Kaitse Kodu! nr 6 2022. a

Page 12

KaitSe KodU! KAITSELIIDU AJAKIRI 6/2022 tULemUSedKaitSeLiitÕPPUSeLSiiL22–jajĂ€reLdUSed SUURLAAGER NAISTELE – KUIDAS SEDA KORRALDADA? NOORTE VÄGE TÄIS SUVELAAGER

www.facebook.com/kaitsekodu/https://issuu.com/kaitse_kodu @kaitsekoduwww.youtube.com/kaitseliiteesti KAITSEINTERNETISTLEIAKODU!

toimetaja veerg 6/2022 3

KAITSELIIT

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 VĂ€ljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas Tegevtoimetaja: Asso Puidet Keeletoimetaja: Anu JĂ”esaar Kujundaja: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Sauga vald, Eametsa kĂŒla, Lennubaasi kinnistu, PĂ€rnumaa 85001 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.youtube.com/kaitseliiteestiwww.instagram.com/kaitsekodu/www.facebook.com/kaitsekoduhttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu

Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sĂ”javĂ€eliselt korraldatud, relvi valdav ja sĂ”ja vĂ€eliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis tĂ€idab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud KaitseliitĂŒlesandeid.on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisat sioonina loodud Kaitseliidu Ă”igusjĂ€rglane. Kaitseliidu ĂŒlesanne on, toetudes vabale tahtele ja oma algatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja pĂ”hiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub ĂŒle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struk tuuriĂŒksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja KodutĂŒtar dega on Kaitseliidu peres tegev ĂŒle 26 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada ToimetusToimetuselTrĂŒkk:Kaitsehttps://tellimine.ee/est/kaitsekodu.veebikeskkonnasKodu!aastatellimus2.99eurot.ASPrintallonĂ”iguskaastöidredigeeridajalĂŒhendada.kĂ€sikirjueiretsenseeriegatagasta.

Ilmselt mĂ”tlevad paljud suve alguses, et nĂŒĂŒd on aega kĂŒl lalt – jĂ”uab kĂ€ia, olla ja teha. Suve lĂ”pus aga nendivad, et pole mahti olnud Ă”ieti alustadagi. Mina pole selles suhtes mingi erand. Siiski, kui nĂŒĂŒd sĂŒgise veerel nendele mĂ”nele möödunud kuule tagasi vaadata, tuleb tunnistada, et tegelikult on ka kĂ€idud, oldud ja tehtud. Ning usun, et ma pole sugugi ainus, kes niimoodi arvab. VĂ€hemalt selline mulje vĂ”ib jÀÀda ajakir ja kuuendast numbrist.

MÔnedsajad kilomeetrid militaarsporti PÔrgupÔhja retkel ja Admiral Pitka luurevÔistlusel, hulganisti erinevaid laagreid ja kursusi, sekka natuke vÀljaÔpet ja laskeharjutusi. Pole ju sugugi vÀhe. Eriti kui vÔtta arvesse, et suvi peaks meie orga nisatsiooni liikmetele olema vÀhe rahulikum periood.

Kaastööde saatmise tĂ€htajad: 7/2022 – 14. september; 8/2022 – 19. oktoober

KAITSE KODU! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-lehekĂŒljelisena trĂŒkiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning vĂ€ljaande sisu vÀÀrtuslikumaks ja vĂ€limuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lĂ”pus oli see juba Eesti ĂŒheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nĂ€dalal. Ajakirja viimane sĂ”jaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hĂ”lma all ilmuma. 1993–1995 anti vĂ€lja neli numbrit, 1995. aasta teisest poolest muutus ajakiri perioo diliseks. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraaĆŸiga 5000 eksemplari. KAITSELIIDU AJAKIRI 6/2022

KeS teeB, See PaLjU jÕUaB KARRI KAAS peatoimetaja

Kuid vanarahva tarkuski ĂŒtleb, et kes teeb, see palju jĂ”uab. Kaitseliitlased kahtlemata teevad palju. Ja jĂ”uavad ka.

GD peatus otse meie kohal, kolm meest tuiskas uste paukudes vĂ€lja. Nende omavaheline jutt meist kui sihikule vĂ”etud pĂ”genikest andis aimu, et meeskond tuli spetsiaalselt meid jahtima. Ju olime oma hasarditekitanudelupĂ”letamisegavastastespĂŒĂŒdakergetsaaki.lk21 ESIKAANEL: Kaitseliit Ă”ppusel Siil 22 lk 12 Foto: IGANUSEDUARD

tagantikka:töösituatsioonisnaguhĂŒppasinlauapĂŒstijaĂŒtlesin:„HĂ€rrakindral!“AgatemahoopisĂ”nnitlesjakinkisomameenemĂŒndi.“lk8

SiSUKord 4 6/2022 6 SÜNDMUS Admiral Pitka luurevĂ”istluse vĂ”itis JĂ”geva malev 8 INIMENE Aasta naiskodukaitsja Leena Tammets: Naiskodukaitse on minu suurim pere 12 VÄLJAÕPE Kaitseliit Ă”ppusel Siil 22 – Tulemused ja jĂ€reldused 1. osa 16 VÄLJAÕPE Kuumalaine ja sĂ”durioskuste kursus LĂ”una maakaitseringkonnas 18 VÄLJAÕPE Teistmoodi Ă”ppus: Oomega staabimĂ€ng 21 SÕJASPORT 120 kilomeetrit PĂ”rgupĂ”hja soid ja metsi 26 SÕJASPORT Elitaarne maratonlaskevĂ”istlus Kuldne Kuul 28 HARITUD SÕDUR Kui kriis tabab mind vĂ€lisriigis olles – kuidas siis hakkama saada? 32 MAAILMAPILK Achilleuse kodusaarest sai armutu vĂ”itluse tallermaa 37 MAAILMAPILK Impeeriumite aeg ja suurriikide tahe 40 MAAILMAPILK Musta mere blokaadist ehk Kuidas tĂ”rjuda Puna-Hiina invasiooni 46 SÕJARAUD M14 – seitse ĂŒhe hoobiga Oli juba Ă”htu ja tööpĂ€eva lĂ”pp. „Kindral piilus sisse ja ĂŒtles: „Oh, teid ma just otsingi!“ Mina reageerisin

INDREK JURTĆ ENKO Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist Mees nagu multitööriist: laulja, pedagoog ja kultuurikorraldaja. Aga mitte ainult. Ka teabespetsia list, kes valdab ĂŒhtviisi vĂ”imsalt nii kaamerat kui klaviatuuri.

aUtorid 6/2022 5

lahinguid

MARGE vabatahtlikTASURautor JÔgeva vallavalitsuses kommu nikatsiooni eest vastutav Marge kuulub JÔgeva ringkonna avalike suhete gruppi. Lisaks kirjutab lu gusid maakonnalehte Vooremaa.

DIANA KaitseliiduVÄNTpeastaabi tagalaosa konna meditsiiniohvitser Lahingumeditsiini teema on Dianale lĂ€hedane. Et see ka teistele lĂ€hedaseks saaks, vĂ”tab ta vahel aega ja kirjutab sellest. Lugege siis.

GUNNAR vabatahtlikVASEMÄGIautor Gunnari ĂŒheks suureks hobiks ja kireks on joonistamine ja teiseks hobiks filmikunst. Ajakirjas Kaitse Kodu! on ta need kaks lugejate rÔÔmuks ĂŒhendanud.

Kremli ideoloog Aleksandr Dugin? lk 32 48 KURIOOSUM M16 – surmalĂ”ks omadele 50 ÜLEELAMINE Tee see ise: kaigastest vĂ€ligrill 52 MEDITSIIN Ravimid lahinguvĂ€ljal 54 NAISKODUKAITSE Siia laotan sĂŒdame ehk Hetki Mari Raamoti 150. sĂŒnniaastapĂ€eva tĂ€histamiselt 56 NAISKODUKAITSE PrĂŒgist pĂ€rliks ehk Naiskodukaitsjad vÀÀrtustavad taaskasutust 58 NAISKODUKAITSE Suurlaager naistele – kuidas seda korraldada? 62 NOORED Noorte vĂ€ge tĂ€is suvelaager 64 NOORED Viis unustamatut pĂ€eva Leedus – Ćœalgiris Summer Camp 2022 66 NOORED NROK – edu pant! 68 AJALUGU Auaste, mida ei saanud keegi 70 MILITAARTURISM Museo HistĂłrico Militar de Valencia ehk Valencia sĂ”jamuuseumi kĂŒlastus 72 FILMIARVUSTUS SĂ”durid vĂ”i mökud? 74 RAAMATUARVUSTUS Mannetult teostatud hea lugu AUTORID

TOOMAS ALATALU politoloog Toomas on ÔppejÔud, poliitik, aja kirjanik ja tunnustatud tÔvaloog. Kaitse Kodu! veergudel toob ta suures maailmas ja poliitikas toimuva lugejatele lÀhemale.

Major RENE TOOMSE Kaitseliidu vÀljaÔppeosakond On vÀga vÀhe asju, mida major Toomse maakaitsest ei tea. Ja neist ta ei rÀÀgi ega kirjuta. Ta kir jutab asjadest, mida teab. Lugege!

URMAS vabatahtlikGLASEautor Kogenud ajakirjaniku ja meedia suhtluse eksperdina suudab Urmas enda kinnitusel ka lambi pirnist haarava loo kirjutada. Seda enam siis Kaitseliitu puudutavatel teemadel.

ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja Miks pidasid ukrainlased ja venelased neli kuud Ă€gedaid ĂŒhe imepisikese Vana-Kreeka legendides mainitud kaljusaare pĂ€rast, mis oli tegelikult kaalul ja kuidas on sellega seotud

SĂŒndmUS 6 6/2022 admiraL PitKa LUUrevÕiStLUSe vÕitiS jÕgeva maLev Augusti teisel nĂ€dalal toimunud rahvusvahelise Admiral Pitka luurevĂ”istluse vĂ”itis JĂ”geva maleva meeskond. Esikolmikusse mahtusid veel pioneeripataljoni ja Leedu esindused. Tekst: KAITSE KODU!PUIDETASSO

„Hea meel on, et saime pakkuda ka mĂ”nusalt suvist Eesti ilma koos tĂ”sist vĂ€ljakutset nĂ”udvate maastikuoludega. Suur tĂ€nu kĂ”ikidele, kes andsid oma panuse Admiral Pitka Recon Challenge 2022 vĂ”istluse korraldamisse ja lĂ€bivii misse,“ lisas kolonelleitnant Ainsalu. Luureretkest vĂ”tsid sel aastal osa vĂ”istkonnad Ühendku ningriigist, Poolast, Bosniast ja Hertsegoviinast, Soomest, Itaaliast, Taanist, Ameerika Ühendriikidest, LĂ€tist, Belgiast, Hollandist, Leedust ja Gruusiast. Samuti lĂ€ks rajale kaks vĂ”istkonda Eestis paiknevate liitlaste lahingugrupist, esin dades Prantsusmaad ja Taanit. Lisaks osales vĂ”istlusel ĂŒks Ameerika Ühendriikide, Eesti ning Bosnia ja Hertsego viina LisaksĂŒhendvĂ”istkond.piiritagustelerelvavendadele lĂ€ksid rajale kaks Tal linna maleva vĂ”istkonda ning JĂ€rva, JĂ”geva, Harju ja Tartu malevate esindused. Samuti Naiskodukaitse VĂ”rumaa ringkonna naiskond, vanglateenistus, pioneeripataljon ja 2. AdmiraljalavĂ€ebrigaad.PitkaluurevĂ”istlus on rahvusvaheline sĂ”jalissportlik ĂŒritus, mis toimub igal aastal erinevas Eesti piirkonnas, et vĂ€hendada Eesti vĂ”istkondade koduvĂ€ljaku eelist. VĂ”istluse eesmĂ€rgiks on mÔÔta reaalsusele vĂ”ima likult lĂ€hedastes oludes osalejate vĂ€ljaĂ”ppetaset, relvas tust-varustust ning kindlasti ka moraali.

Kirde maakaitseringkonna korraldatud vĂ”istlusel lĂ€ks rajale ĂŒhtekokku 26 vĂ”istkonda 14 riigist. FiniĆĄijoone ĂŒletas 24 vĂ”istkonda, sealhulgas oli parimaks vĂ€lisvĂ”istkonnaks Leedu esindus, kes ĂŒldarvestuses saavutas kĂ”rge kolmanda koha. Neid autasustas hinnalise kingitusega kaitseminister Hanno „AdmiralPevkur.Pitka Recon Challenge 2022 pakkus Kirde maa kaitseringkonnale hea vĂ”imaluse anda oma nĂ€gemus ja panus selle legendaarse luurevĂ”istluse arendamisse. Meie idee oli minna vĂ”istluse sisulises korraldamises juurte juurde tagasi, pakkuda vĂ”istlejatele eeskĂ€tt sĂ”jalisest vĂ€ljaĂ”ppest tulenevaid proovikive ning ĂŒhendada tervikuks vĂ”istluse stsenaarium ja lahinguĂŒlesande tĂ€itmine,“ ĂŒtles vĂ”istluse peakorraldaja, Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

SĂŒndmUS 6/2022 7

inimene 8 6/2022 PRIIKRISTJAN

aaStaLeenanaiSKodUKaitSjatammetS:naiSKodUKaitSeonminUSUUrimPere

HOBIST KASVAS TÖÖ

Praegune pingeline olukord maailmas ning soov kriisis toime tulla on pannud inimesi mĂ”tlema Naiskodukaitsesse ja Kaitseliitu astumise peale. MĂ”ttest, et kunagi lĂ€hen, on saanud reaalsus. Isegi kui see on vooluga kaasaminek ja inimene hiljem vĂ€lja astub, on ta teadlikum mees vĂ”i naine. „Ta on koolitatud ja meie oleme teinud kĂ”ik endast oleneva, et anda talle hakkamasaamiseks vajalikke oskusi.“

inimene 6/2022 9

Leena alustas kodutĂŒtrena, kellest kasvas vĂ€lja noortejuht. Teistest tĂŒdrukutest vanemana vĂ”ttis ta oma kodutĂŒtarde rĂŒhma ĂŒle. Tema ise oli kodutĂŒtrena saanud nĂ€ha tavapĂ€rasest pisut erinevat elu ning arvas, et seda vĂ”imalust vĂ”iks pakkuda teistelegi tĂŒdrukutele. Siis tuli vĂ”imalus osaleda staabiassistentide kursusel. Teema oli huvitav ja hakkas meeldima. IgapĂ€evaselt töötab Leena KaitsevĂ€e peastaabis teabehaldurina. Sinna jĂ”udmise eelduseks on olnud kogemus staabiassistendina ja töö „MinuKaitseliidus.tööon virtuaalmaailma sasipundarde lahti harutamine, et intra-

Tekst: MARGE TASUR , vabatahtlik autor Leena on aasta naiskodukaitsja tunnustusest meelitatud. „Alutaguse ringkonna aasta tegijaks saamine oli meeldiv ĂŒllatus. Ses mĂ”ttes meeldiv, et sai ikka korralikult tööd tehtud. Sellega kaasnes nomineerimine aasta naiskodukaitsja tiitlile,“ mĂ€rgib ta ja lisab, et ei arvanud, et paljude toredate ja tublide kandidaatide seast tiitel just talle tuleb. „Tunnustus ei ole ainult eelneva aasta pĂ”hjal, vaid kogu teenistuse pealt. Tunnen, et ma ei saa peatuda. Ja mul polegi mĂ”ttes kulpi nurka visata,“ teatab Leena. Tema sĂ”nul ei saa organisatsioonis olla niisama kulgemist. „Naiskodukaitse on justkui elus organism, mis muutub koos riigis valitseva olukorra ja ajaga,“ nendib ta. Naise sĂ”nul jagub piisavalt proovikive ja teemasid, millesse panustada, ning neid tuleb jĂ€rjest juurde.

JĂ€rgmisel pĂ€eval pĂ€rast autasustamist koputas Leena kabineti uksele kindral Herem. Oli juba Ă”htu ja tööpĂ€eva lĂ”pp. „Kindral piilus sisse ja ĂŒtles: „Oh, teid ma just otsingi!“ Mina reageerisin nagu töösituatsioonis ikka: hĂŒppasin laua tagant pĂŒsti ja ĂŒtlesin: „HĂ€rra kindral!“ Aga tema hoopis Ă”nnitles ja kinkis oma meenemĂŒndi,“ muljetab Leena. KaitsevĂ€e peastaabis töötava aasta naiskodukaitsja kolleegid ei teadnudki, et ta on nii tubli. „Ega ma ise ka ei teadnud,“ naerab Leenanaine. rÀÀgib, et see on hea vĂ”imalus levitada laiapindset riigikaitset. „Ma ei tee seda ainult tasu eest, vaid ka vabatahtlikult töövĂ€lisel ajal. Mul oleks tohutult hea meel, kui keegi, nĂ€hes tĂ€naval naiskaitsevĂ€elast, mĂ”tleks: vot, mina tahaksin ka minna naiskodukaitsjaks vĂ”i kaitsevĂ€elaseks,“ juurdleb aasta naiskodukaitsja, et temagi vĂ”iks oma tegudega sĂŒtitavaks eeskujuks olla.

