Issuu on Google+

Külakiri L I I K U M I S E

K O D U K A N T

A J A K I R I

Veebruar 2012 Küla avab väravad • Vastseliina Külade Ühendus • Kodukant ja noored Teeme ära! • Külaelu Kõrg-Provence’i moodi • Eesti vaimne kultuuripärand

Kaks ja pool kuud kestnud valimistel “Eesti asi 2011” anti kokku 85 000 häält. Liikumine Kodukant jõudis Eesti Päevalehe korraldatud internetihääletusel finaali ja saavutas konkursil igati tubli 4. koha.


Sisukord 4

Küla avab väravad

5

Organiseeritult on kergem asju ajada

6

Kodukant ja noored

8

Teeme ära!

9

Üks mees, üheksa ametit

Meenutusi 5.–6. jaanuaril Türil toimunud Kodukandi Noorte Päevadelt

10

Konsulendi veerg

12

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

14

Külaelu Kõrg-Provence’i moodi

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumise Kodukant kontor. Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618. MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Aadress: Sirge 2, Tallinn 10618, Eesti Toimetus: Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Külli Vollmer, Piret Konsap Korrektuur: Lea Arme Fotod: Liikumine Kodukant arhiiv, erakogud Kujundus: Sven Puusepp Trükk: Paar OÜ Tiraaž: 2000, ilmub 6 korda aastas

2


2012 – Kodukandi 15. sünnipäev Mööda on saamas aasta kõige pimedam aeg ning päike käib juba kõrgemalt. Päeval on pikkust ja mõne lõunapoolse seina ääres on tuulevarjus juba pisut kevadet tunda. Niisiis – veebruar tähendab minule unistust kevadest. Ootust, igatsust ära oodata see, mis nagunii tuleb. Kodukandile on kevad ja kogu 2012. aasta aga erilise tähendusega – on see ju meie 15. aastapäev.

9. oktoobril 1997 asutati Kodukant ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajaliikmeid oli 13. Nüüdseks on Kodukandi liikmeskond kasvanud 21-ni – ühendame ligi 5000 aktiivset maaelu edendajat. Viisteist aastat on piisavalt pikk aeg, et meenutada Kodukandi lugu ning nimetada 2012. aasta Kodukandi aastaks. Kogu aasta jooksul toimuvad Eesti erinevates piirkondades Kodukandi sünnipäevaga seotud üritused, sest igal kandil on meenutada oma lugu. Soovin meile kõigile lugude- ja teguderohket sünnipäeva-aastat! Kohtumiseni kodukandis! Liina Saar Liikumise Kodukant juhatuse esimees

Liina Saar IX Maapäeva avamisel

3


Küla avab väravad Eestis on 4435 küla, elanike üldarvust moodustavad külaelanikud 20%. Maaelanike täpne arv selgub 2012. aasta rahvaloendusel. Külli Vollmer

Kodukandi projektijuht

Paljud noored on kolinud maalt linna, koolidele ja töökohtadele lähemale. Mõned perekonnapead on leidnud töökoha teistes riikides. On hakanud levima arvamus, et külla on jäänud vaid lapsed, naised ja vanurid. Faktum ja Ariko uuringus (2006) Eesti elanikkonna hoiakutest maaelu probleemide suhtes tõdeti: „Elu maal on võimalik, kuid elamine tänapäevasel tasemel mitte.“ Elukvaliteedi peamisteks pärssijateks on töökohtade puudus, palkade madalus ja teenimisvõimaluste nõrkus. Põhiliseks ja valdavaks negatiivseks teguriks maal on just tööpuudus, millele järgnevad noorte linnaminek, maaelu ja põllumajanduse üldine allakäik, teenuste puudumine ning harimata põllud.

Kuidas elavad Eestimaa külad? Kes elavad külades? Mida külades tehakse? Nendele küsimustele saab iga inimene otsida vastust juba sel suvel. 21. ja 28. juulil 2012 toimub Eesti Külaliikumise Kodukant eestvõttel Avatud külaväravate päev. Oma väravad avab igast maakonnast kaks küla – 30 küla üle Eesti. Need on külad, kus on püsinud põlvkondade järjepidevus, kus toimetavad virgad eestvedajad, on oma kooskäimiskohad ja toimub

4

seltsielu. Enamus avatud küladest on olnud Kodukandi Aasta Küla kandidaadiks. Eesti küla tulevik kui vaimne fenomen eeldab nii uute traditsioonide sisseseadmist kui vanade hoidmist. Toimivaid külakogukondi näeb ja nende tegemistest saab osa iga inimene, kes seab suvel oma sammud kodust kaugemale. Iga küla koostab oma päevakava, juba praegu võib öelda, et tulijaid ootab palju põnevat: erinevad töötoad, laadad, kohvikud, mängud, ekskursioonid, õhtu lõpeb kõikjal suure simmaniga. Oodatakse oma küla inimesi kaasa lööma, maakonna inimesi külarahvast toetama, teiste maakondade esindajaid ideid koguma, linnainimesi maakodu rajamise mõttele kinnitust saama. Igaüks leiab oma! Märgi oma kalendris 21. ja 28. juuli juurde meelespea ning jää ootama täpsemaid tutvustusi küladest ja külades toimuvast. Peagi saab kõigest lähemalt lugeda kodulehelt www.kylad.ee. Järgmistes Külakirjades tutvustame osalevaid külasid. Paneme kogu Eesti elama!

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.


