Issuu on Google+

Eesti

Ten

k체lade

Rural

k체mme

Parliaments

Maap채eva

in Estonia


Koostajad: Anneli Kana, Eha Paas, Heleriin Jõesalu, Kaie Toobal, Külli Vollmer Tõlkija: Generum OÜ (Ene Vasli) Fotod: Aare Hindremäe, Heino Pärn, Valmar Voolaid, Kodukandi arhiiv, erakogud Trükk: Trükikoda Kruul Trükise väljaandmist toetasid: Regionaalministri valitsemisala, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Maamajanduse Infokeskus ISBN 978-9949-33-386-8 (trükis) ISBN 978-9949-33-387-5 (pdf) Eesti Külaliikumine Kodukant 2013

SISUKORD

CONTENTS

Eessõna

Foreword

Ministrite pöördumised

Ministers` Addresses

Kümme külade Maapäeva

Ten Rural Parliaments

Kodukandi Aasta külad

Villages of the Year

Eesti külade X Maapäev „Aastaring külas“

X Estonian Rural Parliament „Village Life Year-round“

Maapäevad Euroopas

Rural Parliaments on European level

Tulevikku vaadates

Looking to the Future


EESSÕNA

FOREWORD

Hea lugeja!

Dear Reader,

Liebe Leser und Leserinnen!

Cher lecteur!

Külaliikumine Eestimaal on mitu korda vanem kui praegused külaseltsid, ühendused ja organisatsioonid. Iga aeg on jätnud oma jälje – kogukonna ühiseid huve on välja selgitatud külakärajatel, ühistegevustest kantud kultuuriseltside sädemest kasvas leek, mis õhutas iseseisva riigi teket. Taasiseseisvumine 20. sajandil ei oleks saanud sündida ilma kogukondade toeta.

In Estonia, the village movement is a lot older than the contemporary village societies, associations and organizations. Every period has left a legacy: common interests of a community were sifted out at village assemblies, people wanted to do things together and started culture societies. Every spark kindled a flame, and this ‘lit the way’ to the birth of our independent country. In the same way, we could not have regained our independence in the 20th Century without the support from local communities. You are holding a publication which deals with the key event of the village movement started at the end of the 20th Century - the Rural Parliament, i.e. the parliament of villages. The Ten Rural Parliaments of Estonian Villages describes, in the initiators’ own words, how this event came to be, and speaks about the pains and gains of summoning the first Rural Parliaments. At the Rural Parliaments, in addition to the representatives of villages, also politicians, top civil servants and foreign guests share how the parliament has become a tradition and how it has gained force to sustain. As a result of the first Rural Parliament, a number of enthusiasts established the holding organization, the Estonian Village Movement Kodukant (‘Home area’), which has developed into an active cooperation partner both at Estonian and international level. Initiated by Kodukant, at every parliament the Village of the Year is elected to recognize the best of the best and to raise public awareness of village movement. The survey of X Rural Parliament attempts to communicate the diverse nature of the modern village movement: informal discussions about the local life in small villages at grass-roots level grow into governmental decisions on rural development, and lead to having a say in political matters at European level. We hope that you will get inspiration from these stories and pictures, and that the publication will bring Estonian village life closer to those who live in towns or outside Estonia.

Die sgn Dorfbewegung in Estland ist mehrmals älter als die jetzigen Dorfvereine, Gemeinschaften und Organisationen. Jede Zeit hat Spuren hinterlassen – die gemeinsamen Interessen hat man an den Dorfdiskusionen aufgeklärt, aus der Funke der gemeinsamen Tätigkeit von Kulturvereinen ist eine Flamme entstanden, die die Entsteheung selbstständiges Staates begünstigt hat. Die Wiederunabhängigkeit im 20. Jahrhundert hätte sich nicht ohne Unterstützung der Gemeinden ereignet. In deinen Händen liegt die Druckschrift, die den Blick auf das Ende 20. Jahrhunderts begonnene wichtige Ereignis der Dorfbewegung, Landtag - das Parlament der Dörfer, wirft. „Die zehn Landtage Estnischer Dörfer“ widerspiegelt die Vorgeschichte, den Reiz und die Herausforderung der Zusammenrufe erster Landtage. Das Traditionswerden und die Fortdauernskraft drücken an den Landtagen den Dorferteretern zusätzlich auch Politiker und Spitzbeamten, ausländische Gäste aus. Als Resultat des ersten Landtages wurde die Dachorganisation Estnische Dorfbewegung Kodukant (Heimatort) gegründet, aus der für heuzutage Kooperationspartner sowohl auf der staatlichen als auch internationaler Ebene geworden ist. Aus der Kodukant-Initiative ausgewählte „Dörfer des Jahres“ sind stolz auf ihren Ehrentitel und erweitern so die Idee der Dorfbewegung. Dieser Überblick stellt auch die Vielseitigkeit der Dorfbewegung dar – die Diskussionen über den Lebensstandard in kleinen Dörfern weiten sich zu den staatlichen Entschlüssen und führen zum Mitreden in der Politik auf europäischer Ebene. Wir hoffen sehr darauf, dass diese Geschichten und Bildern Sie inspiriert haben und das Dorfleben auch den Stadtbewohnern und denjenigen, die ausserhalb Estlands wohnen, vertrauter wird.

En Estonie le Mouvement Estonien pour les Villages est plus ancien que les associations des villages, les unions et les organisations actuelles. Chaque époque laisse sa trace – on at identifié l’intérêt d’une communauté dans les réunions de village, une étincelle de la société culturelle qui s’exprime dans le travail en commun s’est transformée en une flamme qui a favorisé la création de l’État indépendant. Le rétablissement de l’indépendance au 20ème siècle n’aurait pas pu voir le jour sans le soutien des communautés. Vous avez entre les mains la publication, qui vous éclaire sur l’événement le plus important du mouvement pour les villages qui a commencé à la fin de 20éme siècle – le Maapäev ou parlement rural des villages x. « Les dix parlements ruraux des villages estoniens » reflète par les écrits des initiateurs du Maapäev tant la naissance que la beauté et les affres des premiers parlements ruraux. On peut en déduire comment le parlement rural est devenu une tradition viable - parmi les participants, outre les représentants des villages il y avait aussi des politiciens, des hauts responsables et des invités internationaux. Le résultat du premier Parlement Rural a été la création d’un comité exécutif Le mouvement pour les villages estonien Kodukant (Est. kodukant - le pays d’où l’on vient) qui est aujourd’hui un partenaire de la coopération au niveau national et international. Les villages de l’année qui sont choisis à l’initiative du Kodukant endossent leur titre d’honneur et de façon plus générale, la philosophie du mouvement pour les villages. Le compte rendu du X Parlement Rural reflète la dualité du mouvement pour les villages à ce jour – les discussions dans les petits villages sur l’organisation de la société s’étendent aux décisions d’État qui concernent la vie rurale et ont même une influence sur la politique européenne. Nous espérons que vous trouverez de l’inspiration dans ces histoires et images et qu’elles permettront tant aux citadins qu’aux étrangers à l’Estonie de se familiariser à la vie rurale.

Sinu käes on trükis, mis heidab pilgu 20. sajandi lõpus alguse saanud külaliikumise tähtsündmusele, Eesti külade Maapäevale ehk külade parlamendile. „Eesti külade kümme Maapäeva“ kajastab algatajate meenutusi ja esimeste Maapäevade kokkukutsumise võlu ja valu. Traditsiooniks saamist ja edasikestmise jõudu kirjeldavad Maapäevadel külade esindajate kõrval seisnud poliitikud, tippametnikud, väliskülalised. Esimese Maapäeva tulemusena asutati katusorganisatsioon Eesti Külaliikumine Kodukant, millest praeguseks on saanud koostööpartner nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kodukandi algatusel valitavad aasta külad kannavad uhkelt nii oma autiitlit kui ka külaliikumise ideed laiemalt. X Maapäeva ülevaade kajastab praeguse külaliikumise mitmetahulisust – arutelud elukorraldusest väikestes külades mõjutavad maaelu puudutavaid riiklike otsuseid ja viivad välja poliitikas kaasarääkimiseni Euroopa tasemel. Loodame, et leiad nendest lugudest ja piltidest inspiratsiooni ja Eesti külaelu saab lähedasemaks ka neile, kelle elukoht linnas või väljaspool Eestit. Eesti Külaliikumine Kodukant

4

5


MINISTRITE PÖÖRDUMISED

Siim Valmar Kiisler regionaalminister Minister of Regional Affairs Igaüks, kes osalenud mõnel Kodukandi korraldatud Maapäeval, on saanud kinnitust, et jutud Eesti külaelu peatsest väljasuremisest on tugevasti liialdatud. Kohtudes sadade sädeinimestega, kes on kokku tulnud küladest üle kogu Eesti, kuulates nende asjalikke ja kirglikke arutamisi, kuidas elu maal ja oma külades veel huvitavamaks ja sisukamaks teha, ei ole mingit põhjust arvata, et tegusaid ja oma kodukohast hoolivaid inimesi edaspidigi igas Eestimaa nurgas ei jätkuks. Külaliikumist Kodukant tuleb kiita selle eest, et külade patrioodid iga paari aasta tagant üle riigi sel kombel kokku kutsutakse. Üksi oma asju toimetades võib igaühel tekkida kahtlusi ja ehk ka lootusetuse tunne, et mis sest kõigest edasi saab. Maapäeval üheskoos jagatud mõtted ja kogetud ühtekuuluvus samasuguste „külahulludega“ annab kindlasti pikaks ajaks tugeva impulsi, et uue hooga kodukohas asju edasi ajada. Maapäevadel toimunud aruteludele on omane vaba, aruka ja mitmekülgse asjade läbi arutamise vaim, mida igal pool mujalgi võiks rohkem olla. Nii settivad lõpuks välja head lahendused, mida osalejad igapäevaellu tagasi minnes saavad hakata oma jõudu ja võimalusi mööda ellu viima. Neil aruteludel on osalejate mõtetel olnud märgatav mõju ka paljude maa- ja külaelu puudutavate riiklike otsuste kujundamisele. Viimasel korral jäi arutelus kõlama mõte, et just suuremad ja tugevamad omavalitsused on olnud seni külaliikumisele head partnerid, andes oma küladele rohkem hingamisruumi ja tegutsemisvabadust. Seega näen Kodukandis head ja olulist liitlast ka plaanitava omavalitsusreformi tegemiseks nii, et tulemus arvestaks võimalikult palju külainimeste huve. Soovin Kodukandile ja tema liikmetele jaksu kõigi järgmiste Maapäevade sama edukaks korraldamiseks! 6

MINISTERS` ADDRESSES Anyone who has attended any of the ten Rural Parliaments organised by Kodukant so far, feels confident that the rumours about the prompt extinction of the village life in Estonia are greatly exaggerated. When one meets hundreds of charismatic people gathered from different villages all over Estonia, and listens to their matter-offact and passionate discussions on how to make life in the countryside and their native villages even more interesting and meaningful, there is every reason to believe that everywhere in Estonia there will always be plenty of active people who care for their neighbourhood. We should give credit to the Estonian Village Movement Kodukant for summoning the Estonian village patriots every couple of years to hold another rural parliament. If we are alone in what we do, we may sometimes feel doubtful or even hopeless about the future of our initiatives. I am sure that the ideas and thoughts shared at the Rural Parliament, and the feeling of solidarity with other like-minded ‘village madmen’ shall motivate and inspire us for a long time to go on developing village life. The talks and debates at rural parliaments are free, reasonable and in-depth discussions – something that we should see more of everywhere else. This is how we sift out viable solutions that the participants can implement in their everyday lives depending on their capacities and means. The ideas expressed by the participants at those discussions have had a significant impact on the formation of the governmental decisions on the issues related to rural and village life. Last time, one of the leading ideas of the discussions was that so far, the village movement has received a more substantial support from larger and stronger municipalities who give the villages and their people more space and freedom. This way, I see Kodukant as a good and important ally in the future municipality administration reform, with an aim that the outcome would satisfy the people in the villages. I wish Kodukant and its members a lot of energy and good will to organize all future rural parliaments as successfully as the current one!

Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister Minister of Agriculture Külaliikumine Kodukant on taasiseseisvunud Eesti maaelu kõige laiapõhjalisem rahvaliikumine, mille rolli maaelu arengus on raske ülehinnata. Maapäev on Kodukandi suurfoorum, mis annab külaliikumisele sihid ja suunad. Maapäeva teemad läbi aja – arenev küla, inimene maal, säästev areng ja koostöö, ettevõtlik küla, teotahtelised külad ja kestlik maapiirkond, tagasi koju, aastaring külas – kinnitavad, et see foorum käsitleb Eesti maaelu kõige aktuaalsemaid probleeme, otsib nendele lahendusi ja toob välja positiivseid kogemusi. Maapäev on koht, kus saavad kokku riigi esindajad, külaliikumise juhid, vabakonna aktiivsed eestvedajad. See on võimalus avatult ja avalikkuse suure tähelepanu all tõstatada küsimusi, mis on olulised Eesti maapiirkonna ettevõtluse ja elukeskkonna arengus. Samuti on see võimalus tunnustada tublimaid maaelu edendajaid. Eesti maaelu arengukava aastateks 2014–2020 lähtub paljuski nendest mõtetest, mis on Maapäevadel välja öeldud, ning nendest eesmärkidest, mille on seadnud Liikumine Kodukant. X Maapäev on vahefiniš, kus on põhjust tagasi vaadata ja teha kokkuvõtteid. Paras aeg seada ka tulevikuplaane. Olgu need plaanid realistlikud. Värsked ideed, uus energia ja koostöö iseloomustavad Kodukandi liikumist. Jätkugu seda koostöövaimu ja visadust ka tulevikus. Põllumajandusministeerium tänab Liikumist Kodukant ja kõiki neid, kes on sellesse liikumisse panustanud oma aega, raha ja teadmisi. Tänan kõiki Maapäeva eestvedajaid ja loodan, et meil õnnestub kõik plaanid üheskoos ellu viia!

The Village Movement Kodukant is the most broad-based popular movement in the countryside of re-independent Estonia; its role in the rural development cannot be overestimated. Rural parliaments are Kodukant’s large-scale forums which set targets and directions to the village movement. The themes of rural parliaments over the years – the developing village, people in the countryside, sustainable development and collaboration, the enterprising village, active villages and sustainable rural areas, back to the countryside, village life round the year – testify that the forums have been dealing with the most topical issues, looking for solutions and bringing out best practice. Rural parliament is a meeting point for representatives of the government, leaders of village movement and champions of the voluntary sector. This event enables us, in an open discussion and in the keen public eye, to raise questions of utmost importance in the development of Estonian rural enterprise and life environment. It also gives us an opportunity to recognize the most outstanding promoters of country life. The Estonian Rural Development Plan for 2014-2020 is, to a large extent, based on the aims and targets set by the movement Kodukant and the thoughts and ideas expressed at different Rural Parliaments. We can see X Rural Parliament as a stage finish from where we can look back and draw conclusions. But time is ripe for making future plans, and hopefully, realistic ones. New ideas, new energy and cooperation are the keywords to characterize the movement Kodukant. I wish you persistence and a lot of good spirit of collaboration! The Ministry of Agriculture appreciates the movement Kodukant and everyone who has invested their time, means and knowledge in this movement. I thank all the organizational pillars of the Rural Parliament, and I very much hope that together, we shall succeed in realizing all our plans!

7


KÜMME KÜLADE MAAPÄEVA

Ja nii see algas...

Lembit Tõnis MTÜ Ida-Virumaa Külade Esinduse eestvedaja 1995. aastal töötasin ma Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidus tegevdirektorina. Samal ajal oli minu juhtida ka tegevust alustanud maakondlik külade ühendus MTÜ Ida-Virumaa Külade Esindus (IVKE). Nendes ametites töötades oli mul võimalus tutvuda nii erinevate maakondade omavalitsusliitude kui ka Kodukandi programmis osalejate tegemistega. Aasta lõpus võtsin osa Kodukandi programmis osalejate aastakoosolekust, kus programmijuht Mikk Sarv tegi ettepaneku korraldada Kodukandi ja Eesti külade omaalgatuslike arengurühmade esimene Maapäev 1996. aastal Ida-Virumaal. Pärast kohapeal toimunud arutelusid otsustasime pakkumise vastu võtta, kuna maakonna elanikkonnast elas maavaldades ainult 11 protsenti ning külaliikumine vajas ergutust. Leppisime kokku, et Mikk Sarv abilistega tegutseb valitsusasutuste, toetajate ja välisesindusega ning meie korraldame asju kohapeal ja levitame infot maakondadesse. Kuna maakondlikke külade ühendusi oli toona alles viis, tuli sidet pidada maavalitsuste, omavalitsuste liitude ja suuremate vabaühenduste kaudu. IVKE eestvedamisel korraldati Eesti esimese Maapäeva raames kaheksale maakonnale tutvustusreis küladesse, sõlmiti kokkulepped rühmajuhtidega ja koostati teesid aruteludeks. Arutelud toimusid viies töörühmas – noored maal, seltside osa maaelu arengus, teabelevi maal, ettevõtlus ja tööhõive ning küla, valla ja riigi suhted. Kuulati ära Riigikogu aseesimehe Arnold Rüütli avakõne, maavane8

ma Rein Aidma, programmijuhi Mikk Sarve, ministrite Tiit Kubri ja Ilmar Mändmetsa ettekanded koos küsimustele vastamistega, lisaks 15 osaleja sõnavõtud. Kõige rohkem eriarvamusi tekkis töörühmas „Küla, valla ja riigi suhted“. Osa töörühmas osalejatest ei olnud nõus moodustama üle-eestilist Külade ja Väikelinnade Esinduskogu ja selle loomiseks toimkonda. Sooviti jätkata vaba rahvaliikumisena. Kuna kuulusin koos Mikk Sarve ja Ene Padrikuga suures saalis toimuvate koosolekute juhtijate koosseisu, siis pidin oma oraatorivõimed proovile panema, et kahtlused hajutada ja vajadusi põhjendada. Tulemuseks oli üksmeelne otsus kinnitada esinduskogu organiseerimistoimkonna koosseis, kuhu valiti Helmut Hallemaa, Ene Padrik, mina (Lembit Tõnis) ja Helve Joon ning igast maakonnast üks esindaja. Esinduskogus tegutsesime küllaltki edukalt ja lõpetasime oma tegevuse pärast MTÜ Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine Kodukant moodustamist oktoobris 1997. aastal. Loodud organisatsiooni ülesandeks jäi järgmiste Maapäevade korraldamine.

Fakte: Esimesest Maapäevast saabus osa võtma 170 inimest. Esindatud olid kõik maakonnad, seitse esindajat ministeeriumitest, sealhulgas regionaal- ja põllumajandusminister, Riigikogu liikmed, üheksa väliskülalist (Rootsist, Soomest, Taanist) ja vabariiklike ajalehtede esindajad. Maapäeva kogumaksumus oli 93 000 Eesti krooni (5944 €), selle toimumist toetasid Rootsi külaliikumine, EV Kultuurkapital, Põllumajandusministeerium, Eesti Põlevkivi, RAS Kiviter, neli maavalitsust ja 13 valda (sh osalejate osalustasud). IVKE toimkonna töös osales 32 külainimest. 9


I MAAPÄEV

Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa 20.–21. aprill 1996

II MAAPÄEV

Otepää, Valgamaa 17.–18. oktoober 1997

Kõigist maakondadest saabunud külaedendajad arutasid viies töörühmas, mida suudetakse omal jõul ära teha, kus oodatakse abi ja koostööd omavalitsustelt ja riigilt. Maapäev tõestas sellise koostöövormi võimalikkust ja vajalikkust. Esimene Maapäev kutsus ellu Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise esinduskogu, mille ülesanne oli ette valmistada külaliikumise vabariikliku organisatsiooni loomine, samuti üle-eestiliste projektide koordineerimine ja elluviimine.

Kaja Kaur: See oli võimas tunne, kui ligi 200 külahullu kokku said. Vaatasime üksteisele silma ja avastasime, et me ei ole üksi, et tegemist ei ole hulludega, vaid tõeliste sädeinimestega, kes aitavad külaelule uut hingamist anda.

Maapäeva eel, 9. oktoobril toimus Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant asutamiskoosolek, juhiks valiti Mikk Sarv. Teine Maapäev pidas oluliseks tagada riiklike regionaalprogrammide jõudmise igasse maakohta, väärtustada lastega perede elu maal, luua tingimused normaalseks eluks ja tööks kõigis Eesti maapiirkondades. Tõdeti, et eesmärkide elluviimine algab rohujuure tasandilt, kus igaüks on osaline, isiksus, subjekt, kellest sõltub tema ja tema perekonna, küla, valla, linna, maakonna ning lõ-

puks kogu riigi hea käekäik. Uute projektide ja tegevusega keskenduti külaelu aktiviseerimisele just neis Eesti piirkondades, kus oldi veel passiivsed.

10

11


III MAAPÄEV

Käina, Hiiumaa 29. –31. juuli 1999

IV MAAPÄEV

Kehtna, Raplamaa 14.–16. juuni 2001

Kolmas Maapäev kasutas töörühmade teemadena juba teiste Euroopa riikide maaeluarengu liikumistega koostöös sõnastatud valupunkte. Hiiumaa Maapäev tegi Liikumisele Kodukant ülesandeks aidata kaasa erakondade ja mittetulundusühingute koostööfoorumi moodustamisele ning kutsus üles aktiivsemalt osalema rahvusvahelistes võrgustikes. Kodukandi esindajad kaasati pärast Maapäeva rahvusvahelistesse küla- ja maaelu arendavatesse võrgustikesse PREPARE ja Forum Synergie, see tagas põhjalikuma

informatsiooni teiste riikide maaeluarengust ning võimaluse osaleda seminaridel.

Neljandast Maapäevast on kokkusaamistel olnud konkreetne teema. Raplamaa Maapäeva nimetati Eesti külade suurkäraks, teema oli „Arenev küla“. Uudseks ja värvikaks osaks kujunes kohaliku toidu ja käsitöö näitusmüük. Maapäev pööras tähelepanu ettevõtlusele ning vajadusele seniseid tegijaid tunnustada. Leiti, et üha rohkem tuleks vaadelda Eestit kui tervikut, kus maainimene kannab eesti vaimu, kultuuri ja ajaloo järjepidevust. Neljanda Maapäeva tulemusena viis Kodukant ellu üha rohkem maaettevõtlust toetavaid projekte. Pärast

Maapäeva loodi Rapla endise maavanema Kalle Talviste eestvedamisel Riigikogu mitteametlik töörühm – kohaliku algatuse töögrupp – kuhu kuulusid kõigi fraktsioonide esindajad.

12

Eha Paas: Hiidlaste korraldatud Maapäev oma hiidlasliku elulaadi ja muhedusega pani maapäevalised nii öelda meretaguse „luku taha”. Sel Maapäeval arutletud küsimused panid Kodukandi meeskonna mõtlema heas mõttes bürokraatlikumas liinis, meil on vaja tugevat ja toimivat meeskonda, korras raamatupidamist ja palju julgust julgemalt mõelda suurematele raharessurssidele.

Mati Ulm: Oli emotsiooniderohke Maapäev, sest maakonnad ei pidanud eri paigus majutuma ning õhtused laulupeod kestsid varaste hommikutundideni. Kadusid maakondade piirid, kõik osalejad olid entusiasmi täis ja tuleviku suhtes lootiusrikkad. Oli ühtkuuluvustunne! 13


V MAAPÄEV

Vihula ja Haljala, Lääne-Virumaa 21.–23. august 2003

VI MAAPÄEV

Lepanina, Pärnumaa 21.–23. juuli 2005

Teemat „Inimene maal“ käsitleti järgnevatest aspektidest: maainimene kogukonnas, maainimene ja teda ümbritsev keskkond, maainimene ja tervis, ettevõtlus ja elukestev õpe. Üheks olulisemaks otsuseks oli vajadus tagada kohaliku omaalgatuse projektide toetamine riiklikest vahenditest. Viies Maapäev pidas oluliseks alustada Leader tüüpi arenduspiirkondade moodustamist, külaliidrite ja külaelu arendusühendustele vajaliku nõuandesüsteemi loomist ning tõi Kodukandi tegemistes olulisele kohale

maakoolide käekäigu. Maakoolide projektiga käivitati Eestis dialoog maal tegutsevate väikekoolide vajalikkusest, arutleti, kuidas kogukond saab kooli arendamises kaasa rääkida.

