsiooni esindajad. Tänaseks on koos käidud kuuel korral. Uue maaelu arengukava eelarve ei ole praeguseks hetkeks küll lõplikult selgunud, kuid vahendite jaotamine eeldab igal juhul põhjalikke analüüse ja nendele tuginevate valikute tegemist. Seega peab meil kõigepealt olema selge arusaam maapiirkonna peamistest vajadustest ja probleemidest ning ühiselt kokkulepitud eesmärgid. Nii oligi üheks esimeseks sammuks maapiirkonna peamiste tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kaardistamine ja analüüsimine. Arutelud arengukava võimalike meetmete valikute ja sisu osas on täies hoos. Juuli alguses esitles ministeerium esmast meetmete valikut ning tänaseks on kaasatud organisatsioonid saatnud omapoolseid ettepanekuid. Juba septembris peaks algama meetmete sisuline väljatöötamine, kuhu lisaks sotsiaalpartneritele kaasame ka teisi vastavate valdkondade asjatundjaid. Maaelu arengu toetuste üldine raamistik tuleneb muidugi asjaolust, et meid kaasrahastab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Toetuste üldised eesmärgid, prioriteedid, meetmed ja üldeeskirjad, millest MAK juhtkomisjon peab lähtuma, sätestatakse see-

ga vastavas Euroopa Liidu (EL) määruses. Võrreldes Eesti maaelu arengukava 2007–2013 aluseks oleva EL määrusega, ei ole väga suuri muutusi tehtud. Senist telgedepõhist süsteemi asendavad kuus prioriteeti, mis keskenduvad teadmussiirde ja innovatsiooni edendamisele, põllumajandusettevõtete elujõulisuse parandamisele, toidukettide organiseerumisele ja riskijuhtimisele, põllumajandusest ja metsandusest sõltuvatele ökosüsteemidele, ressursi- ja keskkonnasäästlikule ning kliimakindlale majandusele üleminekule, maapiirkondades elukvaliteedi parandamisele. Seniseid eeldefineeritud toetusmeetmeid on integreeritud ja nende arvu vähendatud, ent üldises plaanis on poliitika jäänud samaks. Endiselt on maaelu arengukavade raames kohustuslik LEADER-lähenemine, milleks tuleb ette näha vähemalt 5% arengukava vahenditest. Uuendusena on ette nähtud võimalus jagada kohaliku algatuse printsiibil ka muude EL struktuurifondide vahendeid. Siinjuures kasutan võimalust ning tänan kõiki huvigruppe, kes on uue maaelu arengukava ettevalmistamisel juba aktiivselt kaasa löönud, ning kutsun üles panustama neid osapooli, kes senini oma heade ettepanekute ja mõtetega veel välja tulnud ei ole. Maaelu arengukava on ju suunatud paljudele maapiirkonnas elavatele inimestele ja ettevõtjatele ning seepärast loodan väga, et koostatav kava saab vastama just nende ootustele ja vajadustele.

Kees on juba 15 pärlit! Kaie Toobal

Liikumise Kodukant tegevjuht

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsus selle aasta märtsis-aprillis inimesi ja organisatsioone kõigist maakondadest esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl“, mille eesmärgiks oli tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid. Kõikjal Eestis elab toredaid peresid, tänu kellele on kohalik elu saanud uue hoo ja hingamise, ent nende perede märkamine ja tunnustamine pole ühiskonnas seni laiema tähelepanu all olnud. Uskusime, et Kodukandi algatus aitab meil kõigil korraks järele mõelda, kus ja milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda panus elamisväärsema kodupaiga loomisse. Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale või maalt linna kolinud pered. Peamine oli, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõt-

ted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati. Tiitliga „Kogukonna pärl 2012“ tunnustasime igas maakonnas ühte perekonda. Liikumise Kodukant esindajad ja regionaalminister SiimValmar Kiisler külastasid 15 peret, kellele jäi mälestuseks Rõuge sepa Peeter Reemanni puitalusele sepistatud jõekarp pärliga. Kõik kokkusaamised olid väga südamlikud ja meeldejäävad. Igal perel oli rääkida oma lugu ja juba sügisel ilmub neist meie koostööpartneri Maailm & Mõnda OÜ poolt kooostatud trükis „Kogukonna pärlid 2012“. Tunnustatud pered hindasid väga kõrgelt konkursi korraldamise ideed. Praegu saab tiitli saanud peredega lähemalt tutvuda kodulehel www.kylaelu.ee. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Kogukonna pärlid 2012. aastal:

Hiiumaal Merike ja Tõnis Niimanni perekond Käina vallast Kassari külast

Ida-Virumaal Vilve ja Kalev Niine perekond Mäetaguse vallast Atsalama külast

Jõgevamaal Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast

Järvamaal Hele ja Sven Aluste perekond Roosna-Alliku vallast Koordi külast

Lääne-Virumaal Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond Tapa vallast Lehtse alevikust

Põlvamaal Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast

Pärnumaal Kadri-Aija ja Vahur Viiki perekond Surju vallast Lähkma külast

Raplamaal Urve ja Valter Uuusbergi perekond Rapla vallast Rapla linnast

Saaremaal Tiina ja Rein Oleski perekond Leisi vallast Metsküla külast

Tartumaal Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast

Valgamaal Pille ja Indrek Valneri perekond Helme vallast Taagepera külast

Viljandimaal Urve ja Romeo Mukki perekond Suure-Jaani vallast Kuhjavere külast

Võrumaal Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast

Harjumaal Lea ja Heikki Ylöneni perekond Nissi vallast Riisipere alevikust

Läänemaal Lea ja Urmas Lai perekond Risti vallast Piirsalu külast

Külade väravad on ikka valla! Külli Vollmer

Avatud külaväravate projektijuht

Avatud külaväravate päeval 21. ja 28. juulil käis 30 külast läbi üle 10 000 inimese. Oli oma küla ja valla elanikke, sugulasi, sõpru, tuttavaid, kunagisi koolikaaslasi, naabreid, lapsepõlve mängukaaslasi. Oli neid, kes sattusid külla esmakordselt, väliskülalisi ja eestimaalasi, kes Eestit avastamas. Oli maavanemaid ja Riigikogu liikmeid, kultuuriinimesi ja ettevõtjaid, lapsi, noori, peresid, emasid-isasid, vanaemasid-vanaisasid, mehi ja naisi. Oli pruutpaar Velise külaplatsil ja President Prandi külas. Oli Eesti elu!