Organiseeritult on kergem asju ajada Mari-Anne Leht MTÜ Vastseliina Külade Ühendus (VKÜ) Võrumaal on juba kaheksa-aastane – asutamiskoosolek toimus 6. jaanuaril 2004. VKÜ põhikirja järgi on võimalik moodustada ka osakondi. Vastseliina vallas on 47 küla, üle poole neist kuulub külade ühendusse. Külavanemaid on üheksa, sest osa kureerib elu mitmes külas – Loosi piirkond, Viitka piirkond, Voki piirkond, Kapera piirkond jne. Osal piirkondadest (osakondadel) on oma arveldusarve ja nad tegutsevad iseseisvatena. Need näited kinnitavad, et ühenduse üks eesmärk, külaelu edendamisele kaasaaitamine, oli õige. Kuna mitmed ühenduse liikmed on valitud ka KOV volikogusse, siis nende ettepanekul moodustas volikogu ka alalise külaelu edendamise komisjoni, nüüdseks külaelu- ja heakorrakomisjon. VKÜ esimehe Aado Kuhlapi sõnul on eesmärkideks ka ühenduse liikmete huvide kaitse, suuremate projektide kirjutamine, koolituste ja teiste vajalike ürituste, näiteks suhete edendamine üleriigilises külaliikumises, korraldamine. Läinud aastal käisid külade ühenduse tegemistega tutvumas Taheva valla esindajad Valgamaalt, käinud on ka Karksi ja Raplamaa külade esindajad. Külade elanikud saavad ühenduse kaudu tihedamini valla arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida, vallavalitsus omakorda kiiremini teada külaelanike kitsaskohtadest ehk informatsioon liigub kiiremini nii alt üles kui vastupidi. ”Juba moodustamisest alates kohtuvad MTÜ-de esindajad ja külavanemad vallavalitsuse esindajatega iga kuu esimesel teisipäeval. Kokkusaamised toimuvad kord ühes, kord teises külakeskuses ja vallamajas. Arutame jooksvaid, külade ja valla elu puudutavaid küsimusi,” kõneleb Kuhlap ja lisab, et Vastseliinas on alati külavanemate ettepanekutega arvestatud. Nimekirja lahendamist vajavatest probleemidest esitavad külavanemad kevadeti vallamajja, abi osutatakse ka sotsiaaltöötajatele. Oluline on siinjuures seegi, et ühisel jutul on rohkem kaalu kui ainult külavanema sõnal. Läinud detsembris arutati muu hulgas maa-

maksu tõstmist vallas 0,3% võrra, koostati küsitlusankeet ja külaelanikud said arvamust avaldada. Jaanuaris on kokkusaamine alati pidulikum. Kuhlap ütleb, et VKÜ-l oma keskust ei ole, kuid Loosi külakeskus on antud MTÜ-le seitsmeks aastaks rendile. Vallas on kokku viis külakeskust, nende tegevus on hästi tegusaks muutunud ja elanike osavõtt üritustest suurenenud. Vald on siiani toetanud ühenduse tegevust ja maksnud külavanematele lepinguliste kokkulepete alusel kompensatsiooni. Kuna VKÜ on ka üleriigilise külaliikumise Kodukant liige, saadakse operatiivselt informatsiooni sellegi tegemistest. Ollakse ka Võrumaa Partnerluskogu liige. MTÜ Vastseliina Külade Ühendust on tunnustatud Vastseliina volikogu aukirjaga ,,Aasta Tegu 2007“ ja talle on omistatud Võrumaa Maavalitsuse tiitel “Võrumaa parim MTÜ 2008“. MTÜ juhatuse esimees Aado Kuhlap on samuti väga aktiivne. Alates 2002. aastast KOV volikogu liige, olnud Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige, tunnustatud Aasta Vabatahtlikuks 2008, tunnistatud 2011. aasta parimaks täiskasvanute koolitajaks Põlvamaal, juhib Vastseliina Rahvamaja näiteringi, laulab Põlva meeskooris. Edaspidise kohta ütleb ta: “Ühenduse eesmärgid tuleb üle vaadata, sest neist enamus on täidetud. Tahame hakata vallavalitsusele teenuseid pakkuma ja tegelda Kodukandi toel laiapõhjalisemalt külade arengule kaasaaitamisega kogu vabariigis.” Raul Tohv, Vastseliina vallavanem: “Külade ühendus on toetanud kohaliku elu edendamist. Nende kaudu on ka projektidele taotlusi tehtud. Ühendus on külavanemaid koos hoidnud, kuid kuna mõned külapiirkonnad on ise MTÜ moodustanud ja teevad samuti projekte, võiks ühendus tegeleda nendega, kus veel külavanemaid ei ole, ehk siis jätkata külade organiseerumist, samuti heakorratöödega tegelemist. Kogukondliku ühendusena võiksid nad mõelda ka teenuste osutamisele, näiteks Loosi kant võiks osutada raamatukoguteenust.”

5


Eesti küla elab, kuni on Kodukant ja noored! Piret Konsap

Kodukandi noorte valdkonna juht

5.–6. jaanuaril toimusid Türi Noortekeskuses neljandat korda Kodukandi noortepäevad, mis olid ühtlasi ka projekti „Uued Luuad“ lõpuürituseks. Kohal olid tõelised Kodukandi noored fännid ja maaelu austajad. Meid ei olnud küll palju, kuid nagu noored ise ütlesid: alati ei peagi olema palju inimesi – suures seltskonnas tekivad erinevad grupid ning kõik ei saagi kõigiga suhelda, nii võib mõni tore noor täitsa märkamata jääda. Seda viimast küll ei taha, sest noorte sõnul on Kodukandi üritustel alati hea seltskond. Kuna tegemist oli külakoosolekuga ning üks korralik koosolek näeb ette, et arutatakse tähtsatel teemadel, mida ka protokollitakse, siis toongi nüüd välja tähtsamad punktid ja noorte ettepanekud. Info levitamine: • Luua Facebooki Kodukandi noorte oma lehekülg. • Suusõnalise info levik sõbralt tuttavale. • Koostöö koolide, noortekeskuste, valdade kultuuritöötajate ja külavanematega. • Rohkem kajastust üldises meedias: reklaam internetis, voldikud, valla- ja maakonnalehed, maanoorte elu tutvustav reklaam televisioonis; Delfi, Noorte Hääl, Postimees.... • Kodukandi propageerimine avalikel messidel – Teeviit, Põllumajandusmess. Kodukandi noortekoda: • 2–3 aktiivset noort vallast kuuluvad maakondlikku Kodukandi noortekogusse. • Maakondlike Kodukandi noortekogude esindajad kuuluvad üle-eestilisse Kodukandi noortekogusse. • Eesmärgid: kaasata uusi noori, info levitamine, projektid, koostöö. • Tegevused: koolitused. • Tulemus: aktiivne noor!

