Kaitse Kodu! nr 7 2016. a

SOOMLASTE EBAMUGAV SNAIPRITREENING KAITSELIIDU AJAKIRI 7/2016

Hajutatud lahingutegevuse lõimimine Sibula ja Põhjakonnaga

MEENUTUS KUMMITUSLINNAST RADARI VARJUS

7 | 2016

10

INIMENE Üllar Saaremäe: „Vaja on meie rahva heaks tegutseda“

13

MÕTE Kas vajame erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tõhusamat kohut?

16

MÕTE Militaarne nivoo ehk Mis on sõda?

18

VÄLJAÕPE Esimesel langevarjuhüppel ehk Kas ma ikka olen normaalne?

22

VÄLJAÕPE Rapla langevarjurid tegid Saksamaale dessanti

24

VÄLJAÕPE Pärnakad näitasid lõunanaabrite õppusel tõelist taset

26 KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

VÄLJAÕPE Rebasehaagid, lakkamatu vihm ja sääsed – sissisõjas kogeb kõike

28

VÄLJAÕPE Hajutatud lahingutegevuse lõimimine konventsionaalse lahingutegevusega

32

VÄLJAÕPE Kaitseliitlased Kuu tagakülge koloniseerimas ehk Põhjakonn 2016

38

SÕJASPORT Plaan B Nõmme Välgul

40

SÕJASPORT Sellele ma nüüd küll pihta ei saa!

43

SÕJASPORT Ebamugav snaipritreening tavalises Soome külas

46

MEDITSIIN Sõduri isiklikud elupäästvad esmaabivahendid

52

SÕJARAUD Taani merekaitseliitlased panustavad kiirusele

56

AJALUGU Mälestusi Tartumaa manöövritelt

60

ÕPETUS Leia Kaitse Kodu! Interneti kaudu

62

NAISKODUKAITSE Võistlemine Soomes pakub suure asja ärategemise tunnet

66

NAISKODUKAITSE Järva naised taaslõid Roosna-Alliku jaoskonna

68

NOORED Avati hinnetevaba (suve)kool

70

NOORED Kaitseliidu meistrivõistlused ehk Laskurikarjääri stardipakk

74

MILITAARTURISM Skrunda-1: kummituslinn radari varjus

78

TEST Maskeering näole – millega?

www.facebook.com/kaitsekodu

Selles numbris Minul on arusaam, et mees peab oskama oma isamaad kaitsta.

Olen suutnud neljakümne kuuenda eluaastani seda nagu mitte märgata, kuid nüüd on aeg muutusteks käes.

18 Püsin kangekaelselt vastu tuult, jälgin altimeetrit ja saan aru, et teoorias drillitud maandumiskujundit siit ei tule. Veab, kui metsaserva kohalt ära saab.

Ma ei tea, kas on realistlikum koloniseerida Kuu tagakülg Nitroferdist koondatud keemiatööstuse spetsialistidega või ellu viia mainitud eesmärk, kuid ülesande täitmist me alustasime.

4

7 | 2016

10

28 Üksus, kes teostab HLT-d põhiüksusest eespool, vastase suunas, teostab peamiselt julgestus- ja/ või lagundamisülesandeid.

35

Milles seisneb aga ülesande raskus? Selles, et laskeasend peab olema muu kui lamades – olgu siis põlvelt, istudes või oma suva järgi püsti, ainsaks toeks on kehaosad.

40

7 | 2016

Naised kinnitasid, et olid rajal kogu aeg heas tujus, palju oli naeru, nalja ja lõkerdamist. Nii on mõnusam raskusi taluda, olid nad ühel meelel.

62 68

74 Roman ei tea, et uus radar jääbki lõpuni ehitamata – kaks aastat enne selle valmimistähtaega langeb Nõukogude Liit.

Noortele tuleb anda senisest enam võimalusi omavahel suhtlemiseks ning tuleb ka leida aeg neid kuulata.

7 | 2016

5

Sündmused

Kahepäevane Kotkaretk Septembri viimasel nädalavahetusel võisid Läänemaa elanikud näha Haapsalu lähistel liikumas matkariietuses noori. Käimas oli Läänemaa kodutütarde ja noorkotkaste patrullvõistlus „Kotkaretk 2016“. Rajal oli 100 noort 25 võistkonnas. Pikim läbitud distants oli 50 kilomeetrit. Retke õnnestumisele aitasid kaasa 40 vabatahtlikku abilist: naiskodukaitsjad, kaitseliitlased, endised noorkotkad ja lapsevanemad. Esimene Kotkaretk toimus 2012. aastal, kahepäevasena korraldati seda teist aastat.

SAAREMAA MALEV

Muhu Karika võit läks Virumaale Oktoobri esimesel nädalavahetusel korraldas Kaitseliidu Saaremaa malev Muhus Koguva karjääris rahvusvahelise pikamaalaskmise võistluse, mis on nelja aastaga oma ala tippude poolt saanud väga hinnatuks. Võistlusel osales poolsada Kaitseliidu ja kaitseväe laskurit ning külalised Soomest ja Rootsist. „Võistlus kulges hästi ja võib rahule jääda. Vaatamata tormisele ilmale ning öö läbi praamijärjekorras passimisele õnnestus enamikul võistlejatest ikka kohale jõuda,“ oli Kaitseliidu Saaremaa maleva staabiülem kapten Margo Sai rahul Võisteldi täpsusküti, snaipri ja snaiper magnum klassis. Lisaks oli võistkondlik arvestus kolmele esindajale (2 täpsuskütti ja 1 snaiper). Võistkondlikus arvestuses võttis võidu Viru maleva esindus.

JANIS MEŽULIS

Läti noored osalesid P.Õ.M.M-il Paikuse kodutütarde ja noorkotkaste rühmal on juba mõnda aega head suhted Läti Daugavpilsi linna 309. rühma jaunsargidega. 23. septembri õhtul toimunud turvalist ja tervislikku eluviisi teadvustaval üritusel Paikuse Õhtune Matkamäng ehk P.Õ.M.M läksid rajale ka Läti sõbrad. Külalistest moodustati kaks võistkonda, kummassegi liideti ka kaks Paikuse noort. Kolmandat aastat järjest korraldatud matkamängul pannakse proovile osalejate teadmised turvalisusest, tervislikest eluviisidest, vaba aja tegevustest ja meeskonnatööst.

6

7 | 2016

LÄÄNE MALEV

SIGRID HARTMAN

Kaitseliidu laskemeistrid teada 10. septembri hommikul Männiku lasketiirus peetud Eesti Kaitseliidu meistrivõistlused laskmises võitis Kaitseliidu Rapla malev. Teisele kohale tuli Alutaguse malev ja kolmanda koha saavutas Tallinna maleva võistkond. Võistlused avati Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku kolonelleitnant Toomas Väli sütitava kõne ja ühise hümnilaulmisega.

Õppusel Baltic Ghost harjutati elektrivarustuse tagamist küberrünnakute korral 20.–22. septembrini toimunud rahvusvahelisel õppusel Baltic Ghost harjutas Kaitseliidu küberkaitseüksus koos Riigi Infosüsteemide Ameti ja AS Eleringiga tegutsemist olukorras, kus häkkerite rünnaku tagajärjel on ohus riigiasutuste ja elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtete varustamine elektriga. Küberkaitseõppus toimus paralleelselt Tallinnas, Riias ja Vilniuses ning seal osalesid kõikide Balti riikide elutähtsate teenuste osutajad, kriitilise taristu omanikud ning riiklikud institutsioonid. Õppust toetas ka USA Rahvuskaart.

7 | 2016

Kodutütred pidasid olümpiamänge 16.–17. septembrini Põlvamaal toimunud kodutütarde olümpiamängud võitis Sakala, teiseks tuli Võrumaa ja kolmandaks Jõgeva ringkond. Sakala ringkonda esindasid Paistu rühma kodutütred Karolina Pugal, Annabrita Kalda, Marleen Riiner, Kärttu Põrk, KaisaLiisa Väli ja Helena Kolga. Lisaks üldarvestuse kuldmedalile saavutati meeskondlik I koht ketramises, II koht ussinahast pugemises ja sigade ajamises ning III koht konnahüpetes. Kodutütarde olümpiamängude eesmärgiks on propageerida sportlikke eluviise ja süvendada meeskonnatöö oskusi. Järgmised olümpiamängud korraldab Kodutütarde Tallinna ringkond 2018. aastal.

SAKALA MALEV

TARTU MALEV

Selgus Toompea malevkonna 2016. aasta karikavõitja laskmises Samal ajal, kui valijamehed saabusid Estonia kontserdisaali, et valida Eestile uut presidenti, kogunes ligi 30 Toompea malevkonna liiget Männiku lasketiiru, et selgitada välja laskur, kes on kõige universaalsem nii püstoli, automaadi kui ka kiirlaskmise harjutuses. Kui kiirtuli antud ja tulemused kokku loetud, siis selgus, et Toompea malevkond on saanud oma laskmise karikavõistluste ajaloos uue võitja: Andres Davõdovi. Kahe eelmise aasta võitja Ain Muru pidi seekord leppima teise kohaga. Esimest korda osalejana „lõi jalaga ukse lahti“ noorema põlvkonna esindaja Olari Kaljuste, kes saavutas kolmanda koha.

Lahingukompanii korraldas sügisese lahinglaskmise Kaitseliidu Tartu maleva lahingukompanii viis septembri neljandal nädalavahetusel kaitseväe keskpolügoonil läbi lahinglaskmise. Lisaks tulistamisele kõigist kompanii relvastuses olevatest relvadest õppisid kaitseliitlased ka süütepudeleid valmistama.

Tartu maleva lahinglaskmised korraldatakse tavapäraselt sügiseti.

7 | 2016

7

November

Oktoober

Kalender

8

1 1928. aastal asutati õhutõrjepataljon; 1939. aastal ratifitseeris Eesti vastastikuse abistamise lepingu Nõukogude Liiduga

2 2012. aastal annetati erioperatsioonide üksusele lipp

3

4 1928. aastal asutati õhuväe staap

5 1944. aastal algas Saaremaa vallutamine punaarmee poolt

6

7

8 1944. aastal toimus Tehumardi lahing

9

10 1919. aastal abistasid Eesti väed Riias Lätit BermondtAvalovi vastu

11 1884. aastal sündis Julius Kuperjanov

12 1992. aastal alustati sisekaitseakadeemia kaitsekolledžis ohvitseride väljaõpet

13

14 1925. aastal ilmus Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! esimene number

15 2001. aastal andsid Rootsi kuningriigi esindajad Eesti kaitseväele üle jalaväepataljoni varustuse

16 1919. aastal jõudsid Eesti väed Ingerimaal Krasnaja Gorka alla

17

18 1939. aastal algas punaarmee sissemarss Eestisse

19 1939. aastal asusid Nõukogude väed baasidesse Eestis; 2011. aastal ühines Eesti NSHQ-ga

20 1917. aastal asutati Tartu malev; 1996. aastal suundus esimene ESTCOY Liibanoni

21 1941. aastal vabastati Lääne-Eesti saarestik punaarmeest

22 1943. aastal moodustati 3. Eesti brigaad

23

24

25

26

27

28 1913. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp! Ugala

29 1993. aastal taasloodi sidepataljon

30 2003. aastal loodi akadeemilise malevkonna spordiklubi

1 1999. aastal suundus ESTPATROL-1 operatsioonile Kosovos

2

3

4

5

6

7

8

9

10 1913. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp!

Rotalia; 2002. aastal toimus esimene „Kõikide laste isadepäev“

11 1918. aastal lõppes I maailmasõda; 1918. aastal asutati Kaitseliit, samuti Pärnumaa, Järva ja Viru malevad

12 2010. aastal suundus operatsioonipiirkonda Adeni lahes esimene laevakaitsemeeskond

13 1884. aastal asutati Vabadussõjas osalenud EÜS Põhjala

14 1909. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp!

Sakala; 1911. aastal asutati Vabadussõjas osalenud ENÜS

15 1

16 1918. aastal asutati Eesti kaitsevägi; 1919. aastal alustas punaarmee pealetungi Narva rindel

17

18 1918. aastal asutati Valga malev

19

20 1918. aastal asutati Saaremaa malev

21 1918. aastal loodi merevägi ja õhuvägi, asutati staabi- ja sidepataljon ning varustusvalitsus (toetuse väejuhatus)

22

23

24 1944. aastal langes Sõrve poolsaare langemisega kogu Eesti territoorium Punaarmee kätte

25

26 1900. aastal asutati Vabadussõjas osalenud korp!

Vironia; 1918. aastal asutati sõjavägede peastaap

27

28 1918. aastal algas Narva langemisega Eesti Vabadussõda

29

30

31 1991. aastal taasloodi kaitsejõudude peastaap

7 | 2016

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 7 | 2016

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!

Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Kaitseliit

Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Naiskodukaitse

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 25. oktoober, 29. november

Kodutütred

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!

Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Jagagem oma kogemusi Kõik, kes kunagi Kaitseliiduga natukenegi kokku puutunud on, teavad, et meie organisatsiooni ridadesse kuulub väga palju erinevaid inimesi, kes tegelevad väga paljude erinevate asjadega. See ühtlasi tähendab ka väga palju erinevaid kogemusi.

Olgu tegemist siis juristidega, kes arutlevad sõjaõiguse teemadel, et me teeksime vahet õigel ja valel, või näitlejatega, kes panustavad oma niigi nappi aega, et meile rohkem positiivset tähelepanu tõmmata, või täpsuslaskuritega, kes treenivad pidevalt, et märklaudadele järjest paremini pihta saada. Ja mitte ainult märklaudadele …

Vähem tähtsaks ei saa pidada ka neid kogemusi, mida me saame, osaledes õppustel. Vahet pole, kas need on väikesed või suured, rahvusvahelised või ainult oma kodukandi inimestega läbi viidud. Väärtuslikke kogemusi annab neist alati ammutada, kui selleks ainult piisavalt tahtmist on.

Seetõttu püüab Kaitse Kodu! kõik need kogemused kokku koguda ja teieni tuua, sest kogemustest on vähe kasu, kui neid ei jagata. Nagu Albert Einstein on öelnud: teadmise ainus allikas on kogemus. Jagagem siis oma kogemusi.

Karri Kaas, peatoimetaja

7 | 2016

9

2 X HANNES REINOMÄGI

INIMENE

Üllar Saaremäe on Viru maleva 870. vabatahtlik kaitseliitlane

Üllar Saaremäe:

„Vaja on meie rahva heaks tegutseda“ „Jaanilaupäev on meie võidupüha ja jaanituli on vanem kui Eesti riik. Tänasest peale on võidupäev meie maakaitsepäev. Sellepärast olengi tulnud jaanituld, Eesti Vabariigi võidutuld, maakondadesse läkitama üle kogu riigi.“ Nende, president Lennart Meri öeldud sõnadega 2000. aasta võidupüha paraadil Haapsalus avas Üllar Saaremäe tänavuse maakaitsepäeva Rakvere vallas Tõrremäel Põhjakeskuse platsil.

Tekst: HANNES REINOMÄGI 10

7 | 2016

Mis mõjutas Üllar Saaremäed

Uudistajaid jätkus Kaitseliidu teastuma kaitseliitlaste ridadesse? gevust tutvustavate väljapanekute, „Olukord siin maailmas on teadagi kaitseväe haubitsa ja meie liitlase milline. Ma ei ole kunagi olnud vaiUSA soomukite ümber. Politseinikud mustuses sõjandusest ega militaarja päästjad tutvustasid oma tegevusi susest. Väikese poisina sai küll sõda meie turvatunde hoidmiseks ning mängitud, kuid selleaegsete Poola naiskodukaitsjad pakkusid kõigile fi lmide „Neli tankisti ja koer“ ning sõdurisuppi. Ja kogu selle melu kes„Kapten Kloss“ mõjutustel. Niipalju kel kõndis Viru maleva kaheksasaja siis huvist, kuid ühel hetkel sain seitsmekümnes vabatahtlik kaitsema aru, et fi lmis on ainult näitlejad liitlane Üllar Saaremäe oma uhija see ongi minu elukutse. Mul oli uues Kaitseliidu mundris, mikrofon tarkust proovida lavaka esimesel käes, nagu kogenud pealik ning otsis kursusel oma näitlejaannet ühes selgitusi ja arvamusi. Küsisin temalt Tallinnas Paldiski maanteel asuvas tema tegevuse kohta veidi seletust.

Kuidas kaitseliitlase proovitöö läks? „Ma arvan, et väga hästi. See on ju kõik asi, mida ma valdan. Olen sellist päeva- või õhtujuhtimist teinud oma näitlejatöö kõrvalt väga palju.

Teistsugune on ainult vorm, milles ma täna olen.“

Kuidas see erinevus välja paistab? „Eks see natuke tõstab enesetunnet ja paljud tuttavad tegid suured silmad, kui mind vormis nägid. Küsiti, mis fi lmi võtted käivad. Vastasin, et loe rinnalt silti – ma pole keegi teine.“

asutuses. Tulemuseks oli teenistuskõlbmatus ja vabastus Vene armeest.

Minu arvates saadi minu osavusest aru ka selles asutuses, kuid kord oli kord. Vene sõjaväkke mind enam ei kutsutud, aga Eesti Vabariigi alguses olin juba 26aastane Ugala teatri näitleja ning kaitseväge ma enam ei huvitanud. Seega olen päris „roheline“ selles valdkonnas.“

INIMENE

Viru maleva pealiku hinnangul tegi Üllar maakaitsepäeval Põhjakeskuse ees oma võimsa häälega kolossaalset tööd

Kas peres on olnud sõjaväelasi? „Vanaisad pole minu teada sõjaga otse kokku puutunud. Isa on aega teeninud Vene sõjaväes ja vend lausa

KOMMENTAAR

Viru maleva pealik kolonelleitnant MAREK LAANISTO „Rahvas tunneb ja teab Üllarit ning sellel on suur mõju. Ma olen temaga rääkinud ohvitseri karjäärist Kaitseliidus, kuid kõigepealt tuleks saada sõdurikogemus. Ta ei tea veel kõike.

Tuleb etapikaupa edasi liikuda ja jõuda õigesse punkti.

Aega võtab Kaitseliidus kõik ja aeg on kõige väärtuslikum ka Üllari ameti juures.“

7 | 2016

11

Kas sinu astumine Kaitseliitu aitab teatriperest liikmetele lisa tuua? „Rakvere teatris on kaitseliitlasi juba enne mind ning erilist aktiivsusepuhangut ma ei looda. Näitleja amet seob niigi kõik päevad ja õhtud, ka nädalavahetustel töötad laval, fi lmivõtetel jne. Aga mina tahan leida aja õppustel osalemiseks ning omandada kogu vajaliku teadmiste pagasi. Raivo E. Tamm ütles oma kõnes kaitseliitlaste nimel presidendi suvisel vastuvõtul Kadriorus, et uhke on näha Kaitseliidu üritustel vormis teatriinimesi. Ka mina olen nüüd uhke, et kuulun nende vormikandjate hulka.“

HANNES REINOMÄGI

Oled sa seadnud endale konkreetse eesmärgi või valinud eriala, millega tahaksid tegeleda?

INIMENE

Luulefännina leidis Üllar maakaitsepäeva ilmestamiseks nii mõnegi olulise luulerea

12

„Esmalt soovin omandada miinimumhulga oskusi kaitseliitlase väljaõppest. Ma arvan, et tegelemine inimestega oleks ka sõjaolukorras minule kaitseliitlasena kõige sobivam.“

meredessandis. Minul on arusaam, Nüüd on käes Viru maleva et mees peab oskama oma isamaad kaitseliitlase staatus ja uus kaitsta. Olen suutnud neljakümne Kuidas hakkab tulevikus vormgi. Millal on aega teha kuuenda eluaastani seda nagu mitte esimene pauk? jagunema sinu ajagraafik, märgata, kuid nüüd on aeg muutueeldades, et töö võtab ikka 100%? „Siis, kui kutsutakse! Kunagi on seks käes.“ „Plaanin oma ajakasutuses muudakaitseliitlased teinud teatrirahvale tusi teha ja seda põhjusel, et olen Rutjal esitluse ja ka väikese laskmiKas sellele otsusele on kaasa ennast töödega liiga üle koormanud, se. Nii et esimene pauk Kaitseliidu aidanud ülipopulaarne püssist on juba tehtud. Kooliajal olid vist juba 200%. Kasvõi mainitud teleseriaal „Viimane võmm“ „Viimase võmmi“ võttepäevad võtsid sõjalise õpetuse tunnid ja laskeja kaasnenud politseinike kahe ja poole aasta jooksul praktiliharjutused spordipüssidest. Nii et õpetussõnad? lasknud ma olen ja arvan, et hindeks selt kõik nädalavahetused, 12 tundi „202 võttepäeva olen tõesti käinud päevas. Lisaks ja ennekõike teatritöö. võiks olla „neli“.“ ringi, püstol vöö vahel, aga sellel Tuleb oma jõuskaalat tublisti ümber küll Kaitseliitu astumisele mõju ei hinnata ja leida selles koht ka aktiivMaakaitsepäeval olid juhtiva ole. Kui rääkida mõjutanud rollidest, sõnaseadja rollis. Kui palju tuli seks panustamiseks Kaitseliidus.“ siis vahest kapten Karl Ploompuu te- selleks teha eeltööd? leseriaalis „Tuulepealne maa“. Tema „Eks ma tegin endale sisuliselt Kindlasti leidub Kaitseliidus igale oli koolipoiste õpetaja ja ka rindel liikmele sobiv koht ja jõukohane selgeks, millega tegu, ja üht-teist oli koos nendega. Ta oli ju väga põhiülesanne. Kas on liikunud valmis mõeldud, mida ja kus öelda. mõtteline ja eestimeelne mees ning sinu peas uitmõte kasutada Kuna ma olen suur luulefänn, siis suureks eeskujuks. Sarja linastukaitseliitlasi ka oma tööpõllul? leidsin nii mõnedki olulised read, mise ajal peatasin kord oma auto, et „Ei, otseselt sellist mõtet veel pole. mis seda päeva iseloomustaksid. võtta peale kaks hääletavat ajateeAga pakkuda kaitseliitlaste oskusi Aga vestlused toimusid kõik ikka nijat. Astusid ligi, vaatasid autoakteistele kunstiinimestele või filimproviseerides.“ nast sisse ja „viskasid kulpi“. Mina mimeestele on kindlasti võimalik. ütlesin, et seda pole vaja teha, aga Mulle on paar aastat tagasi pakutud nemad küsisid vastu: kas te siis sealt metsavend Hirmsa Antsu elu ja fi lmist ei ole? – Olen jah, aga ma tegevuse jäädvustamist ning see Minul on arusaam, olen näitleja. Teie olete sõjaväelased, paistab sobivat heaks koostööks sõdurid, mina pole sedagi olnud. kaitseliitlastega. Sellega seostub et mees peab Sarja näidati ju koolides ja ajalooka sõnum meestele – vaja on osata oskama oma tundides ning ma olen selle rolli üle külma närvi säilitada ja meie rahva uhke.“ heaks tegutseda.“ isamaad kaitsta.

7 | 2016

Kas vajame erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tõhusamat kohut?

Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) juristide sektsiooni eestvedamisel toimunud VII rahvusvahelisel sõja- ja riigikaitseõiguse konverentsil oli põhiküsimuseks kohtumenetluse erisus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.

Tekst: KAIDO PIHLAKAS

MÕTE

ERIK PEINAR

Rahvusvahelisel sõja- ja riigikaitseõiguse konverentsil olid põhiküsimuseks kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

Meie arengud on aeglased ega Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige vasta pingestunud rahvusvahelisele Johannes Kert andis hinnangu pinolukorrale, mida kinnitab ka 2015. gestunud rahvusvahelisele olukorrale ning Kremli püüdlustele Euroo- aasta konverentsil Ukraina Ülemkohtu liikme avaldatud seisukoht, pa Liidu riike üksteisele vastandada et sõjaõiguse ja sõjakohtu puudulik ja nende ühtsust lõhestada. Ta lisas, õiguslik regulatsioon soodustas et kindlasti on lääne püüdlus ka Ukrainas kujunenud kriisikollete sellises situatsioonis dialoogi säilitekkimist. tada ja jätkata otstarbekas, sest kui Külalislektor kapten dr. Gergely tegelik olukord kujuneb soodsamaks, Toth, Ungari Reservistide Assotloob see võimaluse sobival hetkel siatsiooni esindaja, esitas ülevaate kiiresti üle minna võimalike konstUngari armee ülesehituse muuruktiivsete lahendusteni. Johannes datustest külma sõja järel ning Kert rõhutas, et rahvusvahelistel olulisest pöördest, kui saadi aru, et konverentsidel ja publikatsioonides praegu väljakujunenud uues julgeon spetsialistide tasemel kujunolekukeskkonnas tuleb midagi teha datud kindel seisukoht, milline on ja muuta. Seetõttu algatas Ungari meie eesmärk, kuidas edasi liikuda parlament 2008. aastal vabatahtliku ning milline peaks olema kohtute reservi süsteemi ülevaate. Täna on tegevuse õiguslik regulatsioon sõjaUngari Reservistide Assotsiatsioon olukorra ajal.

7 | 2016

13

õiguslikult reguleeritud struktuuriga tegutsev, üleriigilise laia liikmeskonnaga, rahvusvaheliselt aktiivne ja oma traditsioonidega organisatsioon.

MÕTE

Eeskujuks Soome?

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste (õigusteaduse) magistrandi AvePirjo Paluvere ettekanne puudutas kohtumenetluse erisusi erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning põhines Eesti ja Soome käsitluste võrdleval analüüsil. Soome Valmisolekuseaduses tunnistatakse, et „eriolukorras vajaminevad meetmed peavad põhinema õigusaktidel, mis on eelnevalt ettevalmistatud normaaloludes”. Sellega tagatakse piisav võime reageerida erakorralistes olukordades ja võtta kasutusele vajalikud meetmed. Samas kindlustatakse, et vajaminevad abinõud ei ole ülepingutatud ega riiva ebamõistlikult laialdaselt põhiõigusi.

Põhimõtteliselt ei tohi Soomes isikute põhiõigusi normaaloludega võrreldes piirata rohkem kui vaja, kuid teisalt tuleb eriolukorras kriisi eskaleerumise peatamiseks ja ennetamiseks asetada esikohale riigi turvalisuse ja riigikaitse huvid. Õigusemõistmise korralduses on Soomes välja töötatud spetsiaalsed mehhanismid, tulemaks toime erinevates erakorralistes olukordades.

Lähtudes Valmisolekuseadusest peab kõikidel ametkondadel olema välja töötatud erakorralises olukorras toimimise situatsiooniplaan, et asjaoludest olenemata oleks tagatud parim võimalik juhtimine ja strateegia. Justiitsministeeriumi eesmärk on anda ja tagada õiguskindlus, et kohtupidamine oleks seadusjärgne ja toimuks viivitusteta. Riigiprokurör võib konkreetselt määrata, milline kuritegu on prioriteet, ja määrata prokuröri sellega tegelema.

Sõja või sõja ohu ajal võib asutada sõjakohtu või organiseerida piirkonniti kohtuid töötama tavapärasest erineva tava järgi.

Sõjakohus käsitleb kriminaalasju üldiste esimese astme kohtute asemel, kui see on vajalik õiguspärasuse eesmärgipäraseks tagamiseks.

Soome eeskujul võiksid ka Eestis olla sõjakohtud tavakohtute juures, kus mõned kohtunikud saavad eraldi väljaõppe ning vajadusel menetlevad sõjaväelastega seotud süütegusid oma igapäevase kohtunikutööna

Sõjaväelaste süütegude kohtumenetlust Soomes reguleerib sõjaväelaste kuritegude kohtumenetluse seadus ja sõjaväelaste kuritegude menetlemise määrus. Seaduses on nimetatud 15 esimese astme kohut, kes Soomes käsitlevad sõjaväelaste toimepandud kuritegusid. Kohtunikule lisaks osalevad ka eraldi nimetatud sõjajõudude esindajad.

Kohtute sõjajõudude esindajad määrab teise astme kohus kaheks aastaks. Sõjajõudude esindajalt nõutakse head mainet, laitmatut reputatsiooni, seaduse tundmist ja huvi seadusandluse vastu. Kõrgema ohvitseri auastet omava isiku kriminaalasjas on esimeseks kohtuastmeks Helsingis asuv apellatsioonikohus.

Sõjaväelaste süütegude menetlused on kohtutes kiirkorras käsitletavad juhtumid. Kui tsiviilkohtud ei saa sõjaajal oma ülesandeid täita, võib luua sõjakohtuid. Kui piirkon-

Eriolukorras vajaminevad meetmed peavad põhinema õigusaktidel, mis on eelnevalt ettevalmistatud normaaloludes.

