Jõuluootus 2022

ÕHTULEHT KIRJASTUSE ERINUMBER 2022

Jõuluaeg on imede aeg

Järjekordne aastaring on õige pea täitumas, kuid enne veel, kui uuele aastanumbrile vastu läheme, ootab meid ees aasta kõige imelisem aeg – jõuluaeg.

On sobiv hetk vaadata möödunule tagasi, mõelda aasta jooksul korda saadetule ja ka sellele, mis tegemata jäi. Mis on sel aastal enim rõõmu valmistanud? Millise saavutuse üle võib tõelist uhkust tunda? Kas täitunud on mõni ammune unistus või täide viidud aasta algul antud lubadus? Kas tuli ette ka ebaõnnestumisi või pettumusi? Millised uued tarkused ja kustumatud mälestused endaga edaspidiseks kaasa võtta?

Jõuluaeg on koos olemise aeg. Jagage aasta jooksul kogetut oma lähedaste, pere ja sõpradega. Meenutage ühiselt möödunut ja seadke sihte tulevikuks. Ärge unustage ka neid, kes end sel pühadeajal üksikuna tunda võivad, ega neid, kes puudust kannatavad. Osalege mõnes heategevusprojektis või andke oma panus vabatahtlikuna, poetage mõne ammuse tuttava postkasti ümbrik jõulutervitusega või kutsuge naabritädi enda poole jõululauda, korraldage kogukonna lastega ühine jõulupuu ehtimine või piparkookide küpsetamise talgud ja viige valminud maiustused kõigisse kodudesse, et jõulurõõm võiks täita iga toa. Sest jagatud rõõm on kõige suurem rõõm!

Mõelge, millise heateo saate ellu viia veel sel aastal. Iga väike heategu loeb ja see võibki olla kellegi jõuluime!

Ilusat jõuluootust!

VÄLJAANDJA: Õhtuleht Kirjastus AS PROJEKTIJUHT: Heike Kiiv KUJUNDAJA: Kati Roosimaa REKLAAM: ajakirjad@ohtulehtkirjastus.ee

SISUKORD

Tuntud inimesed jõuluelevuses ADVENDIAEG

Advendiaja pidamine on Eestis üsna uus nähtus ADVENDIKALENDER

Maias-maias taskuvaras TEE ISE

Kaunista kodu looduskaunilt jõuludeks

Mis on jõululille saatus

5 põhjust, miks räästamatkale minna

Kui õues on ilus talveilm, käi ära nendes kohtades

Parimad palad pühadelauale

Mulliveini serveerimise ABC

Toitumisekspertide nipid, mille abil pühad hea enesetundega üle elada

Detsembri sündmused

Salmiabi

Jagame oma rõõmsaid hetki Teie perega!

Tuntud inimesed jõuluelevuses

Jõulud on peagi käes ning kes meist ei armastaks saabuvat pühadeaega. Nii uurisimegi, kui suured jõulufännid on meie tuntud inimesed, millised on nende pere iga-aastased traditsioonid ja kuidas nad pühadeaega plaanivad tähistada.

TEKST: LIISA MUGRA, ÕHTULEHT FOTOD: ERAKOGU, MARTIN AHVEN

Heelia Sillamaa: HOIDSIN END JUBA JUULIS TAGASI, ET KUUSKE MITTE TUPPA TUUA

Teleajakirjanik Heelia Sillamaa sõnul on tema jaoks kõi ge olulisem jõulutraditsioon see – ükskõik, kui kiire kel lelgi ka ei oleks, kogu pere peab nagu kord ja kohus olema jõuluõhtul vanaema juures Hiiumaal. „Seda traditsiooni ei ole ma oma 27 eluaasta jooksul kordagi lõhkunud. Õn neks on mul tunne, et minu kihlatu on täpselt sama suur Hiiumaa fänn kui ma ise, nii et selle traditsiooni kustu mist ma kartma ei pea,“ räägib ta.

Ta lisab: „Kui juba jõulud on, olgu laud heast-paremast lookas. Selle koha pealt oleme ikka traditsiooniline Eesti pere –sushi’t või muid vigureid meie laualt ei leia, ikka kapsas, kartul ja seapraad. Jõuluvana astub ka iga aasta meie juurest läbi ja toob kingid isiklikult kohale, mitte ei jäta neid salapäraselt ukse taha.“

Heelia räägib naerdes, et nii kaua kui selliseid tiitleid võib iseendale omistada, ütleks ta küll, et on maailma suurim jõulu de fänn. „Hoidsin end juba juulist alates tagasi, et kuuske mit te tuppa tuua. Minu jaoks on jõulud olnud alati selline soe ja mõnus aeg – ükskõik, mis hullused meie ümber ka ei toimuks, jõulud perega toovad alati rahu hinge.“

Parimad jõulukingid on Heelia jaoks need, mis viivad ta sammukese lähemale oma unistuste täitumisele. „Pudi-padi ma üleliia palju ei armasta,“ tunnistab ta. Sel aastal tegid nad elu kaaslasega teineteisele näiteks sellise kingi, et tellisid oma tu levase maja projekti ära. Palju erilisem ja olulisem kingitus kui mõni kuldne kaelakee või kingapaar, usub Heelia.

„Üks asi on saada kingitusi pärast sadade vihjete tegemist, aga täiesti teine ja kümme korda erilisem tunne valdab sind siis, kui keegi lähedastest suudab ilma ühegi otsese vihjeta tabada täpselt kümnesse,“ lisab Heelia.

Kui enamasti valdab inimesi jõulude eel suur stress, et mida siis ikkagi kinkida, siis Heeliast läheb jõulukingistress õnneks

kaarega mööda. Nad on perekeskis kokku leppinud, et täiskas vanud omavahel kinke ei tee. Las see jääda ikka laste rõõmuks. „Üksikute kinkide otsimine pakub mulle aga alati pigem suurt rõõmu, mitte stressi,“ ütleb ta.

Merilin Mälk: MUL KÄIVAD ENDISELT PÄKAPIKUD JA SEINAL

RIPUB JÕULUKALENDER

Lauljatar Merilin Mälk räägib, et tähistab jõule igal aas tal ikka kodus perekeskis. „Käime maal vanaema juures, sööme palju ja naudime teineteise seltskonda. Kuidas ku nagi, peaasi, et kõigil on koos hea olla ning keegi pole üksi,“ kirjeldab ta.

Merilin tunnistab, et armastab väga jõuluaega: „Mul käi vad endiselt päkapikud ja seinal ripub jõulukalender. Armastan kodu, mis on küünlaid ja tulukesi täis. Naudin jõulukuuse ehti mist, kingituste pakkimist, piparkookide tegemist ja lund.“

Mis peaks toitudest kindlasti jõululaual olema? „Verivorst on kindlasti üks nendest. See oli esimene, mis mul pähe tuli, aga isiklikult arvan, et jõululaual võib kõike olla. Olen ka väga suur kalamarja fänn ning viimastel aastatel olen ka seda lauale so kutanud,“ vastab ta.

Kui väiksena seostas Merilin jõule rohkem kingitustega, on aastatega mõte jõuludest aga muutunud. „Kingitusi meeldib mulle hoopis ise teha ja arvan, et parim jõulukink on lihtsalt jõulutunne ise,“ avaldab ta. Seega mingist jõulukingistressist rääkida ei saa, Merilini sõnul see hoopis maandab stressi – ta naudib kingituste pakkimist ning tunnet, kui kink on õnnestu nud ja läinud õigesse kohta.

Merilinile meenub muu hulgas üks ilus kingitusega seotud moment lapsepõlvest. „Kunagi ühel õhtul tuli päkapikk millegi pärast varem, kui pidi. Emotsioon selle üllatuse taga on unusta matu. Tavaliselt päkapikud nii suuri asju ei toonud, need isegi ei mahtunud sussi sisse, aga akna peal olid sellised väiksed muusi kainstrumendid, millega ma kohe hakkasin bändi tegema. See õhtu on mul väga eredalt meeles,“ jutustab ta.

Artjom

Savitski: PARIM JÕULUKINK ON LÄHEDASTEGA VEEDETUD AEG

„Naudin seda maagilisust, mis jõuludega kaasneb –küünlad, valgused, lumi, toidud. Kindlasti pole see enam päris sama, mis lapsena, aga sellegipoolest paneb jõuluaeg siiani sees natuke liblikad lendama,“ räägib laulja Artjom Savitski.

Artjom räägib, et tavaliselt peavad nad perega jõule tema vanemate kodus. Külla kutsutakse vanavanemad ning tä did-onud koos lastega. Kuna Artjom on pärit slaavi juurtega perekonnast, siis menüü ei sarnane tüüpilise Eesti jõululauaga. Pearoaks on hoopis traditsiooniliselt küpsetatud ja õuntega täidetud part. „Kuni emapoolne vanaema oli elus, oli eelroaks

alati tema tehtud kartulisalat ja sült. Eks nüüd peab eelroogade osas mõtlema hakkama. Magusaks on kas ema tehtud Napo leoni kook kirssidega või selle sama vanaema meekook. Glögi on ka kindlasti omal kohal,“ lisab ta.

„Parim jõulukink on kvaliteetselt veedetud aeg lähedaste inimeste või sugulastega,“ usub Artjom. Nii ongi nad perekon naga kokku leppinud, et kinke omavahel ei tehta. Sellegipoo lest murrab Artjom igal aastal seda reeglit, kinkides lähedas tele asju, mida nagunii läheb vaja – šampoone, seepe, kreeme ja muud sellist. „Lapsena ma muidugi selle üle väga õnnelik ei oleks, aga praeguses vanuses, kui keegi tarbeasju kingib, tun nen selle üle imelikult palju rõõmu."

jõulukink on kvaliteetselt veedetud aeg lähedaste inimeste või sugulastega.”

Lapsepõlves sai Artjom aga kingituse, mis siiani eredalt meeles. „Lapsena armastasin väga kokku liimida erinevaid plastist lennuki-, auto- ja sõjatehnikamudeleid. Ühel aastal sain jõuludeks Star Treki emalaeva mudeli, mis oli täis elekt roonikat, valguseid ja muud sellist. Kahjuks ma selle ehitamist ei alustanudki, kuna see juhtus olema liiga keeruline, kuid tunne oli võimas. Midagi nii suurt ja ägedat polnud ma kunagi jõuludeks saanud,“ meenutab ta.

“Parim

Heleza:

SAAN PEREGA KOKKU NII, NAGU OLEKS

KOGU

AEG JÕULUD

Lauljatar Helena Põldmaa, artistinimega Heleza räägib, et tema jaoks on jõulud tavaliselt hästi rahulik aeg. „Suurt suguvõsa mul pole ning veedan jõulud tavaliselt ainult oma vanematega.“

Ta jätkab: „Traditsiooniks on saanud kuuse tuppa toomine ja mõne vaidluse maha pidamine, millised on need kõige pare mad kaunistused. Seda muidugi kõige paremas mõttes. Pipar kooke teen ainult ema tungival soovil ja et isa saaks otse pakist glasuuri rüübata. Ja kuigi olen juba 25aastane, ostab ema mulle ikka alati jõulukalendri.“

Mis peaks kindlasti olema pere jõululaual? „Ma jälestan hapukapsast,“ ütleb Heleza naerdes. „Kõik peale selle on okei, aga ma lihtsalt ei suuda süüa seda. Tegelikult, ega ma väga suur jõuluprae sööja polegi. Me ei tee kodus traditsioonilisi – hapu kapsas ja verivorst – jõulusööke. Samas soe seemneleib on hä davajalik.“

Heleza sõnul on jõulud aeg, kus olla perega, nautida ühi selt õhtusööki ja mõelda asjadele, mille üle oled tänulik. Samas püüab lauljatar sellist mentaliteeti säilitada ka terve aasta jook sul: „Saan perega kokku nii, nagu oleks kogu aeg jõulud.“

Heleza usub, et jõulukinke tehes on andmise rõõm suurim.

Egle Eller-Nabi:

ABIKAASA TEAB MU KINGISOOVE HÄSTI JA OSKAB RÕÕMUSTADA

„Meie pere tähistab jõule traditsiooniliselt Hiiumaal. See tähendab kolme päeva toredaid külaskäike minu ja abi kaasa suguvõsade juurde, sest kõik vanaemad-vanaisad, tä did-onud tuleb ju läbi käia ja kõigiga koos jõululauas istuda,“ räägib fitnessitreener ja toitumisnõustaja Egle Eller-Nabi.

Ta lisab: „Meil on abikaasaga mõlemal suur pere ning see on aeg, kus kõik rutiinist välja tulevad ja omavahel kokku saa vad. See kõik on väga intensiivne, aga annab palju positiivseid emotsioone.“

Eglele meeldib väga jõulukinke teha, veel rohkem neid saada. „Olen oma eelistustes naiselik – mulle meeldivad ilusad kingid, millel ei pea üldse praktilist väärtust olema. Alati teevad rõõmu trenni ja iluga seotud kingitused. Abikaasa juba teab mu soove hästi ning oskab mind rõõmustada. Potte ja tolmuimejat ta jõulupakki ei pane,“ räägib ta naerdes.

Nabide kodusel jõululaual on alati ahjukana aurutatud

„Armastan teha kinke ja pakkuda teistele rõõmu. See on minu jaoks parim kink,“ ütleb ta. Selleks, et jõulude eel kingistressi vältida hoiab naine silmad-kõrvad lahti ja kogub ideid terve aasta vältel. „Panen kohe kirja, kui keegi lähedastest mainib, et tal oleks miskit tarvis.“

„Kui sa kord aastas „Üksinda kodus“ kõiki osi ära ei vaata, kas siis tegelikult jõulud üldse tulevadki? Iga kord on ikka nalja kas ja vaatan põnevusega. Tekitavad sooja tunde,“ lisab Heleza.

köögiviljadega. Veel valmistab Egle veisekeelt, mis nende perele väga maitseb. Magustoiduks tehakse tumeda šokolaadi-toor juustu trühvleid ning piparkoogipõhjaga kausikooki.

Milline on aga Egle lemmik jõulufilm? „Mina olen ilmselt üks neist, kelle pärast „Üksinda kodus“ endiselt eetris on. Olen seda lapsepõlvest saati vaadanud ning selle filmi nägemine teki tab kohe jõulutunde,“ vastab ta naerdes.

Unistuste jõulud on tänapäeval vana aja jõulud – valged ja maalähedased. Pildil kappavad Terje Puistaja pere hobused Fanta Fe Liisa ja Roland.

Advendiaja pidamine on Eestis üsna uus nähtus

Jõulueelne periood tähendas vanadele eestlastele aega toomapäevast ehk 21. detsembrist jõuludeni.

TEKST: MEELI PARIJÕGI, ÕHTULEHT FOTOD: KRISTIINA ERNITS, ERAKOGU

dvendiaja pidamine ei ole eestlastele omane olnud ja on meile jõudnud alles 20. sajandi lõ pupoole, ent nüüd on see traditsioonis tugevalt sees, peegeldudes kogutud jõululugudes, sünd mustes, advendiküünaldes akendel, linnaruumi ja kodude kau nistustes,“ kinnitab eesti rahvapärimuse kooli tegevjuht Terje Puistaja. „Jõule on ka enne advendi tähistamist oodatud. Aga enne pidutsemist tuli perel teha kõik jõuludega seotud tööd ära. Meie esivanemate oskus õigel ajal tööd teha ja õigel ajal puhata on see, mida ka ise peaks järgima.“

„A

MIDA TÄHENDAB TEILE ADVENDIAEG?

Jõuluootuse aeg on meie perele looduses olemise aeg. Ela me metsa sees, karjamaal on kaks hobust, kelle eest tuleb hoolt kanda. See tähendab aga viibimist väljas, ükskõik mis ilm ka ei

oleks. Mingil hetkel märkad, et ilm on kuidagi teistmoodi – ja see ei tähenda ilmtingimata lund. Olla võib ka sumbune, mets ja maa on udulooriga kaetud, aga mingil hetkel käib läbi oota matu jõulutunne.

Kindlasti on jõuluootuse aeg ka hingekeste ja küünlatule aeg. Tuli aknal võib lahkunutele teed koju juhatada, olla orien tiiriks pilkases pimeduses.

Jõuluperiood on aasta kõige pimedam aeg – lõpuks on nii pime, et ei näe isegi hobuse selga hüpata. Siis hakkame taas samm-sammult valguse (miks mitte headuse, parema elu) poole liikuma. Uskuma peab, et selles liikumises ka kõige karmimad asjad leiavad õiglase lõpu. Mõtleme neile, keda enam ei ole, sel lele, mis toimunud; mis on hästi, mis jääb hingele. Ja paneme küünla.

Mul on siiani silme ees vanaisa, kes ehtis oma kodus Tar

tus väikest jõulupuud. Siis kui vanaema enam ei olnud. Vana isa hääl, eestiaegsed jõuluehted, kuuse lõhn – kõik on meeles. Tajun, et esivanematega seotud tegevused, mida me teeme –küünla süütamine, haua koristamine, kodu kaunistamine, lah kunutele mõtlemine –, annavad meile väge ja elujõudu.

Eesti traditsioonis, kommetes, jõuluootuses on alati olnud perekond kesksel kohal. Nüüd, helendavate ekraanide ajastul, on vaja harjutada taas koosolemist, kallitest inimestest rõõmu tundmist ja rõõmu andmist. Mitte midagi ei tehtud vanemas traditsioonis niisama, lihtsalt tegemise pärast, mõte oli ikka üks – see, kuidas sa käitusid, mõjutas sinu elukäiku, edaspidist saa tust, heaolu. Sama kehtib tänapäeval.

Kõige suuremat jõuluootust näen pere väikestes – olla nen dega koos, laulda regilaule, mängida vanu jõulumänge, rääkida lugusid sellest, mis oli, mis on ja mis tuleb, on imede aeg – ja need imed on tabanud sind.

MILLISEID ETTEVALMISTUSI VANARAHVAS PÜHADEKS TEGI?

Muistne jõuluaeg on rõõmupüha. Maa kaguosas on siiani kasutusel vana nimetus jõulude kohta – talvisepühad, taliste, talvi- või talsipühad. Muistse jõuluaja piiripunktid on tooma päev 21. detsembril ja kolmekuningapäev 6. jaanuaril (piirkon niti on viimaseks jõulupühaks peetud ka küünlapäeva 2. veeb ruaril). Siitpeale saab valgus võidu pimeduse üle, päike hakkab kõrgemalt käima. Ja inimesed muutuvad järjest rõõmsamaks.

Jõulueelne periood tähendab vanemas traditsioonis eelkõi ge aega toomapäevast ehk 21. detsembrist jõuludeni. Tooma päevast lõpetati kõik tööd peale jõuludeks valmistumise. Hoo likad said töödega õigel ajal valmis – vorstid oli küpsetatud, jõululeib laual, tuba puhas, meestel õlu käima pandud. Vaadati ka, et maja oleks kaunistatud ja õled külmakaitseks tuppa põ randale toodud. Kes tegemised viimasele minutile jättis, sellel ebaõnnestus, kadus ja lagunes kõik. Viimasele minutile asju ei jäetud, ka tööriistad tuli aegsasti õigesse kohta tagasi panna, et vanatühi nendega sõitma ei läheks. Toomapäeval usuti liikvel olevat üleloomulikud jõud.