Aasta naiskodukaitsja Leena Tammets (31) on ehe nÀide paljurÀÀgitud laiapindsest riigikaitsest. Ta panustab riigi kaitsmisse nii tööl kui vabal ajal. Ja samamoodi nagu Leena on vaadanud ja vaatab oma eeskujude poole, tunneb ka temaga koos olles, et just Leena moodi tahaks isegi olla.

Praegu on Naiskodukaitses aktuaalseks teemaks vĂ€rbamine. „Ikka kĂŒsitakse, kas aasta naiskodukaitsja soovitaks organisatsiooniga liituda. Loomulikult! Oluline on uute liitujatega ka edaspidi tegelda: olla toeks ja kontaktisikuks, kes teab vastuseid.“ Matemaatiku haridusega Leena puhul ei saa poolest rehkendusest juttugi olla. Kui juba, siis ikka topelt. Lihtsatest „Liikmemaks?Teinevastuse.teatabPalunvahetuse,searvestame,jatoimu,sedpiirdu,meisterlikkusegalas,“SedakomanĂ€dalat,agahustusest„Esitisaada.tĂ€iestisĂ€rama.lĂ€hebpaljuvĂ”imalikudselgemaarvutustestNaiskodukaitse-teemalistestonniimĂ”nigihuvilinepildisaanud.Esimene,midaliitujadkĂŒsivad,on:kuipeabkohalkĂ€ima?LeenanĂ€gukavalaltmuigelejasilmadJubasellepealeolenminagimĂŒĂŒdudjatahankĂ”ikesedaonkorrektnevastus,etko-lĂ€htuvalt48tundiaastas,hakkamearvutama:aastason5248-gajagatunaonseenullmidagi(tĂ€psusehuvides:0,92).onvĂ€hemkuiĂŒkstundnĂ€da-kannabLeenahaaravanĂ€itleja-ette.SellegaasieivaidtehtessetulevadjĂ€rgmi-muutujad.„IganĂ€daltegevusteinĂ€itekssuviseperioodi,jĂ”uludkoolivaheajaarvestamevĂ€lja.NĂŒĂŒdetkeskminenaiskodukait-baasvĂ€ljaĂ”pekestabĂŒhenĂ€dala-misonumbes36–48tundi.vĂ€ga–ja48tundisaabkitĂ€is,“LeenavĂ”idukaltomatehtepĂ”hikĂŒsimusonkohustused.Kuisuurseeon?12

eurot. Kuus? Ei, aastas. PĂ€riselt,“ kirjeldab ta vĂ€rvikalt vestlust huvilisega ning jĂ€tkab vĂ€ikse rehkendusega. „Aastas on 12 kuud, 12 jagatud 12-ga on ĂŒks euro kuus. Mis sa selle eest saad?“ jĂ€tab ta kĂŒsimuse Ă”hku, kuid mitte kauaks. „Toon vĂ”rdluseks Kaitseliidu kooli ja ÄripĂ€eva koolitused. Viimasel maksab ĂŒhepĂ€evane lĂ”una ja kahe kohvipausiga kursus orienteeruvalt 600–800 eurot. Pluss kĂ€ibemaks. Kaitseliidu koolis algab kursus reedel: sind vĂ”etakse vastu, saad loenguid ja Ă”htul sauna ning kirjutad muuseas paar kirjatĂŒkki valmis. Sind koolitatakse terve laupĂ€ev vĂ€ikestes töögruppides. Sa saad personaalset tagasisidet mentoritelt ja meeskonnakaaslastelt. Ja mitte suvalist, vaid ikka konstruktiivset. Lisaks saad kolm korda pĂ€evas sĂŒĂŒa, magad voodilinade vahel ja sul on pesemisvĂ”imalus. Vahepeal vĂ”id mĂ€ngida piljardit ja suhelda kaaskursuslastega organisatsiooni arengu teemadel,“ vĂ”tab Leena oma sĂŒtitava kĂ”ne kokku ning kinnitab, et organisatsioonist saadavad vÀÀrtusi ei ole vĂ”imalik rahasse arvestada.

10

LIHTNE IGAPÄEVAMATEMAATIKA

inimene 6/2022 net, mis on ĂŒks olulisemaid osi suure organisatsiooni infohalduses, oleks ĂŒles ehitatud loogiliselt ja arusaadavalt,“ selgitab ta. Alutagusel on Leena vedada side ja staabi erialagrupp. Lisaks kuulub ta ringkonna juhatusse. Paljud koosolekud on kĂŒll veebis, ent kui vĂ€ljaĂ”pe on kohapeal, siis tuleb sĂ”ita. Tallinna ja Tartu ning vajadusel Alutaguse vahet liikumine teda siiski ringkonda vahetama ei sunni. „Alustasin siin, kui veel koolis kĂ€isin. Olen kĂŒll JĂ”hvi jaoskonnast LĂŒganusele lĂ€inud, ent ringkonda vahetada ei taha. Alutagusemaal, see tĂ€hendab Ida-Virumaal, oli pikalt minu kodu. Siin on armsad inimesed – sĂŒda on Alutagusel ja Alutagusega,“ rÀÀgib Leena. Seegi piirkond ei ole ÀÀremaastumisest puutumata jÀÀnud. Paljud kolivad Ă€ra ning tööd ei ole nii lihtne leida. Kodukoha jaoskonda kuulumine hoiab juurte juures. KodutĂŒtrest naiskodukaitsjaks saamine oli asjade loogiline kĂ€ik. „Mind veenis toonane esinaine, kes rÀÀkis, et Kaitseliidus saan osaleda ainult Kaitseliidu tegevustes, aga Naiskodukaitses saan kasutada kĂ”iki nende hĂŒvesid ja lisaks veel Kaitseliidu omi. Ma olin mĂŒĂŒdud,“ muigab ta. Leena sĂ”nul olid Naiskodukaitses sellised naised, kes vĂ”tsid noore oma tiiva alla ja kasvatasid edasi. „Nad on siiani minu suurim pere. TĂŒtarlapsena vaatasin nende poole alt ĂŒles: sellised naised, nii targad, Ă€gedad, mina tahan ka,“ rÀÀgib ta uhkusega.

KOGEMUSED ON HINNATUD VALUUTA Vabatahtlikuks instruktoriks Ă”ppinuna tunneb Leena kohust organisatsioonile midagi tagasi anda ja teisi Ă”petada. „Need kogemused annavad mulle jĂ”udu ja teotahet ka tööl koolitada. KĂ”ik selle, mida saan konverteerida töörahasse, kasutan Ă€ra tööl ning mida tööl Ă”pin ja kogen, saan konverteerida Naiskodukaitse vÀÀringusse,“ selgitab ta, kuidas on töö ja vabatahtlik tegevus omavahel pĂ”imunud.

Kaaslased nimetavad Leenat motiveerivaks eestvedajaks. „Asi on julges pealehakkamises, teeme Ă€ra, karta pole midagi. Boonused on palju suuremad.“ Eriti innustavad on eksprompt kohtumised ja mĂ”ttesĂ€hvatused. Vahel piisab uute ideede algatamiseks ka „palli“ Ă”hku viskamisest. MĂ”nikord vĂ”ib pall kĂŒll maha kukkuda, aga siis tuleb see jĂ€lle kĂ€tte Pealehakkamistulatada. nĂ€itas Leena Narva jaoskonnale vene keeles ohutushoiu kursust tehes. „Ma polnud mĂ”nda aega vene keeles rÀÀkinud. Arvasin, et mu keel enam ei paindu rÀÀkima infosĂ”jast, kĂŒberohtudest vĂ”i met-

PAPRIKAKASTE TEEB KÕIK HEAKS Leenal on eredalt meeles paari aasta tagune koormusmatk. VĂ”istkonna esindaja sai saata naistele ĂŒhte punkti paki. „Kui oled 24 tundi rajal olnud, siis toob selline pakk pisara silma, isegi nĂŒĂŒd,“ meenutab aasta naiskoKĂ”igepealtdukaitsja. oli seal motiveeriv kiri, mille Leena tĂŒdrukutele ette kandis. Parima ĂŒllatusena olid pakis aga Hesburgeri burksid paprikakastmega. „Need olid kĂŒll kĂŒlmad, aga nii head! Paprikakaste teeb kĂ”ik heaks,“ mĂ€rgib ta asjatundlikult. Pakis olid veel kuivad sokid, mis lĂ€hevad igal ajal kaubaks. Leena sai kĂŒll kĂ”ige suuremad, ent kannab neid tĂ€naseni, sest need on sĂŒdamest kingitud. Kuigi kuiv sokk on parim, aitavad hĂ€dast vĂ€lja ka hĂŒgieenisidemed. Neidki oli pakki pistetud, et tĂŒdrukud saaksid oma saapaid kuivatada. „Karp viinamarju oli ka. Viinamarjad olid magusad, aga need burksid olid ikka 
,“ Ă”hkab ta. Millised tĂ€psemalt, peab juba ise tajuma, nĂ€hes ja kuuldes Leenat neist rÀÀkimas. Igatahes ajab isutama. Soolaselt magusale liikudes – Leenale on jĂ€tnud kustumatu mĂ€lestuse ka ĂŒks Kirde maakaitseringkonna Ă”ppus PĂ”hjakonn. „Olime kolme staabiassistendiga Tudul asuvas staabis, kui Kaitseliidu ĂŒlem tuli tordiga meid Naiskodukaitse aastapĂ€eva puhul Ă”nnitlema. See oli nii armas.“

Leena koormusmatkalNaiskodukaitsevÔistlemasTammets

proovimisest sai nauditav hobi. Praegu lĂ€heb neljas hooaeg. „Osalen igal aastal KaitsevĂ€e meistrivĂ”istlustel, aga tulutult, poodiumile ikka ei saa, meil on kaitsevĂ€es ikka nii tugevad naised,“ lausub ta ja tĂ”deb asjatundlikult, et peab veel trenni tegema. Vabal ajal, nii palju kui seda jÀÀb, meeldib Leenale abikaasaga matkata, orienteerumas kĂ€ia vĂ”i mööda Eestit sĂ”ites uusi kohti avastada. Vabadel hetkedel haarab ta kĂ€tte raamatu vĂ”i suisa mitu. MĂ”ni raamat on tal Tartus, Tallinnas ja kotis alati varuks.

inimene 6/2022 11

sas eksimisest. Hakkasin materjale kokku panema, praktiseerisin ja tuli hĂ€sti vĂ€lja,“ jutustab ta. Humoorikalt lĂ€henedes oli seegi hĂŒbriidkoolituse moodi, nii eesti kui ka vene keeles. „Kui Narva naistega rÀÀgime ja ma Ă”iget sĂ”na ei tea, ĂŒtlen neile eesti keeles, nad saavad aru.“

Alutaguse ringkonnas alustati sellise tĂ€iesti uudse lahendusega nagu Alutaguse akadeemia. „Korraldame oma liikmetele vastavalt vajadusele ja vĂ”imalusele praktilisi huvikoolitusi. NĂ€iteks esimene oli projektijuhtimise koolitus. Õppisime, kuidas projekti alustada, kokku panna ja tĂ€ide viia. Vabatahtliku töö juures, kus tegevustes vĂ”ib aeg pikale venida, on oluline nii oskus alustada kui ka oskus oma aega planeerida ja kavandatu lĂ”pule viia,“ mĂ€rgib Leena. Alutaguse akadeemikud kĂ€ivad koos vastavalt vajadusele ning vabatahtlike koolitajate olemasolule. Uusi teadmisi saab kasutada nii oma organisatsoonis kui ka muudes Kaksvaldkondades.kordanĂ€dalas kĂ€ib Leena harjutamas sangpommi rebimist ja tĂ”ukamist. Juhuslikust

KOMMERMARET

Kaitseliit osales Ă”ppusel Siil 22 nelja kompanii suuruse ĂŒksusega, ĂŒks Saaremaal ja kolm Valga-VĂ”ru vahelisel alal (LĂ”una-Eesti). Lisaks oli lĂ”unas toetuseks Taani Kodukaitse rekkekompanii ja ĂŒks Poola Rahvuskaardi rĂŒhm. Esmakordselt tegutseti kogu Ă”ppuse jooksul kĂ”igi ĂŒksustega hajutatud lahingutegevuses, kus peamine vĂ”itlev ĂŒksus oli jagu.

Tekst: major RENE TOOMSE , PhD, Kaitseliidu peastaap tULemUSed ja jÀreLdUSed 1. oSa1 ilma vigadeta on raisatud aeg. Mul on hea meel, et me selle Ôppusega aega ei raisanud.

ÔppepÀevadPealike Siil ettevalmistusteks22

TOOMSERENE Õppus

12 KaitSeLiitvĂ€LjaÕPe6/2022 ÕPPUSeL SiiL 22

Taani pataljoniĂŒlem ESTPLA-3 Ă”ppuse tagasisidel 1996

LÀÀne MKR-i osa Ă”ppusel koostöös USA ĂŒksusega 22MEU sai samuti soo vitatud eraldi kontseptsioonina. Kuigi MEU planeerijad osalesid kohtumisel, ei olnud lĂ”puni kindlust, et nad ka reaalselt tulevad. Kontseptsioonis pakkusime, et nad sooritaksid vas tutegevusena maabumise Saaremaal Tagalahes ja rĂŒndaksid SĂ”rve poolsaa rele. Selline manööver annab vĂ”ima luse LÀÀne MKR-i ĂŒhendkompaniil (Saaremaa, PĂ€rnumaa ja LÀÀnemaa rĂŒhmad) harjutada ja testida vĂ”itlust ĂŒlekaaluka vastase vastu, kasutades hajutatud lahingutegevust samamoo di, nagu sai plaanitud LĂ”una-Eestis.

Erinevad varitsused ja kiired vĂ€ikesed reidid ilma pikemas se lahingukontakti jÀÀmata olid reegliks. KĂ”ik allĂŒksused pĂŒĂŒdsid rakendada „Maa kaitse kĂ€siraamatu“ peatĂŒkis 1.2 kirjeldatud pĂ”himĂ”tteid nii hĂ€sti, kui see selle suhteliselt lĂŒhikese Ă”ppuse aja jooksul töötas. Ja see töötas. Eriti nendes allĂŒksustes, kes said aru ideest ja olid ka paremini treenitud.

Kontseptsiooni tutvustati LĂ”una MKR-i staabile detsembris ja lepiti kokku, et RIG viib kavatsuse Ă”nnes tumise toetamiseks lĂ€bi kolm nĂ€da lavahetust vĂ€ljaĂ”pet VĂ”ru ja Tartu malevate Ă”ppusele plaanitud allĂŒk suste pealikele alates meeskonna- ja Kontseptsioon,jaopealikest. maa-ala ja vastutege vus said kooskĂ”lastatud mitme ses siooni vĂ€ltel KaitsevĂ€e Ă”ppust etteval mistavates töögruppides, LĂ”una MKR alustas oma kĂ€skude planeerimist.

ETTEVALMISTUSED ÕPPUSEKS

LÔuna MKR kaasas nende juhtkonna planeerimisse. RIG andis neile kirja likud soovitused, milleks harjutada kodumaal enne Ôppust.

kohaselt ei peaks maakait seĂŒksused oma alalt Ă€ra liikuma, vaid jĂ€tkama vastase jĂ€rgnevate ĂŒksuste kulutamist. Kuid Ă”ppuse lĂŒhike aeg ja piiratud vastutegevus sellist lĂ€hene mist ei vĂ”imaldanud. Seega pidi MKR plaanima vĂ€ga agressiivse maakaitse, et Ă”ppust maksimaalselt Ă€ra kasutada.