6

Projektid: • Õppereisid: nii välismaa kui ka Eesti küladesse; ringreis Eestis, külastades osalejate kodukülasid. Tutvuda ka noortekeskustega! • Koolitused: algteadmised meeskonnatööst, külakoosoleku juhtimisest; esinemine, ürituste korraldamine, projekti kirjutamine. Vanad tegijad uute kaasahaaramiseks koolitusi tegema! • Noortevahetus: „Külas peitub linn!“ – ka külas saab elu käima ajada (kinobuss, diskoteek külakeskusesse jne). • Videokonkurss: noored saadavad oma küla tutvustava video, mida saab internetis hinnata. Parimatele auhinnad. Tänaseks on Facebookis Kodukandi noortel oma lehekülg olemas – leia meid sealt üles ja hakka sõbraks! On asju, mida saab iga Kodukandi noor ise teha – rääkida sõpradele, kus sa käid ja millega tegeled, ning kutsuda Kodukandi üritustele teisi kaasa. Pärnumaa Kodukandi juures juba tegutseb noortekoda, ka Põlvamaa noored ja Viljandimaa on selle loomisest huvitatud. Nüüd tuleb ärgitada ka teisi. Ja ega olegi muud, kui tehtud ettepanekute ja mõtete alusel aktiivselt edasi tegutseda. Pane oma mõtted valmis ning saame taas kokku 18.–19.veebruaril Üdruma seltsimajas Kullamaal, Läänemaal ja 17.–18.märtsil kusagil mujal Eestimaal projekti „Miks me seda teeme?“ raames! Jälgi reklaami ja infot www.kodukant.ee ja Facebookis!

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.


Fotomeenutusi Kodukandi noortepäevadelt

Kodukandi noortepäevad ei saa läbi meelelahutuseta, olgugi et seekordne teema oli tõsine – külakoosoleku läbiviimine. Meelelahutuse eest hoolitsesid seekord noored rahvamuusikud Siim ja Henrik kitarri, Teppo lõõtsa ja lauluga. Põlvamaa tüdrukutelt olid Setu rahvatantsude õpetused. Noortepäevad lõppesid Kodukandi tantsu ning noorte endi luuleridadega.

7


Kõik külad talgukaardile –TEEME

ÄRA!

Tarmo Tüür

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Mullusel Teeme Ära talgupäeval kanti talgukaardile ja statistikasse 969 talgut, millest 334 oli märgitud külatalguteks. Tegelikult toimus neid kindlasti palju rohkem – kõik ei olnud liigitatud külatalguteks ning kaugeltki kõiki talguid talgukaardile kanda ei jõutud. Talgutraditsioon on elus hoitud või taas ellu äratatud kindlasti kõigis külades üle Eesti. Selline ühine toimetamine on eestimaalastele igiomane. Talgute käigus saab palju vajalikku tehtud, mõnigi mõnus jutt puhutud ja saavutatust ühiselt rõõmu tuntud. Talgupäeval maitseb eriti hästi supp ja saunaleil, hästi passib päeva mõnus pillilugu ja ühislaul. Nii mõnigi küla, kus kõik see on iseenesest mõistetav ja sünnib igal kevadel, võib selle peale pärida: mis imeasi see üle-eestiline talgupäev veel on? Miks peaks kõik oma talguid just mai esimesel laupäeval Teeme Ära raames korraldama, kui mõistlikum oleks talgutoimetusi ehk ilma ja kevade kulgemise järgi sättida? Ja talgukaart internetis on ka ilmselt mõnegi jaoks üks uuema aja vigur, mille väärtus esmapilgul küsitav. Oma küla teab ju kaardil igaüks ning talguplatsi leiab ehk kaarditagi kätte? Nii see tõepoolest on, et talgute ja ühistegemise kultuur võiks ja peaks olema päris loomulik elu osa igas Eestimaa paigas, mida ei ole teps

8

vaja kampaania korras ette võtta. Just siit aga see talgupäeva iva otsapidi paistabki. Ühine talgutööde tegemine pole kõikjal siiski veel nii loomulik. Leidub külasid, rääkimata uusasumitest ja linnadest, kus koos tegutsemine alles lapsekingades. Ühine üleriigiline talgupäev ongi selleks, et kõigile innustust anda ja eeskuju näidata. Eeskuju on väga nakkav, samuti talgupisik. Seepärast kutsumegi kõiki külasid üles tänavu kevadel panema Teeme Ära talgukaardile kirja kõik Eestimaa külad ja tulema ühiselt välja 5. mail! Varasemad aastad on näidanud, et oma küla talgukaardile kandmisel võib olla veel mitmeid hüvesid. Oled nähtav teistele, võid leida põnevaid talgulisi, oma küla uusi fänne või lausa pere, kes haub plaani linnamelu alatiseks jätta. Talgupäev on juba viiendat kevadet Eesti jaoks suurpäev – koostegemise, õlatunde ja uute algatuste eestvedaja. Ka talgupäev ise sünnib puhtalt kodanikualgatuse korras, selle korraldajad on Eesti Külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud ja Vabaühenduste Liit EMSL. Muudame üheskoos selle aasta talgupäeva tõeliseks külatalgute päevaks, et iga küla leiaks oma väärika koha Eestimaa talgukaardil. Teeme ära!