Kuuenda Maapäeva aruteludes keskenduti peateemale „Säästev areng ja koostöö“, mis jagunes viieks: küla arengukavade ja arendustegevuse mõju külakogukonnale; ettevõtlus ja kohalik ressurss; haridus, lapsed ja noored maal; rahvusvaheline koostöövõrgustik; Euroopa Liiduga ühinemisel kaasnenud ja kaasnevad võimalused. VI Maapäev tõi Kodukandi tegevusprioriteetidesse noorte kaasamise vajaduse ning ettevõtlikkuse ja tööhõive küsimused külas. Maapäev käivitas arutelu 2007–2013 aasta maaelu arengukava teemal.

Maapäevalised otsustasid, et tuleb teha senisest tõhusamat koostööd regionaalpoliitika kujundamisel, et Eesti erinevad piirkonnad areneksid ühtlasemalt ning inimesed oleksid motiveeritud elama külades. Maapäev kohustas Eesti Külaliikumist Kodukant välja töötama täpse tegevuskava järgnevaks kaheks aastaks.

14

Mare Sikkut: Meelde jäid esimene leivaküla ja Kodukandile kingitud lipp. Emotsionaalne ja hingeline Maapäev suurepärase meeskonnatööga. Osalejate ühtsus ja tugi igal sammul.

Krista Habakukk: VI Maapäeval oli esimest korda koos noorte töörühm. Noored hakkasid rääkima millist abi nad Kodukandi poolt vajavad, mida nad kohtadel soovivad näha. 15


VII MAAPÄEV

Kuremaa, Jõgevamaa 17.–19. august 2007

VIII MAAPÄEV

Rannu, Tartumaa 7.–9. august 2009

Teemat „Ettevõtlik Eesti küla Euroopa Liidus“ arutleti seitsmest erinevast aspektist: teenused külas, meie-tunne ja sotsiaalne kapital külas, rahvakultuur kui maalähedase eluviisi hoidja, noorte tegevused külades, elukestev õpe maal, külaliikumise mootorid, koostöö piirkonna arendamisel ning Euroopa Liidu maaeluarengu programm Leader. Jõuti seisukohtadele, et teenuste üleandmine külaseltsidele võimaldab luua uusi töökohti, parandada elukvaliteeti maapiirkondades ning tuua lisavahendeid

külaseltsi eesmäkide täitmiseks. Liikumine Kodukant pidas oluliseks regionaalarengut, väärtustas külavanema rolli ja kohaliku rahvakultuuri uurimist, hoidmist ning edasikandmist. Tõdeti, et noored peavad edasi kandma maaelu traditsioone ja väärtusi. Elukestvas õppes nähti võimalust tõsta nii aktiivsete külaliidrite kui ka ametnike ja poliitikute asjatundlikkust ning vastastikust usaldust.

Maapäeva arutelude tulemused teemal „Teotahtelised külad, jätkusuutlik maapiirkond“ kinnitasid, et Liikumine Kodukant tegutseb endiselt külavanemaid koondava katusorganisatsioonina ning jätkab kogukondades vajalike teenuste kaardistamist ja väljatöötamist koostöös kohalike omavalitsuste ja riigiga. Maapäevalised andsid suunad Kodukandi edasiseks tegevuseks: töötada välja strateegia pärimuskultuuri väärtustamiseks, toetades põlvkondadevahelist koostööd, traditsioonide edasikandmist ja uuendamist. Tugevdada noorte häält kogu-

konna otsuste mõjutamisel ning positiivse maaelu kuvandi arendamisel. Oluliseks peeti külaliikumise huvide kaitsmist valitsuse tasandil, et tagada järjepidev rahastus võrgustiku tugevdamiseks, olles avatud koostööks piirkondlike Leader tegevusgruppidega ettevõtluse arendamisel.

16

Heleriin Jõesalu: Oli minu esimene Maapäev. Nautisin suurt sünergiat noortegrupi aruteludel, millest võttis osa ligi 70 inimest. 17


IX MAAPÄEV

Roosta, Läänemaa 5.–7. august 2011

X MAAPÄEV

Mändjala, Saaremaa 9. –11. august 2013

Üheksanda Maapäeva peateema „Tagasi koju!“ raames tegid maapäevalised ettepanekuid üheksas mõttekojas: koostöö kohaliku omavalitsusega, kaasamine otsustusprotsessidesse, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, lugude tähendus kogukonnas, ajaloopärandi hoidmine külas, õppiv küla, kogukonna areng külas ja elu rannakülas. Tõdeti, et kõige kiiremini saab ellu viia neid ideid ja plaane, mida saab koos külarahvaga ise teha. Kogukonna

arengusse saab kaasatud olla ka võõrsil, kasutades selleks infotehnoloogilisi vahendeid ning hoides ja säilitades kogukonna traditsioone. Samas on oluline ka esindatus valla, maakonna, riigi ning rahvusvahelisel tasandil – kodu mõiste on laienenud. Toimus rahvusvaheline konverents „Maapäevad – tõhus vahend otsustusprotsessides“. Maapäeva eel tutvusid väliskülalised Harju-, Rapla-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa külade kogemustega.

Maapäeva teema „Aastaring külas“ viis osalejad ideeretkedele Saaremaa küladesse. Keskenduti teemadele, kuidas leida tegevust külaelanikele, ettevõtjatele, vabaühendustele kogu aastaks. Retkelt saabuti tagasi uute ideede ja lahendustega, mis toetavad külaelu kestlikkust ning maaelu väärtuste edasikandmist. Kümnenda Maapäeva kõikidest tegevustest loe põhjalikumalt leheküljelt 32.

Elvi ja Reet Viira: Sündmus oli mastaabilt suur ja eriilmeline. Korraldajad tegutsesid terve suve, palju abi oli maavanemast ja kohalike omavalitsuste juhtidest, kes maakondi esimesel päeval vastu võtsid ning vabatahtlikest. Maapäeva sisuline pool andis vastvõtjatele tunde, et mured on sarnased ning nendega ei olda üksi. Lisaks kogemustele saadi uusi mõttekaaslasi ja sõpru.

18

19


TEN RURAL PARLIAMENTS

Ten Rural Parliaments of Estonian Villages Since 1996, Kodukant has sponsored Rural Parliaments of Estonian Villages (Rural Parliament) to bring together village members, organizations, and local and national representatives with the aim to discuss the issues and look for solutions to the problems facing rural development. Kodukant’s Rural Parliament is unique due to the fact that the participants (approximately 400 people) from all sectors all over Estonia are brought together to discuss the problems of the countryside. Different kind 20

of cultural activities, sport contests and fairs usually fill the evenings of the participants. The idea of village movement and organizing rural parliaments was taken over from Sweden. When, after restoring our independence, closer contacts were possible with other countries, the partnership with Sweden at county level was started in Rapla County, soon Viljandi County followed suit. A number of people had a chance to visit a rural parliament in Sweden. The form of the

organization seemed to suit us as well. But still, it was after several discussions and spreading the idea in different counties, municipalities and villages, when it finally took off. Kodukant has held ten Rural Parliaments during its history. The first Rural Parliament was organised by the village and municipality people of East-Viru County, and it took place in 1996. The organization Kodukant was not there yet, and the name of the event ‘Rural Parliament’ or ‘Parliament’ was used quite cautiously. But there were enthusiastic people who thought that when a village movement worked well in Sweden, why should it not happen in Estonia? The first decisions were about the organization: the participants elected a council whose task was to form and register Kodukant and summon the next Parliament the following year. The second Rural Parliament was organised by Viljandi and Valga Counties on 17-18 October 1997. The second Rural Parliament gave Kodukant the task to activate cooperation with other European development movements. The third Rural Parliament was held on 29-31 July 1999 in Hiiu County. Among other topics the work groups discussed the hot spots of rural development of other European countries. The fourth Rural Parliament ‘A Developing Village’, held on 14-16 June 2001 in Rapla County, was seeking the ways to raise means to unite the local communities, promote healthy food and relieve stress. New events, such as a fair of local food and craft, and a sport contest started from this Parliament. The fifth Rural Parliament was held on 21-23 August 2003 in West-Viru County and focused on people in the countryside and the most important things that concern them: community, environment, health, entrepreneurship and learning. For the first time we had a large number of foreign quests: 57 from 14 countries. The sixth Rural Parliament, held on 21-23 July 2005 in Pärnu County on the theme ‘Sustainable Development and Co-operation’, brought out the need to involve more young village people in our activities. The seventh Rural Parliament was held on 17-19

August 2007 in Jõgeva County. Services, life-long learning, rural youth and village ‘engines’ were the main topics of that Rural Parliament. The eighth Rural Parliament in Tartu County was held on 7-9 August 2009 and focused on its theme ‘Active Villages – Sustainable Rural Areas’. The ninth Rural Parliament took place on 5-7 August 2011 in Lääne County. This time the Rural Parliament focused on the topics expressed in the title of the event ‘Back to the Countryside!’ It was the first time when each participant was asked to vote for proposals and recommendations of different level, and choose ten which he or she considered the most crucial. The tenth Rural Parliament was held on 9-11 August 2013 on our biggest island Saaremaa (Saare County). The topic was ‘Village Life Round the Year’ and the focus was on the sustainability of Estonian villages.

21


AASTA KÜLAD

VILLAGES OF THE YEAR

Kodukandi aasta külad Kaja Kaur Liikumise Kodukant president aastatel 2001–2005

Aasta küla idee sünd Liikumise Kodukant Maapäeva üheks emotsionaalsemaks osaks on kujunenud aasta küla väljakuulutamine ning nominentide tunnustamine. Millise uhkuse ja rõõmuga astuvad väljahõigatud külade esindajad rambivalgusesse, et väljateenitud kiidusõnadest osa saada. Milline juubeldus vallandub rahva hulgas, kui selgub see kõige-kõige. Nii mõnelgi võib märgata rõõmupisaraid põskedel pärlendamas ning ümberringi säravad õnnelikud naeratused. Nii oluline on aasta küla konkurss külaliigutajatele. Kui Kodukandi Maapäev tähistab oma kümnendat aastapäeva, siis aasta küla valimine jõudis oma viienda sünnipäevani. Esimest korda toimus üle-eestiline külade tunnustamine 2005. aastal. Külade tegemised olid juba tõeliselt muljetavaldavad ning head kogemust oli mõttekas ka laiemalt tutvustada. Minul paluti külade võistlust korraldada seepärast, et mul oli olnud võimalus mitmel korral viibida meie heade sõprade rootslaste Maapäevadel ning sealt oli väga ereda ja südamliku osana meelde jäänud aasta külade esile tõstmine. Parajas pähkel oli valmistada ette konkursi ankeeti, sest see pidi sisaldama mõistlikul hulgal küsimusi, mis annaksid küla/külade kohta piisavalt infot. Esimesel konkursil oli see eriti oluline, sest siis polnud võimalik külastada kõiki esitatud kandidaate ning valik, kuidas viis küla sõelale jäid, tehti ankeetide põhjal. Kohapeal käidi uurimas Vao, Uljaste, Kamari, Hurmi ning Sooru küla. 22

Suur oli üllatus, kui hindamiskomisjon andis kahele väga erinevale külale võrdsed punktid ning lõpuks leiti, et võitjatena tuleb välja kuulutada mõlemad – Uljaste Lääne-Virumaalt ja Kamari Jõgevamaalt. See oli konkursile tõeliselt huvitav algus. Tuleb tunnistada, et valiku tegemine ei läinud ka edaspidi kergemaks. Tunnustamist on absoluutselt kõik esitatud külad ning eestvedajad väärt! Hindamisel on suur pluss see, et hindamiskomisjon külastab kõiki esitatud kandidaate ning külad saavad võimaluse ennast parimal moel tutvustada. Kummardus kõikidele vastuvõtjatele, sest need on olnud tõeliselt avatud väravad ja südamed, mida komisjoni liikmed on külades kohanud. Aasta küla konkurss elab ning on kasvanud Kodukandi jaoks väga mainekaks ning oodatud sündmuseks. See on kena võistukatsumine, mis annab hoogu kohapealsetele tegijatele ning võimaldab paljudel väljastpoolt külaelu teada saada, kui imelised, toimekad ja tublid inimesed elavad Eestimaa külades. Reeglina on külad varmad jagama oma kogemusi ja uudistajatest neis külades puudust pole.

