Teataja märts-aprill 2020

NR 2 | 2020

IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926.

TEATAJA

KASULIKKU

5

NÕUANNET V ID E O KS KO O S O L E K U

KOROONA

JA LEPINGULISED SUHTED

KRAADI KODUS TÖÖTAVATE KOLLEEGIDE EMOTSIOONE!

MIDA VÕIKS JUHID

ÕPPIDA SPORDIST?

RAUL KIRSIMÄE:

TÖÖSTUSTE SÜDA TULEB TUKSUMAS HOIDA

MARKEL VOIT:

ESIMENE OLEMISEKS ON VAJA IDEED JA JULGUST

A D KO B U S T U K A M E L A S O

Veebiseminar: välisvärbamise praegune olukord Väljakuulutatud eriolukorras on mõistetavalt üksjagu teadmatust ja segadust, võib-olla ka hirmu. Plaanitavate seadusemuudatuste kobara selgitamisel suuname veebiseminaril teraviku välismaalaste seadusele, et mõista, mis ja kuidas on muutumas ning keda muudatused puudutavad. Selleks, et vältida koormava infomüra teket, oleme osalema kutsunud inimesed, kes on teemaga hästi kursis. Veebiseminaril kommenteerivad kõige aktuaalsemaid välisvärbamisega seotud teemasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ja Work in Estonia juht Triin Visnapuu-Sepp. Esinejaid võib lisanduda.

Aeg ja koht: 22. aprillil 2020 kell 10.00–11.00 Zoomi veebikeskkonnas Tasuta! Vajalik on eelregistreerumine.

Info: Piret Potisepp, piret.potisepp@koda.ee või 604 0092 Koostööpartner: Work In Estonia

JUHTKIRI

Sisukord 4 Kiire muutus: õhufiltrite tootjast maskide valmistajaks

8 Koda kutsub veebiseminaridele 9 Lühidalt 10 Tööstusettevõtete süda tuleb tiksumas hoida 13 Kuidas saadakse hakkama käibelangusega?

14 Riigi maksumeetmed ettevõtete toetamiseks 16 Koroona ja lepingulised suhted 18 Hoiduge European Business Number’i pettusest!

20 Uus liige: Mayeri kodukeemiatehas 22 Mida tasub juhtidel õppida spordist?

25 4000 õpilast käisid ema-isa tööga tutvumas 28 Euroopa Komisjon eraldab koroonaviiruse tagajärgede silumiseks miljardeid

31 Miks osaleda aasta ettevõtte konkursil?

32 Pakendiseadust ootavad olulised muudatused 34 Statistikaamet muutis kuivad arvud visualiseeritud 36 39 40 43 44 46 47

andmeteks Müügiedu alus: ligipääsetavus ja kaasav disain 5 nõuannet videokoosoleku pidamiseks Kaugtöötajate tulemuslikkust peab mõõtma Koja juristid pakuvad õigusabi Uued töövormid ja töösuhted Palju õnne!

Enterprise Europe Network

NR 2 | 2020

IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926.

TEATAJA

kasul ikku

5

NÕUAN NET VIDEOS KOOSO LEKUK

Koroona JA LEPINGULISED SUHTED

KRAADI KODUS

TÖÖTAVATE KOLLEEGIDE EMOTSIOONE!

MIDA VÕIKS JUHID

ÕPPIDA SPORDIST?

RAUL KIRSIMÄE:

TÖÖSTUSTE SÜDA TULEB TUKSUMAS HOIDA

MARKEL VOIT: KAANEFOTO

ESIMENE OLEMISEKS ON VAJA IDEED JA JULGUST

André Altjõe

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

ÜHISELT LEIAME VÕIMALUSED ELLU JÄÄDA

K

ui viiruse leviku vastu aitab distantsi hoidmine ja kaitsevahendite kasutamine, siis ettevõtja murede lahendamine nii lihtne ei ole. Esmane teadmatus ja ehmatus on üle läinud ja ka esmased meetmed ettevõtluse aitamiseks on käiku lastud.

Mis saab aga edasi?

Kuigi loodame, et liikumispiirangud leevenevad peagi, siis ettevõtlus ei taastu üleöö.

Kaubanduskoja poolt oleme andnud selge sõnumi, et kehtestatud abimeetmed toimiksid ka pärast eriolukorra lõppu, sest praegune negatiivne mõju ei ole veel täielikult eksportöörideni jõudnud ning erisusi on veel teisigi. On sektoreid, näiteks ehitus, kuhu mistahes kriisi mõjud jõuavad üldjuhul pika viitega.

Selleks, et tagada võrdne kohtlemine ning parimad võimalused olukorra normaliseerumisel ettevõtted taaskäivitada, tuleb kindlasti pikendada töötukassa meetmeid, mis võimaldavad tagada nii ettevõtte kui ka töötaja turvalisuse lühiajaliselt.

Praegused riigi meetmed tagavad suurema osa ettevõtjate minimaalse toimetuleku juhul, kui olukord normaliseerub mõistliku aja jooksul. See ei tähenda samas, et ei saaks paremini. Väikeettevõtjate jaoks võiksid KredExi vahendid olla paindlikumad, kättesaadavamad ja lubada võiks odavat laenu mõistlikes summades. Samuti võiksime tagada FIE-de ja teiste ettevõtjate ravikindlustuse, kuid seda juhul, kui siiani on korralikult makse makstud. Suur osa meie ettevõtjatest on väikeettevõtjad ja nende panust majandusse ei tohi alahinnata.

Avalik sektor peab jätkama investeeringutega, sest see kindlustab paljude ettevõtete jätkusuutlikkuse ja aitab tagada ka maksulaekumisi. Kui hakkame avalikus sektoris investeeringuid vähendama, on see ettevõtjatele selge märk, et tuleb valmistuda hullemaks. Sellega koos kaotaksime ka meie ettevõtete valmisoleku kiiresti taastada normaalne töörütm ning tootlikkus esimesel võimalusel. Meie majanduse ja ettevõtjate tugevus on kiire reageerimisvõime ning võimekus pärast rasket olukorda kiiresti taastuda. Seda kinnitas ka viimasest ülemaailmsest kriisist väljatulek. Meie ettevõtjad on raskustega alati hakkama saanud ning koos saame ka nüüd. Oleme selles kriisis ühiselt ning ühiselt ja koostöös peame leidma ka parimad võimalused ellu jääda ja taastuda.

Koda teeb kõik endast oleneva, et ettevõtjatele suunatud meetmed tagaksid võimalikult paljude ellujäämise ning jätkamise pärast kriisi. Rasketel aegadel on ühistegevusest kõige rohkem kasu, seetõttu suur tänu kõigile liikmetele, kes jätkuvalt seisavad hea ettevõtluskeskkonna eest!

MAIT PALTS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

Fotod: erakogu

TEGIJAD

Tänavu märtsis tähistas Balti Filtrid oma 20. sünnipäeva, tootmishoones toimunud peol lõikas Markel Voit lahti sünnipäevatordi.

Balti Filtrid: kriis nõuab kiiret kohanemist Rae vallas asuv Balti Filtrid on ettevõte, mis tähistas märtsis oma 20. tegutsemisaastat.

Märtsis sai alguse ka koroonaviiruse levik ja ettevõte oli Eestis üks esimesi, kes korraldas oma tootmise ümber ning asus tootma isikukaitsevahendeid.

T

eataja küsimustele, kuidas selline otsus sündis ning kuidas praegune olukord ettevõtet mõjutab, vastas Balti-Filtrid OÜ tegevjuht Markel Voit.

Millega teie ettevõte tegeleb?

Balti-Filtrid OÜ on aastal 2000 loodud ventilatsiooni- ja õhufiltreid tootev ning turustav ettevõte. Ettevõtte asuta-

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

sid minu isa Raivo Voit ning kaks meie esimese kliendi ja pikaaegse koostööpartneri Eagle Filters OY-ga seotud soomlast Juha Kariluoto ja Kari Laitila.

Praeguseks oleme 100% Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis toodab oma 2000 m2 suuruses tehases Suur-Sõjamäel kottfiltreid, paneelfiltreid, kodufiltreid, padrunfiltreid, kompaktfiltreid, HEPA-filtreid ja paljusid muid õhu filtreerimiseks kasutatavaid tooteid.

Praegu pakume ka filtermaske, mida toodame ISO 16980 sertifitseeritud filtermaterjalidest. Lisaks müüme FFP2 kaitsemaske, mida tarnib meile Hiina koostööpartner.

Mis on töökorralduses muutunud seoses koroonaviiruse levikuga?

Töökorralduslikud muudatused on üpriski suured – suunasime kõik töötajad, kel võimalik, tööle

TEGIJAD

Tootmise robotjaamad on mõeldud filtritele kahekomponentse liimi ja tihendi paigaldamiseks.

BALTI FILTRID ARVUDES h 38 inimest töötab Balti-Filtrid OÜ-s

h 2,6 miljonit eurot oli ettevõtte käive 2019. aastal

h 200 000 eri filtrit toodeti 2019. aastal

h 10 eurot kallim energia-

efektiivne filter kulutab oma kasutusaja jooksul kuni 100 euro eest vähem elektrienergiat

kodukontorisse. Kõik tootmishoones viibivad inimesed kannavad maske, siin ei tee me vahet töötajal ega külalisel. Samuti oleme jaganud tootmise kolme eri tsooni ning loonud igale tsoonile oma olmeruumid, et vähendada kokkupuuteid veelgi.

Müügiosakond hoidub kliendikontaktidest ning erakliendid suuname kõik oma veebipoodi.

Balti Filtrite tootmishoone Suur-Sõjamäel.

Kui keeruline oli tööprotsessi ümber teha, et hakata tootma isikukaitsevahendeid?

Tänu meie tavatoodete valmistamisel kasutatavatele juurdelõikus- ja õmblusvõtetele ei olnud tööprotsessi muuta väga keeruline. Kui tavapäraselt kottfiltreid tootes kasutame materjali töötlemisel samuti mõõtu lõikamist ja õmblemist, siis pigem tuli protsesse ära jätta. Seega ei nõudnud

filtermaskide tegemine meilt suuri pingutusi, vaid pigem algset ideed ja julgust olla esimesed selle tegemisel.

Mis eristab eri maskitüüpe ning millist peaks kandma, et kaitsta ennast ja teisi viiruse leviku eest?

Eri maskitüüpe eristab kasutatava materjali puhastusefektiivsus kindlaksmääratud osakeste suhtes.

Näiteks levinud respiraatorite või

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

5

TEGIJAD

Foto: Shutterstock

Ventilatsioonisüsteemid tasub töös hoida ka siis, kui hoones tavapärast tööd ei toimu.

kaitsemaskide kategooriad on FFP1, mis filtreerib minimaalselt 80% ulatuses 0,3-mikromeetrisi osakesi ja leke on alla 22%, FFP2 (N95,KN95) filtreerib minimaalselt 94% ulatuses 0,3-mikromeetrisi osakesi ja leke on alla 8% ning FFP3 filtreerib minimaalselt 98% ulatuses 0,3-mikromeetrisi osakesi ja leke jääb alla 2%.

Lisaks kindlale filtreerimisklassile peaks tähele panema ka seda, et näiteks täiskangast klapita maskid kaitsevad nii kandjat kui ka ümbritsevaid inimesi, kuid klapiga maskid vaid kaitsemaski kandjat.

Balti Filtrite toodetav filtermask suudab püüda 1-mikromeetriseid osakesi minimaalselt 65% ulatuses ja kasutame selleks ISO 16890 sertifitseeritud filterkangast. Meie idee neid maske tehes oli pakkuda klientidele kindlaksmääratud suurusega osakeste eemaldamist õhust. Kui vaadata õhus lendlevat tolmu või osakesi massi järgi, siis meie filtermask puhastab õhust enam kui 99% kõigi õhus levivate osakeste massist. Näiteks bakterite suurus on 1–10 mikromeetrit ja viirustel alates 0,01 mikromeetrist,

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Praegune katsumus on langeval turul ja pidevalt muutuvas väliskeskkonnas operatiivselt otsustada ja ellu viia muutusi, mis hoiavad ettevõtte elus. kuid nad levivad õhus väga harva eraldiseisvate 0,01-mikromeetriste osakesena, vaid enamasti koos muude osakestega, jäädes suurusesse alates ühest mikromeetrist.

Kas pärast viiruse leviku lõppu jätkate maskide tootmisega?

Kui nõudlus meie toodetavate kergesti läbihingatavate maskide järele püsib, siis kindlasti. Juba praeguse lühikese aja jooksul oleme mõelnud kasutada erinevaid lõikeid oma toote arendamisel ja seega võib juhtuda, et jõuame

sellise disainini, mis on teatud kandjate hulgas eelistatud.

Kas hetkeolukord loob ka uusi töökohti?

Ei. Meie eesmärk toote väljatöötamisel ei olnud uute töökohtade loomine, vaid tooteportfelli toote tekitamine, mis lubab meie töötajatele võimalikult kaua langevas turusituatsioonis tööd pakkuda ja mitte kärpida palku ega tööaega.

Praegu oleme ühes osakonnas suutnud töös hoida kaks-kolm inimest kauem, kui meil oleks olnud oma tavapäraste tellimuste puhul neile toota anda.

Kas tavatoodete portfellis on toimunud ka käibelangus?

Kõige enam tunnetame langust kottfiltrite tootegrupis, mida kasutatakse suurte hoonete ventilatsioonisüsteemides. Need on enamasti kaubanduskeskused ja kontorihooned, hotellid ja tootmishooned. Kuna paljud nendest pindadest seisavad praegu tühjana, siis on ka tehnosüsteemid välja lülitatud või minimaalselt tööle jäetud. Kuna siseruumide vajatavad õhukogused on väiksemad, siis filtrid on vähem

TEGIJAD

Kas teadsid?

Seoses koroonaviiruse võimaliku levimisega ebapiisava ventilatsiooniga siseruumides soovitab Balti Filtrid ventilatsioonisüsteemid siiski tööle jätta ja nende energiasäästlikumaks kasutamiseks vahetada filtrid madalama kuluga energiaefektiivsemate toodete vastu. Samuti andis korralduse hoonete ventilatsioonisüsteemid töös hoida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Enamik hooneid on projekteeritud pidevat ventilatsioonivajadust silmas pidades, kuna ebapiisav ventilatsioon põhjustab olulisi halbu tagajärgi, nagu liigne niiskus (akende higistamine), mis omakorda viib hallituse tekkeni. Samuti põhjustab kehv ventilatsioon siseõhus ebapiisava hapnikutaseme, mis võib viia tervisliku seisundi halvenemiseni.

Valik Balti Filtrite tooteid. koormatud ja meie kahjuks pikendab see filtrite eluiga.

Kas ja kui palju teie toodangust läheb ekspordiks? Milline on praegu olukord eksporditurgudel?

60% meie käibest tuleb ekspordist.

Seega jälgime pidevalt eksporditurgudel toimuvat ja püüame end kursis hoida sihtriikide olulise infoga. Meie põhilised sihtriigid on Skandinaavia riigid, kuid praegu märkame kahjuks eksporditurgudel teatavat jahenemist. Koroonaviiruse levik on olnud laastava toimega kogu maailmas – tavapärast äri segavad kehtestatud liikumispiirangud, kõrge haigestumise määr ning muud eriolukorraga seotud piirangud ja nõuded.

Millised ettevõtlusega seotud proovikivid olid teil enne märtsis toimunud muutusi ja millised on need praegu?

Enne märtsi võis turu tipus suurimaks proovikiviks pidada heade töötajate leidmist. See tundus tõsise ülesandena, kuhu kulutasime ka palju ressurssi.

Praegune katsumus on langeval turul ja pidevalt muutuvas väliskesk-

60 protsenti Balti Filtrite käibest tuleb ekspordist.

konnas operatiivselt otsustada ja ellu viia muutusi, mis hoiavad ettevõtte elus.

Kuna ühiskonnas toimuvad muutused mõningatel juhtudel isegi tundidega, siis on tähtis eraldada suurest infohulgast just sinu jaoks oluline ning kasutada seda otsuste tegemiseks.

Kas ja mida võiks riik teha või peaks tegema, et olukorda leevendada ja ettevõtjat toetada?

Usun, et riik juba teeb seda, mida ettevõtjad ootavad. Kivina kukkuval turul ootavad ettevõtjad riigilt piisavat abi, et kukkumine peatada ja olla võimeline äritegevus taas kasvule suunama. Selle toetuseks praegu pakutud töötasude abipakett ja muud meetmed aitavad paljudel säilitada

usku turuolukorra stabiliseerumisse ja hilisemasse tõusu.

Võib ette heita riigi hilist reageerimist turusituatsiooni stabiliseerimiseks näiteks toitlustuse ja hotellinduse sektori puhul. Samas ei osanud enamik ettevõtjatest arvatagi, et kogu Euroopa majandus on võimalik nähtamatu vaenlase poolt halvata kõigest kuue nädalaga.

Millised on ettevõtte arenguplaanid tulevikus, kui olukord normaliseerub?

Soovime edasi arendada oma põhitooteid ja parendada tootmisprotsesse. Tahame suurendada ekspordi osakaalu ja arendada Eestis eraisikutele loodud veebipoekeskkonda www.filtripood.ee.

Balti Filtrid on juba 20 aastat olnud Eesti õhufiltrite turul teenäitaja. Soovime turgu suunata, et kinnisvaraomanikud oleksid rohkem teadlikud energiasäästlikest toodetest ja saaksid õigete ventilatsioonifiltrite valikuga säästa filtri kasutusaja jooksul kümnetes kordades rohkem kui ostuhetkel kokku hoitud mõned eurod.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

7

KODA KUTSUB OSALEMA KOOLITUSED

Euroopa Liidu riigiabi õigus ja selle mõjud ettevõtjate abistamisele riigi poolt 21. aprill 2020 Eriolukorra meetmed on Eestis ja Euroopas toonud kaasa olulise kahju ettevõtjatele. Seetõttu on arusaadav, et on tekkinud ootus, et riik tuleks ettevõtjatele appi. Riigi võimalusi ettevõtjaid abistada mõjutab otseselt Euroopa Liidu riigiabi õigus, mis üldiselt keelab ettevõtjatele avaliku sektori poolt eeliste andmise, kui see võiks kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi õiguse mõjudest riigi abipakettidele räägib Martin Mäesalu advokaadibüroost Ellex Raidla.

Automaatturunduse tööriistad ja nende rakendamine e-äris 6. mai 2020

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 49 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Koolitusel saad ülevaate, kuidas kõige uuemad veebipõhised tehnoloogilised uuendused oma müüginäitajate suurendamiseks tööle panna. Mis on automaatturundus ja millised on selle peamised tööriistad? Kas, mida ja millal automatiseerida?

Eriolukorra maksuleevendused ja maksuküsimused

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 39 € + km, mitteliikmele 79 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Veebiseminaril antakse operatiivne ülevaade riigipoolsetest maksuleevendustest eriolukorras ja olulisematest eriolukorraga kaasnevatest maksuküsimustest. Teemat avab vandeaudiitor Tõnis Jakob.

Töötuba: Kuidas panna Facebooki reklaamid teenima äri eesmärke?

21. aprill 2020

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 25 € + km, mitteliikmele 50 € + km Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Viirusepuhangut ei õnnestunud vältida. Kas pankrotipuhangut õnnestub?

30. aprill 2020

COVID-19 on põhjustanud olukorra, kus väga suur osa majandusest on sisuliselt seiskunud. On paratamatu, et sellise olukorraga kaasnevad ettevõtete majandusraskused. Mida kauem kestab kriis, seda raskemad on tagajärjed: võlakoorem kasvab ja kriisi möödumise aega on võimatu ennustada. Taoline olukord testib nii majanduse vastupidavust kui ka õiguskeskkonda – neid teemasid veebiseminaril käsitletaksegi.

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 49 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

12. mai 2020

Soovid teada saada, kuidas seadistada kampaaniaid nii, et need kindlustaksid su ettevõtte kasvu? Koolitusi, mis õpetavad Facebooki reklaame tegema ja reklaamihaldurit kasutama, on palju, kuid mitte kõik ei anna praktilisi näpunäiteid edukate kampaaniate ülesehitamiseks just ärilises võtmes.

Töötoas räägime, kuidas üles ehitada ettevõttele reaalset tulu toovaid kampaaniaid, testida eri sihtrühmasid ja valida nende jaoks õige kampaaniaeesmärk.

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: soodushind kuni 28. aprillini liikmele 69 € + km, mitteliikmele 139 € + km.

Hind alates 29. aprillist liikmele 79 € + km, mitteliikmele 159 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

LÜHIDALT

Foto: Scanpix

Rahandusministeerium tuli ettevõtjatele vastu

Ikla piiripunkt tänavu märtsis.

Millistel välismaalastel lubatakse praegu Eestisse siseneda?

Praegu on lubatud välismaalasel ületada Eesti riigipiiri sisenemise eesmärgil ainult erandlikel juhtudel. Üldreeglina on riigipiiri lubatud ületada välismaalasel, kellel on Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Eestis.

Erandina saab välismaalane ületada piiri, kui tal ei esine haigusnähte ja ta täidab vähemalt ühe alljärgnevatest kriteeriumitest: h Tema Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise, remondi-, garantii- või infoja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks. h Ta on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega. h Tema piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Eesti vabariigi ja Läti vabariigi vahel.