Talgupäev ei ole ainult prügikoristamine nagu mõnikord ekslikult arvatakse. Selle tõestuseks on 2011. aastal toimunud Jõgeva padjaklubi talgud, kus talgulised kudusid Siimusti lastekodule villaseid sokke.

Üks mees, üheksa ametit ...

Liia Lust

Põltsamaa vallavolikogu esimees

Minu kohta peab paika ütlus “Üks mees, üheksa ametit“. Olen Põltsamaa vallavolikogu esimees teist ametiaega. Sellele positsioonile sattusin kaudselt külaliikumise tõttu. 2009. aastal jõudis meie kogukond arusaamisele, et nende esindaja peab olema kohaliku omavalitsuse volikogus, sellest tulenevalt kandideeritud saigi. Olen Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees. Esimest korda aastatel 2003–2005 ning eelmisel aastal jõudsin tõdemuseni, et minus on uut sädet, mida organisatsiooni arendamisse panustada. Kogukondlike tegevustega sain esmased kogemused kohaliku elu edendajana Kamari Haridusseltsi ridades. Piirkonna projektide kirjutamine on juba kümmekond aastat olnud minu õlul. Alates 2008. aastast olen vabakutseline maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent. Miks ma kogukonna arengu konsulendiks hakkasin? Olen Jõgevamaa kolmanda sektori inimesi ikka oma nõu ja jõuga aidanud, see sai alguse SPP pilootprojektiga 1999. aastal. Kuna oman projekti elluviimise kogemusi ning olen

oma endises töös PRIA ametnikuna palju kokku puutunud nii Jõgevamaa kui ka teiste maakondade MTÜ-de tegevustega ja minu loomusesse kuulub tahe aidata, siis oli asjade loogiline jätk teha ära ka konsulendi eksam. Olen Jõgevamaal esimene, kes sai kogukonna arengu konsulendi tunnistuse. Minu kreedoks on: tahan tõestada elu võimalikkust maal! Paljud külaseltsid on nüüdseks tegutsenud kümmekond aastat. Enamik neist alustas niinimetatud „külakiikede projektidega“. Aastatega on arenetud, saadud kogemusi ja julgust hakata tegelema suuremate projektidega. Mina olen arvamusel, et kuna Eesti riigi regionaalpoliitika on seisnenud poliitika puudumises, siis sellest tulenevalt on kolmanda sektori esindajad valmis olema kogukondlike teenuste pakkujana partneriks nii KOV-le kui ka riigile. Kui MTÜ pakub teenuseid oma kogukonnale, siis ei peaks rakendama ettevõtluse toetuse määrasid. Kogukonnateenused ei võrdu ettevõtlusega. Kui tegeletakse aga väljapoole suunatud teenuste pakkumisega (nt turism), siis tuleb ka MTÜ majandustegevust kohelda ettevõtlusena.

9


Kas vabaühenduste majandustegevus on ebavõrdse konkurentsi tekitamine või mitte? Küsimuse üle arutlevad kogukonna arengu konsulendid Eha Paas, Silva Anspal ja Krista Habakukk. Viimastel aastatel on ühendustes hoogustunud majandustegevus. Peamiselt tuleneb see vajadusest leida ise vahendeid on tegevuste elluviimiseks, sest omavalitsuste poolsed toetused on tänases majandusolus üha enam „kokku kuivanud“. Vajadust ise hakkama saada võimendab ka PRIA kaudu rahastatud ning ühenduste poolt korda tehtud külamajade majandamine. Nii ongi üha rohkem kuulda külaseltside teenusepakkumisest ehk ettevõtlustegevust, mis iseenesest näitab ühenduste soovi olla oma tegevustes jätkusuutlikud. Külamajadest on saamas paljudes maapiirkondades kohalikud teenusekeskused.

Milles on siis probleem? Probleem saab alguse asjaolust, et üldjuhul saavad ühendused oma projektidele toetust 90% ja ettevõtjad 60%, mis seab ühendused ja ettevõtjad erinevasse olukorda. Euroopa Liidu reeglite järgi tuleb ettevõtlustoetuste jagamisel kohelda kõiki taotlejaid võrdselt, sõltumata taotleja juriidilisest vormist. Kas ühenduse majandustegevus on aga alati ettevõtlus? Millest peaksid ühendused majandustegevuse käivitamisel lähtuma? Eha: Minu hinnangul on toetusprotsendi määrade erinevus põhjendatud juba ettevõtjate ja vabaühenduste tegutsemise lähtekohtade erinevusega. Ühendused tegutsevad ühise missiooni nimel ning kogu tulu läheb selle saavutamiseks, ettevõtja eesmärgiks on aga kasumi teenimine,