14

7 | 2016

nas ei ole ühtegi töötavat tsiviilkohut, siis saab sõjakohtu alla anda ka tsiviilisikuid. Ettekandja arvates saaks Soome sõjaväelaste süütegude menetlemise süsteem olla eeskujuks ka Eestile.

Soome eeskujul võiks Eestis olla sõjakohtud tavakohtute juures, kus mõned kohtunikud saaksid eraldi väljaõppe ning vajadusel menetleksid sõjaväelastega seotud süütegusid oma igapäevase kohtunikutöö osana.

Samad kohtunikud hakkaksid neid süütegusid menetlema ka sõjaseisukorra ajal. Kaitseväelaste toimepandud süütegude menetlemisel kohtus võiks eriväljaõppe saanud kohtuniku kõrval osaleda ka kõrgema auastmega kaitseväelased. Loomulikult ei tohiks ka Eestis mõista kaitseväelast süüdi ainult kohtuistungil osalevad kaitseväelased.

Soome sõjakohtu eripärad Soome Lääne-Uudenmaa ringkonnakohtu kohtuniku Klaus Ekelundi ettekanne käsitles Soome kohtusüsteemi ülesehitust ning kohtumenetlust rahu- ja sõjaajal ning seoses militaarpersonaliga (sõjaväelastega).

ERIK PEINAR

Selgus, et Soome 27 ringkonnakohtust (käräjäoikeus) viieteistkümnes käsitletakse nn sõjaväelastega seotud asju.

Soomes ei ole eraldiseisvat sõjakohtusüsteemi ning seda liiki asjade menetlust kohtutes reguleerib täiendavalt nn sõjakohtute seadus (sotilasoikeuden käytolaki). Ringkonnakohtud arutavad sõjaväelaste asju esimese astme kohtutena kapteni ja sellest madalama auastmega isikute asjades. Kuid majori ja kõrgemate auastmetega sõjaväelaste asju arutab apellatsioonikohus Helsingis.

Ringkonnakohtu otsustele seda liiki asjades saab kaebuse esitada üksnes Helsingi apellatsioonikohtule. Kui aga sõjaväelase (kõrgema ohvitseri) asja arutab esimese astmena apellatsioonikohus, siis selle kohtu otsusele saab kaebuse esitada üksnes Soome Ülemkohtule.

Eklund esitas ka ülevaate kohtute koosseisudest sõjaväelastega seotud asjades. Ringkonnakohtu koosseisus on selle kohtu kohtunik eesistujana ning ka kaks sõjaväelast, tavaliselt majori ja leitnandi auastmes. Vanemohvitseri seda liiki asju arutab aga I astme kohtuna apellatsioonikohus, mille koosseisus on lisaks kolmele kohtunikule kaks vähemalt majori

auastmes ohvitseri. Kaebuse saab esitada aga Ülemkohtule, kes arutab asja koosseisus viis kohtunikku ja kaks vähemalt koloneli auastmes ohvitseri. Ringkonnakohus menetleb esimese astmena ka ajateenijate asju.

Kooskõlas Soome konstitutsioonis ja Valmisolekuseaduses sätestatuga deklareeritakse hädaolukord, kui tekib oht riigi julgeolekule või normaalsele funktsioneerimisele. Et aga kohus saaks nn kriisiolukorras efektiivselt tegutseda, peab olema vastu võetud seda kinnitav deklaratsioon sõjaolukorrast. Vastavalt Soome konstitutsioonile ja Valmis-

Kooskõlas Soome konstitutsioonis ja Valmisolekuseaduses sätestatuga deklareeritakse hädaolukord, kui tekib oht riigi julgeolekule või normaalsele funktsioneerimisele.

olekuseadusele kuulutatakse see välja, kui on ohustatud rahva ja riigi julgeolek.

Tõnu Põder tegi ettekande sõjavangide institutsiooni ajaloolisest kujunemisest ning selle õiguslikest alustest kaasajal, illustreerides oma esinemist lõikudega tuntud sõjafi lmidest. Muuhulgas peatuti ettekandes sõjavangide staatuse käsitlusel erinevates kultuuriruumides. Samuti märgiti, et sõjavangide kohtlemist päriselus võib mõjutada ka sõjavangidega seonduva kujutamine ilukirjanduses ning fi lmides.

Kokkuvõtvalt tuleb lisada, et EROK-i juristide sektsiooni algatusel on toimunud viimastel aastatel kolm rahvusvahelist konverentsi, mille kandvaks teemaks on olnud kohtute toimimine erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Konverentsidel on saadud teavet Soome, Läti, Ungari ja Ukraina vastavate õigusaktide ja praktika kohta.

Võime tunnustavalt lisada, et 2015. aasta esimesel poolel koostas justiitsministeerium valitsuse julgeolekukomisjonile esitamiseks väga vajaliku, laiapindse riigikaitseõiguse lähteülesande memorandumi.

EROK-i esimees reservkapten Andre Lilleleht avaldas lootust, et ka konverentsil kõlanud mõtted kiirendavad vajalike seisukohtade jõudmist Riigikogu saali.

7 | 2016

MÕTE

KARRI KAAS

Johannes Kerdi (paremal) sõnul on lääne püüdlus ka praeguses julgeolekusituatsioonis dialoogi säilitada ja seda jätkata otstarbekas, sest kui tegelik olukord kujuneb soodsamaks, loob see võimaluse sobival hetkel kiiresti üle minna võimalike konstruktiivsete lahendusteni

15

MÕTE

Militaarne nivoo ehk Mis on sõda?

Kõik tunnevad Carl von Clausewitzi tõdemust, et sõda on poliitika jätk. Kuid näiteks Briti ajaloolane John Keegan leiab, et sõda on hoopis kultuurifenomen ja omandas poliitilise mõõtme inimajaloo mõistes alles suhteliselt hiljuti.

Tekst: TAAVI URB

16

7 | 2016

Keegan kasutab väljendit „militaarne nivoo“. Sellest allapoole jäävad konfl iktid, mis ei anna „päris“ sõja mõõtu välja: mille taga puudub selge poliitiline eesmärk, mis toimuvad juhitamatult, milles on väga vähe ohvreid või mis on allutatud väga rangetele piirangutele.

Inimkond on sõdinud algusest peale Steven LeBlanc ja Katherine Register leiavad, et inimkond on sõdinud oma algusest peale ja isegi šimpanside rühmad sõdivad omavahel. Sellised konfl iktid jäid pikka aega allapoole Keegani militaarset nivood. Tõenäoliselt poleks ükski hõimuliige suutnud anda tänapäeva inimese jaoks läbimõeldud ja veenvat selgitust, miks naaberhõimu liikmeid tapma mindi.

Korrapäraseid lahinguid peeti sellistes sõdades harva ja nende tulemused polnud kuigi otsustavad.

Pigem seisnes strateegia naaberhõimu üksikute liikmete varitsemises ja äkkrünnakutes nende laagripaikadele, kus tapeti vahet tegemata kõik ettesattunud mehed, naised ja lapsed. Sellise sõjapidamise tagajärjel tekkisid vaenulike hõimude

vahele ulatuslikud eikellegimaad, kus kellelgi polnud turvaline viibida.

Steven LeBlanci ja Katherine Registeri meelest on sõdade põhjused, isegi kui seda ei teadvustata, majanduslikud. Vanaajal sõditi jahi-, karja- ja põllumaade pärast, hiljem maavarade, tootmiskeskuste ja turgude pärast.

Mitmed kurvad ajaloolised näited on tõestanud, et inimesed ei suuda pikka aega elada kooskõlas ümbritseva loodusega, vaid kurnavad olemasolevad ressursid välja ja peavad siis oma asuala laiendama. Varem või hiljem kohtutakse nii teiste inimgruppidega ja puhkevadki konfliktid. Seejuures on eelis sellistel inimgruppidel, kes hoolivad vähem oma keskkonnaressursside säästmisest, kasvavad mõõdutundetult ning tõrjuvad välja „säästlikumad“ ja väiksemaarvulised inimgrupid.

Steven LeBlanc ja Katherine Register jõudsid ka järeldusele, et ürgaegsed sõjad olid väga ohvriterohked. Kuigi üksikus lahingus hukkunuid polnud palju, olid inimgrupid väikesed ja konfl iktid kestsid pikka aega. Väiksemad grupid lihtsalt kulutati aastate jooksul ära ja tõrjuti oma asualadelt välja.

erasõdu ja vaenusid linnad või rüütlid. Vahe sõdurite ja tsiviilisikute vahel on hägustumas. Päevane põllumees Afganistanis võib olla öine pommipanija. Kõige kurvastavam on, et osa terroriste ei võtagi enam sihikule sõjaväelasi ja riigivõimu esindajaid, vaid eelistatult tsiviilisikuid.

Kasutatud kirjandus:

Steven A. LeBlanc, Katherine E. Register. Lakkamatud taplused: müüt rahumeelsest ja õilsast metslasest.

Olion, 2004

MÕTE

John Keegan. Sõjakunsti ajalugu.

Varrak, 2014

Allapoole militaarset nivood Eelnevate mõtete valguses tundub, et me oleme libisemas allapoole militaarset nivood. Ametlikus keelepruugis välditakse meeleheitlikult sõna „sõda“, on vaid „konfl iktid“ ja „kriisid“. Need konfl iktid ja kriisid on madala intensiivsusega – 30 haavatuga lahing Iraagis ületab tänapäeval rahvusvahelise meedia uudisekünnise, esimese maailmasõja ajal

WIKIPEDIA.ORG

TAAVI KAROTAMM

Tõenäoliselt järgisid sarnast stra- Tundub, et me oleme teegiat ka asteegid oma naabritega libisemas allapoole peetud ja väga rangetele reeglitele allutatud lillesõdadega. Kuigi lahinmilitaarset nivood. gute pidamine lepiti varem kokku, lüüasaanud sõjaväge ei jälitatud ja oleks konstateeritud: „Im Westen kaotajate maid ei vallutatud, suunichts Neues.“ tis suurem, parema väljaõppega ja Sõda pole enam riikide monopol. seetõttu lahingutes edukam asteegi sõjavägi naaberrahvaste sõjajõu aas- Konfl iktipartnerid kipuvad olema raskesti mõistetavate või ebareaaltate jooksul välja kurnata ja naabreid endast sõltuvuses hoida. Midagi sete poliitiliste eesmärkidega mitteriiklikud moodustised. Olukord sarnast toimub praegu Donbassis: meenutab üha enam keskaega kuigi igapäevaseid ohvreid on vähe ja eksistentsiaalne oht hetkel justkui Euroopas, kus sõda oli endeemiline – kui omavahel ei sõdinud kuninpuudub, on see Ukraina riigile suugad ja vürstid, pidasid omavahelisi reks koormaks. (tolle aja mõistes täiesti legaalseid!)

Kuigi absoluutarvud näitavad muud, on inimkaotused uusaegsetes sõdades protsentuaalselt väiksemad kui vanaajal. Esiteks on inimesi lihtsalt rohkem, teiseks kestavad konfliktid lühemat aega ja kolmandaks tehakse tavaliselt vahet sõdurite ja tsiviilisikute vahel ning viimaste tapmist pigem välditakse. Steven LeBlanc ja Katherine Register peavad sellise arengu põhjuseks keskvõimu tugevnemist inimühiskonnas. Kui hõimupealikul võis olla väga raske kontrollida oma noori vihaseid mehi, kes otsustasid naaberhõimu karja ära ajada, siis uusaegne riigivõim suudab oma alamaid mitte ainult varustada, vaid vajadusel ka nälgima sundida, ilma et nad stiihiliselt naaberrahvale kallale tungiksid.

Väljakurnamisstrateegiat kasutasid tõenäoliselt ka asteegid oma lillesõdades

7 | 2016

17

Esimesel langevarjuhüppel ehk Kas ma ikka olen normaalne?

Täna, 11. septembril, 15 aastat tagasi kihutasid kaks lennukit World Trade Center’i tornidesse. Seda tähtpäeva ei unusta ka mu kamraadid, kellega koos jõuame Koigi lennuväljale. „Tere! Me tulime lennukit laenama,“ tehakse kohe alustuseks terroristihuumorit. Ma olen jõudnud oma elu esimesele langevarjuhüppele.

MÕTE

Tekst: VELLI EHASALU

Kõige raskem ja aeganõudvam on oma asukoha määramine. Sellega läheb nii kaua, et tekib juba küsimus, kuidas ma tean varju juhtida, kui ma ei tea, kuhu ma jõudma pean

18

7 | 2016

3 X VELLI EHASALU

Lennuväljal alustame kirjaliku eksamiga, mille tulemused koos instruktoriga läbi arutatakse – iga üksikasi peab selgeks saama, enne pilve peale ei lasta. Praktiline kuivtrenn maa peal võtab ka omajagu aega.

Vaatan puhkehetkel televiisorit, kui instruktor hakkab mööda maja otsima: „Kus see argpüks on?“ Selgub, et meiesuguste püstihullude sekka on koledal kombel hiilinud poolterve mõistusega tandemhüppaja, kes keeldub ilma kogenud instruktorita lennukist väljumast.

Minu kõrval diivanil kommenteeritakse naljaga: „Argpüks ... Inimene läheb elus esimest korda langevarjuhüppele – selline eneseületus. Ja öeldakse, et argpüks.“ Saan aru, et hirmul on siin majas hoopis teised standardid. Ühel hetkel saavad mu eksamid tehtud ja leian, et mind on pandud juba järgmisele tõusule nimekirja.

Tuleb võtta kollased tunked, altimeeter, kiiver, prillid ja ranits.

Kõnnime lennuki poole, kui kõrval ütleb meesterahvas. „Ükskõik, mitmes kord lähed, ikka on närv sees.“ Kuid vabandab ennast, et staažikad varjurid ütlevad ka seda, et kui enam ärevust pole, siis parem ära mine. Nõustun – liiga enesekindlad inimesed kipuvad ülbeks minema ja vigu tegema, targem on siis uus väljakutse otsida.

VÄ L J A Õ P E

Lennuväljal alustame kirjaliku eksamiga, mille tulemused koos instruktoriga läbi arutatakse – iga üksikasi peab selgeks saama, enne pilve peale ei lasta.

Praktiline kuivtrenn maa peal võtab ka omajagu aega

Kas ma ikka olen normaalne?

Istume lennukisse ja tõuseme õhku.

Mingit tunnet ei ole. Püüan aknast välja kiigata, et näha, kuhu jääb lennuväli või Tallinna-Tartu maantee – midagi ei saa aru ... Kõik põllud ja teed on ju ühesugused. Korraga lüüakse lennuki uks lahti ja seisame kõik rivis, seljaga ukse poole. Ikka veel pole mingit tunnet. Mõtlen endamisi, kas see ikka on normaalne. Kas mina olen ikka normaalne?

Kordan mõttes: asendi painutamine, hüppan üks, hüppan kaks ... kupli kontroll ... Kõrvalrida reisijaid visatakse esimesena välja. Selja taga kostub läbi lennukimüra vaid 7 | 2016

19

VELLI EHASALU

VÄ L J A Õ P E

instruktori karjuv küsimus: „Kas sa oled valmis?!“ Ja kõik panevad veel kõvemini vastu: „Jaah!“ Tundub, et see käib väga lihtsalt. Ma ei närveeri ikka veel. Kuni ühel hetkel haaratakse mu ranitsast ja kõlab vali käsk: „Uksele!“ Tagurdan ja tunnen, kuidas tekib hirm.

Saan oma stardipositsiooni kobamisi paika, vahetult lennukist välja vaadates ja tuule käes seistes jõuan veel endas ja reaalsuses kahelda – kas ma ikka päriselt ka olen siin?

Küsitakse, kas olen valmis. Hetkelise mõttepausi järel ütlen vaikselt, rohkem nagu iseendale: „Ei ole...“ Vastu kuulen: „Aga hüppa siis!“ – „OK!“ Eneseületus hüpata vabatahtlikult lennukist alla 1,2 km kõrguselt on järsku ainus mõte mu peas; kõik muu on kadunud. Kaasa arvatud hoolega treenitud hüppeasend, selle asemel kasutan oma asendit nimega puhta-suvalisel-moel. Ma ei tea, kas

ma päriselt ka karjun (tõenäoliselt küll), aga vähemalt mu teadvuses ei kosta esimestel hetkedel midagi peale mõistusest tühja karje. Siis tuleb meelde, et mingeid numbreid pidi ka lugema ... Juba tunnen raputust, jalad lendavad suvalises suunas, hoog jääb vaiksemaks. Vaatan üles, kontrollin kuplit: torud on täis, slaider all, tropid sirged ... Hüüan juhhuu! ja alustan valjuhäälset dialoogi iseendaga: „Oota, mis nüüd tegema pidi?“ Edasi läheb kõik nagu õpiku järgi – kontrollietapid ja pidev kõrguse jälgimine.

Kuhu kadus lennuväli?

Kõige raskem ja aeganõudvam on oma asukoha määramine. Sellega läheb nii kaua, et tekib juba küsimus, kuidas ma tean varju juhtida, kui ma ei tea, kuhu ma jõudma pean.

Kõik põllud on ikka veel ühesugused; juba hakkavad ka majad

L I S A T E AV E

10 nõuannet algajale langevarjurile 1.

Õpi kodus enne eksamit, ära mine niisama mütsiga lööma.

2. Harjuta väljahüppe asendit ja varuvarju avamise protseduuri.

3. Drilli mõttes langevarju kontrolli etappe, pea meeles iga etapi vahel ka kõrguse jälgimist.

4. Ära mine hüppama, kui oled magamata, söömata, stressis – organism võib käituda ettearvamatult, pinge ja ärevuse lisandumisel on võimalik ka teadvusekadu.

5. Ole valmis, et hüppamisele kulub terve päev (eksamid, pilves ilm jms). Varu pikaks päevaks toitu kaasa.

6. Vali hüppamise ajaks mugav ja mitte üleliia soe riietus.

7. Vali tugeva talla ja soovitatavalt kõrgema säärega jalanõud, mis toetavad jalga võimalikul tugeval kokkupõrkel maaga.

8. Tutvu juba maa peal maandumispaiga ümbrusega, et see õhus paremini ära tunda.

9. Jälgi õhus ümbrust ning tuule suunda ja tugevust, väldi metsa kohale sattumist.

10. Võta kaasa laetud akuga telefon, et pärast maandumist vajadusel abi kutsuda.

20

7 | 2016

VÄ L J A Õ P E

ühesugused tunduma. Lennuvälja hoonel võiks ju katuse oranžitriibuliseks värvida, et ka minusugused selle üles leiaksid. Lõpuks tuvastan otsitud maalapi ja püüan ennast õigesse suunda sättida. Pööran näoga vastu tuult, vari seisab praktiliselt paigal; tugevama iili ajal lükkab isegi rohkem metsa peale ära. Püsin kangekaelselt vastu tuult, jälgin altimeetrit ja saan aru, et teoorias drillitud maandumiskujundit siit ei tule. Veab, kui metsaserva kohalt ära saab.

Tuul annab järele ja üsna maa lähedal tuleb veel manööverdama hakata, et vältida kohtumist tuulesoki postiga. Maandun lennuvälja ja põllu piirile, vöökõrgusesse võssa – no vähemalt oli pehme maandumine ... Korjan langevarju kokku, groundmaster on autoga kohal ja viskab varju tagaistmele.

Maja juures jagan oma kogemust kaaslastega, kes on järgmisele tõusule kirja pandud – midagi hullu pole, ainult jube hirm on alla hüpata ja lennuvälja on raske leida, kõige muuga saab hakkama. Olen rahul, et ära tegin, aga veider tunne jäi – adrenaliinilaksu ei tekkinudki.

Tähendab, peab veel tagasi tulema ja lähemalt uurima, mis selle adrekaga on. Varjulend oli rahulik, kõrgel kummaline vaikus ja kergelt hingatav õhk.

Inimene on üks uskumatu mehhanism – õpib ja harjutab, kordab ja treenib, siis seisab olukorraga vastamisi ja unustab hetkega. Ikka mõtlen, et järgmisel korral ma juba tean, mida kõike ma teisiti teen.

Vähemalt praegu, pastaka ja märkmiku taga, olen kõva mutt ja arvan, et teen teisiti.

Istume lennukisse ja tõuseme õhku. Mingit tunnet ei ole. Püüan aknast välja kiigata, et näha, kuhu jääb lennuväli või Tallinna-Tartu maantee – midagi ei saa aru ...

7 | 2016

21

Rapla langevarjurid VÄ L J A Õ P E

tegid Saksamaale dessanti Kaitseliidu Rapla maleva vabatahtlikud võtsid juuli lõpus Saksamaal Stuttgardis osa NATO õhudessantvägede ühisõppusest, kus harjutati dessantüksuste heitmist langevarjudega lennukitelt C-130J ja kopteritelt Chinook CH-47.

Tekst: RAPLA MALEV

22

7 | 2016

Viiepäevasel õppusel heideti üksusi 380 meetri kõrguselt ümmarguste varjudega, mis on mõeldud üksuste kiireks maandamiseks madalalt, ning 4000 meetri kõrguselt tiibvarjudega. Selliselt kõrguselt tiibvarjuga langedes ollakse enne varju avamist (sõltuvalt ülesandest ja kavandatavast operatsioonist) vabalangemises umbes 3 km, mis ajaliselt teeb ligi 60 sekundit. Õppuse üks eesmärke oli harjutada koostööd ja ühtsustada liitlaste kasutatavaid dessanteerimisprotseduure ning tegevusi õhudessandi ettevalmistamisel ja teostamisel. Vastavalt osalejate arvule sooritati harjutused ühises formeeringus. Lisaks langevarjuhüpetele viidi läbi ka laskeõppused. Õppuse lõpetas nn tiivatseremoonia, kus osalejatele kinnitati langevarjurimärgid vastava sertifikaadiga, kes millise riigi hüppemeistri juhendusel hüppas. Eestist oli hüppemeistriks Raul Rajang. Õppust korraldatakse Saksamaal igal aastal, Rapla malev on osalenud ja koostööd teinud alates 2009. aastast. Tänavu võttis õppusest osa kokku 10 riiki: Ameerika Ühendriigid, Iirimaa, Inglismaa, Holland, Saksamaa, Taani, Itaalia, Belgia, Läti ja Eesti Rapla maleva esindusega.

Kuigi Eestil ei ole klassikalises mõistes dessantväge, sest see on n-ö rikaste suurriikide pärusmaa, on kaitseväel ja Kaitseliidul mitmeid väikeüksusi ja kaugluuregruppe, kellel on langevarjude ja varustusega õhust maandumise võime.

Rapla malev on koostöös Sõjaväe Langevarjuklubiga ka varem korraldanud õppusi, mille osaks on allüksuse või varustuse heitmine langevarjudega. Viimati viidi selline harjutus läbi 26.–27. augustini Rapla maleva lahingukompanii taktikalisel õppusel koostöös politsei- ja piirivalveametiga, kus Alu ja Rapla vahelisel alal heideti lennukilt „vastase“ jao suurune kaugluuregrupp ning lisaks kahe konteineriga üksuse laskemoon ja toit.

L I S A T E AV E

USA sõdurite langevarjuhüpped Koigi lennuväljale

4 X RAUNO VAHTRE

VÄ L J A Õ P E

10. septembri õhtul sooritas sadakond Ameerika Ühendriikide õhudessantväelast langevarjuhüppe Kaitseliidu Koigi lennuväljale Järvamaal. 173. õhudessantbrigaadi 203. jalaväerügemendi kompaniiülema kapten Chris Salisbury sõnul kulgesid hüpped tõrgeteta ning harjutuse õnnestumist soosisid ka ideaalilähedased ilmastikutingimused.

7 | 2016

23

VÄ L J A Õ P E

Pärnakad näitasid lõunanaabrite õppusel tõelist taset Suve keskel toetas Kaitseliidu Pärnumaa maleva suurune üksus edukalt lätlasi Zemessardze 27. pataljoni õppusel Wenden 2016.

KK!

24

7 | 2016

Erinevalt eelmisest aastast keskendus Lätis, Rauna asula vahetus läheduses toimunud õppus tänavu konventsionaalsele sõjapidamisele. Fookuses olid põhiliselt viivitus- ja kaitselahingud ning dessanditõrje.

Pärnumaa maleva üksuse ülema lipnik Kristjan Pahki sõnul valmistas kõige suuremaid raskusi info vahetamine, millest tulenevalt olid kaitseliitlased tihtipeale sunnitud üksinda pidurdama vastaste ülekaalukate jõudude edenemist. Tänu maastiku iseärasustele ning eestlaslikule jonnile tuldi sellega siiski edukalt toime. „Hoolimata keelebarjäärist ning mõneti erinevatest arusaamadest taktikas, läks meil täiesti hästi,“ arvas lipnik Pahk. „Meile oli see õppus kindlasti väärtuslik kogemus, mis aitab tulevikus koostööd lõunanaabritega paremini organiseerida,“ lisas ta.

Koostöö süvendamise vajaduse tõi välja ka õppuse peakorraldaja kolonelleitnant Rolands Molniks ning lootis, et naabrite väljaõppeürituste külastamine muutub edaspidi aina tihedamaks. Tugev alus selleks on juba olemas.

Zemessardze 27. pataljonil on kindlasti plaanis osaleda Pärnumaa maleva sügisesel jaopatrullvõistlusel Sookoll ning loomulikult ka Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna suurõppusel Orkaan, mis tänavu toimub Läänemaal.

Wenden on Zemessardze 27. pataljoni iga-aastane suurõppus, millest Pärnumaa maleva kaitseliitlased on osa võtnud juba paar korda. Tänavuse harjutuse tegi meie vabatahtlikele riigikaitsjatele pisut erilisemaks tõik, et Läti relvavendade korraldatud väljaõppest võtsid osa ka Taani kodukaitse võitlejad.

7 | 2016

25

7 X KARRI KAAS

VÄ L J A Õ P E

SANDER SILM

VÄ L J A Õ P E

Rebasehaagid, lakkamatu vihm ja sääsed – sissisõjas kogeb kõike See öö oli lihtsalt ränk. Liikusime varakevadises metsas, sikutades metsarägus enda järel kelku, millel jao kogu maine vara – telk, ahi, vesi.

Olukorda ei teinud kergemaks ka varakevadine ilm: kord tuli kahlata põlvini lumes, kord lohistada kelku mööda musta maad.

Tekst: SANDER SILM

26

7 | 2016

Mida aeg edasi, seda pikemaks venisid puhkepausid ning seda kiiremini vahetusid kelgutassijad. Siiski polnud tegemist millegi väga ekstreemsega, vaid tavapärase hajutatud lahingutegevuse väljaõppega. Õigus on nendel, kes ütlevad, et hajutatud lahingutegevus kuulub füüsiliselt raskemate sõjapidamisviiside hulka, mistõttu jäi nii Tartu maleva kui ka kogu Lõuna maakaitseringkonna võitlejatel selja taha üsnagi raske aasta.

Vastavalt väljaõppetsüklile keskendus Lõuna ringkond tänavu hajutatud lahingutegevusele, mis sarnaselt möödunud aastaga tipnes ringkonnaõppusega Sibul. Vahemärkusena: eelmisel aastal õppisid kaitseliitlased lahingutegevust hoonestatud alal ning 2017. aastal võetakse luubi alla konventsionaalse lahingutegevuse põhitõed.

Eufemistliku termini „hajutatud lahingutegevus“ taga ei peitu midagi muud, kui sissitaktika tarkuste õppimine, ning seda siis Tartu kait-

seliitlased ühel märtsiööl metsas harjutasidki. Teisisõnu: õpiti, kuidas võidelda olukorras, kus vaenlased on jäänud selja taha, tavapärased varustuskanalid on ära lõigatud ning loota saab ainult iseendale.

Märtsis oli väljaõppe esimene etapp, kus instruktorite käe all õpiti tegema talvises metsas rebasehaake ja eksitusalasid, ületama teeradu ilma jälgi jätmata, loetud minutitega laagrit kokku panema ning rasketes tingimustes võitlusvõimet säilitama.

Kerged need tingimused polnud.

Põlvini lumes eksitusala sissetallamine või 70–80 kg kaaluva jaokelgu vedamine võttis hingeldama ka tugevamad mehed. Teisalt seadis see ka jaoülemad üsnagi raske probleemi ette: kuidas täita ülesannet ning seejuures hoida üksus võitlusvõimelisena? Mis omakorda esitas väljakutse üksikvõitlejale, sest just sellistes olukordades tõusid esiplaanile üksikvõitleja oskused. Nagu näiteks – kuidas hoida oma jõuvarusid,

Kõik kolm päeva, mis suve alguses toimunud õppus kestis, sadas nagu oavarrest, mis loomulikult päästis võitlejad sääsekiusust, kuid leotas nad korralikult läbi

süüa ja juua õigel ajal, võtta endaga kaasa võimalikult vähe, kuid samas kogu oluline varustus jne.