Laenatud asjad tuli tagasi omanikule viia, peres ei tohtinud olla ka ühtegi pooleldi kootud kinnast. Kaltsudest ja õlgedest nukukese Tahma-Tooma tegemisest ja vedamisest mööda uk setaguseid teatakse siiani, paljud – eriti lasteasutustes – teevad seda uusnähtusena ka tänapäeval. Tahma-Toomas käib ringi kuni uue aasta hommikuni ja kuhu ta lõpuks jääb, seal on edas pidi igatepidi must ja tahmane. Tahma-Tooma kui mustuse väljaajamine on ka nüüd kõnekas, sümboolselt on see ka valgu se võit pimeduse üle.

Jõuluootuse ajal pandi tähele endeid, selle järgi ennustati tu levast aastat, enda elu. Näiteks õllevahu peal märgatud rõngad või ristid tähendasid vastavalt pulmi või matuseid.

MILLISED ON TÄNAPÄEVASED ADVENDIAJA KOMBED EESTIS?

Advendiaja pidamine ei ole eestlastele omane olnud ja on meile jõudnud alles 20. sajandi lõpupoole, ent nüüd on see traditsioonis tugevalt sees, peegeldudes kogutud jõululugudes, sündmustes, advendiküünaldes akendel, linnade ja kodude kau nistustes. Juba enne jõulu tulevad tänapäeval külla jõuluvanad, nende kõrvale on ilmunud ka jõulumemmed. Koolides peetakse advendihommikuid, räägitakse vanadest jõulukommetest.

Mida aasta edasi, seda enam on vanema traditsiooni tund maõppimise soov esile kerkinud. Olles kaua aega jõulukom bestikku kogunud, võib täheldada, et inimeste hinges on üha rohkem igatsust eriliste, aga väga lihtsate jõulude järele. Kuigi kindel koht on televiisori vaatamisel ja kingitustel, on igatsus valgete, ilusate jõulude järele, mis peaksid olema looduses, vai kuses, koos kallite lähedastega.

Jõulumüra peetakse väsitavaks; kärast, melust ja poeskäi misest rohkem soovitakse aega enese ja kallite inimeste jaoks. Unistatakse hobusega sõidust kuljuste või aisakella helinal, pal ju räägitakse vanaemadest-vanaisadest ja jõulutraditsioonidest, mis neil olid. Leitakse, et olulised ei ole poest ostetud kingitused, vaid oma käte ja südamega tehtu, ükskõik kui väike see asi siis on.

Kaupmehe elu on kommertsjõulude ajal muidugi tore. Raha tuleb sisse, aga tohutu palju nukraid peremeheta asju jääb pä rast jõule järele...

MIS ON ADVENDIAJA TÄHENDUS?

Advendiaeg (Adventus Domini tähendab ladina keeles Issanda tulemist) on kirikukalendris neli nädalat kestev aeg neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani. Advendiaeg algab esime se advendipühapäevaga, millega saab alguse ka liturgiline kirikuaasta. Tänavu on esimene ad vendipühapäev juba 27. novembril ning viimane, neljas advendipühapäev langeb seekord kokku jõululaupäevaga 24. detsembril.

Advendiaeg tähistab Jeesuse Kristuse sündi mise ootust. Adventi hakati näiteks Prantsusmaal tähistama 4. sajandi lõpul, mujal 6.–10. sajandil. Ad vendikombed on kohati erinevad. Igal pühapäeval uue advendiküünla süütamine on üldtuntud tava, aga rituaalid ja värvused võivad seejuures varieeru da.

E-kirik õpetab, et advendiküünalde kolm värvi on lilla, roosa ja valge. Lilla on traditsiooniliselt ad vendiaja põhivärv, sümboliseerides meeleparandust ja paastu. Lillat värvi on esimesel advendil süüdatav küünal ehk lootuseküünal, teisel advendil süüdatav rahuküünal ja neljandal advendil süüdatav armas tuseküünal. Kolmanda advendi küünal ehk rõõmu küünal on roosa. Advendiküünlad asetatakse neli nurkselt. Viimane, viies küünal ehk Kristuse küünal süüdatakse jõululaupäeval ning asetatakse küünalde keskele. Viies küünal on valge, sümboliseerides puh tust, valgust ja uuestisündi.

Vanadel eestlastel erilisi advendikombeid pol nud. Siinmail hakkas advendi tähistamine juurduma alles 20. sajandi lõpukümnenditel. Advendikalend rid, mis on tuntud nii Euroopas kui ka Ameerikas, jõudsid 90ndatel Eestiski müügile ning muutusid lastega peredes populaarseks, kuna nende taskutest või aknakeste tagant võis leida üllatuse – olgu vahva pildikese või maiustuse.

Advendiajal, mis kattub jõulukuuga, hiilivad akende taga ka päkapikud, kes headele lastele akna lauale jäetud sussi või ka Ameerika moodi soki sisse salaja maiustusi poetavad.

Advendi pidamine on Eestis viimastel aastaküm netel levinud ka koolides ja lasteaedades, aga samu ti ametiasutustes, eriti tava süüdata aknal või laual advendiküünlad. Paljudes koolides korraldatakse advendiajal teemakohaseid kontserte ja advendi hommikuid.

Allikad: E-kirik, folkloor.ee, Vikipeedia

Terje Puistaja: "Eestlaste jõuluootuses on alati olnud perekond kesksel kohal. Nüüd, helendavate ekraanide ajal, on vaja harjutada taas koosolemist."

Mida aasta edasi, seda enam on vanema traditsiooni tundmaõppimise soov esile kerkinud.

Leelo

Tungal

JÕULUD TULGU!

Luuletusi lastele ja päkapikkudele

 60 LK

Armastatud lastekirjaniku Leelo Tungla uued toredad jõulusalmid. Need sobivad nii suurtele kui ka väikestele kas lihtsalt hea meeleolu loomiseks või selleks, et jõuluvanalt ikka kink kätte saada.

Jõulud tulgu rõõmsa hooga, laulude ja muinaslooga, piparkoogi, kringliga, ja väikse jõuluingliga!

Sophie

Cousens

TÄPSELT AASTA PÄRAST

 400 LK

Südantsoojendav ja häbenematult romantiline romaan!

See New York Timesi menuk vaimustab lugejaid kogu maailmas! Sea ennast mõnusasti sisse koos romantilise looga, millesse kõik on kõrvuni armunud… Ole ka sina valmis armuma selle aasta erakordsesse armastusloosse. Quinn ja Minnie sünnivad uusaastaööl samas haiglas kõigest üheminutise vahega. Nende elu võis ju alata koos, aga nende maailmad ei saaks olla erinevamad. Kolmkümmend aastat hiljem täpselt samal ajal kohtuvad nad taas. Mis siis, kui saatus tahab nad kokku viia? Ehk on aeg anda armastusele võimalus?

Leigh Cowart MAGUS VALU  264 LK

Inimesed üle terve maailma soovivad kogeda valu, alustades BDSM-mängudest magamistoas, usuga seotud askeesist ja ultramaratonidest ning lõpetades balletitantsu ja talisuplusega. Miks valu meid nii väga ahvatleb? Masohhismi põlatakse, jumaldatakse ja nauditakse. Vastastikusel kokkuleppel meelega põhjustatud valu on olnud meiega aastatuhandeid. Seda on kogenud Musta Surma ajal tegutsenud enesepiitsutajad, murtud luudega baleriinid ja söömisvõistlustel osalejad, kes kugistavad nuttes teravaid pipraid. See pesitseb ka tätoveerimishuvilistes ja töönarkomaanides. Sisuliselt on masohhism seotud enda halvasti ja seejärel paremini tundmisega.

Kareva ARMASTUSE PLANEET

Milline on armastus siin ja praegu, tänapäeva Eestis? Selle raamatu kaante vahele on koondatud enam kui 450 luulelist vastust sellele küsimusele. Raamatus on esindatud sadakond autorit: Jaan Kaplinskist Sveta Grigorjevani, Leelo Tunglast nubluni. Kokku moodustub sellest mitmehäälne ja võimas armastuse ühendkoor.

„Armastuse planeet“ kõneleb sellest, mis on õhus. Mis toimub inimeste vahel tänases maailmas, 21. sajandil. Kõik luuletused on avaldatud viimase kahekümne kahe aasta jooksul ja kirjutatud eesti keeles.

Ott Järvela

JALKASAHVER

Jalkasahver koondab põnevaid, kummalisi, õpetlikke, tähtsaid ja lõbusaid lugusid jalgpallist. Osa neist on juhtunud maailma suurimate staaridega, teised täiesti tundmatute sellidega. Jalgpall ei seisne üksnes kahe võistkonna kohtumises ja lõppskooris. Iga matšiga on seotud sadu või tuhandeid inimesi, kellest igaühest võib saada tähtis tegelane mõnes vahvas jalgpalliloos.

Sahvris tasub tuhnida jalkatrennis käival tüdrukul või poisil, samuti tema vanemal või vanavanemal ning igal korralikul tugitoolisportlasel. Tegelikult on siin uudistamist ka inimesel, kes jalgpallist tuhkagi ei tea, aga keda on juba mõnda aega vaevanud küsimus: miks see jalgpall inimestele niivõrd sügavalt hinge poeb?

Rain Siemer VÄGE HOMMIKUKOHVI KÕRVALE

Vahel vajame motivatsiooni, et edasi liikuda; vahel vajame plaastrit, et leevendada hingevalu. Tänu neile hetkedele oleme aga need, kes me täna oleme. Igale mõõnale järgneb tõus ja vastupidi. Mõõnad aitavad mõista, kui väärtuslik on see aeg, kui kõik on hästi ja sa oled tasakaalus.

Eluteekonnal on meil tihti abiks teised inimesed ja nende mõtted. Sõnal on meeletu vägi – sellega saab ehitada linnu ja purustada südant –, nii et tuleb väga hoolikalt jälgida, mida ütleme teisele, millise mõtte õhku saadame või millise kinni püüame. Hea mõte, mis kõnetab, võib anda sulle väge ja lausa uue alguse. Siin on sulle hulk väge andvaid tsitaate!

Risto Järv, Piret Voolaid, Loone Ots 1111 EESTI VANASÕNA KOOS KOMMENTAARIDEGA  312 LK

Eesti vanasõnade põlislaas on rikas ja üllatav nagu elu ise. Sellest võimsast metsast on folkloristid Piret Voolaid ja Risto Järv ning kirjanik Loone Ots valinud 1111 tuntumat tarkusetera. Pea iga olukorra või nähtuse kohta on siit raamatust vanasõna võtta. Kes otsib, see leiab. Vanasõnade tarkus on kandunud põlvest põlve. Ka 21. sajandil on see ikka veel asjaks ja abiks. Esivanemate praktilise nutikuse kõrval vaimustab ka ütluste imeline sõnaseade, nõtke ja just naelapea pihta tabav eesti keel. Rahvatarkuste juurde lisatud selgitused pärinevad nii arhiivi teadetest kui ka koostajate kogemustest. Sõltuvalt olukorrast on vanasõna alati õige. Kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab.

Alexandra Benedict JÕULUMÕRVAMÄNG

 360 LK

Kaksteist vihjet. Kaksteist võtit. Kaksteist päeva jõulupühi. Selles perekondlikus jõulumängus on panused kõrged ja ausalt ei mängi keegi. Kes kolmekuningapäevani ellu jääb? Endgame House’is leiab aset iga-aastane perekondlik jõulumäng. Seekord on auhind eriti ahvatlev: võitja saab häärberi endale. Lily Armitage pole käinud Endgame’is sellest ajast saati, kui ta ema seal kakskümmend üks aastat tagasi suri. Tal pole mingit tahtmist seegi kord minna, kuni tädilt saabub kiri, mis lubab, et mängu mõistatustes peitub ka ema tapja nimi... Alexandra Benedicti mõistatusi ja sõnamänge täis jõuluhõnguline kriminaalromaan on ideaalne kingitus klassikaliste mõrvamüsteeriumide austajale.

Jen Sincero SA OLED TEGIJA

 269 LK

Raamat inimestele, kes soovivad oma elu paremaks muuta, rohkem nautida, aga ei taha seda tehes end ribadeks tõmmata.

Selles värskendavalt lõbusas enesearenguraamatus pakub menukite autor ja maailmarändurist edukustreener Jen Sincero lugejale 27 suutäiesuurust peatükki, mis on tulvil naljakaid inspireerivaid lugusid, elutarku nõuandeid, lihtsaid harjutusi mõne aeg-ajalt sekka poetatud vandesõnaga, mis aitavad teil: teha kindlaks õõnestavad uskumused ja käitumised, mis seisavad teie ja teie soovide vahel; luua elu, mida armastate täiega; teenida paremat palka, sellist palka, mida te pole veel kunagi teeninud ja veel palju muud...

Rain Siemer MÕNUSAD

MÕISTULOOD

Mõnus kingitus sõbrale! Ole valmis sukelduma sellesse mõnusasse mõistujuttude kogumikku, kus leiad vastused küsimustele, mille olemasolust sul polnud ehk aimugi. Mis on saanud sinu unistustest? Kas oled neist loobunud ja lasknud neil mattuda igapäevategemiste ja -murede alla või hõõguvad need veel kuskil sinu sisemuses? Ükskõik kuidas ka poleks, võta see raamat ja püüa oma unistused kinni.

Siin on mõnusad, vaimukad ja mõtlemapanevad lood nii suurele kui ka väiksele lugejale. Mõni neist toob pisara silma, mõni paneb muigama, aga mis kõige tähtsam – need tuletavad meelde, mis on elus kõige olulisem.

Doris

Maias-maias taskuvaras

Siitpeale hakka või taskuvargaks, et kõikide kapis olevate triiksärkide taskud koos ühele advendikalendrile paigutada. Igatahes päevi ja vaeva näinud vanade särkide taskud leiavad siit taassünni aastast aastasse kasutatava advendikalendrina.

TEKST, TEOSTUS JA FOTOD: LAURA VERTE, NIPIRAAMAT

Aega kulub: umbes 2 tundi

Vaja läheb olenevalt paigutusest ja taskute suurusest u 83 × 154 cm kangast, eelistatult toekamast villasest kangast

• kangakriiti, nööpnõelu, mõõdulinti, õmbluskääre

• õmblus- ja äärestusmasinat

• 24 triiksärgi rinnataskut

• niiti-nõela

• paari naela, kruvi või konksu

• haamrit või akutrelli

• nööri või tamiili

• 2 cm läbimõõduga u 1 m pikkust pulka

Töö käik

1. Õmble põhitükk puhtaks. Ääresta põhitüki servad, kee rates kangast õmblusvaru võrra (nt 1–1,5 cm) tagasi.

2. Õmble tunnel. Õmble kanga ülaserva 5 cm + õmblus varu laiune tunnel riputuspulga jaoks. Pea meeles, et tunneli laius sõltub pulga läbimõõdust.

3. Märgista iga tasku numbriga. Eemalda triiksärkidelt taskud. Õmble taskutele käsitsi või õmblusmasinaga numbrid 1–24. Lõbusama kommiotsingu jaoks õmble numbrid taskute erinevatesse nurkadesse, võid mängida ka numbrite suurustega.

4. Laota taskud kuusepuuks. Säti taskud põhikangale kuusekujuliselt nii, et esimeses reas on 1 tasku, teises reas 3, kolmandas ja neljandas 4 taskut, viiendas 5 taskut ning kuuendas reas 6 taskut. Viimane tasku jäta puu tüveks. Et maiasmokkadel oleks põnevam otsida, aja numbrid ase tuselt sassi. Kinnita taskud nööpnõeltega või traageldades põhikangale.

5. Õmble taskud aluskangale. Õmble taskud kolmest küljest põhikangale, jättes taskusuu lahti.

6. Säti kalender rippuma. Kinnita lakke, seinale või uksele sobiv(ad) nael(ad) või kruv(id). Pista õmmeldud tunnelist pulk läbi ning seo selle mõlemasse otsa nöör. Säti kalender sobivale kõrgusele rippuma.

HEA TEADA:

• Advendikalendri riputamiseks võid pulga asemel ka sutada ka tormituules murdunud oksa, tunneli õmble misel arvesta sel juhul oksa ümbermõõduga.

• Triiksärgi taskute asemel võid kasutada ka kulunud pükste taskuid või teha need ise meeldivast kangast. Ühe tasku suuruseks võib arvestada nt 11 × 13 cm + õmblusvarud.

• Kui lisad kalendrile nädalakese jagu päevi juurde, saad seda kasutada aasta läbi, et pista taskutesse meel detuletusi, toredaid mõtteid või miks mitte maiustusi kasvõi juunikuu päevadesse.

Tallinkil on pidulaud juba lookas –naudi kasvõi 12-käigulist õhtusööki

Pühadeaeg võib olla imeline või imeliselt stressirohke – koristamine, küpsetamine, külalised, kingitused jne. Kõige olulisem on aga pere ja lähedastega koos olemine ning seda ei pea kindlasti tegema koduseinte vahel, kus argimured paratamatult järel hiilivad.

TEKST: TALLINK FOTOD: LAURI LAANE

Iga talv lahkub Tallinna sadamast tuledesäras laevu, mis vii vad jõuluootuses reisijaid maagilisele retkele üle lahe. Kus üllatused on igal nurgal, kus lihtsast saab eriline, kus lauad on juba lookas…

Ka tänavusel pühadehooajal hellitab Tallink kõiki kruii sijaid erilise jõulumenüüga laevade pardal. “Meie rikkalik jõulubufee on igal aastal oodatud sündmus ja omaette põhjus, miks tullakse merereisile,” ütles Tallink Grupi toitlustusvald

konna juht Marko Makke. “Miks mitte tulla kogu perega jõu lumaitseid nautima sedapuhku merele, kus pühadelaud on juba kaetud, kus on piisavalt aega nautida kasvõi 12-käigulist jõulu õhtusööki ja kus igaüks leiab endale kindlasti rohkesti meele pärast,” sõnab Makke.

Kui tavaliselt võrdub jõululaua rikkalikkus köögis veede tud tundide arvuga, siis Tallinki laevade jõululaudu katavad 124 erinevat rooga igal juhul. Põnevaid maitseid on nii Eesti,

Soome, Rootsi kui slaavi köögist. Rootsi laud on jaotatud eri nevatesse toidusekstioonidesse: jõulud, soojad toidud, merelt, roheline, saiad ja leivad, magustoidud, juustud. See muudab isuäratavate liudade vahel otsuste langetamise hõlpsamaks.

Samuti tasub esile tuua, et 40% jõulubufeest on täistaimne! Nii leiab igaüks endale kas traditsioonilisema või uuendusliku ma jõuluprae.