Aasta küla konkursi hindamiskomisjon koosneb erinevate valdkondade inimestest, kuid neid ühendav osa on seotus maapiirkondade arendamise või toetamisega. Esindatud on Põllumajandusministeerium (Sille Rähn, Kristine Hindriks), Maaleht (Annika Poldre, Rein Raudvere, Bianca Mikovitš), Liikumine Kodukant (Mariina Laineste, Anneli Kana), Eesti Maaomavalitsuste Liit (Taimi Saarma). Konkursi patroon ja tulihingeline toetaja on alates 2007. aastast olnud Riigikogu esimees Ene Ergma ning tema nõunik Anneli Entson. Aasta küla konkurssi on Liikumine Kodukant poolt juhtinud Kaja Kaur (2005), Aime Vilu (2007, 2009) ja Külli Vollmer (2011, 2013).

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna peaspetsialist Sille Rähn (hindaja aastatel 2005, 2007, 2009, 2013): Näen, et külad, kus elavad aktiivsed kogukonnad, arenevad jõudsalt. Inimesed on õnnelikud, et elavad kohas, kus neile meeldib. Kui võrrelda aastaid 2005 ja 2013, on külad muutunud väga ilusateks, palju on ära tehtud. Mõtlen siin just sisulisi tegevusi. Nähtav on kogukondade positiivne areng, palju käiakse külas ja õpitakse üksteise kogemustest. Aasta küla valimine on suur tunnustus küladele ja seal toimetavatele inimestele. Samuti aitab konkurss kaasa kohaliku piirkonna arengule, väärtustab ja tõstab maaelu mainet.

Ene Ergma (aasta küla hindaja 2007–2013): Aasta küla konkurss on mulle andnud eheda kokkupuute tegusate inimestega. Sain sellel suvel veelkord kinnitust, et külade edenemiseks on kõige olulisemad inimesed. Seda tõestavad kõik 60 küla, mida olen aastate vältel hindajana külastanud. Jääb ainult soovida, et igas külas oleksid sellised teisi sütitavad eestvedajad.

The Villages of the Year since 2005 Since 2005, the movement Kodukant has run the contest The Village of the Year. The aim of the contest is to recognize Estonian villages for their fruitful performance and raise Estonian public awareness of the importance of rural and village life. The honorary title is given to one village, a village area or a small town in the year that the Rural Parliament is held. Each county nominates their candidate, and the Village of the Year is elected from among them. In 2005, even two villages were declared winners of the contest: Kamari from Jõgeva County and Uljaste from West-Viru County. In 2007, the Village of the Year was Kuhjavere from Viljandi County. In 2009, again two villages were awarded with the title the Village of the Year: Viitina from Võru County and Kiideva from Lääne County. In 2011, the Village of the Year was Prandi from Järva County. In 2013, the title was given to the village area of Lustivere from Jõgeva County. Ene Ergma, President of the Parliament (Riigikogu), Assessor of the Village of the Year in 2007-2013: “The Village of the Year contest has given me a chance to meet a lot of active people in person. This summer, once again, I feel I am right in thinking that it is the people who play a crucial role in developing our villages. All the 60 villages I have visited over the years as an assessor prove my conviction. We cannot but wish that there were inspiring people like that in every village.“ The jury of the he contest The Village of the Year includes people from different fields. What they have in common is the fact that they all are connected with developing or supporting rural regions. There are representatives of the Ministry of Agriculture, the newspaper Maaleht, the Village Movement Kodukant and the Association of Municipalities of Estonia. Since 2007, the patron and a passionate supporter of the contest has been President of the Riigikogu Ene Ergma.

23


AASTA KÜLA 2007

AASTA KÜLAD 2005 Eesti külade VI Maapäeval kuulutati „Aasta külaks 2005“ Uljaste Lääne-Virumaalt ja Kamari Jõgevamaalt. Ankeetide alusel valis komisjon välja viis küla, millega tutvuti kohapeal. Hinnati külakogukonna nähtavat arengut viimase kolme aasta jooksul. Võrdse arvu punkte said Kamari ja Uljaste. Külatüübilt ja looduslikelt eeldustelt olid nad väga erinevad, aga mõlemas kohas oli tunda tugevat üksmeelt, tegutsemislusti, hoolimist, külalislahkust, usku tulevikku. Kohaliku arengu määravadki eelkõige inimesed, kelle tegudes on tingimusteta armastus oma kodukoha vastu.

KAMARI KÜLA Jõgevamaal Kamari alevikus elab 174 elanikku, Väike-Kamari külas 213. Piirkonnas tegutseb põllumajandusühistu, mitmed puiduettevõtted ning talunikud. 1999. aastal taasloodi Kamari Haridusselts, mille eesmärk on kaasa aidata keskkonna, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitsele. Külaseltsi eestvedaja Liia Lust: Aasta küla tiitlit kätte saades oli ikka väga uhke tunne! Olime koos Uljastega esimesed pärjatud! See ülev meeleolu tuleb ikka ja jälle meelde, kui tikud natuke „maha käima“ ja mõtlema, milleks seda kõike teeme. Tänu tiitlile hakkasime seltsimaja ehitama, sest kogukond vajas kooskäimiskohta. Aasta küla tunnustus on toonud meile palju häid sõpru üle Eestimaa! Kui 2005. aastal suvel peatusid meitel seltskonnad ja tulid vaatama Eesti ilusamat küla, sai ikka selgitatud, et tiitli olemus ei seisne küla kauniduses, vaid külas tegutsevate inimeste koostöövaimus ja teotahtes oma kandi elu paremaks muuta.

24

ULJASTE KÜLA Lääne-Virumaal Uljaste küla on Eestimaa hajaliasustusega väikeküla, mis paikneb Lääne- ja Ida-Virumaa territooriumil. Mõlema maakonna suhtes on Uljaste ääremaa. 2013. aastal möödus 545 aastat küla esmamainimisest. Tänases külas on 31 majapidamist. Inimesi, kes ennast selle küla elanikeks peavad, on üle 70. Ühistegevus hoogustus 1989-ndal Meinhard Laksi eestvedamisel korraldatud koduküla päevadega. 2001. aasta kevadel loodi MTÜ Uljaste Küla, mille eesmärgiks oli külaelanikke puudutavate küsimuste arutamine ja neile lahenduste leidmine. Toonane külavanem Mati Ulm: Mul on hästi meeles augustikuu päev Pärnumaal, kus esmakordselt Maapäevade ajaloos kuulutati välja Aasta küla ja neid oli lausa kaks. Olen hiljem mõelnud, miks meie väike küla sellise au osaliseks sai? Raske on saada Aasta külaks, aga veel raskem on seda teistele näidata ja tõestada, et olimegi selle monendi parimad. Peale Aasta küla tiitli saamist hakkas meile tulema plaju külalisi. Esialgu oli see meeldiv, algul vaadati ja kuulati, siis hakati otsima kõike, mida ühes ideaalilähedases külas loodeti leida. Tuli ette ka pettumusi - ei olnudki meil Linnamäel harjutavat segakoori ega seltsitoas tantsivaid rahvatantsijaid. Isegi näiteringi ei leitud. Ka meie seltsituba oli avatud vaid siis kui külarahvas oma üritusi seal läbi viis. Mille eest teile Aasta küla tiitel anti? Seda küsimust võis leida nii mõnegi kaugemalt tulnud külalise näost. Üha enam hakkasime külarahvaga aru saama, et see oligi üks väike ime, et meie Uljaste, selle tiitli sai.

KUHJAVERE KÜLA Viljandimaal Eesti külade seitsmendal Maapäeval kuulutati „Aasta külaks 2007“ Kuhjavere Viljandimaalt. 15 Eestimaa kaunist paika, kõigil küladel oma saamise lugu, kõigil vastuvõtjatel säde silmis sädelemas ja uhkus oma olemisest ning tegemisest. Igast külast leidsid hindajad midagi, mis oli omanäoline just sellele külale. Kogu võistlus oli väga tasavägine. See kinnitas äratundmist, et nendes külades, mis on esitatud aasta küla kandidaatideks, on hoolimine, ettevõtlikkus ja armastus oma kodukoha vastu. Kuhjavere küla, mida esmamainiti aastal 1599, asub Suure-Jaani vallas. Küla arendamise ja aktiivse seltsieluga on tegeletud 1998. aasta kevadest ning praeguseks on traditsiooniks muutunud mitmed üritused: suurt kuul-

sust kogunud üle-eestiline Kuhjavere külateatrite festival, 24. veebruari tähistamine külavanema vastuvõtuga ja kadripäev koos Viljandi Kultuuriakadeemia noortega. Kuhjavere külavanem Romeo Mukk: Pärast aasta küla tiitli saamist arutlesime külarahvaga, mida me edasiseks tegevuseks vajalikuks peame ja otsustasime, et auhinnaks saadud rahasumma investeerime oma külamajasse. Toetuse andis ka Suure-Jaani vald ning kogu külarahvas oli veelgi innukamalt abiks külategevuses. 2009. aastal saime kõigile rõõmuga teatada, et seni renditud külaplats sai välja ostetud, Kuhjavere külamaja kanti hooneteregistrisse, Eesti Energiaga sõlmiti liitumisleping ning Kuhjavere külamajani valmis tolmuvaba tee. Kõik see on tulnud tänu sellele, et meie tegemisi on märgatud ja tunnustatud aasta küla tiitliga. 25


AASTA KÜLAD 2009

Eesti külade kaheksandal Maapäeval korrati ajalugu ja kuulutati „Aasta külaks 2009“ kaks küla – Viitina Võrumaalt ja Kiideva Läänemaalt. Konkursi läbiviija Aime Vilu: Aasta küla kandidaadid on tunnustamist väärt olnud just seetõttu, et nendes külades on selgelt näha küla positiivne areng ja külasisene koostöö. Üks ettevõtlik ja tegus küla peab olema ellu viinud külaarenduslikke projekte, näidanud initsiatiivi koostöös kohaliku omavalitsusega. Kõigil neil tublidel küladel on olemas arengukava, samuti on nende kogukondade tegevus tuntud maakondlikul ja riiklikul tasandil.

KIIDEVA KÜLA Läänemaal Kiideva küla asub Ridala vallas Matsalu lahe põhja kaldal. Külas on võimalik eristada Kiideva mõisa ümber kujunenud põhjaosa ning Matsalu lahe kaldal asuvat sumbküla – Kiideva kalaküla. Kiideva elanike traditsiooniline tegevusala on olnud kalapüük. Elanikke on 50. Külaelu eestvedaja Tiiu Tomingas: Aasta küla tiitli saamine innustas meid veel enam oma küla arengukavas plaanitud unistusi ellu viima. Nii on valminud linnutorn-infotuba, külaväljak koos kõlakojaga, paadisillad. Pärast austava tiitli saamist suurenes oluliselt külastajate arv. Meid on külastanud kõikide maakondade külaliigutajad.

AASTA KÜLA 2011

VIITINA KÜLA Võrumaal Viitina küla kuulub Haanja looduspargi koosseisu. Säilinud on 4,5 hektari suurune mõisapark. Viitina Suurjärv on 11 meetri sügavune. Järves on ka poolsaar – Järvesaar, kus asub küla laululava ja kiigeplats. Viitina on läbi aegade olnud kultuuriliselt aktiivne piirkond. Sealt on võrsunud luuletajaid, kirjanikke, heliloojaid ja kunstnikke. Külaelu eestvedajad on Viitina Külaselts koos Viitina Jahiseltsiga. Igal kevadel tehakse külas heakorratalguid, traditsiooniks on iga-aastane jaanisimman ja populaarne kalapüügivõistlus „Viitina Kuurits“. Elanikke on 166. Vallavanem Tiit Toots: Viitina on valla kõige suurem ja aktiivsem küla ning hästi hea on aidata neid, kes ise palju teevad. Ühtpidi on see ka vallale kokkuhoid, ja teisalt, kui noored teevad, siis nad ka hoiavad. Endine külavanem ja külaseltsi juht Peep Kimmel: Tegutsetakse eelkõige selleks, et endal oleks ilusa looduse keskel mõnus olla ja lapsi kasvatada.