Igatahes jäi talvine sissiõppe etapp paljudele Tartu kaitseliitlastele meelde kui üks raskemaid õppusi ja seda suurem oli rahulolutunne pärast õppust, sest ühe väga raske õppusega oli edukalt hakkama saadud.

EVELIIS PADAR

Väljaõppe järgmine etapp leidis aset suve alguses ning õppusele minnes olid kaitseliitlased väga elevil. Oli ka põhjust, sest kui eelmisel õppusel keskenduti pelgalt üksuse liikumisele, lisandus sellel õppusel jaovaritsus, mis enesestmõistetavalt muutis õppuse üsnagi adrenaliinirohkeks.

Võitlejatele oli heaks uudiseks ka see, et muidu nii sääserohkel ajal ei tulnud sääsed metsas kaitseliitlasi tüütama. Põhjus oli väga lihtne: kõik kolm päeva, mis õppus kestis, sadas nagu oavarrest, mis päästis võitlejad sääsekiusust, kuid leotas nad muidugi korralikult läbi.

Abiks polnud ka riiete kuivatamine, mõne aja pärast olid need jälle märjad. Kuid vihmast oli ka kasu, sest Tartu maleva lahingukompanii ülema leitnant Margus Lillaku sõnul toob just kehv ilm välja varustuse puudujäägid. „Hea näide on suured prügikotid, mis peaksid alati kaasas olema. Talvel saab kuluheinast ja prügikotist kiiresti valmistada korraliku magamiskoti ning suvel aitab kilekotti pugemine vihmase öö kuivalt mööda saata.“

VÄ L J A Õ P E

Vihm pole takistuseks

Hajutatud lahingutegevus (HLT) tähendab võitlust tavapärasest suuremal maa-alal kõrgema üksuse toetuseta

7 | 2016

27

VÄ L J A Õ P E

Kokkuvõtete tegemise aeg – Sibul 2016 Lõuna maakaitseringkonna õppuse Sibul 2016 legend oli väga lihtne – vastane on möödunud meie positsioonidest ning kaitseliitlased on jäänud tema selja taha. Kaitseliitlased saavad käsu minna üle hajutatud lahingutegevusele ning maksimaalselt häirida vastase üksusi.

Tänavune Sibul erines mullusest seetõttu, et suurõppus viidi läbi neljal nädalavahetusel, valmistamata pettumust neile kohalikele elanikele, kes lootsid näha ringi liikumas suurt hulka kaitseliitlasi ning näha ja kuulda tulistamist. Need, kel see õnnestus, said omamoodi lotovõidu, sest üksused olid metsade vahel peidus ning laskude kaja võis kuulda vaid mõne minuti jooksul, kui tehti varitsust. Õppuse toimumisest andsid aimu üksnes metsateedel kulgevad patrullid.

Sibul toimus juba tuttava stsenaariumi järgi: võitlejad panid püsti laagriala, kindlustasid selle, tegid eksitusalad ning viisid läbi varitsusi.

Vastutegevus omakorda kammis metsi, üritades tabada „vastase“ üksuseid. Vastutegevuses tekitasid enim elevust Tartu maleva kaks soomukit BTR, mis andsid suurepärase pildi (ja pakkusid ühtlasi mõtlemisainet) selle kohta, kui suutlikud on soomukid oma tegevuses ka kinnisel maastikul. Samal ajal saadi teadmisi ja oskusi nende soomukitega vajadusel edukalt hakkama saamiseks.

Hajutatud lahingutegevuse lõimimine konventsionaalse lahingutegevusega Hajutatud lahingutegevus (HLT) tähendab võitlust tavapärasest suuremal maa-alal kõrgema üksuse toetuseta. Sellises lahinguliigis oleva üksuse eelisteks on manööver kinnisel maastikul, ootamatus ja varjatus, puudusteks seevastu tulejõu nõrkus ning raskendatud lahinguteenindus ja lahingutoetus.

Tekst: MARGUS LILLAK

28

7 | 2016

Juhtimine on detsentraliseeritud ning sidevõimalused võivad olla piiratud, mistõttu olukorra hindamine, analüüs ja otsuse vastuvõtmine jääb väikeüksuse ülema (jaoülem/pooljaoülem) pädevusse. Kaitselahingu või rünnakuga võrreldes on HLT tempo oluliselt aeglasem, sest jätkusuutlikkuse tagamine (k.a liikumised ja eksitamine) nõuab suurema osa ülesandel viibimise ajast.

Kompanii ja rühma kaitselahinguruumis võib jagu/pooljagu teostada HLT-d kas eespool põhiüksusi

Tänavune Sibul erines mullusest selle poolest, et suurõppus viidi läbi neljal nädalavahetusel, mistõttu need kohalikud, kes lootsid näha ringi liikumas suuremat hulka kaitseliitlasi, ei pidanud pettuma

2 X EVELIIS PADAR

VÄ L J A Õ P E

Jaoülema, pooljaoülema ja meeskonnaülema koolitamine hajutatud lahingutegevuseks nõuab pidevat tööd nii neilt endilt kui ka vahetult ülemalt

(ette suunatud sügavuses), põhiüksusest tagapool (taha suunatud sügavuses) või üksuste vahelistes tühimikes (mittelineaarne kaitse).

Iga variant sisaldab erinevaid eesmärke, võimalusi ja piiranguid.

HLT eespool põhiüksusi Üksus, kes teostab HLT-d põhiüksustest eespool, vastase suunas, teostab peamiselt julgestus- ja/või lagundamisülesandeid. Piiranguks on distants, sest väljapoole side- ja kaudtuleulatust jääb HLT-üksuse mõju piiratuks.

Lahinguplaani ülesehitamine ajakava järgi ei pruugi omakorda kaitselahingus eesmärki täita, sest ei võimalda enam ette kanda muudatustest vastase tegevustes ega ära kasutada avanevaid võimalusi

vastast mõjutada. Juhtimise seisukohast võimaldab põhiüksusest eespool toimuv HLT, side olemasolu korral, oluliselt suuremat efektiivsust, kuid olukorra hindamine jääb endiselt jaoülema/meeskonnaülema pädevusse.

Lahinguteenindus ja lahingutoetus lahendatakse põhiüksuse vahendite abil. Kaasavõetud varustus peab endiselt tagama minimaalselt 24 h pikkuse operatsiooni, kuid olulisemad varustuse täiendused, sõjavangid ja haavatute evakueerimine viiakse läbi rühma vahenditega.

Põhipositsioonidel võitlemise etapiks on võimalik jätta see üksus maha vastase tagalasse, et tuvastada kõrge tasuvusega sihtmärke ja mõjutada neid kaudtulega, teostada varitsusi või imbuda välja ja liituda põhiüksusega, kui pikemaks operatsiooniks eelnevalt ettevalmistusi tehtud ei ole.

HLT tagapool põhiüksusi HLT võib kaitse- ja viivituslahingutes olla üheks meetodiks oma üksuste lahtirebimise toetusel, teostades maa-ala varitsust alas, kus vastane

Samuti võimaldab hajutatud lahingutegevus mõjutada vastase luureüksusi ja läbimurdeid teostanud manööverüksusi.

7 | 2016

29

muidu suudaks tänu oma manöövrivõimele edeneda omadest kiiremini. Samuti võimaldab hajutatud lahingutegevus mõjutada vastase luureüksusi ja läbimurdeid teostanud manööverüksusi.

Sellise operatsiooni põhierinevuseks on ettevalmistuste aeg ning lahinguteeninduse ja lahingutoetuse lähedus. Jaoülema seisukohast on olulisemaks erijooneks see, et mõjutada tuleb kõiki vastase vahendeid, mitte valida vaid prioriteetsemad.

Põhiüksustest tagapool on võimalik valmistuda ka pikemaajaliseks HLT-ks, kus eelnevalt valmis tehtud peidikud, sideliinid ja positsioonid võimaldavad vastase möödumisel tegutseda kauem oma alas. Sellisel juhul muutub tegevus samaks, nagu HLT eespool põhiüksusi.

Igal pool ei saa olla tugev. Katkematute rindejoonte loomine pole võimalik ega ka otstarbekas. Eriti aktuaalseks saab see olukorras, kus kompanii/rühma vastutusalade laius ületab oluliselt standardseid

Vastutegevuses tekitasid enim elevust kaks Tartu maleva BTR-soomukit, mis andsid suurepärase pildi sellest, kui suutlik võib soomuk olla isegi kinnisel maastikul

JANNO SIMM

VÄ L J A Õ P E

HLT üksustevahelistes tühimikes

30

7 | 2016

parameetreid. Peamistes tuvastatud võtmealades viiakse läbi tugipunktide kaitset ja „augud“ täidetakse mittelineaarset kaitset pidavate allüksustega.

Mittelineaarne kaitse on detsentraliseeritud ja dünaamiline kaitse korraldamise viis, mis on suunatud vastase mõjutamisele, mitte maaala hoidmisele (KVÜÕA, 2012). Oma olemuselt on selline lahinguliik jaoülemale kõige raskem, eeldades head maastikutundmist, tuvastatud läbiimbumiskoridoride, takistuste, läbipääsude ja võtmealade prioriteetidesse seadmist, vastase ana-

Hajutatud tegevuseks sobilik jaoülem on harjunud tegutsema iseseisvalt, on nõudlik nii enda kui teiste osas, ei karda vastutust ega vigade tegemist.

lüüsimist ja oma üksuse võimekuse tundmist.

Otsuse vastuvõtmisel peab jaoülem/meeskonnaülem lähtuma oma kogemustest ja suutma kiiresti jõuda parima lahenduseni. Sellises keskkonnas toimetav jaoülem ei pruugi maastikust tulenevalt omada sidet kõrgema üksusega, mistõttu peab ta teadma kõrgemat kavatsust ja olema võimeline iseseisvalt muutma ka korraldusi, et tagada maksimaalne efekt. Ilmselgelt peab selliseks operatsiooniks kasutama rühma kõige kogenumat ja iseseisvamat jaoülemat ja kõige suutlikumat meeskonda.

Sellise üksuse põhiülesanneteks võivad olla julgestustegevused, läbiimbumiste seiskamine/lagundamine ja patrullide teostamine, tuvastamaks luure- ja diversioonigruppe. Kui jagu tegutseb kompanii raamistikus eriülesandega oma rühmast eraldi, siis selle ülesande täitmise ajal võib olla otstarbekas toetada teda otse JuTaR-ist nii täienduste kui evakuatsiooniga. Samuti on otstarbekas informatsiooni vahetamine otse kompanii tasandil.

Hajutatud lahingutegevuseks võimeliste juhtide väljaõpe

Kasutatud kirjandus: Jalaväekompanii lahingutegevus.

Taktika õppetooli õppematerjal.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tartu, 2012

SANDER SILM

Hajutatud lahingutegevuses langeb põhiraskus jaoülemale, kes peab suutma balansseerida julgestuse ja jätkusuutlikkuse vahel, et oleks tagatud lahinguvõime põhioperatsioonide läbiviimiseks. Kuna kõrgemaid

ülemaid ei ole, langeb ka nende ülesanne jaoülemale, kes peab hoidma distsipliini, teostama ettekandeid, leidma lahendusi nii vee kui laskemoona täiendamiseks.

Hajutatud tegevuseks sobilik jaoülem on harjunud tegutsema iseseisvalt, on nõudlik nii enda kui teiste vastu, ei karda vastutust ega vigade tegemist. Vähem vajalik pole ka olulisemate drillide hea tundmine, mis võimaldab sõjakavalust ja efektiivsust ka raskes situatsioonis.

Väljaõppes on oluline osa käsuõppel ja eriti analüüside teostamisel.

Intuitiivne otsustusvõime saab tekkida siis, kui suudetakse läbi viia analüütilist otsustamist ja on tekkinud piisav kogemuste pagas. Erilist rõhku tuleb panna vastase ja ülesande analüüsile. Maastikuanalüüsis tuleb rõhutada erinevate faktorite olulisust nii meile kui ka vastasele ja kuidas need toovad esile kummagi poole tugevused ja nõrkused.

Palju probleeme põhjustab see, kui jaoülem ei jaga oma võitlejatele infot. Korraliku patrullikäsu andmine tagab, et miskit olulist ei jää ütlemata. Jooksvate osakäskude ja korralduste andmine peab võimaldama muutunud situatsioonis

selgust saada ja mõista, miks midagi tehakse.

Väheoluliseks ei osutu ka orienteerumis- ja ellujäämisoskused.

Oma põhiüksustest kaugel olles muutub vee pidev järelvedu kurnavaks tegevuseks, mis omakorda vähendab üksuse üldist võimekust.

Vee hankimine oma operatsioonialast peaks olema iga ülema lahinguplaani üks osa.

Kõige olulisem on koostöö harjutamine oma üksusega, üksuse jälgimine ja iga võitleja iseloomu tundmaõppimine. Oma võitlejate füüsiliste ja vaimsete piiride tajumine võimaldab edukalt jaotada üksuses ülesandeid. Muutunud käitumine keset operatsiooni võib anda aimu tekkinud probleemidest: vähene veetarbimine, kurnatus, info puudumisest tulenev motivatsioonilangus jne. Kui probleemidele ei pöörata tähelepanu õigeaegselt või jäetakse neile üldse reageerimata, siis kaotab üksus kiiresti lahinguvõime ja kogu operatsioon kukub läbi enne, kui see saab alata.

Jaoülema, pooljaoülema ja meeskonnaülema koolitamine HLT olukorraks eeldab nii nende endi kui ka nende vahetu ülema pidevat tööd.

Tähtsaim on siiski väikeüksuse ülema enesedistsipliin ja soov ennast ülemana arendada.

VÄ L J A Õ P E

EVELIIS PADAR

Põhiüksustest tagapool on võimalik valmistuda pikemaajaliseks hajutatud lahingutegevuseks, kus eelnevalt valmis tehtud peidikud, sideliinid ja positsioonid võimaldavad vastase möödumisel oma alas kauem tegutseda

Jaoülema seisukohast on peamiseks erijooneks see, et mõjutada tuleb kõiki vastase vahendeid, mitte valida vaid prioriteetsemad

7 | 2016

31

Kaitseliitlased Kuu tagakülge koloniseerimas ehk

Põhjakonn 2016

KRISTJAN PRII

VÄ L J A Õ P E

Ida- ja Lääne-Virumaal läbi viidud Kirde maakaitseringkonna õppus Põhjakonn oli tänavu suurem ja rahvusvahelisem kui kunagi varem. Osa võttis üle 2000 võitleja Kaitseliidust, kaitseväest, Ühendkuningriigist, Leedust ja Ameerika Ühendriikidest (loe lk 34-37).

32

Õppusel olid vahemaad just sellised, nagu päris sõjas, üksused liikusid alal mõõtmetega 54 kilomeetrit korda 24 kilomeetrit

7 | 2016

7 | 2016

33

Tekst: OTT HEINAPUU

Tallinna maleva Nõmme malevkonna staabikaitsjate ülesanne oli julgestada ründava poole välistaapi. „Panime staabi püsti ja kontrollisime, kes pääseb sisse ja kes välja, samuti julgestasime perimeetrit ning olime valmis reageerima võimalikele rünnetele,“ selgitas õppusel staabikaitsjaid juhtinud Nõmme malevkonna pealiku abi Jürgen Sarmet. „Meie pidime kindlustama, et vastane staapi ära ei võtaks ning et salakõrv juhtimiskeskusele liiga lähedale ei pääseks.“ Kui ründavad üksused olid edasi liikunud, tuli staap rindejoonele lähemale kolida. Õppusel olid vahemaad just sellised, nagu päris sõjas, üksused liikusid alal mõõtmetega 54 kilomeetrit korda 24 kilomeetrit, mistõttu juhtimispunkt pidi üksustele järele liikuma. „Juhtimispunkti Otsustasime miinivälja puhastamisel kasutada täpsuslaskureid, kes mõned miinid eemalt õhku laseks. Sellele järgnes vahekohtu otsus, et kogu sild on õhku lastud

34

7 | 2016

KRISTJAN PRII

Virumaal peetud suurõppus Põhjakonn andis Kaitseliidu Nõmme malevkonna vabatahtlikele staabikaitsjatele päris sõja lähedase kogemuse, võitlejad said jalaväelastena toetada ka Ameerika tanke. Õppus pakkus kõvasti tulevahetust ja jättis vähe aega uneks või söömiseks.

Vastaste õigetesse kohtadesse paigutatud miiniväljad muutsid ründavate üksuste edenemise väga aeglaseks

KRISTJAN PRII

VÄ L J A Õ P E

Nõmme staabikaitsjad toetasid Ameerika tanke

liigutamine võttis oodatust oluliselt enam aega – see on reaalsus, mida väiksema mastaabiga õppusel ei saagi läbi mängida,” selgitas Sarmet. „Luurasime juhtimispunktile uut asukohta ja siis oli päris palju üllatusi,“ ütles Sarmet. „Leidsime sobiva koha ning siis avastasime, et vastase luure oli sedasama kohta sobivaks pidanud.

Põrkasime vastase luurega kokku.“

Esmakohtumine ööpimeduses

L I S A T E AV E

Nõmme malevkonnaga on oodatud liituma hakkajad inimesed, kes soovivad vabatahtlikult panustada riigikaitsesse. Malevkonnas leiavad lisaks staabikaitsjatele rakendust luurajad, tankitõrjujad, vastase tagalas tegutsemiseks valmis võitlusgrupi malevlased ja tagalarühma võitlejad. Erialast väljaõpet pakutakse rühmades kohapeal ning kui varasem kokkupuude militaarmaailmaga sootuks puudub, saab algteadmised kätte sõdurioskuste baaskursuselt Tallinna malevas.

„Seal oli ainult üks tee, mis viis sohu, nii et välja pääsemiseks ei olnud muud võimalust, kui vastasest läbi murda,“ selgitas Sarmet. „Hoidsime neid tulekontaktis ja surusime soost leyd sõitsid mööda teed, kuni avasvälja maantee suunas, kuni juhuslitasid tõkke või miinivälja, seejärel kult sõitis vastase selja tagant möökammis meie jalavägi läbi tihnikud da meile sõbralike üksuste soomuk, ja teeäärse võsa,“ selgitas Sarmet. kes nad kiirelt hävitas. Sõduriõnn See oli vajalik selleks, et kindlaks oli seekord meie poolt.“ teha, ega vastane ei ole avastatud Kaitseliitlastele oli õppuse viimiinivälja lähedusse varitsust püsti mases faasis huvitav kogemus ka pannud. „Kui ala julgestatud, rajasid koostöö liitlastega Ameerika Ühend- sõbrad pioneerid Ida üksikkompariikidest, kes olid õppusel esindatud niist miiniväljast läbipääsu ning Abramsi tankide ja Bradley soomusprotsess kordus algusest peale.“ masinatega. „Üldiselt saime hästi hakkama Olime ameeriklaste soomusüksu- ja õppisime tublisti,“ ütles Sarmet. se toetav jalavägi. „Tankid ja Brad„Mida rohkem koostööd teeme, seda

vähem on üllatusmomente. On palju väikesi asju, mida ei oska küsida, aga mis saavad selgeks füüsilises olukorras.“ Uuele võitlejale, kes on alles hiljuti läbinud esialgse väljaõppe ja osalenud väiksema mastaabiga õppustel, andis selline suurõppus Sarmeti sõnul pildi tegelikust lahingutegevusest: kaasatud on palju eri osapooli ja saab aru, mis tunne on tanki kõrval kaasa joosta või kuidas drooni eest varjuda.

Põhjakonnal karude vastu ringkaitses!

Tekst: MARTIN MÄGI

Kuu aega tagasi laekus Tallinna maleva Põhja kompanii kaitseliitlaste postkasti kompaniiülema kiri, mis teatas, et seekordne Põhjakonn toimub idas. Nii idas, et jalad pidavat piirijões märjaks saama. Meie strateegia oli lihtne ja kaval: liigume kaheteistkümne tunniga 65 kilomeetrit, selle käigus ennetame, nihutame ja lagundame oma vastast ja ajame nad piltlikult öeldes jõkke.

Formeerumine oli seekord väiksem organiseeritud kaos kui tavaliselt ja rännak sündmustevaene. Pärast vahepeatust Jõhvi Statoilis hõljus enamiku võitlejate ümber hõrgutav hotdog’i aroom. Me ei teadnud veel, et lisaks hotdog’idele meeldib meie luurajatele elu noateral ja nad olid meile ööbimiseks valinud koha, kus aastaid on harjunud söömas käima karud.

TANEL JÄRVET

LEG-i poolt väljaluuratud paiknemisala kattis sõnniku ja kirbe higi lehk. Rühma teadjamees mainis, et tegemist on karu lõhnaga, tema väidet kinnitasid ka karude eest hoiatavad sildid ja sügavad küünejäljed puutüvedes. Rahulolust ei hõõgunud keegi, ei söögiplatsilt eemale peletatud karud ega pibide all magavad vorstilõhnalised võitlejad.

7 | 2016

35

Liikusime tempos 650 meetrit tunnis, soo-kraav-soo-märgala-kraav. Koostöös teiste rühmadega edenesime 1. kontrolljooneni, kus meid ootas ees mineeritud sild ja vastase varitsus

Rühmaülem R. M.: „Võitlejate kõhklus karude vastu ringkaitsesse võtta oli mõistetav. Kindlasti peame parandama oma jalastumise ja julgestamise rutiine – eriti pimedas ja öösel.“

Rühmaülem M. S.: „Vähemalt ühe mehe närvid olid liiga krussis. Öösel hakkas ta läbi une karjuma ja jalgadega siplema. Arvasin, et ta magamiskott läks põlema, aga mees nägi paha und ja pidas postilt tulnud kaasvõitlejat ründavaks kolliks. See oli väga õudne. Kompaniid häiresse me siiski ei lasknud ja nii said mehed lausa kaks tundi magada.“

VÄ L J A Õ P E

Rühmaülem R. M.: „Pärast kosutavat kahetunnist und asusime ellu viima kompanii lahinguplaani, mille järgi pidime päevaga edenema 60 km varitsustega kaetud alal. Ma ei tea, kas on realistlikum koloniseerida Kuu tagakülg Nitroferdist koondatud keemiatööstuse spetsialistidega või ellu viia mainitud eesmärk, kuid ülesande täitmist me alustasime.“

saanud, kui nad oleksid positsioonil olnud.““

KÜA Janno Remmelgas:

Rühmaülem R. M.:

„Esimese 2,4 km jooksul sattusime „Lootsime ka motoriseeritult vastast kaks korda brittide varitsusse. Esimeüllatada. Meie maa-alal kukkus välja ne oli sedavõrd vaikne, et otsustasime nii, et kaks Kaitseliidu üksust madistasid omavahel, sinna oli juurde sega- varitsusest vastutuld andes läbi sõita, teises siis jalastusime ja andsime vastud britte ja leedukaid. Soomusvõime tutuld. Kohe järgnes vahekohtunike meil puudus ja sissesõidu taktikat teade, et meie taga rännanud 3. rühm me kasutada ei saanud! Samuti ei lasknud kohtunik edeneda ja ise jäime lasti Javelinidega ära ja meiegi oleme pooleldi hukkunud, mistõttu peame liigselt sildadesse ja pudelikaeltesse liikuma tagasi lähtejoonele. Selge, et kinni!“ masinatega liikumine ilma eelneva julgestuseta oli ohtraid kaotusi toov.

Rühmaülem M. S.: Otsustasime edaspidi ohtlikud alad „Meie täpsuslaskur laskis maha välismaalasest vastase „supersnaiprite“ ja ristmikud jalastudes puhastada ning seejärel masinad järele tõmmata. paari, kes olid positsiooni võtmiseks See tähendas muidugi, et planeeritud ronimas suure puu otsa (!) ning kohtempo 4 km/h asemel liikusime 650 tunik peatas olukorra, tõmbas meid meetrit tunnis, soo-kraav-soo-märg100 m tagasi ja ütles: „Te ei oleks ala-kraav. Koostöös teiste rühmadega neid elu sees näinud ega neile pihta

Kui Sul on selle jutu või Tallinna maleva Põhja kompanii kohta küsimusi, kirjuta julgelt martin.magi@pohjakompanii.ee

36

7 | 2016

edenesime 1. kontrolljooneni, kus meid ootas ees mineeritud sild ja vastase varitsus. Otsustasime miinivälja puhastamisel kasutada täpsuslaskureid, kes mõned miinid eemalt õhku laseks. Sellele järgnes vahekohtu otsus, et kogu sild on õhku lastud ja meie edenemine peatatud. Järgmine kord oleme targemad, ületame jõe rippköite abil, ajame vastase varitsuse kotti ja tellime pioneerid.

Vahetasime seejärel taktikat, läksime ATV-ga üle jalakäijate silla ning transportisime ennast suure ringiga nii kaugele metsa, et hakkasime Jõhvi silte otsima.

Jõhvi silte ei leidnud, leidsime hoopis Jõgeva maleva teise jao ja saime kontaktis initsiatiivi. Jaoülemate hea tegevuse tulemusena teatas vahekohus, et vastane on alistatud ja toimetatakse alast välja. Pole paremat palsamit üksuse moraalile kui võidukas manööver. Edasiliikumisel julgestasime ennast jalgsiüksusega ja masinaid järele tõmmates. Tempo aga nõudis oma ja otsustasime ATV abil pooljao ette julgestama saata, mis päädis sellega, et Viru maleva

TANEL JÄRVET

KÜA Janno Remmelgas: „Mina järeldan seda, et sissetungijate vastu läheb väga raskeks, kui tullakse tankide, soomukite ja kaudtulega.

Jääb ikkagi klassikaline sissitaktika: leia pudelikaelad, pane üles varitsused miinide ja TT-laskudega, kaevu, maskeeri ja nii mitmes kohas ... Nii saame kaitse toimima!“

Rühmaülem R. M.:

L I S A T E AV E

Tarkuseterad õppusel osalenutelt: „Kui me oleksime osanud neid asju, mida ette heidetakse, siis olnuks õppusel osalemine raisatud aeg.“ (Kompaniiveebel) „Lisaks taktikaõppele tuleb läbi viia loodusõpetuse tund.

Enne ründab marutaudis rebane, kui karu.“ (Kompanii operatiivohvitser)

„Pühapäeval saime aru, et vaatamata paljude kriitikale on ATV hea. Kui mii„Kuulipildur jäi üleväsimusest niväli peatas kõrgepingeliinide juures positsioonil magama, sõrm terve kompanii, õnnestus ühel rühmal vajus päästikule, pärast seda ATV kastis mudavihma käes perfekttulistas kogu rühm …“ ne kamo saada. See võimaldas seada (2. JVR) vastase taganemisteele kaks varitsust. Üllatasime vastast nende oma relvaga ja nende kolm veokit sõitsid meie läbi, võib-olla olid nad nii väsinud või varitsusse sisse. Vahekohtunikud oli ENDEX liiga lähedal.“ määrasid poolteist nende jagu mustaks. Vastane reorganiseerus ja liikus KÜA Janno Remmelgas: edasi, et mõnisada meetrit hiljem „Põhja kompaniid lükkavad kamraadmeie järgmisesse varitsusse sattuda. lus ja kaitsetahe. Räägin uutele liituSealt sõitsid nad lihtsalt peatumata

jatele, et meie kompanii ideoloogia on relvastatuna kriisiolukorras ellu jääda, selleks me väljaõpet teemegi. Olles elus, relvastatud ja koos kamraadidega, suudame kaitsta peresid ja kodusid samuti ning kui selliseid „kaitseliitlaslikke jõuke“ on veel ja me suudame omavahel suhelda, saame mõelda isegi terve Eesti kaitse peale! Selleks tuleb rahu ajal omandada oskused, treenida, tekitada varud (laskemoon, meditsiinivahendid, toit, kütus, peidikud jne) ja olla võimelised oma „võitlusüksusega“ iseseisvalt toimetama. Rakendan seda filosoofiat kõigil Põhja kompanii õppustel.“

VÄ L J A Õ P E

võitlusgrupp nad lõhkepakettidega ilusti kotti pistis.“

KÜ Tanel Järvet: „Me osalesime selleks, et harjutada olukorda, kus Tallinna maleva Põhja kompanii peab suutma vastast rünnata mitte ainult Tallinnas, vaid ka kaugemal, kuhu vastane on näiteks dessandi maandanud, seejärel kaevunud ja kindlustanud ja blokeerib suuremaid teid. Täna harjutades suurendame enda ellujäämise šansse kriisi- ja sõjaajal.“ 7 | 2016

37

MAREK JAKOBSON

Liiderdamine, sõnnik ja koht, kus jalad seljaga ühinevad, arvasin ma veetakistusest mõned kilomeetrid enne finišit

SÕJASPORT

Plaan B Nõmme Välgul Kusagil taevalaotuses moodustus meie kohal pinisevate sääskede hingeõhust selle öö ainus veetilk, mis jaheda ükskõiksusega tabas mu kiilaspead. Kell oli umbes üks öösel ja Nõmme Välgu finiš oli astronoomilised 25 kilomeetrit eemal.