Koos RIG liikmetega sai kavandatud tunniplaanid ja jaotatud teemad koolitajate vahel. VĂ€ljaĂ”pe ning lĂ”plik planeerimine kuni jagudeni viidi lĂ€bi kolme moodulina veebruarist aprillini 2022, kaks esimest moodulit Nursipa lus ja planeerimine koos maastikurek kega PeamisedAntslas.kiirkoolitatavad teemad olid: ĂŒlesande planeerimine, kontak tidrillid, miinid ja nende imitatsiooni kasutamine varitsustes, erinevad varitsused ja reid. ÕppepĂ€evadel osales keskmiselt 40 jaopealikku vĂ”i nende abi VĂ”ru ja Tartu allĂŒksustest. Viimases moodulis toimus kĂ”rgemate kĂ€skude andmine pealikele ja vasta valt sellele nende oma plaanide lĂ”plik kujundamine koos maastikurekkega. Seadsime peamiseks prioriteediks miinivaritsused. Miinidena oli kasu tada kĂŒlgmiin M14, kaitselaeng M21, roomikumiinid ja 105 mm suurtĂŒki mĂŒrsu imitatsioonid. Harjutati nende kombineeritud ĂŒlespanekut ja Ă”iges jĂ€rjekorras lĂ”hkamist. Ühendkuning riigi ranger’id töötasid vĂ€lja kahju- ja ohutabeli erinevate lĂ”hkekehade mĂ”ju arvestamiseks Ă”ppusel.

Kaitseliitlaste ĂŒldine hinnang sellisele ettevalmistavale programmile oli hea, sest aitas kujundada arusaamist nii vajalikest taktikatest kui ka kogu eel oleva operatsiooni olemusest. Samuti tĂ”stis see oluliselt pealike enese kindlust eelseisvaks ĂŒlesandeks. Isegi kui hiljem Ă”ppuse alguses selgus, et vastutegevus ei kasuta eeldatud teid, oli saadud kogemus andnud pealikele hea aluse, et oma plaanid kiiresti ringi ÕppepĂ€evadeksteha. tehtud esitlused ja materjalid said ĂŒles laetud Iliase portaali, et pealikud neile ka kodus ligi pÀÀseksid.

LĂ”una MKR-ist kujunesid osalejateks VĂ”ru LaKo, Tartu LaKo ning Tartu staabi- ja tagalakompaniide baasil TT sihtĂŒksus, mis oli tugevdatud Poola DoktriinirĂŒhmaga.

MATKEVAHENDID, TÄIENDUSTE JA PARENDUSTE TEGEMINE

Lisaks soovis maakaitse poolel liituda Taani Kodukaitse ĂŒhendkompa nii (luurerĂŒhm ja jalavĂ€erĂŒhm), et harjutada hajutatud lahingutegevust.

vĂ€LjaÕPe 6/2022 13

Samas ajaraamis asusid Kaitseliiduga koostööle Ühendkuningriigi Ran ger rĂŒgemendi ja Taani Kodukaitse eriluureĂŒksused, kes olid huvitatud vaatlemisest ning osalemisest allĂŒk suste juhtide koolitustel. Kohe algul sai nendega lĂ€bi rÀÀgitud ka vajadus saada Ă”ppuse vĂ€ltel toetust vahekoh tunikena (OCT) allĂŒksuste juurde.

Kaitseliidus algasid sisulised ette valmistused novembris 2021. Kuna Kaitseliidu maakaitsedoktriin2 vajas testimist, oli doktriinis kirjeldatud vĂ”itlusviisi vĂ€hemalt osaline kasuta mine Ă”ppusel loogiline valik. Koostati kontseptsioonipaber „MĂ”t teid Siiliks 22“ ja koguti vabatahtlikke vĂ€ikeĂŒksuste taktika kogemusega Kaitseliidu liikmeid fiktiivsesse gruppi RIG (Riigikaitse Instruktorite Grupp).

Ette teada probleem oli, et ametlikult puuduvad Kaitseliidul matkevahendid miinide plahvatuste nÀitlikustami seks, kuid ka vajaliku distantsi loomi seks parema vaatluse- ja tulevÔimega vastasega. Samuti puudus korralik TT-granaadiheitja imitatsioon, kuu

Üldiselt saab lugeda Ă”ppust Siil 22 Kaitseliidu jaoks hĂ€sti korda lĂ€inuks, sest kĂ”ik allĂŒksused olid aktiivselt tegevuses just hajutatud lahingutege vuse raamistikus ja kĂ”ik Ă”ppisid palju Saaremaaljuurde. toimus vaid vastutegevuse (22MEU) ja Kaitseliidu omavaheline vĂ”itlus ehk vastutegevus keskendus kogu oma jĂ”uga just maakaitseĂŒksus te neutraliseerimisele. LĂ”una-Eestis oli vastase pĂ”hipingutus suunatud 2. brigaadi kaitsest lĂ€bimurdmisele, mitte vĂ”itlusele maakaitsega.

AllĂŒksuste kasutuses oleval Carl Gus tavil ei ole head visuaalset lasuimitat siooni. Selgus, et Eestis on ettevĂ”te, kes toodab sellist lahendust – Def force OÜ (https://defforce.com/). Nen de sĂŒsteem PTR84 koosneb alumii niumist valmistatud ÔÔnsast hĂŒlsist, mille tagaossa kinnitatakse pauklaeng sarnaselt alakaliibriga. Kuid kui alakaliibrit kasutada ĂŒksnes mĂŒraimi tatsiooniga, siis on lask nĂ€htav vaid relva taga. PTR84 aga tekitab visuaal se efekti ka ette, sihtmĂ€rgi poole, mis annab ka teisele poolele vĂ”imaluse lasku fikseerida. Lisaks ei loeta seda hĂŒlssi relvaks nagu alakaliibrit, mis teeb selle ladustamise lihtsamaks (ei vaja relvaruumi). Hankisime igale jaole ĂŒhe matkehĂŒlsi ja neli laengut. Lahendus töötas vĂ€ga hĂ€sti ja sai kasutajatelt hea tagasiside.

SUITSUGRANAADID Lahinguolukorras on ilma suitsukat teta eemaldumine ÀÀrmiselt ohtlik. Paraku ei ole suitsugranaate Kait seliidu allĂŒksustele vĂ€ljastatud juba

Kuna rahuajal ei saa vastutegevuse vastu kasutada pĂ€ris miine, tuli lahen dada kĂŒsimus, kuidas luua piisavalt visuaalne ja samas sihtmĂ€rgile ohutu imitatsioon. Lahendus tuli jĂ€llegi ilutulestiku valdkonnast: 5 g pauguti sisse paigaldatud elektrooniline sĂŒĂŒ tetikk. Kuna selline pauguti teeb kĂŒll valju heli, kuid tema efekt on lĂŒhike, paigutasime selle kriidipulbriga (ca 200 g) tĂ€idetud kotti. Sellise „laen gu“ plahvatus paiskas ĂŒles korrali kult nĂ€htava kriidipilve, mis ĂŒhtlasi vĂ€hendas maapinna sĂŒttimise ohtu, summutades pauguti leeki. Juhuks, kui vastutegevus oleks ka sutanud signaali mahasurujat, tuli vastuvĂ”tja viia kaabliga miinist ca 50 m kaugusele, et see jÀÀks segaja kaitsemullist vĂ€lja.

MIINID JA NENDE MATKIMINE Miinivaritsused tugevama, eriti soo mustatud vastase vastu tuleb soorita da pikalt distantsilt, et varjata ennast vastase vaatluse ja tule eest. AllĂŒksu se paiknemine vastase lahingumasi natele lĂ€hemal kui 200 m suurendab oluliselt riski vĂ”itlejate eludele. KĂŒsi mus on selles, kuidas nii kaugelt vĂ”i pigem veel kaugemalt lĂ”hata miine hĂ€vitusalas. Ainuke mĂ”istlik viis seda kontrollitult teha on raadiosignaalil töötavate distantsseadmete abil. Kaitseliit ostis selleks iga Ă”ppusel varitsusi tegema plaanitud jao kohta ĂŒhe saatja ja neli vastuvĂ”tjaga init sieerijat, mida kasutatakse professio naalse ilutulestiku tegemiseks.

paremat moona polnud kuskilt saada, pakkusime lahenduseks paar kompen saatori vÀljalaskeava keermestada ja poldid ette keerata. Lahendus töötas ja kuulipildujad toimisid Ôppuse ajal.

CG TT IMITATSIOON

Kaitseliit hankis ja RIG komplektee ris iga plaanitud jao tarbeks vastava matkekomplekti: 1 saatja, 4 vastuvĂ”t jat, 20 paugutit, 22 elektrilist tikku, kilekotirull kriidile ja 7kilone kott kriidipulbrit. Komplektid jagati laiali kompaniide kaupa enne Ă”ppust. Igas se komplekti kuulus ka juhend laengu ohutuks valmistamiseks. Saatjad, paugutid, elektrilised tikud ostsime ettevĂ”ttelt TĂ”sised Töötegi jad OÜ (Arvo Vardja, www.surm.ee). Kriidipulbri saime poest Majatohter (www.majatohter.ee).

vĂ€LjaÕPe 14 6/2022 lipildujad tĂ”rkusid lahjema moona tĂ”ttu ja puudusid suitsugranaadid oma eemaldumise katteks.

KUULIPILDUJAD VĂ”ru LaKo kuulipildujad MG3 vĂ€ljas tatud moonaga ei töötanud. Moon oli vĂ€hema pĂŒssirohuga ja kompensaa torid ei pidanud kinni uuesti vinnas tamiseks vajalikku gaasihulka. Kuna

Pisut odava maigu jĂ€ttis ka see, et OPFOR-i tagalamasinad, mida esi mestel pĂ€evadel rĂŒnnati, panid hiljem kĂŒlge sinised lindid, mis muutis nad mĂ€nguvĂ€listeks. Vastaspool ei tohiks nii teha, Ă”ppust tuleb maksimaalselt kasutada Ă”ppimiseks. Selline lĂ€hene mine ei valmista vĂ”itlejaid (ka tagala personal on vĂ”itlejad) ette sĂ”jaaja olukordadeks, kus tegelik vastane tuleb sind hĂ€vitama.

ELANIKE BAASIL LUUREINFO KOGUMISE ETTEVALMISTAMINE Selleks, et saada infot vastutegevuse liikumisest, oli kavas Àra kasutada kohalike inimeste valmisolekut oma vÔitlejaid toetada. Selleks loodi kaks erinevat, kuid seotud lahendust, mida

See eeldas ka vastava vĂ€ljaĂ”ppe ja kogemusega OCT-sid – vĂ€ikeĂŒksuste taktikas pĂ€devaid inimesi.

VAHEKOHTUNIKUD

siinkohal ei saa detailselt kirjeldada. Olgu vaid mĂ€rgitud, et need pĂ”hine sid veebilahendustel ega nĂ”udnud kasutajatelt ĂŒhegi uue Ă€pi installi mist. Ja need lahendused töötasid, ala elanikelt tuli luureinfot.

Õppuse alguseks oli Saaremaal olemas 12 OCT-d (iga jao kohta ĂŒks) ja 3 EXCON-i liiget 22MEU baasil, kes asusid allĂŒksusi toetama OCT ĂŒlesannetes ning staabis salvestama kontaktide LĂ”una-Eestistulemusi.olivaja katta vĂ€hemalt 34 jagu ja Kaitseliidu OCT staabi element. Eestlastest saime kokku 17 pĂ€devat Kaitseliidu liiget, seega 18 OCT-d tuli saada meie Ühendkuning riigi ja Taani liitlaste hulgast, milleks nad ka lahkelt valmis olid. LĂ”busa vahejuhtumina vĂ”ib mainida ka ĂŒhe USA isiku kaasamist. Tegu oli Kaitseliidu ja USA Rahvuskaardi vahetusprogrammi raames siia saa bunud seersandi Jake’iga (taust: reke ja snaiper), kes juhuslikult pĂ€ev enne Ă”ppuse algust kohtus siinkirjutajatega Harju maleva staabi ees. RIG oli ette valmistamas jĂ€rgmiseks pĂ€evaks, 21. maiks plaanitud OCT-de seminari ja pakkimas vajalikku varustust. Kui sel gus, et kellelgi ei ole asjalikku plaani seersant Jake’ile tema siinviibimise ajal, vĂ€rvati ta koheselt OCT-ks; leiti talle metsavarustus ja saadeti koos teiste OCT-dega juba jĂ€rgmisel pĂ€eval „lahingusse“. Vahekohtunikud tegid jagude juures vĂ€ga head tööd, saates Kaitseliidu Ă”ppuse staapi Antslas ettekandeid kontaktidest, ĂŒhtlasi nĂ”ustasid nad jagusid ja andsid lĂ”puks ka ausa hinnangu koos soovitustega, mida pa randada ja mida kindlasti sama hĂ€sti alal OCT-dehoida.ĂŒldhinnang Ă”ppuse kor raldusele oli hea. Puudustest toodi esile halba sideĂŒhendust vastaspoole OCT-dega, mis viis sageli OPFOR-i (ingl opposing force, vastutegevus) peatumata lĂ€biliikumisele ka tege likult tĂ”sisest varitsusest. Halb side vĂ”is olla tingitud teise poole OCT-de kogenematusest (mitmed esimest korda) ja ka teadmatusest, mida maa kaitse tĂ€pselt korraldab. Tihti istusid OPFOR-i OCT-d soomukites sees, kus raadiolevi Probleemikspuudus.olika mitmete ĂŒksuste konvoide, kes tĂ”enĂ€oliselt liikusid ilma OCT-ta, varitsuste tĂ€ielik igno reerimine. Ei olnud vĂ”imalik, et nad ei nĂ€inud teede ÀÀres imitatsioonplah vatusi, kuid neid lihtsalt ignoreeriti. See ei ole aus mĂ€ng, reeglid tuleb kĂ”igile osalejatele selgeks teha.

VIITED: 1 Artikkel on refereering pĂ”hjalikumast ametlikust kokkuvĂ”ttest, mis on saadaval Kaitseliidu sisevĂ”rgus. Ametliku, detailse kokkuvĂ”tte maht on 50 lehekĂŒlge koos 29 lisaga. Artiklis avaldatud andmed on ĂŒldistused, mis ei lĂ€he avaliku kasutamise piirangu alla. 2 Maakaitse kĂ€siraamat. Kaitseliit, 2021, peatĂŒkk 1.2.

MOBIILTELEFONID JA ARVUTID Kuna nĂ€gime ette, et allĂŒksused peavad oma kontaktid salvestama (nn Hezbollah’ reegel: kui seda pole filmitud, siis seda ei juhtunud), siis tuli tagada jagudele sobivad telefonid. Kaitseliidu side- ja IT-osakonnalt sai kĂ”ik vanad telefonid kokku korjatud ja toodud kodust juurde vanu, mida enam ei kasutata. Iga telefon tĂ€histati aplikatsioonidega SIGNAL ja ATAK ning laeti SIM-kaardiga, mil andmesi demahtu 6 GB. Samuti tagati MKR staapidesse all ĂŒksustega kiiremaks sidevahetuseks „mustad“ arvutid, kuhu oli instal leeritud SIGNAL. Neisse arvutitesse tehti fiktiivsed Google’i ja Facebooki kontod, mille kaudu alas elavad tsiviilisikud saaksid edastada infot vastase kohta.

Algusest peale oli selge, et vahekoh tunikud ehk vaatlejad-kontrollijadkoolitajad (ingl observers-controllerstrainers, OCT) tuleb panna peamiselt nende jagude juurde, kes lÀhevad vahetusse kontakti vastasega, ehk rÔhuasetus oli vÔitlevatel jagudel.

KALMEMEELIS

vĂ€LjaÕPe 6/2022 15 aastaid. Aga kui nende kasutamist ei treeni, siis vĂ”ib pĂ€ris sĂ”jas palju vĂ”itlejaid mĂ”ttetult surma saada. Kaitseliit ostis ise ettevĂ”ttelt Arnika OÜ (www.arnika.ee) piisava koguse suitsugranaate, et jaod saaksid neid kasutada varitsusteks ja muudest kon taktidest eemaldumiseks.

Tekst: MARGUS LILLAK , Tartu malev Kui tavapĂ€raselt on Tartu malev viinud suvise sĂ”durioskuste kursuse lĂ€bi ĂŒhes etapis 20–30 uuele vĂ”itlejale 11 jĂ€rjestikuse pĂ€eva jooksul, siis seekordne vajadus oli anda baasoskusi kuni 300-le. See seadis LĂ”una maakaitseringkonna (LĂ”MKR) keerulise dilemma ette: kas minna edasi eelmise aasta augustis koostatud prognoosiga, treenida maksimaalselt 60 uut liiget ringkonna ĂŒheetapilise sĂ”durioskuste kursuse raames ja jĂ€tta ĂŒlejÀÀnud ootama aastat 2023 vĂ”i leida teine vĂ”imalus kĂ”ikide uute vĂ”itlejate ettevalmistamiseks.