PRANDI KÜLA Järvamaal Eesti külade üheksandal Maapäeval kuulutati „Aasta külaks 2011“ Prandi Järvamaalt. Hindamiskomisjoni liige Kristine Hindriks: Aasta küla kandidaatide puhul jäi mulle silma üks ühine joon. Küla on nagu perekond – koos korrastatakse tegevuspiirkonda, tähistatakse tähtpäevi ja luuakse ühiseid väärtusi. Seega võib rääkida külakogukonna tegevuste puhul töö-, pere- ja külaelu ühitamisest. Väga keeruline missioon. Prandi küla on esimest korda mainitud 1564. aastal Mäo mõisa vakuraamatus. Sel ajal oli külas kõigest kuus talu. 2011. aastal oli küla 23 majapidamises alaliselt 47 inimest. Külas on Prandi allikate ala. Küla arendamisega tegelev MTÜ Prandi küla ja allikad loodi 2006. aastal. Külarahvas on ühiskondlikus korras ehitanud laululava, grillhoone ja paadisilla, rajanud loodusraja ja lipuväljaku, kaardistanud küla ning Prandi looduskaitseala.

26

Õnne Põllumets, külaseltsi eestvedaja: Kahe ja poole aasta jooksul oleme oma majas korraldanud üle 200 erineva vastuvõtu ja ürituse. Paaril korral käis päevas koguni kolm gruppi. Maja pidi korras olema, lisaks olid meie endi üritused. Ise oleme pidanud majandama, niitma, see kõik nõuab läbimõeldud tegevust. Tuntus on üsna raske koorem. Meil on tohutu pind, mida külarahvas korras hoiab. Maja ehitasid küll ehitajad, aga kõik muu on meie inimeste tehtud. Ma arvan, et vähe on selliseid külaseltse, kus koduleht nii põhjalikult kajastab küla tegemisi iga külje pealt. Pärast aasta külaks saamist andsime välja raamatu, külamaja juurde on paigutatud neli suurt stendi, kaks kajastavad meie küla minevikku, kaks päevakajalisi sündmusi. Sellesse perioodi mahtus ka puukuuri ehitamine. Külamaja majandamiseks korraldame suvel üritusi, kaasame palju inimesi selleks, et külamajale raha teenida ja ise majandada. Oleme väga palju asju ise ostnud, me pole vallast omaosaluse raha küsinud.

27


AASTA KÜLA 2013

AASTA KÜLA 2013 likud ja uhked ning täis tegutsemisindu. Ringsõidul pakkusid külade elanikud välja uusi ideid. Arvan, et see tiitel liitis meie seitset küla veel rohkem. Konkursi eestvedaja ja Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer: Kuidas võrrelda võrreldamatut? Aasta-aastalt on ühe parima küla valimine muutunud raskemaks, sest KÕIK külad on erilised ja tunnustust väärt. Selle aasta konkursil andsime välja mitmeid eriauhindu ja leidsime palju toetajaid. Rõõmustas koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga ning esmakordne rahvaküla valimine tänu saatele „Terevisioon“. Aasta külale kingiti Ave Nahkuri maal ning nulg Nurga puukoolilt, 1000 eurone preemia oli Liikumise Kodukant, Põllumajandusministeeriumi ning Riigikogu Kodukandi toetusrühma ühine panus. Kõik nominentkülad said kingituseks siberi seedermänni Nurga puukoolilt, tähekaardi Riigikogu esimehelt Ene Ergmalt. Külade esindajad on oodatud talvel 2014 Ivari Padari külalistena europarlamendiga tutvuma. 2011 aasta külade esindajad võttis Europarlamendis vastu Tunne Kelam.

LUSTIVERE KÜLADE PIIRKOND Jõgevamaal Eesti külade kümnendal Maapäeval kuulutati välja „Aasta küla 2013“ – Lustivere külade piirkond Jõgevamaalt. Põltsamaa valla Lustivere piirkonna seitsmes külas (Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme, Neanurme, Kaliküla, Lustivere) elab 821 elanikku, sealhulgas Lustiveres 403 elanikku. Lustivere Külaselts on koostööaldis. Tihe koostöö on põhikooli ja kohaliku raamatukoguga, samuti kaupluse ja sidepunktiga. Aastakümneid tegutsenud rahvatantsurühmad on endiselt tegusad ja kogukonda kokkuhoidvad. Tähtsustatakse oma juuri ja hoitakse kaunist koduümbrust. Eriliseks peetakse oma külas seda, et on hästi toimivat meeskonda, kes suudab kaasa tõmmata teisi kogukonna liikmeid. Koostöös sünnivadki huvitavad ettevõtmised! Külaseltsi eestvedaja Riina Paluoja: Kui autasustati aasta küla nominente ja kõik peale meie olid saanud mingi eripree28

mia, oli mõte – oleme kõige viletsamad. Kui aga kuulutati välja, et oleme võitjad, tundus see uskumatu. Tunded olid segased. Ei ole võimalik! Miks meie? Vaatasime arusaamatuses üksteisele otsa. Hetk hiljem olime üliõnnelikud, käed ja ka hääl värisesid. Meie maakonna delegatsioon rõõmustas koos meiega, oli see ju Jõgevamaale teine aasta küla tiitel. Mu telefon oli pärast „Aktuaalset kaamerat“ (seal teatati võitja) lausa punane. Inimesed meie küladest helistasid ja õnnitlesid. Kui pühapäeva õhtul Lustiverre saabusime, oli meile kultuurimaja ees korraldatud vastuvõtt. Laulu ja lusti jätkus terveks tunniks. Tajun seda, et inimesed on uhked saadud tiitli üle. Ühe elaniku lapselaps ütles, et mõtle, kui kuulsas külas ma suve veetsin. 20. augustil, taasiseseisvumispäeval sõitsime läbi kõik oma piirkonna külad. Tiitli võitis ju Lustivere külade piirkond. Sõitu alustasime Lustiverest meeskonnaga, kuhu kuulusid külaseltsi juhatus, lauljad, vallavanem. Külavanemad olid külaelanikud kokku kutsunud. Laulsime koos ning andsime külavanematele üle aasta küla tunnustuse, mis pandi üles küla teadetetahvlile. Inimesed olid õnne-

UUS TRADITSIOON – külade rändauhind Saare Maavalitsus eesotsas maavanema Kaido Kaasikuga algatas toreda traditsiooni – külade rändauhinna. Lustivere piirkonna küladele kingiti vankriratas, mis on nende valduses kaks aastat. Järgmine aasta küla valitakse 2015. aastal ja kuulutatakse välja Järvamaal, kus korraldatakse Eesti külade XI Maapäev.

Külad pildis Viienda aasta küla konkursi raames said külad suurele pildile. 23. mail anti Eesti Televisiooni saates „Terevisioon“ avastart aasta küla valikuks ning rahvas sai valida Eesti rahva lemmikküla. Kõikidest nominentidest tehti „Terevisiooni“ videoklipid, külade tutvustused olid üleval Facebookis ja Kodukandi kodulehel. Nii olid Eestimaa külad sõna otseses mõttes mitu nädalat pildis, seekord siis telepildis. Rahva lemmikuks osutus Karala küla Saaremaalt, millele kingiti Saaremaa seppade valmistatud laevakell. „Terevisiooni“ hooaja lõpusaade tehti samuti Karala külas.

2013. aasta ERIPREEMIAD • ettevõtliku ja hea ärivaistuga Kõrtsialuse küla – Põllumajandusministeeriumi eripreemia • lastesõbralik ja ühtehoidev, aasta üllataja Viisu küla – Eesti Leader Liidu eripreemia • iseseisev ja isemajandav Lutsu küla – Metsanurme külaseltsi eripreemia • parima meeskonnatööga ja lennukas Ingliste külade piirkond – Maamajanduse Infokeskuse eripreemia • suurima sõpruskonnaga, rahvahääletuse lemmik Karala küla – Maalehe eripreemia • sportlik ja hea põlvkondadevahelise koostööga Melliste küla – Rahvakultuuri Keskuse eripreemia • hoolivad ja väikeettevõtlust toetavad Hargla kandi külad – Rahvakultuuri Keskuse eripreemia • silmapaistvalt hea lõimumisoskusega Krabi küla – Eesti Maaomavalitsuste Liidu eripreemia

29


Aasta küla konkursside 2005–2013 nominendid 2005

2007

2009

2011

2013

Harjumaa

Ohtu küla, Keila vald

Pikva-Arava külade piirkond, Anija vald

Juminda küla, Kuusalu vald

Metsanurme küla, Saku vald

Ääsmäe ja Tagametsa küla, Saue vald

Hiiumaa

Kalana küla, Kõrgessaare vald

Kaigutsi küla, Käina vald

Hellamaa-Tempa külade piirkond, Pühalepa vald

Kõpu poolsaare külad, Kõrgessaare vald

Kuriste külade piirkond, Käina vald

Läänemaa

Haeska küla, Ridala vald

Piirsalu küla, Risti vald

Kiideva küla, Ridala vald

Rälby küla, Vormsi vald

Virtsu alevik, Hanila vald

IdaVirumaa

Krabuli küla, Kohtla vald

Laagna-Puhkova külade piirkond, Vaivara vald

Vadi küla, Avinurme vald

Oonurme küla, Tudulinna vald

Kõrtsialuse küla, Aseri vald

LääneVirumaa

Uljaste küla, Rägavere vald

Venevere küla, Laekvere vald

Roela külade piirkond, Vinni vald

Karepa külade piirkond, Vihula vald

Venevere külade piirkond, Laekvere vald

Järvamaa

Vao küla, Koeru vald

Eistvere küla, Imavere vald

Prandi küla, Koigi vald

Prandi küla, Koigi vald

Viisu küla, RoosnaAlliku vald

Raplamaa

Russalu külad, Märjamaa vald

Valtu-Nurme küla, Kehtna vald

Sulu-Velise külade piirkond, Märjamaa vald

Ohekatku külade piirkond, Kehtna vald

Ingliste külade piirkond, Kehtna vald

Saaremaa

Kavandu piirkond, Orissaare vald

Orinõmme küla, Orissaare vald

Käesla küla, Kärla vald

Metsküla küla, Leisi vald

Karala küla, Lümanda vald

Jõgevamaa

Kamari küla, Põltsamaa vald

Pajusi küla, Pajusi vald

Maarja-Magdaleena külade piirkond, Tabivere vald

Assikvere piirkonna külad, Pala vald

Lustivere piirkonna külad, Põltsamaa vald

Viljandimaa

Sudiste küla, Karksi vald

Kuhjavere küla, Suure-Jaani vald

Tuhalaane küla, Karksi vald

Pilistvere kirikuküla, Kõo vald

Rimmu küla, Halliste vald

Soometsa küla, Häädemeeste vald

Saulepi külade piirkond, Varbla vald

Murru-Suigu piirkonna külad, Are vald

Lindi küla, Audru vald

Aravu küla, Meeksi vald

Vasula küla, Tartu vald

Rahinge küla, Tähtvere vald

Melliste küla, Mäksa vald

Navi küla, Võru vald

Viitina küla, Rõuge vald

Tsolgo küla, Lasva vald

Krabi küla, Varstu vald

Pärnumaa Tartumaa

Vorbuse küla, Tähtvere vald

Võrumaaa Valgamaa

Sooru küla, Tõlliste vald

Lüllemäe küla, Karula vald

Taagepera küla, Helme vald

Palupera külade piirkond, Palupera vald

Hargla kandi külad, Taheva vald

Põlvamaa

Hurmi küla, Kanepi vald

Kiidjärve küla, Vastse-Kuuste vald

Karisilla küla, Mikitamäe vald

Maaritsa küla, Valgjärve vald

Lutsu küla, Põlva vald

30

31


EESTI KÜLADE X MAAPÄEV

EESTI KÜLADE X MAAPÄEV

Ideeretk Maapäeva peateemast „Aastaring külas“ innustatult osales 367 maapäevalist IDEERETKEL, mille käigus külastati erinevaid Saaremaa külasid, et kohtuda külavanemate ja -seltside, ettevõtjate ja aktiivsete kohaliku elu edendajatega. Maapäevalised saabusid Mändjalasse positiivsete emotsioonide ja 34 ideekaardiga, mille sisuks oli uute ideede ja töötavate lahenduste jagamine, et toetada külaelu kestlikkust ning kanda edasi maaelu väärtusi.