Kümme ettevõtjate esindusorganisatsiooni pöördusid aprilli alguses vabariigi valitsuse poole seoses rahandusministeeriumi sooviga jätkata praeguses kriisiolukorras arutelu pakendimaksu kehtestamisega seotud teemadel. Rahandusministeerium reageeris kiiresti ning teemaga hakatakse uuesti tegelema pärast eriolukorra möödumist.

Kaubanduskoda tunnustab valitsuse ja ministeeriumi operatiivset tegutsemist ja on valmis kriisi möödumise järel teemaga kiiresti jätkama.

h Ta on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene. h Tema Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. h Ta osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid. h Ta teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijateveo teenuse osutamisega.

Kui välismaalane soovib eespool toodud põhjustel riigipiiri ületada, siis peab ta tõendama, et vastab nendele kriteeriumitele. Neid asjaolusid võib tõendada ka tööandja.

Kõige uuemat infot riigipiiri ületamise ja välismaalaste Eestis töötamise kohta leiab politsei- ja piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

2. aprillil andis peaminister Riigikogule üle riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muu hulgas vähendatakse kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuseliigi ja elektrienergia aktsiisimäärasid.

Diislikütuse aktsiisimäär väheneb praeguselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta. Sama aktsiisimäär kehtib praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see langetama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.

Eriotstarbelise põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisimäär langeb 133 eurolt 100 eurole 1000 liitri kohta, moodustades jätkuvalt ligi 27% standardmääraga maksustatud diislikütuse aktsiisimäärast.

Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1%.

Samale tasemele vähendatakse energiasisaldusest lähtuvalt mootorikütusena kasutatavate CNG ja LNG aktsiisimäärasid.

Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale.

Foto: Shutterstock

Kütuste ja elektrienergia aktsiisimäärad langevad

1

euroni MWh kohta väheneb 1. maist elektriaktsiis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

9

MAJANDUSÜLEVAADE

TÖÖSTUSETTEVÕTETE TÖÖSHOIDMISEST SÕLTUB EESTI MAJANDUSE KÄEKÄIK Praegu, mil paljude ettevõtete töö on Eestis seiskunud, on väga oluline hoida tuksumas Eesti töötleva tööstuse ehk meie ekspordimootori süda. Töötlev tööstus on olnud Eesti kõige olulisem majandussektor: 120 000 töökohaga toob tööstus riiki enam kui 70% meie ekspordirahast. 2019. aastal oli Eestis toodetud kaupade eksport 10,2 miljardit eurot.

RAUL KIRSIMÄE Swedbanki tööstusosakonna juhataja

Kuigi Hiinas suudeti viiruse levik alla suruda kahe-kolme kuuga, ei tähenda viiruse kontrolli alla saamine kohe majanduse täiemahulist taastumist. Ühelt poolt on kodumajapidamised arusaadavalt ettevaatlikud tarbimisel ja kulutuste tegemisel, teisalt langeb rahvusvaheline nõudlus. Negatiivse mõju suurust on raske hinnata, kuna see sõltub viiruse ohjeldamise kiirusest.

Swedbanki hinnangu kohaselt langeb Eesti majandus tänavu 5–9%, olenevalt sellest, milline stsenaarium teoks saab.

Viirusest põhjustatud vahetu mõjuna tajume Eestis koheseid tagasilööke kaubanduses, teeninduses ja

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

langus

h Swedbanki prognoosi järgi langeb maailmamajandus 2020. aastal 2%, süngema stsenaariumi korral koguni 5%. h Maailmamajandust ootab teises kvartalis tugev langus, kasvu taastumine peaks toimuma aasta teises pooles ja seda kiirenevas tempos. h Lõplik mõjuulatus sõltub viiruse leviku kestusest.

5% majanduse langus

EE S

TI

Majanduslangus tuleb, aga kui suur?

NE AL

S

wedbank korraldas 2020. aasta veebruaris tööstusettevõtete uuringu meie suurima majandussektori hetkeolukorra ja plaanide kaardistamiseks. Kahjuks on viimase kuu jooksul olukord muutunud ja seetõttu ei ole mõtet rääkida ettevõtete majandusprognoosidest.

Käimasoleva kriisi mõju suurust aitab hoomata Hiinas toimunu – radikaalsete meetmete rakendamine viiruse kontrolli alla saamiseks tõi esimeses kvartalis kaasa Hiina majanduse kogutoodangu languse hinnanguliselt 12% võrra. Viiruse kiire levik Euroopas ja Ameerika Ühendriikides mõjutab meie sihtturge tugevalt juba praegu – inimesed püsivad kodus ja teevad vaid hädavajalikke kulutusi. See omakorda viib tarbimise vähenemiseni.

2% majanduse

GL OB A

h Swedbanki põhistsenaariumi korral langeb Eesti majandus sel aastal 5%, negatiivse stsenaariumi korral aga üle 10%. h Sektorite kaupa on eeldatav mõju kõige suurem transpordile, hotellidele, tööstusele ja kaubandusele.

Need sektorid on välismõjudele enim avatud. h Otsestest mõjudest võib märksa hullemaks osutuda kaudne mõju.

MAJANDUSÜLEVAADE Digitaalsete lahenduste ja robotite kasutus kasvab jõudsalt Praegu kasutusel, % ettevõtteist

+2%

Muutus aastaga, % ettevõtteist

+2% +10%

58%

Automatiseeritud tehnoloogia

+3%

53%

Andurid/sensorid masinatel

36%

21%

ERP-süsteemid

+2% 13%

5%

Tööstusrobotid

E-pood

RFID-süsteem

AI (tehisintellekt)

17%

15%

11%

8%

RFID-süsteem

AI (tehisintellekt)

2%

Investeerivad kahe aasta jooksul, % ettevõtteist

23%

Tööstusrobotid

20%

Automatiseeritud tehnoloogia

17% Andurid/sensorid masinatel

reisimisega seotud valdkondades – Eesti inimesed püsivad vastutustundlikult kodus. Paljud neist ei saa kodus tööd teha ja väärtust luua, samuti on perekonnad kulutusi vähendanud.

Sama protsess toimub kogu maailmas.

Kuigi märtsikuus oli mõju tööstusettevõtete tellimuste langusele veel väike, siis aprillis on mõju juba näha: mitmes sektoris on uued tellimused peatunud, näiteks puitmajade, mööblitööstuse ja trükitööstuse sektoris. Tulevikku vaatavalt mõjutab see kahtlemata meie eksportivaid sektoreid ja töötlevat tööstust.

Sõõm hapnikku riikide abimeetmetest

Lootust kriisi mõjude leevendamiseks annavad riikide toetusmeetmed, mis on suunatud ettevõtete abistamiseks.

Näiteks on USA hinnanguline abipaketi suurus kaks triljonit dollarit, mis on pea 10% riigi SKP-st. Euroopa riigid on teatanud abimeetmetest, mis ulatuvad keskmiselt 1,5–2%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Keskpank teavitas 750 miljardi euro suuruse abiprogrammiga alustamisest. Ka Eesti on tulnud välja mitmesuguste meetmetega ettevõtete toetamiseks.

Väga olulisel kohal on meie riigi poolt töötasude toetuseks loodud meetmed ja tugi ettevõtete finantskohustuste tagamisel. Arvestades tööstuse vajadustega, on vaja töötasude hüvitamist pikendada ka pärast maikuud, sest tööstussektorile saabub müügimahtude langusest tingitud tagasilöök paarikuuse viitega.

Tööstus sõltub otseselt transpordisektoris toimuvast nii tootmissisendite hankimisel kui ka kauba eksportimisel.

Seetõttu on diplomaatia roll meie

ERP-süsteemid

E-pood

Tööstussektorites pole olukord sarnane h Puidutööstus on tugevalt mõjutatud Euroopa metsi kimbutavast

h

h

h h

üraskiprobleemist. Kesk-Euroopas on raiemahud seetõttu tavapärasest suuremad ning see on viinud puidu hinna alla. Sooja talve tõttu kujuneb üraskitest tõsist tähelepanu vajav probleem ka Eesti metsades. Eelnenud aastatel on Eesti puidutööstus palju investeerinud järeltöötluse võimalustesse, mis võimaldab väärindada Eesti puitu ning luua kõrgepalgalisi töökohti just suurematest keskustest väljaspool.

Selle tõttu valmivadki Eestis viimistletud lauad, liistud, uksed, aknad ja kõrge lisandväärtusega puitmajad.

Toiduainetööstus on sarnaselt puidutööstusega keskmisest enam investeerinud automatiseerimisse, et tulla toime töötajate nappuse ja kiire palgakasvuga. Praeguses kontekstis on see tööstusharu Eestile eriti oluline toiduainetega varustatuse tagamisel.

Masina- ja metallitööstus on suutnud tarneahelates oma positsiooni parandada ja hoida tööstuses keskmisest kõrgemat kasumimarginaali (2019. aasta keskmisena sektoris 6%). Kõrgest lisandväärtusest annab aimu ka sektoris makstav keskmine palk, mis ulatus 2019. aasta neljandas kvartalis statistikaameti andmetel 1650 euroni.

Põlevkivi- ja energeetikasektori ettevõtete tulemustele on suurimat mõju avaldanud CO2 kvootide hinnatõus ning sel aastal oluliselt langenud nafta hind.

Teisi tööstusharusid on tugevalt mõjutanud kiiresti kasvanud palgad ja tööjõu nappus. Viimase aasta jooksul on paljud rõivatootjad ja mööblitööstused otsustanud oma tootmisüksused Eestis sulgeda.

Edasivaatavalt on tugevama konkurentsivõimega just need ettevõtted, kes investeerivad rohkem automatiseerimisse, digitaliseerimisse ja tootearendusse.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

11

MAJANDUSÜLEVAADE

Riskide juhtimisel on praegu kõige olulisem keskenduda järgmiste riskide juhtimisele: h töötajate massiline haigestumine, karantiin h müügi seiskumine, oluline langus h sisendite märkimisväärne hinnatõus h tooraine ja varuosade tarnete ajutine seiskumine h transpordipiirangud

ja Rootsis vastavalt 0,9%. Seetõttu tasub nende riikide arengutel silm peal hoida.

Kuigi kriisi tõttu muutub ka Eesti tööturg, on konkurentsis teiste riikidega edasivaatavalt oluline investeerida konkurentsivõime tõstmisesse. Kui vaatleme uute tehnoloogiate rakendamist tööstuses, näeme värske uuringu andmetest, et Eesti tööstusettevõtted investeerivad järjest enam uutesse tehnoloogiatesse. Paradoksaalsel moel on praeguses kriisis viiruse levides lihtsam töös hoida enam automatiseeritud ja digitaliseeritud tööstusettevõtteid, kus töötajaid on ühes vahetuses vähem ning töökohad tehases on rohkem hajutatud.

Kiirelt muutunud olukord on sundinud ja sunnib ka edaspidi ettevõtteid ja inimesi otsima ning kasutama senisest enam digitaalseid võimalusi töö ja elu korraldamisel. Tõenäoliselt oleme ühiskonnana nüüd valmis võtma ettevõtetes kasutusele kiirema tempoga digitaalseid lahendusi, mis võimaldavad tööd tõhusamalt ja turvalisemalt korraldada.

Automatiseerimisel muutub järjest olulisemaks tööstusrobotite rakendamine tootmises ja ERP-süsteemide (majandustarkvara ressursside planeerimise ja juhtimise automatiseerimiseks) kasutuselevõtt. Uue suunana plaanivad ettevõtted järjest enam ära kasutada tehisintellekti võimalusi.

Kui kogu tööstuses tegeleb sellega 8% ettevõtetest, siis toiduainetööstustest plaanib tehisintellekti võimalustesse investeerida iga kuues ettevõte järgmise kahe aasta jooksul.

Ettevõtte talitluspidevuse tagamiseks: h meetmed viiruse leviku tõkestamiseks ja tööohutuseks h kriitiliste funktsioonide kaardistus h töötajate asendamise ja hajutamise võimalused h kaugtöö, outsourcing’u kasutamine h lisalikviidsuse hankimise võimaluste kaardistamine h hankijate valiku laiendamine ja alternatiivide kaardistus (sh transport)

Kuidas pank saab ettevõtteid aidata?

kaubateede lahtihoidmisel kriitilise tähtsusega. Lisaks logistikaprobleemidele Hiinaga tekkisid märtsis raskused Euroopas, kus näiteks Poola piiridel oli veokite järjekord enam kui 50 kilomeetrit pikk.

Uued võimalused tuleb üles leida

Kuigi meie majanduse väljavaade on üsna tume, võib see pakkuda tööstusele ka võimalusi. Ühelt poolt on tähtis esikohale seada inimeste tervis ja töötajate ohutus viiruse leviku maksimaalseks tõkestamiseks ning teisalt tagada ettevõtete töö jätkumine. Kui suudame viiruse leviku kiirelt alla suruda, siis pakub see meie ettevõtetele lühikeses plaanis eeliseid rahvusvahelisel turul. Tööturu olukord võib pakkuda võimalusi nii vabanenud inimeste kui ka välismaalt naasnud spetsialistide palkamiseks

ettevõtetes, kus on piisavalt tellimusi.

Rahvusvahelistes tarneahelates jätkuvad muutused, liigne kontsentreeritus on neis selgelt välja tulnud.

Eestil võib olla võimalus mingites sektorites või segmentides turuosa võtta ja mahte kasvatada. Kogu tarneahela riski panemine ühele riigile või tarnijale, nagu see on olnud siiani, võib tulevikus rahvusvahelises äris olla ettevõtte jaoks liiga suur risk.

Eestis sõltume väga palju Skandinaavia turust. Ainuüksi Soome ja Rootsi turg moodustavad kokku kolmandiku kogu meie ekspordist. Swedbanki tehtud tööstusettevõtete uuringu kohaselt on Soome kolme olulisema turu seas igal teisel Eesti tööstusettevõttel ja Rootsi igal kolmandal ettevõttel. Samas pakuvad need turud meile jätkuvalt kasvuvõimalusi, kuna Soome impordist moodustavad tarned Eestist vaid 3,1%

Soovitused pandeemia mõjudega toimetulekuks

Likviidsuse juhtimisel valmistu negatiivseks stsenaariumiks: h Kärbi püsikulusid nii palju kui võimalik, et olla valmis järjekordseks ajutiseks müügi seiskumiseks. h Arvuta välja ettevõtte ellujäämiseks vajaliku puhvri suurus. h Hoia ja loo ettevõttes likviidsust. h Maanda ostjate makseriske. h Hoia hankijatega sidet makselimiitide säilitamiseks. h Räägi pangaga ja kindlasti teavita, kui asjad halvenevad. h Praegu ei ole sobiv aeg dividende välja maksta ja uut kallist sõidukit liisida.

Uute suuremahuliste investeeringute alustamisega on mõistlik oodata paar kuud kuni viiruse kontrolli alla saamiseni. Selle ajaga peaks olema paremini teada viiruse võimalik mõju teise poolaasta tellimustele ning võimalikele takistustele investeeringu elluviimisel, näiteks vajaliku tööjõu olemasolu ehitamisel, seadmete tarnijate poolt vääramatu jõu klausli rakendamine jne.

Kui praegu alustada suuremahulise uue investeeringuga, on vaja arvestada täiendavate puhvrite loomise vajadusega.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Väga tähtis on koostöö ja suhtlemine pangaga, eriti kui on näha probleemide tekkimist ning ettevõtte likviidsus muutub pingeliseks. Kus vähegi põhjendatud, saab pank kaasa aidata lahenduste leidmisel, kas siis maksepuhkuse või muude ettevõtte likviidsust toetavate vahendite abil, sh KredExi meetmete abil. Oleme pandeemia tõttu surve alla sattunud ettevõtetel lihtsustanud maksepuhkuse taotlemise võimalust, millega saab laenu põhiosa maksed kuni kuus kuud edasi lükata. Lisatasusid sellega ettevõtetele ei kaasne. Maksepuhkuse taotlemisel on pangale oluline selge ja põhjendatud tegevusplaani olemasolu. Erakorralise olukorra alguses tegi pank esimese kümne päevaga ettevõtetele maksepuhkuse andmiseks enam kui tuhat otsust.

KÜSIME ETTEVÕTJALT

KUIDAS TULETE TOIME KÄIBELANGUSEGA?

FELIKS MÄGUS

SIIM PUKK

Nordic Hotel Forumi tegevdirektor

UpSteami turundusjuht

C

OVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud üleilmsed piirangud on toonud kaasa valdava osa Eesti hotellide sulgemise. Nordic Hotel Forum on üks vähestest hotellidest, mis piiratud mahus siiski teenuseid pakub. Meil on käigus väga väike osa numbritube ja müüme eineid kaasa.

Oleme välja töötanud uusi müügitooteid ja püüame olla abiks neile, kes meie tervise kaitsmiseks tööd teevad.

Müügitulu on vähenenud peaaegu nullini. Seetõttu oleme viinud kulud nii madalale kui võimalik, palunud mõistvat suhtumist meie töötajatelt ja kõikidelt partneritelt. Ettevõtte ellujäämiseks kavatseme kasutada ka riigi pakutavaid abiprogramme ja loodame, et saame hoiduda suurtest koondamistest. Kuigi praegu mingeid positiivseid trende viirusevastases võitluses ei paista, loodame siiski, et kriis ei veni liiga pikaks ja saame alustada aeglast, aga järjekindlat taastumisperioodi.

P ANNIKA PILLERPAU 4Sistersi tegevjuht

U

pSteami käive langes eriolukorra kehtestamisega peamiselt seetõttu, et aktiivseim kliendisegment oli kontorihoonetes. Reageerisime kiiresti ja tõime ühe nädalaga välja uue toote koos platvormiga, mille fookus on kortermajadel.

Praeguseks on meiega koostööd alustanud juba 20 korteriühistut ja uusi lisandub igal nädalal.

Selleks, et pakkuda kliendile senisest suuremat turvalisust, lisasime oma sisepesupaketile salongi tasuta desinfitseerimise, mis on saanud positiivset vastukaja.

Tänu kiirele tegutsemisele oleme praeguseks käibe endises mahus taastanud ja liiga suuri kaotusi pole pidanud kandma. Olukorrast tulenevalt anname endast parima, et tõsta ka kuluefektiivsust ning ühikukasumit.

ärast eriolukorra väljakuulutamist, kui keelati ära kogunemised ja üritused, langes meie käive ligi 95%.

Sattusime kohe löögi alla ja saime valusalt pihta.

Võtsime eelmise aasta lõpus riski, laienesime, kolisime suuremale pinnale, avasime kohviku ja palkasime inimesi juurde. Praeguseks oleme kahjuks pidanud koondama pooled oma töötajatest, teine pool on veel ohus. Suure tõenäosusega saame kasutada töötajate abistamiseks riigi pakutud töötukassa töötasuhüvitist, kuid ettevõtet see suures plaanis ei aita. Töötajatele on meede abiks kaheks

kuuks ja jääb vaid loota, et eriolukorrast väljumisel tuleb ka riik appi.

Praeguseks on catering’i käive 100% maas, saame toimetada miinimumi viidud meeskonnaga kohviku hommiku- ja lõunasöögi pakkumisel ning kaasamüügil. Selle teenuse müügiga me siiski ära ei ela, lihtsalt proovime olla n-ö pildil ning anda töötajatele osalisegi koormusega tööd.

Praegu püsime püsti vaid koostööpartnerite vastutulekul ning kokkulepetel, ning jääme lootma, et olukord ei veni liiga pikaks.

Kas kunagi saame endise mahuga töötada ja kaua koostööpartnerite kokkulepped püsivad, näitab aeg.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

13

MAKSUD

Ülevaade riigi

MAKSUMEETMETEST ETTEVÕTETE TOETAMISEKS Kaubanduskoja juristid koostasid ülevaate riigi maksupaketist, mille eesmärk on leevendada koroonaviiruse levikust ja eriolukorra kehtestamisest tingitud negatiivseid mõjusid ettevõtetele. Maksupaketist leiab näiteks kütuseaktsiiside vähendamise, maksuvõlalt intressi peatamise ning juhatuse liikmetele ravikindlustuse tagamise eriolukorra ajaks.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Ajutiselt langetatakse kütuseaktsiise

Diislikütuse aktsiis väheneb 49,3 sendilt 37,2 sendini liitri kohta. Riik eeldab, et aktsiisi langetamine vähendab diislikütuse hinda 14,5 sendi võrra liitri kohta. Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse aktsiis väheneb 13,3 sendilt 10 sendile liitri kohta.

Elektrienergia aktsiisimäär langeb 4,47 eurolt ühele eurole MWh kohta.

Maagaasi aktsiis väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 m3 kohta, mis on umbes sama 2017. aasta tasemega. Vedelgaasi aktsiis langeb ligi kaks korda. Lisaks väheneb kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorimaagaasi, veeldatud olekus mootorimaagaasi ning diislikütuse komponentide aktsiis.

Kütuste aktsiisid vähenevad ajavahemikul 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022.

Ravikindlustus ei katke eriolukorra ajal

Ravikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt ei katke juhatuse liikme, nõukogu liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava inimese ja ettevõtlustulu maksu maksja ravikindlustus ka juhul, kui tema tasult ei maksta eriolukorra ajal sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Nimetatud inimeste kindlustuskaitse kestab kuni eriolukorra lõppemise kuule ülejärgneva kuu 10. kuupäevani.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

MAKSUD

Sotsiaalmaksuseaduse muudatuse kohaselt tuleb tööandjal tasuda sotsiaalmaksu üksnes tehtud väljamakselt, mitte vähemalt kuumääralt.