Jõuluaegne erimenüü on kõikides kruiisilaevade resto ranides, nii bufeedes kui ka à la carte-restoranides, ning si saldab uut ja vana igalt kaldalt reisijale. See on imeline sulam meile tuttavate maade kultuuridest ja tavadest, millesse oma maias ja uudishimulik kahvel pista.

täidetakse teatud sotsiaalseid norme, järgitakse reegleid ja pee takse kinni harjumuspärasest. See aga ei tähenda, et juba omaks saanud tegemisi ei võiks veidi vürtsitada, et traditsioonile uut elu sisse puhuda.

Seetõttu on ka Tallinki jõulumenüüdes suur roll taim setel hõrgutistel, mis teevad jõuluaegse suure söömise nii kergemaks kui ka huvitavamaks. Galaxy laeva kokk Joonas Maunula kirjeldab, et tänavuste jõulude aegne veganmenüü on tummine, domineerivate umamimaitsetega ning seda kõike klassikalises jõulude võtmes, kinnitades, et uued toiduelamused ei ole midagi, mida peaks kartma.

“Meie veganmenüü ei ole mõeldud ainult veganitele, vaid kõikidele jõulumaitsete armastajatele. See on suurepärane või malus nautida traditsioonilisi maitseid uues kuues,” kommen teerib Maunula selleaastast taimse toidu valikut.

À la carte-veganmenüüs on kurkumi-lillkapsasupp ning musta riisi ja seene täidisega kapsarullid. Taimset magustoidu lauda ehib safrani panna cotta, mille noodid vanillist, kaneelist ja tähtaniisist teevad jõuludest jõulud.

KUS TOIDUD VIIVAD MAITSERÄNNAKULE

Lisaks Rootsi lauale hellitavad maitsemeeli ka teised par darestoranid, kus nautida intiimsemat õhtusööki. Spetsiaalselt jõuluhooajaks loodud à la carte-menüüd serveeritakse Baltic Queeni pardal restoranis Grill House.

Reisijatel viivad keele alla hõrk graavilõhe, suitsune pardirind ja kreemine juustukook kirsikompotiga. Kui on plaanis võtta uus aasta vastu keset Läänemerd, ootab restora nides Aleksandra ja Gourmet aastavahetuse erimenüü – suit sused kammkarbid, röstitud veise sisefilee, pošeeritud tursk ja siidiselt šokolaadine magustoit on suurepärasteks kaaslaseks uusaastasoovide välja mõtlemisel.

KUS SOOVID TÄITUVAD

Pühadeaega võib veeta ka teistmoodi – koos perega pardal jõululauas või sõpradega merel uut aastat vastu võtmas. See on ideaalne võimalus nautida pühademeeleolu ilma sellega kaas nevate muremõtete või pingega, sest kõige eest hoolitseb tubli laevapersonal.

Kui tahaks ikkagi jõulud kodusoojuses veeta, siis talvekruiis on ideaalne ka pühade pikendamiseks ja hingetõmbeks peale kõiki külaskäike, kinkide pakkimist ja luuletuste pähe õppimist.

Uut Tallinki laevade Grande Buffet restorani jõulume nüüd on võimalik nautida kruiisilaeval Baltic Queen kuni 31. detsembrini. Kergemat jõulumenüüd saab maitsta ka Tallinna-Helsingi liinil sõitvate kiirlaevade Delight Buffet’des.

KUS TRADITSIOONILINE SAAB UUE KUUE – TAIMSED ROAD JÕULULAUAL

Traditsioonide kohta tuleb ikka aeg-ajalt küsida, milline on nende koht tänapäeva maailmas. Jõulud on eestlaste jaoks kindlasti üks väga tugevate traditsioonide ja tavadega aeg, mil

Kaunista kodu looduskaunilt jõuluseks

Jõuluseadete tegemiseks leiab külluslikult materjali metsast ja koduaiast. Üks kasetohuriba, peotäis pehmet sammalt, hunnik põõsa tagasilõikusest üle jäänud oksi – ja juba lähebki mõte liikvele, kuidas neid naturaalseid materjale jõuluseadetesse sättida.

IDEE, TEOSTUS, FOTOD: SIIRE VANASELJA, AJAKIRI KÄSITÖÖ, ENVATO ELEMENTS

Okstest kõrge pärg

Okstest meisterdatud pudenemiskindel kõrge jõulu pärg on muu hulgas ka suurepärane ümbris jõululil ledele. Eriti neile, mis vajavad arenemiseks aega ega näe esialgu kuigi atraktiivsed välja. Seni, kuni näi teks ratsuritäht oma uhked õied avab, on pilgupüüd jaiks samblale puistatud väikesed punased pärlid.

Vaja läheb

• plastalusel rohelise aluskäsnaga võru (Pane tähele! Rohelist aluskäsna saab niisutada, hall aluskäsn on ainult kuivseadete jaoks)

• peenikesi sirgeid oksi

• oksakääre

• kuumliimi

• valget akrüül- või guaššvärvi ja pintslit

• kaunistuseks sammalt, käbisid, punaseid pärleid

• kunstlund

Töö käik

• Lõika umbes 1 cm jämedustest okstest ühepikkused jupid. Sellel pärjal on oksajuppide pikkus 10 cm.

• Liimi oksad aluskäsnavõru välimise ääre ümber tihedalt üksteise kõrvale. Liimi seestpoolt, ülemisest servast natuke allpool oksad veel kord omavahel kinni. Liimi oksajupid ka sisemise serva ümber.

• Värvi oksad pisut valgemaks, tee seda vähese värvi ja suhteliselt kuiva pintsliga – nii jääb tulemus loomulikum.

• Täida oksarivivaheline „vallikraav“ samblaga, lisa käbisid ja puista peale pisut kunstlund.

Kuuskedega samblapallid

Pontsakad samblapallid on ehteks saanud helevalged heegeldatud lumehelbed ja pähe pisikesed kuusekesed. Välistem peratuuril peab taoline seade väga pikalt vastu, kaotamata midagi oma ilust, toas peab sammalt aga kuivamise vältimiseks korrapäraselt niisutama.

Vaja läheb:

• sammalt

• rohelist niiti

Kui aluskäsnapalli ei ole, tee sisupall ajalehest või muust pehmest makulatuurist. Kägarda paber kokku nii tihedaks nutsakuks, kui saad ja keri selle ümber niiti või nööri. Kerimise abil saad palli tugevaks ja ühtlaselt ümaraks. Sisupalli läbimõõt võiks lõpuks olla 10–12 cm.

• rohelise aluskäsna palli või ajalehest tehtud sisupalli

• kuuskede tegemiseks pappi, oksajuppi ja pisut kangast

• heegeldatud lumehelbeid

• PVA-liimi

• helbekujulisi lisandeid, näiteks nööpe, litreid

• traati või nööpnõelu

Töö käik

Palli valmistamine

• Aseta sammal ümber sisupalli. Kinnita sammal niidiga: keri niit risti-rästi ümber palli nii, et sammal kenasti kinni jääks ja pallil oleks ühtlane vorm.

Kuuskede valmistamine

• Lõika papist kuusetoorik, mille kõrgus on u 9 cm, alumi se külje laius 4–5 cm.

• Liimi papist lõigatud kolmnurga külge oksajupist tüvi, seejärel kata kuusk kangaga. Kangatüki võib siledalt ümber kolmnurga liimida või ribana peale kerida. Lase kuivada.

Lõppviimistlus

• Kinnita traadi või nööpnõeltega palli külge heegeldatud lumehelbed ja torka peale kuused.

SOOVITUS!

Kui sul varasemast mõnd heegeldatud lumehelvest ei juhtu olema, kasuta heegeldamiseks näiteks järgmisi skeeme:

Käbililled

Lihtsad, kuid efektsed käbidest kaunistused sobivad nii kuuseehteks kui ka elemendiks mõnesse jõulu kompositsiooni.

Vaja läheb:

• männikäbisid

• valget akrüül- või kriitvärvi

• kuumliimi

• liimipüstolit

• kaunistuseks paela ja punaseid pärleid

Töö käik

• Korja ilusa kujuga väikesi käbisid (hea on neid juba suvel kuival ajal varuda).

• Kui soovid, et käbinaastud jääksid kenasti harali ega tõmbaks niiskuses kokku, laota need ahjupannile ja kui vata madalal temperatuuril, näiteks 50 kraadi juures u 2 tundi.

• Värvi käbid lumiseks ja lase kuivada.

• Liimi kuumliimiga käbidest väike pärg, nende vahele peenikesest paelast riputusaas. Keskele liimi südamikuks mõni uhkem käbi ja lisa kaunistuseks punaseid puupär leid.

Puitkettast kaunistused

Kui sul on olemas üks korralik puuhalg ja hulk pilte pere pisematest, tasub need ühendada jõuluehteiks. Sel moel on toredad hetked silma all ja toovad ära tundmisrõõmu hoopis enam kui pildid, mis talleta tud kusagil telefonimälus või pilves. Kui puidukettaid peaks üle jääma, liimi neile külge mõni naturaalsest materjalist kaunistus ja riputa kuuse otsa.

Vaja läheb

• 6–7 cm läbimõõduga ühtlase koorega oksa või ümarat puuhalgu

• saagi

• liivapaberit

• valget akrüül- või kriitvärvi

• laser- või tindiprinteriga prinditud fotosid

• spetsiaalset lakki fotode kandmiseks puidule (küsi kuns titarvete poest)

Töö käik Eeltöö

• Sae puust 1–1,5 cm paksused kettad. Kui tegu on toore puiduga, lase ketastel kuivas ruumis kuivada. Lihvi liivapaberiga mõlemad pooled siledaks, pühi tolm ja värvi valge värviga üle.

Fotode kinnitamine

• Fotodega kaunistuste jaoks prindi pildid ning lõika ketta kuju järgi välja.

• Kata alus lakiga, aseta pildi parem pool alusele ja suru kinni. Jäta 24 tunniks kuivama.

• Tee pilt veega märjaks ja hõõru ettevaatlikult sõrmedega paber maha, liikudes sõrmedega piki pinda otsest üleliig set survet avaldamata. Vajadusel lisa vett.

• Kui kõik paberikihid on eemaldatud, näib pilt alusel tuhmim kui prinditult. Võid jätta selle nii, kuid soovitatav on pilt aerosoollakiga üle lakkida – see lisab kontrastsust.

Fotota puitketaste kaunistamine ja lõppviimistlus

• Liimi ilma fotota ketastele peale papist või kasetohust süda.

• Liimi ehete külge kaunistuseks lipsud ja kinnita riputus aasad.

Lõhnavad ja vürtsikad kaunistused

Kui metsa ei saa ning käbisid ja sammalt pole kusa gilt võtta, leiab sobivaid materjale ka köögikappi dest. Apelsin, kaneelikoor, tähtaniis, vürts ja nelk ning vana hea loorber hoolitsevad selle eest, et tuba saaks jõululõhna pilgeni täis.

Vaja läheb:

• õhukesi kuivatatud apelsiniviile ja terveid apelsine

• kaneelikoore torusid

• tähtaniisi, vürtse, nelki, loorberit, kohviube

• kuumliimi

• kaunistuseks paelu, helmeid

Töö käik

• Lõika apelsinist õhukesed viilud, suru üleliigne mahl pabersalvräti sisse ja aseta viilud pannile. Kuivata neid ahjus 50 kraadi juures u 2 tundi ning lase seejärel veel soojas õhurikkas kohas ööpäeva jagu taheneda.

• Küünlatopside jaoks lõika apelsin pooleks ja kraabi sisu ettevaatlikult välja. Kinnita serva külge kaneelikoor ja kaunistused. „Topsi“ sisse võib puistata vürtsi ja pipra teri, nelki ja kohviube ning torgata loorberid – küünla soojuses hakkavad need kõik aroome eraldama. Ohutuse mõttes pane küünal topsi sisse väikeses klaasist pesas.

• Apelsiniseibide keskele liimi aniisitäht, ülaserva kanee likoor ja kaunistused.

Mis on jõululille saatus?

Kui pühadeks koju toodud jõulutaimed hakkavad õisi ja lehti langetama, ei tasu neid seepeale kohe prügimäele kupatada. Õige hoolitsuse korral elab suur osa taimi mitu aastat. Niisiis, mida teha pärast õitsemist …

TEKST: SILJA PAAVLE FOTOD: ENVATO ELEMENTS

… ratsuritähega?

• Lõika õisikuvars pärast õitsemist kohe ära, kuid jäta lehed alles.

• Hoia lille valges – nii püsivad lehed ilusad rohelised, ei veni välja ja taim jaksab toitaineid endasse talletada. Kordkaks kuus turguta toataimedele mõeldud väetisega.

• Kui öökülmad enam ei kimbuta, vii ratsuritäht õue ja istuta poolvarjulisse peenrasse. Pool sibulast peab mullast välja jääma ja seda tuleb pideva vihma eest kaitsta.

• Too ratsuritäht uuesti tuppa, kui lehed hakkavad kol letuma. Istuta sibul potti, vähenda kastmist ja tõsta paa riks-kolmeks kuuks pimedasse. Potti istutamisel vali sobiva suurusega pott – kõige õigem on selline, milles sibula ja po tiseina vahele mahub perenaise pöial.

• Õiepunga ilmudes on aeg lill taas aknalauale tõsta ja seda kastma hakata.

… jõulutähega?

• Kui jõulutäht on pikad pühad üle elanud, jätka selle eest hoolitsemist.

• Lill ei armasta tõmbetuult ja sobivaim kasvutempera tuur on 16–19 kraadi. Päevaseks ajaks tõsta valguslembene lill aknalauale.

• Mullal ei tohi lasta läbi kuivada ja kastmiseks on parim toasoe vesi. Kastmisel ole hoolikas, sest lehed vett ei talu.

• Kui värvilised pealislehed hakkavad roheliseks muutu ma või pudenevad maha, vajab lill puhkust. Vähenda kast mist, lõika taim tagasi ja tõsta varjulisemasse paika. Suvel võib jõulutäht olla aias, näiteks heki all.

• Kui rootsudele hakkavad ilmuma pungad, tahab lill re gulaarset väetamist.

• Värviliste pealislehtede saamiseks hakka septembris lille pimendama kasti või kilega. Valgust tohib jõulutäht saa da iga päev 9–10 tundi.

… alpikanniga?

• Leia oma ilusale õitsejale valge ja veidi jahedam kasvu koht, nii püsivad õied kauem ilusad.

• Kastmiseks kasuta toatemperatuuril seisnud vett. Ära kasta alpikanni pealt, sellel taimel on väga õrn mugul, mis kipub ülekastmise tõttu mädanema.

• Närbunud lehed ja õied tuleb mugula küljest naksti! lahti tõmmata.

• Pärast õitsemist lase alpikannil puhata, suveks tõsta õue ja kasta-väeta. Seejärel peaks taim hakkama uusi lehti ajama.

• Kahjuks on nii, et eriti just keskküte alpikannile ei meel di ja kardetavasti ei saa sa järgmisel aastal enam nii lopsakat õiesaaki, kui taimel kunagi poest ostes oli.

… jõulukaktusega?

• Jõulukaktus on vähenõudlik potitaim, kuid armastab kasvada kindlas kasvukohas. Lauspäikest see lill ei armasta.

• Kastmist vajab vähem, sest liigniiskus on varmas mäda nikku tekitama. Sobivaim temperatuur lille jaoks on 15–20 kraadi.

• Kui taim lõpetab pärast pühi õitsemise, tõsta see päi kese eest varjatud paika ja hoidu tõmbetuulest. Lase taimel paar kuud puhata seda pigem harvem kastes.

• Märtsi keskel istuta kaktus ümber, suvel hoia aias poolvarjulises kohas ning kasta ja väeta lille korrapäraselt. Augustist vähenda lille kastmist, kuid novembrist alusta taas – selline toimimine tagab jõulukaktusele ohtra õiemere.

• Õitsemisperioodil on hea taime toalilledele või kaktus tele mõeldud väetisega toetada, siis püsivad õienupud kind lalt.

… hüatsindiga?

• Lõika õisikuvars pärast õitsemist kohe ära, kuid jäta lehed alles.

• Leia lillele valge, kuid jahedapoolne kasvukoht. Kasta mõõdukalt.

• Paaril korral kosuta lille õitsvatele toataimedele mõel dud väetisega. Liiga kitsas potis kasvavat sibulat kasta ja väeta altpoolt – vesi ei tohi sibulale sattuda.

• Kui lehed kolletama hakkavad, vähenda kastmist ja loobu väetamisest. Lõika täiesti kuivanud lehed maha ja võta sibul mullast välja. Kuivata sibul ja istuta järgmisel sü gisel peenrasse.

• Kui peenart ei ole, istuta septembris/oktoobris sibul lil lepotti nii, et tipp jääks mulla pinnale. Tõsta pott keldrijahe dusse juurduma, kuid ära unusta seda aeg-ajalt kasta.

• Paari-kolme kuuga tärkab sibulast uus võrse ja siis on aeg lill tuppa tuua.

t elli e-poest www.tammetalu.eu

Maitsev Merci assortii, mis sisaldab 8 erinevat maitset. Kommikarp, mis pakub rõõmu nii suurtele kui väikestele. Ideaalne valmistada pisikene tänukaart väikeste šokolaadide abiga.

BRITA VEEFILTRIKANN MARELLA (3,5 L)

See on elegantne, praktiline ja jätkusuutlik ning säästab sinu raha, mille muidu kulutaksid ühekordsetele plastpudelitele. Suurepärane kingitus nii endale kui ka sinu lähedastele pühadeks. See sobib ideaalselt kõigile, kes väärtustavad värsket ja maitsvat vett igapäevaselt, ning asendamatu nendele, kes hoolivad keskkonnast ja taaskasutusest. Pakis on BRITA veefiltrikann Marella (3,5 l) ja BRITA veefilter MAXTRA+. Veefilter MAXTRA+ suudab filtreerida kuni 150 liitrit vett, säästes sulle raha, vähendades maitset muutvate ainete sisaldust, nagu näiteks kloor, ning kaitsta katlakivi tekke eest sinu kodumasinaid. Vali BRITA! Saadaval suurimates poekettides ja veebipoodides. Vaata lisainfot www.brita.ee

VÄHENDA KÜTTEARVEID, HAARA KÜLMAVARES!

Külmavares on üleelusuurune pusa, millesse võib suhtuda kui kehakujuliseks õmmeldud sooja pleedi. Külmavares on ideaalne riietusese jahedatel õhtutel, väliüritustel, telkimisel ja samuti ka kodus teleka ees.

Külmavares - Sinu Soe Kaaslane Vaata lähemalt: www.külmavares.ee

ARMASTUSEGA VALMISTATUD MAITSEKAD KINGITUSED OMA LÄHEDASTELE

KINGI 365 INSPIREERIVAT PÄEVA AASTAL 2023

Elegantselt maagilise kujundusega inspiratsioonikalender on eriline ja kaunis kingitus kogu aastaks endale ja lähedastele. Igal hommikul avaneb uus elujaatava sõnumi ja kaunilt küllusliku kujundusega lehekülg. Nii saad päeva alustada hea tuju ja positiivsusega.

