AASTAID KESTNUD ÄREVUSHÄIRE Autor: Andreas Foto: Andreas
,,Mulle näis, et kõik vaatavad ja naervad mind…’’ Kui koroonakriisist tingitud piirangud olid paljude inimeste jaoks paras peavalu, siis aastaid depressiooni ja ärevushäiretega rinda pistvale noorele mehele mõjub see periood tervendavalt. Ta ei pidanud võõrastega sunnitult suhtlema, vaid sai tegeleda rahus ja vaikuses sellega, mis hinge kosutab. ,,Elu on tegelikult väga ilus!’’ leiab ta raskuste kiuste. 10ne aasta eest tundis Andreas (27) esmakordselt, et temaga on kõik okei.. Igapäevaga järjest halvem enesetunne, tühiste asjade pärast muretsemine, pidev hirm ja ärevus. Esialgu ei osanud, Andreas segaste tunnetega enda sees midagi ette võtta, kuni üks hetk sai aru, et kelleltki tuleb abi otsida enne, kui asi päris kontrolli alt väljub. Nõnda pöördus ta esmalt perearsti ja see vaimse tervise spetsialistide poole. Diagnoosiks depressioon ja ärevushäired. Osalt paneb ta sel perioodil süvenema hakanud haiguse teda aastaid koolis saatnud kiusamise süüks. ,,Mu enesehinnang oli väga madal. Ma Leht 16
kartsin inimesi! Tundsin end igal pool kramplikult. Mulle näis, et kõik vaatavad ja naeravad mind.’’ Nüüd aitavad Andreasel elu rööbastel hoida ravimid, neid võtab ta kolme erinevat. Päris nii aga ei ole, et neelad tabletid alla, ootad veidi ja kõik on jälle hästi. Suure töö on Andrease sõnul siiski iseenda hea oluga tegeleda, vältides hooge vallandavaid süstikud. ,, Kerge ei ole see olnud, palju tõuse ja langusi…’’ Müra teeb tundlikuks Koroonakriisi ajal tundis Andreas, end varasemaga võrreldes pisut paremini,