Tekst: MARTIN MÄGI

38

7 | 2016

Kahetunnist und oli magada jäänud veel meeleheitlikud kümme minutit ja ei hoolinud ma sääskedest ega niiskusest. Minu kõrval norskas unejumalale palveid kapral Babajev, kes jäi pärast hügieenitoiminguid magama, nagu oleks teadvuse kaotanud. „Tasapisi sõuad kiiremini,“ nõustus kapral Babajev vastleiutatud vanasõnaga mu häälekale nõudmisele Nõmme Välgul mitte sammugi joosta, igal võimalusel autoga sõita ja muidu viilida. „Tark mees,“ nõustusin mina kapral Babajevi nõustumisega. „Kuidas oma meeskonna nimetame?“ „Plaan B,“ vastasin mina, sest Babajevi õige lahingupaariline ei saanud Nõmmele taldu välgutama minna. „Sa kõrgust kardad? Peaaegu kindel, et tuleb ülesanne Nõmme pargis, kus peame kõrgusel ronida?“ „Babajev, kurat, ma kardan kõrgust, pimedust, kärbseid ja üldse kõiki asju,“ üritasin oma hirme naljaks pöörata.

Vaene Rustam ei tea, millisesse puntrasse ta end parasjagu mässib.

Ega ma ise ka ei teadnud, millesse Babajev mind mässib. Pool tundi enne ametlikku varustuse kontrolli revideeris kapral Babajev mu 15-kilost rännukotti ja loopis sealt

liigseid asju välja. Päeva lõpus olin ma selle eest tänulik.

Esimeses punktis oli lõbu laialt.

Punkt oli pandud keset tiiki asuva mäe otsa ja võistlus algas veetakistusega. Et liivatera ikka kohe alguses soki sisse saaks, lõõpisid võistlejad järgmise punkti koordinaate märkides. Järgmine punkt oli Männiku rabas. Riskisime ja otsustasime keerata väikesele loomarajale, mille suund oli otse punktile. Rappa läksime ka kaudselt ja pidime tuldud teed tagasi tulema. Kaotasime pokudel hüpates pea tunni, kuid kasutuid kilomeetreid GPSi odomeetrile võitsime kõvasti.

Esimese päeva punktide sisse kuulusid sõdurdamise baasoskused – mis minul viletsad, kuid kapral Babajevil selle võrra paremad –, nagu suundorienteerumine, luure, postkastid ja kaardistamine. GPSi odomeetrile kogunesid keskööks vaevarikkad 35 kilomeetrit.

Hakkasime magamist planeerima.

Lahendamata punktide arv ja finiši kaugus andis meile uneajaks kaks tundi. „Rustam, ma isegi ei võta riidest lahti. Ma ei võta isegi magamiskotti välja. Kukun lihtsalt ümber.“ „Ei, hügieeni peab tegema! Kui nii vähe saad magada, siis pead korralikult magama. Keha paremini

„Mu jalad on väsinud,“ teatas Babajev kuus kilomeetrit enne finišit.

Mina olin viimased kilomeetrid juba professionaalsete valuvaigistite peal olnud ja samm muutus järjest lühemaks, kuni olin sunnitud seisma jääma. Vasemale jalale enam toetuda ei saanud. Hirm tuli peale. „Me ei saa nii lähedal katkestada,“ vaatas Babajev mu kõverat jalga.

Sidusime põlveliigese rõhksidemega kinni. Proovisin paar sammu teha ja pidin peaaegu ümber kukkuma.

Kõik vägi oli jalast kadunud. „Anna kott siia, ei ole vaja kangelast mängida!“ Raputasin ettevaatlikult pead, et tasakaalu mitte kaotada. Minu jalg, minu põlv, minu kott, minu probleem. „Kui ei anna, võttan ma ise sul koti ära. Meeskonna töö selleks ongi, et aidata teist.“ Mõtlesin hiljuti loetud raamatule (Caddy, D. (2015). ASMDSS: Wit and wisdom from America's finest. New York: Dey Street Books). „Sõdur, sa oled terav nagu keeglikuuli lõikav serv!“ „Härra seersant, ma ei oska ujuda!

Oota, kuni jalad põhjas on, ja jookse elu eest!“ „Higi kuivab. Veri hüübib. Luud paranevad. Võta ennast kokku, lilleke.“

Babajev läks võsa vahele oma veekaalu vähendama ja ma hakkasin kümnesendiste sammudega edasi liikuma. Muidu tulebki hullpea mul kotti seljast kiskuma.

Higi kuivab. VASEM JALG! Veri hüübib. PAREM JALG! Luud paranevad. VASEM JALG! Liikusin aeglasemalt kui tühja akuga Stephen Hawking.

Viimases kontrollpunktis oli ülesandeks õhupüssist laskmine. Püssi juurde pääsemiseks tuli ületada veetakistus. Vähemalt ei pidanud me seljakotte kraavi vedama ja vesi jahutas tulitavat põlve.

Kolm kilomeetrit finišini liikusime läbi ärkava Nõmme ja varastasime üle aia ulatuvatelt okstelt õunu.

Hommikujooksu tegev spordineiu läks meid nähes teisele poole teed. Higi oli muutnud meie kamo ühtlaseks rohekashalliks jumeks, me olime kaetud kraavimudaga ja haisesime.

Tallinna maleva Põhja kompanii Plaan B astus üle finišijoone viimasena, kuid kohti ei määratud mitte lõpuaja, vaid punktide järgi. Läbisime kuuskümmend kilomeetrit ja olime võistluse Nõmme Välk 2016 seitsmes tiim. Ühtegi käegakatsutavat auhinda Plaan B siiski ei saanud. Kuid mina võitsin ikkagi midagi. Päris kindlasti võitsin. Mis see on, otsustan siis, kui villid on ära paranenud.

54. kilomeeter.

Vägi on kapral Mägi jalast lahkunud, otsime abi rõhksidemest

SÕJASPORT

„Anna kott siia, ei ole vaja kangelast mängida!“

RUSTAM BABAJEV

puhkab, kui puhas on,“ konfiskeeris Babajev mult viis minutit magamist oma yoda’liku lauseehitusega. Uni läheb ju ära, mõtlesin ma ennast niiskete lappidega nühkides. Ei, ei läinud ta kuskile.

Kaks tundi hiljem liikusime juba järgmise kontrollpunkti suunas. Oli järjekord ja kasutasime tekkinud aega söömiseks. „Plaan B, teie etteaste!“ ulatas kohtunik meile airsoft-relvad. „Liigute mööda etteantud rada, hävitate vaenlase, päästate pantvangi, eskordite ta turvaalasse.“ Muretsesin, kas laskemoona on ikka piisavalt? „Salved on Hollywoodist ja moona on piisavalt,“ nentis kohtunik.

Lihtne. Tuld ja liikumist teeb Põhja kompanii piisavalt. Samuti ruumide puhastamist ja värki. Liikusime vilunult ja enesekindlalt söösta-kata meetodil, kuni leidsime mehe, kes oli papist märklaual lasknud ennast kinni võtta. Augustasime märklaua ja vabastasime pantvangi. „Kopter läheb kohe ära, kiiremini, kiiremini,“ nuuksus vabastatud pantvang, kui jätkasime põhjalikku sööstkatmist turvaala suunas. „Ei torma, muidu saame surma,“ ohjeldasin pantvangi. Pantvangi suunurgad kerkisid ülespoole.

25 meetri kaugusel turvaalast sattusime vaenlase varitsusse, pantvang röögatas ja langes pikali.

Arvasin, et kogu selle pika põrkamise peale kukkusime pantvangi eskordi ülesandes läbi, kuid ülesanne muutus ootamatult meditsiiniülesandeks.

Andsime vastase suunas kiirtuld ja kohtunik luges vastase hävitatuks.

Tõmbasin pantvangi verejooksu kolmnurkrätikuga kinni ja lohistasime ta turvaalasse, kus asusime põhjalikumat esmaabi andma.

Ausalt öelda oli meditsiiniülesanne ainus, mida ma tahtsin võita ja kus meil oli võimalus võita.

Punktide järgi saime neljanda koha. Ülesannet vastu võtnud meedik kommenteeris, et oleksime rohkem punkte saanud, kui oleksime teinud kannatanule morfiinisüsti. Muus osas oli sooritus väga hea. Paraku oli papist kurjam pantvangilt morfiinisüstla ära varastanud ja endale sisse laksanud. Me kasutasime pantvangi abistamiseks ainult neid asju, mis meil reaalselt olemas olid. Teistel tiimidel oli võib-olla morfiin kaasas või siis lihtsalt parem kujutlusvõime.

Sellele ma nüüd küll pihta ei saa!

Sirgala karjäär. Mitmekülgne maastik, kombineeritud ka mitmekülgse ilmaga. Nädalavahetus, mil jagub nii tuult kui tuulevaikust, nii vihma kui päikesepaistet. Hea seltskond, südamest professionaalsed kaasvõitlejad, võimalus saada huvitavat ja väljakutsuvat väljaõpet võistluslikus vormis.

KOIT KÜNNAPUU

SÕJASPORT

Tekst: REIMO SOOSAAR

40

7 | 2016

Laskmine kallutatud relvaga on eriti oluline linnalahingu tingimuses või lastes soomuki seest. Kõige tähtsam on leida laskurile ja relvale suhteliselt mugav ja stabiilne asend, sest hoides asendit ainult lihaseid pingutades, väsib laskur kiiresti

kaks lasku ühe sihtmärgi kohta – kui esimene läks mööda, oli võimalus duublit tehes ennast parandada.

Küll väiksema punktiskooriga, aga siiski võimalus. Kui teine ka mööda läks, siis oli see märk laskuri jaoks läinud.

Võistlejaskond jagunes gruppideks, kes alustasid erinevatest kohtadest. Järgnev kirjeldus lähtub puhtalt autori minapildist ja tähelepanekutest.

1. rada: pikk laskerada Sihtmärgid ei ole väga suured, kõige rohkem ülakeha mõõtmetes.

See-eest on suured laskekaugused – lähim märk, peasuurune plaat, on 380, kaugeim 981 meetri kaugusel.

Kokku on 9 märki. See on päris pikk maa nii laskmiseks kui ka käimiseks. 981 meetrit, 100 m nulliga võrreldes pean sihtimispunkti tõstma ca 10 meetri jagu, kuuli lennuaeg on ligi kaks sekundit: enne jõuab kohtunik tabamuse või möödalasu kirja panna, kui heli sihtmärgi juurest laskurini tagasi jõuab. Selle aja jooksul saab paljutki halvasti minna ja möödalasu tuua. Pikk distants ja niiske ilm on teinud kuulijälje suhteliselt edukalt jälgitavaks. Kaugused öeldi ette ja aega anti sihtmärkide tabamiseks täiesti piisavalt, keskmiselt 1 minut märgi kohta. Aega ei ole just raisata, aga samas jõuab teha oma tööd ilma asjatu kiirustamiseta.

Igatahes kõlab kogu võistluse esimene lask, suhteliselt lähedal asuva märgi pihta. Suhteliselt lähedal, kui arvestada minu kasutatavat relvasüsteemi. Pidulikult mööda. Minu jaoks on „lask külmast rauast“ müüt, mis viitab pigem külmale laskurile. Keskenduda ja uuesti proovida.

Tabamus. Kolmandal märgil, 536 m peal, eksin uuesti ja saan tabamuse alles teise lasuga, muud märgid

Läks nagu läks, aga kui aega on, tasuks seda kasutada ning lasta raual ja summutil jahtuda, nii palju kui saab.

lähevad esimesega. Ilm soosib mind, tuult on vähe ja pääsen enamasti vaid derivatsiooni korrigeerimisega.

Hea tunne on saada ligi kilomeetri kaugusel asuvale märgile esimese lasuga pihta. Hea, sest tean, et mu relvasüsteem töötab ja on võrratult parem kui mina. Mind aitab ka hiljuti üle kontrollitud „null“ ja kontrollitult töötav ballistikatabel.

Kuigi aega laskmiseks jagus, kiirustasin siiski ja ligi pool ajast jäi kasutamata. Läks nagu läks, aga kui aega on, tasuks seda kasutada ning lasta raual ja summutil jahtuda, nii palju kui saab. Lõpus hakkas raua soojenemisest tekkiv miraaž natuke häirima, kuid õnneks ei midagi hullu. Laskemoona kulu: 11 padrunit.

2. ja 3. rada: jookse ja lase kõike, seejärel rahune ja keskendu olulisele Väga põnev rada, mis sunnib oma tegevust planeerima ja sellele keskenduma. Igasuguseid asju tuleb teha eri laskekohtades ja nii kiiresti kui saab, samal ajal üritades oma pulssi ja hingamist mitte liiga kiireks lasta.

Relvad ja moon on korraldajate poolt.

Alustuseks on savitaldrikute ja metallplaatide laskmine sileraudse pumppüssiga küllalt väikestel laskekaugustel, seejärel relvavahetus ja ca 50 m kaugusel olevate IPSC minipappmärkide laskmine tabelrelvast AK-4. Too relv pakkus väga mitmekülgset programmi ja mitmesuguste tõrgete lahendamisoskuste kontrolli.

Minul jäi kest luku vahele ja osa padruneid kukkus väljatõmmatud salvest välja. Kellel tuli topeltsööt, kellel jäi padrun pessa kinni. Igasuguseid asju juhtus. Kui aus olla, siis saab peasüüdlaseks pidada kulunud salve ja vananevat moona.

Pärast AK-4 mahapanekut tuleb haarata püstol USP ja lasta sellega nii eelmainitud pappmärke kui metallplaate. Esimene mõte püstolit haarates: kus on kirp? Annab tunda Glocki pidev kasutamine, sest käepidemenurkade erinevus toob kaasa „kadunud kirbu“ nimelise nähtuse.

Viimase lasu järel läheb aeg kinni ning tuleb minna valmisseatud laskepositsioonile pika relva taha.

Pikamaaosa moodustavad viis metallmärki kaugustel 260 kuni 720 7 | 2016

SÕJASPORT

Nii võib kirjeldada Eesti Snaiprigildi korraldatud järjekordseid Eesti meistrivõistlusi ja relvakäsitsemise kutseoskuste näitamist. 6 väga erinevat laskerada panid võitlejate laskeoskust mitmel moel proovile ja võimaldasid mitmekülgselt hinnata laskmisega kaasnevaid tegevusi.

Sihtmärkideks on peamiselt metallplaadid, mis teevad tabamuse või möödalasu registreerimise väga kiireks ja puhtaks. Tabamust on näha ja kuulda, laskuril on seetõttu võimalik oma möödalasku kergemini korrigeerida. Metall ei ligune ega lagune ka vihmas, nii nagu pabermärk. Lubatud oli teha kuni

41

SÕJASPORT

meetrit. Taas on tegevuseks aega 5 minutit ehk minut märgi kohta.

Otse praktikal-rajalt tulles on värin veel sees, tahaks ka siin panna täie lauluga ja uhada märgid kiirkorras maha. Teengi nii ja kiirustamine maksab lõpuks kätte. Esimesed neli märki, suhteliselt väikesed oma 64 x 30 cm pindalaga, kaugeim 570 m peal, lähevad maha esimese lasuga, kuid viimaseks märgiks on 720 m kaugusel asuv ruut küljepikkusega üle poole meetri. No ei saa pihta esimesega, ei saa ka teisega. Plaksu järgi otsustades sai seal miski pihta küll, aga paraku mitte märk. Saan siin süüdistada ainult kiirustamisest tingitud vähest mõtlemist ja ülemäärast külgparandust. Sellised võistlused ongi hea võimalus ära näha, kui hästi ma suudan kohaneda tempomuutusega ja kui hästi ma võiksin seda suuta. Laskemoona kulu 6 padrunit.

4. rada: pikk laskerada teadmata kaugustel See on ütlemata huvitav harjutus, mille peamiseks proovikiviks on parasjagu väikeste metallmärkide kauguste hindamine ainult optiliste vahendite abil – ei mingeid lasereid ega muid täppisriistu – ning neile pihta saamine. Sihtmärkide kaugus on ca 400–650 m. Künkanõlvalt laskmiseks võib valida mitme koha vahel, lõpuks valin sellise, kus sai lasta lamades. Laskekoha puuduseks on see, et osa märke jääb minu suunas natuke küljega, mis teeb tabamisala väiksemaks. Seda ette aimates otsustasin oma elu lihtsustada sellega, et tegin tabeli sihtmärgi kõrgustega tuhandikes, täpsusega 0,05 mil, samal ajal teades, et sihikuga saab usaldusväärse tulemuse täpsusega 0,1 mil; tuhandike taha panin vastava kauguse ja kõrguseparanduse. Arvasin, et nii

hoian nappi aega kokku, ei pea iga märki eraldi mõõtma ja arvutama, vaid mõõdan märgi, võtan tabelist vastava väärtuse ja asun tööle.

Kaugemate märkide mõõtmisel kerkib jätkuvalt üles tuttav probleem: kuidas mõõta sihtmärgi näilist suurust piisavalt täpselt. Näiteks sain ala tagumises otsas 0,1 tuhandikuse sammuga mõõtes kauguse hüppeks üle 50 meetri. Ja see on piisav, et lasta üle või alla, ühesõnaga – mööda.

Raja algus tundub olevat lihtne, saan piisavalt täpse kaugusehinnangu, et tabaks kohe esimene lask lähedal suhteliselt lameda trajektooriga moonaga. Isegi märki, mis paikneb minu suhtes natuke külg ees.

Kaugemate märkide mõõtmisel on esiteks küsimus piisavas mõõtetäpsuses, teiseks lisandub soojast ilmast ja relvarauast tingitud õhuvärelus nii minu ümber kui kaugemal, nii et pakun 600-meetrise kauguse peaaegu 50 meetriga üle ning lasen sihtmärgist üle. Eelviimane märk jääbki võtmata ja kaugeimat märki lasen eelmise kauguseseadega, arvates, et nii võiks sobida. Ka seal läheb natuke üles, kuid saan märgi siiski maha.

629 meetrit ei ole küll väga pikk maa, aga kui märk on väiksemapoolne, ca 30 x 45 cm, siis paneb see piisavalt proovile. Tuul ei ole tugev ja selle kõrvalekallutava mõju kompenseerib omakorda kuuli derivatsioon, see aitas palju. Aga olen leidnud endal sellise vea, et kipun kaugusi üle hindama ja seetõttu kõrgemale laskma.

5. rada: üks viimase aja raskemaid laskmisi Viis sihtmärki, metallruudud küljepikkusega ca 20–25 cm. Need on hästi näha ega asu ka kaugel, silma järgi hinnates 250–300 meetri peal.

Minu relvaga on see kaugus üsna köömes, lihtsalt sihi ja vajuta. Milles seisneb aga ülesande raskus? Selles, et laskeasend peab olema muu kui lamades – olgu siis põlvelt, istudes või oma suva järgi püsti, ainsaks toeks oma kehaosad. Siin joonistub kohe välja, kes on harjutanud ka teisi asendeid peale kõhuli olemise.

Mõni istub, mõni põlvitab, mõni

SNAIPRIGILD

Laskuri ette olid laias sektoris paigutatud sihtmärgid, kus tabamuse ala oli kas 25 või 30 cm laiusega ehk pool tavalisest sihtmärgist.

Sihtmärkide kaugus mõõdeti silma, binokli või optikaga ja need olid umbes 300 m kaugusel

42

7 | 2016

laseb mägijäägri kombel, nõjatudes seljaga liivakotile. Kergema relvaga on lihtsam, käsi väriseb hoidmise pingutusest vähem.

Arvan, et minul on kõige parem lasta mägijäägri kombel poolselili.

Tagantjärele tarkusena oleks istudes laskmine olnud parem mõte. Ma ei leia head stabiilset asendit ning saan vaid ühe tabamuse, kusjuures viimasel märgil jooksen ajast välja ja üks lask jääbki tegemata. Teen ka selle vea, et lasen vasakult paremale, seega väiksemalt märgilt suurema suunas, aga õigem oleks teha vastupidi. Nii oleksin ajaga jänni jäänud väiksema märgi juures. Ela ja õpi, nagu öeldakse. Ma ei ole ainus ühe tabamuse saaja. Aga on ka häid kaasvõi(s)tlejaid, kes teevad väga häid sooritusi ja näitavad, et saab ikka küll, kui väga tahta. Selle teadmise võtan endaga õppustele kaasa.

6. rada: vastaseks oled sa ise Viimane rada on, nagu eelmine istuminegi, võistluste klassika. Tunne oma piire. Sihtmärk on mugavalt täpselt 100 m kaugusel. Seekord küll laskurist paar meetrit kõrgemal, nii et laskeasend ei ole just kõige mugavam, aga üleelatav. Aega on kogu maa ja ilma jagu. Aga sihtmärgiks on seeria väheneva suurusega ringe, mida tuleb lasta suuremast väiksema suunas ja minna nii kaugele, kui närv kannatab. Iga järgmine ring annab progresseeruvalt rohkem punkte, nii et on suur ahvatlus parandada oma seisu lõpptabelis, kuid niipea, kui üks lask ringist mööda läheb, on kogu tulemus ümmargune 0.

Seejuures on väga huvitav asjaolu see, et esimesele, kõige suuremale ringile (ca 5 cm) on kõige raskem keskele pihta saada. Läks minulgi täpselt keset servajoont. Sama asi kordus teise ringi juures. No ei näe auke. Ei jäägi üle muud, kui minna sihtmärgi juurde vaatama, mis toimub. Selgub, et mõlemad tabamused loevad, aga kas leppida 5+10 punktiga või üritada järgmist, 20

punkti ringi, see on kõige raskem otsus. Ühest küljest tean, et ma saan ka kolmandale ja vahel neljandalegi pihta, kuid ebakindlust tekitavad jällegi need esimese kahe ringi servatabamused. Mida teha?

Enesekindlus jääb siiski peale koos teadmisega, et saan sellele kolmandale pihta. Saangi, ja täpselt keskele.

Sellega otsustan oma võistlusele joone alla tõmmata.

SÕJASPORT

SNAIPRIGILD

Külili lamades on relva asend laskuri suhtes sama, mis püsti laskeasendis.

Iga laskur peab ise leidma mugava asendi ja proovima, kui palju sihikuparandusi on vaja teha eri laskekaugustele

Ebamugav snaipritreening tavalises Soome külas Sel aastal osalesid Soome üleriigilisel snaiprivõistlusel Finnsniper ka Eesti kaadrikaitseväelased, kes lõpetasid auväärsel eelviimasel kohal.

Kuidas on ikkagi võimalik, et Eesti kaitseväe parimad jäid peamiselt Soome reservväelaste arvestuses eelviimaseks?

Tekst: HEIKKI KIROTAR

Soomes korraldatakse lisaks üleriigilistele snaiprivõistlustele Häyhä ja Finnsniper ka suurel hulgal kohalikke, väiksemaid treeninguid. Järgnevalt kirjeldan sealse maakaitsekompanii ehk maakuntakomppania snaiprite täiendõpet, mille põhikorraldaja oli Jani Hellberg, Kaitseliidu toetajaliige, kes on käinud koolitamas ka Tallinna ja Kirde-Eesti kaitseliitlasi.

Eelkäsus oli kirjas, et osalejal peavad olema kaasas 1 täpsuspüss ja 1 püstol koos padrunitega, kompass, kirjutusvahendid, veekindlal materjalil ballistikatabel sihikuparandustega kaugusele ja tuulele ja kuuli maksimaalsele lennukõrgusele ning 45 ja 90 kraadi all kallutatud relvaga laskmiseks. Laserkaugusmõõdiku kasutamine oli keelatud, laske7 | 2016

43

7 | 2016

SNAIPRIGILD SNAIPRIGILD

SÕJASPORT 44

kaugused olid ette öeldud 2–700 m (loe: kahe kuni seitsmesaja meetri) vahemikus, nii et iga laskur pidi ise, kas silma, binokli või optilise sihikuga, leidma sihtmärgid ja mõõtma kauguse. Kõik vajaminev tuli kogu päeva jooksul kaasas tassida ja tegutsemisel pandi suurt rõhku õigele käitumisele. Kõik laskeharjutused olid ajalise ning padrunipiiranguga ja koolitajalt tuli pidevalt konstruktiivset kriitikat. Sihtmärkideks olid nii tabamusele reageerivad pappmärgid kui kuulikindlast soomusterasest plaadid.

Esimene harjutus oli relva normaaljooksu kontroll. Kaljule oli joonistatud kaks punast täppi ja kauguse määramiseks oli nende lähedal 45 cm laiusega sihtmärk. Igal laskuril oli maksimaalselt 3 lasku ja teine osaleja jälgis tabamusi ehk spottis, graniidi pihta vintpüssist tulistades jääb kivile märgatav heledam laik. Kalju kauguseks arvestati 500–550 m ehk keskmiselt 525 m.

Harjutus oli tehtud raskemaks sellega, et laskuritel oli valida, kas lasta laskesektoris oleva aia alt või pealt – sellepärast pidigi teadma kuuli lennukõrgust eri kaugustel, sest vahel on vaja lasta millestki üle või alt, näiteks lennukaarel olevast põõsast lendaks kuul läbi, kuid sihtmärgist oluliselt kõrvale.

Teine laskeharjutus tehti heinamaalt vabalt valitud laskeasendis, kusjuures vastase ehk sihtmärkide suunast vaadatuna pidi tegevus olema võimalikult hästi varjatud.

Mööda heinamaad liiguti hanereas, küljega vastase poole, korraliku kõrvalepõikega, et heina sisse ei jääks mitut sissetallatud rada ning et äkkrünnaku korral oleks igal võitlejal takistusteta laskesektor. Kõrge heina sees istudes pidi tõdema, et sihtmärke näha ei ole, ja sai hakata ettevaatlikult rohu sees roomates ja rullides laskesektoreid puhastama.

Muidugi oli võimalik lasta ka istudes asendist, kuid seda ei soovitatud, sest siluett võib näha jääda, seevastu heina sisse tallatud rada sama värvi heina sees on kaugusele üle 500 m väga halvasti näha. Poolfiguurid olid ligi 600 m kaugusel, kusjuures tabamuse ala oli mõtteliselt lõua all umbes 15 x 15 cm. Loogika oli selles,

Sihtmärgid asuvad umbes 700 m kaugusel üle põllu metsa servas, laskesektorit piiravad aiad ja hooned ning kõrvalisi isikuid imiteerivad valged figuurid. Põhupall ei ole kuulikindel varje, kuid heinast või põhust on võimalik ehitada laskepositsioone, mis varjavad hästi ka termokaamera eest

Soomlaste oskuste taga on mitmekülgne harjutamine vahelduval maastikul, näiteks lastakse inimtühjadel soodel ja metsaveoteedel, üle veekogu või küntud põllu. tatud relvaga laskmine on reaalne olukord näiteks linnalahingus, kui on vaja lasta 1 tellise kõrguse laskeava kaudu, et olla vastasele halvasti märgatav. Teoreetiliselt kalduvad lasud sihiku kallutamise suunas ja alla; seda, kui palju täpselt ja kuidas relva hoida, et tagasilöök silma ja hambaid ühekorraga välja ei lööks, peab igaüks ettevaatlikult proovima.

Poolfiguuri tabamine 300 m kauguselt on reaalne. Harjutus lõppes jälle positsioonivahetusega ja laskudega 15 x 15 cm peamärkide pihta, millest paistis ainult ülemine serv, ehk tuli lasta suurelt osalt varjatud märki, näiteks roomates lähenevat vastast.

Viiendaks harjutuseks oli liikuda ettemääratud suunas ja lasta kõiki nähtavaid sihtmärke, teisisõnu tegevus varitsusse sattumisel püstoliga, kusjuures sihtmärgid olid nii hästi varjatud, et mõned jäidki tabamata ning märgist mööda hiilinud snaiper loeti vangilangenuks.