See erisus kehtib 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai kohta. Muudatusest saavad kasu tööandjad, kelle töötajate töötasu on väiksem kui 540 eurot kuus. Seega võivad muudatusest kasu saada tööandjad, kelle töötajad on osalise töökoormusega või palgata puhkusel. Töötajate ravikindlustuse staatust nimetatud muudatus ei mõjuta.

Sotsiaalmaksuseadusesse tuleb erisus ka FIE-dele. FIE-de puhul tasub riik maksuhaldurile FIE eest selle aasta esimeses kvartalis määratud sotsiaalmaksu avansilise makse summa.

Muudatused seoses maksuintressidega

Maksukorralduse seadusesse lisandub säte, mis peatab alates 1. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni maksuvõlalt intressi arvestamise ja tasumise kohustuse.

See tähendab, et ettevõtted ei pea sellel perioodil koostama intressiarvestuse kandeid ega tasuma maksuintressi. Muudatus puudutab nii varem tekkinud kui ka alates 1. märtsist tekkinud maksuvõlgadelt intressi arvestamist. Muudatuse mõjul peatub intresside tasumine ka ajatatud maksuvõla puhul.

Lisaks väheneb üldine maksuintressi määr pärast eriolukorra lõppemist kuni 2021. aasta 31. detsembrini 0,06%-lt 0,03%-ni päevas.

Maksukorralduse seaduse muudatus annab maksuhaldurile ka õiguse

vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära. Maksuhaldur võib 2020. aasta 1. maist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressi määra kuni 100% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Muudatus puudutab ka kehtivaid maksuvõla tasumise ajagraafikuid.

Praegu on lubatud vähendada ajatatud maksuvõla intressi määra kuni 50%.

Maksuandmeid ei avalikustata

Maksukorralduse seadusesse lisandub säte, mis võimaldab maksu- ja tolliametil peatada veebis andmete avaldamise ettevõtjate tasutud maksude ja nende juures tööd tegevate inimeste arvu kohta. Maksuandmete avalikustamise võib peatada eriolukorra väljakuulutamisest kuni kahe kuu möödumiseni eriolukorra lõppemisest. Muudatust põhjendab riik sellega, et maksuandmete avaldamine praegusel ajal ei anna adekvaatset pilti ettevõtjate maksukuulekuse kohta.

Praeguseks on maksu- ja tolliamet ajutiselt sulgenud maksuvõlapäringu ehk hetkel ei ole võimalik kontrollida, kas tehingupartneril on maksuvõlg või mitte. Kuigi maksuvõla infot ei avalikustata, siis riigihangetel ei saa endiselt osaleda ajatamata maksuvõlgadega pakkujad.

Madalam käibemaks osale toodetele

E-raamatutele, elektroonilisele õppekirjandusele ning elektrooniliselt kättesaadavatele ajakirjandusväljaannetele hakkab kehtima vähendatud käibemaksumäär 9%. Vähendatud käibemaksumäära ei saa kohaldada juhul, kui väljaanne on peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaanne. Praegu kehtib vähendatud määr vaid paberil raamatutele, töövihikutele ja perioodiliselt väljaantavatele trükistele. Muudatused jõustuvad selle aasta 1. mail.

Maksupakett on veel arutlusel Riigikogus

Alates 1. maist on e-raamatute käibemaks samasugune nagu paberil raamatutel: 9%.

Foto. Scanpix/Alar Truu

Sotsiaalmaksuga seonduvad muudatused

Maksupakett on praegu Riigikogu menetluses ning sellega saab lähemalt tutvuda Riigikogu kodulehel (eelnõu 169 SE). Kuna Riigikogu ei ole veel maksupaketti vastu võtnud, siis võib juhtuda, et selles tehakse veel muudatusi. Riigikogu plaanib maksupaketi lähiajal vastu võtta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

15

KASULIKKU

Koroonaviirusel on majandusele enneolematu mõju. Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu on langenud suur koormus ettevõtjatele, kes ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita ja on sunnitud neid ümber korraldama.

Püsi kodus!

Foto: Shutterstock

MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

Koroonaviirus, eriolukord ja

LEPINGULISED KOHUSTUSED

V

õlaõigusseadus annab ettevõtjale võimaluse vabaneda vastutusest vääramatu jõu asjaoludele tuginedes. Raha tagastamise asemel võib lepingut rikkunud pool aga pakkuda rikkumise heastamist.

võlgniku mõjuulatusest väljaspool olevad asjaolud. Seega peaksid koroonaviiruse levikust tingitud avaliku võimu poolt kehtestatud piirangud liigituma vääramatuks jõuks.

Kas koroonaviirus on vääramatu jõud?

Tõenäoliselt ei ole ettevõtjad siiani vääramatu jõu klauslile lepingus palju tähelepanu pööranud, kuid nüüd tasub seda teha.

Sõlmitud lepingute puhul tuleb esmalt vaadata, mida on lepingus mainitud vääramatu jõu olukorra

Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal arvestada. Näiteks pole vääramatu jõud olukord, kui alltöövõtjad ei saa oma tööga hakkama või on töötajaid haigestunud. Siis tuleb palgata uued töötajad.

Küll aga liigituvad vääramatu jõu alla viiruse tõttu eri riikide poolt kehtestatud piirangud (reisimisele, kaupade liikumisele, viibimiskeelud, ürituste ärajätmine jms), sest need on

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Mida ütleb leping vääramatu jõu mõiste kohta?

kohta. Kuna viirus on suhteliselt uus nähtus, on ebatõenäoline, et vääramatu jõu klauslid viitaksid selgesõnaliselt koroonaviiruse puhangule. Seega peaks lepingus olema viidatud muudele kaasnevatele sündmustele, nagu epideemiad, pandeemiad, avaliku võimu tegevus (kehtestatud eriolukorrad, liikumispiirangud).

Kui lepingus on vääramatu jõu klauslit reguleeritud teisiti kui seaduses, siis saab määravaks lepingus olev sõnastus.

Juhul kui pooltevaheline leping vääramatut jõudu ei puuduta, kohaldub

Vääramatu jõu asjaoludele tuginemine ei tähenda siiski, et kohustatud isik millegi eest ei vastuta.

KASULIKKU Eesti ettevõtete vahel sõlmitud lepingute puhul võlaõigusseadus.

Kuidas käituda vääramatu jõu olukorras?

Vääramatu jõu asjaoludele tuginemine ei tähenda siiski, et kohustatud isik millegi eest ei vastuta. Vääramatu jõud kui vastutusest vabastav asjaolu tähendab seda, et juhul kui üks lepingupool jätab vääramatule jõule viidates lepingu täitmata, ei ole võimalik oma kohustuse täitmata jätnud ettevõtjalt nõuda kahju hüvitamist ega leppetrahvi kuni vääramatu jõu mõju möödumiseni.

Tasub teada, et vääramatu jõud ei ole takistavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel. Raha maksmise kohustus peab olema takistatud väga konkreetse asjaolu tõttu. Näiteks kui pangad on kinni pandud või välismaksed on keelatud. Ainult seda võidakse lugeda vääramatu jõu asjaoluks, mis takistab raha maksmise kohustuse täitmist.

Juhul kui ettevõtja otsustab vääramatut jõudu kohaldada, tuleb sellest viivitamatult teavitada ka teist poolt ja otsida lahendusi. Vastasel juhul võib olla keeruline hiljem vääramatu jõu asjaolule tugineda.

Isegi juhul, kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, kuid ettevõtja ei suuda täita lepingust tulenevat kohustust või tähtaega, tuleks sellest partneritele kohe teada anda. See aitab ka partneritel valmistuda ja sel moel kogukahju vähendada.

Millal pakkuda kohustuse täitmise asemel heastamist?

Võlaõigusseaduse §-s 107 on kohustust rikkunud poolele ette nähtud võimalus raha tagasimaksmise asemel oma rikkumine heastada. Seaduse järgi tohib heastamist pakkuda, kui heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik, heastamine ei tekita kahjustatud poolele põhjendamatuid ebamugavusi või kulutusi ning kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi

heastamisest keelduda. Kohustust rikkunud lepingupool peab rikkumise heastama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on teisele poolele heastamise kavatsusest teatanud.

Praktikas võiks teenuse puhul heastamine seisneda näiteks kokkulepitust teistsuguse, kuid sarnase teenuse osutamises ja/või selle osutamises kokkulepitust hiljem. See võib kõne alla tulla olukorras, kus ettevõttelt on teenus tellitud, selle eest on makstud (teatripilet, spaapakett jms), kuid kliendile raha tagasimaksmine võib kaasa tuua raske majandusliku olukorra, halvimal juhul pankroti.

Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt peaks heastamise võimalus olema võimalikult sarnane ärajäänud teenusele.

Heastamist saab pakkuda üksnes juhul, kui teine pool ei ole veel lepingust taganenud või seda üles öelnud.

Seega peaksid ettevõtjad, kes soovivad kasutada heastamist, kahjustatud lepingupoolele vastavasisulist soovi esimesel võimalusel väljendama.

MIDA EDASPIDI LEPINGUTE SÕLMIMISEL SILMAS PIDADA?

M

õistlik on kaardistada lepinguga seotud riskid ja kirjeldada need lepingus võimalikult täpselt.

Põhjalikumalt tuleks läbi mõelda, kas suudetakse lepingut täita ja mis saab siis, kui seda ei suudeta.

Läbi tasuks mõelda ka see, kuidas lepingupartner saaks tagada oma kohustuste täitmist. Kas on vajadus tagada ettevõtte kohustuse täitmist?

Käendus ja garantii on tagatised, mis aitavad võlausaldajal tagada võlgniku kohustuse täitmist. Käendus sobib eelkõige kohustuse täitmise tagamiseks juhul, kui tagatise andja on füüsiline isik. Kui tagatise andjaks on ettevõte, siis tuleks eelistada garantiid,

Foto: Scanpix

Majandus on käsipiduri peale tõmmanud. Kindlasti on vaja arvestada, et praegu Eestis ja maailmas kehtiv olukord võib avaldada veel mõnda aega mõju ka lepingulistele suhetele, muu hulgas tarneahelatele.

kuna seda on võimalik maksma panna ilma pikki ja keerukaid kohtuvaidlusi pidamata.

Kindlasti tuleks edaspidi vääramatu jõu klauslile pöörata suuremat tähelepanu ja jälgida, et need klauslid rakenduks koroonaviiruse, pandeemiate, riiklike eriolukordade ja avaliku võimu sekkumistest tingitud olukordade puhul.

Kokkuvõttes soovitan ettevõtjatel leida nutikaid lahendusi oma lepingu-

Vääramatu jõud ei ole takistav asjaolu rahaliste kohustuste täitmisel, v.a siis, kui pangad kinni pannakse. Seetõttu ei saa näiteks kaubanduskeskuse rentnikud jätta pinna eest renti maksmata.

liste kohustuste täitmiseks tulevikus.

Klientidel soovitan aga praeguses eriolukorras olla paindlik ja leppida raha tagasiküsimise asemel mõistlike heastamisettepanekutega.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

17

KASULIKKU

Ettevõtja, pane tähele! Ära lange skeemide lõksu!

Eesti ettevõtetele saadetakse endiselt European Business Number’i pakkumisi.

Tegemist on skeemiga, milles palutakse ettevõttel uuendada oma andmeid, et need oleksid vastavas registris kättesaadavad. Saadetava dokumendi kujundus võib aga jätta veidi eksitava mulje selle sisu kohta.

E

namasti saadab selliseid pakkumisi Saksa ettevõte, kuid on juhtumeid, kus samasisulised pakkumised on tulnud ka mõne teise riigi ettevõttelt. Ka saadetavad dokumendid võivad välimuselt mõneti erineda, kuid sisult on need sarnased.

Süütu andmete küsimine polegi nii süütu

Eesti ettevõttele saadetakse (tavaliselt eeltäidetud) ankeet, kus on suurelt kirjas „EBN European Business Number“ või „EU Business Register“, milles palutakse vaadata üle oma ettevõtte andmed ning tagastada allkirjastatud dokument postiga. Saadetav ankeet jätab oma vormilt ja kujunduselt mulje, et tegemist oleks justkui Euroopa Liidu ametliku ja ettevõtja jaoks kohustusliku toiminguga ega too kaasa mingeid lisakohustusi. Näiteks võib dokumendil olla suurelt kirjas „Company Data Control“, justkui palutaks ettevõtjal kohustuslikus registris juba olemasolevad andmed lihtsalt üle kontrollida. Tegelikult ei ole see seotud ühegi ametiasutusega ja dokumendi lõpus on väikses kirjas välja toodud, et tegemist on tasulise reklaamiteenuse tellimisega.

Oluline on teada, et European Business Number’i omamine ei ole ettevõtetele kohustuslik. Kui allkirjastate ja tagastate EBN European Business Number’i või muu sarnase ankeedi, siis nõustute ka selles toodud tingimustega, näiteks sellega, et peate andmete aval-

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

damise eest maksma tasu. Summa võib eri ankeetide puhul erineda, tavaliselt on see 771 eurot aastas. Enamasti on leping ka tähtajaline ja kehtib kolm aastat, ilma et seda saaks varem niisama üles öelda. Tasu kohta esitatakse ettevõttele arve. Kui aga arvet ei maksta, järgnevad sellele meeldetuletused ning nõudekirjad, mis on juba suurema rahasumma ja viivistega.

Ettevõtja ei pruugi kohtus võitu saada

Kahjuks ei saa välistada, et EBNettevõte pöördub kohtusse, mis on küll väheusutav, kuid risk on siiski olemas.

Mida sellises olukorras kohus otsustab, sõltub konkreetsetest asjaoludest.

Näiteks pöördus EBN-ettevõte Tšehhi kohtusse ja eelmisel aastal tegi apellatsioonikohus otsuse nende kasuks.

Kohus asus seisukohale, et tegemist ei ole pettuse või eksitava dokumendiga ning et Tšehhi ettevõttel tuleb maksta kõik lepingujärgsed tasud, viivised ja ka kohtukulud. Varasemaid Saksamaal tehtud otsuseid, mis tehti lõksu langenud ettevõtete kasuks, arvesse ei võetud. Tegemist on konkreetselt Tšehhi kohtu otsusega ja seda, mida Eesti kohus sarnase skeemi puhul

otsustaks, ei saa ette öelda, sest see sõltub kõikidest üksikasjadest, mis lahendatavas olukorras esinevad. Näiteks võib oluliseks osutuda see, milline on allkirjastatud dokumendil olev informatsioon, kas ettevõtja on mõne arve ka juba ära maksnud jm.

Kui allkiri all, võiks siiski lepingu üles öelda

Seega soovitan ettevõtjatel olla väga tähelepanelik ja vältida selliste kahtlaste dokumentide allkirjastamist.

Juhul kui aga olete juba allkirjastanud ja seega lepingulisse suhtesse astunud, võiks esmalt kirjutada teisele poolele kirja, millega ütlete teievahelise lepingu üles, põhjendades, et tegemist on pettusega. See aitab vältida eelkõige olukorda, et leping pikeneb automaatselt ja nõutakse järjest uusi aastamakse.

Küll aga tuleb tõsiselt läbi mõelda ja kaaluda, kas juba väljastatud arveid tasuda või mitte. Mõlemal variandil on kahjuks riskid ja tuleb teha kaalutletud otsus, kuidas edasi toimida.

Tegemist on vaid ühe näitega sellest, kuidas ettevõtjaid lõksu püüda võidakse. Petuskeeme on aga erinevaid, mistõttu tuleb dokumentide allkirjastamisel, arvete maksmisel, info edastamisel jms olla alati tähelepanelik, et vältida võimalikke negatiivseid tagajärgi.

Kui teil tekib mõne skeemiga seonduvalt probleeme või küsimusi, võite ühendust võtta kaubanduskoja juristidega: juristid@koda.ee.

KASULIKKU

5

SOOVITUST, KUIDAS SKEEMIDE LÕKSU MITTE LANGEDA

[¹] Loe alati kõiki ankeete ja kirju

hoolikalt, ka väikest kirja, kus võivad olla kirjas suurimad konksud. Juhul kui on viidatud lisatingimustele, siis tuleb ka need hoolikalt läbi lugeda.

[2] Kahtluse tekkimise korral uuri

internetist kirja saatja tausta ja selgita välja, ega varem ei ole selle saatjaga seonduvalt pretensioone esitatud. Tihti annab juba kiire otsing teavet selle kohta, kui keegi on sarnase petuskeemi ohvriks langenud. Sellisel juhul tasub pöördumine jätta tähelepanuta ja sellele mitte vastata.

[₃]

Ära allkirjasta ühtegi dokumenti, mille sisu ei ole sulle lõpuni arusaadav.

Iga allkirjaga kinnitatud dokument võib osutuda lepinguks, millega kaasnevad kohustused (näiteks tasu maksmise kohustus).

[4]

Ära avalda oma ettevõtte andmeid, kui pole selge, kes neid küsib ja miks. Ettevõtete kohta käivaid andmeid ei küsita üldjuhul posti teel saadetavate ankeetide abil. Seetõttu suhtu kõikidesse sellelaadsetesse kirjadesse ettevaatusega.

Oluline on teada, et European Business Number’i omamine ei ole ettevõtetele kohustuslik.

[⁵]

Vajaduse korral koolita ja teavita sel teemal ka oma töötajaid, kes arvete tasumise ja asjaajamisega iga päev tegelevad.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

19

UUS LIIGE

Fotod: erakogu

Mayeri osales CIIE 2019 messil Shanghais, kus arendusjuht Tanel Martin andis intervjuu kohalikule telekanalile, millel on umbes 100 miljonit vaatajat.

KUIDAS KABJAMÄÄRDE TOOTJAST SAI BALTIKUMI SUURIM KODUKEEMIATEHAS maale. Pärast Venemaa turu äralangemist liikusid ettevõttes asjad allamäge ja 1990. aastate lõpuks seisis Mayeri kuristiku äärel. Vaja oli välja mõelda midagi uudset. Seepärast loodi aastal 2001 ettevõtte asutaja Richard Mayeri auks bränd Mayeri, et toota keskkonnasõbralikke pesu- ja puhastusvahendeid.

PIIA MAI KASEMAA Mayeri turundusjuht

Aastal 1889 asutas baltisakslane Richard Mayer Baltikumi esimese keemiatehase, mis tänapäeval kannab asutaja auks taas nime Mayeri.

130 aastat tagasi olid tehase esimesed tooted juustuvärvid ja kabjamääre, mida müüdi Baltikumis ja Peterburis.

Esimese maailmasõja ajal tootis ettevõte sõja tarbeks püssirohtu.

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Kaheksa aastaga kolmekordne kasv

P

raeguseks on Mayerist saanud Baltikumi suurim ja Euroopa üks innovaatilisemaid kodukeemiatehaseid, mis müüb oma toodangut peamiselt Skandinaavias ja Baltikumis, kuid ka Venemaal, Poolas, Saksamaal, Belgias ja Armeenias. Lähiajal on plaanis laieneda ka Hiina turule.

Enne Eesti taasiseseisvumist oli Mayeri põhitoodang Liilia ja Fermenta plekieemaldusvahendid, mida turustati ja turustatakse seni Balti riikides, kuid varem müüdi vagunite kaupa Vene-

Kuigi ettevõte ei saavutanud edu kohe igal turul, võitis bränd siiski mitmel pool tarbijate südame ja ettevõte hakkas kasvama. Samas asusid rünnakule sama sektori gigandid, ka 2009. aasta majanduskriis räsis ettevõtet meeletult ja see päädis suure müügilangusega.

Siiski on alates 2011. aastast müük liikunud ainult tõusvas joones. Sellest ajast peale on Mayeri saavutanud kolmekordse müügikasvu, jõudes 2019. aasta lõpuks umbes 13 mln eurose käibeni. Prognoosime, et mõne aastaga kasvab müügimaht kaks-kolm korda.

Toodete vastu tunnevad huvi ka rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted – näiteks müüakse Mayeri toodangut

UUED LIIKMED ühes maailma suurimas jaeketis Carrefour ning huvitatud on ka mitu maailma suurimat jaeketti nii Euroopas kui ka Hiinas.

Keskkonnasõbralikkus ennekõike

Paljudel Mayeri toodetel on nii Euroopa ökomärgise sertifikaat, mis tunnustab ettevõtte toodangu keskkonnasõbralikkust ja kõrget kvaliteeti, kui ka Põhjamaade Allergia- ja Astmaliidu sertifikaat, mis kinnitab toodete ohutust tarbija tervisele. Mayeril on Euroopas kõige laiem ökomärgist kandev pesupesemisvahendite portfell.

Toorained on valitud hoolikalt, kasutusel on biolagunevad koostisosad, ei kasutata ohtlikke koostisosasid ning mikroplasti kasutamine on viidud miinimumini. Lisaks toodab Mayeri innovaatilisi tooteid ning kasutab pakendamisel taaskasutatud plaste ja kilepakendeid. Kilepakendid on

Mayeri toodangut müüakse ühes maailma suurimas jaeketis Carrefour. kaalult kergemad ja sisaldavad seega umbes 75% vähem plasti kui pudelid ja kanistrid.

Aastal 2017 tegi ettevõte investeeringu geelkapslimasinasse, kuhu investeeriti kogu kasum, et hakata tootma ökomärgisega pesugeelikapsleid. Praeguseni on Mayeri ainus, kes toodab Euroopas ökomärgisega kolmekambrilisi pesugeelikapsleid, ja ka ainus ettevõte, kes toodab Põhjalas ise geelkapsleid. Geelkapsleid otsustasime tootma hakata seetõttu, et tarbijad hindavad kasutusmugavust ning geelkapslite segment kasvab tublisti.