10

mis suunatakse omanikule. Probleemid saavad üldjuhul alguse sellest, et ettevõtjad on hakanud üha rohkem MTÜ-sid „mängima“, et saada suuremaid toetusi. Seda aitaks lahendada olukord, kus meie rahastajad suudaksid teostada paremat kontrolli selle üle, millal on tegemist sisulise MTÜ-ga, kes tegutseb avalikes huvides, ja millal niinimetatud kahe-kolme inimese MTÜga, kes tegelikult ajab oma kitsast asja. Kui aus olla, siis mina ei toetaks avalike rahadega ühendusi, kel puuduvad laiem liikmeskond ja piirkonna arengule suunatud eesmärgid. Silva: Kui räägime konkreetselt külaseltsidest ja külamajadest, siis siin on võimalik vahet teha, kas ettevõtmist on kogukonnale vaja või mitte. Kui külaselts teeb korda ruumid, mida kasutavad nii kogukonna liikmed kui ka teised, on kahtlemata tegu kogukonna hüvanguks mõeldud ettevõtmisega. Kui aga planeeritakse majutusteenust, siis tekib kohe küsimus, kas seda on ikka külaelanikule vaja? Selle teenuse arendamiseks saab olla vaid üks tee – toetuse summa 60% ehk sama, mis ettevõtjatel. Olen ühte meelt Ehaga, et kahe-kolme liikmega ühendused on pigem teenuse osutajad, kes peaks oma investeeringuid tegema võrdväärselt ettevõtjatega. Kogukonna huvides tegutsemine eeldab kogukonna enda vastutust, seda ka rahaliselt. Krista: Mina võtan aluseks eelkõige MTÜ eesmärgi – missugusest huvist lähtuvalt on asutajad otsustanud selle luua ja mis väärtused on põhikirjas. Neid eesmärke ja väärtusi tuleb MTÜ juhtidel ja liikmeskonnal kindlasti silmas


pidada. Minu kogemused on näidanud, et kohati unustavad just MTÜ juhid oma ühingu tegeliku sihi ja põhiolemuse. Olen täheldanud, et ühendusele võetakse kergekäeliselt suuri majanduslikke riske. Kui selts on teinud piirkonda investeeringu, rajades sinna näiteks külamaja, siis on selge, et see vajab pidevat ülalpidamist ja arendamist. Tühi kott püsti ei seisa ja MTÜ kestvuse tagamiseks on tarvilik läbi mõelda, kuidas oma ressursse planeerida. Kui on näha, et teatud tegevused ongi mõistlik MTÜ kestvuse tagamiseks käivitada kasumlikult, siis ei maksaks peljata selle väljaütlemist. Ettevõtjate poole pealt on arusaadav pahameel, kui MTÜ, kes deklareerib, et tegutseb vabatahtliku tegevuse alusel ja seab ülimuslikumaks mittemateriaalsed väärtused, ütleb, et nüüd hakkame hoopis äriga tegelema, aga kuna oleme MTÜ ja meil oma raha ei ole, siis on meil õigus saada 90% toetust. Täna võimaldab meie seadusandlus olla ka MTÜ-l äriettevõtte omanik. See annab MTÜ-le sirge selja, läbipaistva tegutsemise korral saab ta olla võrdväärne partner äriturul ja võtta maha asjatud konkurentsipinged. Näitena võin tuua Pärnumaa Talupidajate Liidu, kes koondas tasulised teenused äriettevõttesse, asutades Talupidajate Nõuandekeskus OÜ.

et MTÜ tegevustes peaks alati keegi kolmas olema see, kes nõutava raha välja käib. Kui liikmeskond/kogukond ise ei soovi midagi panustada, siis on ju tegemist lausa kingitusega kolmandate isikute poolt, olgu selleks siis antud kontekstis Euroopa Liidu maksumaksja või kohalik omavalitsus. Eha: Kogukonna arengu konsulentide kohtumistel oleme mõelnud, et 90% toetust on põhjendatud siis, kui selts pakub kogukonnateenust. Kogukonnateenusega on tegemist juhul, kui teenus lähtub kogukonna vajadustest ning on suunatud kogukonna liikmetele.

Euroopa Liidu reeglite järgi tuleb ettevõtlustoetuste jagamisel kohelda kõiki taotlejaid võrdselt, sõltumata taotleja juriidilisest vormist.

Olen nõus, et toetuste abil tehtava investeeringu puhul on toetuse saajal selle kasutamiseks ka piirangud. Paraku ongi nii, et toetuse taotlemise hetkel selle peale tihti ei mõelda. Pärast investeeringu tegemist tulevad alles mõtted, et nüüd võiks tehtud investeeringu ka isemajandavalt tööle panna, aga kuna toetust on saadud 90%, siis otsese ettevõtlusega korda tehtud külamajas tegelda ei tohi. Jällegi õppimiskoht – kui ikka on näha, et piirkonnas on näiteks vajadus avaliku söögikoha või majutuskohtade järele, siis tasuks ühendusel taotledagi toetust ettevõtjaga võrdselt, saades samas vabamad käed ja kiirema võimaluse oma saavutuste üle rõõmu tunda. Minu jaoks on veel üks mõttekoht, mis puudutab toetustes nõutavat omafinantseeringut. Mulle on esitatud küsimusi, et kui me toetust taotleme, siis kes garanteerib oma raha olemasolu? Millegipärast on juurdumas arusaam,

Krista: Kogukonnateenuse mõiste on täna siiski veel väga erinevalt tõlgendatav. Kas ainult MTÜ-d on selles kontekstis teenuse pakkujatena kogukond, keda silmas peetakse, või ka kogukonnas tegutsevad FIE-d, OÜ-d jne? Tean, et ka LEADER-programmi raames toetavad tegevusrühmad ko g u ko n n a t e e n u s e pakkumist ja seda, et ettevõtjatele määratakse toetused kogukonnateenuse osutamiseks.

Silva: Arvan, et seadusandluses on vaja eristada ja/või selgitada mõisted ettevõtlus ja majandustegevus, tagamaks jätkusuutlikkust ning vajalikud kogukonnateenused. Ajalooliselt on kultuuri- ja muud seltsid oma eesmärgilisi tegevusi täitnud tihti kinnisvara haldamisest saadud tuludega, mis on ju sisuliselt ettevõtlus. Hetkel on aga küsimus eelkõige toetuse abil tehtud investeeringutes. Eha: Antud teemal võime üsna pikalt edasi arutada. Kutsume ka ühendusi oma küsimusi, mõtteid esitama Kodukandi kodulehele E-abikäe kaudu. Püüame konsulentidega teie küsimustele vastuseid anda. Ühise soovitusena saame ühendusi üles kutsuda oma majandustegevust hoolikalt läbi mõtlema ning kaaluma selle plusse ja miinuseid pikemas perspektiivis. Eelkõige peavad ühendused ise tõestama, et nende tegevus ei ole muutunud puhtalt ettevõtluseks ning ühenduse kaudu tahetakse vaid suuremaid toetusi. Jõudu selleks ja kui abi vajate, siis kõik kogukonna arengu konsulendid on teie jaoks olemas.