Soomlaste oskuste taga on mitmekülgne harjutamine vahelduval maastikul, näiteks lastakse inimtühjadel soodel ja metsaveoteedel, üle veekogu või küntud põllu. Ka seekord olid sihtmärgid paigutatud suure künka ette ja põllule kraavidesse rohu sisse ning laskurid Näide improviseeritud laskeasendist, sama sihtmärgiala tulistavad 2 laskurit. Lastes üle 500 liikusid sihtmärkide suhtes. Ohum kaugusele ei tohi kauguse mõõtmise viga ületada 5%, ka tuleb väga täpselt hinnata tuule suunda ja kaugust tus oli kindlasti tagatud. Relva ja laskemoona omaduste tundmine on tades või kükitades põhupallidele et rindkere on tavaliselt kaetud tähtis, samuti on tähtsad sihtmärgi toetudes. Laskekaugus ligi 700 m ja kuulikindla soomusplaadiga, seega kauguse ja ilmastiku mõju hindasihtmärgiks 40 x 40 cm metallplaat; mine, sihikuennakud ja õige taktika tuleb tabada soomusplaadist kõrgekes sellele pihta sai, võis lasta ka 30 male. Lähedal oli muid sihtmärke, igas olukorras. Elektroonilised abicm laiust metallplaati, sihtmärgi lä- vahendid on head, kuid neid ei ole mida ei tohtinud vigastada. heduses muidugi „kõrvalised isikud“, piisavalt ning akud saavad reaalses Kolmas laskepositsioon oli pärast seejärel kiire sööst edasi ja samad järgmist kõrvalepõiget ühe talu konfl iktis kiiresti tühjaks. sihtmärgid u 650 m kauguselt. õues, laskurite mugavuse tagamiLoodetavasti tunnevad järgmised Neljandas harjutuses tuli lasta seks oli laskesektor u 1 m laiusega eestlased Finnsniperil peale jalakallutatud relvaga, läbi vähem kui ja ääristatud „kõrvaliste isikutega“ väelase oskuste ka täpsuslaskmise ehk sihtmärkidega, mida ei tohtinud 10 cm kõrguse laskeava, üle 250 m peent kunsti, sest täpne lask igas kaugusel asuvat sihtmärki. Kalluvigastada. Lasta sai istudes, põlviolukorras on tähtis.

SNAIPRIGILD

7 | 2016

SÕJASPORT

Relvade normaaljooksu kontroll välitingimustes ehk kenttäkohdistus umbes 500 m kaugusel oleva kalju pihta. Maastikult otsitakse eristatav objekt, näiteks kivi või känd, mille suunas lastakse, et kontrollida relvasüsteemi töökorda

45

Sõduri isiklikud elupäästvad esmaabivahendid Juttu ei tule Kaitseliidu meditsiiniväljaõppest ega esmaabivahendite kasutamise meditsiinilistest nüanssidest, küll aga püüan nimetada ja kirjeldada sõduri põhilisi, kaubandusvõrgust kättesaadavaid esmaabivahendeid.

MEDITSIIN

Tekst ja fotod: ANDRUS RUMM

*

46

Lääneriikide armeede kogemus konfl iktipiirkondades on viinud arusaamisele, et igal lahingusse mineval võitlejal peab olema kaasas esmaabivahendite hoidmiseks mõeldud isiklik varustusetasku IFAK (Individual First Aid Kit) koos sellesse kuuluva traumavarustusega.

Probleemi tuumaks on tõsiasi, et suurem osa Kaitseliidu lahinguüksuste võitlejaid ei ole varustatud lahinguväljal kasutamiseks mõeldud efektiivsete isiklike esmaabivahenditega. SBK-l ja sanitarikursusel rõhutatakse küll kiire esmaabi olulisust ning õpetatakse kasutama rõhksidet, arteriaalset žgutti ja rindkere-kuulihaavaplaastrit (edaspidi: rindkereplaastrit), kuid kahjuks on tegelikkus see, et umbes 75% kaitseliitlaste ainukeseks isiklikuks esmaabivahendiks on humanitaarabina saadud üks(!) Rootsi või Bundeswehri side*. Vähesed olemasolevad žgutid on ostetud ise või saadud juhuslikult mõnel suurõppusel osalemise käigus. Samal ajal ootab riik, et kaitseliitlane on valmis „otse koduukselt” lahingusse sööstma …

See ei ole kooskõlas tänapäevase arusaamaga lahingus kannatanu käsitlemisest. Valusate kogemuste varal on õpitud, et lahingus haavatu ellujäämine sõltub suurel määral kiirest ja efektiivsest esmaabist, mis on osutatud esimestel minutitel pärast haavatasaamist. Ühe Rootsi sidemega pole selline abi sisuliselt võimalik. Sõja korral tooks nii puudulik ettevalmistus kaasa sadu asjatuid ohvreid traumade tõttu, mida on tänapäeva esmaabivahenditega võimalik edukalt ravida.

Võimalik muidugi, et tuhanded valmiskomplekteeritud IFAKid, žgutid ja traumasidemed on kusagil kesklaos olemas ning jagatakse kriisi puhkedes kiiresti ja tõrgeteta välja. Arvestades elulisi tõsiasju, on selline ladus sündmuste käik siiski

vähetõenäoline. Pealegi rakendab vaenlane ilmselt kõiki enda valduses olevaid vahendeid, et takistada ja häirida Kaitseliidu mobilisatsioonipunktide tööd.

Ideaalis võiks igal maleval olla laos oma lahinguüksuste sõdurite arvule vastav kogus varustusetaskuid või vähemalt arvestatav esmaabivahendite varu, mida võitlejatele kriisi puhkedes koheselt välja jagada. Veelgi parem, kui igale kaitseliitlastele, kes on läbinud SBK ja atesteerimise relva kodusele hoiule andmise kohta, väljastatakse koos relvaga ka komplektne IFAK. Kuna IFAKid koos sisuga on suhteliselt kallid, tuleb IFAK malevast lahkudes komplektselt tagastada või hüvitada. Sarnaselt kord aastas toimuvale kodusele hoiule antud relvade kontrollile tuleks kontrollida ka väljajagatud varustusetaskute olemasolu ja terviklikkust. Selline süsteem tagaks, et igal relva omaval kaitseliitlasel on olemas ka isiklik, kasutusvalmis esmaabivarustus, mida võib lisaks sõjaolukorrale vaja minna ka muudel puhkudel: õppustel, suurõnnetustel, kadunute otsimisel, mässuohjes jne. Isiklik relv ja IFAK peavad kuuluma kokku.

Esitan siinkohal kokkuvõtvalt mõned ettepanekud, mis aitaksid eelkirjeldatud olukorda parandada: 1) kaardistada malevate lahinguüksuste tegelik varustatus individuaalsete esmaabivahenditega; 2) komplekteerida malevates IFAKid, mis on arvel ning väljastatakse koos kodusele hoiule antud relvaga; 3) püüelda selle suunas, et igal lahinguüksusesse kuuluval kaitseliitlasel on olemas isiklik IFAK – kas malevast saadud või enda ostetud sisuga; 4) luua malevatele täiendav esmaabivahendite/IFAKite reserv.

Loomulikult eeldab sõdurite isik-

See protsendihinnang toetub hiljuti Tallinna malevas õppuse Hunt käigus tehtud küsitlusele, millest selgus, et 21 kaitseliitlasest vaid 6 omas lisaks traumasidemele ka arteriaalset žgutti. Olgu mainitud, et tegemist on malevaga, kus väärtustatakse esmaabiõpet ning kus lahingus kannatanu evakuatsioonikett on õppuste lahutamatu osa.

7 | 2016

Erinevad žgutid CAT: + turul olevatest kõige kergem ning enim kasutatud (USA armee ametlik žgutt); + töökindel; – võrreldes žguttidega SOFT ja TX on paigaldamine tülikam.

SOFT: + lihtne kasutada ka ühe käega; + vastupidav konstruktsioon; – kannatanu transportimisel/lohistamisel võib pöörel kinnitusaasadest välja tulla ning žgutt lõtvuda (st pöörli korrektne kinnitus vajab jätkuvat kontrollimist); – müügil olevatest žguttidest raskeim.

On olemas ka mudel SOFT-W, mis on 15% kergem, laiema tekstiillindiga ning töökindlam (pöörel püsib paremini aasades).

TX2: + lihtne kasutada ka ühe käega; + väga mugav paigaldada; – puudub võimalus žgutti verejooksu kontrollimiseks vähehaaval järele anda (žgutt lõtvub täielikult ning tuleb kiiresti uuesti pingutada); – kõrge hind.

CAT CAT-G7

SOFT TX2

like esmaabivahenditega varustamine Kaitseliidu peastaabi tahet ja tuge, sest malevad ei soeta meditsiinivarustust iseseisvalt, vaid see toimub riigihangete kaudu.

Järgnevalt pakun mõned ideed isikliku IFAKi koostamiseks neile, kes ei soovi enda esmaabivarustu-

se üle otsustamist teiste hooleks jätta. Samuti kirjeldan mõningaid Eesti kaubandusvõrgust leitavaid ja lahinguväljale sobivaid esmaabitooteid. Olgu kohe mainitud, et järgnev esmaabivahendite ja tarnijate loetelu pole täielik. Samuti ei püüa alljärgnev ülevaade määratleda

L I S A T E AV E

Artiklis mainitud esmaabivahendeid tasub Eestis küsida järgmistest ettevõtetest: Baltic Fox OÜ B. Braun Medical OÜ Mediq Eesti OÜ Reorg OÜ Rahmqvist Estonia AS Semetron AS Steelcore OÜ

IFAKi ideaalset koostu. Ning mõistagi eeldab artiklis käsitletud esmaabivahendite kasutamine asjakohast väljaõpet ja pädevust.

IFAK (Individual First Aid Kit) – sõduri isiklik esmaabitasku Rakmetele kinnituvaid IFAK-taskuid on turul palju ning need erinevad üksteisest nii kvaliteedi, suuruse, kuju, kinnituslahenduste, kasutusmugavuse kui ka hinna poolest.

Esmaabitasku kohta on raske anda täpseid soovitusi, sest sobiva tasku valik sõltub sõduri isiklikest eelistustest ning kriteeriumidest.

Oluline on, et tasku oleks rakmetest/lahinguvestist kiiresti kättesaadav ning avaneks piisaval määral, et pääseda ligi selles olevatele meditsiinivahenditele (näiteks lisab kasutuskiirust taskust eraldi eemaldatav alus, kuhu kinnituvad esmaabivahendid). IFAKi valikul oleks hea hinnata ka seda, kas tasku siseküljel olevad kummiaasad sobivad teie sidemetele ja žguttidele. Kui tasku lukud avanevad tasku kogu ulatuses ja sidemed ei kinnitu kindlalt oma kummiaasadesse, võib kogu hinnaline kraam porri pudeneda. Jälgida tuleks sedagi, et tasku avaneks tõrgeteta ka pärast esmaabivahenditega täitmist.

Külmetusrohte ja muud taolist igapäevast kribu-krabu ei peaks IFAKis hoidma või tuleks paigutada 7 | 2016

MEDITSIIN

CAT-G7 (CATi täiendatud versioon): + paigaldamiseks piisab vaid ühe kinnitusaasa kasutamisest (vanemal mudelil tuli reiele paigaldamisel torgata tekstiillint läbi mõlemast kinnitusaasa-avast); + pöörel on paksemast materjalist, mis väldib selle paindumise või murdumise ekstreemsetes tingimustes; + tekstiillint on punase otsaga, mis jääb hästi silma.

47

nii, et need ei hakka segama esmaabitasku sihipärast kasutamist.

Soovitatav on märgistada tasku ka väikese ristiga, et eristada seda teistest varustusetaskutest ning

teha abiosutajale lihtsamaks selle leidmine stressiolukorras.

Sõduri isiklik esmaabitasku võiks soovituslikult sisaldada arteriaalset žgutti, traumasidet, tamponeeri-

mismarlit või Celox-hemostaatikut, rindkereplaastrit, ninatoru (nasofarüngeaaltoru), kummikindaid ja lamineeritud MIST-kaarti (MISTkaart on haavatukaart, mis kirjel-

Erinevad traumasidemed

1

1. Olaes Modular 6” – turul olevatest traumasidemetest ilmselt kõige mitmekülgsemate omadustega. Sisaldab eraldi kasutatavat tamponeerimismarlit, suurt kilerätikut rindkerehaavade sulgemiseks ning lusikakujulist plastikdetaili rõhu tekitamiseks haavale. Side on varustatud kitsaste takjaribadega, mis väldivad sideme tahtmatut lahtirullumist.

Kinnitub plastikklambriga. Miinuseks on suhteliselt suur pakend, mis võtab IFAKis palju ruumi

2

3

2. Olaes Blast Bandage – suure lahtivolditava haavapadjaga põletusside* amputatsioonide, suure ulatusega multihaavade ning põletushaavade sidumiseks. Lahtirullumiskindel, kinnitub spetsiaalse plastikklambriga 3. NAR Emergency Trauma ETD 6” – suure absorbeeriva haavapadjaga lahtirullumiskindel side. Kinnitub mugavalt plastikklambriga. Tegemist on militaarsideme NAR Emergency Dressing ETD (fotol nr 4) tsiviilversiooniga. Mõlemal sidemel on täpselt samad omadused, v.a värvus.

Tsiviilversioon maksab poole vähem kui militaarmudel

4

MEDITSIIN

4. NAR Emergency Dressing ETD 6” – suure absorbeeriva haavapadjaga lahtirullumiskindel elastne side. Kinnitub plastikklambriga 5 5. Israel 6” – kahe haavapadjaga side. On varustatud haavale rõhu tekitamiseks mõeldud plastikust elemendiga, mida saab kasutada sideme tegemist hõlbustava aasana 6

6. WoundStop PRO+ 6” – valget värvi tsiviilversioon sidemest Israel 6” (fotol nr 5). Mõlemal sidemel on täpselt samasugused tehnilised näitajad ja omadused. Tsiviilversioon on märgatavalt odavam

Odavamad alternatiivid 7. Tactical Medical Solutions (TMS), Control wrap+ – elastne 6” ilma haavapadjata side. Massiivse verejooksu korral tuleb kasutada koos tamponeerimismarli (NAR Compressed Gauze) või Celox-marliga. Sobib ka kasutamiseks spordisidemena. Soodsa hinnaga

7+8

8. NAR Compressed Gauze – steriilne vaakumpakendatud tamponeerimismarli. Kasutada koos TMS Control wrapi või muude sidemetega.

Soodsa hinnaga

9

10

9. Cederroth 4-in-1 – 4-tolline side, millel on lisarõhku tekitav marlirull ja haavalapp. Soodsa hinnaga alternatiiv kallimatele sidemetele 10. H&H Medical Corporations, Dry Sterile Burn Dressing and Super Combat Cravat – steriilne vaakumpakendatud kolmnurkrätik, mis on mõeldud kasutamiseks põletussidemena. Soodne

11 11. AKLA AB, nn Rootsi side – kahe haavalapiga 4” traumaside. Nõuab avamisel täpset käsitsemist, et vältida lahtise haavalapi mahakukkumist.

Saab kasutada põletussidemena. Tasuta * „Põletussideme“ all on mõeldud põletusgeeliga immutatud/kaetud sidet.

48

7 | 2016

Arteriaalsed žgutid Hea oleks, kui igal sõjakoldes viibival Eesti sõduril oleks olemas 2 arteriaalset žgutti – üks rakmete või lahinguvesti küljes ja teine IFAKis. Levinuimad ja Eestis kättesaadavad on CAT (Combat Application Tourniquet, www.combattourniquet. com), SOFT-T (The Special Operation Forces Tactical Tourniquet, www.tacmedsolutions.com) ja TX2 (www.RevMedx.com) erinevad mudelid. Nõukogudeaegsed roosad kummižgutid kõlbavad parema puudumisel samuti, ent neil on mitmeid olulisi puudusi, mis võib muuta nende kasutamise ebaefektiivseks ning kannatanu jaoks ohtlikuks. Žgutti ostes on oluline jälgida, et tegemist oleks originaaltootega, mille märgistus sisaldab NSN-koodi ning tootjaandmeid. Odavaid, 5 eurot maksvaid Hiinas toodetud koopiaid võib soetada treeningžguttideks.

Reaalseks hädaolukorraks mõeldud originaalžgutte ei tohiks harjutamiseks tarvitada, sest need esmaabivahendid on toodetud ühekordseks kasutamiseks ning pärast korduvat pingutamist võib žgutt tõelises kriisiolukorras puruneda.

Autentsed CAT ja SOFT treeningžgu-

Erinevad hemostaatikud Celox Gauze – vahelduvalt z-kujul pakitud tamponeerimisside. Mugav kasutada. Efektiivne Celox-A – süstlana toimivas aplikaatoris on hemostaatilised graanulid.

Kasutatakse sügavate laske-, killu- ja torkehaavade puhul. Enne kasutamist tuleb ühendada kahest osast koosnev aplikaator Medtrade Celox graanulid – pakendatud lahtised graanulid. Kasutamine võib osutuda keeruliseks ja ebaefektiivseks HemCon Bandage – tamponeerimisside

Erinevad rindkereplaastrid 

HyFin Vent Twin Pack – ventiiliga varustatud kaheosaline plaaster



HyFin Individual – ühest plaastrist koosnev ilma ventiilita plaaster



HALO Seals, CuraPlex – kahepoolne ventiiliga plaaster. Nakkuvus pisut nõrgem, kui HyFinil



HyFin Vent Compact – kahest plaastrist koosnev väiksemamõõduline ventiilidega plaaster kuulihaava(de) raviks



Petrolatum Gauze, Integrity Medical – soodne alternatiiv rindkereplaastrile

7 | 2016

MEDITSIIN

dab kannatanu vigastust ja ravi), sõjaolukorras ka antibiootikume ja valuvaigistit.

Kasuks tuleb traumakääride, termolina, plaastri ning kirjutusvahendi olemasolu. Autodes ja soomukites peaks asuma lisa-esmaabitasku sidemete ja põletusgeeliga. Tasku peab olema kergesti nähtav ning äratuntavalt markeeritud. Kuna IFAKisse ei pruugi kõik soovitud esmaabivahendid mahtuda, tasub kaaluda, milline varustus on just sinule parim. Näiteks, kas asendada tamponeerimismarli, ventiilnõel ja ninatoru hoopis lisasidemega? Või kasutada 6-tollise traumasideme asemel väiksemat ning lisada Celoxside? Ehk peaks panustama hoopis lisažgutile ja suurele rindkereplaastrile? Juhul, kui oled hankinud endale mõne uue udupeene täispumbatava õhkpadjaga sideme või eriteadmisi nõudva esmaabivahendi, siis ära unusta tutvustada selle tööpõhimõtteid oma jaokaaslastele. Just nemad võivad olla need, kes seda kriisiolukorras sinu abistamiseks kasutama peavad.

49

Originaalžguti märgistus sisaldab NSN-koodi ja tootjaandmeid

tid on sinist värvi. Oranži värvi mudelid on mõeldud tsiviilkasutusse, kus on oluline visuaalne nähtavus (kiirabi, tuletõrje). Žgutte CAT, SOFT ja TX on eri mudeleid. Üldiselt on uuemad ja laiema tekstiilrihmaga versioonid paremad ja töökindlamad – ning kallimad.

Lisaks TX2-le on olemas ka TX3, mis on eriti laia, 3-tollise tekstiillindiga ning mõeldud olukordadeks, kus evakuatsioon kestab kauem ning närvide ja kudede vigastusoht on suurem.

Hiinas valmistatud koopia

Hemostaatikud

MEDITSIIN

Traumasidemed Traumasidemete valikul tuleks võimaluse korral eelistada alati laiemaid, 6-tolliseid sidemeid kitsamatele, 4-tollistele. Samuti on hea, kui sidemel on kaks haavapatja (siseneva ja väljuva haava sidumiseks) või suurem lahtivolditav haavapadi, mis võimaldab siduda amputatsiooni ning suure ulatusega multihaava.

Kasuks tulevad ka muud tehnilised täiendused, mis lasevad tekitada haavale survet või hõlbustavad selle kiiret kasutamist.

Tamponeerimismarlid Tamponeerimismarli on tõhusaks, odavaks ning kompaktseks täienduseks olemasolevale traumavarustusele. Tamponeerimismarli on äärmiselt vajalik abivahend massiivse verejooksu sulgemiseks juhul, kui žguti kasutamine pole võimalik või asjakohane. Soovitatav on osta vaakumpakendatud tamponeerimismarlit – see säästab esmaabitasku ruumi.

Enamkasutatud ja ka Eestis kättesaadavad on hemostaatikud kaubamärkidega Celox, QuikClot ja HemCon. Hemostaatilised preparaadid on pakendatud graanulitena või hemostaatikuga immutatud tamponeerimismarlina/sidemena. Tegemist on äärmiselt efektiivse esmaabivahendiga suurte verejooksude sulgemiseks. Miinuseks võib lugeda nende toodete üpris kõrget hinda.

Reaalseks hädaolukorraks mõeldud originaalžgutte ei tohiks harjutamiseks tarvitada, sest need esmaabivahendid on toodetud ühekordseks kasutamiseks.

Valides hemostaatikut IFAKi komplekti, tuleks võimalusel eelistada sidet/marlit graanulitele.

Graanulite kasutamine verejooksu peatamiseks on suhteliselt keeruline ja tülikas (verevool uhub graanulid haavast välja). Kuuldavasti pole ka kirurgid väga rõõmsad, kui peavad graanuleid hiljem haavast eemaldama. Hemostaatilise marli/ sideme kasutamine haava tamponeerimiseks on oluliselt lihtsam ja efektiivsem. Olgu mainitud, et ükski praegu müügil olev hemostaatik ei tekita kudede keemilist põletust, nagu võis juhtuda veel tosinkond aastat tagasi (QuikClot).

Rindkereplaastrid (ingl k chest seal) Rindkereplaastreid kasutatakse kopsuõõnde ulatuvate rindkerehaavade kiireks ja hermeetiliseks sulgemiseks. Suuremaid rindkereplaastreid võib kasutada ka rindkere läbivate suure ulatusega multihaavade sulgemiseks. Enamasti toodetakse rindkereplaastreid kaheosaliste-

Tamponeerimismarlid

NAR Compressed Gauze NAR Z-Fold Gauze

50

7 | 2016

IMS Inc. Z-Pak Dressing

H&H Compressed Gauze

Muu vajalik varustus Kirjutusvahend – peaks võimaldama ka märjale pinnale kirjutamist.

Veekindel.

NAR kummikindad – vastupidavad sõjaväemeedikutele tehtud kummikindad. Ei purune kasutamisel sama lihtsalt, nagu tavalised tsiviilkasutuses olevad kindad.

Tekstiilist leukoplaaster – rebitav.

MIST-kaart – lamineerimisel kasutada mattkilet. Mattkilele saab kirjutada ka hariliku pliiatsi, kuuliotsa ja pastakaga. Kaart tuleks varustada kummist kinnitusaasa või traadiga.

Traumakäärid – eelistatavalt vastupidavad USA, Euroopa või Jaapani mudelid. Hiinas toodetud odavad 4-eurosed traumakäärid ei lõika paksemat kangast ning kipuvad riiet „vahele võtma”. Kääriterad peavad liikuma tihedalt üksteise vastas ega tohi logiseda.

Termolina – mida suurem, seda parem.

Ninatorud

eesmärk on esmajoones selle hermetiseerimine. Meditsiiniettevõtetest võib küsija leida mitmete tootjate rindkereplaastreid. Enamasti on need mõeldud tsiviilkasutusse, kuid täidavad oma eesmärgi.

na, mis võimaldab kasutada ühte plaastrit siseneva ja teist väljuva (kuuli)haava sulgemiseks. Mõnedele mudelitele on lisatud ventiil, mis võimaldab kopsuõõnde tunginud õhul väljuda ning takistab sissehingamisel uue õhu tungimist kopsuõõnde.

Rindkere vigastuse korral võib häda korral kasutada rindkereplaastri asemel haava hermetiseerimiseks ka tavalist (toidu)kilet ning tugeva nakkuvusega teipi või tavalist traumasidet, mis kilet kinni hoiab. Parema puudumisel võib kileplaastri aseainena kasutada traumasideme kileümbrist.

Konfl iktikolletes saadud kogemused on näidanud, et rindkereplaastrite ventiilid töötavad nagunii umbes paar minutit, kuni veri need kinni kleebib. Ameeriklased on tul-

nud hiljuti turule uue odava rindkereplaastri alternatiiviga, mis kujutab endast kleepja vaseliinisarnase ainega immutatud sidet (Petrolatum Gauze), mis kaetakse sideme enda kilekattega ning seotakse kinni.

Lahtise rindkerehaava käsitlemise

Konfliktikolletes saadud kogemused on näidanud, et rindkereplaastrite ventiilid töötavad nagunii umbes paar minutit, kuni veri need kinni kleebib.

MEDITSIIN

Ninatorud Hingamisteede lahtihoidmiseks sobivad kõik müügilolevad sobivas suuruses ninatorud. Juhul, kui sa pole endale sobivas pikkuses kindel, osta pikem variant. Vajadusel saab selle kääridega otsast lühemaks lõigata. Kuid müügile on jõudnud ka tellitava pikkusega nasofarüngeaaltorusid. Soovi korral võib arvesse võtta fakti, et rohelist värvi, mediprenist valmistatud torud on pehmemad ja mugavamad paigaldada, kui läbipaistvast PVCst jäigemad mudelid. Samas on pehmemaid torusid tülikam paigaldada. Ninatoru juurde peaks kindlasti kuuluma ka väike pakk lubrikanti (libestit), mis hõlbustab toru kasutamist ning väldib kannatanu võimalikku ninaverejooksu.

Kokkuvõtteks Käesoleva artikli eesmärgiks on lükata takka Kaitseliidu esmaabivõime kasvule ning utsitada malevate ja üksuste ülemaid oma võitlejate esmaabivõimet reaalselt hindama ja planeerima. Loodetavasti on artiklis esitatud toodete lühitutvustusest abi ka juhul, kui kaitseliitlased soovivad oma IFAKi ise komplekteerida. Olen veendunud, et Kaitseliidu sõduri isiklik esmaabivarustus peab vastama talle pandud sõjaliste ülesannete suurusele ja ohtlikkusele.

Me oleme liiga väike riik, et lubada endale asjatult kaotatud elusid.

7 | 2016

51

SÕJAR AUD

Taani merekaitseliitlased panustavad kiirusele Paljude Euroopa riikide sarnaselt kavatseb ka Taani kodukaitse mereüksus asendada kahaneva kaitse-eelarve valguses oma suured laevad märksa väiksemate alustega.

Tekst: KARRI KAAS

52

7 | 2016

Kuna praegu Marinehjemmeværne- Üheks sõelale jäänud variandiks ti (Eesti merekaitseliidu Taani vaste) on kiire patrullkaater MIF, mille versioonid 02 Holmen ja 03 Bjørnø käsutuses olevate vanemate MHVon jõudnud juba ka Marinehjemme800 klassi patrull-laevade kasulik værneti käsutusse. eluiga hakkab lõppema, on organisatsioon hakanud mõtlema nende asendamisele.

Vajadus kiiruse järele Paraku pole Taani kaitse-eelarve, Väiksemate aluste katsetamisega sarnaselt paljude teiste Lääne-Eutehti algust millalgi 2014. aastal, roopa riikidega, enam sugugi sama, eesmärgiga tõsta väljakutsetele mis veel kümmekond aastat tagasi. vastamise kiirust. Kuna suur osa „Meie finantsolukord, nagu enami- Marinehjemmeværneti ülesannekus teistes Euroopa riikides, on seltest on seotud politsei abistamisega, line, nagu see on, mistõttu meil pole siis paratamatult tuleb sellest ka tulevikus võimalik laevu samaväärlähtuda. sete vastu välja vahetada,“ rääkis Praegu organisatsiooni kasutuses Marinehjemmeværneti pressiohvitolevad vanemad MHV-800 ja MHVser kaptenleitnant Rene Holm.

900 klassi laevad jäävad pisut aegla„Me ei saa oma vanemaid aluseid seks, seda nii aluste enda kiirust kui maha kanda ning kohe nende asemerelemineku valmiduse saavutamele uusi osta, sest meil ei jätku sel- misele kuluvat aega silmas pidades. leks vahendeid,“ ütles Holm. „Peame Lisaks nõuab nendega opereerimine arvesse võtma oma võimalusi ning ka vabatahtlikelt väga suurt panendest ka lähtuma,“ lisas ta. nust, sest reeglina kuulub ühe laeva See on ka peamine põhjus, miks meeskonda kaksteist inimest. väga tõsiselt kaalutakse senisest MIF-tüüpi alus seevastu saavutab märksa väiksemate aluste soetamist. oma kaheliikmelise meeskonna-

MARINEHJEMMEVÆRNET

MIF-02 Holmen 2016. aasta juuli alguses Hjemmeværneti õppusel Landsøvelse Fredericia sadama lähistel

ga täieliku valmisoleku juba poole tunniga, mis annab sellele suuremate konkurentide ees paraja eelise.