Geelkapslid on kõrge kontsentreeritusega pesuvahendid, kus maksimaalne veesisaldus on 5%, samas kui enamiku tootjate pesugeelid sisaldavad 70–80% vett.

2018. aastal hakkas Mayeri kasutama mitmeid PET-pudeleid, mis on tehtud 50% taaskasutatud plastist.

Toodame umbes 80% PET-pudelitest ise.

PEHD-pudelid, korgid ja papp-pakendid ostame sisse lähipiirkonna tootjatelt, kuid aastaks 2025 on eesmärk toota vähemalt 70% pakendivajadusest ise.

Elektrienergia tootmiseks on meil päikesepaneelide park ja soojusenergia tootmiseks katlamaja, kus kogu soojusenergia toodetakse hakkepuidust, mis on tehtud rämpspuidust/ hakkepuidust.

HARJUMAA ADM INTERACTIVE OÜ

Digitaalse teeninduse, müügi- ja turunduslahendusi loov digiagentuur.

ADVOKAADIBÜROO LION LAW OÜ

Nõustamine kõigis õigusvaldkondades.

ALEKSEI MIHHAILOV FIE

Metallkonstruktsioonide lammutamine ja kraanaga tõstetööd.

ALKOHOLITOOTJATE JA MAALETOOJATE LIIT MTÜ

Veini ja kange alkoholi tootjate ja maaletoojate katusorganisatsioon.

AUREA REGINA OÜ

Numismaatikatoodete, vääris- ja tavametallist müntide müük.

B2B GROWTH OÜ

PLAKIT OÜ

Tarkvara testimisteenuse pakkumine.

RABEN EESTI OÜ

Kaubavedu maanteel.

Transport ja logistika.

REMAS GRUPP OÜ

Üldehitusmaterjalide hulgija jaemüük.

SCANVIC CHEM OÜ

Naturaalse ja sünteetilise kautšuki ja kummi hulgimüük keemiatööstusele.

TIIDO JA PARTNERID KEELEAGENTUUR OÜ Suuline ja kirjalik tõlge.

TREDCOR OÜ

Kakaoubade ost-müük.

Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

IDA-VIRUMAA

BAUMER OÜ

ART DEPOO OÜ

Ajutise tööjõu rent.

BUSINESSRENT OÜ

Reklaamibüroo.

Vabaaja- ja sporditarvete väljaüürimine ja kasutusrent

JÕGEVAMAA

DIAWAY OÜ

Põranda- ja seinakatete paigaldus.

Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük.

DIRECT KINDLUSTUSMAAKLER OÜ

KRIHAUS GRUPP OÜ

JÄRVAMAA

Kindlustuslahenduste otsimine juriidilistele isikutele.

MOOBELSL OÜ

ESINST OÜ

TÜRI KRISTLIK MISJONIKOGUDUS MTÜ

Reisikorraldajate tegevus.

ESTEMPLOY OÜ

Ajutise tööjõu rent.

ESTOLUMBER OÜ

Puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük.

EUROROWING OÜ

Spordiinventari tootmine ja müük.

FRUIT-FOOD OÜ

Puu- ja köögivilja hulgimüük.

Täispuidust mööbli tootmine.

Kogudus.

LÄÄNEMAA RICO OÜ

Sojavahast lõhnaküünalde ja aroomivahade tootmine.

LÄÄNE-VIRUMAA NOH PRODUCTION OÜ

GUIDE MARKETING OÜ

Sotsiaalmeedia turundus.

Digitaalne reklaamiagentuur.

HIMBALT TRADE OÜ

PÄRNUMAA

Ajalehtede ja ajakirjade väljaandmine.

Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine.

IMD ENGINEERING OÜ

Laevaseadmete ja -osade müük.

K SECURITY OÜ

JETMAR OÜ

Elektriinstallatsiooni tööd.

TARTUMAA

Turvateenused. Valvetehnika müük, paigaldus ja hooldus.

NEXO SERVICES OÜ

LOCALISED WEB OÜ

RE METAL OÜ

Kirjalik ja suuline tõlge.

MARISELL GROUP OÜ

Sanitaarseadmete jm ehitusmaterjalide hulgimüük.

NCC & PO AS

Vedelike ja gaaside ladustamine.

Virtuaalrahaga seotud tehingud.

Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite kokkuost.

SPEYS OÜ

Logistiliste protsesside digitaliseerimine, militaar- ja strateegiliste kaupade logistika.

O KAKS SERVICE OÜ

Ventilatsioonisüsteemide ehitus.

PADAR PRODUCTION OÜ Muusika tootmine.

Kontserdikorraldus.

Veebruaris ja märtsis lisandunud uute liikmete nimekirja näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

21

KOGEMUS

Mida on juhtidel õppida

SPORDIPSÜHHOLOOGIAST? Veebruarikuu Juhtide Klubis vesteldi spordipsühholoogiast. Mida on sellest valdkonnast juhtidel õppida ning millistel teemadel ise eeskujuks olla?

ELINA KIVINUKK spordi- ja soorituspsühholoogia konsultant, peaasi.ee koolitaja

E

estis on sport saavutanud erilise staatuse – tippsportlased on kangelased, kirkad medalid suurendavad rahvuslikku uhkust ning rahvusringhääling kajastab päev-päevalt, kuidas vigastatud sportlase õlg või põlv paraneb. See on üsna ainulaadne valdkond, mis on nii suure tähelepanu keskpunktis, ning kindlasti on sellest valdkonnast midagi õppida, kui vaadata spordipsühholoogia perspektiivist.

Kõige lihtsama määratluse kohaselt uurib spordipsühholoogia, kuidas mõjutavad psühholoogilised tegurid sooritust. Nii on see valdkond esitanud küsimusi, mis on võimaldanud avastada just spordile iseloomulikke teemasid, kuid usutavasti võivad kõik juhid ja eestvedajad sellest õppida. Allpool on vaatluse all kolm teemat: motivatsioon, treeneri tüübid ja tagasiside andmine.

Mida õppida motivatsiooni kohta?

Spordipsühholoogias on levinud enesemääratlemise teooria, mille kohaselt mõjutab inimese motivatsiooni kolme teguri kooskõla (vt selgitavat joonist): kompetents, sotsiaalsed suhted ning valikuvõimalus. Selleks, et inimesed tunneks soovi mingi ülesandega

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Tervisespordiga tegelemine on tavaliselt meelepärasem siis, kui teha seda kellegagi koos, sest hea seltskond motiveerib.

KOGEMUS veeritud, peab tal tekkima tunne, et ta on ise otsustanud ühe või teise tee kasuks.

Treenerid võivad julgustada sportlasi kaasa võtma oma lemmikmuusikat, mida taustaks mängida, hooajaeesmärkide seadmisel võib iga meeskonnaliige avaldada oma arvamust. Kindlasti on juhtimiseski arvukaid võimalusi inimestele valikute andmiseks ning juhina tuleb olla hoolikas, et mitte oma egoga inimeste valikuid ja initsiatiivi kitsendada. Üks tunnustatud filmirežissöör jagab oma kogemust näitlejate värbamisel: „Sa pead nägema ränka vaeva, et saada oma filmi just parimad näitlejad. Kui sa aga oled nendega juba filmivõtetel, siis sa ei tohi neid segada, las nad lihtsalt teevad oma tööd, mida nad suurepäraselt oskavad.“

Kompetents Saan hakkama

Autonoomsus Võin valida

Mis mõjutab motivat siooni?

Seotus, suhted Ma ei ole üksi

Mida õppida sporditreeneritelt?

Igal juhil on oma eeskujud ja mõjutajad, kes on kujundanud temast ainulaadse juhi. Vahel on need juhid olnud innustavad näited, teinekord on olnud hoiatuseks. Ka spordivaldkonnas on treenereid, kes on avaldanud: „Olin alguses selline

Selleks, et inimene oleks motiveeritud, peab tal tekkima tunne, et ta on ise otsustanud ühe või teise tee kasuks.

Foto: Shutterstock

tegelda, ei tohi ülesanne olla liialt keerukas ega tekitada ebakindlust. Kui näiteks spordivõõrale anda esimeseks spordiga tutvumise võimaluseks joosta täispikk maraton, ei toeta see motivatsiooni ning jätab inimese endiselt diivanile lösutama.

Teine oluline mõjutaja on seltskond ja toetavad suhted. Ilmselt mõistab igaüks, kui oluline roll on headel suhetel – seesama lösutaja läheb rõõmsama meelega jalutama kellegagi koos, isegi tööle läheme parema meelega, kui ees ootab rõõmsatujuline kolleeg.

Kolmas oluline asjaolu on valikuvabadus. Selleks, et inimene oleks moti-

treener, nagu ma ise ette kujutasin, et on edukas: olin range, karjusin ja karistasin, sest selline oli olnud minu treener.“ Samalaadset kogemust jagab ka võimlemistreener Valorie Kondos Field ehk Miss Val oma raamatus „Life Is Short, Don’t Wait to Dance ...“. Ta toob välja treenerite välimääraja, kinnitades, et samad tüübid esinevad ka ärimaailmas.

Ta jaotab juhid h allaandjaks, kes on rõõmutud pessimistid ning kelle edu on juhuslik ning kes sageli süüdistavad oma ebaedus väliseid asju, nagu väikest eelarvet või halbu treeningtingimusi; h nartsissistiks, kes näevad asju vaid iseenda vaatepunktist ning kelle tunneb ära väljenditest, nagu „minu meeskond”, „minu sportlased”, „minu ainulaadne treeningprogramm”; h strateegiks, kes keskenduvad mängu statistikale, mitte sportlastele, teades, et tugev treeningplaan peab toetama võistluslikkust;

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

23

AUSTATUD ÄRILIIDER! Kindlustusmaaklerfirma DKM pakub teenuseid äririskide juhtimiseks sobivate kindlustuslahenduste otsimisel Teie ettevþtte jaoks.

   

kindlustamist Ettevþtte juhtkonna vastutuskindlsutust Finantsriskide kindlustamist ja lepingute garantiid TÜÜtajate tervise- ja ravikulude kindlustamist Tootmishoonete, tehnilisterajatiste, eriseadmete ja mehhanismide, valmistoodangu ja veoste varakindlustust Samuti pakume mitmeid teisi kindlustuslahendusi Teie ettevþtte igapäevases majandustegevuses esinevate riskide maandamiseks.

Täiendav informatsioon kodulehel www.DirectKM.ee

Foto: Shutterstock

 Eriala- ning tsiviilvastutuse

h altruistiks, kes on omakasupßßdmatud ning arvestavad eelkþige oma juhendatavate vajadustega.

Miss Vali arvates on hea eestvedaja kombinatsioon altruistist, strateegist ja natukesest nartsissistist.

Lisaks annab Miss Val kasuliku juhise igale inimesele vestlusolukorras kasutamiseks: â€žĂœks suurimaid kingitusi, mida saame teisele inimesele anda, on vaigistada oma mĂľtted ja kuulata tĂľeliselt, kui keegi teine räägib. Hea on lahti Ăśelda vajadusest, et sul peab alati olema Ăľigus vĂľi et pead sĂľnastama sobiva vastuse.“

mĂľlemat ka vastu vĂľtta. Seepärast pakun siin praktilise vĂľimaluse iseenda tunnustamiseks ning seeläbi vĂľimalust saada paremaks eestvedajaks (vt „Harjuta positiivset suhtumist!“).

Elina Kivinukk tÜÜtab soorituspsĂźhholoogia valdkonnas muusikutega, kuid tema esimene armastus on sportlased. SeetĂľttu on ta käivitamas Eestis spordikaplanaati, et pakkuda sportlastele terviklikku toetust, pidades tähtsaks nii nende fßßsilist, psĂźhholoogilist kui ka vaimset arengut, sest terviklik inimene saavutab paremaid tulemusi. Lisainfo Facebooki lehelt „Spordikaplanaat Eestis“.

Mida spordist mitte Ăľppida?

Tegevusluba nr 4.1-1/59 info@DirectKm.ee +372 6 274 274

Valdkond, mida spordis on vaja arendada, on positiivse tagasiside andmine. Õigupoolest ei tea ma ßhtki valdkonda, kus positiivse tagasiside andmist vþib eeskujuks seada – kas see on sinu tee, hea juht, kus luua uus eestlasele sobilik rada? Tundub väga loogiline, et soorituses tuleb leida parandamist vajavad asjad ning kui need saab korda, läheb kþik paremaks. Oluline on mþelda ka medali teisele kßljele ning keskenduda asjadele, mis on juba hästi, mida on seni saavutatud, mis laadi muutusi on juba ellu viidud. Ka need märkamised on vajalikud, et minna edasi. Järjest enam olen veendunud, et hea juht peab oma kasvamisloos kogema nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet ning oskama

Harjuta positiivset suhtumist!

Pßhenda endale praegu seitse minutit ning lþpeta kirjalikult alltoodud laused. h Mulle meeldib, kui ‌ h Olen tänulik, et ‌ h Mþtted, mis panevad mind hästi tundma: h Milliseid proovikivisid sel nädalal ßletasin: h Mis on täna läinud hästi ja miks:

KOGEMUS

1000 ettevõtet AVAS LASTELE UKSED

Tänavune üle-eestiline algatus „Tööle kaasa!“ oli järjekorras juba kolmas. Tuhanded lapsed ja noored üle Eesti said käia tutvumas oma vanemate töö ja töökeskkonnaga ning mõtestada seeläbi ka enda õpingute vajalikkust või karjäärivalikuid.

LIISI HAAS kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

N

oored vajavad karjäärivalikute tegemisel varakult arusaama, mida tähendab töötamine ja millised on erinevad ametikohad.

Noorte teadlikkuse suurendamiseks kutsuti ellu algatus „Tööle kaasa!“, mis on suunatud peamiselt 1.–9. klasside õpilastele.

Algatuse raames avasid Eesti ettevõtted 17.–21. veebruarini vähemalt üheks päevaks uksed oma töötajate lastele, et luua neile koostöös koolide ja lapsevanematega paremad ja mitmekülgsemad võimalused tööeluga tutvumiseks. Õpilastele oli õpikogemuse paremaks mõtestamiseks ette valmistatud valik töölehti. Seejuures jagasid paljude koolide õpilased saadud kogemust pärast õppepäeva ka klassikaaslastega. Kokku osales seekordses ettevõtmises ligi 1000 tööandjat, 250 kooli ja 4000 õpilast.

Liituda oli võimalik kahel moel.

Esiteks ettevõtte algatusel, kus ettevõte korraldas praktilise õppepäeva oma töötajate lastele, sel juhul registreerus ettevõte. Teiseks oli võimalik huvi üles näidata ka koolil, et osaleda kogu klassi või kooliga. Sel juhul pöördus tööandja poole kool või lapsevanem ning registreerus kool. Registreeruda sai kodulehel www.töölekaasa.ee.

Vaata galeriid lk 26–27! „Tööle kaasa!” on Eesti KaubandusTööstuskoja algatus, mida viiakse ellu koostöös Eesti Töötukassa, SA Innove, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Karjäärinõustajate Ühinguga. Korraldajad tänavad kõiki osalenud tööandjaid, lapsevanemaid, koole ja õpilasi!

Positiivne tagasiside nii koolidelt kui ka tööandjatelt Algatuses osalenud tööandjatel ja koolidel paluti täita elektrooniline tagasisidevorm, millele vastas 54% registreerunud koolidest ja 60% tööandjatest.

Tagasiside oli väga positiivne ning nähti selget vajadust jätkata ka järgmistel aastatel. Toome välja vaid mõne näite osalenute kogemusest.

KOOLID h Tallinna Arte Gümnaasium: „Väga vahva ettevõtmine, mis toetab ainekava.” h Sinimäe Põhikool: „Väga tore projekt, kus õpilased saavad näha nii oma vanemate kui ka sõprade vanemate töökohti. Nad näevad pärismaailmas toimuvat ja see annab suurema motivatsiooni ka koolis õppida. Meeldis, et selles projektis oli vähe paberimajandust, ja töölehed, mida õpilastele kaasa andsime, olid varem ette valmistatud ning neid oli erinevaid.” h Mooste Mõisakool: „Osaleme kooliga teist aastat ja algatus meeldib nii õpilastele kui ka vanematele. Kuulume Ettevõtlike Koolide võrgustikku ja see toetab ka meie ettevõtlik olemist. Õpilased jagavad tööl kaasas oldud päeval kogetut ka koolitundides, näiteks ettevõtlustunnis, majandusõppes või mujal.” h Tartu Tamme Kool: „Väga vahva algatus ja tore on see, et initsiatiivi näitavad üles lapsevanemad koostöös oma tööandjaga, et lapsi külla kutsuda ning nende silmaringi avardada.”

TÖÖANDJAD h Akzo Nobel Baltics AS: „See on väga tore ja peresõbralik algatus. Lastel tekib arusaam, kuhu lapsevanem hommikul läheb. Ta ei saa aru, mis tähendab „tööle”. Lisaks on põnev sattuda tehnilisse maailma. Toetame algatust ja meil tekib ettevõttes uusi mõtteid seoses „Tööle kaasa!“ üritusega.” h Anna Kauplus OÜ: „Noortel oli huvitav ja teadmisterohke, aga kindlasti oli tore ka vanematel, kes said oma teadmisi lastele jagada. Igapäevaelus ei tule välja matemaatika, keelte ja korraliku käekirja vajadus. Aga tööl oli vaja kirjutada silte ja välja arvutada kilohinnad. Kauplust külastasid ka muukeelsed kliendid, kellest pidi aru saama – kui mitte keeleliselt, siis leidlikkusega.” h Kaubamaja AS: „Tööle kaasa!” päev on Kaubamajas alati väga oodatud.

Lapsed saavad võimaluse tutvuda erinevate valdkondadega ja saada osa oma vanema tööpäevast. Samuti on igal aastal lastele ette valmistatud sisukas programm, mis sellel korral oli keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemal.“ h Balti Spoon OÜ: „Väga tore üritus. Lastel oli põnev ja samuti vanematel.

Teadmine vanema tööst on lastel siiski väga tagasihoidlik, kohapeal sai asi palju selgemaks.”

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

25

GALERII

Foto: Häli Siimaste

EAS-is intervjueerisid lapsed töötajaid ja otsisid kaardilt paiku, kus EAS-i inimesed ametis on.

Põlva Maksimarketi tulevane puuviljaspetsialist, kümneaastane Deivid.

Foto: Eelika Tootsi

Foto: Moonika Kukk

Tänavu veebruari lõpus sai 4000 õpilast teada, mida tema ema või isa tööl iga päev teeb. Selleks andis võimaluse osalemine aktsioonis „Tööle kaasa!“, mille raames käisid 1.–9. klasside õpilased ettevõtetes vanemate tööde-tegemistega tutvumas. „Tööle kaasa!“ päev ei tähenda lihtsalt koolist vaba lõbusat päeva vanema töö juures. Selle eesmärk on tutvustada noorele tööd ja töökeskkonda ning võimaluse korral lasta neil täita ka erinevaid tööülesandeid. „Tööle kaasa!“ algatusest on kujunenud tore traditsioon, mis toimus esimest korda 2018. aastal.

Foto: Mari Koort

Tööle kaasa!

26

Eesti Lennuakadeemia. Lapsed said lennusimulaatoris tunda ennast piloodina ja ise õhusõiduki juhtimist proovida.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas said lapsed eduka tööpäeva eest tunnistuse.

GALERII

Foto: Malle Soosaar

Keskkonnaagentuur. Sünoptik Ele Pedassaare juhtimisel õpiti eristama ja ära tundma ohtlikke ilmanähtusi.

Foto: Merlin Roio

Foto: Valdo Jahilo

Foto: Grete Kägo

Eesti Raudtee pakkus võimalust tutvuda vedurijuhi tööga.

Saint Gobain Glassis räägiti ettevõtte tegevusest.

Rahva Raamatus sirvisid lapsed raamatuid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

27

MAJANDUS

Tekst ja fotod: Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon

LEEVENDAB KOROONAVIIRUSE MAJANDUSLIKKU MÕJU

Euroopa Komisjon tutvustas 13. märtsil viivitamatuid samme COVID-19 puhangu sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks, keskendudes Euroopa koordineeritud sammudele.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Komisjon kasutab pandeemia tagajärgede leevendamiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid eelkõige selleks, et h tagada meie tervishoiusüsteemidele vajalik varustamine seeläbi, et säilitatakse ühtse turu terviklikkus ning tootmise ja levitamise väärtusahelad; h toetada inimesi selliselt, et kriis ei mõjutaks sissetulekuid ja töökohti ebaproportsionaalselt ning välditaks kriisi mõju kinnistumist; h toetada ettevõtjaid ja tagada, et meie finantssektori likviidsus saaks ka edaspidi majandust toetada; h võimaldada liikmesriikidel tegutseda otsustavalt ja koordineeritult, kasutades meie riigiabi ning stabiilsuse ja kasvu pakti raamistike täielikku paindlikkust.

MAJANDUS 1. Otsetoetused, valikulised maksusoodustused ja ettemaksed. Liikmesriigid saavad välja töötada kavad, et anda ettevõtetele kiireloomuliste likviidsusvajaduste rahuldamiseks kuni 800 000 euro suurust abi.