Kõige olulisem on, et projekt Avatud külaväravad andis võimaluse kõikidele, nii suurtele kui väikestele, omainimestele kui kaugemalt tulijatele. Ei satu me ju tihti külateatrisse, spordipäevale või külasimmanile. See oli ka suurepärane võimalus teadvustada, et Eestimaa küla elab, ja ma loodan väga, et taolised üritused saavad jätku. Põlvamaal Ruusa piirkonna ja Maaritsa külades jäi hinge äärmiselt meeldiv emotsioon, sest iga kant on omamoodi ning just see omapära vääribki avastamist. Ulla Preeden Põlva maavanem Nii nagu külad on erinevad, nii olid erinevad ka tegevused ja etteasted, mida pakuti ja mis paistsid silma osavõtjate rohkusega: näitemäng haridusseltsi näitetrupi esituses, külade etteasted, kontserdid, näomaalingud ja meisterdamistoad lastele, parvesõit, simman, hobuste võiduajamine, piirkonna kooride kontsert, näitused, töötoad, võrkpall, PAF palli jalgpall, koerte näitus, hobuvankritega talude külastamine, küla tutvustus GAZ 51-ga, kalapüük, valda tutvustav bussiekskursioon, küla tutvustava jalgsimatka juures karjakoera töö demonstreerimine, matkamäng, suureranna keks, lasketiir, batuut, rahvalikud mängud, laat, üllatuspulmad...

Avatud külaväravate projekt oli uudne ja pakkus põnevust nii tegijatele kui külastajatele. Põnevat tegevust töötubades, tutvumisreise teistesse küladesse, lusti ning pidu hommikuni. Positiivne üritus peaks saama traditsiooniks, et elavdada külaelu ja näidata linlastele, kui visad ja elujõulised on maainimesed. Aado Kuhlap Vastseliina Valla Külade ühendus Väga populaarsed olid igas külas õpitoad. Neid oli erinevaid – nii põlvest põlve edasi antud oskusi kui kaasaegseid teadmisi vajavaid. Väike loetelu, mis külastajatele enim huvi pakkusid: puulusikate voolimine, viikingite kangakudumine, multifilmi tegemine, villase lõnga ja siidsalli värvimine taimedega, puutöötuba, sepise valmistamine, puupõletus, päevavaiba kudumine kangastelgedel, kiviaia ladumine, fruktodisain, seebi ja süüteroosi tegemine, kartulitrükk, viltimine, origami lillede, riidest prossi, vildist kübara, kommi, hapukurgi, või, lippude valmistamine, savist voolimine, märgipress, jalanõude disain, palkide varamine ja ohtliku puu langetamine, viha ja luisu valmistamine jne jne. Lisaks õpitubadele sporditi, matkati, peeti mõttetalguid, korraldati laata ja oksjonit, lauldi, tantsiti. Õhtul alanud simmanid kestsid varaste

Ohekatkus sai näha vanu autosid, hobuste kadrilli ja mustlastantsijad

Kõrtsialuse külas pakkus luisu valmistamine elavat huvi igale eale

PAF pallilahing Voosel

Veneveres olid külaseltsi toetuse loosis isetehtud pajalapid

hommikutundideni. Oksjonikorv, mis oli kokku pandud sponsorite abil, sai kõige edukamalt maha müüdud Soometsa külas Marko Karjusele 200 euroga. Kohalik noormees toetas sellega laste algatust korraldada oma külas lõbus lastepäev. Lisaks toidukorvile olid külad ka ise oksjonile või laadale asju valmistanud: torte ja kringleid, puuskulptuure ja kaltsuvaipu, ampleid ja särke... Külade hüvanguks viidi läbi õnneloose ja kohalike toodete müüke. Nii teeniti raha järgmiste ettevõtmiste jaoks. Külades kohtusid endised ja praegused elanikud, tulid ka Riigikogu liikmed Ene Ergma, Kajar Lember, Urve Tiidus, Kalle Laanet, Andre Sepp, Aivar Riisalu, Aivar Kokk, Siim Kabrits, Indrek Saar, Urmas Klaas, Ester Tuiksoo, Priit Sibul, Europarlamendi liige Ivari Padar. Järva,

Soometsa noored rõõmustavad oksjonist saadava tulu üle

Jõgeva, Lääne-Viru ja Põlva maavanemad külastasid mõlemat oma maakonna küla. Aitäh teile! Külasid toetasid nii vallad kui maakonnad. Avatud külaväravad oli väga hea idee, sest laialt levinud kuvand tühjaks jäänud küladest sai palju rõõmsama värvi. Igast väiksest asjast Käesla külas näeb ära, et inimesed peavad oma kodukohast lugu ja pingutavad, et elu oleks mõnusam, alustades ühisest kogunemiskohast-püstkojast, kuhu saab tuulevarju ja lõkke äärde koguneda, ning lõpetades kena lavaplatsiga, kus külade päeval astusid üles Kärla muusikakooli andekad noored muusikud ja küpses eas daamid line-tantsudega. Kui tulevik on nii reibas, siis pole põhjust muretseda. Oli võistlusi ja toredaid kohtumisi, kokku said inimesed, kes polnud aastaid üksteist näinud. Ühesõnaga – tore oli. Urve Tiidus Riigikogu liige Kindlasti oli tegemist väga vahva ja tänuväärt ettevõtmisega. See on ka külade tegemiste eestvedajatele üks tunnustuse kohti ja võimalus oma tegemisi külalistele näidata ja saada uut motivatsiooni tegutsemiseks. Tõenäoliselt oli see päev igas külas veidi isemoodi ning minu meelest oli kõik hästi korraldatud, nagu sealsetele sädelevatele juhtidele kombeks. Kajar Lember Riigikogu liige Tore, et oskame märgata ja tunnustada inimesi endi keskelt. Kiitusega polnud kitsid külaelanikud, külalised ega ametnikud. Projekti eestvedajad tänavad kõiki külasid, kes neil päevil oma väravad avasid. Täname Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, kes leidis, et meie ideed tasub toetada, ja Põllumajandusministeeriumi, kes projektile oma osaluse andis. Aitäh kõigile, kes külade projekte toetasid!