Arvestades, et 2013. aastal osales Marinehjemmeværnet koos kohalike korrakaitseorganitega 72 patrullis ning veetis merel Taani maksu- ja tolliameti käsutuses ühtekokku 31 päeva, siis on täiesti mõistetav nende soov parandada oma võimet

Esimene selle klassi patrull-laev lasti vette 1992. aasta jaanuaris ning võeti teenistusse juba sama aasta mais. Kokku on Marinehjemmeværnetil praegu kasutusel 17 alust MHV-800.

Viimane, 2000. aastal veesatud kaheksateistkümnes patrull-laev pardanumbriga MHV-818, modifitseeriti käesoleva kümnendi alguses kaheksa ja poole miljoni Taani krooni eest ning sellele anti nimeks MHV851, näitamaks, et tegemist pole enam tavalise, klassi 800 alusega.

Tehnilised andmed: Veeväljasurve: 83 tonni Pikkus: 23,7 meetrit Laius: 5,6 meetrit Süvis: 2 meetrit Kõrgus: 14 meetrit Jõuallikas: 2 x 450 hj Scania diiselmootor Lisajõuallikas: 2 x 110 hj Scania diiselmootor Kiirus: 12 sõlme Meeskond: 12 Relvastus: 2 x 7,62 LMG M/62

SÕJAR AUD

MARINEHJEMMEVÆRNET

MHV-800

LISAINFO

Marinehjemmeværnet on Taani Kodukaitse osa, mille põhilisteks ülesanneteks on otsingu- ja päästetööd, merereostuse avastamine ja likvideerimine, mereseire ning Taani mereväe baaside valvamine.

Marinehjemmeværnet jaguneb Lääne ja Ida piirkonnaks, mille staabid asuvad vastavalt Århusi ja Ringstedi linnades. Organisatsiooni kuulub umbes viis tuhat vabatahtlikku, kes on jaotatud 38 kodukaitseflotilli vahel üle terve riigi.

2013. aastal tegid Marinehjemmeværneti vabatahtlikud tööd üle 230 000 tunni, mis jagunesid mitmesuguste ülesannete vahel alates tavalisest mereseirest ning lõpetades Taani maksuameti toetamisega salakaubavedajate püüdmisel.

WIKIPEDIA.ORG

Marinehjemmeværnet

7 | 2016

53

KARRI KAAS MARINEHJEMMEVÆRNET

SÕJAR AUD

Kaptenleitnant Holmi hinnangul hakatakse uut kaatrit kasutama eelkõige korravalves

MHV-900 MHV-800 klassi edasiarendus MHV-900 on oma eelkäijast umbes kolm ja pool meetrit pikem ning kümme tonni raskem. Esimene seda tüüpi laev lasti vette 2003. ning viimane 2011. aastal. Praegu on Marinehjemmeværnetil selle klassi aluseid kasutusel kokku kaksteist.

Lisaks on laev varustatud veekahuriga ning suurema kerega MHV900 pardale mahub ka kaks 180meetrist poomi.

Tehnilised andmed: Veeväljasurve: 87 tonni Pikkus: 27,2 meetrit Laius: 5,6 meetrit Süvis: 2,5 meetrit Jõuallikas: 2 x 500 hj Scania diiselmootor Lisajõuallikas: 2 x 110 hj Scania elektrimootor Kiirus: 13 sõlme Meeskond: 12 Relvastus: 2 x 7,62 LMG M/62

54

7 | 2016

mitmesugustes olukordades kiiresti reageerida. „Meile on pandud väga erinevaid kohustusi, mistõttu peavad meil kasutada olema ka eri tüüpi laevad,“ ütles kaptenleitnant Holm. „Edaspidi saame ülesandest lähtudes kombineerida, millise laeva me seda täitma saadame,“ lisas ta.

Suuremate laevade MHV-800 ja MHV-900 varustusse kuuluv päästepaat võimaldab ka iseseisvat kasutamist

Ilmselgelt ei kaasata uusi kaatreid kuigivõrd avamereoperatsioonidesse, mis jäävad endiselt suuremate laevade pärusmaaks, kuid vähem karmimates oludes saavad uued alused suurepäraselt hakkama.

Selleks on need ka ehitatud.

MIF-02 Holmen Taani ettevõttes Tuco Marine Group ehitatud kiire patrullkaater MIF-02 Holmen kuulub seeriasse C-Guard, mis kavandati eelkõige jõustruktuuride suuremaid vajadusi ja kõrgemaid nõudmisi silmas pidades.

Kaater on valmistatud süsinikkiust, mis teeb selle teistest samade näitajatega alustest üle neljakümne protsendi kergemaks. Seetõttu on ka kaatri kütusekulu ning CO2 emissioon kordades väiksemad.

SÕJAR AUD

Tehnilised andmed: Veeväljasurve: erinev Pikkus: 10,5 meetrit Laius: 3,4 meetrit Süvis: 0,7 meetrit Jõuallikas: 2 x 300 hj Cummins turbodiiselmootor Kiirus: 25 sõlme Meeskond: 2 Relvastus: puudub

KARRI KAAS

Taani firmas Tuco valmistatud kaatrid kuuluvad seeriasse C-Guard, mis konstrueeriti eelkõige piirivalve vajadusi järgides. Ometi jäid alused silma just Marinehjemmeværnetile, kes lasi need enda tarbeks ümber kohendada.

Sellest hoolimata säilitati teatud osa kaatrite esialgsetest funktsioonidest, mistõttu saab neid edukalt kasutada ka pääste- ja keskkonnakaitsetöödel või hätta sattunud väiksemate laevade pukseerimisel. „Kuna tegemist on väiksema alusega, siis tõenäoliselt kasutame seda korravalvet ning mereohutust puudutavate ülesannete täitmisel nagu turvavarustuse ja juhtimisõiguse kontrollimine, joobes juhtide püüdmine ning mitmesugused inspekteerimisreidid,“ hindas Holm aluse kasutusvõimalusi, mida pole sugugi vähe.

OLE BO JENSEN

Väike aga kiire

7 | 2016

55

Mälestusi Tartumaa manöövritelt Neljal järjestikusel nädalavahetusel läbi viidud Lõuna-Eesti malevate suurõppuse Sibul 2016 tuules on paslik meenutada Kaitse Kodu! arhiivi vahendusel, kuidas korraldati manöövreid samas kandis 1926. aasta sügisel.

KK! ARHIIV

AJALUGU

Autor: J. J.

Noh, vihmavarjuga kaitseks paremini kui püssiga

56

7 | 2016

Asjalugu, või nagu manöövrite keeles öeldakse — olukord, oli lihtsalt järgmine, et Lõuna-Tartumaal ja PõhjaVõrumaal olid käes kõige kaunimad sügispäevad. Kergelt künklikul maastikul otse särasid mitmevärviliseks muutunud metsatukad, eredad toonid paeluvate üleminekutoonidega, mille vahele siin ja seal torkas terava kontrastina kuuskede ja mändade tume sünk rohelus. Nii värviküllased, täiuslikud oma järeleaimamatuses olid need vaatepildid sügismaastikul, et tahtmatult tulid meele need ametmehed teatritest, keda kutsutakse dekoraatoreiks ning kes teevad umbes samasuguseid värvilisi pilte fooniks tegevusele laval.

Kuid ka need Tartumaa maastikud said dekoratsiooniks suurele sündmusele. Tartumaa mehed peksid oma vilja, võtsid kartuleid ja tegid muid rahulikke sügisesi töid, aga seal, näe, tuleb teade, et „rohelised" saatnud dessandi maale Mehikoormas ja Räpinas, ning tahavad liikuda Tartu peale. Kui lugu on niivõrra tõsine, kas siis üldse maksab mõtelda oma igapäevase töö peale, enne kui rahu majas? Kui hädaoht on maal, siis ei ole aega kõhelda, vaid peab astuma välja, et puhastada maa võõrastest sissetulijaist. Ja oligi siis tõusmas üles kogu ümbruskond otsegu üks mees, et paisata rohelisi tagasi Räpinasse.

AJALUGU

KK! ARHIIV

Sellest loost oli varemalt mujalgi teada saadud ning seepärast ruttasid selle asja käiku vaatama ka mõned kaugemalt pärit uudishimulised. Üks neist oli nende ridade kirjutaja, kes nende sündmuste arenemisest siinkohal tõmbab mõned jooned.

Tartust välja sõites näis nagu oleks kogu maa liikvel. Alles linnast mitte väga kaugel möödusime rindele sõitvast patareist. Patarei sõitis linnast. Selles pole midagi imekspandavat, sest paremat kraami tuuakse ikka linnast. Ja sõjaolukorras on patarei esimesejärgu tarbeaine.

Kuid Võnnus tundus juba mitte küll veel püssirohu lõhna, kuid frondi lähedust. Seal olid mehed juba koos. Uuem aeg lihtsustab kõik, nii ka sõjateed. Eks Võnnu mehed ole ennemgi käinud sõjas, kuid siis läks tee ikka Tartu kaudu. Kuid nüüd muudkui oma kodust otse jala frondile. Kohapealne korraldus tähendab seda, et ei tule enam minna Võnnust Mehikoormasse või Räpinasse Tartu kaudu. Oli kohal ka kaks koormat naiskaitseliitlasi. Vist olid nad juba kaua istunud vankritel, näod ootamisest tüdinenud. Vaadates neid tuli meele vana eestlaste ütelus: Ei ole enam vana aeg...

Kerge pilvitus, uduta õline, madal, õõtsus üle taeva. Kuskilt tõusis öökorterilt lendu kureparv, hääldades oma tuttavat reisiviit. Lendasid õige madalalt. Tuli meele see väike Prantsusmaa linn — Tarascone — kus asusid omal ajal nii vahvad kütid, et rändlindude parved tüürisid kaugelt mööda sellest linnast niipea, kui nende ninamees kisendas üle parve selle hädaohtliku linna nime.

Võndlasi kured ei kartnud, kuid nähes meeste tõsist ja kindlat ettevalmistust võis julgesti uskuda, et nende meeste kuulide alla ärgu küll parem tulgu Peipsilt ükski dessant.

Järgmises paigas — Ahjas — oli samasugune sõjalaager. Koos suur hulk ratsanikke, jalgrattureid, kuulipildujarühm ja püssimehi. Varsti jõuab kohale ka kaitseliidu ülem kolonel J. Roska. Pärast lühikest tervitust seletati malevlastele tekkinud olukorda ja nende ülesannet selles.

Sealsed malevlased näisid olevat enamasti kõik juba vanad sõjamehed, seletus kohe arusaadav, isegi noorematele.

Ole minister või abi, siit ei pääse keegi läbi

kas kuulipilduja asetamisel on oldud küllalt asjatundlik. Tekib kas või Tekib vaielus vaielus kaitseliidu ülema ja kuulipilduja esimese numbri vahel. Viimane kaitseliidu ülema ei taha sugugi olla nõus sellega, et ja kuulipilduja tema poolt valitud koht pole kõige parem. Kui talle see siiski selgeks esimese numbri tehakse, toob mees välja oma kõige vahel. Viimane ei vägevama ja etteteadmata trumbi: „0le viis aastat too masina pääl ollu taha sugugi olla ja ole ei üttegi är andnu, mis siss siin nõus sellega, et pellädä!"

Muidugi ei jää see mees oma tema poolt valitud „masinaga" millalgi hätta, selles võib koht pole kõige olla kindel.

Siit edasi minnes on juba äge parem. lahingtegevus. Rohelised suruvad nõrkadele siniste eelvägedele kõvasti peale, viimased taganevad Kuld Rasina ümbruses oli lugu korralikult, katsudes oma lahingjuba üpris tõsine. Jõel sillad ja korras taganemisega võita aega pea paadid elavad üle viimseid tunde — saabuvatele peajõududele. Ahelikud vaenlase liginemisel tunnistatakse liiguvad üle laiade põldude, püsside nad hävitatuiks. Igalpool juba väljas pragin pole sugugi harvem kui tõsivahisalgad. Kuski künka otsas valses lahingus. Siit ja sealt kärgatavad vab kuulipilduja. Möödasõitval kaitkuulipildujad... seliidu ülemal tekib huvitus vaadata, Oh seda verevalamist!

7 | 2016

57

AJALUGU 58

7 | 2016

Appi! Ei saa edasi ega tagasi…

KK! ARHIIV

Roheliste poolel on siiski märgata märksa rohkem asjalikkust kui siniste juures. Juba sellegi pärast, et need Alatskivi ja Kodavere mehed tegutsesid võõral maastikul, kaugelt tulek juba annud asjale rohkem tõsidust. Nad tundsid end seal vist osalt ka nagu võõra rahvana, sest Kodavere murrak erineb kaunis tunduvalt päris Tartu murrakust. Nende olekust ja tegutsemislaadist tundus, nagu täidaksid nad tõesti mingit tõsist ülesannet, kuna siniste poolel valitses palju kergem meeleolu.

Järgnes pikk sõit Räpina kaudu Kauksisse, kus kohtasime jällegi rohelisi. Need olid juba Räpina malevkonna osad. Vaenlase seisukohtadest on mehed täielikus teadmatuses, seepärast oli käimas hoolas luuretegevus. Tuli jällegi selgitada meestele üldolukorda, et igamees teaks, miks, kuidas ja kuhu. Õhtu tulles jõudsime uuesti siniste juure Kärsa kõrtsi juures. No seal oli juba täieline sõjalaager, edasitagasi siblivate malevlastega ja pika vooriga. Mehed valmis minema igale poole, ootavad korraldusi. See tuletas juba täiesti meele vabadussõjapäevi. Samuti suur küüdivoor, hobuste juhtideks vanad mehed või naised. Samuti sõjameestel väga mitmekesine riidevarustus, samuti koos mehed igast vanadusest, noortest õppuritest pikkades sõjavaevades vananenud sõduriteni. Ent nende hulgas tegutsevad ja korraldavad palavikuliselt juhid.

Kuid samasugust pilti võis pakkuda ka muististe eestlaste sõjalaager. Samuti kogunemine küladest suurematesse kogumispaikadesse, samuti suur hobustevoor, samuti mitmet moodi riietatud mehed, kuid ka samane iha võita ja kaitsta kõike, mis oma. Niiviisi siis vist vanastigi koguneti, kui alustati pikka sõjaretki lätlaste maale või Riia vastu, missuguste sõjakäikude kohta Läti Hindreku kroonika lehekülgedelt leiame väga tihtigi sõnumeid, mis pandud kirja umbes järgmises stiilis: Sel ja sel kuupäeval pärast selle ja selle pühamehe päeva tungisid sakalased, ugalased ja otepäälased suurte jõududega lätlaste maale.

Röövisid ja põletasid kaks või kolm nädalat, tapsid maha nii mõnegi püha ja vaga isa või kalli orduvenna või püha Maarja sulase kristliku ja jumalakartliku munga ja pöörsid nii suure saagiga koju tagasi...

Moisekatsi mõisasse kogunesid ööks kõik need, kes ei olnud ei sinised ega rohelised, kuid kes siiski kuulusid selle sõja juure. Rõõmustava külalisena jõudis sinna ka 2. diviisi ülem kindral E. Põdder, see vabadussõja kangelane, kelle ümber sõjapäevist tekkinud palju legende, mis vist niipea ei väsi rändamast suust suhu meie kaitsevägede ridades. Mõis ise polnud veel kummagi käes, oli kahe tule vahel. Kumbki pool oletas asuvat seal vastaspoolt, seepärast käis mõisa ümbruses luuretegevus mõlemalt poolt. Keskööl juba usaldasid poolte ratsaluurajad sõita mõisasse ning kõlavat kabjaplaginat kuuldus siis tihti mõisa kividega sillutatud õuel. Tormasid

Rohelisel poolel oli elada üle väga erutav lugu. Juba mitu tundi oli kadunud nende ratsasalga juht, kapten Matiesen.

sisse noored ratsakaitseliitlased oma väledatel hobustel, pärides elanikkudelt, kas pole nähtud vaenlasi.

Mõnd juhuslikku teadet saades sõideti kiiresti edasi. Mõlemate poolte luurajaid sattus ka vangi vastaste kätte. Rohelisel poolel oli elada üle väga erutav lugu. Juba mitu tundi oli kadunud nende ratsasalga juht, kapten Matiesen. Oletati vangilangemist ning arutati võimalusi, kuidas ja missugusel hinnal teda vastaspoolelt osta välja. Ent asi lahenes seega, et kapten Matiesen äkki ilmus tagasi.

Oli ilus soe öö Moisekatsis. Septembrine täiskuusära sulas maast tõusvasse kergesse halli uttu, jättes puudele ja majadele nagu kerge, jõulupakase härmatise. Vaikne oli ilm ning sellest vaikusest kuuldusid teravasti kauged ja lähedased püssipaugud, kus vastaspooled puutusid kokku. Hommikul võtsid rohelised mõisa oma alla.

Mõisa avar õu stiilsete hoonete vahel oli nüüd suur askeldav pesa.

Sinna ilmusid roheliste väljaköögid, moonavoorid, kompaniid aga asusid peatamatult mõisa-eelsetele positsioonidele, sest oodati juba sinise pealetungi. Siniste tulekut võis oodata iga silmapilk, seepärast oli ahelikkudes kaunis ärev ootamine.

Ainsad, kes end ei lasknud sõjatege-

tahavad kaitsta kõik, kuid see nõuab ka oskusi. Seepärast siis oli väga vajaline see „treening" omavahel.

Poolte tegevuse selgitamise ja kõnede ajal võis saada üldpildi õppustest osavõtjatest. Ja see oli midagi mõjuvat. Kes seal kõik koos ei olnud! Oli kohal 2. diviisi ülem kindral E. Põdder, kelle nimi juba tuletab meele Põhja-Latvija vabastamise ja Landeswehri löömise suuri päevi. Kaitseliidu juhtide kogu oli eriti tähelepandav. Nii mõnedki tuntumad kangelased meie kuulsusrikkamatest löögiosadest ja vahvatest rügementidest olid nüüd kohal

kaitseliidu juhtidena, nii Kuperjanovi partisaanide rügemendi mõni mälestatavam nimi, samu skoutsrügemendistki, soomusrongidelt ja teistest väeosadest, kellel kõigil seljataga vabadussõja kuulsusrikkad teod. Ning nende juhtide hool tagab kaitseliidu arenemisele suure edu.

Kuid ka nooremad juhid ja malevlased on enamjaolt teinud kaasa vabadussõja rasked heitlused. Siin saadi jällegi kokku endiste kaaslastega, kellega koos jagatud sõjaelu raskusi.

Siin kohtasid malevlased uuesti omi endisi juhte vabadussõjast, oli nii mõnigi huvitav jällenägemine üle hulga aja. Siin ja seal räägiti vastamisi sõjamälestusi, mis on veel ikkagi kõneaineks, kui juhtuvad kokku vanad veteraanid. Kuid nooremad malevlased, need, kelle aastad olid siis veel vähesed sõdurieluks, need omandavad palju sellest õhkkonnast, omandavad seda vaimu, mis vabadussõja päevil ühendus rahva murdmatuks jõuks, ning neistki ei saa halvemaid sõdureid. Kaitseliidus elab edasi meie vabadussõjaaegne kaitseinnustus ning nii see ei kao meie rahva südamest.

Peale rasket tööd! Tosin vaenlast maha notitud, sama palju vangi võetud – nüüd võib natuke keha kinnitada ja loorberitel puhata!

AJALUGU

Vaikne oli ilm ning sellest vaikusest kuuldusid teravasti kauged ja lähedased püssipaugud, kus vastaspooled puutusid kokku.

KK! ARHIIV

vusest segada, olid naiskaitseliitlased mõisa õuel supikatelde ümber, tegutsedes hoolega, et ei juhtuks midagi sarnast, nagu siis, kui „Jüri tuli müüritöölt ..." Umbes nii, nagu see pildil näha.

Sinised aga viibisid. Tegid vist maastiku iseloomust tingitud jõudude ümberpaigutusi. Ent „roheliste“ pilgud väsisid silmitsemast üle laia heinamaa asuvat vastaspoolist metsa. Seda enam, et laskus maha tihe udu, mis tuulepuhangute järele oli kord tihedam, kord hõredam. Vist kordasid Alatskivi mehed Alatskivi poolt pärit olevat ohkamist: „Kui seda udu ees ei oleks ..."

Kuid siis algas see. Esiteks tungis siniste parem tiib mõisa kõrval asuva järveni, kuid siis ilmusid äkki metsadest siniste jõud kui pilved.

Püsside ragin muutus valjuks.

Siniste poolel on näha ratsaosade liikumist metsatukkade vahel.

Roheliste poolt tihe tuli. Seal aga juba kärgatavad siniste kahurid, fugaasid lõhkevad otse roheliste aheliku ees. Ent siniste ahelikud tihenevad. Otsegu võimas laine ilmusid nad vastas-asuvast metsast ning peatamatu hooga tormasid roheliste seisukohtade poole.

Püssiragina närvilisele muusikale löövad kahurmürtsud võimsat takti.

Mida lähemale jõuavad sinised, seda ägedamaks muutub vastastikkune laskmine. Kuski karjutakse sadadest suudest hurraa! — vist juba täägivõitluse ulatuses. Roheliste „mäng on läbi“. Süüdatakse suitsutõkked, mis loovad läbi-nägematu müüri vastaste poolte vahele, mille varjus rohelised algavad kiiret taganemist.

Suitsukattest kõrgemale ulatavad vaid manöövrite üldjuhatuse signaalraketid, rohelised ja punased, mis tähendavad sõjategevuse lõppu.

Kuid see ei taha kergesti lõppeda.

Mehed on tulnud kauge maa tagant, juba ligikaudu ööpäeva hiilinud mööda teid ja metsi ettevalmistuseks lahingule, seepärast tunnevad end olevat nagu õigustatudsaama kestvamat lahingulõbu. Lõpuks kogutakse siiski üheskoos Moisekatsi mõisasse. „Vaen" on kadunud poolte vahelt.

Räpina, Alatskivi ja Moisekatsi mehed on tuntud üle maa väga mõistlikkude meestena, kuidas siis võib nende vastu vaenu olla. Ning kodu

7 | 2016

59

Leia Kaitse Kodu!

Interneti kaudu Usute või mitte, kuid Kaitse Kodu! toimetuselt on aastate jooksul korduvalt uuritud, miks on ajakiri nii raskesti kättesaadav. Sellest küsimusest ajendatuna otsustasime näidata, et tegelikult see nii ei ole. Võimalusi ajakirja lugeda on mitmeid.

Kaitseliidu häälekandja Kaitse Kodu! ilmub kaheksa korda aastas, iga numbri trükiarv on üle seitsme tuhande eksemplari. Kuigi arvestatav osa ajakirjadest jõuab kaitseliitlasteni malevate kaudu, kasutab suurem osa lugejaid Kaitse Kodu! sisuni jõudmiseks hoopis teisi kanaleid.

ÕPETUS

KK!

Loe ajakirja veebis Kirjuta oma veebilehitseja aadressiribale www.issuu.com ning juba avanebki sinu silmade ees ajakirjade tasuta avaldamise ja lugemise elektrooniline keskkond.

Seal kirjuta otsingusse „Kaitse Kodu!“ ning oled jõudnud kohta, kus saad ajakirja veebis lugeda ja loomulikult ka populaarsetes sotsiaalmeediakanalites jagada.

Ajakirjani veebis juhatab sind ka Kaitseliidu koduleht www.kaitseliit.ee, mille paremas servas asuvas menüüribas on ikoon „Kaitse Kodu!“. Sellele klikkides jõuad samuti kohta, kus saad ajakirja veebis lugeda.

Enam-vähem sama tulemuse annab kodulehesisene otsing. Otsides Kaitseliidu kodulehelt Kaitse Kodu! ajakirja, leiad lisaks värskele numbrile veel palju huvitavat.

Näiteks tee Kaitse Kodu! arhiivi ja sotsiaalmeediasse.

60

7 | 2016

Telli ajakiri koju Kõige lihtsam viis, kuidas olla Kaitse Kodu! abiga kursis kaitseliitlaste tegemistega üle kogu Eesti, on tellida ajakiri endale koju.

Selleks mine Omniva kodulehele aadressil www.omniva. ee ning klõpsa vasakul serval asuvas menüüs ikoonil „Ajakirjandus“. Avanenud lehel vajuta nupule „Telli ajakirjandust“, mis viib sind Omniva ajakirjade tellimiskeskkonda.

Seal kirjuta otsingusse „Kaitse Kodu!“ ning oledki jõudnud kohta, kus saad ajakirja endale koju tellida! Aastatellimus maksab alla kolme euro.

Sotsiaalmeedias

ÕPETUS

Nagu tänasele päevale kohane, pääsed ajakirjani ka mitme sotsiaalmeediakanali kaudu. Kaitse Kodu!

Facebooki-leheni jõuad otsinguga kodulehelt või aadressilt www. facebook.com/kaitsekodu/. Sealt saad peale muu ajakirja puudutava info näha ka materjali, mis paberile lihtsalt ei mahu, näiteks õppuste pilte ja videoid. Pane „like“ ja ole kursis.

Kõik Kaitse Kodu! videod on üleval ka Youtube’is aadressil www.youtube.com/user/isamaaeest. Kasutada võid ka lehe enda otsingumootorit märksõnaga „Kaitseliit“.

Kui tahad Kaitseliidu Youtube’i kanalil toimuvaga pidevalt kursis olla, siis tasub see endale tellida. Gmaili kasutajad saavad seda teha, klikates lehe paremas servas asuvale nupule „Subscribe“.

7 | 2016

61

NAISKODUK AITSE

Võistlemine Soomes pakub suure asja ärategemise tunnet Soomes võistlemas käinud Järva ringkonna RoosnaAlliku jaoskonna naiskodukaitsjad tunnistasid, et võistlemine välismaal sisaldab lisaks tavapärasele võistluspingele ja enese proovilepanemisele ka uhkustunnet, mis kaasneb teadmisega, et esindad Eestimaad.

Tekst: TAIVE SAAR

62

7 | 2016

Kristlin Kõrgesaar, Kerlin Tealane, Siret Niinepuu ja Maie Mäe panid oma võimed proovile Soomes Reserviläisurheiluliitto korraldataval võistlusel Syysjotos. Läbides ainsa naiskonnana reede õhtust pühapäeva lõunani kestnud võistluse, saavutasid Järvamaa noored naised 22. koha, seljatades neli mehist võistkonda.

Et üldse piiri taha võistlema pääseda, oli esmalt vaja kiiret reageerimist. Nimelt jäi Kaitseliidu Järva maleval aasta tagasi ühe võistkonna koht Soome võistlusele vabaks ja mehed pakkusid osalemisvõimalust naiskodukaitsjatele. Nagu ootamatutes olukordades ikka, oli võistkonna kokkupanemiseks aega napid kolm tundi. Naised organiseerusid kiiresti ja sattusidki nii 2015. aasta septembris esimest korda Soome Jotose võistlusele. Kui esimesel aastal, vaatamata tõsisele suhtumisele, suures osas siiski kohaneti võõral maal võistlemisega, siis tänavu oli võistkond juba aastapäevad teadlik piiri taga võistlemise võimalusest ning astus võistlustulle sihikindlamalt. „Vastupidavus oli parem kui varem,“ sõnas Kristlin Kõrgesaar võistlusele tagasi vaadates. „Esimene kord olin kogu aeg teiste sabas, seekord oli endal hea tunne liikuda.“ Tüdrukud on kahe Soome võistluse vahele jäänud ajal trenni teinud: nii

omal käel joostes ja treeningsaalides harjutades kui ka meeskonnana Eesti võistlustel kaasa lüües. Samas tõdesid naised, et sel korral lasti Soomes võistlejatel rohkem puhata ning võistkond olid tsiviilriietuses (Soome seaduste nõuetest tulenevalt), mis aitas vastupidavusele kaasa.

Väiksema võistkonna suurem eelis Võistlus algas 5. augustil kell kuus õhtul Kajaanis asuva väeosa territooriumil rivistusega ning paari tunni pärast tuli liikuda rajale.

Ees ootas umbes kuuskümmend kilomeetrit seiklust läbi peaaegu kolmekümne kontrollpunkti ja postkastide.

Stardis saadi kätte esimese päeva kontrollpunktid, mis olid kaardile paigutatud ja sirge joonega ühendatud. Koordinaate polnud, orienteeruda tuli seega vaid kaardi järgi.

Ning kohe pärast starti ootas ees esimene kontrollpunkti ülesanne – aja peale läbida väikesele alale paigutatud viis punkti.