2. Riigigarantiid ettevõtete poolt pankadest võetavatele laenudele. Liikmesriigid saavad anda riigigarantiisid tagamaks, et pangad jätkavad laenu andmist klientidele, kes seda vajavad.

3. Subsideeritud avaliku sektori laenud ettevõtetele. Liikmesriikidel on võimalik anda ettevõtetele soodsate intressimääradega laene. Need laenud aitavad ettevõtetel katta kohest käibekapitalija investeerimisvajadust.

4. Kaitsemeetmed pankade jaoks, kes suunavad riigiabi reaalmajandusse. Mõni liikmesriik kavatseb tugineda pankade senisele laenuandmisvõimele ja kasutada neid kanalina ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Raamistikus on täpsustatud, et sellist abi käsitatakse otsese abina pankade klientidele, mitte pankadele endile. Samuti

jaoks antava riikliku toetuse kasutamisega. Abi peaks seega aitama ettevõtetel majanduslanguse üle elada ja valmistuda jätkusuutlikuks taastumiseks.

Paindlik Euroopa eelarve

Komisjon toetab liikmesriike, kasutades eelarveraamistikus ette nähtud täielikku paindlikkust, et liikmesriigid saaksid kasutusele võtta kiireloomulisi meetmeid, mis on vajalikud koroonaviiruse puhangu ohjeldamiseks ja selle negatiivsete sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks.

Esiteks leiab komisjon, et COVID-19 pandeemiat saab pidada „valitsuse kontrolli alt väljas olevaks ebatavaliseks sündmuseks“. See klausel võib hõlmata erakorralisi kulutusi COVID-19 puhangu ohjeldamiseks, nagu tervishoiukulud ning sihtotstarbelised leevendusmeetmed ettevõtjatele ja töötajatele, kuid seda tingimusel, et need on ajutised.

Teiseks soovitab komisjon liikmesriikidelt nõutud eelarvekohandusi kooskõlas EL-i eelarve-eeskirjadega muuta, kui kasv muutub negatiivseks või majandustegevus väheneb järsult.

Komisjon on valmis esitama nõukogule ettepaneku selle kohta, et liidu institutsioonid aktiveerivad üldise

Võttes arvesse EL-i eelarve piiratud mahtu, rahastatakse meetmeid peamiselt liikmesriikide eelarvetest.

E

uroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis: „Koroonaviiruse pandeemia paneb meid kõiki proovile. Lisaks sellele, et see on enneolematu proovikivi meie tervishoiusüsteemidele, on see ka suur šokk meie majandusele. Täna (13. märtsil – toim.) välja kuulutatud tähtsas majanduspaketis on silmas peetud praegust olukorda. Oleme valmis olukorra muutudes tegema veel rohkem. Teeme kõik vajaliku, et toetada eurooplasi ja Euroopa majandust.“

Lubatakse ajutine riigiabi

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil b põhinevas riigiabi ajutises raamistikus majanduse toetamiseks COVID-19 puhangu kontekstis tunnistatakse, et kogu EL-i majanduses esineb tõsiseid häireid.

Nende kõrvaldamiseks on ajutise raamistikuga ette nähtud viit liiki abi.

antakse raamistikus juhiseid selle kohta, kuidas piirata pankadevahelise konkurentsi moonutamist.

5. Lühiajaline ekspordikrediidikindlustus. Raamistikuga nähakse ette täiendav paindlikkus selles suhtes, kuidas tõendada teatavas riigis esinevaid turukõlbmatuid riske, ning antakse riigile võimalus pakkuda vajaduse korral lühiajalist ekspordikrediidikindlustust.

Võttes arvesse EL-i eelarve piiratud mahtu, rahastatakse meetmeid peamiselt liikmesriikide eelarvetest. Ajutine raamistik aitab suunata majandusele antavat toetust, säilitades samal ajal võrdsed tingimused ühtsel turul.

Seepärast sisaldab ajutine raamistik mitu kaitsemeedet. Näiteks seotakse ettevõtetele antavad subsideeritud laenud või tagatised ettevõtte majandustegevuse ulatusega, võttes arvesse palgakulusid, käivet ja likviidsusvajadusi, ning käibe- või investeerimiskapitali

kriisiklausli, et võimaldada üldisemat eelarvepoliitilist toetust. See klausel (kokkuleppel nõukoguga) peataks nõukogu soovitatud eelarvekohandused tõsise majandussurutise korral.

Ühtse turu solidaarsus

Vaid solidaarsuse ja üleeuroopaliste kooskõlastatud lahendustega on võimalik seda rahvatervise alast hädaolukorda tulemuslikult hallata.

Solidaarsus on praeguses kriisis hädavajalik, eelkõige tagamaks, et puhanguga kaasnevate terviseriskide leevendamiseks vajalikud esmatarbekaubad jõuaksid kõigi abivajajateni.

Oluline on tegutseda koos, et avatult ja läbipaistvalt tagada EL-is meditsiiniliste kaitsevahendite ja ravimite tootmine, ladustamine, kättesaadavus ja ratsionaalne kasutamine, ning mitte kasutusele võtta ühepoolseid meetmeid, mis piiravad kõige vajalikumate tervishoiutoodete vaba liikumist.

Seepärast võtab komisjon kasutusele kõik selleks vajalikud meetmed,

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

29

MAJANDUS

Euroopa Liit annab miljardite eurode eest laene ja lisagarantiisid, et aidata COVID-19 tõttu raskustesse sattunud ettevõtteid.

sealhulgas annab liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas kehtestada piisavad kontrollimehhanismid varustuskindluse tagamiseks, ning algatab kõnealuste kaupade kiirendatud ühise hankemenetluse ja esitab soovituse CE-märgiseta kaitsevahendite kohta.

COVID-19 puhangul on suur mõju meie transpordisüsteemidele, sest Euroopa tarneahelad on tihedalt seotud, toetudes ulatuslikule kaubaveoteenuste võrgustikule maismaal, merel ja õhus. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et tagada oluliste kaupade liikumine üle maismaapiiride. Rahvusvaheline ja Euroopa lennundussektor on eriti rängalt kannatada saanud. Nagu president von der Leyen 10. märtsil teatas, teeb komisjon haiguspuhangu majandusliku ja ökoloogilise mõju leevendamiseks ettepaneku võtta vastu sihipärased õigusaktid, et ajutiselt vabastada lennuettevõtjad „kasuta või kaota“-nõudest, mille kohaselt tuleks lennuettevõtjal talle antud lennujaama teenindusaegu kasutada vähemalt 80% ulatuses, et neist järgmise aasta samal perioodil mitte ilma jääda.

Lisaks teeb komisjon koostööd liikmesriikide, rahvusvaheliste asutuste ja peamiste EL-i kutseühingutega, et jälgida kriisi mõju turismisektorile ja kooskõlastada toetusmeetmeid.

Selleks, et viivitamatult aidata väga raskesse olukorda sattunud väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE-d), kasutatakse EL-i eelarves olemas olevaid vahendeid, et riiklikul

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Solidaarsus on praeguses kriisis hädavajalik, eelkõige tagamaks, et puhanguga kaasnevate terviseriskide leevendamiseks vajalikud esmatarbekaubad jõuaksid kõigi abivajajateni. tasandil kasutusele võetavate meetmete täiendusena toetada neid ettevõtteid ka likviidsusega.

EL-i eelarvest suunatakse 1 miljard eurot tagatisena Euroopa Investeerimisfondi, et motiveerida panku VKE-dele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele likviidsust pakkuma. See aitab vähemalt 100 000 Euroopa VKE-l ja väikesel keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjal kaasata ligikaudu 8 miljardit eurot rahastust. Samuti pakume laenupuhkust praegustele võlgnikele, keda kriis negatiivselt mõjutab.

Töötusriski leevendamine

Euroopa Komisjon käivitas 2. aprillil algatuse, mille eesmärk on kaitsta COVID-19 puhangust mõjutatud töökohti ja töötajaid. Eriolukorras töötusriski leevendamiseks loodi ajutise toetuse rahastamisvahend (TERA).

Sellega antakse liikmesriikidele, kes seda vajavad, soodsate tingimustega laenudega finantsabi kokku kuni 100 miljardit eurot, mis aitab liikmesriikidel katta riiklikke lühendatud tööaja kavadega seotud kulusid.

Uus investeerimisalgatus

Selleks, et kiiresti tegeleda COVID-19 puhangu tagajärgedega, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku luua 37 miljardi euro suurune koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus, mis on suunatud tervishoiusüsteemidele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, tööturgudele ja teistele meie majanduse haavatavatele osadele. Ettepaneku kohaselt loobub komisjon käesoleval aastal kohustusest nõuda liikmesriikidelt tagasi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtud kasutamata jäänud eelmaksed.

2. aprillil tegi komisjon ettepaneku laiendada koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatust, lisades mitu konkreetset meedet. Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse täiendatud versioon (CRII+) võimaldab kasutada struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond) ja Ühtekuuluvusfondi perioodil 2014–2020 kasutamata jäänud raha, et leevendada rahvatervisekriisi majanduslikku ja ühiskondlikku mõju.

KOGEMUS

ETTEVÕTLUSKONKURSID

tunnustavad ja annavad sisemist kindlust Intelligentne Grupp võitis mulluse aasta konkurentsivõime edetabelis „Konkurentsivõimelisima mikroettevõtte 2019“ tiitli ja sellega olid nad esimene koolitusettevõte, kes on selle auhinna võitnud. Oma kogemust konkursil osalemisest jagavad Intelligentne Grupp OÜ tegevjuht Eike Tõnismäe ning coach ja koolitaja Signe Tõnismäe.

Mida andis teile konkursil osalemine ja konkurentsivõimelisima mikroettevõtte tiitli võitmine?

Võit andis meile juurde palju tunnustust ja sisemist kindlust. Samuti saime teadmise, et meie strateegia ja mõtted, kuidas oleme maailmast aru saanud, töötavad ning toovad meile edu. Oleme oma tegemistes ja toimetamistes alati olnud hoolivad ning näidanud sügavat austust ja personaalset lähenemist iga kliendi suhtes. Samuti püüame alati kõiki projekte vaadata sellest vaatevinklist, kuidas klient kõige enam kasu saab ning mis teeb kliendi õnnelikuks.

Usume, et see ongi suuresti meie edu võti.

Kuidas on tunnustuse pälvimine mõjutanud teie igapäevast tööd? Ärivõimalusi on juurde tulnud. Oleme märganud ka seda, et meid tuntakse ja märgatakse rohkem, mis loob veelgi suurema soovi aina rohkem oma valdkonda panustada. Samuti kasutame tunnustust ära oma töös ja pakume klientidele parimat, luues sellega uut lisandväärtust ning tõstes seeläbi kogu koolitusturu väärtust ja kvaliteeti.

Mida ütleksite ettevõttele, kes ei ole veel otsustanud, kas konkursil osaleda või mitte?

Kindlasti tasub osaleda. Sellest hetkest, kui teed konkursil osalemise otsuse, annad ka iseendale lubaduse, sisemise soovi pingutada ja saada parimaks.

Isegi siis, kui sinu ettevõte ei võida sellel korral, oled käivitanud arengu ning oled täna parem kui eile. Lisaks loob koos oma meeskonnaga pingutamine midagi veelgi suuremat – soovi koos kasvada,

Signe Tõnismäe ja Eike Tõnismäe.

Foto: Silver Gutmann

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kas teadsid? h Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab igal aastal konkurssi „Konkurentsivõime edetabel“. Konkursi raames koostatakse ettevõtete üldine konkurentsivõime paremusjärjestus majandusnäitajate põhjal. h 2019. aastal osales mikroettevõtte kategoorias 576 ettevõtet ja kokku võttis konkursist osa üle 1900 ettevõtte. h 13 valdkonnas tunnustati 39 ettevõtet ning 9 ettevõtet konkurentsivõimelisima suurettevõtte, väike- ja kesk- ning mikroettevõtte kategooriates. h Täpsem info 2020. aasta konkursi kohta avaldatakse mais.

leida uusi ja ainult teile omaseid ideid.

Kõik algab otsusest – kui ettevõte otsustab osaleda ettevõtluskonkursil, siis annab ta endale ka võimaluse võita.

Kuidas on läinud viimane poolaasta?

Meie viimane poolaasta on olnud kiire, tegus ja täis imelisi ärivõimalusi. Võit on meile juurde toonud palju tuntust, vägevaid uusi kliente ja äripartnereid.

Suurenenud on nii meie kliendibaas kui ka nähtavus turul. Meid märgatakse ja teadvustatakse senisest enam kui väga kvaliteetset ja tunnustatud koolitusteenuse pakkujat.

Milline on koolitusturg kriisist väljudes?

Kriisiolukorrast välja tulles muutub koolitusturg kindlasti palju teadlikumaks ja nõudlikumaks. Usume, et üks peamine muutus on see, et kliendid on senisest teadlikumad teenuste suhtes, mida nad soovivad tellida, ja kindlasti on ka nõuded koolituspakkuja kvaliteedi suhtes kõrgemad. Samuti hakkavad kliendid oma koolituspartnereid senisest palju hoolsamalt valima, sest on suurenenud vajadus viia oma ettevõte taas uude kasvufaasi. Palju enam vaadatakse, kas tellitav koolitus loob oodatud väärtust ja pikemaajalist mõju ettevõtte arengule.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

31

KASULIKKU

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

PAKENDISEADUST OOTAB EES

ligi 60 muudatust

Keskkonnaministeerium on tulnud välja jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõuga, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga on seisnud selle eest, et muudatused ei tooks pakendiettevõtetele kaasa põhjendamatuid kohustusi ja kulude kasvu. Praeguseks on ministeerium paljude ettepanekutega arvestanud, kuid endiselt on eelnõus murekohti.

Ü

ks olulisemaid muudatusi on pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvu suurendamine. Eelnõu kohaselt tuleb 2025. aasta lõpuks võtta pakendijäätmetest ringlusesse vähemalt 65% ning 2030. aastaks vähemalt 70%.

Praegu on miinimumnõue 55%.

Sihtarvu suurendamine tuleneb EL-i direktiivist. Muudatuse tulemusena võivad suureneda teenustasud, mida pakendiettevõtted maksavad taaskasutusorganisatsioonidele.

kuigi seda nõuet EL-i direktiividest ei tulene. Pakendiettevõtete jaoks tähendanuks muudatuse elluviimine suure tõenäosusega kulude kasvu, sest müügipakendi ringlussevõtt on üldjuhul kulukam kui muude pakendite ringlussevõtt.

Kaubanduskoda koos mitme erialaliiduga oli selgelt sellele muudatusele vastu ning nõudsime selle punkti väljajätmist eelnõust. Keskkonnaministeerium tuli meie soovile vastu ja eelnõu viimasest versioonist on müügipakendite ringlussevõtu sihtarv eemaldatud.

Müügipakendile ei tule ringlussevõtu sihtarvu

Osa ettevõtteid vabanevad pakendiaruande auditist

Kui praegu on riik seadnud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvu summaarselt kõikidele pakenditele (veo-, rühma- ja müügipakend), siis algselt soovis keskkonnaministeerium seada eraldi sihtarvu ka müügipakendile,

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Praegu peab ettevõte laskma oma pakendiaruande auditeerida, kui ettevõte laseb turule pakendeid rohkem kui viis tonni aastas. Keskkonnaministeeriumi esialgse ettepaneku kohaselt ei olnud auditikohustus enam seotud

KASULIKKU

turule lastud pakendite kogusega, vaid keskkonnaagentuur oleks saanud pakendiettevõtete hulgast välja valida need, kes peavad korraldama audiitorkontrolli.

Kaubanduskoda ei toetanud sellist lahendust, sest see jätnuks keskkonnaagentuurile liiga suure otsustamisruumi. Näiteks võinuks keskkonnaagentuur muudatuse kohaselt otsustada, et edaspidi peavad kõik pakendiettevõtted laskma oma pakendiaruande auditeerida.

Tegime ministeeriumile ettepaneku jätta seadusest välja pakendiaruande auditi kohustus, sest ettevõtted on audiitorkontrolli tulemusena täiustanud oma pakendiaruandluse metoodikat ning auditikohustus ei anna enam täiendavat lisandväärtust, kuid toob ettevõtetele kaasa märkimisväärse kulu.

Praeguseks on keskkonnaministeerium vähemalt osaliselt kaubanduskoja ettepanekuga arvestanud. Eelnõu viimase versiooni kohaselt on auditikohustus pakendiettevõttel, kes laseb turule üle 20 tonni pakendeid. Muudatuse tulemusena väheneb rohkem kui 500 ettevõtte halduskoormus ja kulu.

Välisriigi veebipoele pannakse uus kohustus

Eelnõu paneb pakendiettevõttele, kelle asukoht on väljaspool Eestit, kuid kes müüb Eesti lõpptarbijatele pakendatud kaupa, kohustuse määrata Eestis oma volitatud esindaja, kes täidab tema eest

seadusest tulenevaid pakendiettevõtte kohustusi. See tähendab, et näiteks Hiina veebiplatvormid peavad edaspidi määrama Eestis oma esindaja ja täitma pakendiseadusest tulenevaid kohustusi.

Tekkekohalt kogumine võib muutuda kohustuslikuks

Eelnõu kohaselt muutub pakendijäätmete tekkekohalt ehk iga maja juurest kogumine teatud juhtudel kohustuslikuks. See juhtub näiteks olukorras, kus kohalik omavalitsus on seda nii korraldanud ja teenuse hind ei ületa 30 senti kogumiskorra kohta.

Kaubanduskoda ei toeta kohustuslikkuse põhimõtet, sest selle järele puudub vajadus. Praegu koguvad taaskasutusorganisatsioonid igal aastal inimestelt ja ettevõtetelt kokku kümneid tuhandeid tonne pakendijäätmeid, mille abil täidavad nad pakendiseadusest tulenevad kohustused. Lisaks võib muudatus kaasa tuua kulude kasvu pakendiettevõtetele.

Tegime ministeeriumile ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et pakendijäätmete tekkekohalt äraandmine oleks inimestele vabatahtlik. Sellisel juhul jääks taaskasutusorganisatsioonidele õigus otsustada, kuidas on kõige kuluefektiivsem pakendijäätmeid koguda, ning inimesed saavad ise valida, millisel viisil nad pakendijäätmeid ära annavad. Praegu ei ole veel teada, kas ministeerium arvestab kaubanduskoja ettepanekut.

Mõjutatud on üle 4000 Eesti ettevõtte Kes on pakendiettevõte? h Pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõte iga ettevõte, kes pakendab kaupa ja müüb seda Eesti turul, veab Eestisse pakendatud kaupa või müüb pakendatud kaupa Eestis. Pakendiseaduse muudatused puudutavad otseselt rohkem kui 4000 Eestis tegutsevat ettevõtet.

Muudatused plaanitakse jõustada 5. juulil h Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu jõuab peagi valitsusse ja Riigikokku. Muudatused on planeeritud jõustuma 2020. aasta 5. juulil, mis on ühtlasi kolme EL-i direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatustega ning kaubanduskoja seisukohtadega saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

33

KASULIKKU

Statistikaameti rakendus

AITAB TEHA TEADMUSPÕHISEID JUHTIMISOTSUSEID Statistikaamet muutub andmete kogumises ja statistika avaldamises üha efektiivsemaks ja soovib ka andmeesitajatele kasulikku infot parimal viisil vastu pakkuda. Selleks arendati juhtimislaudade rakendus, mis aitab teha teadlikumaid ja andmetele tuginevaid juhtimisotsuseid.

KADRI KÜTT statistikaameti meediasuhete juht

S

tatistikaameti üks suund on pakkuda teabe kiirema ja parema leidmise ning mõtestamise lahendusi. Seda tehakse juhtimislaudade rakenduse abil, kuhu on teemalehtedele koondatud ja visualiseeritud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ning arengukavade näitajad. Juhtimislaudade projekt sai alguse üle aasta tagasi.

Rakenduse loomine oli ajendatud ettevõtete, erialaliitude ja ministeeriumide pöördumistest, milles sooviti oma valdkonna näitajate ning suundumuste kohta kiiremini ja lihtsamalt infot saada. Juhtimislauad on üks väljund, kuidas saame andmeesitajatele midagi tagasi anda. Spetsialisti jaoks on rakendus lähtekohaks, kust meie andmebaasi edasi liikuda, tavakasutaja jaoks aga hästi mõistetav lõpplahendus.

Koostöös erialaliitudega alustas statistikaamet soovide ja vajaduste kaardistamisega juba enne rakenduse arendustööde algust. Nii kasutajate soovid kui ka andmed aga muutuvad aja

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Statistika oli olemas ka varem, aga visuaalsel kujul räägivad andmed märksa rohkem. jooksul ja pidev koostöö jätkub ka edaspidi. Projekti eesmärk oli juba alguses see, et rakenduses oleks kättesaadavad kõige uuemad andmed, mille põhjal teadmuspõhiseid otsuseid langetada.

Soovime kasutajale pakkuda personaliseeritud ja visualiseeritud andmeid.

Sisse loginud kasutajal on võimalus luua isiklik juhtimislaud, kust on mugav oma valdkonna olulisi näitajaid ja nende

trende jälgida. Lisaks saab andmegraafikuid alla laadida, jagada ning kasutada näiteks teistele veebilehtedele või blogipostitustesse manustamiseks.