Ideeretkelt kõlama jäänu

Maapäev jagas mötteid mönusida, röömu aasta küladele Ave Bremse ja Krista Kõiv, Maamajanduse Infokeskus Maapäeval olid kohal külaelu aktivisid kõigist maakondadest. Ilm oli ilus ja meeleolu suurepärane. Maapäeva raames toimunud üritused olid huvitavad ja mitmekesised ning ei saa jätta kiitmata korraldajaid – Kodukandi meeskonda, kes oskab iga kord välja tulla mingi uue ja huvitavaga, nagu küladega tutvumine ideeretkedel, elav raamatukogu, lahtiste uste päev ja muud põnevat. Vähem huvitavad ja südamlikud ei olnud ka traditsioonilised sündmused, nagu Kodukandi aasta küla maakonna nominentide tutvustamine ja parimatest parima välja kuulutamine. Maapäeva avamisel olid kohal ja tunnustasid parimaid külasid president Toomas Hendrik Ilves ja Riigikogu esimees Ene Ergma. Külaliikumise Kodukant tegevused ja Maapäeva korraldus on alati heal tasemel, kuhu meelsasti tulevad kogemusi saama väliskülalised ja kolleegid välisriikidest. 32

Läti Maaelu Foorumi esindaja Valdis Kudinš tõi oma tervituses esile, et 2013. aasta juunis toimunud esimene Läti Maapäev võttis paljuski eeskuju Eesti Maapäevade korraldusest. Maaelu ja maaeluteemad on olulised igal pool, kuid oma Maapäev või maaparlament puudub paljudel Euroopa riikidel. Mitmed riigid, näiteks Saksamaa ja Šotimaa, plaanivad tulevikus samuti sarnase ürituse korraldada.

X Maapäeva üldjuht Kaie Toobal: Maapäeva statistikast selgub, et üle poole osalejatest pole varem Maapäeval käinud. See näitab, et küla eestvedajatel on huvi kokku tulla ja teada saada, mis see Maapäev on. Kindlasti tegi X Maapäeva eriliseks meretagune toimumiskoht Saaremaa. Esimene ideeretk viis osalejad 34 külasse ja andis võimaluse kogeda saarlaste külalislahkust.

Küla aastaringne elujõulisus sõltub palju külast endast, sealsete inimeste julgusest ise oma elu muuta ja arendada. Oluline on eestvedajate ja seltsi olemasolu, oskus teha koostööd ja kaasata külaelanikke, kohalikke ettevõtjaid ja omavalitsust. Rõhutati vajadust lähtuda külaelu arendamisel tervikpildist. Samuti tähtsustati küla ning seal tegutsevate ettevõtjate ühisturundamist. Küla- ja seltsimajade majandamisel peab olema loov, leidma erinevaid rahastusallikaid ja pakkuma teenuseid sihtgruppide jaoks. Noortele peab pöörama tähelepanu ja neid kaasama.

Ideeretkeliste ettepanekud Liikumisele Kodukant • Ootus ühenduse senisest tugevamale huvikaitse tegevusele. Mitmed Maapäeval tehtud ettepanekud on seotud seadusandluse täiendamisega ja seda mitte ainult maaelu, vaid ka keskkonna ning väikeettevõtluse teemadel. Maapäeval osalejad soovivad tõhusamalt osaleda maaelu arengukava ja teiste maaelu puudutavate programmide koostamisel ja rakendamisel, samuti teha ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks maale suunatud toetuste rakendamisel. Kindlasti tuleb ettevõtlust puudutavate seaduste rakendamisel arvestada väikeettevõtluse eripäradega toitlustuse ja majutusteenuste pakkumisel. Osalejad ei pea õigeks, et suurtalupidaja ja väiketalupidaja (elatustalu) on täna nii-öelda ühte

patta pandud. Pereettevõtluse toetamiseks tuleks võimaldada inimestele, kes suudavad pereettevõtlusega oma perele tööd pakkuda, haigekassa kindlustus riigi kulul. Toetused ettevõtlusesse on maal olulised, kuna kulud inimese kohta maal on palju suuremad kui linnas. Praegune isikuandmete kaitse seadus ei võimalda küladel koostada põhjalikke kroonikaid, siin oleks vaja teha analüüs ja ettepanekud, kuidas probleemid lahendada. • Töö külakogukondadega ja linnast maale elama asujate arvu suurendamine. Oodatakse külade tugevat võrgustikutööd, mentorite süsteemi ellukutsumist külaliidritele, omavahelist kogemuste vahetamist, tähelepanu pööramist uutele, algajatele külaliidritele – leida, innustada ja koolitada neid. Välja käidi idee kutsuda ellu linnast maale elama meede, mis muuhulgas võimaldaks ühe hektari tasuta maad noortele maal elavatele peredele. • Ettevõtlikuse toetamine maal. Väga oluline on Kodukandi koolituste, ümarlaudade ja mõttetalgute kaudu kokku kutsuda erinevad osapooled ja tegeleda piirkonna arenguga tervikuna. Külaseltside majanduslikku võimekust suurendaks kogukonnateenuse arendustegevus ja koostöö avaliku sektoriga. Kaugtöö soodustamine. Konkreetsete tegevustena oodatakse ka koduköögi baasil töökoha loomise võimaluste tutvustamist ja otseturundusvõrgustike, ühisturunduse tutvustamist ning soodustamist. Edaspidi pöörata tähelepanu ühistulise tegevuse ja hoiulaenuühistute arendamisele maal.

33


EESTI KÜLADE X MAAPÄEV

EESTI KÜLADE X MAAPÄEV nud rahahulk, majanduslangus ja suurtootjate tugevnev surve valitsustele näitab perioodiks 2014–2020 tõsiseid ohumärke. Maaelu laiema arengu eesmärk on mitte niivõrd otsetoetused kui tugev kogukond ja maaelu igakülgne areng. Kuidas seda saavutada? Kes peab meie eest seisma? Nendele küsimustele vastuste otsimine oli teise päeva, 10. augusti rahvusvahelise töötoa teema.

Rahvusvaheline töötuba – demokraatia innovatsioon

Elav raamatukogu Elav raamatukogu toimib samadel alustel kui tavaline, ainult et paber- või digitaalsete väljaannete asemel saab teatud ajaks laenutada elava raamatu ehk inimese. Maapäeva elavas raamatukogus oli külaaktivistidele laenutuses 12 „teost“, kel kõigil rääkida oma kogemuslugu, et julgustada ja toetada pealehakkamist kohaliku elu korraldamisel. Nii sai räägitud valdade ühinemisest (Kaido Kaasik), sotsiaalsest talupidamisest (Valter Parve), seltsi isemajandamise võimalikkusest (Liia Lust), loomemajandusest (Marget Tafel, Katrin Vaher) ja kohaliku toiduga tegelemisest kui võimalusest maal elada ja töötada (Marika Vartla), külakogukonna ja ettevõtja koostööst (Anneli Bobrov), maal toimetamisest, äraelamisest ja õnnelikuks olemisest (Ants Järvmägi), allikatest, allikutest ja lätetest (Kristel Vilbaste), külast, üksmeelest ja kultuurist (Maimu Berg), külade koostööst kohaliku omavalitsusega (Urmas Kristal), 34

Kodukandi koostööpartner, rahvusvaheline organisatsioon Forum Synergie panustas töötoa toimumisse läbi algatuse läheneda demokraatiale uudses võtmes. Töötoa juhid Philippe Barret ja Mikk Sarv viisid esmalt avatud ruumi meetodil läbi ideeretke, et leida sõnale demokraatia uusi tähendusi. Miks? Aga sellepärast, et just nüüd on aeg, mil üksikisikul ja vabakonda esindaval organisatsioonil on oluline oma mõtted kuuldavaks teha ja enda eest seista. Demokraatiale ühiste märksõnade leidmise järel pakuti maailmakohviku meetodil välja töövahendeid ehk meetodeid, viise, tööriistu, kuidas kogukonna kaudu demokraatiat ellu viia. külakogukonna võimalustest metsa majandada (KadriAija Viik), minevikust ja tulevikust (Hiljar Tammela).

Rahvusvaheline konverents Kolmeteistkümnest riigist saabunud väliskülaliste seas oli nii selles valdkonnas tegutsejaid (Rootsist – Maapäevade sünnikoht, Soomest), uusi tulijaid (Lätist, esimene Maapäev juuni 2013) kui ka alles oma Maapäeva planeerijaid (Šotimaalt). Konverentsi peaettekandes keskendus Euroopa Komisjoni esindaja Kerstin Rosenow põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadist programmperioodi 2014–2020 võimalustele, tuues uue perioodi planeerimisel esile ühtse põllumajanduspoliitika põhimõtted. Peaettekandele järgnes arutelu osapoolte vahel – toodi näiteid erinevatest riikidest ja maaelu arengukavade koostamisest. Konverentsi modereerisid Hannes Lorenzen ja Oliver Emmes Euroopa Parlamendist. Lõpusessioonil tõdeti, et vähene-

Töötoa kokkuvõtted a) Praktilised soovitused koostööks avaliku sektoriga. • Leia ühised puutepunktid avalikus teenistuses töötavate inimestega (ametnikud, õpetajad). • Kutsu valitsusringkondade esindajad kohaliku elukorraldusega tutvuma. • Tegutse õigel ajal, jälgi ajagraafikut ja kehtestatud reegleid dokumentide menetlemisel. • Vii teadmine erinevatest regulatsioonidest (EL ja riigi tasandilt) kohalikule tasandile.

• Kutsu ametnikke ja poliitikuid osalema kogukonnatöös. • Kasuta sotsiaalmeediat. • Räägi lugusid kogukonna saavutustest ja tegemistest. • Korralda õppereise. • Ole innovaatiline. • Leia sädeinimesi oma kogukonnast ja väljastpoolt. • Tunnusta inimesi tehtu eest. • Loo dialoog. • Küsi inimestelt nende ideid, mõtteid ja ettepanekuid. • Loo kontakt erinevate eluvaldkondade esindajatega.

Eesti X Maapäeval sündis uus rahvusvaheline organisatsioon Maapäev oli sel korral paik, kus said omavahel kokku Kodukandi üle-euroopalised partnerorganisatsioonid. Oma aastakoosoleku pidasid nii võrgustik Partnership for Rural Europe (PREPARE) kui ka organisatsioon Forum Synergie. Olulisim sündmus oli aga kahe organisatsiooni European Rural Community Association (ERCA) ja European Rural Alliance (ERA) liitumine uueks organisatsiooniks European Rural Community Alliance (ERCA). Nii viimatimainitu kui ka PREPARE on 13. novembril 2013 Brüsselis esimese Euroopa Maapäeva korraldajad.

b) Kuidas inspireerida oma kogukonda, ametnikke, valitsust? Kuidas saan mina panustada maaelu ja demokraatia arengusse? • Esitle ametnikele saavutusi, mida kogukond on korda saatnud. 35


EESTI KÜLADE X MAAPÄEV

EESTI KÜLADE X MAAPÄEV

Praeguseks on alla 1500 elanikuga väikevaldade probleem ka demokraatia vähikäik: seda siis, kui ainuvõim jääb ühe kindla grupi kätte. Eestis on haldusuuendust väga vaja! Edukas haldusreform arvestab pikaajaliste ruumiprotsessidega; on kindlate ja selgete eesmärkidega; põhineb laiemal poliitilisel konsensusel, kus asjaosalised on kaasatud ja teavitatud ning protsess on oskuslikult juhitud. Olemas on konkreetne plaan, selge vastutus, boonused eesjooksjatele ja sunduslik lõpp ning oluline on teostus õigel ajal. Eestis puudub reformi edukaks läbiviimiseks kindel plaan (seda alles tehakse), valitsuse ühtsus (juhtpartner on vastu) ja parlamendi toetus. Samuti puudub omavalistuste huvi ja toetus, sest pakutud ei ole arvestavat lisaraha ega võimu, pole kokku lepitud töötajate garantiid. Tõmbekeskuste määramise tulemus andis väga ebaühtlase pildi, mis ei ole ruumiliselt kestlik ja ei vähenda oluliselt heterogeensust. Reformi ettevalmistamiseks on vähe vahendeid – seda ei saa üles ehitada vabatahtlike tööle.