KUUmaLaine

vĂ€LjaÕPe 16 6/2022

Teise variandi teeb raskemaks sĂ”durioskuste kursuse ainekava maht, mis on aastast aastasse suurenenud ja viimastel aastatel jĂ”udnud 11 nĂ€dalavahetuse pikkuse kursuseni. Teemadesse tĂ€helepanelikult sisse vaadates oli arusaadav, et mitte kĂ”ik teemad ei ole absoluutselt kriitilise tĂ€htsusega selleks, et uus vabatahtlik suudaks liituda oma ĂŒksusega ja olla seal vĂ”rdne teiste vĂ”itlejatega. LĂ”MKR 2022. aasta sĂ”durioskuste kursuse (SOKkl) pĂ”hiliseks eesmĂ€rgiks oli anda piisavalt palju oskusi, et uued liikmed saaksid vĂ”imalikult kiiresti liituda oma ĂŒksustega ning minna edasi allĂŒksuse vĂ€ljaĂ”ppesse.

Esmakordselt viidi ringkonna SOKkl lĂ€bi kahes etapis: I etapp oli ringkonna tsentraalne etapp, kus Ă”petati kĂ”rgema riskiastmega teemasid, mille juures on oluline ĂŒhtne kvaliteet – relvaĂ”pe ja laskmine (sh TEST1 ja TEST2), A-kategooria lĂ”hkaja kursus ning lahingumeditsiini Ă”pe (TCCC –tactical combat casualty care). Lisaks Ă”petati teemasid, mida oli vaja nendel pĂ€evadel kohapeal metsas ellujÀÀmiseks: telk ja telkmantel, kateloki kasutamine, vĂ€lihĂŒgieen ning tunnimehe kohustused valvepostil. II etapp jĂ€eti malevatele ja malevkondadele lahendada oma allĂŒksuste juures vastavalt ĂŒksuse pealike Ă€ranĂ€gemisele.

Alates selle aasta veebruarist on LĂ”una maakaitseringkond vĂ”tnud vastu hulga uusi liikmeid, kellel eelnev sĂ”javĂ€eline kogemus puudub vĂ”i on see jÀÀnud aastakĂŒmnete taha ning vajab vĂ€rskendust.

LÕUnaSÕdUrioSKUStejaKUrSUSmaaKaitSeringKonnaS

UUDNE LÄHENEMINE

AnalĂŒĂŒsides saadaolevate LĂ”unaEesti lasketiirude vĂ”imeid, oli selge, et ĂŒhekorraga pole vĂ”imalik kogu koosseisule laskmisi lĂ€bi viia, ning osalejad jagati kolme gruppi. Kolm gruppi tĂ€hendas ka kolm korda roh-

NAHUTAV KUUMUS SĂ”durioskuste kursuse algus langes kokku ka Eestit tabanud kuumalaine algusega, mis tegi nii lĂ€biviijate kui ka osalejate elu ĂŒsna raskeks. Higi voolas isegi varjus olles ja see seadis kursandid, kellest enamik hakkas sĂ”jatarkusi Ă”ppima esmakordselt, olukorda, kus nad pidid ĂŒhtlasi omandama esmaseid ellujÀÀmisoskusi. Abiks olid siin nii erinevate oskuste ja kogemustega kaaskursandid, kogenud rĂŒhmaĂŒlemad kui ka meditsiinikoosseis, kes kĂ”ik suutsid oma teadmiste pĂ”hjal jagada vĂ€hemkogenud kaasvĂ”itlejatele parimaid soovitusi.

„Igale grupile oli kĂ”ige kurnavam just tiirupĂ€ev, kus VĂ€luste lasketiirus tuli lagedal sooritada laskeharjutusi, samal ajal kui kĂ”rvetav pĂ€ike laskureid nuhtles. Õnneks andsid VĂ€luste tiiru kaks tuletĂ”rje veevĂ”tukohta kĂ”igile kursantidele vĂ”imaluse end Ă”htutundidel jahutamas kĂ€ia,“ sĂ”nas kursuse ĂŒlem kapten Margus Lillak.

Osad malevkonnad alustasid ĂŒlejÀÀnud vĂ€ljaĂ”ppeteemade Ă”petamist juba enne tsentraalset etappi ning on oma vĂ€ljaĂ”ppega jĂ”udmas juba lĂ”pusirgele. MĂ”ned plaanivad vĂ€ljaĂ”pet lĂ€bi viia intensiivselt ĂŒhes etapis, kasutades selleks sĂŒgisest Ă”ppekogunemise aega, ning osad panevad seljad kokku, et ĂŒhiselt vĂ€ljaĂ”ppega edasi minna. See on koht, kus malevkondade pealikud, vĂ€ljaĂ”ppepealikud ning jao-, rĂŒhma- ja kompaniipealikud saavad oma allĂŒksuse uute liikmetega tegutseda tĂ€pselt nii, kuidas sĂ”jaaja ĂŒlesanded nĂ”uavad, jÀÀdes samal ajal Ă”ppekava Kaptenraamidesse.Lillaku sĂ”nul oli kursuse sellisel kujul lĂ€biviimine vĂ”imalik ainult tĂ€nu headele ja tugevatele instruktoritele nii tegevteenistujate kui ka vabatahtlike seast. „Soovin kĂ”igile kursantidele jĂ”udu ja kindlat meelt edaspidises teenistuses! Ärge unustage, et kursuse lĂ€bimisega teie vĂ€ljaĂ”pe alles algab ja selleks, et olla lahinguteks valmis, tuleb vĂ€ljaĂ”ppes osaleda oma allĂŒksuse koosseisus nii palju kui vĂ”imalik. Ärge loobuge kergekĂ€eliselt ĂŒhestki vĂ”imalusest minna nĂ€dalavahetusel „pĂ”llule“ oma jao, rĂŒhma ja kompaniiga! Eesti eest!“, ĂŒtles kapten Lillak.

VÄLJAÕPE JÄTKUB NĂŒĂŒdseks on enamik malevkondi alustanud sĂ”duri baaskursuse II etapiga, mille kĂ€igus antakse oma uutele liikmetele edasi muud olulised oskused ja teadmised. Sellise lĂ€henemise suureks eeliseks on, et iga teemat on vĂ”imalik paremini suunitleda selle jĂ€rgi, mis eriala vĂ”i ĂŒlesandeid konkreetne allĂŒksus tĂ€idab. See kiirendab oluliselt uute liikmete integreerumist allĂŒksusesse. Nii saab malevkond, kes komplekteerib maakaitsekompaniid ning kasutab jao-rĂŒhma sidevahendina raadiojaama Icom, keskenduda oma vahendi spetsiifilistele omadustele, ning malevkond, kelle kompaniides on sidevahendina kasutusel Harrised, keskenduda nende eripĂ€rale.

Kolmes grupis lĂ€bis sĂ”durioskuste kursuse suvise etapi kokku 220 uut vĂ”itlejat peamiselt Tartu ja Sakala malevast. Selle aasta kursandid jĂ€id silma vĂ€ga ĂŒhtlase taseme poolest. Positiivseks osutus ka see, et suuremal osal oli kindel teadmine, millise allĂŒksusega jĂ€tkatakse sĂ”jalist vĂ€ljaĂ”pet ja millist ametikohta plaanitakse organisatsioonis tĂ€itma hakata. „Mulle jĂ€i ĂŒhe positiivse mĂ€lestusena meelde hetk, kus rĂŒhm, kes parajasti oli lĂ”petanud oma lĂ”hkamised ja vĂ”is tegelda puhkamisega, tegi ettepaneku alustada jĂ€rgmist Ă”pet varem, et aega optimaalsemalt kasutada. Kui tavaliselt on selline ajakasutuse jĂ€lgimine kursuse ĂŒlema ĂŒlesanne, siis vaatamata kurnatusele suutis kogu rĂŒhm kaasa mĂ”elda, kuidas aega efektiivsemalt kasutada, ning teha vĂ€ga asjaliku ettepaneku. Kindlasti vajab Ă€ramĂ€rkimist seegi, et rĂŒhmad hoidsid kokku ja suutsid ĂŒksteist rasketel hetkedel motiveerida, jĂ€rele aidata ning lĂŒhikese aja jooksul luua oma kambavaimu,“ ĂŒtles kursuse ĂŒlem kapten Lillak.

NARITSHENRY

vĂ€LjaÕPe 6/2022 17 kem instruktoreid. LĂ”pptulemusena oli igas grupis 70–90 uut liiget, kes osalesid baaskursusel neli pĂ€eva jĂ€rjest. Iga vĂ€ljaĂ”ppeteema vastutajaks oli mÀÀratud tegevvĂ€elasest ohvitser, kes tagas vĂ€ljaĂ”ppe kvaliteedi, vahendite ja instruktorite olemasolu. VĂ€ljaĂ”pet viisid eelkĂ”ige lĂ€bi kaitseliitlastest instruktorid vastavalt graafikule, keda lisajĂ”una toetasid tegevvĂ€elased. Kuigi pedagoogilised vĂ”tted ja stiilid olid instruktoritel erinevad, oli kvaliteet valdavalt hea vĂ”i vĂ€ga hea. Samuti oli see vabatahtlikele suurepĂ€rane vĂ”imalus viia lĂ€bi oma RIK (relvainstruktori kursuse) ja LIK (laskeinstruktori kursuse) praktikaid, ning uuendada C-kategooria lĂ”hkajate kvalifikatsiooni. Eelnevate aastate kogemuste pĂ”hjal oli teada, et lisaks instruktoritele on vaja kogenud „rĂŒhmaĂŒlemaid“, kes oleksid pĂ€devad, suudaksid lahendada vĂ€iksemaid kriise ja hoida distsipliini selliselt, et keegi ei tunneks, et talle tehakse ĂŒlekohut. Selle ĂŒlesande vĂ”tsid enda kanda tegevvĂ€elastest kompaniiveeblid, kes kursantide hilisema tagasiside pĂ”hjal oma ĂŒlesandega suurepĂ€raselt hakkama said.

Lahenduseni tuli jĂ”uda erinevaid platvorme kasutades, oli nii Iliast, Google’i vorme, e-maili, mobiilseid kĂ”nesid kui SMS-e. Oli nii ristsĂ”nu kui ka tekstitöötlust, testide vormis lahenduste esitamist, nii mĂ”nelgi korral tuli vastuseid pildistada ja ĂŒles laadida.

vĂ€LjaÕPe 18 6/2022

Tekst: MERLI KEERUP , NKK Tartu ringkond, Oomega peakorraldaja teiStmoodi ÕPPUS: oomega StaaBimĂ€ng

KAASAKISKUV MÄNG Iga etapi jĂ€rel oli osalejatel vĂ”imalik anda ka tagasisidet. „Etappe on nii palju, ootan juba pĂ”nevusega, mis te veel vĂ€lja mĂ”tlete“, „Sattusin nii hasarti, et unustasin end poole ööni asju lugema ja lahendama“, „MĂ”tlesin, et korraks piilun vaid, mis uus etapp sisaldab, ja juba jĂ€rgmisel hetkel unustasin töö sootuks ja lahendasin kooditabeli abil sĂ”numit“. Need on vaid mĂ”ned nĂ€ited tagasisidest – vĂ”imalusest, mida korraldajate rÔÔmuks ĂŒpriski aktiivselt kasutati. Peakorraldaja hinnangul arenes kĂ”ige enam juhendite lugemise oskus. Nii mĂ”neski etapis oli oluline ajaline arvestus. NĂ€iteks tegi ĂŒks vĂ”istkond neli tundi varem valestardi teavitusahelas, kus esimene signaal pidi ikkagi tulema korraldajatelt. VĂ”i siis oli tarvis teha mobiiliga sidekontroll kindlatel kellaaegadel kindlale numbrile. KĂ”ne tuli aga hommikul nii vara, et Ă€ratas ĂŒles korraldaja, kes unesegasena ei saanud kohe aru, miks talle selline kĂ”ne tuli. Hiljem juhistesse peidetud konkse enam alla ei neelatud. Samuti kohtuti pĂ”nevate tehniliste viperustega. NĂ€iteks ei ole ĂŒks korraldaja tĂ€naseni saanud teavitusahela stardisĂ”numit. VÕITSID KÕIK MĂ€ng aga ei olnud niisama, ikka tahetakse ju parimaid tunnustada. Esikohtade vahel kĂ€is tihe rebimine ning pĂ€ris-pĂ€ris vĂ”itja kolmik selgus ikkagi pĂ€rast viimast etappi. VĂ”rdsete vĂ”imaluste tagamiseks arvestati 11 parimat tulemust 13st etapist. Lisaks jagasid korraldajad silmapaistvamate tulemuste eest aeg-ajalt boonuspunkte. Esikoha sai harjukas Katre Ulmas, kes kaotas maksimumist vaid pool Varsti on jĂ€lle oktoober. Aga lĂ€inud aasta oktoobrist kuni maini oli kĂ”ikidel Naiskodukaitse side- ja staabinaistel vĂ”imalik osa vĂ”tta Oomega staabimĂ€ngust, mille eesmĂ€rk oli toime tulla vĂ€henenud staabikoormusega ning hoida teadmisi elus, kuniks on taas vĂ”imalik staapi panustama minna.

Tartu side ja staabi erialagrupi juhtkonna korraldatud Oomega staabimĂ€ng oli veidi teistmoodi Ă”ppus, kus tuli lahendada erinevaid nuputamisĂŒlesandeid. Staabinaised tutvusid mĂ€lumĂ€ngu tarbeks NKK aastaraamatutega, kirjutasid viie-punktikĂ€su Shreki teekonnaks printsessi pÀÀstmiseni, lĂ”id maastikumudeleid, harjutasid teavitusahelat ja mobiilset Samutiraadiosidet.kuulati ja parandati vigaseid ettekandeid, dekodeeriti ja joonistati tingmĂ€rke ning lahingutoiminguid, lahendati krĂŒptitud tekste nii kooditabeli abil kui ka ilma etteantud ĆĄifrita. Ühtlasi testiti teadmisi-oskusi kaitsevĂ€elisest viisakusest ja kĂŒberturvalisusest. Ning ĂŒks Ă”ige naiskodukaitsja tunneb ka esmaabi ja ohutushoidu. SĂŒdamekuu raames kĂ€isid naised Ă”ues kompassiga mĂ€ngimas ja GPS-kunsti tegemas. Enamik ĂŒlesandeid olid lahendatavad individuaalselt, kuid ringkonna peale sai tehtud ka meeskonnatööd. Osalejate, keda muide oli kokku 70, e-posti potsatas iga kahe nĂ€dala tagant uus ĂŒlesanne, mille lahendamiseks oli aega 4–5 pĂ€eva. Kokku tuli lĂ€bida 13 etappi. MĂ€ngu sisu oli salastatud kuni stardini.

vĂ€LjaÕPe 6/2022 19 VALNERMARET StaabimĂ€ngu TOP 10 Katre Ulmas 114,5 Tairi Lappalainen 112,45 KĂŒlli Kruus 112,25 Kerli Prants 109,35 Evelin Lappalainen 107,9 Reelika Rohuste 107,75 Liina Karotamm 107,3 Eili Erg 105,55 Liina Heinmaa 105,15 Maris Allik 104,35

I KOHT: KATRE ULMAS, HARJUMAA

Endal jĂ€i ĂŒks etapp hooletusest vahele, kuid see innustaski jĂ€rgnenud etappidel rohkem pingutama. Parim oli see, et vahepeal sai ĂŒlesannet teha ka koos grupiga ja pĂ€rast seda jĂ€i meil avatuks vĂ€ike vestlusaken, kus tuletasime ĂŒksteisele meelde, et tĂ€htaeg hakkab tulema. Üldine motivatsioon tuli ikkagi igipĂ”lisest teemast, kumb on osavam, kas muna vĂ”i kana, ja seekord tegi muna kanale napilt, aga kindlalt Ă€ra.“

„Osalesin Oomega mĂ€ngu kĂ”ikidel etappidel. Tekkis tĂ€ielik hasart, nii et ei saanud arugi, et mĂ€ng kestis kokku 8 kuud ning sĂŒgisest sai mĂ€rkamatult kevad. Kuna Ă”ppused on viimastel aastatel jĂ€rjest Ă€ra jÀÀnud, andis Oomega hea vĂ”imaluse varem Ă”pitut meelde tuletada. Osaleda sai ju pingevabalt kodus oma laua taga – Ă”ppematerjalid turvaliselt nina ees. Samas jĂ€tkus ka piisavalt pinget ja nĂ€rvikĂ”di, sest kunagi ei osanud ette aimata, milline ĂŒlesanne postkasti potsatab. Sidemehena meeldisid mulle kĂ”ige rohkem muidugi raadiosidega seotud ĂŒlesanded. KĂ”ige rohkem vastutust tundsin meeskondlikes ĂŒlesannetes, sest kaaslasi alt vedada ei taha ju keegi. Teavituskontrolli ĂŒlesandes moodustati tiim vĂ”hivÔÔrastest inimestest, kes pidid nĂŒĂŒd omavahel koostööd tegema hakkama. Harjutasime siis oma teavitusahelat ikka paar korda lĂ€bi, et vĂ”istlusolukorras vĂ”imalikult kĂ€bedalt tegutseda. KĂ€su koostamise ĂŒlesanne oli minu jaoks kĂ”ige raskem ja ajamahukam. Siin tuli meeskonnatöö igati kasuks, sest igal liikmel olid omad tugevad kĂŒljed. MĂ”nikord oli kodus terve perekond tegevustesse kaasa haaratud, nĂ€iteks maastikumudeli jaoks kive, oksi ja lehti kokku tassima. Aga enamasti ei saanud perekond arugi, kui ma mĂ”nel Ă”htul kooditabeli, repi pĂ”hjade, kompassi vĂ”i kaardiga sahmerdasin. Oomega oli ĂŒks omamoodi kiirkursus teadmiste vĂ€rskendamiseks – koroonaajastusse tĂ€pselt sobiv.“

ka grande ïŹnale ehk lĂ”pumĂ€ng, kus pĂ€riselt kokku saame ja planeeritud rada lĂ€bime, kuid paraku ei olnud lehekuu selleks parim aeg – staabiassistendid valmistusid Siiliks.