Trendiks on visualiseeritud andmed

Statistikaamet lähtub andmete kogumisel once only printsiibist ehk andmeid kogutakse vaid korra. Selle tulemusena

KASULIKKU Tuhat kasutajat

Allikas: statistikaamet

parima avaandmete avaldaja tiitliga, kuna juhtimislaudade rakendus loob andmekasutajatele suurt väärtust. Valdkondlikult on seni kõige enam kasutamist leidnud turisminduse juhtimislaud, millest rakendus alguse sai.

Igale valdkonnale oma juhtimislaud!

Kulutasid kuni 50 eurot

Kulutasid 50 kuni 99 eurot

Kulutasid 100 kuni 499 eurot

Kulutasid üle 500 euro

E-kaubanduse 16–74-aastaste kasutajate arv inimeste rühma ja kulutuste järgi viimase kolme kuu jooksul I Kokku, 2015-2019 muutub statistika avaldamine järjest kiiremaks. Järgmise sammuna soovitakse keskenduda üldise andmekirjaoskuse parandamisele ehk sellele, et andmed lisaks nende kättesaadavusele arusaadavamaks muuta. Inimese aju töötleb andmeid oluliselt kiiremini piltidena ja see kinnitab visualiseerimise olulisust kõikjal, sh statistikas.

Inimesed soovivad saada endale olulist infot kiirelt, lihtsalt ja visualiseeritult ning statistikaameti siht on seda üha rohkem võimaldada.

Rakenduse loomise käigus õppis statistikaamet tarbijate vajadusi paremini tundma, kuna juhtimislauad on loodud konkreetsetele sihtrühmadele. See protsess jätkub ja on andnud sisendit ka tulevikus kogutavate andmete tegeliku vajaduse väljaselgitamiseks. Juhtimislaudadel on erinevad tarbijarühmad – ettevõtted, piirkondliku statistika kasutajad ja ministeeriumid. Tarbija jaoks peitub juhtimislaudade suurim väärtus teemarühmade põhiselt visualiseeritud näitajates. Enam ei ole vaja andmetabelitesse kaevuda, kuna olulised ja kõige värskemad andmed on rakendusest lihtsalt leitavad.

Lisaks riikliku statistika kuvamisele soovib statistikaamet tulevikus jõuda ka selleni, et visualiseeritakse ka tavainimesele mõeldud näitajaid.

Juhtimislaudade rakendust on pärast selle veebruaris toimunud ametlikku väljatulekut juba usinalt kasutatud. Kõige enam positiivset tagasisidet on statistikaamet saanud just piirkondliku statistika tarbijatelt, aga ka ettevõtlussektori esindajatelt.

Hiljuti tunnustati statistikaametit

Kas teadsid? h Juhtimislaudade rakenduse teemalehtedele on koondatud ja visualiseeritud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ning arengukavade näitajad. h Sisse loginud kasutajal on võimalus luua isiklik juhtimislaud, kust oma valdkonna olulisi näitajaid ja nende trende jälgida. Andmegraafikuid saab alla laadida ja jagada. h Kui ministeerium, erialaliit või ettevõtja teab, mida ta mõõta tahab ja milleks, on statistikaamet valmis arutama erinevaid lahendusi selle teostamiseks.

Löö kaasa!

Statistikaamet on seadnud eesmärgiks luua sel aastal juurde kümme juhtimislauda. Selleks otsitakse koostööpartnereid erialaliitudest ja oodatakse valdkondade esindajate initsiatiivi, et ühiselt huvipakkuvad andmed kaardistada.

Rakendus asub veebilehel juhtimislauad.stat.ee. Juhtimislaudade teemal saab statistikaametiga ühendust võtta meiliaadressil stat@stat.ee.

Avaandmed mängivad olulist rolli kogu maailma majanduse arengus ja ka eraelulistes otsuses. Andmete vabasse kasutusse andmine, sh avaliku teabe proaktiivne avaldamine aitab suurendada valitsemise läbipaistvust. Selle tulemusena mõistavad tarbijad paremini, mis olukord on nende kodukandis ja kuhu riik liigub, ning ettevõtjad saavad ülevaate oma valdkonna trendidest. Juhtimislaudade loomine näitab selgelt, et kui andmetabelist tekib visuaalne graafik, tekivad ka küsimused. Loodud andmegraafikud aitavad oluliselt kaasa tegeliku andmevajaduse väljaselgitamisele. Statistika oli olemas ka varem, aga visuaalsel kujul räägivad andmed märksa rohkem.

Huvi rakenduse vastu on suur ja statistikaamet peab läbirääkimisi nii ministeeriumide kui ka erialaliitudega, kes kõik oma valdkonna juhtimislauda soovivad.

Aktiivsemad kaasamõtlejad on oma lauad saanud esmajoones, aga arendusprotsess jätkub ja anname endast parima, et rakenduses üha rohkemate valdkondade näitajaid kuvada.

Juhtimislaudade sisu puhul on tegemist elava rakendusega, mida kohandatakse muutuvast infovajadusest lähtuvalt. Uute juhtimislaudade puhul uurib statistikaamet esmalt andmete olemasolu registrites, erisoovide korral on aga andmeid võimalik juurde koguda.

Koostöö on seejuures võtmetegur – puuduvate andmete kogumiseks peavad nende soovijad olema valmis neid ka esitama.

Hiljuti lisandusid rakendusse metsanduse ja puidutööstuse ning toiduainetööstuse juhtimislauad.

Nende loomisele eelnes samuti arutelu erialaliitudega, kellega koostöös valiti välja just selle valdkonna jaoks olulised näitajad praegu toodetava statistika hulgast. Eesti Toiduainetööstuse Liit on andmete pidev kasutaja, aga peab statistikaameti andmebaasi liiga keeruliseks.

Koostöös valmis juhtimislaud, mis muudab andmed kergelt kättesaadavaks ja mõistetavaks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

35

KOGEMUS

Kas loota

KESKMISELE KLIENDILE VÕI PINGUTADA KÕIKIDE KLIENTIDE NIMEL? Iga ettevõtte eesmärk on pakkuda oma tooteid ja teenuseid võimalikult suurele tarbijaskonnale. Praktikas tähendab see mitme aspekti läbimõtestamist.

Esiteks, kes on toote või teenuse klient ning kas seda saavad kasutada kõik, kellele toode on mõeldud? Teiseks, kas toote või teenuse pakkumise asukoht, nii füüsiline kui e-keskkond, on ligipääsetav kõikidele potentsiaalsetele tarbijatele?

J

ulgen väita, et nende kahe küsimuse põhjalik läbimõtlemine on üks müügiedu alus, mille taga peitub kaks olulist märksõna – ligipääsetavus ja kaasav disain.

Mida tähendab ligipääsetavus?

Ligipääsetavust ja kaasavat disaini võib vaadelda koos, sest üldjuhul kaasneb ligipääsetavus koos kaasava disaini kasutamisega. Kaasav disain on laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete ja teenuste disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Põhimõte kehtib nii füüsilises kui ka e-keskkonnas, ning toote või teenuse loomisel ja pakkumisel tuleb mõelda kõikide kasutajate vajadustele võimalikult suures ulatuses.

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

KEIT PARTS riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma juht

Kaasava disaini põhimõtete teadvustamine ja kasutamine on Eestis veel lapsekingades. Kõige suuremaid puudujääke ligipääsetavuses märkame avalikus ruumis, mille kujundamisel ei ole pahatihti arvesse võetud inimeste elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, eakad, erivajadustega inimesed ja teised, kes ei saa ühiskonna võimalusi täiel määral kasutada.

Kuigi hooned, teed ja ühissõidukid on mõeldud inimestele ja nende liikumise lihtsustamiseks, siis paradoksaalsel kombel loome neid jätkuvalt viisil, mis aheldab paljud inimesed

koduseinte vahele või lubab neil ainult valikuliselt oma igapäevaseid käike planeerida. See tähendab, et suur osa nii avalikust kui ka privaatsest ruumist on kujundatud nii-öelda keskmisele tervele täiskasvanule.

Kas minu tooted-teenused on ligipääsetavad?

Ligipääsetavus ja kaasav disain on sama olulised ka ettevõtte ning toodete ja teenuste tasandil. Iga ettevõtja võiks aeg-ajalt endalt küsida, milliseid kaasava disaini põhimõtteid rakendada, et muuta oma kaup või teenus ligipääsetavaks.

Mida see täpsemalt tähendab?

Esiteks tuleb mõtestada, kas toode on kasutatav nii paljudele kui võimalik ja mõistlik ehk kas selle kasutamisega saavad võrdselt hakkama nii laps kui ka eakas, nägemis- või kuulmisvaegusega inimene, motoorikahäirega

KOGEMUS on võimalik välja selgitada erinevate meetodite abil. Tänu äsja valminud uuringule on võimalik teha üks mõtteharjutus laste kui olulise ühiskonnagrupi näitel.

Lapsi ei peeta täiskasvanutega võrdseteks klientideks

Hiljuti valmis sotsiaalministeeriumi ja riigikantselei tellimusel laste ligipääsetavuse uuring, mis annab hea ülevaate sellest, milline on lapse kui avalikus ruumis liikuja taju ja vajadused. Lapsed on oluline osa ühiskonnast, kelle kasvust ja arengulistest eripäradest tulenevad vajadused on paljuski teadvustamata. Uuringu teostaja Rakendusliku Antropoloogia

Iga ettevõtja võiks aeg-ajalt endalt küsida, milliseid kaasava disaini põhimõtteid rakendada, et muuta oma kaup või teenus ligipääsetavaks.

Keskus vaatles laste ligipääsetavuse probleeme laste liikumisteedel ning muu hulgas selgusid ka väga huvitavad tulemused lapse kui tarbija ja kliendi vaatest. Uuringu sihtrühmaks olid lapsed vanuses 7–14 aastat, mis omakorda jagunes kaheks vanuserühmaks, et oleks paremini võimalik eristada nooremate ja vanemate laste erisusi ja probleeme.

Kuidas tajuvad lapsed kauplusi ja kaubanduskeskusi, kuidas tunnevad end pangatoiminguid tehes või kinos? Üks uuringu üldistavaid järeldusi oli see, et lapsed tunnevad end sageli ühiskonnas kõrvalejäetuna, sest avalikku ruumi, hooneid ja teenuseid ei ole kujundatud lähtuvalt nende vajadustest. See järeldus koosneb paljudest väikestest tähelepanekutest, mis selgusid lastega osalusvaatlusi tehes ning rühmaintervjuude käigus. Üks oluline pingekoht laste hinnangutes avalikule ruumile seostub küsimusega, kellele on avalik ruum mõeldud ja kas seal on lapsele kohta. Sellega on kombineeritud ebavõrdne kohtlemine – näiteks on lapsed kogenud ebameeldivusi seoses halva teeninduskultuuriga, kus lapsi ei kohelda sageli teiste klientidega võrdväärsena.

Foto: Scanpix

inimene ja paljud teised. See tähendab, et toote disain on läbi mõeldud kõikide kasutajate seisukohast ja nende võimalikest erisustest.

Teiseks, kas tootele või teenusele on füüsiline ligipääs ning hoone ja selle sissepääs arvestab kõikide inimeste vajadusi elukaare vältel. Sisekeskkond peab olema mugav ja kasutatav kõigile. See tähendab väga erinevaid elemente alates valgustusest, helist ja lettide kõrgusest kuni piisava koguse pinkide, inva-WC ja ema-lapse tubadeni. Ligipääsetav töökeskkond on vajalik mitte ainult kliendile, vaid ka töötajale.

Kolmandaks, kas ettevõtte töötajatel on valmisolek teenindada erinevaid inimesi ja neid on koolitatud suhtuma igasse klienti võrdselt positiivselt ja tervitavalt? Eestis on sageli probleemiks just teenindajate vähene teadlikkus sellest, kuidas käituda erinevate klientidega, ning sageli võib kauba või teenuse saamine takerduda just klienditeeninduse barjääri taha.

Selleks, et toode lähtuks kaasavast disainist, on oluline kaasata sihtrühmi kohe algfaasis ja mängida läbi kõikide kasutajate vajadused. Tooted ja teenused on väga eriilmelised, kuid sihtrühmade vajadused ja eripärad

Lühemat kasvu, sealhulgas lastel, või nägemislangusega inimestel on keeruline liiga kõrgele paigutatud bussigraafikut näha.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

37

KOGEMUS Kauplustes ja kaubanduskeskustes käivad väiksemad lapsed (7–10 aastat) iseseisvalt harvem, sest 7- või 8-aastane laps ei pruugi osata veel nii hästi raha lugeda või arvutada, samuti võib olla keeruline iseseisvalt poodi saamine ja seal ringi liikumine. Seetõttu eelistavad lapsed oma kodu- või koolilähedasi väiksemaid poode, milles orienteerumine on neile lihtne ja tuttavlik. Kaubanduskeskustes liikumine on lastele raske, sest keeruline planeering ei toeta vajaliku koha leidmist. Siit võib teha järelduse, et lastele sobivad lahendused, mida on kerge leida ja mis on loogilise ülesehitusega. Ettevõtjale on mõttekoht, kuidas tagada võimalikult lihtne planeering, selge viidastamine ja info

selge edastamine laiemalt, sest kindlasti on lastega sarnased vajadused ka paljudel teistel sihtrühmadel.

Väga oluline on klientide erinevate vajadustega arvestada kogu kaupluse sisseseade juures, kus lapsed kohtavad arvukalt probleeme. Väiksemad lapsed on mõnikord hädas kauba kättesaamisega riiulilt ja letilt – soovitud kaup on paigutatud liiga kõrgele või kaugele. Samuti on pangaterminalid või poeletid noorema vanuserühma laste jaoks vahel liiga kõrged.

Laps arvab: „Ükskord Rimis oli niimoodi, et Donna (õde) tahtis ühte küpsisepakki kätte saada, aga ta ei ulatanud. Ja siis ma ütlesin, et ma tõstan su kõrgemale, ja siis ma tõstsin teda ja siis ta sai lõpuks kätte.”

(Marleen, 9 a, Märjamaa).

Kaupluses viibimisel tuleb välja tuua ka üks oluline laste eripära, mis viitab vajadusele kujundada teadlikult kõiki kliente arvestav teeninduskultuur. Nimelt ei ole lapsed väga varmad teistelt abi küsima. Seda teevad vaid julgemad ja vanemad, kuid pigem eelistatakse abi mitte küsida ning valida mõni muu, käeulatuses olev toode. Isegi kui laps ei ole isiklikult kogenud teenindaja ebameeldivat suhtumist, võivad teda mõjutada teiste lood halvast teeninduskultuurist, milles lapsi võrdväärsete klientidena ei kohelda. Nii laste kui ka

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Foto: Scanpix

Kaasav disain on kindlasti üks konkurentsieelis, aspekt, mis on oluline nii kriisiolukorras kui ka väljaspool seda.

Lapsed ei pruugi ulatuda meelepärasemate toodeteni ja kuna nad võõrastelt abi küsida ei tihka, ostetakse midagi muud, mis käeulatuses.

teiste sihtrühmade, näiteks erivajadustega inimeste ning eakate seisukohalt on oluline, et teeninduskultuur toetaks kaupade ja teenuste tarbimist kõikide inimeste jaoks võrdselt.

Laps arvab: „Ma iga päev peale kooli käin siin poes, ostan endale saiakesi. Aga need, mis mulle meeldivad, on siin Selveris kõrgel. Aga all on ka midagi maitsvat.”

Mida tuua välja panganduse ja rahaga ümberkäimise kohta üldisemalt? Lapsed eelistavad poes käia sularahaga, sest see on käegakatsutavam, paremini hoomatav. Maksta on sellega kindlam, sest on täpselt teada, kui palju raha on, samas kui pangakaardil olevat raha hulka ei tajuta ning see tekitab poes käies ebakindlust.

Lettide kõrgus on samuti aspekt, mis takistab pangakaardiga maksmist, sest letil oleva makseterminalini väiksemad lapsed ei ulatu ning selleks

tuleb korralikult pingutada ja näiteks kikivarvule tõusta.

Need lapsed, kes eelistavad pangakaardiga maksta, toovad välja, et see on mugavam, sest kaardi saab kiiresti taskust kätte, aga sularaha jaoks peab eraldi rahakoti kuskilt koolikoti põhjast välja õngitsema. Ka ei meeldi lastele üldiselt müntides maksta, sest müntide lugemine valmistab ebamugavust ning ehmatada või häirida võivad ka teiste järjekorras seisvate täiskasvanute kannatamatud pilgud.

Laps arvab: „Üsna tihti pannakse hind 3.99 või 4.99 – mitte just väga meeldiv ei ole neid maksta.” (Ben, 10 a, Tallinn).

Need on mõned näited ühe sihtrühma eripäradest kliendi ja tarbijana.

Kaasav disain on kindlasti üks konkurentsieelis, aspekt, mis on oluline nii kriisiolukorras kui ka väljaspool seda.

KOGEMUS

AUTOR: TARMO MUMM Nordek OÜ arendus- ja tegevjuht

5

NÕUANNET KVALITEETSEKS VIDEOSUHTLUSEKS

Videokoosolekud ei ole teab mis uus teema. Turul on palju lahendusi ja sama palju on võimalik ka eksida. Kiirelt tehtud otsused viivad meid edaspidi veel suuremate probleemideni, sest erinevad videolahendused ei sobitu omavahel ega vasta ettevõtte vajadustele.

A

llpool viis nõuannet videolahenduste kasutajatele.

Nii neile, kes alles otsivad sobivaid lahendusi, kui ka igapäevastele kasutajatele.

[¹] Videolahendus olgu

lihtne ja kasutajasõbralik

Videolahendus on eelkõige ärivajadus, mitte niivõrd IT-otsus. Videosüsteemi lõppkasutaja rahulolu on lahenduse kõige olulisem osa. Umbes 40% hästitöötavast videolahendusest moodustab kvaliteetne videoseade. Ülejäänu sõltub sellest, kui lihtne ja mugav on lõppkasutajal videokoosolekul osaleda.

Keerulises lahenduses pettunud töötajad hakkavad videosuhtlust vältima ja üldjuhul tähendab see videolahendusse tehtud investeeringute mahakandmist.

[2] Turvalisusele tuleb rõhku panna

Videokoosolekute turvalisus on oluline. Enne lahenduse soetamist uuri, missugused turvasertifikaadid on videolahendusel olemas ja milliste teiste tarkvaratootjatega koostöös on lahendus sertifitseeritud.

Väldi võimaluse korral lahendusi, mille kasutamiseks on vaja alla laadida eraldi tarkvara. Ühel hetkel avastad, et sul on arvuti töölaual kümme erinevat videosuhtlusprogrammi ikooni. Iga tarkvaraga võib kaasneda turvarisk, juhul kui sa neid korrapäraselt ei uuenda.

[3] Mõtle läbi, mida tegelikult vaja on

Mõtle ettevõtte ärivajaduste põhiselt, mitte niivõrd tehnilisest küljest. Hea videolahendus peab katma ettevõtte kõigi protsesside vajadusi.

Pea igas keskmises ja suurettevõttes on praegu vähemalt kaks-kolm eri lahendust, millega on võimalik videokõnet teha, kuid üldjuhul ei suhtle need lahendused omavahel. Selline olukord on tekkinud seetõttu, et on tegutsetud n-ö „tulekahju“ kustutamise eesmärgil või on otsus tehtud kõhutunde järgi.

Juhul kui investeeringud mitmesse videolahendusse on juba tehtud, ei ole veel kõik läbi. Praegu on saadaval tarkvaralahendusi, mis suudavad erinevad videolahendused koos töötama panna.

[4] Ava oma ettevõte klientidele

Raha tuleb ettevõttesse peamiselt väliste kanalite kaudu (kliendid ja partnerid). Püüa vaadata ettevõtte suhtluskanaleid kliendi või partneri seisukohast. Kui lihtne on neil sinu videokoosolekutega liituda? Kas see on üldse võimalik? Miks me peame partnereid kutsuma asjaajamiseks kontorisse, selle asemel et pakkuda neile kvaliteetset videokõne võimalust?

[⁵] Ära leiuta, parem konsulteeri

Videolahenduste kasutuselevõtt võib tunduda küll lihtne, aga sellel on ka oma varjatud küljed, mida peab teadma.

Esmalt konsulteeri erialaspetsialistiga.

Selleks ei sobi alati ettevõtte IT-osakond, vaid firmad, kes tegelevad videosuhtluslahendustega ja kel on teadmisi ärivajadustest, millest lähtuvalt oskavad nad luua tehnilisi lahendusi.

Hästi tehtud videolahendus toob ettevõttele raha sisse võrreldes põlve otsas tehtud lahendusega, mis külvab segadust ning võib osutuda pikemas perspektiivis väga kulukaks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

39

KASULIKKU

Kaugtöötaja emotsioone

TULEKS „KRAADIDA“ JA TULEMUSLIKKUST MÕÕTA Töötaja käitumist tööl mõjutab see, kuidas ta suhtub oma töösse ja organisatsiooni.

Sellest sõltub suuresti nii töö tulemuslikkus kui ka lojaalsus. Kui igapäevaselt koos kontoris olles ja silmast silma suheldes tajume üksteise meeleolusid üsna hästi ja saame ka vastastikku neid mõjutada, siis kaugtöö puhul võivad emotsioonid vahendatud suhtlemise tõttu kaotsi minna või moonduda.