Foorum „Haldusuuendus läbi kogukondliku toe“ Foorumi korraldamise idee ja peateema oli kannustatud haldusreformi ettevalmistamisest, mis juba möödunud aastal hakkas üha rohkem avalikkuse tähelepanu pälvima. Arutelu reformi vajalikkusest ei ole uudne, kuid kahtlemata toob kaasa palju eriarvamusi ning vajalikkuse sel teemal arutleda. Foorumit juhtis regionaalministri nõunik ja haldusreformi projektijuht Sulev Valner. Ettekannetega esinesid majandusgeograaf Garri Raagmaa, kes andis arutelule olulise taustainformatsiooni, rääkides haldusreformist Euroopas ning Eestis läbi aegade, ja sotsioloog Ivi Proos, kes Liikumise Kodukant projekti „Eesti külad 2013“ eksperdina andis edasi olulisemad sõnumid Kodukandilt. Paneelis osalesid Siim Valmar Kiisler (regionaalminis36

ter), Kaido Kaasik (Saare maavanem), Krista Habakukk (Kodukandi juhatus), Monika Rogenbaum (Taheva vallavanem), Helen Link (Valtu-Nurme külavanem). Garri Raagmaa: Kohalike omavalitsuste (KOVide) suurustel ja reformide teostamisel on Euroopas selged põhi-lõuna ja ida-lääs erinevused. Põhja-Euroopas on haldus detsentraliseeritud ja KOVid tugevad, lääne pool on demokraatia ja kohalike inimeste otsustusõigus väärtus, vähenedes ida suunas. Euroopas, eriti põhjapool, on üldtrend KOVide suurenemisele. Eestis on haldus ümber kujunenud nii loomulike arengute kui ka poliitiliste sündmuste mõjul. Omariikluse taastamisega anti kohalike omavalitsuste staatus külanõukogudele, tulemuseks oli killustunud ja ebaefektiivne haldus, mis soodustas võimu tsentraliseerimist ja politiseerimist, samuti ruumiliste arenguerisuste kasvu – ääremaastumist.

Ivi Proos: Olukord maapiirkondades on hästi erinev – ühes kohas on tekkinud ülerahvastunud külad (suurte linnade rõngasvaldades), mis on muutunud eeslinnadeks või linnaküladeks. Teises kohas on aga hääbuvad külad. See tähendab, et Kodukant kui külaliikumiste katusorganisatsioon ei saa jätkata tööd ühe mudeliga, oluline on jagada külad sihtgruppidesse. Ei ole ühte Eesti küla, tuleb läheneda mitmel tasandil. Külavanema ja külakogukonna roll haldusreformi elluviimisel on väga suur. Haldusreformi põhitemaatika on praegu selles, kus asub (kohalik) võim, kas külainimesele kaugel või lähedal. Külainimeste hirmud seonduvad ebamäärasusega, mis juhtub siis, kui võim (omavalitsuse asukoht) kaugeneb ja vallad liituvad. Minu arvates tuleks kohalikku võimu ehk omavalituse asukohta võtta samasuguse teenusena kui haridusteenust (koolid) või sotsiaalabi teenust. Võimuteenus võib külast ja külaelanikust kaugemaks jääda, oluline on aga, et küladesse jääks vajalik teenustepakett. Muutusi tuleb seletada positiivses võtmes ja külavanemad on need, keda tuleks toetada ja kellega koos töötada, et haldusreform ära teha. Kodukandi roll ja võimalus on rõhutada küla identiteedi olemasolu ning olulisust.

Arutelu „Eesti maaelu areng“ Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti tutvustas Maapäeva osalistele maaelu arengukava 2014– 2020 eesmärke ja meetmeid. Arengukava rakendatakse üle 20 erineva meetmega. Külade seisukohast on oluline muutus külameetme kadumine. Seetõttu on väga oluline, et külade esindajad osaleksid aktiivselt piirkonna Leader tegevusgruppide strateegiate koostamisel, et tagada külade huvide ja vajaduste arvestamist strateegiates. Arutelu lõpus loeti ette Eesti Külaliikumine Kodukant avalik pöördumine X Maapäeval MAK 2014–2020 teemadel. Pöördumine saadeti Riigikogu maaelukomisjonile, Vabariigi Valitsusele ja Põllumajandusministeeriumile.

Pöördumise peamine sõnum Meie kogukondade hinnangul ei edenda kavandatavad meetmed maapiirkondade ettevõtlust ja ettevõtlikkust piisavalt ja ei aita kaasa töökohtade loomisele. MAK meetmetes on kõrvale jäetud alustava mittepõllumajandusliku ettevõtluse toetamine. Maaelu ei põhine üksnes põllumajandusel ja suurtootmisel, vaid ka seda toetaval mittepõllumajanduslikul väikeettevõtlusel ja kogukondlikul ühistegevusel. Meie kõigi ühine eesmärk on tugevdada ja mitmekesistada maamajandust ning aidata kaasa maapiirkondade tasakaalustatud arengule. Pöördumisele saabus ametlik vastus põllumajandusministrilt 18. septembril 2013, milles minister nõustus Kodukandi esitatud probleemidega. Eraldi esiletõstetud ettevõtluse toetamise teema jääb kanda Leader meetmetest, lähtudes otseselt kohalikest vajadustest. Kinnitati, et ka Põllumajandusministeerium soovib alustada kõigi MAK 2014–2020 meetmete rakendamisega esimesel võimalusel, kuid see sõltub Euroopa Liidu tasandi õigusaktide vastuvõtmisest ning Euroopa Komisjoni heakskiidust. Põllumajandusministeerium töötab selle nimel, et kõik rahastusmeetmed avaneksid võimalikult kiiresti. 37


X MAAPÄEV PILDIS

38

GALLERY

39


X MAAPÄEV PILDIS

40

GALLERY

41


42

43


X MAAPÄEV PILDIS

44

GALLERY

45


MEESKOND TÖÖHOOS

46

TEAM AT WORK

47


X ESTONIAN RURAL PARLIAMENT

X Estonian Rural Parliament „Village Life year-round“ This time, the Rural Parliament was held in Saaremaa, the biggest island of Estonia. The event was attended by 389 people, out of whom there were 314 representatives of counties, 26 foreign guests, numerous guests, speakers and volunteers. The Rural Parliament started off with the county delegations arriving in different rural municipalities of Saaremaa. The opening ceremony began with a festive procession with the representatives and guests of every county grouped under their coat of arms and the banner. At the ceremonial assembly the participants were addressed by President Toomas Hendrik Ilves. Chairman of the Latvian Rural Forum Valdis Kudinš welcomed the people on 48

behalf of the international delegation. The Village of the Year was announced by President of the Riigikogu Ene Ergma. The choice was made on the basis of the nomination of candidates in 15 counties. The committee summoned by Kodukant assessed all nominees and, pursuant to the statute, elected the best village. Thanks to Kodukant’s cooperation with the Estonian Television, general public had a chance to choose the people’s favourite at the contest The Village of the Year 2013. Every day, the morning programme Terevisioon introduced one village, and as a result of public voting, the people’s favourite was Karala Village from Saaremaa. Dinner with Counties’ Specialties: After the opening

ceremony we headed for our traditional bring-and-share dinner with tables laid by county delegations. The tables were laden with delicious local dishes and snacks, and the presentation of local tastes and specialities made the dinner a colourful event. Idea Trips replaced traditional workshops: in small groups, the participants visited 34 different villages in Saaremaa, met village elders and associations, entrepreneurs and active promoters of local life. The yield was a heap of positive emotions and 34 idea cards. The purpose of this activity was to share new ideas and viable solutions in order to support and spread the idea of sustainability and values of village life. The activity Idea Trips was inspired by the theme ‘Village Life Round the Year’ of this Rural Parliament. Live Library is another innovative method that operates on the principle of library, where people serve as books to be borrowed for conversation on the themes they have previously set forth. The members of the Rural Parliament had a chance to ‘borrow’ twelve ‘books’ with twelve different experiences that might encourage and support initiatives to organize and liven up local life. This way we spoke about the merger of rural municipalities, social farming, and possibilities to self-finance societies; about dealing with creative industry and local food, earning your living and being happy in the countryside; about sources and resources, the village as such, concord and culture; about cooperation between villages and local governments; about the possibilities of village communities to manage and run woods; about the past end the future. Kodukant’s Strategic Workshop: The Members of the Board of Kodukant involved the participants of the Rural Parliament in analyzing the strengths, weaknesses, opportunities and threats of the organization. We recorded several good ideas for a new vision and recommendations for the strategy period 2014-2020. International Programme: On the first day of the Rural Parliament, there was also an international conference ‘The New CAP – What Can We CAPture for Rural Development’, with the keynote speech by Kerstin Rosenow from the Directorate-General for Agriculture

and Rural Development of the European Commission. The focus of the presentation was on the opportunities of the program period 2014-2020, and the principles of designing the development plan: the three axes of the current period have been substituted with six priorities. We also dwelt on the possibilities of extending the measure LEADER, in other words, the method of local development led by local community (CLLD), which enables us to implement LEADER-type approach for other support funds of the European Union. In the course of the discussion we realized that in most member states, including Estonia, organizations are not using the extension of LEADER-method for other funds in the period of 2014-2020 , but these possibilities can be used in future. It was reminded that it took as many as four program periods for one of the most successful initiatives of the Commission so far to become a mainstream measure and to be implemented. The Parliament were familiarized with the principles of collaboration measure and innovation partnership, which also facilitate improving the life in rural areas. The themes of the workshop of the second day were: • How can local people make democracy work? • Methods of constructive communication, improved cooperation and conflict management. The discussion was carried out on the principle of global café, and it yielded the following results: A) Practical suggestions for civic engagement and DIALOGUE with Governments on the New CAP: - Identify partners in governments and invite them to discover rural realities. - Find common ground within the civic engagement, e.g. civil servants, teachers, organizers: make sure that the people have a grasp of the realities and a same way of looking at things. - This process is vital in order to proceed with the necessary dialogue. - Identify partners among the recipients of European support. - Make a greater effort to disseminate knowledge of 49


regulations at rural level. - Keep to the timetable. - Act early. B) How to inspire your community, officials, governments? How to keep the spirits high? What is my personal commitment I take with me back home for the next 2 years? - Show officials what your community has done. - Involve your local officials and governments in community work. - Make use of social media through Facebook, local friends. - Tell good things and stories rather than bad experience. - Arrange study trips. - Focus on learning through practical application (innovation). - Find sparkling people outside your community. - Build up networks and use contacts between colleagues in different areas.

A New International Organization This time the Rural Parliament was a meeting point for Kodukant and their partner organizations from other European countries. Annual meetings were held by both the network the Partnership for Rural Europe (PREPARE) and the organization Forum Synergy. The most important event, nevertheless, was the merger between two organizations: the European Rural Community Association (ERCA) and the European Rural Alliance (ERA) merged into a new organization called the European Rural Community Alliance (ERCA).

Discussions The last day saw an active forum on ‘Administrative Reform Supported by Local Communities’ and a discussion on ‘Rural Development in Estonia’. The Estonian Village Movement Kodukant made a public address regarding the Rural Life Development Plan 2014-2020 to the Rural Affairs Committee of the Riigikogu, the government of the Estonian Republic and the Ministry of Agriculture. According to village communities, the measures being planned will not be efficient enough to develop rural enterprise and entrepreneurship and will not enhance creating new jobs in rural regions. At the Rural Parliament there was also the presentation of the book Village Engines and Village Elders’ Life Stories and a photo exhibition of village elders’ badges of office (on 27 posters). Closing Ceremony was the emotional highlight of the Rural Parliament. The participants looked back at the past days and expressed their appreciation. The organizer of the next Rural Parliament was announced, and the foreign delegation entertained the audience with a folk song excellently performed by John Huchison, a guest from Scotland. See you at XI Rural Parliament of Estonian Villages in Järva County, the heart of Estonia!

Competing in Sports Initiated by Urmas Kase from Saaremaa, the participants of the Rural Parliaments had a chance to compete in sports and games: pétanque, football, ducks and drakes, games in sand, beach race and paddling surf.