Selle aasta kalendri märksõnad on külluslikkus, sära, tõstetud olek, elegantsus. Kaanel särab kuldne fooliumtrükk. Sõnumikalender on koostatud armastusega, lähtuvalt kuu faasidest ja päikesepühadest. Kalendri autor on teejuht, visionäär ja inspiratsioonikoolitaja Kristel Treier.

TELLI www.kuutempel.ee

VÕI LEIA RAAMATUPOODIDEST ÜLE EESTI.

HUBASEM KODU, RAHULIKUM MEEL

Kas pole tore kargel talveõhtul nõjatuda pehmele padjale, vaikselt kuuma teed limpsida ja küünlavalguses mõtteid mõlgutada? Kodu ja Kink teeb mõtted teoks. Kelmikast rebasesarjast leiad koheva padja, kavala ilmega kruusi ja ajatus terrakota toonis lauaküünlad. Kõik meie e-poest: www.kodujakink.ee Kodu ja Kink – see, mida otsid just sina!

RAAMAT, PUSLE JA PLAKAT DŽUNGEL

Tingel-tangel-tungel, kära täis on džungel. Karbis pole küll kära, aga lausa mitu avastamisväärt džungli “asja”. Kõigepealt, väike faktiraamat Džungel jutustab lihtsate sõnade ja värviliste joonistustega erinevatest džungliloomadest, nt jaaguarist, tiigrist, kuningboast jne. Raamatut täiendab 36-osaline pusle, iga pusletükk lausa 12,5×12 cm!

Ja ka see pole kõik. Kui pusle koos, tuleb plakatilt üles leida peidetud loomad! Soovitatav vanus: 4+

Müügil: Apollo, Rahva Raamat, Hansaplant, Kraba, Marta Raamat, Pöialpoiss, Kingituste Kiirabi, Prisma Peremarket. Fun.dada.ee

KINGI ÕNNE!

Kingiloos sobib hästi sussi sisse, kuuse alla ja kingipakki. Kiirloto piletil on rohkelt 1000-euroseid peavõite ja võidab iga teine pilet!

Kingiloos maksab 10 eurot ja on saadaval Eesti Loto müügipunktides üle Eesti.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng ei ole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamisel. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult.

AUREA REGINA MÜNDIPOEST

leiavad kõik päkapikud ja jõuluvanad unikaalseid ja isikupäraseid kingiideid igas vanuses ja erineva eelarvega soovide täitmiseks.

Justkui väike valge jõuluime näeb välja vermitud Harry Potteri talveteemaline kuldmünt. (Hind: 149 € )

Tänavu tähistab Smaily oma 50. sünnipäeva ja Prantsusmaa rahapajas vermitud lõbus medal on väärikas meene saabuvateks jõuludeks. (5 erinevat kujundust, Hind: 9.90€/tk )

Humoorika kujundusega hõbemünt“Hoia oma õnnest kinni” lausa nõretab erinevatest õnnesümbolitest Hind: 225 €

HEAD KINGID REISI- JA RAAMATUSÕPRADELE

Esimene Eesti rahvusatlas sisaldab ligi 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti ning on ajatu ja väärikas kingitus igaks tähtapäevaks. Eesti ja inglise keeles. on lisaks

Hea reisijuhiga näed palju rohkem! Käepärases formaadis Regio reisijuhid sisaldavad põhjalikku infot, fotosid ja kaarte.

Simon Reeve, populaarne Briti telesaatejuht ja kirglik rännumees reisib selles raamatus mööda lõunapöörijoont, läbides maailma kõige metsikumaid ning vähem tuntud paiku.

Eesti teedeatlases teedekaartidele info ligi 5000 vaatamisväärsuse kohta. Atlas on alati kindel tagala, kui elektrit või mobiililevi ei ole.

Regio veebipoes www.regio.ee/pood Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes

5 põhjust, miks räätsamatkale minna

Loodust on Eestis palju, on alati olnud. Looduses on eestlaste juured, sealt ammutame me väge ja jõudu, seega ei tasu imestada, kui me igal vabal hetkel loodusesse kipume. Eestis pole küll kõrgeid mägesid, see-eest aga ohtralt madalaid soid ja rabasid, nii et kõik teed Eestis viivad rappa. Ja rappa me lähemegi!

TEKST: ELEN JUURMA, EASI TURISMIARENDUSKESKUSE TURISMIINFOSÜSTEEMI SPETSIALIST / PUHKAEESTIS.EE FOTOD: VISIT ESTONIA, ENVATO ELEMENTS

1. RÄÄTSAD ANNAVAD VABADUSE!

Tavapäraselt saab rappa minna mööda puidust ehitatud laudteed, nii on sinu eest otsustatud teekond, mida kõndima pead. Kuid eestlased tahavad ikka ise otsustada, kuhu tee viib. Nii tõmbame me jala otsa räätsad ning läheme hoopis räätsa matkale!

2. RÄÄTSAMATK, UNIKAALNE VIIS LOODUSE AVASTAMISEKS

Räätsamatk soodes on kõige ägedam ja Eestile eripäraseim matk, mida mujal maailmas ei pakuta. Räätsad on tennisereke tikujulised abivahendid, mis tõmmatakse jalga selleks, et saak sid pehmel pinnasel kõndida. Kuna rabapinnas on pehme ja märg, siis jalgsi liikumine on seal raske ja ohtlik. Talvel aitavad räätsad kõndida ka paksul lumekihil. Mis eriti mõnus, räätsa

matk ei nõua erilisi teadmisi, oskusi ega eelnevat harjutamist. See on lihtne ja sobilik igas vanuses inimesele, kes vähegi suu dab jalgsi liikuda!

Vanal ajal valmistati räätsad nahast või punuti vitstest, tä napäeval on need vastupidavast plastist. Maksimaalne mugavus! Astu julgelt edasi, sest just räätsadega saad sinna, kuhu ükski laudtee ei vii ja kuhu jalgsi mitte kunagi ei pääseks.

3. NAUDI VAIKUST JA RAHU!

Miks rabasse üldse matkama peaks? Sest seal on säilinud vaikus, rahu ja puutumatu loodus. Oled sa seisnud keset raba ja kuulnud... mitte midagi? Täpselt nii. Ei mingeid autosid, ini mesi, tulesid ega vilesid ümberringi. See on maailma parim an tidepressant ja hea koht patareide laadimiseks. Lase vaikust ja rahu nautida ka raba püsielanikel.

Kas teadsid, et rabades kasvab turvas, mida peetakse eri allikate poolt inimese nahale lausa maailma parimaks looduslikuks ravimiks?

4. AASTARINGNE ILU JA VÕLU

Öeldakse, et räätsamatkaks on parim aeg sügis ja talv, kuid nii, nagu aastaajad erinevad üksteisest, pakuvad ka räätsa matkad igal hooajal elamusi. Tule talvel imetlema jäiseid laukaid ja avastama loomade jälgi lumel. Tule suvel murakaid otsima ja rabalaugastes suplema. Tule sügisel värvikirevust nautima ja jõhvikaid korjama. Omamoodi elamuse saad kindlasti siis, kui tuled räätsamatkale varahommikuse päikesetõusu ajal. Siis omandab rabamaastik kuidagi eriti maagilise ja nõidusliku aura – laukad auravad ja maas tikule on laotunud tuhanded kastetilkades ämblikuvõrgud. Kui päike kõrgele tõuseb, kaovad need võluväel. Ei, see pole muinasjutt, vaid täitsa tõsijutt!

Kas teadsid, et räätsade vanuseks pakutakse u 6000 aastat? Teisalt aga arvatakse, et räätsad olid olemas enne kui suusad, mille vanuseks loetakse 8000 aastat. Seega kumb oli enne, suusk või rääts?

5. AVASTA PÕNEVAD LOOD JA LEGENDID

Sa võid muidugi räätsad rentida ja iseseisvalt rappa minna, kuid kõige pa rem on võtta kaasa kogenud matkajuht. Tema annab sulle räätsad ja viib sind külastama kõige põnevamaid kohti. Li saks on tal rääkida vahvaid lugusid möö dunud aegadest, sookollidest ja legendidest ning tarkusi rabataimedest ja loomastikust. Just matkajuht oskab su tähelepanu juhtida koh tadele, millest ise minnes ehk mööda astuksid. Kuna rabas on alati värske õhk ja puhas vesi, ei tasu imestada, kui mõni matkajuht sulle laukast toodud veest teed keedab. Sageli tehakse pärast mõnetunnist matka üles lõke ja pakutakse kosu tavat einet. Mis saaks veel parem olla?

Räätsamatka ABC Mida sa peaksid räätsamatkale minnes silmas pidama?

• Pane selga oma tavaline matkariietus, kõige oluli sem on tunda end hästi ja mugavalt. Kui su lemmikriie tus on aga teksapüksid, kontsakingad või plätud, on need soovitatav siiski koju jätta. Õige riietus on sportlik ja ki hiline ning ilmastikule vastav.

• Kotis või seljas olgu ka selline riideese, mis kaitseb ootamatu hoovihma eest.

• Kuumal suvepäeval tasub end päikese eest kaitsta mütsiga. Müts tasub pähe panna ka talvisele matkale, li saks võiks kätte panna kindad.

• Jalanõudeks sobivad hästi matkasaapad. Märjemal ajal võib räätsamatkale jalga panna kummikud, nii jääb jalg kindla peale kuivaks.

• Teised, kergemad jalatsid ja sokipaar võiks taga varaks kaasas olla, et matka lõpus vajadusel jalatsid ära vahetada.

• Maksimaalseks mugavuseks võid matkale kaasa võtta matkakepid, mis aitavad hästi pinnasel tasakaalu hoida ja edasi liikuda.

• Soovi korral paki seljakotti ka väike veepudel ja snäkipala.

• Ära kindlasti unusta head tuju ja fotoaparaati!

• Enne sohu minekut loe läbi ka Räätsa matkamise Hea Tava.

Räätsamatkamise Hea Tava

• Räätsamatk kannab loodushariduslikku ja loodus hoidlikku sisu, annab selgitusi soodest, Eesti loodusest ja kultuuripärandist.

• Räätsamatka kavandades selgitan eelnevalt välja minu valitud soos olevad looduskaitselised väärtused ja piirangud ning kavandan oma matka lähtudes nendest.

• Soodes lumeta ajal liikumiseks kasutan „küüniste ta” räätsasid.

• Kaitsealustes soodes ei liigu räätsadega jüripäevast jaanipäevani (23.04–24.06), välja arvatud kaitseala va litseja nõusolekul.

• Soos räätsadega matkates liigun külastustaristult soosse hajutatult, et vältida taristu ümbruses eristatava te pinnasekahjustuste teket.

• Oskan hinnata rabas liikumisel tekkivaid jälgi ning valida sobivaid teekondi nende jälgede vähendamiseks. Vajadusel rakendan pinnase taastumiseks vaheaastaid.

• Looduses liikudes hoian oma jalajälje minimaalse ja selleks eelistan liikuda väikestes gruppides.

• Hea tavaga liitunud matkakorraldaja matkade jä rel jääb raba puhtam kui enne (matka kestel korjatakse prügi jm võõrkehad rabast).

Leia sobiv räätsamatka korraldaja:

• Seikluslik räätsamatk Tolkuse rabas – www.seiklevabaks.ee

• Räätsamatk Mulgimaal Rubina soos ja rabas – www.loodusturism.ee/et

• Räätsamatk Lahemaa rahvuspargis – 360.ee/matkad/raatsamatkad

• Suvised ja talvised räätsamatkad Meenikunno rabas – matkajuht.ee

• Räätsamatkad Põhja-Kõrvemaal – sportlandkorvemaa.ee/matkad

• Giidiga räätsamatk Soomaal – soomaa.com

• Räätsamatkad Tallinna ümbruses – metaloodus.ee

• Safari ja räätsamatk Kakerdaja rabas – www.kanuu.ee

Kui õues on ilus talveilm, käi ära nendes kohtades

Õige Eesti talv on muinasjutuline. Tihtipeale seda muidugi ei anta, aga kui juba maa valgeks saab, ära jäta juhust kasutamata. Hoolimata külmakraadidest kisub eestlast ikka toast välja ning meelepärase tegevuse leiab nii see, kes põnevust otsib, kui ka see, kes eelistab rahulikumat olemist. Kaunis lumine talveloodus kutsub end imetlema ning pakume välja ideid, kus ja kuidas seda teha.

TEKST: PUHKAEESTIS.EE FOTO: KARL ANDER ADAMI, VISIT ESTONIA

MAAGILINE VÕLUMAA

Tasub vaid Tallinnast või Tartust tunni-paari kaugusele välja sõita, kui argirutud lendavad meelest. Võta ette hoogne tõukekelgumatk üle Peipsi järve Piirissaarele või mine ja nau di avarat loodusmaastikku hoopis ürgsel moel – kelgukoertega matkates! See on võrreldamatu ja unustamatu kogemus. Soomaa rahvuspargis leiad vaikuse, rahu ja iidse ilu, mida on raske sõnadesse panna. Tundub, et puutumatu soo- ja raba maastik imeb endasse kõik helid ja isegi aeg peatub. Siin võib ette võtta jalutuskäigu laudteedel, ronida vaatetorni, seisatada rippsillal ja koguda endasse meelerahu. Külastuskeskusest leiab infot matkaradade ja teenuste kohta ning tutvuda saab ka pü siekspositsiooniga.

LINNAKÄRAST VÄLJA

Aga kui võtaks seljakoti ja matkaks maailma otsa? See on täiesti võimalik – võta sõbrad kokku ja rännake mööda Saare maa puutumatu loodusega rannikut Kiipsaare tuletornini, mis

on oma asupaiga praeguseks maismaalt vette kolinud. Ehitatud juba 1933. aastal, tormide ja lainete koostegevusel aastaid tagasi viltu vajunud, aga taas nende samade mõjutajate poolt hiljem jälle enam-vähem sirgeks aetud, on ta seetõttu endale nimeks saanud Saaremaa Pisa Torn.

Ka Hiiumaa Sääretirp pakub võimalust maailma eest pei tu minna. Kaardilt võid selle leida ka Orjaku või Kassari sääre nime all. Sihtpunktini jõudmiseks ja kohapeal olemiseks tuleb aega varuda. Kaunim tee poolsaare lõppu jõudmiseks on möö da seljandikku looklev jalgrada.

IDA-VIRUMAA LUMISED METSAD

Eesti üks kõige maalilisemaid kohti on Ida-Virumaal asuv Ontika pankrannik. Olles Balti klindi kõrgeim osa, ulatub see 55 meetri kõrgusele üle merepinna ja on tõeline kivist aja looraamat, milles võib näha erinevate ajastute kihte. Talvel pa kub kordumatut vaatemängu Valaste juga, kui merelt puhuvad põhjatuuled tekitavad puudele imelisi jääskulptuure.

Astrid

Lindgren, Sara Schwardt

“SINU

KIRJU HOIAN MA MADRATSI ALL”

Kirjavahetus aastatest 1971−2002

l 224 lk

Astrid Lindgren sai aastate jooksul tuhandeid kirju nii lastelt kui ka täiskasvanuilt. Kirjanik pidas vajalikuks, et lapsed saaksid vas tuse, kuigi kaugeltki mitte kõik kirjad polnud väga originaalsed või isiklikud. Seda toredam oli, kui mõni noor kirjutaja soovis oma kirjaga silma paista.

70. aastate alguses kirjutas Astridile Sara Ljungcrantz, kelle kirjade sisu andis tun nistust mässulisest meelest. Sara fantaasiaküllased kirjad köitsid Astrid Lindgreni. Sellest sai alguse kirjavahetus, mis kestis mitukümmend aastat. Pärast Astrid Lindgreni lahkumist otsustas Sara kõik Astridi originaalkirjad kinkida Rootsi kuningliku raamatukogu arhiivile, mille tulemusena sündiski see raamat.

S. Theresa Dietz

TÄIELIK LILLEDE SALAKEEL

Põhjalik ja illustreeritud ajalugu l 255 lk

Kunstnikud ja armastajad on juba sajandeid kasutanud lillede salakeelt ehk floriograafiat, et diskreetselt, ent selgelt oma soove ja emotsioone väljendada. Lihtne lill võib paljastada mitmesuguseid varjatud tähendusi alates flirtivast sõnumist kuni igavese armastuse tõotuseni. S. Theresa Dietz on kogunud 1001 lille sellesse värviliste illustratsioonidega raamatusse. Ladinakeelsete nimede järgi järjestatud liikide juures on toodud põnevad ja unustusse vajunud sümboolsed lillede tähendused alates VanaKreeka ja -Rooma ajastust kuni tänapäevani.

Millie Marotta PÕGENE

SAARELE

l Samas sarjas: „Loomakuningriik“, „Troopiline imedemaa“, „Metsik savann“, „Imelised olendid“, „Imeilusad linnud ja puulatvade aarded“, „Imeline loodus“, „Metsik mets“ l 96 lk

Lõõgastu ja võta aeg maha, seigeldes saartel üle kogu maa. Sukeldu saarepara diisi, kus puhkavad sisalikud ja lauglevad merelinnud Madagaskarist Teravmä gedeni. Avasta Cozumeli saartelt pügmee-kährik, Mauritiuselt lendrebane ja Komodo väiksesaarelt varaan. Jaluta eksootiliste kanntaimede ja orhideede keskel.Millie Marotta kaunite piltidega värvi- ja visandiraamat ootab, et sa end siinsete lehtede vahele unustaksid. Kindlasti on see raamat toredaks täiendu seks kõigi uute värvijate raamaturiiulisse, aga ka neile, kes on jõudnud juba ära värvida Millie Marotta varem ilmunud värviraamatud.

Mélanie Schmidt-Ulmann BINGENI HILDEGARDI HOLISTILISED TERVISESALADUSED

l 144 lk

12. sajandil elanud Saksa benediktiini abtissi Bingeni Hildegardi tuntakse holistilise meditsiini ja loodusliku tervendamise teeraja jana. Raamat tutvustab kümmet Hildegardi peamist põhimõtet, sealhulgas ennetavaid tervisenõuandeid, paastumist, keha ja vaimu ühendamist, meditatsiooni ja ökoloogilisi kaalutlusi ning toob Bingeni Hildegardi nõuanded tänapäeva lugejateni.

Raamatust leiate: *Iidsed holistilised nõuanded *Tervendavad rutiinid ja tavad *Kümme põhitoitu ja kümme peamist taime tervise parandamiseks *Toitude, jookide ja ka ravimite retsepte Avastage toiduainete ja taimede tervendavad omadused ning hulgaliselt nõuandeid levinud vaevuste leevendamiseks.

Tugevat tervist!

Mauri Kunnas

JÕULUVANA TEGELUSVIHIK

l 24 lk + 2 lk kleepse

Mauri Kunnase jõululood on rõõmustanud lapsi juba 40 aastat. Vahvate illustratsioonidega tegelusvihikus on palju ülesandeid, millega on tore sisustada kaunist jõuluaega. Lahenda ristsõna, kirjuta jõuluvanale kiri, aita päkapikkudel ühe töö juurest teise juurde liikuda ja poetada kingikotti puuduolevad kingitused. Lisaks lõbusatele nuputamisülesannetele leiad raamatust jõuluteemalisi kleepse, millega kaunis tada kingipakke või jõulukaarte. Hoiatus! Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht.

