KASULIKKU
Koroonaviirusel on majandusele enneolematu mõju. Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu on langenud suur koormus ettevõtjatele, kes ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita ja on sunnitud neid ümber korraldama.
Püsi kodus! Foto: Shutterstock
MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist
Koroonaviirus, eriolukord ja
LEPINGULISED KOHUSTUSED
V
õlaõigusseadus annab ettevõtjale võimaluse vabaneda vastutusest vääramatu jõu asjaoludele tuginedes. Raha tagastamise asemel võib lepingut rikkunud pool aga pakkuda rikkumise heastamist.
võlgniku mõjuulatusest väljaspool olevad asjaolud. Seega peaksid koroonaviiruse levikust tingitud avaliku võimu poolt kehtestatud piirangud liigituma vääramatuks jõuks.
Kas koroonaviirus on vääramatu jõud?
Tõenäoliselt ei ole ettevõtjad siiani vääramatu jõu klauslile lepingus palju tähelepanu pööranud, kuid nüüd tasub seda teha. Sõlmitud lepingute puhul tuleb esmalt vaadata, mida on lepingus mainitud vääramatu jõu olukorra
Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal arvestada. Näiteks pole vääramatu jõud olukord, kui alltöövõtjad ei saa oma tööga hakkama või on töötajaid haigestunud. Siis tuleb palgata uued töötajad. Küll aga liigituvad vääramatu jõu alla viiruse tõttu eri riikide poolt kehtestatud piirangud (reisimisele, kaupade liikumisele, viibimiskeelud, ürituste ärajätmine jms), sest need on
16
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020
Mida ütleb leping vääramatu jõu mõiste kohta?
kohta. Kuna viirus on suhteliselt uus nähtus, on ebatõenäoline, et vääramatu jõu klauslid viitaksid selgesõnaliselt koroonaviiruse puhangule. Seega peaks lepingus olema viidatud muudele kaasnevatele sündmustele, nagu epideemiad, pandeemiad, avaliku võimu tegevus (kehtestatud eriolukorrad, liikumispiirangud). Kui lepingus on vääramatu jõu klauslit reguleeritud teisiti kui seaduses, siis saab määravaks lepingus olev sõnastus. Juhul kui pooltevaheline leping vääramatut jõudu ei puuduta, kohaldub
Vääramatu jõu asjaoludele tuginemine ei tähenda siiski, et kohustatud isik millegi eest ei vastuta.