11


Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

Vaimse kultuuripärandi mõiste on kasutusele võetud viimastel aastakümnetel. Mõiste tähendus on haaramatult mitmekesine. Vaimseks kultuuripärandiks võib pidada selliseid põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegusel ajal. Vaimne pärand elab koos inimestega, kes on saanud need teadmised ja oskused oma eelkäijatelt, kasutavad neid igapäevaelus ning annavad edasi ka teistele.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on muu hulgas kantud seente korjamine ja söömine Võrumaal, koduõlle valmistamine ja joomine Hiiumaal, paastumaarjapäeva tähistamine ning seto leelo. Õlu kääritõrres

Head koduõlut Hiiumaal teevad tõelised meistrid. Tõelised oskused omandatakse aastatega. Õlletegemise retseptid on küll kirjas, kuid ikka on iga mehe (või ka naise) pruulitud õllel eriline maitse. Tuleb see siis erilisest veest, kadakast, humalast või kukelaulust.

FOTO: HELGI PÕLLO; JUUNI 2010

Nöörile aetud puravikud on riputatud kuivama pliidi kohale

Mets ja metsaannid on ajaloolise Võrumaa loodusliku asendi tõttu kohalike jaoks ajast aega tähtsat rolli mänginud. Võrreldes ülejäänud Eestiga on Kagu-Eestis seeni paremini tuntud ja neil on siiani toidulaual oluline koht. Püsiasustus ja põlvest põlve samas kohas elamine on õpetanud koduümbrust tundma: häid seenekohti teatakse samuti põlvest põlve.

FOTO: KÜLLI EICHENBAUM; SÜGIS 2010

Maarjapäev 2007 Viljandis. Paelte sidumine puule

5. märtsil tähistatav paastumaarjapäev on üks vana püha, mis oli veel 15 aastat tagasi suuresti unustuse hõlma vajunud. Täna aga tähistatakse seda juba üle-eestiliselt. Maarjapäeva tähistamisel osalevad ainult naised. Kaasas võivad olla ka tüdrukud. Tähistamise sisu seondub eelkõige naise, (vana)ema ja abikaasa rollidega. See on naiste pidu naiste keskel. Maarjapäeva tähistatakse nii perekonnaringis kui laiemalt oma kogukonnas nii linnas kui maal.

FOTO: ENE LUKKA-JEGIKJANI FOTOKOGUST

Värska laululaval on Värska naiste leelokoorid Leiko (asut 1964), Kuldats´auk (asut 1988) ja lastekoor Laanõtsirk

Seto leelo (“setu laul”) on rohkem kui tuhande aastase ajalooga setode rahvalaul – traditsiooniline laulmisviis ja laulukultuur. Seto laulutraditsiooni olulisimaks kandjaks on leelokoorid. Organiseeritud esinemiste kõrval väärtustatakse taas üha enam spontaanseid laulmisi. Eriti oluliseks peetakse, et laulmisest saaks jälle perekondade igapäevaelu osa ja eluringi saatja. Side minevikuga on lauljatele väga oluline. Vanem põlvkond on saanud laulud oma emadelt ja vanaemadelt. Nooremad õpivad nii vanematelt lauljatelt kui ka arhiivimaterjalidest. FOTO: JANIKA ORAS

12


Jane Kalajärv

Rahvakultuuri Keskus Vaimse pärandi spetsialist

Kristiina Porila

Rahvakultuuri Keskus Vaimse pärandi spetsialist

Vaimne kultuuripärand on kõikjal meie ümber, kuid tihti nii iseenesest mõistetav, et me ei märkagi seda. Saame ise palju ära teha selleks, et oluline meie ümber oleks nähtav ja väärtustatud. Tähtis on kindlasti see, mida kogukonnad üheskoos teevad, et hoida vaimset kultuuripärandit. Vaimne kultuuripärand püsib elujõulisena siis, kui me ise peame seda tähtsaks ja hoiame seda elavas kasutuses. Mõistagi ei saa vaimset kultuuripärandit kaitsta samamoodi nagu mälestisi, ajaloolisi paiku või loodusalasid.

mistus oma vaimse kultuuripärandina tutvustada. Kindlasti ei ole vaimse pärandi kandmisel nimistusse kriteeriumiks selle ainulaadsus või aastasadade taha ulatuvad juured, vaid ikka see, et tegemist oleks tänastele kogukondadele omaste ja oluliste teadmiste, oskuste, kommete ja tavadega. Näiteks on võrokesed kandnud nimistusse seente korjamise ja söömise Võrumaal ja hiidlased koduõlle valmistamise ja joomise Hiiumaal.

Senistest andmebaasidest eristab nimistut alt üles lähenemine: tähelepanu keskmes on eelkõige kogukondlikud ja kohalikud traditsioonid. Lugejale on nimistu sissevaateks oma kaasmaalaste ja kaasaegsete ellu ja mõttemaailma, kuna aitab mõista vaimset kultuuripärandit sellisena, nagu see elab ja toimib tänases ühiskonnas.

