Ajalugu
Mõeldes maailmameistrile Sõjaeelse Sakala maleva ja kogu Kaitseliidu üks tipplaskureid, laskmise maailmameister Jaak Kärner sündis 22. märtsil 1892 Viljandimaal Õisu vallas Liiva talus. Tänavu möödus tema sünnist 120 aastat, mis kohustab mehe teenetele tagasi vaatama. PRIIT SILLA Kaitseliidu Sakala malev
N
oor Jaak Kärner võttis sunniviisil osa Esimesest maailmasõjast ja seejärel vabatahtlikuna Vabadussõjast. Pärast sõja võitmist ei jõudnudki ta astuda sotside ja vasakpoolsete survel hääbunud Kaitseliitu, kuid ühines Õisu kütisalgaga, tõustes selle ülemaks. Teatavasti olid kütisalgad Kaitseliidu maskeeritud tegutsemisvormiks, kus sai korraldada laskeharjutusi, käia jahil, hoolitseda ulukite eest ja säilitada võitlusvõimeliste meeste organisatsioon. Pärast kommunistide
Kaitseliitlasest maailmameistri kohta pole mõtet otsida teavet Eesti Nõukogude Entsüklopeedia lehekülgedelt
mässukatset 1. detsembril 1924 taastatud Kaitseliitu astus kohe ka Jaak Kärner koos enda asutatud Õisu kompaniiga. Sellest ajast peale sai Paistu malevkond tema teiseks koduks, esimene kodu – Liiva talu – nõudis Jaagu ja tema venna Märdi tööd ja hoolt ning andis leiba. Malevas arenesid kiiresti Kärneri laskeoskused. Ta oli mitmekordne meister nii sõjaväepüssist, väikesekaliibrilisest püssist kui ka sõjaväepüstolist laskmises. Tollal leidus Sakala malevas palju häid a oli mitlaskureid. Nii sai üleriigimekordne listel Kaitseliidu meistmeister nii rivõistlustel viis meistritiitlit Jaak Kärner, kaks sõjaväepüssist, Aleksander Hüva, ühe väikesekaliibriliHugo Tedersoo, K. Lott, sest püssist kui ka A. Torim ja J. Õunapuu. sõjaväepüstolist Samad mehed tõid kodumalevale hulga esikohti laskmises. mitmesugustelt võistlustelt, nt 1931. aastal sai malev kolm meistrikohta: Kärner esiküti, Lott esilaskuri ja Hüva püstoliklassis. 1932. aastal jõudis Sakala malev Tallinna ja Järva maleva järel laskmises kolmandale kohale. Korduvalt võisteldi kohaliku garnisoni ning Järva ja Pärnu malevaga. Jaak Kärneril oli, kellega koos treenida ja end võrrelda.
T
Vabapüssi maailmarekord Kohapeal saavutatud heade tulemuste kõrvale kerkis ka välisvõite, näiteks 1931. aastal esinesid Sakala laskurid edukalt Poola küttide liidu ja Eesti Kaitseliidu korrespondentsvõistlusel. Tulemuste põhjal luges Poola küttide liit klassilaskureiks ekstraklassis Jaak Kärneri (221 silma) ja I klassis A. Järvekülje (204 silma). Kärnerile annetati kuldrinnamärk pärjaga, Järveküljele kuldrinnamärk. 1932. aastal tuli Kärner parimaks Eesti laskuriks võistluses Läti Aizsargi 10. polgu laskuritega. Lätlastega peetud võistlused kujunesid nii Cēsises kui ka Viljandis suureks naabrite sõpruse avalduseks. Mõlema maa Vabadussõja sammastele viidi lilli, peeti kõnesid ja vahetati meenekinke. Sakala malev võitis lätlasi tavaliselt ülekaalukalt. Lätlased arvasid eestlaste edu põhjuse peituvat sõjaväe täpsuspüssides, sest nemad lasksid harilikest sõjaväepüssidest. Lätlaste soovi kohaselt võisteldi mõni aasta hiljem harilike sõjaväepüssidega. Tulemused 54
Kaitse Kodu! 3/2012