SIRET NIINEPUU

Maie Mäe (vasakul), Kerlin Tealane ja Kristlin Kõrgesaar uurivad kontrollpunktis ingliskeelseid küsimusi sotsiaalmeedias lubatud või keelatud tegevuste kohta

„Nagu mini-orienteerumine suure orienteerumise sees. Stardis anti meile selle ülesande kohta kaks kaarti, me oleks pidanud kohe mingi strateegia välja mõtlema. Näiteks, et kolm jooksevad koos asjadega ülesande finišisse ja üks võtab punktid ära, oleks kõvasti aega kokku hoidnud,“ arutles Kristlin kogemust, mis kohe esimesest punktist kaasa võeti.

Päeva teine kontrollpunkt oli takistusrada. Ehkki sellest punktist väljuti sinikate ja marraskil jalgadega, pidasid tüdrukud seda punkti üheks enim väljakutset pakkunuks. „See oli kõige ägedam punkt,“ õhkas Kerlin.

Jotosel on võistkonna liikmete arv määratud vahemikus 2–5 ja nii ongi rajal ka kahe liikmega võistkondi. „Ajaliselt on nad eelisseisus, sest on suur vahe, kas teha sooritust kahekesi või neljakesi. Aega kulub väikesel meeskonnal vähem,“ selgitas Maie, miks Järva naistel läks takistusraja läbimiseks paarkümmend minutit, kui mõned võistkonnad läbisid selle viie minutiga.

Edasi ootas ees orienteerumine maastikul. Kuna vastutegevust ei

olnud (mullu kahe kontrollpunkti vahel oli), siis liiguti peamiselt mööda radu. Eelmisest aastast teavad tüdrukud, et metsas liikuda ongi Soomes ohtlikum kui Eestis. „Näiliselt on metsaalune justkui samblaga kaetud, aga tegelikult on seal väga kivine ja kaljune maastik. See tähendab, et sambla all võib olla tühimik, kuhu jalg puusani sisse vajub, või hoopis loksuv vesi, mis on kaljulõhesse kinni jäänud,“ selgitas Siret.

Naised kinnitasid, et olid rajal kogu aeg heas tujus, palju oli naeru, nalja ja lõkerdamist. Nii on mõnusam raskusi taluda, olid nad ühel meelel. Imetleti ka loodusvaateid. „Me ütlesime ka kohtunikele ikka, et teil on nii ilusad vaated, ja siis nad olid jälle rõõmsamad. Aga ilmselt me selle eest punkte juurde ei saanud,“ kirjeldas Kristlin, kuidas tüdrukute hea tuju ka kohtunikeni jõudis. „Nad olid väga objektiivsed, suhtusid meisse samaväärselt kui soomlastesse ja meestesse,“ kinnitas ka Maie.

Paaris kohas tuli tüdrukutel vastu võtta ka nulltulemus. Näiteks

relvade kokku-lahtivõtmise punktis.

Tüdrukud jagati paaridesse. Esimene paar pidi relva lahti võtma ja teine paar kokku panema. „Kui näed seda relva ikka esimest korda elus, siis ei oska sellele kuidagi läheneda,“ naeris Siret. Ehkki nad proovisid.

Itsitasid ja katsetasid. „Väänasime neid relvi igatepidi ja kangutasime kõiki detaile. Soome kohtunikud vaid vangutasid murelikult pead, aga ei pidurdanud meid. Paar tükki saime ikka kätte ka,“ lõkerdas Kristlin. Kuid tulemuseks ikkagi 0 punkti.

Kuid kohe tahavad Järvamaa naised kiita asjaolu, et iga soorituse järel näidati neile ette ideaalne sooritus. Seega kontrollpunktist lahkudes juba teati, mis läks valesti ja kuidas järgmine kord samas olukorras paremini käituda. „See on parim viis õppimiseks,“ kinnitas Maie.

Siret oletas, et osaliselt võis ülesannete lahendamisel saada takistuseks ka keel. Ehkki korraldajad olid pingutanud, kõik ülesanded olid dubleeritud inglise keelde (kuigi ainsad välisvõistkonnad olid Eestist) ja võistkonnal lubati tutvuda mõle7 | 2016

63

NAISKODUK AITSE

Anneke ja ära jäänud kontrollpunktid Järgmise päeva hommiku esimene ülesanne oli laskmine. „Kaks laskmist, automaadiga ja püstoliga.

Automaadi nime me ei tea, aga väga mugav oli lasta. Lamades 150 meetri pealt. Laskmine oli tiheduse peale ja meil läks täitsa hästi,“ vuristas Kerlin.

Kaasas taas kaart selle päeva kontrollpunktidega, asuti rännakule. Korraldajad olid tolle päeva ajagraafi kus ilmselt midagi valesti arvestanud, sest võistkonnad jõudsid luureülesande punkti kaks tundi ettenähtust hiljem. Kõik võistkonnad. Korraldajad tegid kiire otsuse – selle päeva kaks viimast kontrollpunkti jäeti lihtsalt ära, et aega tagasi võita. Sellekohane info anti ka võistkondadele teada ja kõik olid rahul. Selline punktide ärajätmise 64

7 | 2016

TAIVE SAAR

ma juhendiga, on ikkagi võimalik, et osa infot läks kaotsi.

Näiteks tekkis kommunikatsiooniprobleem raadioside ülesandes, kus tuli luua traatside. Sooritus oli jälle aja peale. Tüdrukud soovisid ülesandega minna lõpuni ehk ka reaalselt telefoniga ühendust saada, pusisid tükk aega, kuni kohtunikud taipasid, mida nad üritavad, ning ütlesid siis, et seda ei pea tegema ega saagi teha, sest seadme aku on tühi. Aga pusimisele oli juba tükk aega kulunud.

Kohtunike tööst rääkides olid tüdrukud veel rahul asjaoluga, et kui aeg ülesande sooritamiseks hakkas lõppema, siis palusid kohtunikud edasi jutustada, mida nad oleksid veel teinud, kui aeg ei oleks piiranud, ja nii oli võimalik teenida mõni lisapunkt teadmise eest.

Omapäraseks peeti seda, et varustuse kontrollis tunti huvi vaid võistkonna ühisvarustuse vastu, individuaalse varustuse olemasolu ei hinnatud. Küll tuli ühes või teises punktis kasutada ülesande sooritamiseks varustuse elemente. Eks see oli siis kaudne kontroll: kui poleks olnud eset kaasas, oleks ülesande sooritus olnud võimatu.

Esimesel õhtul jõudsid tüdrukud ööbimispaika suhteliselt hilja, kella poole kaheteistkümne paiku öösel.

Kuna aga Kajaani linn asub nii kaugel põhjas, olid seal augustiööd nagu meil jaanipäeva ajal. Kottpimedat aega peaaegu ei olnudki.

Orienteerumine Põhja-Soome metsades tähendas peamiselt liikumist mööda teid, sest vastutegevust sel võistlusel ei olnud

NAISKODUK AITSE

SIRET NIINEPUU

komme pidi olema naabrite juures Omapäraseks peeti seda, et varustuse tavapärane. kontrollis tunti huvi vaid võistkonna Eesti naised olid harjunud Eesti võistluste kommetega, kus ajagraaühisvarustuse vastu, individuaalse fi kusse tagasi pääsemine on võistvarustuse olemasolu ei hinnatud. konna enda mure, ja nii nad sitkete Järva naistena pingutasid, jõudsid ka eelviimasesse punkti ning, koos veel paari võistkonnaga, tegid ka palju. Uuel hommikul anti kätte siis tuli vaid tänada, et me seda selle läbi. Kuid siis anti neile teada, enne ei teadnud, sest ma ei oleks et tulemus on tühistatud, sest teised uued kaardid uute kontrollpunktijulgenud muidu vette minna,“ tõdes sinna ei tule, ja paluti neilgi otse öö- dega ja võistluse viimane päev võis alata.

Siret. „Minu jaoks oli see ujumine bimispaika orienteeruda ja viimane suur eneseületus,“ lisas ta. punkt unustada.

Ujumine tehtud, ootas ees veel Kogemus, millest ei saa Teisel päeval läks tüdrukutel paarikilomeetrine matk võistluse fikõige paremini esmaabipunktis, kus loobuda nišisse. Naerdes ja õnnelikena tulid teeniti välja maksimumpunktid. La- Päeva naelaks oli ujumine pärast nad metsast ning kohtusid esindajalõpujooksu. „Ujumine – see oli äge,“ hendada tuli kaks ülesannet – siduga. „Seltskond peab olema hea – ikka õhkas Kerlin ning Siret ja Kristlin da noahaav ning elustada Annekese ja endiselt, sest ollakse päris pingenukku. Nukk oli moodsam versioon, hüüdsid seepeale nagu ühest suust: „Ei olnud!“ Soomes antakse võistkon- lises olukorras, nagu eksamil, ja kui mille andurid andsid sinu tegevuse dadel tihti valida. Ujud koos riiete ja ka omavahel jageleda, siis ei suuda kohta teavet ning hääl aparaadis seda teha,“ ütles Kristlin lõpetuseks. varustusega – saad 10 punkti, ujud juhendas, mismoodi peaksid edasi Kõik neli tüdrukut kinnitasid, et ilma varustuseta – saad 8 punkti, lätegutsema ja kõige lõpus ka kinnihed jala ümber järve – saad 2 punkti. soovivad järgmine kord jälle osaleda tas, kas olid nuku elule päästnud.

– targemana, kogenumana ja eneseTüdrukud olid pikalt vaielnud, kas „Kuulasime masina sõna ja saime kindlamana. Välisvõistlusel osajalutada või ujuda. Lõpuks otsustati 10 punkti,“ kiitis Kerlin. „Kui nukk lemine annab palju juurde, õpetab olla vaprad ja võtta see 40 meetrit nii-öelda ärkas, siis elasime talle kokku hoidma ja hakkama saama ka ujumist ette. rõõmuga kaasa,“ selgitas Kristlin, täiesti võõrastes tingimustes. Sellest „Kui me pärast kuulsime, et tegekuidas nad taas nii enda kui ka kohkogemusest ei taha nad loobuda. mist oli 38 meetrit sügava järvega, tunike tuju üleval hoidsid.

Esimest korda võistlusel osalenud Selline sirge jätkub Kerlinile jäi eredalt meelde ka luusama pikalt teispool reülesanne, kus poole tunni jooksul fotoaparaati. Eesti tüdrukutele piisavalt tuli läheneda „vaenlase“ hõivatud haruldane teekond, alale ja panna kirja kõik, mis silma et selle jäädvustamise nimel võistlemisse jäi. „See oli lahe, ma nägin seda väike paus teha, peapunkti ühel ööl isegi unes. Kui ma tuda ja pildistada juba ühe relva avastasin, siis tuli adrenaliin peale ja roomasin edasi, mõtlemata, mis see kaasa toob,“ kirjeldas Kerlin.

Kuna kaks kontrollpunkti päeva lõpust tühistati, jõudsid kõik võistkonnad ööbimispaika juba kella kaheksa paiku. Vastupidi esimesele õhtule oli nüüd vaba kord. Kõik võisid kõigiga lobiseda ja kellel sattus taskus olema sularaha, said Sõdurikodust isegi süüa-juua ja kohvi osta.

Et aga võistkonnad end liialt mugavalt ei tunneks, anti ülesandeks ühe ööga valmis voolida puulusikas.

Põhiraskuse selle ülesande sooritamisel võttis enda kanda Kerlin. „Nii kahju, et me sellest pilti ei teinud, sest see sai nii ilus,“ õhkas Maie ja teised jagasid ta mõtet. Öösel tibutama hakanud vihm ajas tüdrukud varakult telki ja nii tuligi välja, et magati peaaegu kaheksa tundi jutti, mida ühe militaarvõistluse kohta on ikka haruldaselt 7 | 2016

65

Järva naised taaslõid Roosna-Alliku jaoskonna Kui ühes jaoskonnas on üle 50 liikme ja selle liikmed elavad seitsmes Järvamaa vallas, on aeg küps jagunemiseks.

66

Nii tegigi Järva ringkonna esinaine ja Koeru jaoskonna tegevliige Kirsika Ilmjärv Koeru jaoskonna üldkoosolekul 6. veebruaril ettepaneku mõelda uue jaoskonna loomisele.

Mõttest haaras kohe kinni kümme naist, kes elavad Koerust kaugemal, ja juba selsamal veebruarikuu päeval jäid nad pärast üldkoosolekut pooleks tunniks istuma, et panna paika plaan, kuidas jaoskonna loomine ellu viia.

Kirsika Ilmjärv rõhutas jagunemise peamise väärtusena organisatsiooni laienemise võimalust. „Kui katame maakonda laiemalt, on ka liituvaid naisi rohkem ja tegevus laialdasem,“ selgitas Kirsika Ilmjärv ja lisas, et samamoodi võiks Türi jaoskond laieneda Imavere suunas.

19. märtsi õhtul võtsid üksteist Järvamaa naiskodukaitsjat kodust kaasa küpsetatud koogi, kutsusid kampa Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaise Kirsika Ilmjärve ja instruktori Taive Saare ning kogunesid Roosna-Alliku rahvamajja, et pidada maha Roosna-Alliku jaoskonna asutamise koosolek. Kõik kirjutasid alla ettepanekule jaoskond taasasutada.

Kolm päeva hiljem otsustas Järva ringkonna juhatus, et on uue jaoskonna asutamisega nõus, ja kohe järgmisel päeval, 22. märtsil, kinnitas Naiskodukaitse esinaise kohuseid täitev Ave Proos RoosnaAlliku jaoskonna loomise käskkirja.

Jaoskonnast sai 25.11.1927 asutatud Roosna-Alliku jaoskonna õigusjärglane. Nädala pärast oli ilmunud ka käskkiri, mis kinnitas, et 11 naiskodukaitsjat on Koeru jaoskonnast üle viidud uude jaoskonda.

7 | 2016

ERAKOGU

NAISKODUK AITSE

Tekst: TAIVE SAAR

Kristlin Kõrgesaar valiti Järva ringkonna kõige uuema, Roosna-Alliku jaoskonna esinaiseks ja sellega seoses on tal au lõigata lahti peotort

Nüüd algas kibekiire ettevalmistus uue jaoskonna esimese üldkoosoleku korraldamiseks ning 27. aprillil toimunud üldkoosolekust sai suursündmus, mida tulid uudistama Naiskodukaitse esinaise ülesannetes Ave Proos, Järvamaa maavanem Alo Aasma, Järva maleva staabiülem kapten Janek Männik, Roosna-Alliku üksikkompanii pealik ja aasta kaitseliitlane Aare Kabel ja paljud teised. Nende hulgas oli ka Roosna-Alliku abivallavanem Anni Alev, kes tegi lisaks valla saadetud kingitusele uuele jaoskonnale ka väga isikliku kingituse ehk andis kõigi ees ja uhkustundega uue

Kui katame maakonda laiemalt, on ka liituvaid naisi rohkem.

jaoskonna äsja valitud esinaisele üle oma sooviavalduse Naiskodukaitsega liitumiseks. Õhtu lõppes ühise tordisöömisega ja kuu aega hiljem sai Anni Alevist naiskodukaitsja.

Ehkki uue jaoskonna nimi valiti territoriaalsel põhimõttel ja ajaloolist järjepidevust väärtustades, võiks jaoskonda nimetada ka spordijaoskonnaks. Just Roosna-Alliku jaoskonna naised löövad kõige rohkem kaasa mitmesugustes sportlikes tegemistes. Nii võis neid kogu suve jooksul kohata Järva ringkonna suvisel rännakul ja spordivõistlustel.

Roosna-Alliku tüdrukud osalesid ka Soomes Jotose-nimelisel militaarsportlikul patrullvõistlusel. Ning peamiselt selle jaoskonna naistest koosnes Järva ringkonna esindus Naiskodukaitse spordivõistlustel, kust tuldi koju üldarvestuse esimese kohaga.

Väike salaunistus on jaoskonna esinaisel ka. „Kuni oleme väikesed, püüame täita sajaprotsendiliselt kohustusi ehk kõik tasuvad liikmemaksu, kõik on aktiivsed ja kõik osalevad üldkoosolekul,“ lootis Kristlin Kõrgesaar.

UUDISED Võistluste hooaja lõpetamine

Tekst: TIINA LALL 20.–21. augustini toimusid Valgas Priimetsa koolis ning Pedeli jõe ümbruses kolmandad Naiskodukaitse vabariiklikud spordivõistlused.

Kahel päeval oli ilm ilus, nagu tellitud. Naiskodukaitsjad tõid päikese pilve tagant välja ja ajasid sügist meenutava ilma eemale. Selle kahe päeva jooksul oli naistel võimalus ennast proovile panna mitmetel aladel ja tundma õppida oma meeskonnaliikmete varjatud andeid – kes hiilgas tarkusega mälumängus, kes näitas oma osavust ja kiireid jalgu. Päeva lõpu vabakava ajal said kaugemalt tulijad tutvuda Valga linna ja selle vaatamisväärsustega. Mõni sai tunda äratundmisrõõmu, et oli üle pika aja taas lapsepõlve kodulinna jõudnud.

Osa võttis 14 ringkonda kogu Eestist. Võisteldi pendelteatejooksus, vibulaskmises, rahvastepallis, hoota kaugushüppes, granaadiviskes, mälumängus ja kontrollpunktidega teatevõistluses. Üldarvestuses saavutas esikoha ning viis koju rändkarika Järva ringkond koosseisus Maie Mäe, Maili Antons, Eve Sissas, Tiiu Väli, Birgit Sitska ja Jana Matvejeva (pildil). Teiseks tuli Valga ringkond ning kolmandaks Põlva ringkond.

Naiskodukaitse Valga ringkond tänab kõiki armsaid inimesi, kes spordivõistluste korraldamisele kaasa aitasid. Ning muidugi suur kummardus kõigile võistlejatele!

2016. aastal esindasid Alutaguse naiskodukaitsjad väärikalt oma ringkonda vabariiklikel võistlustel. Käidi koormusmatkal, meditsiini-, spordi- ja teistelgi võistlustel.

Võistluste aasta lõpetas adrenaliinirohke päev Aidu karjääris.

Koos Alutaguse naistega võtsid karjäärisafarist osa ka Saaremaa naiskodukaitsjad.

Tõestati, et kivi põleb ja vesi karjääris ei ole sinine. Pärast lühikest ja huvitavat sõitu karjääris suunduti ühiselt vee peale, nautima külma vett ja sooja sauna.

Tegus perepäev Avinurmes 20. augustil kell 11 kõlasid üle staadioni avasõnad Avinurme vallavanemalt Aivar Saarelalt ja Alutaguse ringkonna instruktorilt Elle Vinnilt ning oligi alanud Avinurme perepäev, mille eestvedajateks olid Alutaguse ringkonna Avinurme jaoskonna naiskodukaitsjad koos Kaitseliidu Avinurme malevkonna kaitseliitlastega ja mis sel aastal toimus juba kolmandat korda. Ürituse eesmärgiks oli tutvustada Kaitseliidu organisatsioone ja nende koostööpartnereid.

Naiskodukaitse tähistas Saaremaal aastapäeva Septembri alguses oli Kuressaares Naiskodukaitse 89. aastapäeva pidulik vastuvõtt, kus osales 170 naiskodukaitsjat ja külalist üle Eesti. „Naiskodukaitse aastapäeva tähistamine oli tänavu Saaremaa ringkonna õlul ja me oleme seda planeerides soovinud lisada vastuvõttu saaremaisust ning tutvustada kohalike esinejate abil natuke ka Saaremaad,“ rääkis Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna instruktor Piret Paomees.

Saaremaa ringkonda kuulub ligi 150 naist. Üle Eesti on organisatsioonil üle 2300 liikme.

NAISKODUK AITSE

Naiskodukaitsjad võtsid mõõtu osavuses ja teadmistes

ERAKOGU

Naiskodukaitse juhtide talgud Tartumaal Juuli lõpus kogunesid Tartumaale Rõngu valda, Naiskodukaitse juhtide laagrisse kokku 120 erineva tasandi juhti 15 ringkonnast, et arendada ennast ja oma organisatsiooni.

Kolme päeva jooksul toimusid erinevad seminarid, arutelud, töötoad ja mõttetalgud Naiskodukaitse päevakorralistel teemadel, samuti planeeriti järgmise aasta tegevusi. Laagrit külastas ka välisminister Marina Kaljurand, kellega arutleti julgeolekupoliitika teemadel.

7 | 2016

67

ANU ALLEKAND

Enne lahkumist ulatati uutele ja vanadele sõpradele käsi, et ühine sõprusring moodustada

NOORED

Avati hinnetevaba (suve)kool Suvi – ei mingit kooli ja koolitunde, vaid puhkus! Vähemalt nii tundub see olevat, kuid 90 noort koos juhendajatega arvasid teisiti ning kogunesid augusti lõpus kodutütarde ja noorkotkaste suvekooli Lääne-Virumaal asuvas Lammasmäe Puhkekeskuses.

Tekst: SIGRIT SÄINAS „Suvekooli idee sündis aastateks 2014–2020 Noorte Kotkaste ja Kodutütarde arengukava kirjutades. Kuna 2016. aasta oli nimetatud noorte kaasamise aastaks, tekkis idee korraldada üleriigiline noorte suvekool,“ selgitas Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm.

ANU ALLEKAND

Lisaks töisele arutelule said huvilised oma võimed proovile panna ka tuletõrjeolümpial

68

7 | 2016

Suvekooli sisule hakati mõtlema juba aasta varem ning Kodutütarde peavanema Angelika Narise sõnul andsid omavaheliste arutelude korraldamiseks tõuke noored ise. „Eelmisel aastal oli tublimate noorte preemiareis ja selle raames tegime ühe väikese arutelu, mis noortele

väga meeldis ning nad avaldasid soovi selliseid asju rohkem teha.“ Suvekooli direktoriteks kehastunud peavanemad viisid noortejuhtide abiga läbi arutelu nn maailmakohviku meetodil. Uuriti noorte seisukohti neljal teemal: noorte kotkaste ja kodutütarde organisatsioonide ühendamine, koolitusnõuete täitmine, noorteorganisatsioonide digiajastamine ja üleminek kaitseliitlaseks või naiskodukaitsjaks. „Noortele tuleb anda senisest enam võimalusi omavahel suhtlemiseks ning tuleb ka leida aeg neid kuulata. Nad näevad tihti asju teiselt servalt ning võivad meile teatud asjad selgemaks teha. Noored on nutikad ja leidlikud, nende mõtteid tuleb osata kuulata ja rakendada!“ rääkis Silver Tamm. „Saime teada kitsaskohad, mis vajavad praegusest rohkem tähelepanu,“ lisas peavanem.

Angelika Narise sõnul jättis suvekool talle väga toreda ja sooja tunde. „Lammasmäele kokku tulnud noored olid väga sõbralikud, heatahtlikud, asjalikud ja entusiastlikud. Selliste noortega on lausa lust koos tegutseda. Väga meeldis nende valmisolek organisatsiooni üle arutleda. Nad andsid piisavalt energiat ja inspiratsiooni, et teha igasuguseid asju

LISAINFO

Suvekooli arutelu tulemused Noorteorganisatsioonide ühendamine

7. 1. järgukatse ürituse korraldamist saab kooskõlastada gümnaasiumi praktilise tööga

Plussid 1. Kodutütred ja noorkotkad saavad rohkem aega koos veeta 2. Poisid, tüdrukud saavad üksteist aidata (asjade tõstmine, nõelumine) 3. Koos korraldatakse rohkem laagreid 4. Sooline võrdõiguslikkus 5. Koos on lõbusam ja toredam 6. Ühised huvid – rohkem mõtteid – edukam organisatsioon 7. Ühtsustunne suureneb 8. (Miinusest plussiks toodi ka punkt: Oleks vaja välja mõelda uued tõotused ja seadused, sest see on üks organisatsioon; sellel peaks olema mingisugune sooneutraalne vorm)

Miinused 1. Kodutütardel puudub erikatsete raamat 2. Kõikidel malevatel võiks olla ühesugused järgutestid (hindamine ühesugustel alustel) 3. Liiga formaalne, katsed ei põhine enamasti praktilistel oskustel, kuigi võiksid 4. Koolis peab niigi palju asju pähe õppima 5. Üks füüsiline test lisaks 6. Ilma järgukatseteta saab ka hästi hakkama 7. Koonduste mõte kaoks ära, kui järgukatseid ei oleks

Järkude ja erikatsete õppimine Plussid 1. Kõike õpitut saab praktikas kasutada 2. Arendab edasipüüdlikkust 3. Koondused (rühm saab kokku) 4. Vormi teeb uhkemaks (rohkem tärne) 5. Organisatsiooni kuulumine annab hea tunde 6. Eristab algajad liikmed aktiivsematest liikmetest

– kasvõi näiteks üheskoos jenkat tantsida.“ Kodutütarde peavanem lisas, et suvekooli direktori amet oli talle väga hea vaheldus, sest tavapäraselt ta ise enam väga üritusi ei korralda. Päevad olid intensiivsed, sest suhtlemist oli palju. Ja väga tore oli töötada värskes õhus. „Tore oli näha ja suhelda meie tulevikuga – noortega – ja tõdeda, et nii palju vahvaid inimesi on sirgumas,“ lisas ta. „Kui

Plussid 1. Varustus on tagatud 2. On tahe kaitsta oma kodumaad 3. Mitmekesised valikuvõimalused 4. Võimalus saada noortejuhiks 5. Sidemed üle Eesti (ühtsustunne ja sõpruskond) 6. Tagatud on transport, toit ja majutus 7. Noorkotkas ja kodutütar ei vaja soovitajat!

NOORED

Miinused 1. Tekib poiste ja tüdrukute vaheline konkurents 2. Oleks vaja välja mõelda uued tõotused, seadused, sest see on üks organisatsioon; sellel peaks olema mingisugune sooneutraalne vorm 3. Kui eraldi on, siis ei aja naised närvi (poistelt) 4. Traditsioonid muutuksid 5. Organisatsioon läheb liiga suureks 6. Üks peavanem jääb vähemaks 7. ORGANISATSIOONID võiksid olla eraldi, tegevused koos. KL ja NKK on ju ka eraldi. ÄRGE alahinnake naisi!

Üleminek Naiskodukaitsesse ja Kaitseliitu

Miinused 1. Napib teadmisi Naiskodukaitse ja Kaitseliidu võimalustest 2. Liikmemaks 3. Ajapuudus (töö, pere, kool) 4. Rohkem kohustusi 5. Varustuse kvaliteet ei pruugi olla kõige parem (üldiselt) 6. Kui kõik läheksid üle Naiskodukaitsesse või Kaitseliitu, siis ei oleks kedagi, kes tegeleks noorkotkaste ja kodutütardega 7. Aktiivselt liikmelt oodatakse liiga palju (vähe tähelepanu jääb passiivsete kaasamisele)

suvekooli direktori amet oleks täisajaga töökoht, siis kindlasti kandideeriksin sellele,“ kinnitas Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm.

Peavanemate sõnul on edaspidi plaanis ühendada kaks üritust – suvekool ja tublimate noorte reis –, ja korraldada neid üle aasta. „Kuna aga järgmine aasta on noortereisi aasta, siis toimubki noorte järgmine sedalaadi kokkusaamine aastal 2017,“ ütles Angelika Naris.

„Ning siis kaasame ühe noore asemel 3–4 noort,“ täpsustas Silver Tamm.

Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on alati lähtunud üldistest noorsootöö põhimõtetest, säilitades seejuures oma autonoomia ja isikupära ning olles ühtaegu ka Kaitseliidu struktuuriüksused. Tegevuste mitmekesisus ning võrdsete võimaluste pakkumine kõigile noortele on alati olulised.

7 | 2016

69

NOORED

Kaitseliidu meistrivõistlused ehk Laskurikarjääri stardipakk Jahilaskmine, laskesport ja relvad ümbritsesid mind juba noorena, ent otsest kontakti mul nendega polnud.

Tekst: ELISE SAAR

Aastal 2012, kui Olev Lipp treeneri ja ühtlasi kaitseliitlasena kutsus kõiki laskehuvilisi ringitreeningusse, olin ma kindel huviline, nähes selles võimalust siduda end laskespordi ja Kaitseliiduga.

Muidugi algas kõik järk-järgult ja esialgu ei antud kätte suurema kaliibriga relvi, mida enamik huvilisi just ootas. Alustasin õhkrelvadega ja alles paari aasta pärast jõudsin spordirelva juurde. Samal aastal esitasin ka avalduse Kaitseliidu noorliikmeks saamiseks, mis andis mulle õiguse esindada Viru malevat Kaitseliidu meistrivõistlustel ja võimaluse liituda organisatsiooniga, mille tegevused olid mulle juba mõnda aega huvi pakkunud.

Esialgu piirdus minu kui kodutütre tegevus Viru maleva esindamisega.