E

motsioonide jaotusi ja liigitusi on erinevaid, sagedamini jagatakse need positiivseteks ja negatiivseteks (nt rõõm ja kurbus) ehk meeldivateks ja ebameeldivateks, samuti eristatakse emotsiooni intensiivsust. Emotsioonid on tihedalt seotud motivatsiooniga, kuna tõukavad mingil viisil tegutsema. Positiivseid emotsioone tahame veel kogeda, negatiivseid aga vältida. Seega mida sagedamini kogetakse tööl meeldivaid emotsioone, seda enam ollakse ka oma töö ja organisatsiooniga seotud.

Ja vastupidi – mida sagedamini kogetakse tööga seotult ebameeldivaid emotsioone, seda enam püütakse neid, st ka tööd, vältida.

Kuna tugevaid emotsioone tekitavad meis eelkõige teised inimesed, on ootuspärane, et tööga rahulolu, lojaalsust ja stressi mõjutavad suhted töökaaslaste ning vahetu juhiga.

Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringute tulemuste põhjal saab öelda, et head suhted töökaaslastega suurendavad rahulolu ja seovad emotsionaalselt organisatsiooniga, samas kui kehvad suhted tõukavad organisatsioonist välja. Ka tööga seotud stressi kogevad

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Foto: erakogu

KADRI SEEDER Palgainfo Agentuuri juht

Kaubanduskojas tehakse kaugtööd juba ammu ja kaugtöö head tavad on kokku lepitud.

Pildil on kodukontoris koja teenuste osakonna direktor Piret Potisepp.

KASULIKKU Kokku lepitud eesmärgid ja tulemused kaugtöö vormis töötamise võimaluse järgi Kas Teil on oma põhiametikohal juhiga kokku lepitud töö eesmärgid ja oodatav tulemus? / Kas Te saate soovi korral töötada väljaspool kontorit kodus või mujal?

Kõik töötajad

42%

51%

Jah, ma võin soovi korral töötada ka mujal

Ei, minu töö iseloom ei võimalda kaugtööd

Ma ei saa kaugtööd teha, kuigi mu töö iseloom seda võimaldaks Allikas: Palgainfo Agentuuri töötajate küsitlus

Eesmärgid on kokku lepitud

sagedamini need töötajad, kel on kehv läbisaamine kolleegidega.

Usaldus vs. usaldamatus

Oma silm on kuningas, ütleb eesti vanasõna. Me usume seda, mida näeme – juhtide klassikaline „kaugtöö probleem“ on see, et nad ei näe, kas töötaja teeb tööd. Ilmselt vaevlevad praegu paljud juhid, kes on olnud sunnitud oma töötajad kaugtööle lubama, nende mõtete käes. Võtmeküsimus on see, kas töötajaid usaldatakse või mitte ning mida võtab juht ette oma hirmude maandamiseks: on see lisaaruandlus, tööajakontroll vms.

Kindlasti on praeguses eriolukorras kaugtööks paremini ette valmistatud need organisatsioonid, kus töö ei ole seotud tööandja kontoriga ja töötajad on iseseisvamad oma töötamise koha ja aja korraldamisel. 2019. aasta sügisel Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate küsitlusest selgus, et vaid kolmandikul (33%) töötajatest, kellel ei lubata kaugtöö vormis töötada, on oma juhiga kokku lepitud töö oodatav tulemus ja eesmärgid. Töötajatest, kes saavad soovi korral töötada ka väljaspool tööandja ruume, üle pooltel (51%) olid töö eesmärgid kokku lepitud, mis on ka üks kaugtöö eeldus.

Kaugtöö vormis töö korraldamine tähendab suuresti tööaja ja -koha kontrollist loobumist (kui tööprotsess just ei nõua seda), töötajatele suurema iseseisvuse ja ka vastutuse andmist, st nende usaldamist. Usaldamatus, mis väljendub lisaaruandluses, kontrollis, kahtlustamises ja luuramises, on selgelt ebameeldiv tunne, mis tõukab tegutsema – me hakkame otsima kont-

31%

41%

33%

26%

31%

30%

36%

17%

28%

31%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Nii ja naa

rolli nõrku kohti ja neid ära kasutama.

Lisaks muudab see tööandja ebameeldivaks, halvemal juhul vaenlaseks.

Samas loob töötajate usaldamine ja toetamine kindlustunnet, mida praeguses olukorras väga vajatakse.

Ebakindlus ja süümekad

Silmast silma suhtlemise puudumisel on lihtsam tekkida ka tõrjutuse ja ebakindluse tundel. Kui me kontoris näeme oma töökaaslasi, vahetame kohvinurgas nendega mõne sõna, lobiseme niisama, trepil tervitab meid sõbralikult juht – see kõik kinnitab meie rühma kuulumist ja seda, et oleme jätkuvalt heas kirjas. Kodus töötades kipub see reaalsus kaduma, tekivad hirmud ja ebakindlus, kui just sellele tähelepanu ei pöörata ja mitteformaalseks suhtluseks eraldi aega ei võeta.

Lapsevanematel võivad sellele emotsioonide komplektile lisanduda ka süümepiinad – ühelt poolt tööandja ees, et kodus olevate laste kõrvalt ei suudeta sama tulemust anda, teisalt laste pärast, et neile ei jää piisavalt aega ja tähelepanu.

Töö planeerimine ja tulemuste kokkuleppimine

Kaugtöö vormis töötamise tulemuslikkus sõltub väga palju töötaja oskusest ennast juhtida ja distsiplineerida, see tähendab ka oma tööstiili, tugevuste ja nõrkuste tundmist. Seepärast ei peaks tööandja ülesanne kaugtöötaja juhtimisel olema niivõrd juhtnööride ja reeglite täpsustamine või veelgi hullem – karmistamine, vaid pigem töötaja iseseisvuseks eelduste loomine ning vajalike oskuste arendamine.

Eesmärke ei ole kokku lepitud

Kuna oleme harjunud tööst mõtlema eelkõige suhtes ajaga – kui mitu töötundi ma teen ja kui palju raha selle eest saan või et kuupalga väljateenimiseks pean päevas kaheksa töötundi tegema –, võib kaugtööl nii juhtides kui ka töötajates samas stiilis mõtlemine segadust tekitada. Mida teha, kui kella kolmeks on kõik tööülesanded tehtud ja midagi juurde ei ole tulnud? Kas ma peaks endale tööd juurde küsima või teesklema töö tegemist?

Sellest aitab üle saada eesmärkide ja oodatavate tulemuste kokkuleppimine: lepime kokku tööde plaani pikas perspektiivis, vaatame ja korrigeerime seda iga nädala ja iga päeva alguses, paneme paika prioriteedid ja tähtajad, hindame mahud. Kui päevaks kokku lepitud tööd on tehtud, siis algabki vaba aeg – kokkuleppimise koht on see, kas peab olema telefoni või e-kirja teel mingis ajavahemikus kättesaadav.

Mahtude ja koormuse hindamine

Hea enesejuhtimine on seotud ka enda hindamisega – kui palju mingid ülesanded mul plaani järgi aega võtavad ning kui palju tegelikult neile aega kulutasin.

Sageli tehakse küll tööde plaan, aga ei hinnata, kui hästi õnnestus sellest kinni pidada, mis ja miks kauem aega võttis ja mis kiiremini valmis sai. Selline enesehindamine aitab õppida enda kui töötaja kohta ning järgmine kord täpsemini aega planeerida, mis omakorda võimaldab vältida üle- ja alakoormust ning süümepiinu tegemata asjade või liigse vaba aja pärast. Töömahtude teadlik hindamine kandub üle ka koduste tegemiste planeerimisse, mis aitab puhkepauside vahele sobitada majapidamistöid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

41

KASULIKKU Asendustegevuste kättesaadavus ja vältimine

Igas töös on ilmselt ka ebameeldivaid ja tüütuid ülesandeid, mille tegemiseks peame end sundima. Nende vältimiseks kipume otsima asendustegevusi – kontoris olles lähme lobiseme kolleegiga, teeme kohvinurka asja või lappame sotsiaalmeediat ja e-kirju. Siia kuulub ka meeldivate ülesannetega tegelemine, isegi nende juurde hankimine, et ebameeldivamaid järjest edasi lükata.

Sama juhtub ka kodus, aga selle erinevusega, et asendustegevuste valikuid on rohkem ja puudub töökaaslaste sotsiaalne kontroll. Ka siin aitab täpne planeerimine, aga ka iseenda premeerimine – kui tüütu kohustus on täidetud, siis luban endale midagi mõnusat – ühe võileiva, arvutimängu, meelepärase tööülesande vms.

Juhi seisukohalt oleks oluline teada, millised tööülesanded tekitavad töötajates tõrkeid, et vajaduse korral toetada nende täitmist, aidata töötajal häälestuda või ka ülesanded ringi mängida. See tähendab, et töötajad peavad tundma end psühholoogiliselt turvaliselt, st nad saavad ausalt rääkida oma tunnetest, mis neid häirib või tööd takistab, kartmata halvustamist, hukkamõistu vms ebameeldivat tagasisidet.

Regulaarne tagasiside ja proaktiivsus

Kui silmast silma koostöö puhul toimub infovahetus, sh ka tagasiside küsimine ja andmine, jooksvalt ja sageli mitteformaalselt, siis kolleegidest eemal olles võib see soiku jääda ja nii võimegi virtuaalsed töökaaslased unustada.

Siin aitab oma mõtteviisi ümberhäälestamine ja kolleegist kui sisekliendist mõtlemine, kelle päringud või initsiatiivid on sama olulised kui klientide omad. Ühise töörütmi hoidmiseks ja ülesannete liigse hakituse vältimiseks on mõistlik töörutiinid läbi rääkida ja püüda need ka ühtlustada, näiteks hommikune virtuaalne infovahetus, seejärel kaks tundi süvenemist nõudvatele ülesannetele, siis suhtlemist nõudvad ülesanded jne. Sama praktikat on kasutatud avatud kontorite puhul, nt töörütmi kokkuleppimisel.

Tagasisidega on seotud ka info liikumine ja koostöö sujumine. Kui tavapärases olukorras vahelduvad kaugtööpäevad koostööpäevadega, siis praeguses eraldatuses võib info liikumine takerduda või vastupidi – infot on nii palju, et selles on keeruline orienteeruda. Võib küsida, kas meil on vaja teada, mida kaugtöötaja igal hetkel teeb, kas on vaja kõigile küsimustele kohe vastust – kui me nõuame pidevat online’is olemist, kujundame virtuaal-

42

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

selt avatud kontori keskkonda, kus on keeruline süveneda.

Turvalisus ja tervise säilimine

Kaugtöö puhul on palju räägitud tööandja vastutusest töökeskkonna ohutuse ja töötajate tervise säilimise eest. Kahtlemata tuleb seadust täita, aga säilitada võiks ka terve mõistuse.

Töötaja on täiskasvanud ja iseseisev inimene, kes vastutab iga päev oma tervise ja ohutuse eest – ka kodus olles ei söö ta eeldatavasti pesupulbrit, ei lõika endal näppe maha, ei lähe rösteriga vanni jne. Kõiki riske ja õnnetusi väljaspool tööandja ruume ei ole võimalik ette näha – kui hakkame kõike ette kirjutama, siis nullime ära töötaja enda mõtlemisvõime ja vastutuse. Pigem on

Juhtide klassikaline „kaugtöö probleem“ on see, et nad ei näe, kas töötaja teeb tööd.

oluline, et töötaja oleks huvitatud oma heaolust ja tervise säilimisest, teaks, mida selleks tegema peab ning et tal oleks ka selleks vajalik keskkond ja vahendid.

Sama tähtis kui oma tööalane juhtimine, on kaugtöö puhul ka isikliku, sh puhkeaja juhtimine, et me oskaks tööpäeva lõpetada ja lülituda ümber kodustele toimetustele. Praegu teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, et paljud inimesed ei saa tegeleda oma vabaajarutiinidega, mis tööpingetest puhata aitaks. See tähendab, et peame tekitama endale uued rutiinid ja harjumused (kasvõi ajutiselt), mis aitaks lõõgastuda ja keskenduda töövälistele tegevustele. Kindlasti on oluline ka vastastikune isikliku aja austamine, et me ei kirjuta e-kirju või ei saada sõnumeid tööst vabal ajal. Kaugtöö ei tähenda 24/7 tööd või piiramatult vaba aega – see on üsna samasugune töö nagu kontoris, lihtsalt silmast silma suhtlemist asendab virtuaalne kohalolek.

Me ei saa muuta praegust eriolukorda, aga me saame muuta oma suhtumist ja käitumist selles.

Testi, mida sa tunned Palgainfo Agentuuri kodulehel kaugtöö rubriigis on leitav kaugtöötajate meeleolude testimise küsimustik www.palgainfo.ee/ kaugtoo-blogi.

Valik enesehindamise küsimusi päeva lõpuks o Kas ma koostasin päevaplaani tegevustest, nende hinnangulisest kestusest ja järjekorrast? o Kas mu päevaplaanis jäi ruumi niisama suhtlemiseks töökaaslaste ja pereliikmetega? o Kas mu päevaplaanis jäi ruumi isiklikule ajale, omaette olemisele ja lihtsalt mõtisklemisele? o Kas ma pidasin planeeritud päevaplaanist kinni? o Mis tegevused plaanitust rohkem, mis vähem aega võtsid, miks? o Mida ma enda kui töötaja kohta õppisin? o Kas ja mida ma oma töö valdkonna kohta uut teada sain või õppisin? o Kas ma õppisin mõne uue oskuse, nt arvutiprogrammi kasutamisel vm, mis teeb mu töö efektiivsemaks? o Kas ma küsisin enda töö tulemuste kohta töökaaslastelt tagasisidet? o Kas ma andsin töökaaslastele nende tööde kohta tagasisidet? o Kas ma kiitsin ja tunnustasin töökaaslasi heade tulemuste eest? o Kas ma otsisin ise aktiivselt tööks vajalikku infot? o Kas ma jälgisin oma istumisasendi mugavust ja tegin piisavalt puhkepause? o Kas ma andsin endast parima, et tööülesanded hästi ja õigeaegselt ära teha? o Mis mul täna eriti hästi välja tuli? o Kas ma olen iseenda ja oma tänase tööpäevaga rahul? o Mida ma homme teisiti teen?

KODA PAKUB

MERIKE KOPPEL

KRISTINA JERJOMINA

kaubanduskoja jurist

kaubanduskoja jurist

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Koja juristid on valmis sind aitama Kui sinu ettevõte vajab õigusalast nõu, soovib abi lepingu koostamisel või on vaja abi vääramatu jõuga seotud asjaoludes, siis tule küsi nõu kaubanduskoja kogenud juristidelt.

Koja juristid nõustavad kõikides küsimustes, mis on seotud ettevõtlusega, sh praeguse kriisiolukorraga seonduvas. Peamiselt pöörduvad ettevõtted meie poole seoses maksudega ja tööõiguse teemadega (näiteks mida tuleb silmas pidada töötajale hoiatuse tegemisel või töölepingu lõpetamisel). Samuti pöördutakse tarbijaõiguste, riigihangete ja äriõigusega seotud küsimustega (näiteks kuidas muuta põhikirja või suurendada osakapitali), aga ka paljude teiste teemadega, mis ettevõtlusega seonduvad.

Meie juristide poole võib pöörduda ka siis, kui äripartner on jäänud võlgu, ostetud kaup või teenus ei vasta nõuetele või on ettevõtte vastu esitatud põhjendamatu nõue.

Lisaks saab koja juristidelt praktilist nõu, kuidas pettuse ohvriks langemist ennetada, aga ka näpunäiteid olukorras, kui oled juba ohvriks langenud.

Koja juristid osalevad aktiivselt ettevõtlusega seotud eelnõude väljatöötamisel.

Kui riik plaanib muuta näiteks mõnda maksuseadust, töölepingu seadust või äriseadustikku, siis käivad muudatused läbi ka meie juristide laualt. Tänu sellele on koja juristid hästi kursis viimaste seadusemuudatustega ning oskavad juhtida tähelepanu ka nõuetele, mis hakkavad kehtima näiteks kolme või kuue kuu pärast.

Kas teadsid? Üks tund konsultatsiooni tasuta Igale liikmele on aastas üks tund õiguskonsultatsiooni tasuta. Sellest ajast piisab, et kiiresti lahendada mitmeid väiksemaid probleeme. Iga järgnev tund on samuti soodne: 50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui ettevõtja ei ole kaubanduskoja liige, siis on tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

Koja juristidelt saad õigusalast nõu ka inglise ja vene keeles, kuid erinevalt õigus- ja advokaadibüroodest ei esinda koja juristid ettevõtteid kohtus.

Kui vajad õigusalast konsultatsiooni või soovid abi lepingu koostamisel või ülevaatamisel, siis võta julgesti ühendust koja juristidega aadressil juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

43

EUROOPA UUDISED

Tööjõuturu areng ja platvormimajandus REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Euroopa Kohtu kohtujuristi hinnangul on Uber transpordiettevõte, Airbnb aga platvormiettevõte.

Ü

sna kindlalt võib väita, et tehnoloogia soodustab tööjõuturu polariseerumist.

Tekkinud on uued töövormid, mida nimetatakse ka mittestandardseteks töövormideks.

See protsess toimub kõikjal Euroopas.

Nii näiteks on Madalmaades ja Slovakkias mittestandardse tööhõive osakaal vastavalt peaaegu 60% ja 20%. Ühelt poolt nähakse seda positiivsena kui uute töökohtade loomise potentsiaali, mis võimaldab tööjõuturgudel sujuvamalt toimida. Samuti võivad uued töövormid pakkuda suuremat paindlikkust nii töötajatele kui ka tööandjatele, suurendada töötajate autonoomiat ja töökohtade kohandatavust, edendada oskuste arengut ning pakkuda parema võimaluse saavutada positiivne tasakaal töö- ja eraelu vahel.

Ettevõtetel on oht sattuda nn halli tsooni

Samas nähakse, et uued töövormid võimaldavad neid kasutavatel ettevõtetel paigutuda seaduste ja regulatsioonide mõttes nn halli tsooni, vältides

44

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Fotod: Shutterstock

Tehnoloogia kiire areng on kaasa toonud uute töövormide ja töösuhete tekke. See kujundab ümber tööjõuturgu ja muudab seda keerulisemaks.

Tööjõuturu vaates ei ole tehnoloogia sugugi neutraalne. See soosib teatud oskusi ja töid ning muudab osa neist ülearusteks.

administratiivset koormust, seadusi, reegleid ja sageli ka makse. Samuti kõlab uute töövormide kohta kriitilisi noote ametiühingutelt. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) märgib, et töösuhte pideval muutumisel on märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. See suurendab üha kasvavat lahknevust töise sissetuleku ja tööviljakuse vahel ning võib teravdada sissetulekute ebavõrdsust.

Riikides, mille kohta on olemas andmed ja mis hõlmavad 84% kogu maailma tööhõivest, on ILO sõnul vaid ligikaudu üks neljandik (26,4%) töötajatest tööle võetud tähtajatu lepingu alusel, kusjuures kõrge palgatasemega riikides töötavad enam kui kolm neljan-

dikku töötajatest alaliste lepingutega. Ühes ollakse aga ühte meelt. Need uued töövormid on seotud platvormide kasutamisega. Üha enam ja kõvemini kõneldakse platvormimajandusest ja platvormitööst ning nõutakse selle reguleerimist. Siin on aga oht, et platvormitööd käsitletakse ühtsena kui üht reguleerimist vajavat objekti. See pole aga sugugi nii.

Näiteks on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) identifitseerinud sõltuvalt ülesannetest, vajaminevatest oskustest, teenuse esitamise viisist, kliendi ja teenuseosutaja kokkuviimise viisist ja platvormi rollist kümme platvormitöö tüüpi. Seda alates platvormi poolt määratud kohas tehtavast rutiinsest tööst kuni interneti

EUROOPA UUDISED

Kiiresti vajavad selgitamist tööturu vahendajate ja veebiplatvormide staatused, et teha kindlaks, milliseid standardeid, kohustusi ja tegevuseeskirju tuleks neile kohaldada.

puudumine; madalad tasumäärad; tasustamata tööaeg; sissetuleku suuruse ennustamatus; ebaselgus tervise- ja sotsiaalkaitse suhtes või selle puudumine.

Veel ütleb Eurofound, et tegelikult tehakse platvormitööd Euroopas tervikuna palju väiksemas mahus, kui sellest räägitakse. Kõigest 2% töötajatel on platvormitöö põhitööks; 6%-l täiendavaks sissetulekuallikaks ja 8% teeb seda vähemalt üks kord kuus.

Platvormitöö osakaal on küll riigiti erinev ja see kasvab kiiresti, nii et need 2% ja 8% ei pruugi igal pool kehtida.

Reeglid peaksid olema kõigile võrdsed

vahendusel omal initsiatiivil teenust pakkuva kõrgelt kvalifitseeritud spetsialisti teenuseni.

Eurofoundi kümnest töötamise tüübist on viis peamist järgmised: 1. määratud kohas tehtav, platvormi poolt määratud rutiinne töö; 2. määratud kohas tehtav töötaja initsieeritud keskmiselt kvalifitseeritud töö; 3. määratud kohas tehtav kliendi määratud keskmiselt kvalifitseeritud töö; 4. interneti vahendusel tehtav spetsialisti töö; 5. internetis vahendusel tehtav keskmiselt kvalifitseeritud „klõpsake-nuppu-töö“.