Ja juttu jätkus kauemaks...

Kuksema külas tunnustati tegijaid

Ainult soojade tunnetega meenutan neid laupäevi! Nii palju õhinat, naeru ja tegutsemislusti üle terve Eestimaa ühekorraga. Ma usun, et nii mõnigi linnapere tabas end nondel hilisõhtutel mõtteid mõlgutamast, kuidas oma elu ja asjatoimetusi veidi rohkem maale sättida. Ehk ei peagi järgmisel korral enam pelgalt külalise rolli kandma? Ise ja rõõmuga tegemine, erinevad põlvkonnad koos – see on suurepärane. Ei muutnud meelt ka õhtul mõnel pool maha sadanud vihmasagar. Meil on hea meel, et KÜSK sai sellise vahva ideega kaasas olla. Mari-Liis Dolenko SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Programmide juht

EESTI KÜLAD 2013 Liikumise Kodukant projekti Eesti külad 2013 raames kaardistame külade ja valdade koostööd ning tutvustame tegutsevaid ühendusi. Tänu valdadest ja Kodukandi maakonnaühendustelt saadud infole teame, et oma ümarlaua, koostöökogu, seltsi või muu koostöövormi on moodustanud 51 valla ühendused. Eestis on 193 valda. Külakirjas ja kodulehel www.kodukant.ee saab lugeda külade koostööst. Kel plaan oma vallas ühendus moodustada, leiab loodetavasti siit innustust ja võib julgelt ühenduste või projektijuhi poole pöörduda. Vastseliina valla külade ühendusest kirjutasime veebruarikuu Külakirjas, juunikuus kajastasime Avinurme külavanemate koja ning Rae valla

alevike- ja külavanemate seltsi tegemisi. Pole olemas kõigile ühesugust mudelit koostööks. Kõige olulisem on soov ühise eesmärgi nimel koos tegutseda ning olla vallale heaks partneriks oma elu korraldamisel. Projekti juhib Külli Vollmer (kylli@kodukant.ee; tel. 5114027), Liikumine Kodukant külakultuuri valdkonna juht, rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

www.polvavald.ee

Tantsivate

külavanemate selts Maal elades adud rohkem kui mujal, et õigel kodanikul pole ainult õigused, vaid on ka kohustused. Sa ei saa päevagi elada kapseldunult, suhtlemata, aitamata… Janno Rüütle

Lutsu küla külavanem Põlva valla külavanemate seltsi usaldusisik

Soov ise panustada oma külade elukvaliteedi parandamisse oligi põhjuseks, miks Põlva valla üksteist külavanemat pea aasta tagasi oma seltsi moodustasid. Põlva valla külavanemate selts käib koos vähemalt kord kvartalis, rotatsiooni korras on võõrustajaks iga külavanem. Võõrustaja tutvustab oma küla ja selle tegemisi, koos arutatakse probleeme ja planeeritakse-korraldatakse ühiseid ettevõtmisi. Seltsi liikmed valivad endi hulgast usaldusisiku, kes juhib seltsi tööd. Usaldusisik valitakse üheks aastaks. Inspiratsiooni kogumine seltsi töö korraldamiseks ja külaelu aktiviseerimiseks algas möödunud suvel Harjumaalt. LEADER-projekti abil korraldas Põlva Vallavalitsus külavanematele tutvumisreisi Saku ja Rae valla aktiivsetesse küladesse. Lisaks nähtud ja kuuldud headele näidetele oli selle kahepäevase reisi väärtuseks ka külavanemate omavaheline suhtlemine. Külavanemad kogunesid tantsutrenni! Alati ei pea kokku tulema vaid tähtsateks koosolekuteks. Põlva valla külavanemad said nõusse maakonna parima tantsutreeneri Andre Laine ja tantsutrennid algasid. Vaid meestest koosnev tantsutrupp tegi oma esimese etteaste Põlva valla 20. juubelipeol. See oli üllatus, see oli pikk aplaus ja see oli kuulsuse algus. Vaid mõni kuu hiljem osalesid tantsivad külavanemad juba Ruusal meestetantsu festivalil ja lõikasid seal loorbereid. Ilmselt toob uus sügis kaasa ka uue tantsukava. Ühine puuriit valmis külmal detsembripäeval Külavanemad ei pea paljuks minna appi neile, kes hädas. Põlva valla väikest Himmaste Algkooli tabas õnnetus – raske lumi hävitas kuurikatuse ja talvepuid polnud kusagil hoida. Aktiivsete lastevanemate eestvõttel saadi järgmiseks talveks koolile uus puukuur – külavanemad ei kõhelnud väikesele koolile oma abi pakkumast. Kargest pühapäevast sai töine ja tegus päev.

Võrkpall, koguperepäevad… Väike algatus, mis neli aasta tagasi tõi sportlikuks mõõduvõtuks Mammastesse kokku aktiivsemad külad, oli selleks aastaks kasvanud juba suureks ülevallaliseks koguperepäevaks. Selle väikse algatuse suure tulemuse märksõnaks on Põlva valla ja külavanemate hea koostöö. Mäng, mis pani külaelu kihama, on võrkpall. Külavanemate seltsi algatusel toimusid sellel suvel Põlva valla karikavõistlused võrkpallis, kus võistlesid üheksa küla võistkonnad. Kuigi karikas on võitjameeskonnale juba üle antud, ei vaibu mänguhoog. Paljude valla noorte suveõhtud mööduvad jätkuvalt volleplatsil. Helista sõbrale, ta mõistab, aitab ja annab nõu Külavanemate seltsist on saanud kokkuhoidev seltskond. Kohe kindlasti ei kohta enam sellist suhtumist, et ah, see on teise küla mure, mis see minusse puutub. Mured on ühised ja ühe küla edu on rõõmuks ka teistele. Külaelu Põlva vallas on hoogne. Nüüd on seltsis juba viisteist külavanemat, kellest vaid kaks on naised.