III KOHT, KÜLLI KRUUS, TALLINN „Kaitseliidus ja Naiskodukaitses on side mulle alati huvi pakkunud ning Oomega staabimĂ€ngust kuuldes otsustasin pikemalt mĂ”tlemata osaleda. Minu jaoks olid ĂŒlesanded vĂ€ga huvitavad ja mitmekesised. LoobumismĂ”tteid ei olnud, sest lisaks olemasolevate teadmiste kinnistamisele sain ka palju uut-pĂ”nevat teada. Paras vĂ€ljakutse oli nĂ€iteks kĂ€su koostamine, samas oli meie tiimil seda tehes ka vĂ€ga Meeldiski,lĂ”bus.et mĂ€ngu jooksul sai ĂŒlesannete kallal nii ise pusida kui ka meeskonnatööd harjutada. Suur tĂ€nu korraldajatele ja kui mĂ€ng tulevikus taas toimub, vĂ”tan jĂ€lle osa ning soovitan ka kĂ”igil teistel huvilistel seda teha.“

II KOHT, TAIRI LAPPALAINEN, SAKALA „Osalemine ei olnud ĂŒldse kĂŒsimusekski. Kuna Ă”pe ja praktika on staabiassistentidel ĂŒha vĂ€henemas, siis hakkasid oskused ja teadmised juba rooste minema, kuid vĂ”istlus vĂ”imaldas need jĂ€lle töökorda seada.

Oomega staabimĂ€ngu korraldas Tartu side ja staabi erialagrupi juhtkond koosseisus Aimi Tedresalu, Keit Prants, Kadri Vider, Merli Keerup. MĂ€ngule aitasid kaasa veel teisedki –Helen Allas, Marika Oper, Leane Morits, Jakob JĂ”gi, Rein Luhaorg, Urmas RĂŒĂŒtli ja teised.

mida ĂŒtLeSid vÕitjad?

vĂ€LjaÕPe 20 6/2022

Lahenda kaasa meie neljas etapp! punkti! Teise ja kolmanda koha vahel oli vaid 0,2 punkti, hĂ”bedase tulemuse viis Sakalasse Tairi Lappalainen ning auvÀÀrt kolmas positsioon jĂ€i pealinna KĂŒlli Kruusi kĂ€tte. Parima ringkonna tulemuse tĂ”i Rapla! Rapla ringkonnast osales kokku 6 naist, kelle keskmine tulemus tuli 89,67. JĂ€rvakad olid kohe kannul 88,63 punktiga ning neile jĂ€rgnes Tallinn 66,44 MĂ€ngulepunktiga.pidijĂ€rgnema

Samuti Ă”ppisin, mis on vahepeal muutunud ja mis vead vĂ”ivad minul suures lahendamiselevuses sisse sattuda. See analĂŒĂŒsiosa, kus toodi vĂ€lja vĂ”tmekohad, andis pĂ€rast iga etappi vĂ”imaluse ennast arendada ja seda ka juhul, kui osaleda ei suutnud, kuid kokkuvĂ”tet lugesid.

KĂ”ikides kontrollpunktides oli esimene rutiin kirja panna jĂ€rgmise punkti koordinaadid ja saabumise aeg ning tĂ€ita veepudelid. Esimese punkti ĂŒlesanne oli ehitada kohtunike antud vahenditest kompass ja mÀÀrata selle ga ilmakaared. Enamasti oli punktides ĂŒlesandeks valmistumise aega kaheksa minutit ja teist samapalju sooritusele. Kas teate, kuidas kompassi teha? „Sel leks on vaja metallitĂŒkki, veekaussi ja rohulehte,“ Ă”petas Lauri, kellele see oli juba seitsmes jĂ€rjestikune PĂ”rgu pĂ”hja retk. Kui ĂŒlesandelaualt kate eemaldati, olidki mainitud detailid saadaval, lisaks ĂŒht-teist muudki. Lauri andis mulle ĂŒlesande hÔÔruda Ă”mblusnĂ”e

Ja lÀinud see JÀrva maleva viimaste aastate esindusvÔistkonna tiitlit hoi dev seltskond oligi.

Tekst: URMAS GLASE , Roosna-Alliku ĂŒksikkompanii

Enne starti tormas bussi juurde tagasi neljas vĂ”istkonnaliige Janno Viilup, et jĂ€tta maha abielusĂ”rmus. „Jama, kui see kuskil metsas peaks Ă€ra kaduma.“

„Me ei sea kĂ”rgeid sihte. VĂ”ime viima seks ka jÀÀda. Peaasi, et lĂ€bi teeme,“ rahustas AndmataLauri.endale tĂ€psemalt aru, mil lesse end segasin, jĂ€in nĂ”usse.

ESIMENE PÄEV. EDU MAGUS MAITSE 7. juulil kell 11.10 koos Roosna-Alliku kaitseliitlase Andrus Varese, hiljuti noorkotkaeast vĂ€lja kasvanud Andero Kaljuvee ja elukutselise kaitsevĂ€elase Lauri MĂ€epaluga starti astudes pĂ€ris minult kohtunik Kaja Heinsaar, kas JĂ€rva Teataja esimene blogipostitus on juba tehtud. „Kuidas osaluseksperimenti tehes kohe esimestel meetritel niimoodi vahele jĂ€in?“ kĂŒsisin endamisi, kuid valjult ĂŒhmasin, et eks ma vaatan esmalt rajal Ă”unte pealt, kuidas ĂŒldse minema hakkab. Alguse astumine lĂ€ks libedalt. Ühe raielangi servas mĂ€rkasime vasakul sadakonna meetri kaugusel kaitsevĂ€e maastikuautot. Vastutegevus, mis muud. Leppisime kokku, et kui midagi juhtub, jookseme vasakule. Koos kraa vist vĂ€lja karates andsime 300 meetrit ĂŒle lageda jalgadele valu. Masin keeras teelt paralleelselt langiga meie taha, kuid jĂ€i lootusetult hiljaks. Esimesse punkti jĂ”udsime 15 mi nutit enne kontrollaega ja saime ootealas hinge tĂ”mmata. Kaardi jĂ€rgi oli esimese etapi pikkus alla kolme kilomeetri, kuid maastikul liikudes venisid vahemaad palju suuremaks.

„Need on pĂ”himĂ”tteliselt Eesti meistrivĂ”istlused,“ toonitas 7. juuli hommikul PĂ”rgupĂ”hja retkeks kutsutavale patrullvĂ”istlusele vurava bussi roolist Kaitseliidu JĂ€rva maleva neljaliikmelise vĂ”istkonna liige Alo Aasma.

Punkt asus kohas, kus 1949. aasta detsembris langes haarangus legen daarne metsavend leitnant Richard Saaliste koos oma kaaslastega.

Ent bussi juurde jĂ€i kohmitsema teinegi nelik, nende seas kĂ€esolevate ridade autor, kes naabrimeestega Roosna-Alli ku ĂŒksikkompaniist jĂ€rgmiseks kolmeks pĂ€evaks mesti heitis. Meie vĂ”istkonna start on tund pĂ€rast JĂ€rva oma. NĂ€dalapĂ€evad varem kuulsin, et 30. juunil toimub Tapa ĂŒmbruses taas

SPÕKiLomeetritrgUPÕHjaoidjametSi

Kogenud sea,seekordmaitstaosalejanamilitaarvĂ”istlustelonAlosaanudsenivĂ”idurÔÔmu,kuidtakĂ”rgeidsihteeisestnendevĂ”istkonnale on Raplamaa Eidapere ja JĂ€rvakandi ĂŒmbrus vÔÔras. „Harjutame augusti keskel peetavaks Pitka retkeks. Arvan, et PĂ”rgupĂ”hja vĂ”idu pĂ€rast heitlevad Tallinna maleva Kalevi malevkonna, PĂ”hja kompanii ja VĂ€ndra omad,“ ennustas ta. Alo vĂ”istkonnakaaslane Arti KĂ”rge saar kirus vihma, mida ilmaennustus lubas kolmeks vĂ”istluspĂ€evaks oht ralt. JĂŒrgen PĂ”ldma seevastu jahmatas kaasreisijaid teatega, et paneb sajaki lomeetrisele rĂ€nnakule jalga tuliuued, sisse kandmata Samelini saapad.

SÕjaSPort 6/2022 21 120

Taani liitlaste korraldatud rĂ€nnak. Osalesin kaks aastat tagasi taanlaste 25kilomeetrisel marsil 30kraadises kuumuses JĂ€rva maleva aasta kaitse liitlase Lauri MĂ€epalu kutsel, kellelt uurisin tĂ€navusi osalemistingimusi. Lauri jutust selgus, et seal on osalejate arv tĂ€is, kuid ta pakkus alternatiiviks PĂ”rgupĂ”hja retke, kus tal olevat mees konnast parasjagu ĂŒks liige puudu.

Üle raudtee saime probleemideta, kuid kuskil selja taga paukusid jĂ€lle „Kasrelvad.teil on ka jalad mĂ€rjad?“ pĂ€ris Andero. KĂ”igil olid. VĂ€hem vĂ”i rohTeisekem. punkti jĂ”udsime mĂ”neminutilise varuga. Ülesanne oli tiigist vĂ€lja tuua sinna kukkunud langevarjur ja viia ta kanderaamil lĂ€bi miinivĂ€lja ringiga tiigi kaldale tagasi.

„Teil tuleks see Kuusiku lennuvĂ€li kinni panna. Eelmisel aastal oli sama ĂŒlesanne. Muud te ei oska kui vette kukkuda,“ hurjutas Lauri kohtunikke.

22 SÕjaSPort6/2022

Keegi pidi vette minema topist Ă€ra tooma ja kollektiiv otsustas, et ujuma lĂ€heb kĂ”ige mĂ€rjemate jalgadega pesamuna Andero. MiinivĂ€ljal hakkas ĂŒks rohututt mu jala all susisema ja kaaslased jĂ€tkasid ilma minuta. Kohtunik Jaak Kukk kiitis, et meil oli seni kolmas tulemus, sest keskmiselt astuti rajal ikka kahele miinile, aga paar vĂ”istkonda tegid ĂŒlesande puhtalt.

Kahe punkti vahel turgutasime end igaks juhuks rehĂŒdroni ja magneesiumi pulbriga. Esimene ei lase vedelikul organismist nii kergesti vĂ€lja minna ja teine aitab Ă€ra hoida jalakrampe. Parem probleeme ennetada. Kolmanda punkti eel sattusime pokumaale. No ei olnud see tarnamĂ€tastel ja nende vahel seiklemine kuigi lĂ”bus, aga punkti jĂ”udsime kaheksaminutise varuga. JĂ€rgnes granaadivise. Kolm granaati tuli lamades heita vastu lina ja kukutada selle ette auku. Minul sahises lina kahel heitel kolmest, aga kas vise ka auku lĂ€ks, ei teagi.

Anderole hakkas mingi lihas pĂ”lveĂ”ndlas aina rohkem valu tegema. Risti lĂ€bi Kaisma raba sumpamine pani sellele veelgi suurema pĂ”ntsu. Tundus, et kangest valuvaigistist oli abi. Raba ise oli ilus ja elevust tekitas peaaegu jala alt lendu hĂŒpanud tedrekana. „Ära rohkem sellele mĂ”tle ja kĂ”ik,“ kĂ”las Lauri soovitus Anderole.

la villase sokiga ja valis ise sobiva kandevĂ”imega rohukĂ”rt. Ent meie kaadervĂ€rk ei nĂ€idanud piisavalt kiiresti Ă”iget suunda. Lauri haaras laualt veinipudeli korgi ja lĂ”ikas selle otsast poolesentimeetrise seibi. Selle ajaga olin jĂ€rgmise nĂ”ela villase sokiga ĂŒle hÔÔrunud. Risti lĂ€bi korgiseibi lĂŒkatud nĂ”el keeras end pĂ”hja-lĂ”una suunda. Tehtud! PĂ€rast sooritust pakkusid kohtunikud, et olnuks me vĂ€hem kĂ€rsitud, jĂ”udnuks me sellegi Ă€ra oodata, millal nĂ”el oleks Ă”igesse suunda painutanud korgist suurema veetakistusega rohulible. JĂ€rgmise kontrollpunktini oli oma kolm tundi ja ĂŒle viie kilomeetri minna. Paari kilomeetri jĂ€rel tuli ĂŒletada esimene maantee. JĂ”udsime kruusateede ristumiskohta. Selliseid kohti hoiavad pahad tavaliselt kontrolli all. Kuskilt kaugemalt kostsidki juba lasud. Lauri hiilis raiesmikul pÔÔsaste vahelt olukorda hindama, kuid tormas nagu rĂ€stikust nĂ”elatuna tagasi. Selga kĂ”las mitu pĂŒssipauku. PĂ”rutasime ĂŒlepeakaela metsa tagasi. „Head jooksmist!“ hĂŒĂŒti meile jĂ€rele. „Nii kui pÔÔsa oksad laiali lĂŒkkasin, oli pĂŒssimees minu ees,“ meenutas Lauri Hiilisimehiljem.varju pakkuva metsa all sadakond meetrit paremale ja tegime taas kiire spurdi ĂŒle tee. Seekord segamatult. Veidi hiljem ĂŒletasime sööstuga ristuva haru ja olime taas turvaliselt metsas. JĂ€rgmises kahtlasemas kohas uurisime kaarti ja Lauri kĂŒsis minu arvamust. Pakkusin, et vaevalt passib vastane piiratud nĂ€htavusega ja mobiilsust piiravas vĂ”sas, vaid ikka lagedamal hea vaadeldavusega ja kiiret liikumist vĂ”imaldaval alal. Lauri nĂ”ustus. Andrus vĂ”ttis binokli ja seiras ĂŒmbrust, aga ei mĂ€rganud midagi. Saime kaela esimese vihmasabina. Pilves 20kraadise ilmaga oli metsa all astuda pĂ€ris hea ja kerge vihm mĂ”jus pigem EsimesevĂ€rskendavalt.kraaviĂŒletamisel ei hĂŒpanud ma piisavalt kaugele ja saapasse lĂ€ks natuke vett. Ega teisedki paremini pÀÀsenud. Teine kraav alistus kergemini, sest kasutasime sellest ĂŒle langenud kuuseronti. Kolmanda kraavi eel tiris Andero maast ĂŒles pehkinud kuuse nagu Kalevipoeg ja heitis selle sillaks. Astusime ĂŒle vetruva raba, mis on kui ĂŒĂŒratu svamm, kuid Ă”nneks ĂŒsna kuiv. Kes lapsepĂ”lves on kĂŒĂŒnis heinakuhja tallanud, mĂ€letab seda tunnet jalgades. Murakad mĂ€tastel olid punakaskollased, aga veel toored.

6/2022 23 SÕjaSPort

Olime selles kohas ainus pihtide vahele jÀÀnud vÔistkond ja eks see ajas pahalastel hamba verele.