50

51


MAAPÄEVAD EUROOPAS

RURAL PARLIAMENTS IN EUROPE

Maapäevad Euroopas Kodumaa külaliigutajatele on Maapäev teada ja oodatud üleaastane kohtumine iga kord erinevas maakonnas, koos traditsioonide ja võimalusega arutleda ja avaldada arvamust kohaliku elu arendamisega seotud teemadel. Paljudele Euroopa riikide maaelu arengu organisatsioonide ja kohaliku elu eestvedajatele on tegu aga esmakordse kuulmise ja põneva lähenemisega demokraatia tugevdamisel ja kohaliku algatuse toetamisel. Viimastel aastatel on huvi Maapäeva korraldamise vastu kõvasti kasvanud ja korraldajariikide rida täienenud. Siinkohal on paslik õnnitleda naabermaad Lätit, kes sel aastal korraldas oma esimese Maapäeva. Esimene Maapäev korraldati aga juba ligi veerandsada aastat tagasi Rootsis (1989. aastal) ja sellest sünergiast sündis otsus luua organisatsioon Hela Sverige ska leva (Kogu Rootsi peab elama). Just tänu nimetatud organisatsioonile, kes 1990ndate alguses pani õla alla ka Eesti külaliikumisele, toimus meie Maapäev juba 1996. aastal, ning nii nagu Rootsis, sündis ka meie Maapäeval otsus luua katusorganisatsioon Eesti Külaliikumine Kodukant. Pikka aega ongi Maapäevi korraldatud Rootsis, Soomes ja Eestis, aastast 2000 ka Slovakkias ja 2005 Hollandis. Ettevalmistustööd teeb praegu Šotimaa. Huvi tundvate maade ring on suurenemas, sest Maapäevade rolli maapiirkondade ja kodanikuühsikondade arendamisel Euroopa riikides on viimastel aastatel tähtsustanud PREPARE (Partnership for Rural Europe) – mitteformaalne võrgustik, mis ühendab Euroopa maaelu arenguga tegelevaid organisatsioone. PREPARE eestvedamisel ilmus 2011. aastal ingliskeelne trükis „Rural Parliaments. Emerging participative democracy“, mis kirjeldab lugejatele viie riigi (Rootsi, Eesti, Soome, Hollandi, Slovakkia) kogemusi Maapäevade korraldamisest. Maapäevade ajalukku läheb esimene Euroopa Maapäev 13. novembril 2013 Brüsselis. Korraldajateks orga52

nisatsioonid Hela Sverige ska leva, PREPARE ja ERCA (European Rural Community Alliance). Rootsis toimunud Maapäevad on inspireerinud paljusid riike korraldama oma Maapäevi. See on omakorda viinud ühise Euroopa Maapäeva korraldamise ideeni, et tõsta Euroopa tasandil esile kohaliku elu arendamise väljakutseid ja võimalusi. Brüssel asukohana on strateegiline otsus, et äratada Euroopa poliitikute tähelepanu. Edaspidi korraldatakse Euroopa Maapäeva üle aasta iga kord mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Maapäev loob pinnase aruteludeks ning kogemuste ja ideede vahetamiseks erinevate Euroopa riikide külaliikumise ja maaelu arenguga seotud organisatsioonide ja võrgustike vahel. Euroopa Maapäeva eesmärk on mõjutada maa- ja kohaliku elu arendamise poliitikaid ja suunata tähelepanu vastavate Euroopa Liidu programmide ellurakendamisele. Uudista http://europeanruralparliament.com

Rural Parliaments in Europe For the active promoters of village life in Estonia, the rural parliament is a well-known and popular event that takes place every other year and at a different place every time. The event has its own traditions and offers a good chance to discuss and express one’s opinions on topics related to the development of local life. However, for the organizations and leaders of rural life from several European countries, it is something they had never heard of! They found it to be an attractive approach to strengthening democracy and supporting local initiatives. Over the last years the interest in organizing rural parliaments has grown, so has the number of the countries where such events are organized. Congratulations are due to our neighbour Latvia, who organized their first Rural Parliament this year. At the same time, it has been almost 25 years since the first Rural Parliament was held in Sweden (in 1989). The synergy of the event gave rise to the determination to start the organization Hela Sverige ska leva (‘The whole Sweden must live’). It was thanks to this organization, who supported the village movement in Estonia at the beginning of the 90s that our first Rural Parliament was held as early as in 1996. Quite like in Sweden, our Rural Parliament gave an impact to create a holding organization - the Estonian Village Movement Kodukant. For a longer period, rural parliaments have been held in Sweden, Finland and Estonia, since 2000 also in Slovakia, and since 2005 in the Netherlands; preparations are underway in Scotland. The circle of the countries interested in the event is growing, as in recent years the role of rural parliaments in the development of rural regions and civil societies in European countries has been emphasized by PREPARE (Partnership for Rural Europe) – an informal network to unite the organizations who deal with European rural development. Led by PREPARE, the publication in English Rural Parliaments. Emerging Participative Democracy came out in 2011. It describes five countries’ (Sweden,

Estonia, Finland, the Netherlands, Slovakia) experience in organizing rural parliaments. An important place in the history of rural parliaments belongs to the first European Rural Parliament to be held on 13 November 2013 in Brussels. The organizers are Hela Sverige ska leva, PREPARE and ERCA (the European Rural Community Alliance). The rural parliaments in Sweden have inspired a lot of other countries to hold their own rural parliaments. This, in turn, has led to the idea to have a joint European Rural Parliament with an aim to raise awareness of challenges and opportunities of developing local life at European level. Brussels was chosen for strategic reasons in order to attract European politicians’ attention. The European Rural Parliaments will be held every other year in a different member state of the European Union. The European Rural Parliament will provide a good platform for discussion and exchange of ideas and best practice between organizations and networks connected with the village movement and rural development in different European countries. The aim of the European Rural Parliament is to influence the policies of rural and local development, and highlight the realization of corresponding programmes of the European Union.

53


TULEVIKKU VAADATES

LOOKING TO THE FUTURE

Tulevikku vaadates Kümne Maapäeva valguses on Eesti Külaliikumine Kodukant teelahkmel. Kuigi tahaksime uskuda, et oleme igaüks oma tegevustes sõltumatud ja iseseisvad, oleme ometigi seotud teiste inimeste ja organisatsioonidega. Nii on ka külaliikumine, tahes või tahtmata, astumas samas taktis üle-euroopalise rütmiga, ühest rahastusperioodist teiseni. Möödunud seitsme aasta jooksul saime külaliikumisele anda hoogu mitmete programmide kaudu – valmisid kümned külamajad, soetati vahendeid, investeeriti ühistegevusse. Järgnev etapp aastatel 2014– 2020 seab meie ette uued väljakutsed: toetusteks ja projektideks kasutatav rahahulk väheneb ja sunnib leidlikkusele. Aastad 2013 ja 2014 on uute sihtide seadmise aeg, seda ka Kodukandis. Oma uues strateegias oleme sõnastanud kolm suunda, kuhu oma panuse anname. Huvikaitse on võtmesõna alates külast kuni Euroopani. Külakogukond on esmane tasand, kus kokku leppida – mida on meile kohapeal vaja, mida me soovime, et elu maal oleks parem ja võimalusterohkem? Mida me ise selleks teha saame või teeme? Eestimaal leidub hulgaliselt häid näiteid, kus kohalike inimeste algatusel sünnivad suured teod. Külavanemad, külaseltsid, külasädemed on need, kes innustavad kaasa mõtlema ja tegema. Koostöö valla teiste küladega on aga veelgi suurem jõud ning võimalus oma hääl kuuldavaks teha. Tugevad vallaülesed külade ühendused ja maakonnaorganisatsioonid annavad Kodukandi katusorganisatsioonile nii vajaliku informatsiooni kui ka põhjuse olla riigi ja rahvusvahelisel tasandil eestkõneleja ja huvide kaitsja. Vaid alt üles suunal saab külaliikumine olla tugev ja tegus! Ettevõtlikkus tähendab võimet algatada ja teostada, olgu selleks siis ürituste korraldamine, külamaja majandamine või teenuste pakkumine oma kogukonna sees ja väljapoole. Külamajad, külaplatsid, oskajad inimesed – need on ressursid, millega saab elu külas edeneda. Vaatame ajalukku 30 aasta tagasi ja räägime jälle isema54

Looking to the Future jandamisest, seekord siis külakogukondades. Ainuüksi toetustele lootma jäädes kaua ei kesta. Kodukant annab oma panuse toetada ettevõtlikkust, millest kasvaks ka ettevõtlus. Töökohtade loomise toetamine, koostöö ettevõtjatega, head näited senitehtust – see on tööpõld Kodukandi meeskonnale ja juhtidele. Arengupotentsiaal peitub nii praegustes kui ka tulevastes Kodukandi liikmetes. Laienemine maakonnaorganisatsioonide kaudu, kes seovad endaga üha rohkem tegusaid ja eeskuju näitavaid külaseltse, on üks võimalus. Samas ei soovi me olla vaid praeguste liikmete eestkõneleja. Olles avatud ja koostöövalmis, muudame maa- ja külaelust hoolivate inimeste ja organisatsioonide abiga võrgustiku laiemaks ja esindatuse olulisemaks. Tegusa partnerina riigile anname seeläbi jõulisema sõnumi. Meie Maapäevad jätkuvad ja leiavad üha rohkem järgijaid kogu Euroopas. Eesti kümme Maapäeva on ajalooks saanud aastal, kui toimub esimene Euroopa Maapäev. Hoidkem siis seda sädet, mis algab väikesest külast ja sütitab suure leegi.

Eesti Külaliikumine Kodukant juhatus Urmas Kristal, Krista Habakukk, Liia Lust, Anneli Kana, Tõnu Leitsmaa koos president Toomas Hendrik Ilvesega.

In the light of ten Rural Parliaments, we must say that the Estonian Village Movement Kodukant is standing at crossroads. As much as we would like to believe that we are free and independent in what we do, we have to admit that we are connected to other people and organizations. Village movement, too, cannot help setting its steps to the pace and rhythm of European movement and it also means - from one funding period to another. Over the past seven years, we have succeeded in giving momentum to village movement by means of several programmes supporting construction of tens of Village Houses, acquisition of necessary means, and investment in common activities. The next stage of 2014-2020 sets new challenges: the financial means to be used for support and projects are going to decrease, which calls for ingenuity. In the years 2013 and 2014, new directions have to be set everywhere, including Kodukant. In our new strategy we have outlined three main areas that we shall contribute to. Advocacy is the key word that applies from the village to Europe. Village community is the grass-roots level where we have to agree on what we need and what we would like to have to make country life better and more diverse in opportunities. What are the things we can do on our own? In Estonia, we can find numerous excellent examples of big things done at the initiative of local people. Village elders, village societies and village ‘sparks’ are the ones who inspire and encourage others to participate in thinking and acting together. Collaboration with other villages of the rural municipality is even a stronger lever and opportunity to make your voice heard. Strong cross-municipal unions of villages and county organizations give the holding organization Kodukant both essential information and the reason to function as spokespersons and advocates at both domestic and international level. It is only along upwards course that village movement has a chance to be viable and active!

Entrepreneurship means the capacity to initiate and deliver – it may be anything from organizing events or running Village House to providing services inside and outside your community. Village houses, village greens and people with skills and knowledge – these are the resources for improving life in villages. Let’s look 30 years back into history and let’s talk about economic autonomy again – this time that of rural communities. We will not last long if we keep relying only on external financial support. Kodukant will contribute to supporting enterprising initiatives aimed at entrepreneurship. Supporting the creation of new jobs, cooperation with entrepreneurs, exposing best practice – this is and will be the field of activity for the team and leaders of Kodukant. Development potential is what both our present and future members of Kodukant have. One option is to expand through county organizations which involve and unite more and more active and exemplary village societies. At the same time, we will not keep serving as spokespersons for just the existing members. Being open and ready for collaboration, and by working together with the people and organizations enthusiastic about rural and village life, we shall expand our network and make our representation more significant. By operating as an active partner at the state level, our message shall be more powerful. Our rural parliaments will go on, and will have increasingly more followers all over Europe. Estonian ten Rural Parliaments have become history in the year of the first European Rural Parliament. May we all keep the spark lit in small villages, so that it could kindle a big and beautiful flame!

55



Eesti Külade kümme Maapäeva