Põlva vallas on 27 küla, 18 külakogukonda on valinud eneste seast eestvedaja – külavanema. Kultuuri- ja sporditegevuse korraldamine on saanud külavanemate, MTÜ`de ja seltsingute pärusmaaks. Ülevallaliste ürituste korraldamise peakorraldaja rolli on üha enam võtmas külavanemate selts. Osalusdemokraatia edendamise järgmise sammuna kuulub käesoleva aasta juunist vallavalitsusse külavanem. Hetkel toimub valla arengukava kaasajastamine, milles osalevad ka külavanemad. Käesoleva valimisperioodi lõpus sooviks tõdeda, et kõik külad on valinud külavanema, kes oma tegemistes saavad toetuda tegusale meeskonnale. Olen tänulik kõigile, kes on panustanud ohtrasti aega ja energiat külaelu edendamisele. Mati Meeliste Põlva vallavanem

www.karksiks.ee

Karksi valla

kodanikeühenduste koostööst

Karksi vald on Viljandimaa lõunapoolseim vald Karksi-Nuia linna ja 20 külaga. Vallas on 3690 elanikku, neist peaaegu pooled elavad Karksi-Nuias. Helve Joon

Karksi Kultuuriseltsi juhatuse liige

Lätimaaga piirnev Karksi vald on kaugemal Eesti suurematest tõmbekeskustest ja teda võib käsitleda ääremaana, seetõttu on piirkonna arendamisel oluline osa kodanikeühendustel – neid on vallas tänaseks üle 30. Üksikult tegutsevad ühendused teevad tänuväärset tööd kodukoha arendamiseks. Samas on rida probleeme: väikesed ühendused jäävad nõrgaks, napib ressursse, oskusi ja võimalusi, liidrid väsivad ja vahelduvad, järelkasv on väike. Oli vaja leida lahendus tugisüsteemi näol. Karksi Kultuuriselts kutsus 22. märtsil 2004. a kokku tolleaegsed valla vabaühendused, et arutada võimalikke koostöövorme. 12 ühenduse esindajad otsustasid moodustada Karksi valla kodanikeühenduste ümarlaua. See on valla seltside, seltsingute ja juhtide koostööorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule, koordineerida Karksi valla kodanikeühenduste tegevust, leida ühised seisukohad ja arendada dialoogi kohaliku omavalitsusega valla ja piirkondlike arengukavade rakendamise küsimustes. Omavalitsuse esindajad osalevad ümarlaua õppepäevadel vastavalt temaatikale. Kultuuriseltsi eestvedamisel ja erinevate programmide toetusel on koduvallas läbi viidud koostööprojekte ühiskondlik-poliitilistel, sotsiaalsetel ja keskkonna ning kultuuriväärtustega seotud teemadel. Õppepäevadel on kõne all olnud demokraatlikud juhtimisvormid ja partnerlussuhted, vabatahtlike kaasamine, mittetulundusühingute raamatupidamine ja dokumentatsioon, projektide kirjutamine ja aruandlus ning muudki vabaühenduste tegevusega seonduvad teemad. Oluline oli MTÜ-dele LEADERprogrammi ettevalmistamine, mille ühe osana toimus õppereis Rootsi. 2009. aastal meil avanenud LEADER-meetmed andsid küladele uusi arenguvõimalusi, mis omakorda suurendas kodanikeühenduste arvu. Senisest enam tõusis

päevakorrale koostöö kohaliku omavalitsusega valla eelarvest ühenduste projektitaotluste kaasfinantseerimiseks. Ümarlaua tegevust juhib siiani Karksi Kultuuriselts. Kui algusaastatel käidi koos pea iga kuu, siis nüüd toimuvad kokkusaamised enamasti kord kvartalis. Sinna kaasatakse ka kohalikke elanikke, et arutada kogukonna arenguvajadusi. Aastatega on paranenud ühenduste juhtimisoskus, teovõime ja koostöö. Toimivad ühisprojektid suuremate ettevõtmiste läbiviimisel: kodukandi päevad, meefestival, kodanikupäeva tähistamine, Mulgimaa kultuuripärandi hoidmine ja propageerimine. Karksi Vallavolikogu ja Vallavalitsus peavad oluliseks kodanikeühenduste tegevust kohtadel ning arvestavad ümarlaua poolt tehtud ettepanekute ja arvamustega valla elu edendamiseks. Vabariigi aastapäeval tunnustab Karksi vald tublimaid ühendusi ja vabatahtlikke. Karksi valla kodanikeühenduste koostöövorm on end õigustanud ja jätkuvalt vajalik. Valla ühendused on kirjas Karksi valla kodulehel, ümarlaua tegevust kajastab Karksi Kultuuriseltsi koduleht www.karksiks.ee.

Kõige parem on, kui inimesed korraldavad oma vaba aega ja elukeskkonda ise, läbi kodanikeühenduste. Ise otsustades tulevad kõige nutikamad lahendused ja sünnib koostöö. Seltside ümarlaud on kohaks, kus kodanikuühendused jagavad infot, kaaluvad ideid ja lepivad kokku tegevused. Hea on, et seltside kokkukutsumise on enda peale võtnud Karksi Kultuuriselts, kes valmistab ette ka koosolekute päevakorra ja korraldab ettekanded. Valla jaoks on ümarlaud väga hea vorm kodanikeühendustega regulaarseks suhtlemiseks. Arvo Maling Karksi vallavanem

Kodukandi sõbrad Avinurme Puiduaidas Sellel aastal saab Liikumine Kodukant viieteistkümne aastaseks ja meeskond otsustas kutsuda kokku meie sõbrad ehk luua Sõprade Klubi. 15. juunil kohtusidki endised ja praegused tegijad Avinurme Puiduaidas Ida-Virumaal. Kaie Toobal