JĂ€rva maleva Roosna-Alliku ĂŒksikkompanii vĂ”istkond tĂ€ies koosseisus mĂ”ned meetrit enne jĂ”ukatsumise finiĆĄit

Vastasel jĂ€tkus jĂ”udu meid isegi metsa jĂ€litama tulla. Esmalt arvasin, et mu taga ragistab keegi meie omadest. Heitsin pilgu ĂŒle Ă”la ja mĂ€rkasin vastast napi kĂŒmne meetri kaugusel. KĂ€ratasin Andrusele ja panime jooksu. Vaatasin, et olen paarimehest kiirem, ja lidusin Raputasimemööda.jĂ€litaja maha, kuid maanteele joostes oli veel ĂŒks paha pĂŒstolit paugutades vastas. Tuli maksta kaks elu. Lauri ja Andero tegid suurema kaare ja pÀÀsesid seekord puhta nahaga, kuid ĂŒsna vettinud jalgadega. Viiendasse kontrollpunkti jĂ€ime veerand tundi hiljaks. Ülesanne oli Ă€ra tunda ained ja aimata nende kaal. Enamasti oli teravili, kuid sekka ka klaasiliiva ja padrunikast. Selle sooritusega jĂ€ime Kaleviga esikohta Viimatinejagama. soos vastutegevuse eest pĂ”genemine oli meie pesamuna jalad tĂ€itsa lĂ€bi vĂ”tnud ja otsustasime taktikaliselt, et valime teadlikult suurema riskiga teed, kus vastasega kohtumine on tĂ”enĂ€olisem, kuid vĂ€hemalt sÀÀstame kaaslase jalgu nii palju kui vĂ”imalik. Algas enneolematu elude pĂ”letamine. KĂ”ige sirgem tee lĂ€ks lĂ€bi turbaraba. Ees liikunud vĂ”istkonna pealt nĂ€gime Ă€ra, et seal ootab kaks varitsust. Sellegipoolest pĂ”rutasime tĂ€ispurjedes peale, et Ă€kki Ă”nnestub lĂ€bi rÀÀkida.

Esimesest varitsusest kargas meie ĂŒllatuseks vĂ€lja nĂ€itleja MĂ€rt Avandi. Talle loovutasime kaks elu ja kaks meest said kauplemise ajal ringiga metsa alt varitsusest mööda. Pool kilomeetrit edasi loovutasime veel ĂŒhe elu. Igal vĂ”istlejal oli taskus pakk kĂŒmne eluga, nii et krediiti meil oli.

KAASKARRI

Otsustasime ĂŒle Engle jĂ”e vesise luha teisele poole minna, aga selleks ajaks oli vastane toonud meie pĂŒĂŒdmiseks lisavĂ€ge ja polnud loota mingit armu.

TEINE PÄEV. ELUDE PÕLETAMINE Ärkasime kell 5. Kell 6 asusime teele. Enne seda tegime hommikusöögi ja pakkisime laagri. JĂ”udsime napilt enne esimest vihmasabinat. Lauril oli Ă”igus – pĂ€evad pole vennad. Esmalt kaldusime liialt mĂ€rja raba serva, sattusime laiadele pilgeni tĂ€is kraavidele ning tegime liigse ringi, kus kaotasime aega. TĂ”eline ebaĂ”nn tabas meid JĂ€rvesoo rabast tulles Pööravere kĂŒla all, kui ees lĂ€inud Andrus ragistas tee ÀÀres otse vastasele sĂŒlle. Saime sealt kĂŒll terve nahaga plagama, aga reetsime peagi oma liikumissuuna ja jĂ€ime sihti ĂŒletades passijatele teist korda silma.

PĂ€eva viimane harjutus nĂ”udis morsesĂ”numi vastuvĂ”tmist ja deĆĄifreerituna traattelefoniga edastamist. Sellest ĂŒlesandest ei saanud ĂŒkski vĂ”istkond jagu. Esimese pĂ€eva pidas valdavalt kuiva ilma. LĂ€bitud teekonna pikkus tuli meeskonnale antud jĂ€lgimisseadme andmetel 32,6 kilomeetrit. Ühtegi villi ma saabastest pÀÀstetud jalgadelt veel ei Anderoavastanud.ĂŒtles, et isa jĂ€lgis veebis meie kulgemist ja esimese pĂ€eva lĂ”puks olime neljandal kohal. JĂ”udsime Andrusega nĂ€od vaevu laiale naerule vedada, kui Lauri juba manitses, et ega see nii jÀÀ. „Seda enam on praegu Ă”ige hetk heast pĂ€evast rÔÔmu tunda,“ lÔÔpisin vastu. Enne keskööd jĂ”udsime seada kuuskede alla kaks telkmantlit katuseks, teha priimusel sooja sööki ja lonksu kuuma „NĂŒĂŒdjooki. on see koht, kus peaks lahti lĂ”ikama soolapeki,“ poetas Lauri jĂ€rjekordse matkatarkuse. Pekki meil kĂ€epĂ€rast polnud, kĂŒll aga tavalist sinki ja SÀÀskedesuitsuvorsti.kĂ”rvulukustav pinin ja tĂ”rjevahenditele vilistav torkimine ei lasknud paraku eriti magada. Hommikul kuulsime, et esimese pĂ€eva Ă”htul astusid maha MĂ€rjamaa naiskodukaitsjad ja hommikul KĂ”ue vĂ”istkond.

GD peatus otse meie kohal, kolm meest tuiskas uste paukudes vĂ€lja. Nende omavaheline jutt meist kui si hikule vĂ”etud pĂ”genikest andis aimu, et meeskond tuli spetsiaalselt meid jahtima. Ju olime oma elupĂ”letamise ga tekitanud vastastes hasardi pĂŒĂŒda kerget saaki. Oleks keegi vastastest sel hetkel pÔÔ sasse asjale lĂ€inud, lasknuks ta meile lagipĂ€he. Keegi lĂ”gistas pĂŒssilukku. MĂ”tlesin, et meie lips on kohe lĂ€bi.

SÕjaSPort EesmĂ€rk kandis vilja ja kuuendasse kontrollpunkti jĂ”udsime taas kĂŒmne minutilise varuga. Kauguste mÀÀrami sel haarasid sarvist Lauri ja Andero. JĂ€rgmise kontrollpunktini Viluve re raudteejaamas viis taas raskesti lĂ€bitav padrik, kus mustmiljon sÀÀske, parmu ja pimedat kĂ€rbest. Kaotasime tempos. Poolel teel, nii kella 14 paiku, tegime tĂ”sisema villide plaasterdami se Plaastreidpeatuse.said nii Andero kui ka minu jalad. Soos ligunenud jalad hakkasid saabastes kiiresti hÔÔruma ja Lauri abiga pandud kolm plaastrit aitasid mu kĂ”nnaku endiselt kobedaks. Kruusateedel astudes pĂ”rutasime kokku juba tuttavate vaenlastega PĂ€rnu male vast. PÀÀsesime kolme elu loovutami sega. Ülesandele, milleks oli viktoriin metsavendluse teemal, jĂ”udsime taas hilinemisega ja teenisime trahvipunkte. Kaheksanda punkti poole liikudes oli meil kruusateed ĂŒletades rohkem Ă”nne. Hiilisime parasjagu maan teekraavis, kui vastaste veoauto sĂ”itis suure hooga mööda ja keerutas enda taha suure tolmupilve, mille varjus saime mĂ€rkamatult ĂŒle lipsata. Mööda kraavipervi liikudes jĂ”udsime kohale vĂ€ikese hilinemisega ja asusime joo nelt ĂŒlesande Meditsiiniolukorraskallale.oli tegu nelja kannatanuga ja eks meie tarkus jĂ”udis paljus kohale alles pĂ€rast stopperi kinnipanekut. Ent see oli kĂ”igest pool rehkendust. Veel pidime puu otsast alla aitama jĂ€rjekordse Ă€pardunud langevarjuri ning tooma ta lĂ€bi kraavi ja truubi finiĆĄisse. JĂ€rgmise punktini oli joon laua jĂ€rgi kaheksa kilomeetrit ja arvasime, et ehk on tegu pĂ€eva vii mase ponnistusega. Andero liikumis vĂ”imet arvestades vĂ”tsime eesmĂ€rgi liikuda omas tempos ja kontrollaega mitte vĂ€ga vaadata. Esimesel kilo meetril mööda TaarikĂ”nnu loodus kaitseala piiri astudes ja metsateede ristumispaigas peatust tehes kalpsas meie eest kraavi varju pĂ”drapull, kuid sadakonna meetri kaugusel reduta vas loomas sai vĂ”itu uudishimu ja ta pistis algul vĂ€lja pea, seejĂ€rel tuli tagasi teele ja nihkus vaikselt meile TaaslĂ€hemalegi.reetiseelmine meeskond varitsusele sĂŒlle joostes meile selle asukoha Lellest PĂ€rnuni suunduval raudteeharul. Teadlikult vĂ”tsime suu na otse ambrasuurile. Saime vastaselt oodatud neljaelulise laksu kĂ€tte. Pikaajalise raudteelasena juhtisin vastutegijate tĂ€helepanu sellele, et rööbastel möllata on vastutustunde tu vÀÀrtegu ja selline tegevus tuleks jalamaid lĂ”petada. Minu resoluutsel toonil serveeritud ettepanek olukord kiirmenetluse kor ras lahendada kukkus lĂ€bi. Sama hĂ€sti oleks vĂ”inud kaikaga vapsikupesa taguda, sest pĂŒssimeestel oli raud teeohutusest savi ja minu noomimise peale nĂ”udis kivinĂ€oga seersandihĂ€rra nii-öelda kassa eest lahkumata veel neli elu.

See ajas nĂ€rvi ja protestima. Esimese hooga saatsin ĂŒlekohtuse pahalase pikalt, aga mĂ”ne sammu jĂ€rel tegin kaaslastele ettepaneku maanteerööv lile tasu Ă€ra maksta, et mitte diskvali fitseeritud saada. Herilased polnud aga leebunud, vaid olid hoopis abivĂ€ge kutsunud, et mulle suupruukimise eest samas kohas kol mandatki korda kuklalask teha. JĂ”udsi me vaevu mĂ”nisada meetrit kurvi taha, kui kĂ”rvu kostis lĂ€heneva maastikuauto mĂŒrin. Kargasime tee kĂ”rvale, sĂŒgava kraavi kaldast alla pÔÔsastesse.

Ent ĂŒks pĂŒssimeestest mĂ€rkas eemal kraavis kopratammi ja arvas, et ju me sealt ĂŒle lipsasime, ning kĂ€ega löönud jĂ€litajad sĂ”itsid edasi.

KAASKARRI Artikli autor Urmas Glase kolmanda kontrollpunkti eel

Panime rinnuni vees lĂ€bi kraavi metsaradadele, kuni jĂ”udsime tallu umbtee lĂ”pus, kus reedeĂ”htuselt pidused noored pakkusid mitu pĂ€eva metsas sumbanud laigulistele algul vett, pĂ€rast aga ka Ă”lut ja ĆĄaĆĄlĂ”kki. „Ehk homme samal ajal,“ tĂ€nasin Kripeldamaviisakalt. jĂ€i talurahva kinnitus, et otseteed lĂ€bi lambaaedade pole, ning tihe ja kĂ”rge okastraataed ei lask nud ennast kuidagi alistada. Pealegi nĂ€gime taas vastasest pĂŒssimeest, kes kooris meilt jĂ€rgmised neli elu samal ajal, kui paljud inimesed kodudes Ă”h tust „Aktuaalset kaamerat“ vaatasid.

LĂ”pujooksu viimane ponnistus tĂ€hendas, et tuli sadakond meetrit mööda mudast kraavi kahlata, vĂ”rgust tĂ”kkest ĂŒle ronida ja sadakond meetrit topismeest tassida. Veel viimased sada meetrit ĂŒle KassimĂ€e platsi ja oligi 55tunnine retk seitsmenda koha vÀÀriliselt lĂ€bi. Meid ergutanud jĂ€rvakad lĂ”petasid vĂ”istluse neljandana. Selja taha jĂ€i umbes 120 kilomeetrit, millele minu isiklik sammulugeja lisas veel paar kilomeetrit juurde.

Ent kell 21.30 rohkem kui pooletunnise hilinemisega vĂ”etud kontrollpunkt ei jÀÀnud vastupidiselt meie ootustele selle pĂ€eva viimaseks. Saime hoopis kaasa kaks ligi kĂŒmnekilost tankitĂ”rjemiini, mille nĂ€gemine vedas Andero nĂ€o viltu. Kahmasin ĂŒhe endale seljakotti ja sama tegi Lauri teisega. Uued koordinaadid kinnitasid, et kĂ”ndida tuleb veel kolm-neli kilomeetrit. Pool tundi hiljem tegi Andero avalduse: „Ma mĂ”tlen esimest korda tĂ”siselt katkestamise peale.“

Hulljulge rÀnnak otse lÀbi JÀrvakandi alevi maksis meile veel neli elu, kuid kahandas eelviimases kontrollpunktis kaotust 19 minutile. Lasso heitmisega saime hakkama juba teisel katsel, samuti nagu JÀrva vÔistkond rohkem kui tund enne meid. VÔtsime veel kord riski ja pÔrutasime kruusateele. Maastikuauto eest pÔikasime vÔssa, aga see osutus meedikute omaks. Meil vedas, et vastased olid sellelt teelt lahkunud.

VĂ”in kĂ€tt sĂŒdamele pannes öelda, et pole ĂŒhegi kirjatĂŒki tegemiseks pidanud varem astuma kolme pĂ€evaga 136 451 sammu, koguma jalgadele kuus villi ja ihule kolm puuki. KokkuvĂ”tteks ĂŒtlen, et PĂ”rgupĂ”hja retk oli suur seiklus. Samas ei saa salata, et see kompas inimvĂ”imete piire, eriti kui teha sellel debĂŒĂŒt oma 53. sĂŒnnipĂ€eva eel. On hea meel, et minu sooritusvĂ”ime polnud kinni valutavates pĂ”lvedes, villis pĂ€kkades ja varvastes, piimhappest pundunud jalgades ega kopsumahus, vaid ikka peas, kus vaim pidas ja sundis valudest ja vaevustest ĂŒle olema. Eriti vaevaline oli ĂŒlesandepunktide hingetĂ”mbepauside jĂ€rel hetkega kangestunud jalgu uuesti soojaks kĂ”ndida. Jalataldadel ja varvastel lĂ”hkenud villid tahenesid pĂ€evaga. Ükski lihas ega liiges ei andnud jĂ€rgmistel pĂ€evadel tunda kogetud koormusest. See oli meeldiv NaljatamisiĂŒllatus.vĂ”ib öelda, et on palju lihtsamaid enesetapuviise. Ent kes tahab retke valu ja vĂ”lu omal nahal kogeda, siis aasta pĂ€rast on selleks uus vĂ”imalus.

PÀeva lÔpuks tÔdesin Lauri sÔnade Ôigsust, et kui korra tekib kiusatus elude loovutamise hinnaga varitsusest lÀbi minna, siis saab kergema vastupanu tee kiiresti harjumuseks. Sel pÀeval surime me Raplamaa ja PÀrnumaa metsade piiril kokku 20 korda ehk loovutasime pooled oma eludest.