Lucy Brownridge MIS SA TÄNA TEED, EMAKE LOODUS?

l 107 lk

Kogu aasta töötab emake loodus usinalt, et teha vihma jaoks pilvi, valmistada orav ette pähklite peitmiseks talvekülmade eest ning juhendada väikest linnupoega tema esimesel lennul teisele poolele maakera. 48 loost õpid tundma erinevaid loodusnähtusi üle kogu maailma. Näiteks saad sa lugeda, mis toimub Jaapani looduses veebruarikuus ja kuidas Tasmaanias hakkab augustis taevas tantsima õudne valgus… See suurepäraste illustratsioonidega varakamber toob sinuni põnevad loodus lood maailma eri paikadest.

Jane Burnard

ÜKS JÄINE LUGU

Pakaselise põhja loomad l 32 lk

Kuigi Arktikas on temperatuurid aasta läbi madalad, elab seal ikkagi palju põnevaid loomi. Kas teadsid, et seal elutseb konn, kes suudab seitse kuud aastas jäätunud olekus vastu pidada või et jääkarupojad sünnivad detsembris, kui temperatuurid püsivad pikalt –40 ˚C ringis?

Kohtu jääkarude, polaarrebaste, narvalite, lumekakkude ja paljude teiste looma dega ning õpi tundma Arktika loomastikku. Raamat „Üks jäine lugu“ ühendab huvitava jutustuse, hingematvad illustratsioonid ja hämmastavad faktid.

Štěpánka Sekaninová KUIDAS OLLA SAMA HEAS VORMIS KUI DRAAKON Õpi terviseõpetust draakoniga l 26 lk

„Ai-ai-ai! Ai-ahh!“ Te ainult kuulake seda hädaldamist! Väikesel koopas elaval draakonil valutab hammas ja tal ei ole õrna aimugi, et üks kange printsess hakkab peagi tema eest hoolt kandma… Selles lõbusate piltide ja humoorika tekstiga raamatus õpetab printsess sulle kuut olulist asja, et püsida terve. Siit saad teada, kuidas õigesti hambaid puhas tada ja käsi pesta, kuidas nutikalt koristada, miks on hea võimelda ja tervislikult toituda ning kui tähtis on magamine. Kas sulle meeldiks koos draakoniga terveid eluviise õppida? Tõesti? Siis las väike printsess näitab sulle, kuidas see käib.

IMELINE MUUMIORG

l Samas sarjas: „Seiklused Muumiorus“, „Uued seiklused Muumiorus“, „Tagasi Muumiorgu“

l Tekst: Amanda Li l 109 lk

Tere tulemast Muumiorgu, kus elu on täis üllatusi! Muumid ja nende sõbrad satuvad tihtipeale põnevatesse seiklustesse: kunagi ei või teada, mis juhtub järgmiseks. Kaunilt ja rikkalikult illustreeritud raamatus on 8 põnevat lugu armastatud Muumioru tegelastega.

Tove Janssoni raamatul põhinev „Imeline Muumiorg“ viib meid Muumioru kaunisse ja seiklusterohkesse maailma ning rõõmustab nii suuri kui väikeseid muumide sõpru.

Raamatu kõik lood on inspireeritud 2019. aastal valminud armastatud animasar ja „Muumiorulood“ uutest osadest.

LEIUTAJA TUSKLIK

l Tekst: Amanda Li l 32 lk

„Papa ütleb, et elu algab tõeliselt alles siis, kui leiad oma esimese sõbra,“ ütles Muumitroll.

„See on rumal!“ ütles Tusklik. „Minu elu algas tõeliselt siis, kui ma sündisin.“ Muumitroll leiab endale uue sõbra – Tusklikupreili venna Tuskliku, kes on harjunud ütlema seda, mis talle pähe tuleb. Kas Muumitroll ja Tusklik jäävad sõpradeks, kui Muumitroll püüab muuta Tuskliku olemust? Tore trükitähtedes raamat „Leiutaja Tusklik“ on loodud auhinnatud animatsioo nisarja „Muumioru lood “ ainetel.

Parimad palad pühadelauale

Jõulupühade lähenedes tasub juba aegsasti mõelda, millise põneva pühademenüüga sel aastal oma lähedasi üllatada. Valmista suus sulavaid suupisteid, toekas ahjupraad koos maitsvate lisanditega ning ära unusta ka pühademeeleolust kantud magustoitu! Toidutare retseptimeistrite varasalves leidub maitseküllaseid jõuluretsepte igale maitsele!

FOTOD: JAAN HEINMAA

SUUPISTED

Juustust kuusepuu

RETSEPT: Pille Enden

Valmista efektne ja maitsev suupiste advendi-, jõuluvõi uusaastalauale, ja näksimist jätkub kauemaks. Lihtsalt valmiv juustuamps sobib leivakorvikeste, näkileibade või kreekeritega serveerides suurepäraselt prae valmimist oodates või veiniõhtuks. Kolme juustu sisaldav mass saab mõnusat maitset jõhvikatest ja pähklitest.

KOOSTISOSAD:

1 dl kuivatatud jõhvikaid

1 dl Kreeka pähkleid 400 g maitsestamata toorjuustu 200 g riivjuustu (nt Cheddar või Gouda)

1 dl riivitud kõva juustu (nt Forte või parmesan) 4 sl sulatatud võid

1 sl Worcesteri kastet 4 sibulavart

0,5 tl küüslaugupulbrit 0,25 tl soola 0,25 tl musta pipart

KAUNISTAMISEKS

2 dl hakitud peterselli 0,5 dl kuivatatud jõhvikaid 0,25 punast paprikat 0,25 kollast paprikat 0,5 dl Kreeka pähkleid

SERVEERIMISEKS kreekereid, leivakorvikesi ja/või näkileibu

Valmistamine

1. Haki pähklid ja jõhvikad peeneks. Hõõru toorjuust pehmeks.

2. Sega toorjuustu hulka riivjuustud, sulavõi, Worcesteri kaste, jõhvikad, pähklid, hakitud sibulavarred ja maitseai ned. Pane 30–60 minutiks külmkappi tahenema. Vormi segu kuusekujuliseks koonuseks.

3. Haki petersell ja puista suuremale taldrikule. Veereta koonust petersellis nii, et see on igast küljest ühtlaselt kaetud, või mätsi ürdid käega massi külge.

4. Pane kuuseke alusele ja kaunista jõhvikate, pähklite ja paprikaga. Serveeri leivakorvikeste, näkileibade või kreekeritega.

Mimoosisalat

RETSEPT:

Pille Enden

Salatiklassika hulka kuuluv kihiline kalasalat maitseb alati hästi ja sobib ka pühadelauale. Kui kasutada salati vormimiseks lahtikäiva koogivormi äärt, näeb see välja uhke nagu tort. Aga salati võib laduda ka kihtidena kaussi. Oluline on kõik kihid eraldi maitsestada. Et roog tuleks kergem, võib osa majoneesist asendada Kreeka jogurtiga.

Kogus: kaheksale

Valmistusaeg: 20–40 minutit + 3–4 tundi kuni üle öö maitsestumiseks

KOOSTISOSAD:

1 suur sibul

0,5 tl 30% äädikat või 1 sl veiniäädikat

2 purki tuunikala vees (à 185 g)

4 koorega keedetud kartulit

6 keedetud muna

2 suurt keedetud porgandit

2 dl riivjuustu

3 dl majoneesi soola musta pipart kaunistamiseks maitserohelist

Valmistamine

1. Haki sibul, kalla peale kuum vesi ja lisa veidi äädikat. Lase 20–30 minutit seista ja kurna. Nõruta tuunikalakonservid.

2. Pane 18–20 cm lahtikäiva koogivormi äär taldrikule.

3. Riivi kartulid jämeda riiviga ja suru vormi põhja. Puista maitseks soola ja pipart ning määri peale 3 sl majoneesi.

4. Sega tuunikala 2–3 sl majoneesiga ja tõsta kartulitele, suru lusikaseljaga kergelt kokku. Pane peale sibulad.

5. Puista eelmiste kihtide peale riivjuust ja määri peale majoneesi.

6. Riivi porgandid jämeda riiviga, tõsta vormi, maitsesta soola-pipraga ja kata majoneesiga.

7. Eralda munakollased ja -valged. Haki munavalged, pane kihina salatile, maitsesta ja määri peale kiht majoneesi.

8. Kata vorm toidukilega ja pane 3–4 tunniks või üle öö külmkappi. Puista enne serveerimist peale hakitud muna kollased. Kaunista maitserohelisega.

Armastus esimesest puudutusest!

Naturaalsest villast tooted: tekid, padjad, madratsikatted, sussid, vestid, hommikumantlid

Kauplused: Tallinn

IdaKeskus, Punane 16b Pärnu

Lepa Keskus, Karja 4 Tartu

Sepa Keskus, Sepa 21 e-pood: www.nobel.ee

Kreveti-avokaadorull

RETSEPT: Pille Enden

Mahe keedutainast ümbrise ja kreemise avokaado-krevetitäidisega rull sobib suupisteks, eelroaks, külm- või koh vilauale. Rulli tainasse võib rukola asemel panna spinatilehti. Soovi korral saab täidisesse veidi teravust lisada näiteks magusa tšillikastme või vähekese sriracha’ga.

Valmistamine

Kogus: kuuele Valmistusaeg: 40–60 min + 2 tundi külmas tahenemiseks

KOOSTISOSAD: 75 g võid 1 dl nisujahu

3 dl piima 40 g rukolalehti 4 muna 0,5 tl soola

TÄIDIS 200 g külmutatud krevette

2 avokaadot

1 sl värskelt pressitud sidrunimahla 200 g toorjuustu küüslaugu ja ürtidega

2 sl majoneesi

1 tl sidrunipipart soola serveerimiseks rukolalehti

1. Sulata krevetid.

2. Sulata või paksu põhjaga kastrulis. Kalla hulka jahu ja kuumuta läbi. Lisa vähehaaval ja kogu aeg segades piim. Kuumuta segades, kuni tainas lööb poti põhjast lahti. Lase nii palju jahtuda, et tainas ei tundu enam kuum.

3. Peenesta rukola kombainis või saumikseriga või haki hästi peeneks.

4. Klopi ükshaaval taina hulka munad, lisa järgmine muna siis, kui eelmine on tainaga ühtlaseks klopitud. Lisa peenes tatud rukola ja sool. Tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (30 × 40 cm) ja silu pealt.

5. Küpseta 200kraadises ahjus 15–17 minutit, kuni tainas on kerkinud ja kuldpruun. Võta ahjust ja lase jahtuda.

6. Koori avokaadod ja lõika viljaliha väikesteks kuubikuteks. Nirista peale sidrunimahla, et need ei tumeneks. Sega avo kaadotükid toorjuustu, majoneesi ja krevettidega (suuremad haki peenemaks). Maitsesta soola ja sidrunipipraga.

7. Määri täidis ühtlase kihina põhjale ja keera lühemast kül jest rulli. Mässi rull toidukilesse ja lase külmkapis vähemalt 2 tundi seista. Lõika viiludeks ja serveeri rukolalehtedega.

HOIAD KOKKU AEGA JA RAHA!

NB! SOODSAIM HIND KEHTIB KUMA KIRJASTUSEST TELLIDES!

6 kuud 12 kuud

25,30 €

SUURED RUUDUD . . . . . . . . . . . . . . . . . .16,50 € 31,90 €

KUMA KERGE. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11,90 € 23,10 €

KUMA KANGE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8,50 €

RISTSÕNARÕÕMUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7,80 €

ONU UNO VALITUD RISTSÕNAD. . . . . . . . . . 11,70 €

KOOLI RUUDUD. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10,70 € 20,90 €

MIXI PLUSS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10,70 € 20,90 €

KODUSOOJUS. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9,80 € 19,25 €

RISTSÕNAD LOOMADEST. . . . . . . . . . . .9,10 € 17,60 €

KUMAKE. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10,90 € 21,70 €

MAAGILISED RUUDUD. . . . . . . . . . . . . 10,10 € 19,80 €

REBASE RUUDUD. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9,20 € 18,50 € JAAPANI MÕISTATUSED. . . . . . . . . . . . . . . . . . 10,50 €

RAUDNE LOOGIKA. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13,50 € KUMA SUDOKU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10,50 €

Hind kehtib kuni 31.12.2022

Tellimine tel 383 8800, e-post: kuma@kuma.ee, www.kumapood.ee

Mitmekülgne tervislik toit, mõõdukas kehaline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus, vaimne töö ja harrastused (nt teater, ristsõnade lahendamine, tantsimine, kalastamine, matkamine, reisimine, seenelkäik jne) mõjuvad vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi ning aitavad vähendada Alzheimeri tõve tekkeriski. Allikas: Ravijuhendite Nõukoda (ravijuhend.ee) Adele ja Irma 26-aastaselt ... ... ja 96-aastaselt.

PEAROAD

Küülikupada juurviljadega

RETSEPT: Pille Enden

Mahe ja pehmeks küpsenud küülikuliha sobib pühadelauale ja peaks meelt mööda olema kogu perele. Liha pehmeneb astelpajumahlas ja ka leem saab sellest kasulikust nektarist maitset.

Valmistamine

Kogus: viiele Valmistusaeg: üle 60 min, 25 minutit ettevalmistamiseks + 8 tundi marinaadis + 2 tundi ahjus

KOOSTISOSAD:

1 küülik (1,3–1,5 kg)

3 dl astelpajumahla

3 keskmist porgandit 1 suur pastinaak

1 keskmine juurseller 1 suur sibul

4 küüslauguküünt 2 sl võid 4 rosmariinioksa 4 tüümianioksa

6 dl vett või kanapuljongit soola musta pipart

2 tl pruuni suhkrut

2 dl toidukoort või vahukoort

1. Lõika küülikul koivad ära ja tükelda rümp 3 tükiks. Soovi korral lõika ära kõhuääred, mille võid maitse andmiseks samuti hautisse panna. Hõõru lihatükid soola ja pipraga sisse ning pane kaussi või karpi. Kalla peale astelpajumahl ja lase 8 tundi või üle öö maitsestuda.

2. Koori juurviljad ja lõika kuubikuteks. Koori ja haki sibul ning küüslauk.

3. Võta küülikutükid marinaadist ja patsuta majapidamis paberiga kuivaks. Hoia marinaad esialgu alles.

4. Pruunista küülikutükid paja põhjas võis ja tõsta välja. Pruunista potis hakitud sibul, küüslauk ja juurviljad. Pane lihatükid patta tagasi. Lisa 1 dl marinaadiks olnud astelpajumahla, ürdid, vesi või puljong ja maitseained. Kuumuta keemiseni.

5. Pane 160kraadisesse ahju ja küpseta ilma kaaneta 2 tundi või kuni liha on hästi pehme. Võta ahjust, kalla hulka koor ja kui vaja, timmi veel maitset maitseainetega.

6. Serveeri riisi või kartulitega.

Karamellised kapsasektorid

RETSEPT: Tiina Lebane

Jõulud ja kapsas on lahutamatud, kuid hapukapsa asemel või sellele lisaks võid teha ka karamelliseid kapsasektoreid. Pannil või ja tumeda toidusiirupiga hautatud kapsaviilu dest võib saada sinu uus lemmik!

Kogus: 6–8 tk

Valmistusaeg: alla 60 minuti

KOOSTISOSAD: 50 g Kreeka pähkleid 800 g punast kapsast 30 g võid 0,5 dl tumedat toidusiirupit 2 sl valget palsamiäädikat 2 sl vett värskelt jahvatatud musta pipart soolahelbeid

Valmistamine

1. Haki pähklid jämedalt ja rösti kuumal kuival pannil kergelt üle.

2. Koori pealmised lehed ära ja lõika kapsas 6–8 sektoriks. Püüa lõigata nii, et iga sektor kinnitub kontsu külge, siis ei lagune nad laiali. Kuumuta pannil või, lisa kapsas ja prae paar minutit ühelt poolt ja paar minutit teiselt poolt. Lisa toidusiirup ja kuumuta taas mõlemalt poolt paari minuti jagu. Lisa äädikas ja vesi ning hauta madalal kuumusel umbes 10 minutit. Vahepeal võid kapsalõigud veel kord ringi keerata, aga tee seda ettevaatlikult, et pehmenev kapsas laiali ei laguneks.

3. Puista kapsasektoritele röstitud pähklipuru, soolahelbeid ja keeruta veskist pipart peale. Paku soojalt.

Hasselbacki seafilee peekoni ja õunaga

RETSEPT: Pille Enden

Rootsis Hasselbackeni restoranis esmakordselt valmis tatud samanimelised kartulid on üle ilma tuntud. Aga miks mitte valmistada sarnaselt ka liha või kala. Sea fileest valmistatud praad võiks olla lahjem ja kergem asendus klassikalisele seapraele ning valmib ka oluliselt kiiremini.

Kogus: neljale Valmistusaeg: üle 60 minuti, 15 minutit ettevalmistamiseks + 45–50 minutit ahjus KOOSTISOSAD: 700 g seavälisfileed 2 küüslauguküünt 1 õun soola musta pipart 100 g toorsuitsupeekonit

Valmistamine

1. Kuumuta ahi 180 kraadini. Lõika fileesse risti 6–8 sisselõiget ¾ ulatuses nii, et ei lõika lihatükki lõpuni läbi. Seda on muretu teha, kui panna lõikelauale liha kõrvale puulusikavars.

2. Maitsesta liha igast küljest ja ka sisselõigete vahelt soola ja pipraga. Lõika õun õhukesteks viiludeks. Määri lõigetesse purustatud küüslauku ja pane peekoni- ning õunaviil. Pane liha ahjuvormi, kalla vormipõhja veidi vett. Küpseta 45–50 minutit.

Mesised ahjujuurikad jõhvikatega

RETSEPT: Kristi Rebane

Mida rohkem temperatuur akna taga langeb, seda tihemini kutsub õhtusööki ahjus valmistama. Mahe dad mee ja sinepiga röstitud juurikad sobivad peaaegu igatalvise prae lisandiks, kuid teevad ka eraldi roana kõhule pai. Jõhvikad lisavad roale särtsu ja värvi.

Kogus: kuule kuni kaheksale Valmistusaeg: 60 minutit

KOOSTISOSAD: 5 väiksemat peeti 4 keskmist kartulit 2 keskmist pastinaaki 1 piklik ja sale bataat peotäis jõhvikaid

SINEPI-MEEKASTE

3 sl oliiviõli 1 sl mett 0,5 sl teralist sinepit 2 sl sidrunimahla soola-pipart

Valmistamine

1. Koori peet, kartul ja pastinaak. Bataati ära koori, sest selle koor küpseb ahjus mõnusalt krõbedaks ja aitab viljal ka vormi hoida.