Projekti Ühtetulemine juht Liikumise Kodukant tegevjuht

Läbi aegade on Kodukandiga olnud seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erineval viisil – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena, koostööpartneritena jne. Sõprade kohtumine tekitas suurt elevust ja klubi loomise idee sai kutsututelt ohtralt kiidusõnu. Mida siis tehti Sõprade Klubis ja mis kasu oli kokkusaamisest? Kodukandi meeskond tekitas seinale ajatelje Liikumise Kodukant algusest kuni tänaseni, palus osalejatel ennast sinna kirja panna ning lühidalt tutvustada oma osa ühingu kulgemises. Seejärel tutvustas meeskond Kodukandi viimase viie aasta tegemisi. Iga valdkonnajuht sai rääkida tema arvates seitsmest väga olulisest asjast organisatsiooni viimase aja tegevustes. Urmo Kübar EMSL-ist tutvustas vabaühenduste

seisu käesoleval ajal ja jagas soovitusi, mida võiks Kodukant edasiliikumisel silmas pidada. Kohtumise viimases osas mõtisklesid osalejad selle üle, mis neid Kodukandis uhkeks teeb ja mis pole läinud ootuste kohaselt. Kokkuvõtteks tõdes enamus, et tehtud on suuri ja mõjusaid asju, aga kõige-kõige on ikka Eesti Külade Maapäev. Edaspidiseks sooviti paremat koostööd meediaga, äri- ja avaliku sektoriga ning olla mõjusam partner riigile. Sõbrad saadeti koduteele heade soovide ja kallistustega ning lootusega kohtuda uuesti sügisel. Sõprade Klubi kokkusaamine sai teoks projekti “Ühtetulemine” raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toetab Põllumajandusministeerium.

FOTOD: IVI PROOS

ÜHTETULEMINE –

Fotomeenutusi ühtetulemisest Avinurmes

1. 2. 3. 4.

Kodukandi Sõbrad 2012 juunis Avinurmes Pikaaegne Kodukandi juht Eha Paas meenutab enda kulgemist ajateljel Kodukandi kauaaegne kaasasolija Kaja Kaur süstib veel praegugi sõpradesse energiat EMSL juhataja Urmo Kübar ning endised Kodukandi juhatuse liikmed Aado Kuhlap ja Helmut Hallemaa on keskendunud organisatsiooni tänaste tegemiste tutvustamisele 5. Endised Kodukandi juhatuse liikmed Aado Kuhlap ja Lembit Tõnis arutlevad, mis pole läinud nii, nagu ootused olid 6. Põnevusega kuulavad sõprade lugusid külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer, Pärnumaa Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk ja kunagine Kodukandi President Kaja Kaur

KOGUKONNA KONSULENDID

Küla ja küla eestvedajad Olen oma töös näinud, et kui tuleb jutuks küla või külaseltsi eestvedaja valimine, on inimesed valmis juhi kiirelt ära valima. Sellest kumab mõnikord läbi hoiak: valime kellegi (teise) ära, siis ei pea mina seda tegema! Ülar Loolaid

Kogukonna arengu konsulent

Kõik inimesed ei ole valmis juhiks hakkama. Sageli kohtab ka lähenemist: leiame hea juhi, siis on kõik korras ja mured lahendatud. Minu arvates keskendub selline eestvedaja leidmine ainult valimise hetkele: leiame „õige juhi“, veename kandidaati, hääletame. Ununeb aga edasine töö. Tunduvalt vähem arutatakse selle üle, mida küla eestvedajalt ootab ja millist toetust vajab eestvedaja külalt? Milles seisneb koostöö? Minu praktikas on juhtum, kus selts tellib koolituse, vastuolud seltsi ja juhi vahel on aga kasvanud üle pea ja juht esitab koolitusel lahkumisavalduse.

• •

Kui need töösuunad toimivad, laabub koostöö. Kui üks neist kolmest on vildakas, ei ole head koostööd loota. Aga ainult eestvedaja leidmisest ja koostööst ei piisa. Küla käsi käib paremini siis, kui küla tegeleb oma juhtimisvõimekusega. Siin on veel kolm hoolt: •

Kuidas küla saaks hoida eestvedajaid ja eestvedajad hoida oma küla?

•

Küla ja eestvedaja koostöös on minu jaoks kolm tähtsat ülesannet:

•

eestvedaja rolli tunnetamine ja kohustuste täitmine;

küla rolli tunnetamine ja kohustuste täitmine; eestvedaja ja küla vaheline suhtlemine.

vähemalt korra aastas tuleb läbi arutada, kuidas laabub küla ja eestvedaja koostöö: mis on hästi ja mida muuta töökorralduses ning tegevustes; tegutsevat juhti ei tohi liialt üksi jätta, üle koormata, ära väsitada: vajalik on tunnustus, vahetus, toetus, puhkus; küla peab olema valmis olukorraks, kus tegutsev eestvedaja lahkub: järjepidevalt tuleb tegeleda eestvedajate järelkasvuga.

KOGUKONNA KONSULENDID

Külainimeste, liidrite abiliste hoidmisest Läänemaa näitel Kaks aastat tagasi arutleti Läänemaal: “Kas vastab tõele, et vanad ei usalda noori?” Üheskoos leiti, et vanade ja noorte suhetes ei ole tegemist usaldamatusega, vaid mõttelaadide erinevusega. Larissa Mandel