Platvormitööd võib liigitada ka teisiti ja muudel alustel. Konkreetsest liigitusest olulisem on aga riskide määratlemine. Olulisem seetõttu, et just riskidest peaks tulenema see, mida kas on või ei ole vaja platvormitöö puhul reguleerida.

Töötaja ei pruugi olla võidumees

Eurofound on platvormitöö peamiste riskidena (töötaja aspektist) nimetanud järgmisi faktoreid: autonoomia (iseseisva otsustusõiguse) puudumine; klientide tagasiside piiratus ja vaidlustamisvõimaluse puudumine; lühikesed tähtajad; töö suur intensiivsus; karjääriperspektiivi

Küll aga on igas riigis vaja uute töövormidega midagi ette võtta ja valdkonda korrastada. Reguleerida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Meie siin – kaubanduskoda Eestis – oleme eelkõige huvitatud kõikide meie ettevõtjate võrdsetest konkurentsitingimustest ja selle tagamisest. Märksõna „platvormimajandus“ kasutamine ehk oma ettevõtte määratlemine platvormiettevõttena ei saa iseenesest olla sooduskohtlemise aluseks. Ilmselt on hea teada, mida arvas Euroopa Kohtu kohtujurist Uberi ja Airbnb kohta küsimuses, kas need on või ei ole platvormiettevõtted. Uberi kohta avaldas ta arvamust, et tegu on transpordiettevõttega koos sellest tulenevate õigusaktide kehtivusega.

Airbnb puhul leidis aga, et tegemist on platvormiettevõttega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on leidnud, et Euroopa majanduses võib täheldada tööhõivetavade ampluaa laienemist. See on ühelt poolt tuleproov traditsioonilisele, määratletud tööaegadega, kokkulepitud õiguste ja hüvedega ning täielikult riiklikesse sotsiaalkaitsesüsteemidesse kaasatud täistööajaga alalisele töökohale. Teiselt poolt võib selle tagajärjel tekkida rohkem töökohti ja innovatiivseid tööviise ning oluline on tagada selliste töökohtade kvaliteet vastavalt uutele ärimudelitele. Kuna uued tööliigid arenevad nii kiiresti, et lepingulised töösuhted ei suuda nendega sammu pidada, tuleb tegeleda nende õigusliku seisundiga. Kiiresti vajavad selgitamist tööturu vahendajate ja veebiplatvormide staatused, et teha kindlaks, milliseid standardeid, kohustusi ja tegevuseeskirju tuleks neile kohaldada ning millised reguleerivad asutused peaksid vastutama nende kontrolli ja jõustamise eest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

45

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 30

Foto: Shutterstock

EESTI TURISMIFIRMADE LIIT MTÜ Eesti Turismifirmade Liit (ETFL) on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus, mille põhiliikmed on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmed transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid.

Lisaks muudele tegevustele ja sündmustele korraldab ETFL alates 1991. aastast rahvusvahelist turismimessi Tourest, mis on ühtlasi vanim ja suurim turismimess Balti riikides.

46

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

30 ŠEIKER TuÜ UNIVERSAAL OÜ KROONPRESS AS RESPO HAAGISED AS

25

ANDESTON OÜ MALUX EAST OÜ NASDAQ TALLINN AS PALDISKI SADAMATE AS WALLISE AS VESSET OÜ EKSAR-TRANSOIL AS EASTMAN SPECIALTIES OÜ EST-TRANS KAUBAVEOD AS REGINETT OÜ

Seente kuninga musta pässikuga MAAILMA MUUTMA

URMAS KASS Chaga OÜ ekspordijuht

Chaga Health on seitse aastat tagasi asutatud pereettevõte, mille tootevalik põhineb Aasias seente kuningaks peetud chaga meditsiiniseenel. Eestis teatakse seda musta pässiku või vanarahva keeles kasekäsna nime all.

C

hagast toodetakse immuunsust toetavaid eliksiire, mille retsept on pea sada aastat vana. Eliksiiride valmistamisel kasutatakse Eesti loodusest korjatud musta pässikut, männikasve, mett ja teisi ravimtaimi.

Elemental Eliksiir on originaalretsept, millele on lisatud aaloed ja mille alkoholisisaldus on 6%. Immuno eliksiirile on lisatud astelpaju ja C-vitamiini, mis annavad lisajõudu immuunsuse tõstmisel ning mida saab anda ka lastele.

Seent on kasutatud aastatuhandeid

Skandinaavias ja Aasias on chaga seent juba aastatuhandeid kasutatud ravimina paljude hädade vastu. Seene muudab eriliseks tema ebatavaline koostis – nimelt sisaldab see üle 200

bioaktiivse aine ja just bioaktiivsed ained on need, mis muudavad selle võimsaks raviseeneks.

Viimaste aastatega on Chaga OÜ ekspordimahud kiiresti kasvanud ning nõudlus seene järele on märkimisväärselt tõusnud. Selleks, et toorainet jaguks ka kasvanud nõudluse tingimustes, alustati möödunud aastal chagakasvanduste rajamist.

ja mitme uue turu avamine ning tootesortimendi mitmekesistamine.

Proovikivid, mis uute turgude avamisega kaasnevad, on ületamiseks, kuid kiiresti muutuvas maailmas on selgelt näha, et vanad viisid enam ei toimi.

Seega on väga oluline mõelda loominguliselt ning jälgida trende ühiskonnas, majanduses ja kogu maailmas.

Musta pässikut eksporditakse üle maailma

Praegu on Chaga OÜ peamised eksporditurud Aasias ning Kesk- ja Põhja-Euroopas. Peamised ekspordipartnerid asuvad Saksamaal, Norras, Rootsis, Prantsusmaal, Leedus, Belgias, Tšehhis, Hongkongis ja Austraalias.

Aastal 2020 on eesmärgiks eksporditurgude müügivõrgustiku arendamine

Chaga OÜ osales Enterprise Europe Networki korraldatud messil B2B-üritusel „Organic Food & Eco Life Matchmaking“ (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kaaskorraldajana) novembris 2019 Malmös Rootsis ning see aitas ettevõttel luua uusi väliskontakte. Toodete müügiks Leedus leiti sealt uus lepinguline partner ja praegu on tooted Leedus müügil juba 15 looduspoes.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

47

SOOVITE SUURENDADA OMA INNOVATSIOONIVÕIMEKUST? Kutsume huvilisi osalema nõustamisel, mis aitab kasvatada ettevõtte innovatsioonivõimekust. Meie uus (Enterprise Europe Networki üksuse pakutav) teenus on loodud ettevõttele, kes soovib oma innovatsiooniprotsesse hinnata ja teada saada, mis on hästi, aga ka seda, mida võiks muuta paremaks.

Enesehindamisel põhinev kaardistamine vaatleb protsesside toimimist algusest peale, hõlmates kliendi vajadusi, ideede genereerimist, kontseptsioonide väljatöötamist, toodete/teenuste arendamist, ärilist teostust jpm.

Auditi parimaks tulemuseks võib pidada seda, et ettevõtte enesehindamine põhineb teiste ettevõtete parimatel praktikatel koos näidetega.

Teenus on tasuta, aga osalejate arv on piiratud.

Anna oma huvist märku!

Lisainfo: lea@koda.ee või 604 0081

KOOSTÖÖPAKKUMISED IKT Suurbritannia tarkvarafirma soovib koostööd teenuselepingu C ++ tarkvaraarendajaga merenavigatsiooni ja kalapüügiga seotud programmi tarkvara muutmiseks, funktsioonide arendamiseks ja hoolduseks.

KOOD: TRUK20200312001.

Rootsi ettevõte pakub koostööd potentsiaalsetele partneritele, et olemasolevaid tooteid täiendada / innovatiivsemaks muuta kergete valguspõhiste trükitavate valgussiltide lahendustega (patches). Lahendust peaks saama kasutada meditsiinilistes lahendustes, juhtpaneelides, auto-, kiipkaardi- ja kodutarvete rakendustes, samuti tarbekaupade pakenditel.

KOOD: TOSE20200306001.

48

Rootsi väikeettevõte, kes tegeleb õhtu- ja pulmakleitide tootmisega, otsib kvaliteetsete pitside, kangaste ja kaunistuste tarnijaid.

KOOD: BRSE20200213001.

Hollandi ettevõte töötas välja uue rattakatte ja otsib selle tootmiseks koostööpartnerit. Tulevane koostöö põhineks tootmislepingul.

KOOD: BRNL20200116001.

Rumeenia kardinatootja otsib sisekardinate tooraine pakkujat. Tulevased partnerid peaksid esitama üksikasju nii materjali koguse, saadavuse, kvaliteedi, värvipaleti, hinna kui ka tarnetähtaja kohta.

KOOD: BRRO20200113001.

Poola looduskosmeetika tootja (nt seebid, kaitsekreemid, näo- ja kehakoorijad jne) otsib õlide, hapete, emulgaatorite, taimsete pulbrite, kosmeetiliste savide jms tarnijaid.

KOOD: BRPL20200228001.

Bulgaaria professionaalsete kosmeetikatoodete tootja ja jaemüüja soovib laiendada tooteportfelli ja pakub turustaja teenuseid kosmeetikatoodete tootjatele.

KOOD: BRBG20200218001.

Itaalia meditsiiniseadmete turustaja, kes teeb koostööd peamiselt riiklike ja erahaiglatega, soovib osta ühekordselt kasutatavaid meditsiiniseadmeid, siirdatavaid meditsiiniseadmeid ja kaasaskantavaid meditsiiniseadmeid. Seadmetel peab olema CE-märk.

TEKSTIIL JA RÕIVATÖÖSTUS

KOSMEETIKA, FARMAATSIA JA MEDITSIIN

Suurbritannia tekstiiliettevõte, kes kujundab ja modelleerib imetamisriideid, otsib korduvkasutatavate rinnapatjade tootjat, kes võiks neile tooted valmistada ettevõtte spetsifikatsiooni ja tootmislepingu alusel.

Hispaania funktsionaalse reproduktiivmeditsiini ja biotehnoloogia ettevõte soovib oma valminud ja patenteeritud viljakusraviks mõeldud biosensorile meditsiiniseadmete tootjaid.

KOOD: BRIT20200128001.

KOOD: BRUK20200206001.

KOOD: TRES20200313001.

KOOD: BRUA20191218001.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

Ukraina meditsiiniseadmete tarnija pakub meditsiiniseadmete tootjatele Ukraina turule sisenemiseks kohapealseid turustamisteenuseid.

KOOSTÖÖPAKKUMISED Poola ettevõte arendab meditsiiniseadmete ostjate ja müüjate ühendamiseks veebiplatvormi. Platvorm hõlbustab seadmete müüki haiglatele, laboritele jne. Ettevõte pakub turustamiseteenuse lepingu alusel koostööd meditsiiniseadmete tootjatele või turustajatele, kes on huvitatud oma toodete reklaamimisest ja müümisest Poolas.

Poola ettevõte otsib anodeeritud alumiiniumlehtede tarnijat. Lehtede suurus peab olema 1000 x 500 x 1 mm ning värvid on punane, tumesinine ja lilla.

KOOD: BRPL20200203001.

Poola ettevõte, kes tegeleb kala turustamisega, otsib uusi tursatarnijaid (sealhulgas tehistingimustes kasvatatavat turska).

Rumeenia ettevõte, kes turustab roostevabast terasest ja vasest valmistatud majapidamis- ja köögitarvikuid, pakub müügiesindaja teenuseid eelnimetatud toodete tootjatele, kes on huvitatud Rumeenia turust. Samuti on ettevõte huvitatud veini valmistamiseks ja säilitamiseks kasutatavatest seadmetest, lisaseadmetest ning alkoholi ja eeterlike õlide destilleerimise seadmetest.

KOOD: BRPL20200214002.

KOOD: BRRO20200219001.

KOOD: BRPL20200309002.

TOIDUAINETÖÖSTUS

Poola lihatoodete tootja otsib vürtside ja maitseainete segude tarnijaid.

KOOD: BRPL20200117002.

ELEKTROONIKA JA SEADMED

Slovakkia ettevõte, kes müüb e-poes toidulisandeid ja spordivahendeid, otsib 100% ingveri- ja sidrunimahlade tarnijaid või turustajaid.

Kodumasinate projekteerimisele ja tootmisele spetsialiseerunud Hiina ettevõte soovib osta õhukonditsioneeridele rakendatavat bakterivastast tehnoloogiat.

KOOD: BRSK20200107001.

KOOD TRCN20200317001.

METALLI- JA MASINATÖÖSTUS NING ENERGEETIKA Venemaa ettevõte tegeleb kruvilõikamise treipinkide tootmisega ja otsib usaldusväärseid tarnijaid järgmistele detailidele: metallpoldid, mutrid, kruvid, keermed, aga ka laagrid, mida kasutatakse kruvilõikepinkide tootmiseks.

Saksa elektroonikatööstusseadmete turustaja otsib uusi tarnijaid ja on huvitatud sellistest toodetest nagu IC (integraallülitustega) programmeerimissüsteemid, lindi- ja rullisüsteemid ning -materjalid, PCB-de (trükkplaadid) ja elektrooniliste komponentide kontrollsüsteemid.

rit plastist ja klaasist kuuma joogi topside või taara prototüüpide ja ka valmistoodete tootmiseks.

KOOD: BRUK20200122001.

Poola tööstusettevõtetele keemiatoodete müügiga tegelev ettevõte (nt elektrienergia-, keemia-, kütuse- ja rasketööstus) pakub vahendaja/edasimüüja teenuseid keemiatoodete tootjatele, kelle tooteportfellis on tööstuskeemiatarbeid, mis eemaldavad naftaplekke ja katlakivi.

KOOD: BRPL20200116001.

Iirimaa e-pood otsib tootmis-, allhankevõi tarnijalepingu alusel uuenduslikke ja kulutõhusaid loodussõbralikke pakendilahendusi, nt trükitud pakend, sisemine pakkimispaber ja pakendikott. Tooted peavad olema valmistatud vastavalt ettevõte spetsifikatsioonile.

KOOD: BRIE20200305001.

Itaalia ettevõte, kes on spetsialiseerunud luksuspakendite paberi/papi pinna töötlemisele, otsib uut lahendust senisele töötlusmaterjale, et asendada akrüülipõhised materjalid biolagunevatega (biopolümeer).

KOOD: TRIT20200316001.

LISAINFO: Aleksandra Kriventsova, aleksandra@koda.ee, 604 0079

KOOD: BRDE20200220001.

KOOD: BRRU20200213005.

Hispaania ettevõte otsib konkreetset tüüpi ja suurusega isesoojeneva joogipurgi metallist kaante tootjat, kes on spetsialiseerunud metallist kaante tootmisele toidutööstuste jaoks.

KOOD: BRES20200210001.

Saksamaa ettevõte, kes on spetsialiseerunud CNC-juhtimisega metallitöötlusele ning toodab, monteerib ja katsetab kvaliteetseid täppisosi (nt autotööstuse, kosmosesõidukite, hüdrosüsteemide, elektroonika valdkonnas), pakub alltöövõttu autotööstuse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele.

KOOD: BRDE20200218001.

MUU Venemaa mööblitootja otsib mööblitarvikute tarnijat (nt lukud, hinged, käepidemed). Tooted peavad olema Venemaa turu jaoks sertifitseeritud.

KOOD: BRRU20200213002.

Suurbritannia kodutarvete tarvikute, kingituste ja meenete jaemüüja otsib uusi tooteid rahvusvahelistelt tootjatelt ja pakub koostööd turustus- või kaubandusagentidele lepingute alusel.

KOOD: BRUK20200211001.

Suurbritannias ja Prantsusmaal tegutsev tootedisainer otsib koostööpartne-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

49

RIIGIHANKED Masinad ja seadmed h Eestis hangib Enefit Green päikesepaneele DDP tarnetingimustel.

Tähtaeg 30.04.2020. NR 221098. h Leedus hangitakse elektromagnetilisi voolumõõtureid (kulumõõtmisseadmed, tellimuse maht 150 000 eurot). Tähtaeg 04.05.2020.

NR 160278-2020. h Soome riigisisene hange elektritarvikute, valgusallikate, akude ja patareide ostmiseks. Tähtaeg 04.05.2020. NR 2020-043111.

IKT h Eestis Tallinna Tehnikaülikooli raamhange arvutivõrgu seadmete ostuks.

Tähtaeg 04.05.2020. NR 221490. h Peterburi tee (Majaka tn – Kantsi tn) tänavavalgustuse rekonstrueerimine.

Tähtaeg 28.04.2020. NR 221811. h Soome riigisisene hange kodudes kasutatava turvasüsteemi hankimiseks (väljarenditav). Tähtaeg 04.05.2020. NR 2020-043113. h Tartu Ülikool tellib Java (Spring), Angulari ja PostgreSQL-i projektide arenduse. Tähtaeg 29.04.2020.

NR 221547. h Soomes hangitakse teenusena külastajahaldussüsteem (külastuste, juurdepääsuõiguste ja koosolekuruumide haldamiseks, toitlustuse tellimiseks). Tähtaeg 04.05.2020.

NR 159447-2020.

50

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2020

h Soome riigisisene hange. Innovatsioonikonkurss: uuendused õhukvaliteedi teabe mõistmiseks ja rakendamiseks, et neid rakendada reaalsesse linnakeskkonda. Tähtaeg 31.07.2020. NR 2020-043108. h Eestis hangib rahandusministeerium SAP-majandustarkvara arendustööd, detailanalüüsi, programmeerimist ja/või seadistamist. Tähtaeg 04.05.2020. NR 159472-2020. h Leedus hangitakse IT-teenuseid kasutaja identiteedi ja õiguste haldussüsteemi hooldamiseks ja muutmiseks. Tähtaeg 04.05.2020.

NR 159632-2020.

Tarned h Eestis hangib Tallinna Tehnikaülikool meenete ostmise. Tähtaeg 20.04.2020. NR: 219678. h Soomes on riigisisene hange Vaasa Ülikooli saali laudade ja toolide ostmiseks renoveerimisprotsessi raames. Tähtaeg 23.04.2020.

NR 2020-043198. h Taanis hangitakse niiske ruumi konteinereid (süsteeme) ja nendega seotud teenuseid. Tähtaeg 29.05.2020. KOOD 160459-2020. h Leedus hangitakse kuulipüstoli KSP58 varuosasid. Tähtaeg 04.05.2020.

NR 160460-2020. h Rootsis korraldatakse raamhange kinnaste hankimiseks politseile

(nelja-aastaseks perioodiks, aastane maht u 4 000 000 Rootsi krooni).

Tähtaeg 18.05.2020.

NR 158969-2020. h Norras hangitakse meditsiinilisi tarbekaupu. Tähtaeg 30.04.2020.

NR 160491-2020. h Norras hangitakse keskpanga jaoks töökohtade, nõupidamis- ja ühisruumide mööblit. Tähtaeg 22.05.2020.

NR 160489-2020. h Norras hangitakse vormirõivaste osasid: ülikonnaga kantavaid kingi, samuti peakatteid, nahktooteid Tähtaeg 10.07.2020.

NR 160499-2020. h Norras hangitakse valgusteid, valguslaudu, suitsumasinaid, kaableid, lavaelemente, tantsumatte, lavavarustust. Tähtaeg 08.05.2020.

NR 160497-2020.

Teenused h Eestis hangitakse riigikaitseõpetuse varustuse ladustamis- ja transporditeenust. Tähtaeg 30.04.2020.

NR 220140. h Soome riigisisene hange turundusteenustele saksakeelses Euroopas (äriteenuste valdkonnad: seadus, turundus, nõustamine, värbamine, trükkimine ja turvalisus). Tähtaeg 04.05.2020. NR 2020-043285. h Rootsis hangitakse metsateenuseid (metsa ülestöötamine, koristamine, metsandusalgatuste kavandamine).

Tähtaeg 01.05.2020.

NR 159446-2020. h Soome riigisisene energiatõhususe projekti läbirääkimistega hange, mis puudutab Vokkola piirkonna spaa- ja spordihoonete projekteerimist ning ehitamist. Tähtaeg 15.05.2020.

NR 2020-043216

Kas teadsid? h Täpsemat infot otselinkidega teadetele näeb koja kodulehel www.koda. ee/et/teenused/riigihanketeated. h Eesti hankeid saab vaadata ka siit: https://riigihanked.riik.ee. h Euroopa Liidu riikide hankeid saab vaadata siit: https://ted.europa.eu/ TED/search/search.do. h Soome riigisisesed hanked asuvad siin: www.hankintailmoitukset.fi/.

Keskmine kütusekulu 4,8-7,6 l/100 km ja CO2-emissioon 125-173 g/km.

Uuele avatud. Nagu sinagi.

Uus Mercedes-Benz GLB on kõige mitmekülgsem maastur, mis ei väsi positiivselt üllatamast! Ka Sinu sõpru, kelle jaoks on selles maasturis lausa kuni 7 istekohta.

Või Sind ennastki, kui naudid GLB esindusliku varustuse hellitavat mugavust.

Silberauto Eesti esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

Hõbeselg Liik #123. Hõbeselg toimib nii, nagu talle omane, ja usub endiselt, et toores jõud on ainus võimalus teistele muljet avaldada. Kuid sellisel lähenemisviisil võivad olla tervist kahjustavad tagajärjed ning peagi saavad nooremad kolleegid tema ees eelise, kuna on omaks võtnud märksa nutikamad lahendused.

Manuaalne tõstuk 695,Ilma km-ta

Parem enesetunne igasse tööpäeva - loe lisaks ajtooted.ee või helista 6000 270.