2. Viiluta juurikad õhukeselt ja tõsta ahjuvormi.

3. Kastme tegemiseks vispelda oliiviõli mee, sinepi ja sidrunimahlaga ühtlaselt kreemjaks ning maitsesta soo la-pipraga.

4. Pintselda juurikaid marinaadiga, nii et seda jõuaks ka viilude vahele. Puista juurikatele peale ka 2/3 jõhvikatest.

5. Küpseta juurikaid 200kraadises ahjus 40 minutit, kuni viljad on pehmed ja pealt krõbedad. Enne serveerimist puista vormi ülejäänud jõhvikad. Naudi praelisandina või iseseisva kerge roana.

Foto: Kristi Rebane

MAGUSTOIDUD

Tatrajahust piparkoogid

RETSEPT: Pille Enden

Tatrajahust piparkoogitainas valmib väga kiiresti ja lihtsalt. Sellest küpsetatud piparkoogid on muredad ja maits vad, tatramaitset neis tunda pole. Oluline on ka see, et need on gluteenivabad. Retseptis nimetatud vürtside asemel võib tainasse panna 3 tl valmis piparkoogimaitseainet.

Kogus: 650 g tainast

KOOSTISOSAD:

1,5 dl tumedat suhkrusiirupit, agaavisiirupit või mett 110 g võid 0,25 tl ingveripulbrit 0,25 tl riivitud muskaatpähklit 1 tl jahvatatud kaneeli 1 tl jahvatatud kardemoni 0,25 tl jahvatatud nelki

1 muna

0,5 apelsini värskelt riivitud koor 0,75 tl söögisoodat 4 dl toortatrajahu jahu rullimiseks

Valmistamine

1. Pane potti või, siirup ja vürtsid. Kuumuta, kuni või on sulanud. Jahuta ja klopi juurde muna. Sega hulka riivitud apelsinikoor.

2. Lisa tainasse soodaga segatud tatrajahu. Sega ühtlaseks ja mässi toidukilesse. Pane külmkappi tahenema.

3. Rulli tainas jahuga üle puistatud laual õhukeseks ja lõi ka vormidega meelepärased kujundid. Tõsta küpsetuspa beriga vooderdatud ahjuplaadile ja küpseta 200kraadises ahjus 6–8 minutit. Lase jahtuda.

4. Soovi korral kaunista glasuuridega.

Minikoogid karamelliste Kreeka pähklitega

RETSEPT: Tiina Lebane

Pühade ajal võib ju magustoiduga veidi enam “mängida”, näiteks valmistada küpsetamata toorjuustukoogi hoopis minikookidena ja pakkuda igale sööjale oma koogike. Põhjad võid varem valmis teha ja külmkapis hoida. Ka pähklid saad kasvõi mitu päeva varem ära karamellida. Toorjuustutäidise võiksid siiski söömisega samal päeval valmistada, et see külmkapis kuivama ei hakkaks.

Kogus: 12 tk

KOOSTISOSAD: PÕHI

100 g Kreeka pähkleid 100 g kandilisi vormiküpsiseid 50 g sulatatud võid

TÄIDIS

5 tk želatiinilehte 400 g toorjuustu

200 g maitsestamata Kreeka jogurtit

1 apelsini värskelt riivitud koor ja pressitud mahl

2 tl vanillsuhkrut

4 sl + 80 g suhkrut

4 sl vett või piima

Valmistamine

1. Tõsta 12 pähklipoolikut kõrvale. Ülejäänud rösti kuu mal kuival pannil kergelt üle. Tükelda pähklid ja küpsised mikserikannu ja töötle puruks. Sega küpsise-pähklipuru sulavõiga läbi ja jaga muffinipanni pesadesse (või paberist

koogivormidesse). Suru tihedalt vastu põhja ja tõsta täidi se valmistamise ajaks külmkappi.

2. Pane želatiin külma vee sisse paisuma. Sega kausis lahti toorjuust, lisa jogurt, apelsinikoor ja -mahl, vanillsuhkur ja 4 sl suhkrut. Kuumuta väikeses potis vesi või piim ja lahusta selles kuivemaks pigistatud želatiinilehed. Vala želatiinilahus kogu aeg segades toorjuustusegu hulka.

3. Tõsta 10–15 minutiks külmkappi, et kreem hakkaks tarduma, sest nii on seda lihtsam vormidesse tõsta. Kind lasti jälgi, et kreem liiga tugevaks ei tarduks! Jaga kreem vormidesse küpsisepõhjale ja vormi kahe lusikaga kupliks. Tõsta 2–3 tunniks (või järgmise päevani) külmkappi.

4. Nüüd valmista karamellipähklid. Aseta 12 pähklipooli kut küpsetuspaberile. Sulata pannil 80 g suhkrut vedelaks karamelliks ja nirista või tõsta lusikaga pähklitele. Jäta tahkuma.

5. Enne serveerimist tõsta igale minikoogile karamellipäh kel.

Sooja andvad talvised joogid

KIRJA PANNUD: Kersti Eero ALLIKAS: Karina Tamm FOTOD: Tiina Kõrtsini

Soojendav kosutus õunaga

KOOSTISOSAD: 200 ml kodust õunamahla 25 ml värsket sidrunimahla 2 julget näpuotsatäit jahvatatud kaneeli 2 viilu ingverit soovi korral 40 ml alkoholivaba rummi, džinni või viskit serveerimiseks kaneelipulka või tähtaniisi

Valmistamine

1. Kuumuta kõik koostisosad potis umbes 80 kraadini.

Hõõgvein

KOOSTISOSAD:

1 pudel punast veini 35 g suhkrut 7 g kardemonikupraid 10 g kaneelikoort 10 g viilutatud värsket ingverit 15 g värsket apelsinikoort 50 g külmutatud marju (nt kirsse, jõhvikaid)

Valmistamine

1. Kuumuta potis kõik koostisosad kuni aurumiseni, tõsta seejärel pott tulelt ära ja jäta üheks kuni neljaks tunniks tõmbama. Mida kauem see tõmbab, seda tuge vama maitsega joogi saad.

2. Enne serveerimist kuumuta hõõgvein umbes 80 kraadini ning serveeri soovi korral koos meelepäraste lisanditega.

Kasulikke nippe:

• Sobib nii magus kui ka kuiv vein. Suhkru kogust võib vastavalt oma maitsele kas suurendada või vähendada.

• Marjadest sobivad eelkõige hapukamad, aga võib ka eksperimenteerida hoopis maasikate või vaarikatega. Siis jääb hõõgvein veidi kergem ja mahlakam.

• Kui eesmärk ei ole joogi alkoholisisaldust vähendada, siis on oluline järgida, et jook ei kuumeneks keemistem peratuurini.

2. Serveeri koos kaneelipulga või tähtaniisiga.

SOOVITUS

Võimalusel eelista kodust õunamahla või täismahla!

Jõuluhõnguline mandariini-mojito

RETSEPT: Laura Strandberg

VAID TÄISKASVANUTELE!

Kui soovid krehvtisemat jooki, asenda pool mulliveest rummiga.

Aastavahetusel võtavad paljudki inimesed midagi kihisevat, kas aga peab? See mokteil ehk alkoholivaba kokteil on mõnus vaheldus tavapärastele jookidele. Väikesed ja suured sõbrad rõõmustavad, sest seal on nii mandariine kui ka mullivett!

Kogus: 8 klaasi Valmistusaeg: 5 minutit

KOOSTISOSAD: 3 laimi 8 tl suhkrut u 10 mandariini mahla või 400 ml mandariinimahla 600 ml külma mullivett punt mündilehti

Valmistamine

1. Lõika laimid kannu põhja sektoriteks, kalla need üle suhkruga ja suru väikese pudrunuiaga neist kergelt välja mahl.

2. Kalla kannu mullivesi ja mandariinimahl, sega.

3. Aseta mündilehed peopessa ja löö neid teise käega – nii muutuvad need aromaatsemaks. Puista needki kannu.

4. Enne serveerimist lisa joogile ka jääkuubikuid ja kau nistuseks mandariiniviile!

Foto: Laura Strandberg

L u k s u s l i k e l a m u s m a j u t u s , k u s lo o d u s l ä h ed u s j a h oo l i v t e e n i n d u s p a n e v a d üm b r it s e v a m a a i l m a k a d u m a .

Mulliveini serveerimise ABC

Vahuveinide serveerimine pole just raketiteadus, ent õigete nippidega saab õilsa joogi nauditavusele palju kaasa anda. Šampanjaekspert Sam Caporn on sõnastanud lihtsad põhitõed, mis aitavad mulliveine nagu šampanjad, prosecco ’d ja cava ’d erinevatel tähtpäevadel paremini nautida. Eksperdi jagatud nõuandeid on kõigil lihtne järgida.

KEERA PUDELIT, MITTE KORKI

Seda teavad juba paljud, et vahuveinipudelit tuleb avalda 45kraadise nurga all. Ent vähesed on teadlikud, et keerama ei pea mitte korki, vaid pudelit. Pärisuunas, ettevaatlikult ning tu lemuseks on täiuslik popsatus.

HOIA VAHUVEIN PÄIKESEPAISTEST EEMAL

Eestimaiste talviste pidustuste käigus seda ehk liialt kart ma ei pea, kuid tasub siiski meeles pidada, et vahuvein päikese valgust ei salli. Nimelt võib päikesevalgus vahuveini koostises muudatusi põhjustada, mis omakorda võib joogi aroomi eba meeldivaks muuta.

Vahuveine tuleks hoiustada jahedas pimedas kohas, kus temperatuur oleks püsivalt vahemikus 10–12 kraadi. Ehk tei sisõnu – köök ja garaaž jäävad sobivatest hoiustamisruumidest tõenäoliselt välja. Hoolitseda tasub ka selle eest, et vahuvein po leks enne serveerimist liiga külm, sest see varjab maitset.

Vahuveinipudeleid hoiustatakse püstiasendis. Pikali asetati vanasti ainult need veinipudelid, mis pidid kaua seisma – ees märk oli vältida korgi kuivamist. Vahuveinipudelitel aga seda muret tänu süsihappegaasile pole.

ÄRA KALLUTA KLAASI

Peamine viga, mida vahuveini serveerimisel tehakse, on joogi valamine kallutatud klaasi. Tegelikult tuleks kihisev mär juke kallata püstisesse klaasi ja korraga vaid kolmandiku klaasi

ulatuses. Seejärel tuleks oodata, kuniks mullid kaovad ning va lada siis veel kolmandik juurde.

Klaasi tuleks hoida alati jalast, sest muidu kandub näppude soojus joogile edasi (ja kellele ikka meeldiks soe vahuvein?).

MILLISE KUJUGA KLAAS?

Tavaliselt on šampanjaklaasid pikad, sirged ja peenikesed. See aitab mullidel end parimast küljest näidata. Samas ei pääse sellistes nn flöödiklaasides joogi aroom esile ehk osa naudin gust läheb kaduma.

Sama probleem on laiade šampuseklaasidega, mis olid populaarsed sadakond aastat tagasi. Lai ja madal anumaosa tähendab, et mullid ei pääse üldse mõjule ning aroom lendub otsekohe.

Paljud inimesed ei tea, et tegelikult tuleks vahuveini servee rida tulbikujulistest klaasidest, kus on kitsas allosa, mis keskel avaneb ehk laieneb, et siis uuesti aheneda kitsaks ääreks. Selline klaas võimaldab nautida nii aroomi kui ka mullikesi.

On ka öeldud, et „flöödid“ sobivad väga kuivadele mullijoo kidele ja cava’dele.

Tublikujulised klaasid passivad prosecco’dele, šampanjale ja rosé’le.

Madalad laiad pokaalid aga magusatele mulliveinidele, näi teks asti spumante’le.

Allikas: Daily Mail

TOIMETANUD: MANONA PARIS, TOIDUTARE FOTO: ENVATO ELEMENTS

ning leevenda külmetusnähtusid Valmista soe tee ja tilguta teetassi 5-10 tilka Carmolise tilkasid. Ära teed sega. Aseta käed ümber tassi ääre ja hinga sisse teeaurusid. Kui Carmolise lõhn hakkab vaikselt lahtuma, siis lisa paar tilka juurde ja jätka inhalatsiooni. Sissehingamist on soovitav teha vähemalt 5–10 minutit. Lõpuks sega ürditilgad tee sees lusikaga ära ning joo teesegu soojana ning lase Carmolises leiduval salvei-, tüümiani- ja melissiõlil tülikaid külmetussümptomeid leevendada!

Unenipp: rahusta oma meeled Carmolisega! Tüümiani rahustab närvisüsteemi, melissiõli aitab unetuse vastu.

Saunanipp: lisa Carmolise tilkasid L E ILI VEE L E Saunamõnuks lisa mõni tilk Carmolist leiliveele ja viska saunakerisele. Saunakerisel eraldub kõigi kümne ravimtaime aroom eriti intensiivselt ja mõnusalt.

või liha Lavendliõli leevendab välispidisel kasutamisel lisaks pea- ja lihasvaludele ka reumaatilisi valusid.

C armolis ürditi lgad:

mis imeasi s ee on?

Aastal 1611 valmistasid karmeliitide vennaskonna mungad ravimtaimede eeterlikest õlidest tinktuuri, mille retsepti hoiti saladuses sajandeid. Koostiselt oli Carmolis sobiv peaaegu kõikide hädade leevendamiseks, mistõttu seda paarsada aastat veel elueliksiiriks ehk imerohuks peeti. e teile meelde mõned nipid, mis mitmete hädade korral tänagi marjaks ära kuluvad! se leiad aga lähimast apteeg ist!

Suvenipp: Carmolisega tüütute putukate vastu Määri Carmolist sääsehammustustele ning leevenda nende sügelemist. Lisaks on Carmolise aroomil putukaid peletav toime!

Kõhunipp: tilguta Carmolist joogi sisse, kui kõht teeb muret Olgu põhjuseks pühadest tingitud ülesöömine, vürtsidest tekitatud vaevused või on toit mõnel muul põhjusel kõhule liiga teinud - Carmolises leiduv piparmünt leevendab iiveldust, lavendliõli leevendab mao- ja sapivaevusi, nelgiõli stimuleerib maotegevust ja hävitab baktereid. Muskaatõli leevendab aga kõhulahtisust ja maokrampe ning kaneeliõli on tuntud maotegevuse stimuleerija.

Toitumisekspertide nipid, mille abil pühad hea enesetundega üle elada

Sageli söömisorgiateks kujunevate jõulusöömade maratoni valguses tuleks korra meelde tuletada, et ülesöömise tulemus on nigel enesetunne. Kui palju ja mida süüa, et ahnus ei saaks võitu mõistlikkusest?

TEKST: SIRJE MAASIKAMÄE, ÕHTULEHT FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise vald konna ekspert Tagli Pitsi pani koos kolleegidega kirja peamised soovitused, millega arvestada sööma pühade ajal ja ka enne seda.

ALUSTAME MAGUSAST JA LIIKUMISEST

Jah, vahetevahel võib süüa magusat ka pisut enam, kuid see juures peaks panema tähele, et keskmiselt ei ületaks päevased magusate-soolaste näkside portsjonite arv nelja. Üks portsjon on paraku üsna pisike – umbes 10 g ehk amps tahket magu sat-soolast (kommi, piparkooki, šokolaadi, kooki vm) või 100 ml magusat jooki. Mida rohkem on kõhus magusat, seda vähem mahub sinna vajalikke aineid sisaldavat kraami ning liigselt saadud energia kipub pigem salvestuma kõhule-pepule.

Maitsvate piparkookide küpsetamine ja kaunistamine, jõulukinkide ostmine-pakkimine, sõpradele-sugulastele kaarti de saatmine, erinevatel pidudel trallitamine ja muud jõuluette valmistustega seotud tegevused võivad olla küll väsitavad, kuid ei paku kahjuks piisavalt kehalist aktiivsust.

Tuleta meelde, mitmel päeval möödunud seitsme päeva jooksul olid järjest 30 minutit füüsiliselt aktiivne nii, et peaae gu hingeldasid, soovitatavalt värskes õhus? Aga kas sul nädala jooksul kokku oli vähemalt 150 minutit sellist aktiivset kehalist tegevust, kus juba hingeldasid, aga said veel sõbraga rääkida, või 75 minutit sellist, et hingeldasid ja higistasid tugevasti või kombinatsiooni nendest mõlemast?

Su kehaline aktiivsus on piisav, kui esimesele vastasid „kõi gil seitsmel päeval“ ja teisele „jah“.

VALIKUD ALGAVAD TOIDULAUALT

67% eestimaalasi ei söö iga päev vähemalt 300 g köögivilju, mis on soovituslik minimaalne kogus. Mida siis ette võtta? Kui roos- või lillkapsas tundub jõululaual imelik, siis hapukapsas ja sellest valmistatud hautatud kapsad on küll omal kohal.

Hapukapsas sisaldub rohkelt piimhappebaktereid – just neid, kes on headeks tegelasteks sinugi jämesooles. Kuigi pi kemaajalisel hautamisel leiavad nad küll oma otsa, jääb sinna jätkuvalt alles kiudaineid ning kaaliumi.

Ära ainult võimalikult-heade-hapukapsaste valmistamise tuhinas võid kilodega lisa! Selle asemel võiksid lisada hoopis kuivatatud ploome – nii suurendad kiudainete ja kaaliumi, aga ka teiste toitainete sisaldust veelgi. Ja ega hapukapsas ole ainus sobilik köögivili jõululaual – peet, porgand, kõrvits ja teised vil jad sobivad samamoodi.

Üldiselt võiksime liha ja iseäranis lihatooteid süüa pisut vä hem, kui oleme harjunud. Kuid pime aeg, jõulud ja verivorstid lihtsalt kuuluvad kokku!

Ega vanad eestlased olnud rumalad: veretooted sisaldavad rohkelt hästi imenduvat rauda. Aga nagu alati, ära üle pinguta! Ega see olnud vanastigi igapäevatoit, ikka pidupäevaks.

Kui lihaga võiks jõululaual olla pigem tagasihoidlik, siis alternatiiviks sobib imehästi maitsvalt valmistatud kala. Rääki mata D-vitamiinist, mida leidub kalades ja mille saamine pime

dal aja igast allikast on väga teretulnud.

Kui muude toitude soolasisaldustega oled suutnud tagasi hoidlik olla, siis miks mitte pakkuda jõululaual näiteks heerin gat? Või siis teha ahjukala. Valik on sinu ja internet retsepte täis, ole ainult tegus ja lase käia!

NÄKSIMISTE NÕIARING

Detsembrikuus müüakse Eestis tonnide kaupa manda riine. Need tsitrusviljad on head C-vitamiini allikad ning eriti just talvisel ajal kulub seda viimast meile kindlasti tavapärasest rohkem marjaks. Õnneks ei ole tegemist ka väga energiarikka puuviljaga. Kui sööd kilo (kaal koorega, aga koori ikka kindlas ti enne söömist ära) mandariine, saad umbes 300 kcal ja isegi peaaegu kolmekordse päevase C-vitamiini koguse. Kuigi nii mõnegi jaoks ei ole probleem päevas pool kilo mandariine ära süüa, ei maksa hea asjaga liialdada, sest on ka teisi maitsvaid puuvilju-marju.