Kogukonna arengu konsulent

Mõttekoja noored ja vanad jõudsid arutelu käigus ühiste arusaamadeni: tuleb leida vanade ja noorte ühisosa ning tegutseda koos. Üks küla – noored ja vanad – ühed inimesed! Tänasel päeval räägitakse sellest, et külaliidrid väsivad, ja jagatakse õpetussõnu, kuidas neid kui sädeinimesi hoida. Vähem räägitakse sellest, kuidas külaliider saaks külainimesi, oma abilisi hoida. Tuleb ette juhuseid, kus liider on küla arengusse mitmeid aastaid väga palju panustanud: kirjutanud projekte, ehitanud külamaja ja külaplatsi, korraldanud üritusi, andnud välja trükiseid jne. Kõikidesse tegevustesse on ta osanud kaasata külainimesi. Kuid mõne aasta möödudes tajub külaliider, et inimesed nagu ei tahakski tema algatatud tegevustes kaasa lüüa, mõni vajalik ettevõtmine võib äragi jääda. Küla nuriseb vaikselt ka selle üle, et külaliider suhtub

külamajasse või soetatud varasse nagu enda omandisse jne. Ka külainimeste, oma abilistega räägib külaliider nii, nagu oleksid inimesed tema omand ja peaksid teda kuulekalt, “poolelt sõnalt” mõistma. Kusagile oleks nagu kadunud õpetussõnad kaasamise ja tunnustamise kunstist, mida külaliider ometi aastaid tagasi väga hästi valdas… Tundub, et külas vajatakse uusi õpetussõnu selle kohta, kuidas külaliider saaks külainimesi hoida. Missugune valem aitaks? Kas: üks küla – liidrid ja abilised – ühed inimesed! Või vajatakse koolitust, õpperaamatuid juhtimisest, suhtekorraldusest? Küllap on kõige paremad õpetussõnad ikka need, mis üheskoos mõtlemise ja rääkimise tulemusel sünnivad – koos välja mõeldakse!

Kogukonna arengu konsulentide kontaktid. Kirjuta, helista, KÜSI JULGESTI! Ülar Loolaid Larissa Mandel Ene Sarapuu Lea Lai Anu-Lii Jürman Liia Lust Mare Sikkut Silva Anspal Marika Parv Kadri-Aija Viik Krista Habakukk Eha Paas

503 0495 5397 7603 5665 3668 5691 7271 5322 9288 523 5115 5669 7687 506 4211 5349 9454 516 7650 5553 3990 517 0214

ular.loolaid@gmail.com larissa@kklm.ee ene@kklm.ee lea@kklm.ee ajyrman@gmail.com liia@kamari.ee maresik@hotmail.com silva@novalia.ee marika@vaip.werro.ee kadriaija@hot.ee krista@narnia.ee ehapaas@gmail.com

Eesti maaelu arengukava (MAK) ühe perioodi lõpp ja teise algus Praeguse MAK perioodi 2007–2013 lõpuni on jäänud vaid aasta ja uus 2014–2020 kava valmib juba käesoleva aasta lõpuks. Siinkohal toome ära kolme organisatsiooni esindaja mõtted uue maaelu arengukava koostamisel. Kutsume ka külade eestvedajaid osalema kava väljatöötamisel.

Ene Saarpuu

Kogukonna arengu konsulent

Tänaseks on paigas uue perioodi eesmärgid ja käib arutelu meetmete nimekirja üle. Meetmete sisu aruteluks on ministeeriumil kavas septembris moodustada töökomisjonid. Hea lugeja, hoia ennast teemaga kursis, kõige lihtsam on seda teha Põllumajandusministeeriumi kodulehe kaudu http://www.agri.ee/ juhtkomisjoni-istungid/, kus kogu arutelul olev materjal üleval. Liikumise Kodukant poolt on alates septembrist juhtkomisjonis Eha Paas, asendusliikmena Margus Vain. Võite oma ettepanekuid kava osas julgelt saata e-postil eha@kodukant.ee või margus@kodukant.ee. Siinkohal tutvustame teile mõne juhtkomisjonis osaleva ühenduse seisukohti. Arvestades, et maaelu arengukava ressursid on piiratud, ootavad meid ees keerulised läbirääkimised, milles Liikumine Kodukant tahab kaitsta seisukohta, et uus kava peab toetama maapiirkonna tasakaalustatud arengut. Jätkusuutliku maaelu arenguks on oluline põllumajandus, kuid lisaks suurtootmisele peavad olema tagatud tegutsemisvõimalused ka väiketootjatele ja toidukäitlejatele. Töökohtade tagamiseks maal on kindlasti vajalik toetada mittepõllumajanduslikku ettevõtlust. Uue perioodi võtmesõna Külameetme osas on olemasolevate kogukonnateenuste omavaheline sidustamine ja olemasolevale struktuurile täiendavate funktsioonide leidmine. Laiemalt on levinud ettepanek, et külameede rakendatakse läbi LEADER-i. Oleme valmis seda ettepanekut toetama vaid tingimusel, et Külameede selgelt eristuks LEADER-programmis ning üleviimisega kaasneksid ka rahad vähemalt praeguse külameetme ulatuses.

Roomet Sõrmus EPPK juhataja

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvates peaks uus arengukava piiratud eelarvet silmas pidades olema suunatud eelkõige põllumajandus- ja toidusektori ning nendega seotud tegevusalade probleemide lahendamisele. Maaelu arengukava puhul on määrava tähtsusega EL ühise põllumajanduspoliitika esimese samba raames tehtavad otsused. Toetusmeetmete valik peaks lähtuma põhimõttest, et erinevate EL fondide tööülesannete vahel valitseks selgus. Majandustegevust maapiirkondades laiemas võtmes tuleks eelkõige toetada teistest EL fondidest. EL määruse artiklis 32 toodud toetust tuleb vaadata Eesti põllumajandustootjate üldist konkurentsiolukorda hinnates. Kui esimese samba toetused jäävad vaatamata jõupingutustele EL keskmisest tunduvalt madalamaks, siis on artikli 32 toetus üheks võimaluseks leevendada tootjate ebavõrdseid konkurentsitingimusi. Kindlasti oleme aga nõus, et artikli 32 rakendamise kasu põllumajandustootjatele sõltub sellest, milliseks kujuneb nn aktiivse tootja definitsioon ja milliseid lisakriteeriume on võimalik seada artikli 32 kohase toetuse taotlemiseks. Eesmärgiks peab olema piirata võimalust, et toetusi makstakse pelgalt rohumaade hooldamise eest – see rikub tasakaalu põllumajandusmaa renditurul ning põhjustab „tühja“ emissiooni kliimaeesmärke silmas pidades. Kindlasti peaks teistes EL fondides avama võimaluse kohaliku algatuse toetamiseks. Maapiirkondade põhiteenuste ja külauuenduse toetust võiks maksta vaid LEADER-i tegevusgruppide kaudu. Leiame, et kohalikud kogukonnad suudavad antud toetuse üle kõige paremini otsustada.