Nimistu on ainult osa laiemast vaimse pärandi hoidmise ja väärtustamise protsessist. Kuna vaimne kultuuripärand on haaramatult mitmekesine ja põnev, siis ei saa nimistu kajastada kogu vaimset pärandit ja see ei olegi eesmärk. Vaimset pärandit säilitavad inimesed, kes erinevaid teadmisi ja oskusi igapäevaselt kasutavad ning teistele edasi annavad. Iseenesestmõistetavalt käime saunas, peame sünnipäevi, soolaleivapidusid ja talguid, teeme süüa vanaema õpetuse järgi, aiamaal järgime äraproovitud nippe – olgu need õpitud vanematelt, sõpradelt, kursustel või käsiraamatust. Just niimoodi, iga päev ja muu hulgas, elamegi koos oma vaimse kultuuripärandiga.

Eraldi pööratakse nimistus tähelepanu sellele, milliseid teid ja võimalusi Selleks, et aidata kaaon kogukonnad leidnud Eesti vaimse kultuuripärandi sa vaimse kultuuripäranoma vaimse kultuuripänimistut haldab Rahvakultuuri di kaitsmisele, on loodud randi hoidmiseks ja kaitsKeskus. Keskuse vaimse pärandi Eesti vaimse kultuuripämiseks – tunnustatakse randi nimistu. Nimistu on vaimse kultuuripärandi spetsialistid annavad nõu vaimkujunenud tihedas kooskandjaid, korraldatakse se kultuuripärandi kaitsmise ja töös kogukondade, kohaliõppepäevi ja kursusi, tutnimistu küsimustes. Huvi korral ku elu eestvedajate, vabavustatakse oma päransaab võtta ühendust e-posti ühenduste, muuseumide, dit meedia vahendusel, teel vkp@rahvakultuur.ee ülikoolide, teadusasutuste, koostatakse trükiseid ja kohalike omavalitsuste ja teavitusmaterjale, korralja telefonitsi 600 9177. teiste partneritega. Tegedatakse näitusi jms. Need mist on veebikeskkonnaga, äraproovitud ja toimivad kus kõik Eestimaa kogukonnad saavad sõnas, lahendused on teistelegi eeskujuks. Sel moel helis ja pildis tutvustada oma vaimset kultuuritunnustab ja innustab nimistu kogukondlikku pärandit. ühistegevust oma elava pärandi hoidmiseks.

Nimistusse on oodatud sissekanded kõigilt Eestimaa kogukondadelt, sõltumata nende suurusest, elukohast või etnilisest päritolust. Iga kogukond saab juhtida tähelepanu sellele, mis on nende jaoks kõige tähtsam, ning otsustab ise, milliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid soovib ni-

13


Külaelu Kõrg-Provence’i moodi

Anneli Kana

MTÜ Metsanurme tegevjuht MTÜ Kodukant Harjumaa juhatuse liige

Loo pealkiri tõotaks justkui täielikku ülevaadet, kuidas külaelu selles Prantsusmaa nurgakeses siis käib. Paraku ei julge lubada, et kõik viimseni kirja saab. Kogu lugu algas sellest, et liikumisele Kodukant saabus kutse osaleda organisatsiooni Forum Synergies (FS) üle-euroopalisel koostööseminaril nimega Life Shop. Kui muidu ollakse harjutud pigem terminiga workshop, siis seekord olid korraldajad nimetuse väga õigesti sisuga täitnud – just kohaliku elustiili näited, visiidid ja kohtumised olid need, mis andsid süvitsi aimu sealsest paikkondlikust elulaadist. Suur osa aruteludest ja pea kõik õhtusöögid kujunesid tõeliselt kodusteks, sest FS president Philippe Barret koos abikaasa Beatrice`iga võõrustaski meid oma kodus – mõnusas külalislahkes majas, külas nimega St. Michel l`Observatoire. Nagu nimigi ütleb, on küla tunnusmärk observatoorium ja selle rajamine igati põhjendatud – nimelt on see Euroopa kõige pilvituma taevaga paik, kus on aastas üle 250 päeva täiesti selge taevas. Seda kogesime ka sealoldud aja jooksul – siresinine taevas päikselistel päevadel ja tähti täis ööd. Kõrg-Provence ise on praeguseks kujunenud riigi siserände trendikaks paigaks. Kui veel eelmise sajandi keskpaigas oli elanike arv vähenenud pea 50% võrreldes kunagiste hiilgeaegadega, siis nüüd on rahvaarv kiirelt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid, kuid kohalikud peavad eelkõige oluliseks kogukondlikku arengut, aktiivset kodanikuühiskonda, kogukonna tuge erinevate ettevõtlusvormide kasutamisel. Piirkond on tuntud oma ürtide ja eeterlike õlide tootmise poolest, peamine lavendlitootmine toimub just

14

siinsete mägede jalamitel. Samuti sobib selle paiga kliima kümnetele puuviljasortidele, millest valmistatakse imemaitsvaid marmelaade. Kohalike maiustuste valmistamisel kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid ja põnevaid kombinatsioone: apelsini-lavendlimarmelaad, päikesekuivatatud pressitud viigimarjamaius, külmanäpistatud (detsembris on öösiti paar kraadi pakast) hurmaast valmistatud kaste – need on vaid mõned maitseelamuste näited. Provence’lased on uhked kõige üle, mida nad ise oma kätega kasvatavad-korjavad-valmistavad. Isetegemine ja käsitsitöö on jälle moes ja hinnas, nagu meilgi. Seminari käigus tutvustasid kaheksa riigi osalejad oma piirkonna ja maa kodanikuühiskonna põhitõdesid ning esitlesid parimaid näiteid. Ainsa eestlasena sain nii mõnelgi korral uhkust tunda, kui toodi esile Eesti Maapäeva, millest teistelgi õppida. Eraldi rühmades toimusid arutelud metsade jätkusuutlikust majandamisest ja tervisliku ning kohaliku toidu propageerimisest. Igal osalejal oli võimalus sõna sekka öelda ning pakkuda uusi ideid võimalikeks koostööprojektideks FS raames. Niisugustel kohtumistel tekib alati tunne, et Euroopa on tegelikult üks parajalt väike koht – ikka tunneb keegi kedagi koostööpartneri kodumaalt, võrgustik laieneb ja koju tagasi jõudes mõistad, et oled mitmete niitide kaudu seotud teistega, kellel samad ideed ja mõtted. Nädal St. Michelis ja selle ümbruses ringi sõites, inimestega kohtudes, külarahvaga ühist pidu pidades andis taas tõdemuse: elu maal, külas, on igati elamist väärt ja seda just siis, kui SINA ise selleks piisava panuse annad.