SÕjaSPort 6/2022 25 retKPÕrgUPÕHja2022

„Ära praegu mĂ”tle. Varsti jĂ”uame ööbimispaika, teeme sooja sööki ja magame,“ asusime teda veenma. Enne ööbimispaika jĂ”udmist jĂ€ime aina tiheneva vihma ja pimeda kĂ€tte. Prillipapana liikusin ees mineva Andruse kannul poolenisti kĂ€sikaudu. Kontrollajast jĂ€ime maha 67 minutit. Olime teise pĂ€eva Ă”htuks maha kĂ€inud 85 kilomeetrit. KOLMAS PÄEV. VIIMASEL PÄEVAL EI KATKESTATA Öö otsa sadas. Katuseks seatud telkmantlid lekkisid. Hommikul tuli selga tĂ”mmata sama mĂ€rjad riided, nagu need Ă”htul maha said heidetud. Kui kell 6 hommikul teele asusime, ei teinud ma lihtsalt vihmast vĂ€lja. Enne lĂ€ksid villidele uued plaastrid, mida sai meediku kĂ€est eelmisel Ă”htul kohe varuga PaduvihmalkĂŒsitud.on eelis – vastane ei kuule okste praksumist. Selja taha jÀÀvatest laskudest mĂ”istsime, et olime teelt Ă”igel ajal metsa keeranud. Suurt maanteed ĂŒletades jooksime vastasest kiiresti mööda. PĂŒssimees pidi meid saja meetri pealt mĂ€rkama, aga ju ei jĂ”udnud reageerida vĂ”i sÀÀstis pauke. Miinidest vabanesime, kui olime kandnud neid 15 kilomeetrit. Kontrollpunktini jĂ€i veel kilomeeter ja 50 minutit. Ometi kĂ€isime seda teed teosammul ja hilinesime paari kilomeetri kaugusel JĂ€rvakandist asuva metsavendade punkri juurde ĂŒles seatud punkti 24 minutit. Andero oli veendunud, et tal pole enam jalgu ja ta katkestab. Kohtunik ja punktist vĂ€ljuv meeskond ei andnud talle armu: „Viimasel pĂ€eval ei katkesta enam keegi! Mis mĂ”tet oli kaks pĂ€eva kannatada ja mĂ”ni tund enne lĂ”ppu alla anda? Paar tabletti valuvaigisteid sisse ja lĂ€heb jĂ€lle!“ Ülesanne oli mÀÀrata NĂ”ukogude armee auastmeid. See oli minu kui NĂ”ukogude armees ajateenistuses kĂ€inud mehe tĂ€hetund, kus nimetasin soravalt ja ilmeksimatult kĂ”ik auastmed ja MotivatsioonikĂ”nevĂ€eliigid. mĂ”jus ja Andero sai taas liikuma, kuigi laskmisĂŒlesandele hilinesime kolmveerand tundi. Enne saime ka veel viimase sahmaka vihma. See-eest tabasime mĂ€rki paremuselt teisena.

Ent Kenni kĂŒlas ĂŒle lageda ristmiku minnes kihutas meie suunas kaks vastase maastikumasinat ja ĂŒks veoauto. Kiire spurdiga tormasime metsa ja lĂ€inud me olimegi. Metsast kuulsime vaid autouste paukumist. Raudtee alt saime lĂ€bi truubi kaudu, hĂŒppasime ĂŒle Sauga jĂ”e ja lĂ”pujooksu starti jĂ”udsime juba Ă”igel ajal. „Kui tahaks tulemust teha, oleks nĂŒĂŒd viimane aeg seljakotist kĂ”ik liigne vĂ€lja tĂ”sta,“ jagas Lauri kogemust.

7.–9. juulini peetud metsavendlusele ja PĂ”hjakohamalevaHeinmĂ€e.LeppĂ€nen,kuulusidEsikohaleKalevivĂ”itisvĂ”istlusepĂŒhendatudellujÀÀmisoskustelesĂ”jalis-sportlikuPĂ”rgupĂ”hjaretk2022KaitseliiduTallinnamalevamalevkonnameeskond.tulnudvĂ”istkondaMargusOts,TeetMarkoPikkjaMarkoTeisekstuliPĂ€rnumaaVĂ€ndraIjakolmandapĂ€lvisTallinnamalevakompaniimeeskond.

„Kui juba korra katkestada, siis edaspidi on aina lihtsam jĂ€lle alla anda. Parem on sellest hoiduda,“ mĂ”tiskles Lauri kuskil metsade vahel edasi astudes.

Samuti nĂ€itab see, kui hea laskja sa tegelikult oled, sest enamik meist on harjunud oma kindla relvaga toime tama, kuid tegelik oskus selgub siis, kui sind visatakse vette tundmatus kohas,“ ĂŒtleb vĂ”istluse Kuldne Kuul peakorraldaja kapral Andres Tomin gas.

maratoneLitaarneLaSKevÕiStLUSKULdneKUUL

SÕjaSPort 26 6/2022

Tekst: INDREK JURTĆ ENKO , Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist Kujutleme, et oled aastaid osalenud erialaseltjĂ€rjestvĂ€ljaĂ”ppeslasketreeningutel,Ă”ppinudtundmauusirelvi,igapĂ€evteemassees.Selli sel juhul, kui oled tĂ”sisem laskehuvi line, tekib mingil ajahetkel sportlikult hasartne soov end proovile panna ka relvadega, mis on vÔÔrad ja mida ehk tavarelvastuses polegi. Aga mida see kogemus annab? „Tead mise oma kohanemisvĂ”imest, sest reaalses ohuolukorras vĂ”ib juhtuda, et kaitseliitlase kasutuses olev relv enam ei toimi, moon on otsas ja lahinguvĂ€l jal on vaja kĂ€igult leida uus tööva hend, millega vastast „tervitada“.

ÜLE 10 RELVA KORRAGA TULEJOONEL 2021. aastal 15. korda toimunud vĂ”ist lusel lasti relvadest Glock, Margolin, TT, M45, M16 (cal 22), SKS, Sk.Y, M16, Galil, Ksp 58 ja sileraudsest jahipĂŒs sist IĆœ-12. Paljud neist relvadest on kaitseliit lastele tegelikult tuttavad. Kuid igal vĂ”istlusel pĂŒĂŒtakse mĂ€ngu tuua ka mĂ”ni uus pĂ”nev relv. Unistatakse G36st, Carl-Gustavist (alakaliiber 7,62, et saaks lasta nii vasaku kui parema kĂ€ega), mĂ”nest relvast kaliibriga 12,7, R20-st. „Üks ammune soov on saada

HÄID LASKJAID ON PALJU Tomingas, kes igapĂ€evaselt tegeleb pĂ”llumajandusega, toimetab tubli kaitseliitlasena VĂ€ike-Maarja sise lasketiirus laskeinstruktorina ja on seda vĂ”istlust vedanud viimased viis aastat. Vesteldes temaga endise VĂ€ike-Maarja Ă”ppekeskuse kitsuke ses keldris paiknevas VĂ€ike-Maarja Kaitseliidu siselasketiirus, uurime tagamaid, miks selline vĂ”istlus tekkis, kes on seda korraldanud, milliseid relvi vĂ”istlusel kasutatakse, mil moel vĂ”istlejad mÔÔtu vĂ”tavad ja kuidas vĂ”istlusele pÀÀseb. „HĂ€id laskjaid on palju, aga vĂ€ga hĂ€id laskjaid mitte,“ selgitab kapral oma siira ja humoorika otsekohesusega pĂ”hjust, miks on vaja vĂ”istlust ka neile, kel laskmise vastu tĂ”sisem huvi.

AINULT KUTSETEGA Eriskummaline vĂ”istlus on kindlasti ainulaadne ja samas ka vĂ€ga kĂ”rgeta semeline, sest vĂ”istlema pÀÀseb vaid Peamiseltkutsetega.Viru maleva siseringis toimuvale laskesĂŒndmusele on sattunud ka ĂŒksikuid teiste malevate laskjaid. Tegemist on tĂ€psuskĂŒttide ga, kes teevad maleva eest vĂ”isteldes sĂ”ja- ja/vĂ”i sportrelvadest igal aastal hĂ€id tulemusi. SeepĂ€rast polegi sinna vĂ”istlema pÀÀseda nii lihtne. 15 korda toimunud vĂ”istlusel (alustati aastal 2007) on vĂ”istlejaid tavaliselt 20–25 ringis, v.a COVID-i aastad 2020-2021. Aga on olnud ka 30–40 vĂ”istlejaga aastaid. Esimesed korraldajad olid malevlased Peeter Pops, Hannes ReinomĂ€gi ja hiljuti manalateele lĂ€inud vĂ€ga hea laskur Sander Gutmann. „Kui saa bus hetk, kus endised eestvedajad ei jaksanud enam vankrit vedada, vĂ”tsin korraldamise enda peale,“ ĂŒtleb kapral Tomingas.

Mis oleks, kui iga kaitseliitlane valdaks kĂ”iki kĂ€situlirelvi, mis Kaitseliidus kasutusel on? Kahtleja kindlasti ĂŒtleks, et see pole vĂ”imalik, iga relv nĂ”uab ju oma aega ja sĂŒvenemist. TĂ”si, aga siiski ...

Toetajaskonnast aga soovime tĂ€nada Viru malevat, kes on alati vĂ”istluste korraldamisele Ă”la alla pannud,“ ĂŒtleb kapral Andres Tomingas lĂ”petuseks.

SÕjaSPort 6/2022 27 REINOMÄGIHANNES

vĂ”istlusele mĂ”ni revolver, see paneks meestel silma sĂ€rama,” mĂ€rgib kapral IgaTomingas.relvaon vaja vĂ€hemalt kaks, nii jĂ”uab pika pĂ€eva jooksul kĂ”ik lasud tehtud. Iga relvaga saab vĂ”istleja lasta 5 lasku. VĂ”istlusrelvade seas on olnud ka nĂ€iteks DOS 34, IZ-12, mini-Uzi, erinevad 9 mm pĂŒstolid.

Omamoodi on sel vĂ”istlusel ka punktiarvestus. TavalaskevĂ”istlusel arvestatakse kogusummat selliselt, et kes kĂ”ige rohkem punkte ehk „silmasid“ saab, on vĂ”itja. Aga sellel vĂ”istlusel mÔÔdetakse paremust millimeetrites. KĂ”lab kummaliselt? „Tegelikult mitte,“ ĂŒtleb Tomingas. „Nimelt arvestavad head laskurid isekeskis tĂ€psust pigem tabamuste tihedusega, mitte enam niivĂ”rd tĂ€psusega mĂ€rklauas, sest see on elementaarne,” selgitab IgaTomingas.laskjavalib endale mĂ€rklauas pidepunkti ja laseb oma lasud vĂ”imalikult tĂ€pselt selles suunas. KĂ”ik lasud peavad mĂ€rgis olema ja kui pole, on paha lugu. Seega arvestatakse paremuse jĂ€rjestamisel laskude kaugusi ehk mida vĂ€iksem on kaugemate laskude vahemaa, seda parem. Millimeetrid teisenevad punktideks ja need liidetakse eri relvaliikide vahel kokku. Mida vĂ€hem millimeetreid/ punkte, seda parem. VĂ”istlevad ka n-ö lahingupaarilised koos, ĂŒhtse meeskonnana, nendegi punktid summeeritakse omavahel ja nii sĂŒnnib lĂ”pptulemus. VĂ”itjapaar saab aastaks enda hoida rĂ€ndkarika, kuhu graveeritakse peale nende „VĂ”istlusnimed.

MILLIMEETRIMÄNG KUNI LÕPUNI

toimub tavaliselt augustikuu esimesel nÀdalavahetusel. Palun, olge head, pakkuge meile vÔistlemiseks uusi pÔnevaid kÀsitulirelvi.

HaritUd SÕdUr 28 6/2022KUi KriiS taBaB mind vĂ€LiSriigiS oLLeS –KUidaS SiiS Saada?HaKKama Kriisiolukorra lahendamine algab eelkĂ”ige igaĂŒhest endast. Esmalt on aga tĂ€htis teada, kuidas ĂŒldse vĂ€ltida vĂ€lismaal mistahes suuremasse vĂ”i isiklikku kriisi sattumist. Tekst: TIINA KALLASMAA , vĂ€lisministeeriumi konsulaarabi bĂŒroo nĂ”unik, NKK Tallinna ringkonna LÀÀne jsk tegevliige ja Tallinna maleva LÀÀne mlvk personalipealik PIXABAY

O

ANNA ENDAST TEADA

Esmast infot riigi kohta, kuhu sĂ”it plaanis, tasuks lugeda vĂ€lisministeeriumi ametlikult lehelt https://reisitargalt. vm.ee. Sellelt lehelt leiab COVID-reeglid, riiki sisenemise tingimused (kas Eesti kodanikul on vaja viisat, kui kaua peab pass/ID-kaart kehtima jms) ja ka hoiatused levinumate ohuolukordade kohta (maavĂ€rinad, ĂŒleujutused, hooajalised tulekahjud jpt). Ühtlasi saab sealt teada riigis asuva Eesti saatkonna vĂ”i aukonsuli kontaktid. Kui lehel toodust jÀÀb vĂ€heks, saab lisa alati kĂŒsida vĂ€lisministeeriumisse helistades vĂ”i e-kirja saates. Facebooki kasutajad saavad ĂŒhendust vĂ”tta ka Veebikonsulile kirjutades.

KES UURIB JA KÜSIB, SEE REISIB TARGALT

Oma reisi saab registreerida lehel reisitargalt.vm.ee ja see tÀhendab, et ministeeriumile jÀÀb info selle kohta,

HaritUd SÕdUr 6/2022 29

Aga see kĂ”ik on siiski Eesti-keskne, st oleme tuttavas ĂŒmbruskonnas, rÀÀgime kaaslastega sama keelt, ĂŒmberringi on samuti pantvangipuutunud.ehkvad-sĂ”brad-sugulased-töökaaslased-naabridtutta-inimesed,kellegaolemevaremgikokkuKuidkujutamenĂŒĂŒdkorraksette,etkĂ”ikneed„koduvĂ€ljakueelised“onmeiltĂ€ravĂ”etud.Kuidassiishakkamasaada?JustsellisesseolukordavĂ”ibigaĂŒksmeistsattudanĂ€iteksvĂ€lisriigispaarinĂ€dalaselpuhkusereisilollesvĂ”iseljakotigavÔÔralmaalringirĂ€nnates.KĂ”igeteadlikumadmeistoskavadkoheviidatapĂ”hiseaduse§13-le,misĂŒtleb,etEestiriikkaitsebomakoda-nikkukavĂ€lisriikides.MidaseetegelikuselussiiskitĂ€hendab?KasEestiriiksaadabkriisipiirkondaomalennukidvĂ”ilaevad,etsealtomakodanikkeevakueerida?VĂ”ionmeilmĂ”nederioskustegameeskonnad,keslĂ€hevadvĂ”etuidvĂ”imuushĂ€dasolijaidvĂ€lismaale pÀÀstma (nagu seiklusfilmides tihti nĂ€ha on)? Õige vastus on – nii ja naa. EelkĂ”ige algab olukorra lahendamine ikkagi inimesest endast. Ja veel enne olukorra tekkimist on tĂ€htis teada, kuidas ĂŒldse vĂ€ltida mistahes suuremasse kriisi (ulatuslik loodusĂ”nnetus, massirahutused, relvakonïŹ‚ikt jmt sĂŒndmused) vĂ”i isiklikku kriisi (passi-/ID-kaardi vĂ”i raha kaotus, kinnipidamine, haigestumine vĂ”i isegi surm) sattumist vĂ€lismaal.

leme Kaitseliitu, Naiskodukaitsesse vĂ”i noorteorganisatsioonidesse kuulujatena keskmisest kodanikust paremini teadlikud, mida teha kriisiolukorras. Suur hulk meist on lisaks teadmistele, mida pakub ohutushoiu kursus vĂ”i „Ole valmis!“ Ă€pp, saanud kriisikĂ€itumist ka praktiliselt harjutada, nĂ€iteks evakueerumisĂ”ppustel. See kĂ”ik on igati kasuks, et kriisis mitte pead kaotada, vaid tegutseda lĂ€bimĂ”eldult ja eesmĂ€rgipĂ€raselt.

PIXABAY

REISIKINDLUSTUS – ON SEE IKKA TARVILIK? KRIISI VASTU END JU IKKAGI KINDLUSTADA EI SAA ... Jah, tĂ€iesti Ă”ige, otseselt kriisivastast kindlustust ei ole olemas. Aga on muud asjad, mille puhul kindlustus on ĂŒlioluline – nĂ€iteks vĂ€lisriigis haigestumine vĂ”i lennuĂŒhenduste katkemine, aga ka surm. Enamikule inimestele tuleb ÀÀrmiselt halva ĂŒllatusena, et kui kindlustust polnud, aga lĂ€hedane suri vĂ€lismaal, siis pĂ”rmu Eestisse toomine kas kirstu vĂ”i urniga on vĂ€ga kallis. Reeglina on summa lĂ”pus vĂ€hemalt kolm nulli
 Olnuks aga kindlustus tehtud, oleks olemata suur rahaline mure, mis on niigi ĆĄokis ja leinas lĂ€hedastele lisakoormaks. Loomulikult ei lĂ€he keegi reisile mĂ”ttega, et vĂ€lismaa vĂ”ib jÀÀdagi ta viimaseks sihtkohaks siinilmas, aga Ă”nnetused teatavasti ei hĂŒĂŒa tulles ja ikka tuleb ette, et kas lĂ”unamaa kuumus tĂ”i sĂŒdamerabanduse vĂ”i juhtus midagi muud, millest

Samuti on vĂ”imalik siis sĂŒndmuse toimumise asukohariigilt uurima asuda, kas on teateid kannatada saanud Eesti kodanike kohta (sest Eesti riigil on olemas info, et tolles vĂ€lisriigis on X arv meie kodanikke). Kui selgub, et on kannatanuid vĂ”i halvemal juhul hukkunuid, saab koheselt asuda edasist abi korraldama – vajadusel teavitada kannatanu vĂ”i hukkunu lĂ€hedasi Eestis, vahendada suhtlust asukohariigi haigla, politsei vĂ”i muu ametiasutuse ja Eestis oleva perekonna vahel jne. Kui Eesti riigil puudub info konkreetses vĂ€lisriigis viibivate kodanike kohta, siis ei ole vĂ”imalik asuda ka abistamist korraldama.