Marina Kaas

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president

EVEA leiab, et mittepõllumajandusliku ettevõtluse arengu soodustamine on ainuke kompensatsioonimehhanism põllumajandusest vabanenud töökohtade taasloomiseks. Sealhulgas on vajalik toetada ka alustavaid mittepõllumajanduslikke ettevõtteid, kes on täna MAK sihtgrupist väljas ning kellest valdav osa jääb välja ka EAS-i (ehk ainsa mikroettevõttele mõeldava „teise fondi“) sihtgrupist. Loomulikult on vajalik ka põllumajanduse mitmekesistamine, kuid parimal juhul see säilitab ohtu sattuvad töökohad, näiteks raskustesse sattunud põllumajandusettevõtted, aga kindlasti ei suuda luua massiliselt uusi töökohti maal. Kõik viimaste aastate majandusuuringud (värskeimana 2012. a aprillis avaldatud PRAXIS-e uuring “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused”) kinnitavad, et uued töökohad luuakse vaid väike- ja mikroettevõtete poolt, samas kui kõik teised suurusgrupid on neid jätkuvalt kaotanud. Kui vaatame põllumajanduses jätkuvalt toimuvat kontsentreerumisprotsessi, siis ei ole realistlik loota, et põllumajandussektoris hakkaksid massiliselt tekkima mikroettevõtted, millest oleks oodata töökohade loomist. Sisuliselt võib praegu ainsaks uute töökohtade loomise allikaks pidada mittepõllumajanduslikke mikroettevõtteid. Seega on EVEA seisukohal, et kindlasti on vaja vähemalt säilitada senist MAK-i toetuste ulatust mittepõllumajanduslikele maapiirkonna mikroettevõtetele. Aga kui tahta kompenseerida töökohtade kadu, mis on aastatega põllumajandussektoris toimunud, siis oleks vaja mittepõllumajanduslikele ettevõtetele tagada MAK-i poolt toetust suuremas ulatuses. Peame strateegiliselt tähtsaks riiklikuks ülesandeks ettevõtjate, nende kapitali ja ideede meelitamist maapiirkondadesse. Ja veel: peaksime lõpetama põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku ettevõtluse vastandamise maapiirkonnas – mõlemad on teineteisele ja kogu riigile vajalikud.

Tiiu Rüütle

LEADER-tegevusgruppide esindaja Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht

LEADER uuel programmperioodil Eesti kohalikud tegevusgrupid on käesoleva programmperioodil näidanud, et LEADERlähenemise rakendamine aitab leida uuenduslikke, keskkonnasõbralikke ja sotsiaalselt säästlikke lahendusi maapiirkonna arengus. LEADER-it iseloomustaval kaasatusel ja kolme sektori koostööl on olnud suur mõju maapiirkondade arengu ühtlustumisele. Käesoleva programmperioodi LEADER-vahendid on 10% MAK eelarvest. Praegu on välja pakutud, et LEADER moodustab MAK 2014–2020 eelarvest vaid 5%. Seda on ilmselgelt vähe, arvestades põllumajandusministeeriumi poolt tehtud ettepanekuga liita LEADER-ile ka külade uuendamise ja arendamise meede. LEADERrahastuse vähenemine takistab uute ettevõtete teket, suurendab tööpuudust, vähendab teenuste kättesaadavust ja mõjutab kogu maapiirkonna heaolu. Loodame siiski saavutada kokkuleppe nende vahendite eraldamiseks vähemalt praeguses mahus. Kindlasti tõhustab uuel programmperioodil maapiirkondade ühtlast arengut LEADER-lähenemise laiendamine teistesse fondidesse. Uue perioodi ootuseks on ka linnapiirkondade kaasamine tegevusse.

Mis suunas liigub uus maaelu arengukava?

50 aastat ühist põllumajanduspoliitikat.

Valmis tulevikuks

Käesolev aasta on ühise põllumajanduspoliitika ehk ÜPP 50. aastapäev. Eesti, eesotsas Liikumisega Kodukant osaleb sel puhul Euroopa Liidu nelja liikmesriiki hõlmavas teavituskampaanias „ÜPP tagasipöördumine tulevikku“. Projekti juhib Bulgaaria ja selles osalevad peale Eesti veel Portugal ja Malta. Mis on ÜPP ja miks see on küladele oluline?

Kuidas edasi?

ÜPP ehk ühise põllumajanduspoliitika juured on 1950-ndate Lääne-Euroopas. Ühiskond oli saanud sõja-aastate jooksul kahjustada, põllumajandus oli halvas seisus ning toiduga varustamist polnud võimalik tagada. ÜPP oli esimene ühine Euroopa poliitika ja selle eesmärgiks oli tõsta põllumajanduse tootlikkust, stabiliseerida turge, garanteerida regulaarne toiduainetega varustamine ja tagada mõistlikud tarbijahinnad. 1990-ndate alguses tehti ÜPP-s palju olulisi muudatusi. Oluline rõhuasetus, mis sai teoks 1999. aastal ja millega edendatakse Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet, sisaldas uut tähtsat elementi, maaelu arengu poliitikat, mis kutsus ellu ja julgustas paljusid kohalikke algatusi ning samal ajal aitas põllumeestel restruktureerida talusid ja mitmekesistada oma tegevust.

Liikumisele Kodukant on põllumajanduse kõrval oluline ka maaelu arendamine laiemalt, hõlmates külaelu ning seal elavate inimeste soovi oma kogukonda arendada, hoida ühiseid väärtusi ja kultuuripärandit. Sestap on meile oluliseks märksõnaks uus Eesti maaelu arengukava (2014–2020). Aktuaalse infoga saad kursis olla aadressil http://www.agri.ee/eesti-maaeluarengukava-2014-2020/ Projekti eesmärgiks on teavituskampaania, millega juhtida EL kodanike tähelepanu ÜPPle, seni tehtule, selle olulisusele kui ka uuele programmperioodile. Projekti raames on toimunud ava konverents, välja on kuulutatud rahvusvaheline video/fotokonkurss. Ees seisavad partnermaades toimuvad seminarid, lõppkonverents ning aasta lõpuks valmib kokkuvõttev trükis.