Millal Sina viimati õppisid? Ära maga oma võimalusi maha! Euroopa Liidu struktuurifondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatava programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 2008–2012“ raames toimuvad TASUTA KOOLITUSED, millest saab osa võtta igaüks! Uuri Vabaharidusliidu kodulehelt võimalike koolituste kohta! http://www.vabaharidus.ee/index.php?page=118

MAKIS on uus interaktiivne keskkond mittetulundusühendustele, mille kaudu on võimalik end hõlpsalt kursis hoida mittetulundusühendusi puudutavate uudiste ja rahastusvõimalustega, samuti erinevates maakondades toimuvate põnevate sündmuste ja koolitustega. Lisaks leiab MAKISest mitmeid olulisi artikleid ja juhendeid mittetulundusühenduse asutamise ja tegutsemise kohta. Uuri iseenda ja teie vabaühenduse võimalusi www.arenduskeskused.ee

KODUKANDI KOOLITUSKESKUS KÜSIB: Kuidas toimivad grupiprotsessid teie külaaktiivis? Kes on liider ja mis on tema roll? Millised on kodaniku õigused ja kohustused kohaliku omavalitsuse suhtes? Kuidas kaasata ja motiveerida? Avalike ja/või kogukonnateenuste pakkumine – kas võimalus või väljakutse MTÜ-le? Kuidas Internet aitab kaasa külakroonika koostamisele? Sa veel ei tea, aga sooviksid teada? Kodukandi Koolituskeskus pakub mitmekülgseid enesearendamisvõimalusi täiskasvanutele. Kodukandi Koolituskeskusel on koolitusluba järgmistele õppekavadele: - ORGANISATSIOONI ARENDAMINE - KOGUKONNA ARENDAMINE - ETTEVÕTLIKKUSE ARENDAMINE Uuri Kodukandi Koolituskeskuse kodulehte http://koolitus.kodukant.ee või võta ühendust koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesaluga (heleriin@kodukant.ee, tel 53 414 905)

Ka välismaal on sulle palju pakkuda! Kas oled kuulnud täiskasvanutele mõeldud rahvusvahelistest õpiringidest? Kuidas Sulle meeldiks õppida Põhjamaades tuntud ja laialt levinud rahvaülikoolis? Uudista SA Archimedes kodulehte http://archimedes.ee/oppijale/

Tee, mis suudad, sellega, mis Sul on, seal kus sa oled! (T. Roosvelt) 15


Teeme Ära talgupäev toimub 5.mail 2012 Teeme Ära maakondade kontaktisikud 2012 Maakond

Kontaktisik

Organisatsioon

Telefon

E-mail

Harjumaa, sh Tallinn

Margus Vain Kristi Promet

MTÜ Kodukant Harjumaa Teeme Ära vabatahtlik

511 4273 5665 3194

margus.vain@gmail.com kristi@teemeara.ee

Hiiumaa

Ester Tammis

MTÜ Hiiumaa Kodukant

5648 7057

info@ventslitall.ee

Ida-Virumaa

Tõnu Leitsmaa

MTÜ Ida-Virumaa Külade Ühendus

513 7574

tonu.leitsmaa@mail.ee

Jõgevamaa

Pille Tutt

MTÜ Jõgevamaa Kodukandi Ühendus

521 1967

pille@jogevamv.ee

Järvamaa

Argo Loo

Järvamaa Vabatahtlike Keskus

5323 7892

isevaba@yahoo.co.uk

Läänemaa

Anu-Lii Jürman

MTÜ Kodukant Läänemaa Vabatahtlike Keskus

5322 9288

ajyrman@gmail.com

Lääne-Virumaa

Mati Ulm

MTÜ Virumaa Lootus

528 8684

mati@teemeara.ee

Põlvamaa

Indrek Maripuu

MTÜ Neitsijärve Loovusait

501 0539

indrek@maripuu.eu

Pärnumaa

Krista Habakukk

MTÜ Pärnumaa Kodukant

5661 6258

krista@narnia.ee

Raplamaa

Mikk Merekivi

Järvakandi Avatud Noortekeskus

5661 4781

mikk@teemeara.ee

Saaremaa

Reet Viira

MTÜ Saaremaa Kodukant

551 7502

saaremaa@kodukant.ee

Tartumaa, sh Tartu linn

Külli Pann

MTÜ Kodukant Tartumaa

5646 2692

kustma@gmail.com

Valgamaa

Aili Keldo

MTÜ Valgamaa Kodukant

5340 4643

ailikeldo@hotmail.com

Viljandimaa

Helen Visnapuu

MTÜ Viljandimaa Vabatahtlike Keskus

5373 0100

tammis.helen@mail.ee

Võrumaa

Aado Kuhlap

MTÜ Vastseliina Külade Ühendus

514 0920

aado.kuhlap@kodukant.ee

Üldvastutajad: Tarmo Tüür, Eestimaa Looduse Fond, 53411020; tarmo@elfond.ee Külli Vollmer, Eesti Külaliikumine Kodukant; 5114027; kylli@kodukant.ee


Külakiri_0212