MÕTE
Militaarne nivoo ehk Mis on sõda? Kõik tunnevad Carl von Clausewitzi tõdemust, et sõda on poliitika jätk. Kuid näiteks Briti ajaloolane John Keegan leiab, et sõda on hoopis kultuurifenomen ja omandas poliitilise mõõtme inimajaloo mõistes alles suhteliselt hiljuti. Tekst: TAAVI URB
16
7 | 2016
Keegan kasutab väljendit „militaarne nivoo“. Sellest allapoole jäävad konfl iktid, mis ei anna „päris“ sõja mõõtu välja: mille taga puudub selge poliitiline eesmärk, mis toimuvad juhitamatult, milles on väga vähe ohvreid või mis on allutatud väga rangetele piirangutele.
Inimkond on sõdinud algusest peale Steven LeBlanc ja Katherine Register leiavad, et inimkond on sõdinud oma algusest peale ja isegi šimpanside rühmad sõdivad omavahel. Sellised konfl iktid jäid pikka aega allapoole Keegani militaarset nivood. Tõenäoliselt poleks ükski hõimuliige suutnud anda tänapäeva inimese jaoks läbimõeldud ja veenvat selgitust, miks naaberhõimu liikmeid tapma mindi. Korrapäraseid lahinguid peeti sellistes sõdades harva ja nende tulemused polnud kuigi otsustavad. Pigem seisnes strateegia naaberhõimu üksikute liikmete varitsemises ja äkkrünnakutes nende laagripaikadele, kus tapeti vahet tegemata kõik ettesattunud mehed, naised ja lapsed. Sellise sõjapidamise tagajärjel tekkisid vaenulike hõimude
vahele ulatuslikud eikellegimaad, kus kellelgi polnud turvaline viibida. Steven LeBlanci ja Katherine Registeri meelest on sõdade põhjused, isegi kui seda ei teadvustata, majanduslikud. Vanaajal sõditi jahi-, karja- ja põllumaade pärast, hiljem maavarade, tootmiskeskuste ja turgude pärast. Mitmed kurvad ajaloolised näited on tõestanud, et inimesed ei suuda pikka aega elada kooskõlas ümbritseva loodusega, vaid kurnavad olemasolevad ressursid välja ja peavad siis oma asuala laiendama. Varem või hiljem kohtutakse nii teiste inimgruppidega ja puhkevadki konfliktid. Seejuures on eelis sellistel inimgruppidel, kes hoolivad vähem oma keskkonnaressursside säästmisest, kasvavad mõõdutundetult ning tõrjuvad välja „säästlikumad“ ja väiksemaarvulised inimgrupid. Steven LeBlanc ja Katherine Register jõudsid ka järeldusele, et ürgaegsed sõjad olid väga ohvriterohked. Kuigi üksikus lahingus hukkunuid polnud palju, olid inimgrupid väikesed ja konfl iktid kestsid pikka aega. Väiksemad grupid lihtsalt kulutati aastate jooksul ära ja tõrjuti oma asualadelt välja.