Eestis toimub 28. septembril 2012 seminar Effectiveness and Sustainabilty of Innovative and Good Pratice in Rural Area Development – Maapiirkondade arendamise efektiivsus, innovatsiooni jätkusuutlikkus ja parimad praktikad. Seminaril toimuvad sissejuhatavad ettekanded ja arutelud. Diskuteeritud teemad ja järeldused koondatakse ning viiakse sõnumina Euroopa Komisjonile Brüsselis toimuval lõppkonverentsil.

Loe projekti kohta rohkem: http://www.kodukant.ee/index.php?id=103997

Kodukandi Koolituskeskuse uudised

Pööripäev on tulekul! Heleriin Jõesalu

Kodukandi Koolituskeskuse juhataja

Tänane elutempo on kiire ja eestlasele meeldib ikka naljatada, et elu kulgeb jaanipäevast jõuludeni ja jõuludest jaanipäevani. Eks need kaks ole seotud tähtsate traditsioonidega ning on olulised pööripäevad aastas, kus ühed, nt suvisemad ja rohkem väljas toimuvad tegevused vahelduvad tubasemate ja talvisemate töödega. Nii toimub ka inimeste mõtlemises uus suund ja loksub paika teine rütm.

Kodukandi Koolituskeskus tegutseb 2003. aastast ning keskendub eelkõige maapiirkondades elavate täiskasvanute õpihimu rahuldamisele ja maapiirkonna arendamisele kasutoovate koolitusteemade kujundamisele. Miks ja mida õppida? Millised teemad võiksid olla olulised külakogukondade arengus? Kuidas toetada iseennast, oma kogukonda ja maapiirkonna arengut tervikuna?

Oluliseks „pööripäevaks“ õppijatele on 1. september, mis on tuntud tarkusepäevana ja mil traditsiooniliselt hakkab pihta uus õppeaasta. Sügise saabumine ei pea aga tarkuse tagaajamist tähistama sugugi ainult lastele ja tudengitele, vaid meile kõigile. Millal Sa viimati õppisid? Millal seda viimati endale teadvustasid? Millal tunnetasid, et sooviksid uusi teadmisi, praktilisi näpunäiteid?

Kutsume Sind üles uudistama meie kodulehte (http://koolitus.kodukant.ee), kus leiad erinevaid koolitusteemasid, mida on võimalik kombineerida vastavalt õppijate vajadustele. Nõuga saab abiks olla Kodukandi Koolituskeskuse juhataja. Võta julgesti ühendust – Heleriin Jõesalu (heleriin@kodukant.ee/53 414 905). Lähenevaks pööripäevaks anname ka kolm omapoolset soovitust!

KODUKANDI KOOLITUSKESKUS SOOVITAB ... ... kogukonna arendamiseks!

„Küla(de) arengukava koostamise ja elluviimise protsess ning selle uuendamine“ Koolitajad: Eha Paas, Krista Habakukk, maksimumprogramm: 6 koolituspäeva

... organisatsiooni arendamiseks!

„Meeskonnatöö ja juhtimine – grupiprotsessid“ Koolitaja: Marek Mekk, maksimumprogramm: 4 koolituspäeva

... ettevõtlikkuse arendamiseks!

„Raamatupidamine mittetulundusühendustes“ Koolitaja: Anne-Ly Aalde, Monika Nikitina Kalamäe, maksimumprogramm: 8 koolituspäeva

Käes on taas hoidistamise aeg! Pane purki parimad kodumaised toorained ja osale Maalehe hoidisekonkursil, mille suur finaal toimub populaarsel Olustvere hoidistemessil!

Ajakava: Terve suve käib tegus hoidiste valmistamine ja purki kaanetamine. Valmis hoidiste saatmine konkursile toimub 17.–28. septembril 2012. Žürii valib parimad hoidised Olustvere hoidistemessil 29. septembril 2012. Parimale auhinnaks raamiga mahlapress Fratelli Baesso F20 ja palju toredaid auhindu Maalehelt ja Olustvere mõisa kodadelt!

www.mahlapress.ee

Osalemistingimused:

KONKURSIL VÕIB OSALEDA kuni 5 hoidisega. Osalemiseks tuleb igast hoidisest saata 2 näidist (100–500 ml), täpne retsept ja valmistamisõpetus ning märkida ära kaanetamise kuupäev. Teretulnud on ka lühike kirjeldus autorist ja tema hoidiste valmistamise kogemusest.

Olustvere mõis, Suure-Jaani vald, 70401 Viljandimaa, märgusõnaga „Hoidisekonkurss” või tuua finaalipäeval Olustvere hoidistemessile.

KONKURSILE OOTAME kodumaisest toorainest (komponentidest 70–80%) valmistatud hoidiseid viies kategoorias: HUVITAVAID RETSEPTE ootame kohe salatid, moosid, kompotid, e-postil targutalita@maaleht.ee või pläustid (kastmed) ja muud aadressil Maaleht, Narva mnt 13, nutikad meistriteosed. 10151 Tallinn, märgusõnaga „HoidisHoidised võivad olla nii soolased Üldvastutajad: Tarmo Tüür, Eestimaa Looduse Fond, 53411020; tarmo@elfond.ee VALMIS HOIDISED koos nimetatud ekonkurss”. Targu Talitas avaldamkui Külli ka magusad. Eriti oodatud Vollmer, Eesti Külaliikumine Kodukant; 5114027; kylli@kodukant.ee lisamaterjalidega palume saata iseks valitud retseptidele eriauhinon uued ja põnevad ahhaaretseptid. alates 17. septembrist aadressil nad!

Lisainfo: Maalehe lisas Targu Talita ja kodulehel www.maaleht.ee/hoidisekonkurss