Jõulude ajal ilmuvad nagu võluväel lauale ka pähklikausi kesed. See on hea, kuid ei tähenda seda, et aasta viimase kahe nädala jooksul peaksime kogu aasta normi korraga ära sööma. Ikka 1–2 supilusikatäit päeva kohta ja nii aasta ringi.

Pähklid on väga head ka ilma šokolaadiglasuurita või soolas veeretatuna. Šokolaadivõõbaga või soolapähkleid süües paigu tuvad need hoopis magusate-soolaste näkside gruppi, millega võiks pigem piiri pidada.

Pähklitega sarnaselt kiputakse vahel jõuluperioodil rohkesti sööma ka kuivatatud puuvilju-marju. Nii tore on ju neid lauas istudes, pärast toekat praadi ja magusaid kooke igavusest üks haaval kõhtu noppida.

Kuigi kuivatamisel toitained viljades kontsentreeruvad ning kuivatatud 100 grammist puuviljadest-marjadest saad oluliselt enam kiudaineid ja mineraalaineid, ei maksaks unus tada, et ka energia on neis kontsentreerunud. Kui 100 g man dariine andis 30 kcal, siis näiteks 100 g kuivatatud rosinaid 280 kcal ning 100 g kuivatatud suhkrustatud jõhvikaid suisa 320 kcal. Seega oleks hea piirduda paari supilusikatäie kuivatatud puuviljade-marjadega nädalas.

ISTUDA VÕI LIIKUDA?

Kui palju pidulikke istumisi sul sel aasta plaanis on? Kodus, tööl, lapse lasteaias, ämma juures, sõbrannadega? Ja enamasti on põhitegevuseks neil üritustel just söömine.

Seltskondlike ürituste keskpunktiks ei peaks olema pakutav toit – kuigi see on hea, selge see. Võta veidi aega mõtlemaks, millega iga üritust annaks toredamaks muuta – kus mängida näiteks seltskondlikke mänge või millal teha istumisele-söömi sele lisaks ka väiksem, kuid miks mitte ka suurem tiir looduses? Lisaks tervise toetamisele võib see pakkuda seltskonnale hulga avastamisrõõmu!

Pühade aeg võiks eelkõige olla tähistamiseks, pere või lähe dastega koos aja veetmiseks ja rahulikuks aastale tagasi vaata miseks või tulevase mõtestamiseks. Seega pole vaja liialt muret seda – ka kokkamise või söömise pärast. Ei pea sundima end köögis tunde viibima, et toidulaud oleks nii lookas, et jaguks nädalaks. Samuti ei pea sundima end sööma nii palju, et hiljem kõht valutab. Ei ole aga ka tarvis liialt muretseda iga võetud ampsu pärast. Nautige pühi!

SÕID KOGEMATA LIIGA PALJU?

UUS! Doppelherz aktiv artišokk + kurkum + oliiviõli kapslid sisaldavad looduslikke ekstrakte artišokist ja kurkumist ning väärtuslikku oliiviõli.

Paljudel inimestel on kalduvus süüa liiga palju, kiiresti ja ras vast toitu Toitumisharjumu se st t i ng itu d proble e mi d o n sagel i seotu d k a p uudul i k u rasva lõhustumise protsessiga organismis Maks produtseerib sappi, mis omakorda l õ h u s ta b ra sv u Ku i a ga ra sva s isald u s toi du s o n kõ rge , võ i b sa pi er i tu s j ää d a ebapiisavaks ja toidurasvade lagundami n e s e i s ku b Tu l emu s e k s o n , e t ra s va d koormavad magu, soolestikku ja südant Te k iva d s e e d e h ä i re d , e ba m e e l d iv t ä i s kõhutunne, iiveldus ja puhitised Koles terooli sisaldus veres tõuseb Üleliigne rasv kinnitub veresoontele, mis omakorda soodustab veresoonte lupjumise tekki m i s t Samu t i k an n ata b i gu u r, r a s v ladestub kõhu piirkonnas ja puusadel

Artišokk on hinnatud delikatessköögivili ja ravimtaimena tuntud rohkem kui 2000 aastat Õisikus on 15% süsivesikuid (sh kiudainet inuliini), B-rühma vitamiine, C vitamiini, karotiini Järjest enam avasta t a ks e art i š o k i uus i terv i se l e kasul i k ke omadusi ja soovitatakse kasutada erine vate terviseprobleemide korral.

Artišoki (Cynara scolymus L.) soodsad mõjud

• aitab säilitada tervet maksafunktsiooni

• toetab seedekulgla normaalset talitlust ja soolestiku tööd

• aitab reguleerida normaalset vere lipiidide taset

• aitab kaasa seedimisele ja seedemahlade eritusele

• soodustab kehakaalu langetamist

Doppelherz aktiv artišokk + kurkum + o l i iv i õ l i k a p s l i d s o b iva d i d e a a lse l t rasvarikka toidu juurde. Artišokist võib a b i o ll a ra s vas e võ i ra s kestisee d i t ava toidu söömise järel tekkivate seedehäi r e t e , k õ h u p u h i t u s e j a e b a m ee l d i v a täiskõhutunde puhul. Raskesti seeditav toit võib muutuda organismile kergemini o m a s ta t ava ks j a s eed e t ra k t i ka e b u s e d väheneda. Eduka dieedi saladus seisneb ainevahetuse stimuleerimises ja rasvade lõhustumise soodustamises

Ar t i š ok k t o eta b d i eet i s o od ustad e s kehakaalu vähenemist . Juba üks kapsel päevas võib aidata hoida figuuri vormis.

Tootja: Queisser Pharma GmbH, Saksamaa; turustaja: AS Sirowa Tallinn Saadaval apteekides!

Peale artišoki leidub tootes veel 2 kasu likku komponenti – kurkum ja oliiviõli. Kurkum (Curcuma longa) aitab säilita da immuunsüs teemi efektiivsust ja on märkimisväärsete antioksüdantsete omadustega ning aitab samuti kaasa tervele maksa-funktsioonile. Oliiviõli on suure päraseks oomega 9 rasvhappe allikaks. Monoküllastumata oomega 9 rasvhapped on organismile väärtuslikud ja vajalikud Oomega 9 rasvhapped reguleerivad vere kolesterooli sisaldust

Kasutamine: 1 kapsel päevas Soovitatav on tarvitada kuurina. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili!

Detsembri sündmused

ETENDUSED

„Lohe needus“, Eesti Draamateater

Janne ja Joosep leiavad müstilise loitsuraamatu, mis võtab õe ja venna endaga kaasa võlumaailma. Lapsed avastavad end kummalises Regnumi kuningriigis, kus neid võtab vastu juubeldav rahvas. Peagi selgub aga kohutav tõde – Regnumi kuningriik on aastasadu kannatanud lohe needuse all. Igal aastal nõuab lohe endale riigi kõige ilusama tüdruku ning kui ta oma ohvrit ei saa, hävitab ta terveid linnu ja külasid. Nüüd ootab kogu rahvas, et just Janne ja Joosep needusele lõpu teeksid! Õde-venda ootab ees hirmuäratav seiklus täis võlukunsti, fantastilisi olendeid ja suuri eneseületusi.

Muuseumimäng "Teatrinukkude jõulud", Eesti Noorsooteater

Väikelastele ja nende vanematele mõeldud muuseumimän gus rännatakse läbi viie nukuteatri jõululavastuse, mis on peitnud ennast Nukuteatrimuuseumi ruumidesse. Kohtu takse nukkudega lavastustest „Lumehelbekese kool”, „Jõu luvaimud”, „Lepatriinude jõulud”, „Tühjade susside saladus” ning „Mis on jõulud?”.

Iga teatrinuku juures lahendatakse lavastustest inspiree rituid ülesandeid – mängitakse pille, võlutakse end õhku lendama ja kaunistatakse jõululikku mustikakooki. Lisaks otsitakse üles aknalauale jäetud sussidest kaduma läinud kommid ning mängu lõpuks satutakse tõelisesse talvevõ lumaailma, kus iga laps saab endale meisterdada päris oma lumememmenuku.

Muusikaline lastelavastus „Tipp ja Täpp“, Endla teater

Legendaarsed telenukud Tipp ja Täpp on Endla Teatri las telavastuses täies elusuuruses vahvad ja lõbusad tegelased, kelle päevad mööduvad mängides ja uusi asju välja mõeldes. Nad armastavad oma sõpru aidata ja vahel neile ka vin gerpusse mängida. Sõpru on Tipil ja Täpil aga tõesti palju: Karu-Ott, Varblane, lõbusad jänkupoisid ja veel mitmedki tegelased, kes rõõmsa nukupaari toimetustes rõõmuga kaa sa löövad. Mängides ja leiutades kipub aga tihti sassi mine ma – mis juhtub mängult ja mis päriselt? Kas maha istutatud kommist kasvab tõesti kommipuu? Kas tõesti võib kodu õuelt kosmosesse startida ja pappkastist lumemasina ehita da? On sellega nagu on, aga üks on kindel – kõige rohkem armastavad Tipp ja Täpp kommi süüa ja selle juurde oma lemmiklaulu laulda: „Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme üle-üle-ülehomme…“

„Metsikud jõulud“, ERMi teater

Metsaloomad teevad ettevalmistusi jõuludeks – otsivad jõulupuud, ehivad seda, katavad lauda ja ootavad pikisilmi jõuluvana, kuid jõuluvana ei tule ega tule... Äkki aga lendab

kohale vares teatega… „Metsikud jõulud“ on jõululugu sellest, kuidas loomad jõu luvana ootasid ja otsisid. Kas jõuluvana ka leiti, selgub juba etenduse käigus.

„Kelder“ ehk põrgulik jõulupõnevik jütsidele, Kellerteater Kõik teavad, et kelder on üks müstiline paik, kuhu koguneb vanu asju ning mälestusi. Alati on seal midagi põnevat leida ja vahel on natuke hirmus ka. Vähesed teavad aga, et ühes ülisalajases keldris asub Jõuluvanade Kool. See ennekuulma tu lugu räägibki ühest vaprast päkapikust, kes on otsustanud saada jõuluvanaks. Selleks tuleb tal läbida keeruline eksam ja seista silmitsi Jõuluvanade kooli kohutava ülemvaimuga. Muusikaline lastelavastus „Isand Tuutu ja sala jane teatripööning“, Rahvusooper Estonia

Helge ja visuaalne muusikaline lavastus lastele ja nende va nematele. Mis saab siis, kui Estonia teatri pööningule satu vad juhuslikult estoonlased, kes hakkavad jõulupeoks otsima üht mõnusat lugu? Võib juhtuda, et pööningule on sattunud mõni heatahtlik kratt, kelle lugu ootab avastamist ning uu tesse lugudesse põimimist. Estoonlaste ühisest otsingust hakkab hargnema lugu Isand Tuutust ja kahest kratist, kes hakkavad teatri pööningul tegelema heategevusega. Kellele kuuluvad pööningul olevad asjad? Mida nad meile jutusta vad ning mida on meil nendelt õppida? Õhtu lõpuks leiavad estoonlased oma loo ning õnneliku lõpu saab ka Isand Tuu tu ja krattide lugu!

„Pähklipureja“, Rahvusooper Estonia Tõeline jõuluklassika! Ka kõige võimatumad unenäod muu tuvad imekauniks ja ahvatlevaks reaalsuseks. Tšaikovski kaunis muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hii rekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasli ku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. Tšaikovski „Pähklipureja“ on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid.

Muusikaline koguperelavastus „Lohe linna all“, Rakvere teater Seitsme maa ja metsa taga asub suursugune linn. Linn ja sel le elanikud võiksid olla rõõmsad ja rahul, kui vaid asukaid ei painaks pahur lohe, kes nõuab andameid ja ohvreid. Koha likud on mures – paljud neist on juba lahkunud, kuid on ka neid, kes keelduvad minemast ja ootavad tuulte pöördumist, jutustades üksteisele iidseid muinasjutte vaprusest, sõprusest ja õiglusest. Muusikaline koguperelavastus põhineb Ukrai na muinasjuttude motiividel.

„Jõulumõõk“, Teater Nuutrum

Kiek in de Köki tornis toimetab vana teener Toapapa. Tema noor sõber Vidri Rein tuleb kuulama uusi jutte maarahva kangelasest Kalevipojast. Toapapa on mõisaproualt Vidri Reinule kingituse palunud – ühe vana katkise saksa kuue. Torni ruumides igavleb mõisapreili Amalie, kes on tulnud oma kuulsa kindralist onu juurde külla. Kuskil tornis ripub ka kartmatu kindrali mõõk. Veelgi põnevam on lukus uks, mille taha lapsi ei lubata. Igavusest hiilib Amalie torni tippu ja tutvub Vidri Reinuga. Poiss räägib, et maarahva kuulsa kangelase Kalevipoja mõõk on ammu kaotsis. Amalie mee litab Vidri Reinu seiklusele – kadunud mõõk on vaja üles otsida! Algab põnev mäng, kus kumbki pool räägib enda muistenditest, aga ka jõulukommetest. Ühel hetkel satub mõõk Vidri Reinu pihku ja just siis astub sisse hiiglavuntsi dega kindral Pahlen… Lisaks etendusele ”Jõulumõõk” saavad külalised läbida jõu luhõngulise teekonna läbi kaitsetorni ning teha juhendajate abiga muuseumi õpitoas toreda jõulumeisterduse!

„Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö“, Teater Vanemuine Stahlbaumide kodus on jõuluõhtu. Kutsutud on tähtsad kü lalised ja nende lapsed. Teenrid ja kokapoisid sagivad eda si-tagasi, meeleolu on ülev, täiskasvanud lõbutsevad. Proua Stahlbaumi ratastoolis tütar Maria hoiab koos teiste lastega jõulupuu lähedale ja on ootusest elevil. Saabub nukumeister Drosselmeyer koos õpipoiss Matthiasega. Maria piiratud maailmas pakuvad talle ainukest rõõmu Drosselmeyeri imelised nukud ja leiutised. Unistus, et ta võiks joosta ja mängida nagu teised lapsed, on sama kätte saamatu kui jõulutäht kõrgel kuuse tipus… „Pähklipureja“ on balletimaailma üks legendaarseimaid teo seid, tervitades jõuluajal publikut üle kogu maailma lavalau dade juba alates aastast 1892. Vanemuises etendub „Pähkli pureja“ juba viiendat korda.

„Habemeta jõuluvana“, Teoteater

Lavastus räägib noorest jõuluvanast Kaarupist, kellel jõuab kätte esimene kord kingikoormaga laste juurde minna. Võiks arvata, et see austav ülesanne on iga jõuluvana unis tus, aga Kaarup tunneb laste ees paanilist hirmu ning mõtleb välja igasuguseid trikke, et minekust pääseda. Mis seiklused jõulukülas toimuma hakkavad, kas päkapikud ka midagi kardavad ja mis sellest kõigest siis saab, kui härja põlvlane appi asub... saate teada, kui teatrisse tulete.

„Nukukese jõuluöö“, Von Glehni Teater Noor Kunstnik teeb eksamitööks Nukukese ja kuigi see on keelatud, paneb talle sisse ka südame. Siis saadab ta Nukukese inimeste maailma. Nii seiklused algavad – teki tades keerukaid ja naljakaid situatsioone kõikvõimalikes kohtades ja igasuguste tegelaste hulgas. Eriti veel jõuluööl, kui haldjad on inimeste maal käimas ja mänguasjad ellu ärkavad.

KONTSERDID

Naised Köögis kontserdid ''Soojuse hoidmise aeg'' Jõulukuu kontsertidel kostitatakse kuulajaid laulude ja lu gudega, mis puudutavad hinge ja virgutavad vaimu, et süda jääks soojaks ja naer ei ununeks. Publikuni tuuakse nii sü gavalt südamesopist sündinud lugusid kui ka kergeid ja hu moorikaid palu, mis sisendavad optimismi ning aitavad läbi naeru eluraskustega toime tulla. Laulud suus ja pillid helise mas, ootab Naised Köögis kõiki huvilisi kontsertidele, kus kõlab vanu ja armsaid lugusid, aga ka päris värskeid laule uuelt plaadilt "Kordub kõik all päikese".

2.12 Nõmme Kultuurikeskus kell 19 3.12 Kuressaare Teater kell 19 4.12 Eesti Rahva Muuseum kell 17 8.12 Elva Kultuurikeskus kell 19 10.12 Kärdla kultuurikeskus kell 19 11.12 Rakvere linnavalitsuse valge saal kell 17

Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammer koor ja Tallinna Kammerorkester „Jõul 2022“ Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallin na Kammerorkester kutsuvad jõulueelsel ajal nautima igi haljast klassikat! Helge ja üleva meeleolu loovad aegumatud jõululaulud nagu „Üks roosike on tõusnud“, „Ma tulen tae vast ülevalt“, „Maa on nii kaunis“, „Oh kuusepuu“, „Karjased, oh öelge meile“, „Püha öö“ ja paljud teised tuntud jõululau lud, mis on seatud spetsiaalselt keelpilliorkestrile ja koorile. Pidulikkust ja sära lisab kahele koorile, solistidele ja instru mentidele loodud „Dixit Dominus“, mis kuulub Antonio Vi valdi olulisemate kirikuteoste hulka.

8.12 Pärnu kontserdimaja kell 19.00 9.12 Käina Huvi- ja Kultuurikeskus kell 18 11.12 Tallinna Jaani kirik kell 17

Kitarrivõlur Paul Neitsovi kontserdituur “Jõuluteraapia”

See pole tavaline teraapiasessioon, vaid mõnus õhtupoolik enda välja lülitamiseks kitarri saatel. Muusik esitab kitar ril armastatud jõuluklassikat, kuid Paulile omaselt on kavas kindlasti üllatusi ja ei puudu ka mõnus naer enese ja elu üle. Kiirel jõulueelsel ajal on muusika ja naer parimad oma emotsioonide korrastamiseks ja maha laadimiseks.

08.12 Saku Mõis kell 19

13.12 Tartu Karlova Teater kell 19

14.12 Kuressaare Arensburgi restoran kell 19

15.12 Pärnu Ammende Villa kell 19 22.12 Vihula Mõisa kontserdisaal kell 19

Stefani & Liis Lemsalu kontserdid „Jõulureis“ Kaks viimaste aastate säravamat tähte Eesti popmuusika maastikul, Liis Lemsalu ja Stefan, suunduvad ühisele jõulu turneele, et reisida muusikas läbi jõululaulude üle maailma. Kontserdid saavad toimuma küll kirikutes ja kontserdisaa

lides üle Eesti, kuid muusikas jõutakse nii eestlastele tutta vatesse riikidesse nagu USA, Inglismaa, Saksamaa, Ukraina ja Prantsusmaa kui ka eksootilisema kultuuriga maadesse nagu Puerto Rico, Peruu ja Liibanon. Lisaks jõululauludele on kavas mõni artistide enda parim lugu pühade võtmes.