Aeg selleks oli väga hea – Kaitseliit oli just soetanud endale uued tipptasemel spordirelvad Walther KK300.

See relv saadab mind tänaseni.

Lasketreeningud jätkusid. Esimesteks suurteks võistlusteks olid mulle Kaitseliidu meistrivõistlused, seejärel Kaitseliidu Jüriöö karikavõistlus – minu saavutuseks ei olnud medalid, vaid kogemused.

Aasta 2014 oli mulle suure tähendusega – suurendasin trennide osakaalu ja paranesid ka oskused.

Esimene kuldmedal riputati mulle 70

7 | 2016

ELMET ORASSON

Mitte medalid, vaid kogemused

kaela Kaitseliidu meistrivõistlustel, kus ma lasksin 288 silma 300st, täites I klassi normi. See võit näitas, et tahtejõu ja treeninguga võib jõuda kaugele.

Järgnenud aastatel käisin peaaegu iga päev trennis ja nädalavahetustel osalesin võistlustel ning

HANNES REINOMÄGI

NOORED Iga võistluse juurde kuuluva laskeriietuse kontrolli käigus mõõdetakse riietuse paksust ja jäikust, mis avaldavad mõju võistleja stabiilsuse saavutamisele

Võistluspäev algas Elisele rahulikult, ilma närvipingeta

B-klassi ja Eesti meistri tiitlid olidki käegakatsutavad. Samuti lootsin väga pääseda Euroopa meistrivõistlustele.

Tänu intensiivsele treeningule ja kordaläinud võistlustele aastail 2015–2016 valiski treenerite nõukogu mind nende laskurite hulka, kes esindasid Eestit 2016. aasta suvel Tallinnas korraldatud juunioride Euroopa meistrivõistlustel.

Mina võistlesin harjutuses 60 lasku lamades spordipüssist. Veel olid kavas harjutus spordipüssist 3 x 20 (20 lasku põlvelt, lamades ja püsti) ja laskmine spordipüstolist (olümpia kiirlaskmine, vabapüstol, standardpüstol).

Tulemusi arvestatakse komakohtadega Võistlusele eelnes treeningute päev samal rajal, kus tuli järgmisel päeval võistluslaske teha. Iga võistluse

juurde kuulub ka laskeriietuse ja relvade kontroll, näiteks mõõdetakse riietuse paksust ja jäikust, mis on mõjuvad tegurid stabiilsuse saavutamiseks. Läbisin kontrolli edukalt.

Iga riigi koondist tervitati soojalt avatseremoonial, mis toimus 13. juunil Tallinnas Harjumäel. Avatseremooniale kogunesid kõik osalevate riikide koondised, kes esinduslikult marssides end tutvustasid.

Võistlusele oli registreerunud sportlasi 30 riigist. Eesti koondis oma 20 laskuriga oli suurim, järgnesid Soome 16 ning Saksamaa 15 laskesportlasega. Kokku osales 236 täpse käega laskurit vanuses kuni 20 eluaastat Võistlus viidi läbi just selleks otstarbeks ümberehitatud Kaitseliidu Männiku lasketiirus, kus renoveerimise ja uuendamisega on loodud laskuritele ideaalsed tingimused.

Kaitseliidu ja Eesti Laskurliidu 7 | 2016

71

NOORED

Pistelise varustusekontrolli läbis Elise edukalt

koostöös rekonstrueeriti 50 m, 25 m ja 100 m lasketiirud, seejuures 50 m finaalitiirus ja välitiirus pöörati suurt tähelepanu valgustusele, õhutusele, helikindlusele ja turvalisusele. Võib öelda, et need täiendused on viinud tiiru tipptasemele, mistõttu see on kõigi Eesti laskurite meelispaigaks.

Ilm ei olnud just alati meelepärane ei võistluse ega ka treeningute ajal – tuul kandis hoolt, et laskur oleks tähelepanelik ja suudaks päästa lasu õigel ajal, sest vastasel juhul ei oleks lask läinud sinna, kuhu oodatud. Elektroonilisse märki laskmisel loeb iga millimeeter, mida tuul võib halvimal juhul kõigutada.

Laskmine on seetõttu muutunud äärmiselt täpseks protsessiks, kus arvesse võetakse ka komakohti.

Parim tulemus, mis on võimalik lasta, on 10.9 silma (punkti), sellele järgnevad tulemused 10.8, 10.7 jne.

Kui lased 9.9 silma, siis on tulemus kümnele väga ligidal, seevastu tulemus 9.0 tähendab juba riski saada 8 silma, kuigi ka seda saab vältida kõigest 0.1 silmaga. Ise olen ühe võistluse kaotanud laskurile, kes edestas mind 0.1 silmaga.

Minu võistluspäev algas rahulikult, ilma närvipingeta. Ka ilm oli soodsam kui esimeses treeningus, kuigi tuul puhus. Soovisin veel viimast korda koondisekaaslastele täpset kätt ja oligi aeg minna laskma.

Juba proovilaskude ajal võis kuulda kõigi 58 laskuri ootevalmis takti: tuulelippude lehvimise ajal vaikis kogu tiir, ei tehtud ühtegi lasku, aga niipea, kui tuul vaibus, kihutasid rauas ootel olnud kuulid juba märgi poole.

Proovilasud lastud ja mugav asend võetud, kuulutati välja start.

Külma närviga lasksin ära enda keskmise tulemuse. Lasud olid stabiilsed ja ühtegi 8-t sisse ei tulnud.

Tulemus oli rahuldav, 599,6 punkti 620-st, millega saavutasin 48. koha 72

7 | 2016

HANNES REINOMÄGI

Euroopa meistrivõistlused Männikul

Pärast laskmist ei tervitanud mind esimesena mitte lähedased, vaid kohtunik, kes kutsus mind pistelisse varustuse kontrolli.

ja olin sellega oma võistkonna liider.

Pärast laskmist ei tervitanud mind esimesena mitte lähedased, vaid kohtunik, kes kutsus mind pistelisse varustuse kontrolli, kuhu võeti iga kümnes laskur. Paljudele tähendab see väga pingelist hetke, kuid mina sammusin rõõmsalt kohtunikuga riideid üle vaatama. Pistelise kontrolli eesmärk on kontrollida sinu riietust ja kui avastatakse midagi lubamatut või

ESC

NOORED

Kõige suurema koondisega osales juunioride Euroopa meistrivõistlustel laskmises Eesti

nõuetevastast, ootab ees karistus või halvimal juhul diskvalifitseerimine.

Viimast jagatakse siiski meelsamini dopingukontrollis, kuhu minul asja ei olnud.

Võistluse lõppedes tundsin nii rõõmu kui ka uhkust, et ma osutusin valituks Eesti koondisesse ning sain võimaluse esindada Eestit. Uusi kogemusi sain kuhjaga nii võistlustel kui ka võistluse eel. Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlused on meeldivaks stardipakuks tulevikku.

Suurepärase võimaluse eest soovin lisaks mind abistanud treeneritele, kindlameelsele Olev Lipule ja pöialt hoidnud lähedastele tänada ka Kaitseliitu ja Viru malevat, kes on olnud suureks toetajaks laskespordi edendamisel, samuti Haljala gümnaasiumi ja Haljala valda mitmesuguste toetuste ja panustamise eest ning Eesti Laskurliitu ja politsei- ja piirivalveameti Rakvere jaoskonda lasketiiru kasutamise võimaluse eest.

LISAINFO

Juunioride Euroopa meistrivõistlused laskmises 2016 Eesti Laskurliit korraldas lähiregiooni kaasaegseimas, renoveeritud Kaitseliidu Männiku lasketiirus 12.–18. juunini juunioride Euroopa meistrivõistlused. Registreerunud oli 30 riiki, nendest suurima sportlaste arvuga Eesti – 20 võistlejat. Järgnesid Soome 16 võistlejaga ning Poola, Saksamaa ja Venemaa 15 võistlejaga. Kokku oli võistlejaid 236.

Kõige edukamateks osutusid Saksamaa laskesportlased 4 kulla, 3 hõbeda ja 3 pronksiga. Neile järgnesid 7 medaliga Venemaa võistlejad. Kolmandat kohta jäid jagama Tšehhi ja Šveitsi võistlejad, kes jõudsid poodiumile võrdselt kolmel korral. Medali said kaela 12 riigi sportlased, eestlased paraku nende hulka ei kuulunud.

Eesti Laskurliit on varem korraldanud Euroopa meistrivõistlusi kolmel korral – 1996 jahilaskmises ning 1998 ja 2005 õhkrelvadest laskmises.

7 | 2016

73

Skrunda-1: kummituslinn radari varjus Köögilaua praguliselt vakstult ehmub lendu kärbes, kui Roman lusika võtab ning sellega isutult pudru sees songib. Laisalt saadab Roman pilguga kärbse lendu. Too maandub köögi siniseks võõbatud seinal.

Kärbsel ei ole kuhugi minna. Romanil kah mitte. Ta on määratud siia. Teenima Läti Sotsialistliku Vabariigi loodenurka, kõrgete metsade vahele rajatud radaribaasi.

MILITAARTURISM

Tekst: ASSO PUIDET

Radaribaasi katab nii tihke saladuseloor, et siia 1955. aastal esimesi puid langetama ja vundamenti valama saabunud ehitusbrigaadil polnud õrna aimugi, mille kallal nad täpsemalt töötavad. Ega see neid väga huvitanud kah. Olulisem oli, et ehitustööde eest maksti ekstra tasu.

Tööd jagus neil selle kummalise, 250 meetri pikkuselt laiali sirutatud tiibadega hoonega kuni 1967. aastani.

Siis oli Dnepri tüüpi radarijaam – just seda nad enda teadmata ehitasid – tööle lülitamiseks ja vaenlase jälgimiseks valmis. Samal ajal tekkisid saladusesarkofaagi esimesed mõrad. Ühtäkki ebameeldivalt vilisema kippunud raadiovastuvõtjad ning teleekraanidele tekkinud kummalised triibud reetsid seitse kilomeetrit eemal asuva Skrunda linnakese elanikele, et kusagil lähedal peab paiknema võimas radaribaas. Olukorda ei muutnud sugugi paremaks asjaolu, et samas kohas käivitati neli aastat hiljem veel teinegi sama tüüpi radar.

Salajased elud Läbi avatud köögiukse kostab esikuseinal ragisevast krapist Romani kõrvu klassikaline muusikapala.

Roman haigutab ja libistab pilgu peegli kohale kinnitatud seinakel-

74

7 | 2016

f × λ = 300 000 000 m/s Roman surub koni kaheksanurksesse klaastuhatoosi, poetab kruusi plekist valamusse teiste, juba kergelt haisema hakanud nõude sekka ning loivab magamistuppa.

Seal, keerdus linadega voodi kõrval põrandal vedelevad vormipüksid.

Kortsus, nagu õhust tühjaks jooksnud karmoška. Kui Marina kodus oleks, ei tohiks ta iial oma vormi niimoodi maha visata. Aga Marina on haiglas. Juba kolmandat päeva.

Ootab operatsiooni. Kohalikus, spetsiaalselt radarijaama teenindavale personalile ja nende pereliikmetele ehitatud haiglas on küll opituba, aga põhikohaga Liepaja haiglas töötav kirurg käib siin ainult kaks korda kuus lõikamas.

Laetule kustu klõpsanud, jääb Roman läbi lainetava aknaklaasi silmitsema pimeduses kõrguva uue, alles ehitusjärgus radarijaama Darjal massiivset siluetti. 1985. aastal

nurgakivi saanud radarijaam peaks valmima 1994. aastal.

Vastu plekist aknalauda krabistav lörtsisegune vihm toob talle meelde köögilaual taldrikus jahtuva mannapudru. Tooli jalg takerdub linoleumi kulunud auku, kui ta selle lauast eemale tõmbab, istet võtab ning paar lusikatäit kollase hangunud võisilmaga putru endale vastu tahtmist suhu kühveldab.

Tühjaks söömata taldrik jääb lauale, kui ta toolilt vormikuue haarab ning ennast minekule sätib.

40vatiste pirnide valgustatud trepikojast alla. Vedruga trepikojauks paugatab seljataga kinni. Pimeduses kostab siit-sealt veel sarnaseid mütsatusi. Üks, teine, kolmas. Laste hõiked. Emade manitsused. Sammud. Tänavalaternate valgusvihkudesse ilmuvad ja sealt sama kiirelt kaduvad inimsiluetid. Tuhandetele ja tuhandetele Skrunda-1 elanikele algab järjekordne päev. Nad lähevad tööle, lasteaeda, kauplusesse, radarijaama. Õhk on rõske – küllastunud sademetest ja raadiolainetest, mis nähtamatu varjuna ümbritsevad radareid. Radareid, mille tõttu nad kõik siin on. Radareid, mille kõrvale on kerkinud see kummaline, paralleelreaalsusesse kuuluv linn.

MILITAARTURISM

suitsupilv kerib end köögi madala lae poole ning jääb lambi plastkupli ümber heljuma. Roman köhatab ning avab akna. Näkku pruuskab hilissügiseselt jahe tuul.

Pabeross ühes, kohvikruus teises, nõjatub Roman vastu lauda ja silmitseb enda peegelpilti mustaval aknaklaasil. Kiirustamata rüüpab ta kohvi. Vahetus algab poole tunni pärast. Ta jõuab küll.

Radarijaam, kus Nõukogude armee 129. raadiotehnikaüksuse ridadesse kuuluv Roman suurt kodumaad teenib, on ju siinsamas.

Plinkivad tulukesed selle hiigellinnuna viiesaja meetri pikkuselt tiivad laiali laotanud radaril paistavad aknast kätte.

Romanil on õigus Roman ei tea, et uus radar jääbki lõpuni ehitamata – kaks aastat enne selle valmimistähtaega langeb Nõukogude Liit. Aja hakklihamasinast läbi käinud ja olematuks muutunud riigi sõdureid hakatakse iseseisvuse taastanud riikidest välja tõmbama.

Tõsi, objektil Skrunda-1 ei muutu esialgu midagi. 1994. aastal sõlmi-

KARRI KAAS

lale. Paar minutit puudub seitsmest. „Varsti algavad uudised,” täheldab ta mõttes. Ajab end siis ohates püsti ning tõmbab krapi juhtme tülpinult pistikust välja. Mis mõtet on siin, väljaspool tavareaalsust, kuulata uudiseid?

Tekkinud vaikuses kuuleb ta läbi korteriukse trepikojast sammumüdinat. Kergetele, tõtakatele sammudele järgnevad tasakaalukamad, tippivad helid. „Ilmselt viib viienda korruse Anja tütre lasteaeda, enne kui kohalikku kauplusesse tööle läheb,” pigem konstateerib kui pakub Roman.

Jah, siin linnas, mida pole ühelgi kooliõpikusse trükitud kaardil, on olemas kauplus, lasteaed, kool ja kaks klubi – üks ohvitseridele, teine sõduritele. On külalistemaja puhuks, kui saabuvad kõrgemad ülemused Moskvast või Leningradist, ajateenijate kasarmud. Isegi vangla – süsimustaks võõbatud kartserite ja okastraadiga viirutatud jalutusaiaga.

Suure ühiskonna väikene, isemajandav mudel. Kõik on olemas.

Ametlikult, aga mitte avalikult. Avalikkuse silmis neid ei eksisteeri. On ainult nimed, numbrid ja templijäljendid paberitel. Salajastel paberitel.

Suletud territoorium. Salajane linn.

Salajased ülesanded. Salajased inimesed. Nagu kummitused.

Romani virilast muigest saadetud mõttelõnga katkestab gaasipliidil vilisema hakanud teekann. Kuuma vett loksub natuke köögikapile, kui ta plekk-kruusi põhja visatud viljakohvi aurava veega üle ujutab.

Roman ei vaevu laualappi võtma.

Haarab riiulilt paki Belomori, õngitseb paberossi välja, voldib selle hülsi kokku ning rapsab pliidi kõrvalt toosist võetud tiku põlema. Sinakashall

7 | 2016

75

MILITAARTURISM

takse Moskvas kokkulepe, et kaks radarit Dnepr võib veel neli aastat käigus hoida. Ent radari Darjal, mille massiivse karkassi ehitamisega jõuti 18. korruse kõrguseni, lasevad ameeriklased 1995. aasta 4. mail Läti valitsuse tellimusel õhku.

Sellest kõigest ei tea Roman sel hallikasmustal ja vihmasel hommikul midagi. Tõenäoliselt oleks ta teinud kohalikus ohvitseride klubis sada grammi, kui oleks teada saanud, et millalgi kauges tulevikus, aastal 2016, saab relvastatud tunnimeestest valvatud pääslast läbi igaüks, kellel on vormis ja automaadiga relvastatud sõduri asemel valvurikohal istuvale kuldhammastega mammile anda neli eurot.

Aga Roman ei saanud seda teada. Ta jõuab radari Dnepr juurde, millel lastakse poliitikute tahtel tegutseda veel kuni 1998. aasta 31. augustini. Siis, vaatamata sellele, et Venemaa ei ole veel valmis juhet seinast tõmbama, sest Valgevenes, kuhu Skrunda-1 radari seadmed üle tahetakse viia, ei ole ehitustöödega valmis saadud, annab Jeltsin Läti valitsuse palvetele ja rahvusvahelisele survele alla vandudes käsu radarid välja lülitada.

Ajaloo keerdkäikude rägastikus omast võõraks muutunud vägi lahkub Skrunda-1 baasist, viies kõik väärtusliku endaga kaasa. Viimane elanik lukustab enda järel viimast korda korteriukse millalgi 1999. aastal.

Sellega on kõrghetkel 5000 inimesele elu ja töökohata pakkunud linnast saanud päriselt kummituslinn. Selles on Romanil sel hommikul oma kahetoalise korteri esikus sapiseid mõtteid mõlgutades õigus olnud.

Samal ajal, kui täiskasvanud tegid oma täiskasvanute asju, kanti järeltuleva põlve eest hoolt lasteaias, mis ei jäänud mitte millegi poolest alla teistele, vähem salajastele kogu suures Nõukogude Liidus

Nagu igas korralikus linnas, nii oli ka Skrunda radarijaama teenindava personali tarbeks ehitatud asulas haigla – kolm korrust kõrge, kümmekond meetrit lai ning kaks korda sama pikk hoone oli varustatud kõige vajalikuga, alates röntgeniaparaatidest ning lõpetades haigete laste meelt lahutanud lustakate joonistustega palatite seintel

Mitte just päris vangla tõsiste kurjategijate kinnipidamiseks, vaid pigem kartser üleannetute ajateenijate korrale kutsumiseks, kuid pisike hoone oma süsimustade seinte ja lagedega kongide ning okastraadiga kaetud aedikuga mõjub ikkagi hoiatavalt

Sellest, et „Terves kehas terve vaim“ ei olnud Skrunda radarijaama töötajatele pelgalt sõnakõlks, annab tunnistust korralik võimla, kus lisaks erinevatele pallimängudele sai harrastada ka muid kehakultuuritegevusi

6 X ASSO PUIDET

76

Sõdurite klubi punanurgas sai kommunismi kummardada klaasmosaiiktehnikas valmistatud Lenini portree ees, imetledes samal ajal uhkeid seinamaalinguid, mis ammutavad inspiratsiooni venelaste rikkalikust sõjaajaloost

7 | 2016

SÕJAVÄELINNAKU PLAAN 1. Pääsla 2. Staabihoone 3. Vangla 4. Barakk 5. Sõdurite söökla 6. Saun 7. Ohvitseride söökla 8. Sõdurite klubi 9. Elamu 9a. Hotell 10. Lasteaed 11. Varjend 12. Haigla 13. Pood 14. Ohvitseride klubi 15. Veetorn 16. Katlamaja 17. Garaaž

11

9 9

9

10 9

12

9

9

9

MILITAARTURISM

9a

1 15 13

9

9

9

8 Skrunda radarijaama teenindava personali tarbeks ehitatud linnas elas ja töötas selle hiilgeajal üle viie tuhande inimese, kes leidsid kodu mitmetes ja mitmetes kõigi mugavustega kortermajades

2

14

3 7

16 6

5 4 4 17

7 | 2016

77

TEST

Maskeering näole – millega?

Sõduri isikliku maskeerimise üheks tähtsaks osaks on tema nahavärvi sulandamine ümbrusega. Selleks on vanasti kasutatud tahma, puusütt või isegi muda. Neid on muidugi võimalik kasutada ka praegu, ent märksa mugavam on haarata taskust maskeerimiskreem ja sama töö natuke mugavamalt ära teha. Tulemus jääb üldjuhul parem (rohelisem) ja vahendit on lihtsam kaasas kanda.

Tekst: MAGNUS ARGE, SIIM SAAREOJA 78

7 | 2016

TEST

Karbivärvid

Poelettidelt leiab mitmel eri viisil pakendatud maskeerimiskreeme, nii võib tekkida küsimus, millist neist eelistada. Saadaval on pulgakujulisi, tuubi- ja karbikreeme.

Maskeerimispulk Maskeerimispulk koosneb enamasti kahte värvi kreemist ja on jaotatud pikuti pooleks, nii et üks pool on roheline ja teine must või pruun. Tavaline maskeerimispulk on 30-grammine, kuid on ka suuremaid, 60-grammiseid.

Maskeerimispulka on lihtne kaasas kanda ja see kannatab ka keskmisest suuremat muljumist,

kuid kattekorgil peab hoolega silma peal hoidma, sest see kipub maskeerimise käigus rohu või sambla sisse kaduma.

Esimest kihti ehk alusvärvi on pulgaga suhteliselt raske kiirelt peale kanda, sest pulga otsa mõõtmed seda hästi ei võimalda. Siiski võib pulga rohkem lahti lükata ja niimoodi tema määrivat pinda suurendada.

Sellisel juhul tuleb olla ettevaatlik ja jälgida, et pulk värvide ühenduskohast pikuti ei lõheneks ja üks osa ei murduks.

Maskeerimispulga kreem ei pea küll naha peal väga kaua vastu, eriti palava ilmaga, kuid sellega on

väga mugav teha kiireid värviparandusi.

Tuubikreem Tuubidesse pakendatud maskeerimiskreeme on võimalik osta nii ühekaupa kui ka kolme värvi komplektina. Enamasti sisaldab üks tuub 30 ml kreemi, kuid sarnaneb mõõtmetelt pigem 60-grammise maskeerimispulgaga.

Püksitaskusse ei ole tuubikreemi mõtet panna ja vältida tuleb ka teisi panipaiku, kus on suurem oht, et tuub saab muljuda. Üllatuste ärahoidmiseks tuleks tuube hoida eraldi kilekotis.

7 | 2016

79

Võrdlustabel Pealekandmise kiirus

Kaasaskandmise mugavus

Maskeerimispulk

2

1

3

1

1

2

2

3

Karbivärv

3

3

1

2

Karbivärvid TEST

Värvi püsivus nahal

Kreemituub

Tuubikreemi suur pluss on tema hea kattevõime – aluskihi pealekandmine võtab aega vaid loetud sekundid. Aga järgmiste värvide lisamisel tuleb olla väga ettevaatlik, et tuubist korraga liiga suurt kogust kreemi välja ei pigistaks.

Naha peale kantud tuubikreem peab seal vastu üsna kaua, ka kuuma ilmaga.

Saadaolevad karbid sisaldavad enamasti kolme-nelja värvi, neljas võib olla talviseks kasutamiseks mõeldud hall. Saada on ka suurema värvivalikuga tooteid. Karbi mõõtmed on väikesed, see on tugev ja seda on lihtne kaasas kanda.

Karbivärvide eeliseks teiste ees on kompaktsus – ühes pakendis on korraga vähemalt kolm värvi ja kaane all on peidus peegel. Samuti on

Kuigi maskeerimispulka on teistest vahenditest mugavam kasutada ja kaasas kanda, võiks siiski kaaluda isiklikku maskeerimiskomplekti ka karbi ja/või tuubi soetamist.

80

Pealekandmise mugavus

7 | 2016

nahale kantud karbivärvidel väga hea vastupidavus.

Siiski on karbis olevaid värve, vähemalt Bushcrafti omi, üsna ebamugav nahale kanda, nad on kleepuvad ega libise nahal nii hästi kui teised.

Samas, nagu juba mainitud, peavad nad nahal kauem vastu.

Kokkuvõtteks Kuigi maskeerimispulka on teistest vahenditest mugavam kasutada ja kaasas kanda, võiks siiski kaaluda isiklikku maskeerimiskomplekti ka karbi ja/või tuubi soetamist. Maskeerimispulk, karp ja üks tuub ei võta palju ruumi, kuid lisandunud võimalused annavad juurde paindlikkust. Kasutades ära erinevate maskeerimiskreemide häid omadusi, saame kiiremini vastupidavama tulemuse. Esmase, korraliku maskeerimise saab sellisel juhul teha, kasutades aluskihis rohelist tuubikreemi, tumedamaid laike lisada karbist ning hiljem kiirparandusteks kasutada karbivärvide või maskeerimispulga abi. Karbis olev peegel vabastab sõduri eraldi peegli kaasavõtmise vajadusest. Kui kasutada on erinevad vahendid, siis saab tuubikreemidest piirduda ainult rohelisega.

Värvide hilisemal eemaldamisel ei ole erilist eelist ühelgi väljatoodud kreemiliigil – seebi ja veega tulevad nad kõik edukalt maha.

NB! Külmal ajal hoia maskeerimisvahendeid riiete all, võimalikult kehasoojuses, vastasel juhul pead neid enne kasutamist soojendama hakkama.

TEST

Tuubikreemid

Maskeerimispulgad

7 | 2016

81

SANDER SILM Vabatahtlik reporter Ajakirjanikutaustaga Sander Silm on Lõuna maakaitseringkonna tsiviilsõjalise koostöö ja teavitusspetsialist TAIVE SAAR Vabatahtlik reporter Taive on olnud nii Kaitse Kodu! tegevtoimetaja kui ka Kaitseliidu kooli instruktor-koolitaja, praegu aga tegeleb ta Järva malevas naiskodukaitsjatega

AUTORID

AUTORID

TAAVI URB Kaptenmajor Taavi Urb asus mereväkke teenima 1998. aastal. Praegu teenib ta mereväes laevastiku operatsioonistaabi operatsiooni- ja planeerimisjaoskonna staabiohvitserina. Tal on magistrikraad ajaloos

VELLI EHASALU Vabatahtlik reporter Naiskodukaitse Tallinna ringkonda kuuluva Velli Ehasalu tehtud Kaitse Kodu! kaanepilt valiti Euroopa Militaarpressi Assotsiatsiooni poolt 2014. aasta parimaks militaarfotoks

HANNES REINOMÄGI Vabatahtlik reporter Hannes on tuntud laskespordiedendaja ning samuti Viru maleva vabatahtlik teavituspealik, kelle tööd on äramärkimist leidnud ka Kaitse Kodu! parimate valimistel

KRISTJAN PRII Kaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

REIN SÄINAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

ASSO PUIDET Vabatahtlik reporter Asso ajakirjanikukarjäär on viinud teda nii Afganistani kõrbetesse kui Eesti rabadesse.

Kaitseliidu liige on ta alates 2012. aastast

Vigade parandus Kaitse Kodu! 6/2016 lk 67 esines teenetemedali III klassi pälvinute nimekirjas väike segadus.

Toimetus palub eksituste pärast asjaosalistelt vabandust!

Väljavõte keskjuhatuse 19. mai otsusest K-0.1-1/16/12115PR Teenetemedali III klass 4335 JAAK ROHT 4336 ANDRES DAVÕDOV

82

7 | 2016

Tallinna malev Tallinna malev

4337 4338 4339 4340 4341 4342

JANNO ISAT KAIMAR PLOOM MERLIT ALDOŠIN ARNO KUUS AIN PAJO KRISTJAN KUUS

Tallinna malev Võrumaa malev Võrumaa malev Võrumaa malev Võrumaa malev Võrumaa malev

TULEKAART NIMI JAGU RÜHM KOMPANII

MAG. PÕHI

ASUKOHA ANDMED KOORDINAADID: MÄRKUSED:

RINGIDE VAHE:

AEG:

TULEKAARDI KOOSTAMISE JÄRJEKORD • • • • •

oma asukoht (koordinaadid); magnetiline põhja suund; mõõtkava märkimine; kuulumine (jagu, rühm, kompanii); selgesti eristatavad orientiirid (suund ja kaugus nendeni); • vaenlase oletatav tulekusuund; • laskesektori piirid;

• tulealustusjoon; • koondtule punktid; • laskesektoris asuvad omad üksused ja objektid, k.a tõkked, miiniväljad ja positsioonid; • tingmärkide seletus; • kuupäev ja kellaaeg; • koostaja auaste ja nimi