10.12 Kuressaare Laurentiuse kirik kell 18 18.12 Rakvere kirik kell 15 19.12 Pärnu Kontserdimaja kell 19 23.12 Siidrifarm, Virla, Harjumaa kell 19 25.12 Tartu Peetri kirik kell 16 26.12 Mooste folgikoda Põlvamaal kell 16 27.12 Viljandi Pauluse kirik kell 19 28.12 Tallinna Kaarli kirik kell 16 28.12 Tallinna Kaarli kirik kell 19 29.12 Paide kirik kell 19 30.12 Haapsalu kultuurikeskus kell 19

Toomas Uibo & Saara Piusi jõulukontserdid

''Ma hõljun taeva all''

Selle aasta detsembris annavad Saara Pius ja Toomas Uibo kuus jõulukontserti Eestimaa erinevates paikades. Aasta vii mane kuu on aeg, kus me hingame pikast ja väsitavast aastast sügavalt välja, pöörame rohkem tähelepanu oma lähedastele ja sõpradele, püüame veeta rohkem aega koos nendega, keda me väga armastame. See on aeg, kus meie hinged ja mõtted laulavad rohkem kui tavaliselt. Seda imelist aega soovivad Saara ja Toomas jagada ka oma publikuga – intiimselt ja

vahetult, mõtiskledes ja lauldes sellest, mis on neile oluline ja kallis. Muusika lohutab ja trööstib meid kõiki selles hul lumeelses maailmas. Esitusele tulevad nii Toomase isa Väino Uibo, Urmas Alen deri, Billy Joeli, Tears for Fearsi, Joni Michelli kui ka paljude teiste laulukirjutajate legendaarsed laulud. Kavast ei puudu ka Toomas Uibo noorusaja hitid „Võõras mees“, „Vari“, „Ko dulaul“, „Valeva veelinnu lend“ jt. Loomulikult kuuleb jõulu kontsertidel ka mitmeid talve- ja jõuluteemalisi laule.

10.12 Laitse Graniitvilla (kontsert on vaheajaga) kell 17 13.12 Aruküla Rahvamaja kell 19 15.12 Tartu Jaani kirik kell 19 17.12 Vihula mõis kell 17 20.12 Vändra Kultuurimaja kell 19 21.12 Tallinna Nõmme Rahu kirik kell 19

Kadri Voorand in duo with Mihkel Mälgand ''Jõuluks koju''

Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand toovad kuulajateni viis kaunist aastalõpukontserti „Jõuluks koju“.

Kadri Voorand on armastatud Eesti vokalist ja helilooja, kel le kirglik esitus on pälvinud palju heakskiitu nii kodu- kui ka välismaal. Teda on pärjatud mitmete auhindadega, sealhul gas aasta naisartisti tiitliga. Mihkel Mälgand on üks muusi kaliselt aktiivsemaid bassiste Eestis, kes pälvis 2019. aastal silmapaistva loomingulise tegevuse eest Eesti Kultuurkapi tali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Koos moodustavad nad duo, mis mängib põhiliselt origi naalloomingut häälele, bassile ja klaverile, mis annab ruumi improvisatsioonile ning mida ehivad õhulised elektroonili sed efektid ja hingestatud poeesia. Duo ei sea endale stiili lisi piire, kokku sulatatakse popi, folgi, džässi ja isegi roki elemente. Esile tõusevad emotsioon ja omapärased tekstid.

14.12 Tartu, ERM, A-sissepääs kell 19

20.12 Laitse Graniitvilla kell 19

21.12 Võru Kannel kell 19 26.12 Anija mõisaait kell 18 27.12 Tallinn, Kumu kell 19

Rahvusooper Estonia jõulukontsert

Johann Sebastian Bach kirjutas esimesel Leipzigi-aastal Tooma kiriku kantorina töötades 40 uut kantaati, redigeeris 20 varasemat ja lõi 1723. aasta jõuludeks vokaalsümfoonili se suurvormi „Magnificat“. See on suurejooneline ja pidulik teos segakoorile ning laia kõlavärviga orkestrile. Bach lisas traditsioonilisele liturgilisele tekstile mitu traditsioonilist jõululaulu, mida sai teose osade vahel esitada. Esialgne ver sioon oli kirjutatud Es-duuris, kuid kümme aastat hiljem kirjutas ta teose ümber D-duuris ja jättis välja jõululaulud, et teost saaks esitada ka teistel kirikupühadel. Tänapäeval on tuntum just viimane versioon, mis kõlab pühadeajal rah vusooperi solistide ja orkestri esituses. Solistid: Elena Bražnik (sopran), Karis Trass (metsosopran), Aule Urb (metsosopran), Nikola Gracanac (tenor), Raiko Raalik (bass), koormeister Heli Jürgenson, dirigent Arvo Volmer.

15.12 Tallinna Jaani kirik kell 18

Marek Sadama ja ansambli Sadamasild jõulu kontserdid ''Kuidas ingliks saada?'' Ansambel Sadamasild tuleb selguse ja päris enda lauludega. Aastatega on talviseid ja jõululikke laule saanud nii palju, et saab kokku ühe imelise kingipaki. On nii äratundmisi kui ka uusi ilusaid ning kelmikaid mõtisklusi. Sadamasild on küp senud mahlaseks talveõunaks, milles on naerusuist, südam likku ja tarka mõtet. Vahetuim kontsert nendel pühadel!

15.12 Viljandi Pauluse kirik kell 19

20.12 Fotografiska Tallinn kell 19.30

21.12 Türi kultuurikeskus kell 19.00

23.12 Tartu Jaani kirik kell 19

Beati Mandolini ''Rõõmsad jõulud igal pool''

Beati Mandolini jõulumaigulisel kontserdil kõlab uus kava „Rõõmsad jõulud igal pool“, lisaks esitatakse Tõnu Raadi ku talvelaule. Ühtlasi on see uue helikandja esitluskontsert, millel kõlavad viimasel kolmel aastal spetsiaalselt ansamblile tehtud arranžeeringud. Jaak Jürissoni vahvad ja läbikompo neeritud seaded muudavad ka kõige tuntumad jõululaulud värskeks ja omanäoliseks.

17.12 Nõmme Rahu kirik kell 19 19.12 Viljandi Baptistikirik kell 18

Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontserdid „Põhjala jõulud“ 2019. oktoobris osales Ingrit Malleus Eesti noorte koorijuh tide konkursil, olles üks neljast finalistist ning pälvides Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia. 2019. detsembris võttis Ingrit osa Poolas toimunud rahvusvahelisest koorijuhtide konkur sist Towards Polyphony ning saavutas kolmanda koha. Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsertide kavas on Põhja maade jõulumuusika. Dirigent Ingrit Malleus.

20.12 Jõhvi kontserdimaja kell 19 21.12 Tartu Jaani kirik kell 19 23.12 Tallinna Jaani kirik kell 17

Koit Toome ja Noorkuu ''Jõulukontserdid''

Pühadeaeg toob kokku tõelised jõulutähed! Koit Toome ja ansambel Noorkuu annavad detsembris üle Eesti kokku 12 erilist jõulukontserti. Armastatud artistide jõulukontsertidel on oodata erakord selt head muusikaelamust. A capellas kõlavad tuntud ja vä hemtuntud jõulupalad ning ilusad laulud esinejate enda re pertuaarist. Noorkuule omaselt on paljudele lauludele tehtud uued seaded, lisaks tuleb esitusele spetsiaalselt selleks tuuriks valminud jõululugu. Üks on kindel – kontserdilt lahkub iga kuulaja vähemalt grammi võrra suurema jõulutundega!

18.12 Tori kirik kell 18 19.12 Tallinna Kaarli kirik kell 19 20.12 Rakvere kirik kell 19 21.12 Hageri kirik kell 19 22.12 Viljandi Pauluse kirik kell 19 23.12 Pärnu Eliisabeti kirik kell 19 25.12 Rapla kirik kell 18 26.12 Tartu Peetri kirik kell 18 27.12 Tallinna Jaani kirik kell 19 28.12 Nõmme Rahu kirik kell 19 29.12 Mooste mõisa folgikoda kell 19 30.12 Laitse Graniitvilla kell 19

Birgiti ja Uku Suviste jõulukontserdid “Ilus aeg” Birgit ja Uku Suviste olid esimesed jõulukontsertide andjad Eestimaa kirikutes – nende esimene ühine jõulukontser tide tuur toimus juba 2008. aastal. Nüüd, 14 aastat hiljem, tulevad Birgit ja Uku taas oma legendaarsete jõulukontser tidega üle Eesti jõulurõõmu tooma. Kuulda saab vanu häid jõululaule, mis nende esituses siiamaani igal aastal jõuluajal Eesti raadiotes jõuluajal kõlavad, nii eesti kui ka välismaa jõuluklassikat ja muidugi sekka ka mõned uuemad talve- ja jõululaulud.

19.12 Vihula mõis kell 19 20.12 Pärnu kontserdimaja kell 19 22.12 Tallinna Kaarli kirik kell 19 25.12 Hageri kirik kell 19 26.12 Võru Kannel kell 19 27.12 Tartu Jaani kirik kell 19 28.12 Kärdla kirik kell 19 29.12 Kuressaare kirik kell 19

Ivo Linna, Kalle Sepp, Jassi Zahharov ja C-Jam ''Rõõmsad jõulud üheskoos''

Ivo Linna, Jassi Zahharov ja Kalle Sepp kutsuvad neljal tal veõhtul kuulajaid oma ühistele jõulukontsertidele. Sellise võimsa meeskoosluse esituses kõlavad armastatud eesti keelsed jõulupalad, mõned klassikalised meloodiad ja ilu sad laulud esinejate enda repertuaarist. Lauljaid saadab tšellokvartett C-Jam, kes oskab anda lugudele omapärase kõla ning kelle kaunis pillimäng on nendel õdusatel õhtutel justkui kirsiks tordil. Klaveril saadab lauljaid maestro Mar gus Kappel.

19.12 Laitse Graniitvilla kell 19

20.12 Vihula mõisa kontserdisaal kell 19

26.12 Tallinna Kaarli kirik kell 18

27.12 Tartu Peetri kirik kell 19

Fixi aastalõpukontserdid ''Lootuste öö''

Legendaarne ansambel Fix annab kolm aastalõpukontser ti Tartus, Pärnus ja Tallinnas! Bänd on tänaseni tegus ning valmis saanud uute lugudega, mille esmaesitlus toimub just neil kolmel kontserdil! Ansambli erakordselt professionaalne koosseis – sealhulgas oskuslik pillimäng ning imeilus mitmehäälsus – hämmastab tuntud muusikuid tänini ning võlub endiselt ka publikut. Kõik teavad Fixi ajatuid hitte nagu „Grammofon“, „Tsirkus“ jt, kuid bändi repertuaaris on veel palju kauneid lugusid, mis sobivad eriti hästi pühademeeleollu. Nendel kontserti del saab publik lisaks teada-tuntud lugudele kuulda ka uues kuues jõululaulu „Lootuste öö“ ning kahte täiesti uut lugu. Kõlavad ka lood nagu „Tõuse üles ja läheme ära“, „Aeg liht salt olla alles“, „Üksik ratsamees“, „Vana-aastaõhtul raudtee jaamas“ jpt.

20.12 Vanemuise kontserdimaja kell 19 21.12 Pärnu kontserdimaja kell 19 23.12 Alexela kontserdimaja kell 19

Tõnu Raadiku, Inga ja Toomas Lunge kirikukontserdid ''Aeg olla koos'' Aastaid tagasi kirjutasid Inga ja Toomas Lunge loo „Kingi tus“, mis suunab märkama, kui oluline on teineteise ning ise enda jaoks aega leida. Kolmekesi koos andsid Inga, Toomas ja Tõnu kontserte 2016. aasta talvel. Kuus aastat ja mitmeid toredaid seikluseid hiljem on kolmik taas koos – Tõnu särt sakamana kui kunagi varem, Toomas oma maheda laulu häälega ja Inga, kes meeste uljust taltsutada püüab. Jõulud on koosolemise aeg! Kirikukontsertidel „Aeg olla koos“ kõlavad vanad ja uued talve- ning jõululaulud, ilusad mõtlikud teks tid ning loomulikult imekaunis viiulimuusika.

20.12 Tallinna Kaarli kirik kell 19

21.12 Põlva Maarja kirik kell 19

22.12 Tartu Peetri kirik kell 19

23.12 Tori Püha Jüri kirik kell 19

25.12 Põltsamaa Niguliste kirik kell 17

27.12 Türi Püha Martini kirik kell 19

30.12 Hageri Lambertuse kirik kell 19

Elina Nechayeva ja Marko Matvere jõulukont serdid ''Jõulukaart''

Sel jõuluajal panevad Elina Nechayeva ja Marko Matvere head soovid varakult jõulukaardiga teele ning rõõmustavat publikut säravate kontsertidega üle Eesti! Need kaks andekat lauljat on kontsertidel oma suurepä rase vokaaliga alati inimesi lummanud, kuid jõulumuusika kõlab Elina ja Marko esituses veel eriti kaunilt. Oodata on armastatud jõululaule, klassikalist muusikat ning lugusid esinejate enda repertuaarist. Neid saadab suurepärane saa teansambel keelpillidel ja klaveril. See on imeline võimalus tulla pühadeajal kokku ning veeta üks mõnus õhtu koos kõi ge kallimatega.

21.12 Põltsamaa kirik kell 19 23.12 Tartu Peetri kirik kell 19 25.12 Tallinna Kaarli kirik kell 18 26.12 Viljandi Pauluse kirik kell 18 27.12 Tori kirik kell 19 28.12 Laitse Graniitvilla kell 19 30.12 Nõmme Rahu kirik kell 19

Arsise jõulukontserdid “Meie 30ndad jõulud” Uskumatu, aga Arsise kellade ansambel on peatselt tähista mas oma 30. sünnipäeva! Kui seljataha on jäänud hulganisti elamusrohkeid reise ja värvikaid muusikalisi kohtumisi, siis palju põnevat on veel ees! Selleaastane Arsise jõulukontsert on täis nostalgiahõngulisi meloodiaid ja palasid, mis kan navad Arsise ansamblite jaoks erilist tähendust ja tekitavad äratundmisrõõmu paljudele! Kontserdil astuvad üles erine vad koosseisud, sealhulgas külalisesineja rollis Tartu kellade ansambel. Kontserti juhib Aivar Mäe.

25.12 EMTA Kontserdi- ja Teatrimaja, suur saal kell 12 25.12 Haapsalu Toomkirik kell 17 26.12 Rapla Kultuurikeskus kell 12 26.12 Tartu Jaani kirik kell 18

Les Bohemes ''Christmas with Bocelli'' Kolm võimast tenorit Hispaaniast esinevad aasta lõpus oo perilaulja Andrea Bocelli kaunite lauludega Laitses, Tartus, Vihulas ja Tallinnas. Oma lõunamaise temperamendiga toob Les Bohemes pühadeaega mõnusat vaheldust. Lisaks Bocelli lugudele kõlab kontsertidel ka maailma jõuluklassi ka ning laulud Hispaania kultuurist. Suurepärane võimalus kogeda ilusat muusikaelamust, et saata aasta ära parimate mälestustega!

27.12 Laitse Graniitvilla kell 19 28.12 Tartu Peetri kirik kell 19 29.12 Vihula mõisa kontserdisaal kell 19 30.12 Tallinna Kaarli kirik kell 19

Allikas: piletilevi.ee, korraldajad, teatrid

Salmiabi

Kui jõulusalmide õppimine on ka Sinu jaoks iga-aastane peavalu, siis võid nüüd kergemalt hingata! Hoia jõuluõhtul ajakiri Jõuluootus käepärast ja võid kindel olla, et Jõulumehe ees ei tule piinlikkust tunda!

FOTO JA ILLUSTRATSIOONID: ENVATO ELEMENTS

Kord aastas jõulukella kauges kajas, saab ajalooks me olevik ja jõuluõhtul küünlasäras toas heledam näib tulevik.

Jõuluvana tore mees, habe pikk ja valge ees. Astub majast majasse, kinke jagab lastele!

Külmataat võib teha tempe, tuisupoistel varuks vempe. Jõuluvana sest ei hooli, külastab ta igat hoovi. Tuleb suuskadel või reega, või siis hoopis läbi vee ta. Hoolimata halvast ilmast, jõulukingist ei jää ilma ükski suur või väike laps, vanaema ega paps.

Kuuselõhn ja küünlatuli, kust see päkapikk küll tuli! Kas ta ehtne on või elus või ehk lõbus mäng me elus. Parem midagi ei päri, kuni usun, on ta päris, Päkapikk toob kenad kingid, õnne, rõõmu aastaringi.

Jõuluaeg täis rahu, ilu. lumevaipa ingel silub, tähekesi taevast puistab, paljajalu lumel uitab, õnnepärleid aknail laotab, armastuseks uksi paotab, kõigile vaid soovib head, Teile ka – ma kindlalt tean!

Kena kuldne kringel on mu jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Veel on hõbepähkleid minu jõululoos.

Päkapikkudega korjasin neid koos.

Allikas: Internet

Jänese aasta 2023 –Prantsusmaa hõbemünt Hôbe: 90% / Kaal: 22.2 g Hind: 99 €

Olümpose jumalused ja sodiaagimärgid. Artemis & Ambur / Hestia & Kaljukits – Samoa 2021.a kullatud vask-nikkelmünt 25 g Hind: 35 € tk

Sodiaagimärgid lastele. Skorpionike / Amburike –Ghana 2022.a värvitrükis hõbemünt Kaal: 15,5 g / Hõbe: 99,9% Hind: 69

Jänese aasta 2023 – Suurbritannia vask-nikkel münt Hind: 25 €

Õnn kaasa! Good Luck!

Palau 2023.a kuldmünt ehtsa ristikheina lehega Läbimõõt: 13.92 mm Kaal: 1 g / Kuld: 99.9% Hind: 299 €

“Minu esimene aardemünt” Niue Saarte 2022.a hõbemünt kristalliga Kaal: 15,5g / Hôbe:99,9% Hind: 119 €

Jänese aasta 2023.a –Austraalia kuplikujuline hõbemünt Hõbe: 99,99% Kaal: 1 untsi Hind: 139 €

Briljantne armastus. Liblikas –Cooki saarte 2023.a hõbemünt kristalliga Kaal: 20 g / Hôbe: 99,9% Hind: 155 €

Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II mälestuseks –Suurbritannia vask-nikkel münt, 8 g Hind: 25 €

Elupuu – Ghana värvitrükis hõbemünt rohelise kristalliga Kaal: 1 unts / Hôbe: 99.9% Hind: 169 €

Euromüntide kogumise album. Hind: 31 €

Unts õnne – Palau 2023.a hõbemünt ehtsa ristikheina lehega Kaal: 1 unts / Hôbe: 92.5% Hind: 119 €

Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II mälestuseks – Suurbritannia vask-nikkel münt, 28.28 g Hind: 29 Slovakkia 2022 a

Aurea Regina Mündipood –kaasaegse mündimaailma ekspert!

Südame vôti. Cooki saarte 2022. a. antiikviimistlusega hõbemünt Hôbe: 99,9% Kaal: 1 unts Hind: 189 €

Kauplus avatud: E-R 10–17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111

Tel: 6018088 www.aurearegina.ee

E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.