Aeg-ajalt tunnevad inimesed muret, et kui teatan oma reisist, siis Ă€kki saadetakse see info edasi kohtutĂ€ituritele vĂ”i kaitsepolitseiametile vĂ”i veel kellelegi. Siinkohal saab kĂ”iki rahustada – seda ei juhtu. Reisi registreerimisel saadud teave jÀÀb ainult vĂ€lisministeeriumile vĂ”imaliku konsulaarabi andmiseks ja kolmandatele isikutele seda edasi ei anta. Ja veel, registreerimine on tĂ€iesti tasuta!

HaritUd SÕdUr kes reisis (registreerida saab korraga kas ĂŒhe inimese vĂ”i terve pere, turismigrupi vĂ”i klassi), kuhu ja millal ning kuidas nende inimestega ĂŒhendust saab. See kĂ”ik on vajalik juhuks, kui vĂ€lisriigis juhtub midagi, mis turistide ehk vĂ€lismaalaste elu mĂ”jutab – nt lennujaamatöötajate streik vĂ”i pommiplahvatus populaarses puhkekohas. Ministeerium saadab siis kĂ”igile selles riigis viibimise registreerinutele SMS-i sĂŒndmuse teavituse ja edasiste juhistega.

Selliseks kriisiks vĂ”ib olla reisidokumendi kaotus, kinnipidamine, haigestumine, asjade (telefoni, rahakoti, auto jne) vargus, rahast ilmajÀÀmine jms. KĂ”ige rohkem tuleb ette passi ja ID-kaardi kaotust vĂ”i vargust ehk olukorda, mille kohta kĂ€ivad laulusĂ”nad „Dokumentideta vÔÔras linnas 
“ Seda juhtub iga pĂ€ev (k.a nĂ€dalavahetused ja riigipĂŒhad) vĂ€hemalt 2–3 Eesti kodanikuga. Pandeemiaeelne reisimistase on taastunud ja reisiĂ”hinas inimestel kaob vĂ€lismaale jĂ”udes kahjuks igasugune valvsus ja tĂ€helepanu. Dokumente unustatakse lennukisse, rongi, taksosse, kohvikulauale, hotellituppa. Neist jÀÀdakse ilma osavate pikanĂ€pumeeste tĂ”ttu, kelle poolest on sel suvel kurikuulsaks saanud Napoli, Barcelona ja Pariis. Kui dokumenti enam pole, on tarvis pöörduda Eesti saatkonna, aukonsuli vĂ”i nende puudumisel EL liikmesriigi saatkonna poole. Sealt vĂ€ljastatakse ĂŒhekordselt kasutatav ajutine reisidokument nimega tagasipöördumistunnistus. Sellega saab tagasi Eestisse. Peab teadma, et kui plaanis oli pikem ringreis mitmes riigis, siis tolle ajutise dokumendiga reisi jĂ€tkata ei saa, sellega saab ainult tagasi Eestisse. Seega siinkohal tungiv soovitus kĂ”igile – hoidke oma dokumentidel alati silm peal! VĂ€ga nutikas on teha dokumendist telefoniga pilt ja saata see pilt igaks juhuks ka oma e-mailile. Nii on passi/ID-kaardi varguse vĂ”i kadumise korral midagigi alles. On transpordifirmasid, kes on nĂ”us tolle pildistatud dokumendi alusel reisija ikkagi peale vĂ”tma. Muid olukordi – haigestumine, kinnipidamine, surm – tuleb Ă”nneks ette harvemini. Juhiseid ja nĂ”u nende puhul kĂ€itumiseks leiab samuti lehelt reisitargalt.vm.ee.Kriisivaba reisimist!

AGA KUI MU KRIIS PUUDUTAB AINULT MIND, MU PERET VÕI REISISELTSKONDA?

HaritUd SÕdUr inimene enam elule ei toibu. Tehtud kindlustus on siis lĂ€hedastele suureks toeks.

Kui kohalikud vĂ”imud kriisi lahendamisega ise toime ei tule (sĂŒndmusest on puudutatud vĂ€ga suur hulk inimesi) ja ka kommertstranspordiĂŒhendused ei toimi (nĂ€iteks on suletud kogu tavalennuĂŒhendus), asub Eesti ise planeerima oma kodanike ohutusse piirkondamist.toimeta-Siinpeabarvestama,

KUI MA IKKAGI SATTUSIN KRIISI KESKELE – MILLEST ALUSTADA? Kui reis polnud enne Eestist lahkumist registreeritud, tasub seda ikkagi teha ka juba vĂ€lismaal olles. Nii saab riik asuda planeerima, kuidas inimesi kĂ”ige tĂ”husamalt aidata, sest planeerimise aluseks on riigis viibivate kodanike arv. Kui on teada nĂ€iteks vaid 10 inimese viibimine riigis, toimub eelkĂ”ige reisijate nĂ”ustamine, vajadusel suhtluse vahendamine asukohariigi vĂ”imudega jms. Kui on teada, et kohapeal on suurem arv kodanikke, vĂ”ib osutuda vajalikuks evakuatsiooni korraldamine vĂ”i konsuli lĂ€hetamine piirkonda. Siiski on esmaseks tegutsejaks inimene ise. Vaja on aktiivselt uurida, kas on vĂ”imalik kasutada mĂ”ne kohapealse reisibĂŒroo teenuseid, vĂ”i otse transpordifirmade poole pöörduda ja uurida lahkumisvĂ”imalusi. Kui selgub, et transpordivariante ĂŒldse ei ole, on tarvis vĂ”tta ĂŒhendust riigis asuva Eesti saatkonna vĂ”i aukonsuliga (kontaktid leiab lehelt reisitargalt.vm.ee).

Kui riigis ei ole Eesti saatkonda ega aukonsulit, tuleb suhelda mistahes Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonnaga, mis selles riigis asub. Euroliidu riikidel on omavaheline kokkulepe, mille jĂ€rgi kohustuvad kĂ”ik liikmesriigid andma ĂŒksteise kodanikele konsulaarabi ehk teisisĂ”nu, kui Eestil saatkonda kohapeal ei ole, vĂ”ib Eesti kodanik taotleda abi mĂ”ne teise liikmesriigi saatkonnalt, mis on olemas (nt Saksamaa, Soome, Itaalia vĂ”i Leedu saatkonnalt).

Ühtlasi oleks mĂ”istlik teavitada vĂ€lisministeeriumi (nt helistades 24/7 töötavale hĂ€daabinumbrile +372 5301999), et inimene on pöördunud mĂ”ne EL liikmesriigi saatkonna poole ja milline oli sealt saadud vastus.

et meil pole kasutada riiklikke lennukeid ega laevu, mida oma soovi jĂ€rgi kohe kusagile saata, vaid tellida tuleb erilend vĂ”i -laev mĂ”nelt erafirmalt. See omakorda seab geograafilised piirid, kust ja kuhu on vĂ”imalik inimesi viia. NĂ€iteks Aasias aset leidnud sĂŒndmuse puhul jÀÀvad Eesti kĂ€ed lĂŒhikeseks. Samuti tuleb arvestada, et selliste eritellimuste lĂ€biviimine vĂ”tab aega. SeetĂ”ttu juhtub sageli, et meil tuleb toetuda Euroopa Liidule, st teiste liikmesriikide korraldatavale evakuatsioonile. See omakorda tĂ€hendab, et kui mĂ”nel teisel liikmesriigil on samuti oma kodanikke sĂŒndmuse toimumise riigis ja too liikmesriik planeerib nende toomist ohutusse naaberriiki vĂ”i tagasi Euroopasse, saab Eesti paluda, et kaasa vĂ”etaks ka Eesti kodanikud. Arvestama peab siiski, et kĂŒllap esitavad sama soovi ka teised liikmesriigid ja seetĂ”ttu pole transpordile pÀÀsemine kellelegi koheselt garanteeritud. Tavaliselt koostatakse lennunimekiri teatud pĂ”himĂ”tete jĂ€rgi – nĂ€iteks eelisjĂ€rjekorras on eakad, lastega pered jms. Oluline on teada, et evakuatsioon ei ole tasuta, reeglina tuleb pilet lennule vĂ”i laevale kohe vĂ€lja osta. Erandjuhtudel on vĂ”imalik saada pilet n-ö laenu alusel, nii et selle eest saab tasuda pĂ€rast reisi.

Miks pidasid ukrainlased ja venelased neli kuud Ă€gedaid lahinguid ĂŒhe imepisikese Vana-Kreeka legendides mainitud kaljusaare pĂ€rast, mis oli tegelikult kaalul ja kuidas on sellega seotud Kremli ideoloog Aleksandr Dugin?

32 maaiLmaPiLK6/2022

Sai armUtUtaLLermaavÕitLUSe

Vahetult pĂ€rast seda, kui Venemaa Eesti sĂŒnnipĂ€eva varahommikul mitmel rindel rĂŒndas iseseisvat Ukraina vabariiki, lĂ€ks kiiresti mölluks ka Mustas meres asuval Maosaarel. Selle ukrainakeelne nimi on ĐŸŃŃ‚Ń€Ń–ĐČ Đ—ĐŒŃ–Ń—ĐœĐžĐč. Saar on tibatilluke, selle pindala on kĂ”igest 20 hektarit. Saare kĂ”rgeim punkt asub 41 meetri kĂ”rgusel merepinnast ja sel kĂŒnkal asus enne kĂ€imasolevat sĂ”da 1842. aastal ehitatud 12 meetri kĂ”rgune tuletorn. NĂŒĂŒd on majakast jĂ€rel ainult rusud. Kaljusaar paikneb 35 kilomeetri kaugusel nii Ukraina kui Rumeenia rannikust, tĂ€psemalt Doonau jĂ”e suudme vastas. Saar asub Musta mere mandrilaval asuvate nafta- ja gaasipuurimise platvormide ning Ukraina linnade Odessa, Nikolajevi ja Hersoni sadamaid Vahemerega ĂŒhendavate laevateede lĂ€hedal. Maosaar lĂ€heb praeguse (info)sĂ”ja ajalukku kui ĂŒks meeldejÀÀvamaid lahinguvĂ€lju, mille jĂ€rgi sĂŒndis ĂŒleilmselt tsiteeritud lauseid ja laule, trĂŒkiti marke, loodi meeme ja loosungeid. Imepisikesest saarest sai Ukraina info-psĂŒh-

aCHiLLeUSe

Tekst: KADRI PAAS , sisejulgeoleku magister KodUSaareSt

Kuna Vene merevĂ€gi vĂ”imutses merel ja Maosaar oli Krimmis paikneva Vene lennuvĂ€e pommirĂŒnnakute raadiuses, siis paigutas Ukraina peastaap enne sĂ”da saarele vĂ€hem kui 100-mehelise sĂŒmboolse raskerelvastuseta garnisoni.

SĂ”ja alguspĂ€eval, 24. veebruaril kirjutas Kremli ĂŒks ideoloogidest Aleksandr Dugin, keda lÀÀnes peetakse Putini praeguse vĂ€lispoliitilise joone ĂŒheks innustajaks, et Maosaare hĂ”ivamisel on vĂ”tmeroll „pĂŒhal geograafial“, Dugin kasutas omadussĂ”na „sakraalne“. „Kes kontrollib Maosaart, kontrollib maailma ajalugu,“ vĂ€itis imperialistlik DuginimĂ”tleja.sĂ”nul on Maosaare maailmaajalooline roll tingitud seal asuvast Apollo iidsest pĂŒhapaigast. TĂ”si, sellisel juhul peaksime tunnistama, et maailma ajaloo kulgu mÀÀras 70 aastat Rumeenia, kellele saar kuulus 1878. aastast 1948. aastani, ja alates 1991. aastast Ukraina. Vallutades Maosaare sĂ”ja esimestel pĂ€evadel, kindlustas Venemaa olulise osa mosaiigist, mis vĂ”imaldas Moskval kontrollida Musta mere loodeosa. Moskva jaoks oli see operatiivselt ja strateegiliselt tĂ€htis kolmel pĂ”hjusel. Esiteks, Vene merevĂ€gi sai osaleda Ukraina pommitamisel tiibrakettidega. Ühtlasi andis see sissetungijatele vĂ”imaluse Ă€hvardada Odessat meredessantrĂŒnnakuga ja lĂ”ppeks vĂ”imaldas venelastel blokeerida juurdepÀÀsu Ukraina sadamatesse ja sadamatest. Maosaare kaotusel sĂ”ja alguses oli Kiievi jaoks igal juhul tĂ”sine hind. 2021. aasta augustis toimunud Krimmi platvormi diplomaatilisel foorumil ĂŒtles Ukraina president VolodĂ”mĂ”r ZelenskĂ”i just Maosaare kohta, et see saar on sĂŒmboolne. „Olgu mistahes Ukraina saar vĂ”i maismaapiirkond, me kaitseme seda kogu oma jĂ”uga,“ lubas riigipea Korrakstoona. sattusid Ukraina vĂ”imud Maosaare tĂ”ttu ka ebamugavasse olukorda, kuulutades Vene sĂ”jalaeva kuradile saatjad kiirustades surnuks ja andes neile postuumselt lahkumistvenelastepĂ€rastMaosaar

KUIDAS VÕIDELDI MAOSAARE PÄRAST? SĂ”ja alguses pidas Vene relvajĂ”udude peastaap Maosaare vallutamist ilmselt Odessa lĂ€hedal toimuva maabumisoperatsiooni ettevalmistamise esimeseks etapiks. 24. veebruari Ă”htul, pĂ€rast raketi- ja pommirĂŒnnakuid merelt ja Ă”hust, hĂ”ivasid venelased saare. Neid toetasid venelaste Musta mere laevastiku lipulaev raketiristleja Moskva ja patrull-laev Vassili BĂ”kov. Operatsioonis osalesid 810. ĂŒksiku merejalavĂ€ebrigaadi sĂ”durid, sealhulgas ajateenijad.

Sama garnisoni piirivalvurid saatsid sĂ”ja teisel pĂ€eval raketiristleja Moskva pikalt, sest venelased kĂ€skisid neil relvad loovutada ja alla anda. PĂ€rast kuradile saatmist kĂŒlvas Vene sĂ”jalaev saare kahuritulega ĂŒle. Kui saare kaitsjatel laskemoon lĂ”ppes, andsid ukrainlased alla.

6/2022 33 maaiLmaPiLK

holoogilise mĂ”jutustegevuse keskne sĂŒmbol ja vahend, kuigi kaljusaar on tĂ€htis ka sĂ”jaliselt. Juba 2021. aasta augustis mĂ€rkisid Atlandi NĂ”ukogu Euraasia keskuse teadurid Andrew D'Anieri ja Doug Klain, et Maosaar on ĂŒks potentsiaalsetest „kuumadest punktidest“ Venemaa ja Ukraina vahelise sĂ”ja korral: „Kui Putinil Ă”nnestub Maosaar vallutada, oleksid Vene vĂ€ed tugevas positsioonis, sest see katkestaks igasuguse meritsi ligipÀÀsu Ukrainale ja suurendaks kontrolli Musta mere pĂ”hjaosa ĂŒle.“ Saarel asuvate sĂ”javĂ€ebaasi, radarijaama ja laevavastaste kompleksidega oleks vĂ”imalik blokeerida Musta mere loodeosa, samal ajal kui sinna paigaldatud keskmaaĂ”hutĂ”rjesĂŒsteemid suudaksid katta nii osa Rumeeniast kui peaaegu kogu Odessa oblasti.

maaiLmaPiLK 34 6/2022 Pildid on tehtud Vene helikopteritest 29. juunil toimunud paanilise pĂ”genemise ajal Maosaarelt. Maha jĂ€i hĂŒljatud Pantsir-S1 SAMsĂŒsteem, aga ka muid masinaid ja varustust

maaiLmaPiLK 6/2022 35 Ukraina kangelase tiitlid. Hiljem selgus, et 82 Ukraina merevĂ€elast ja piirivalvurit olid alla andnud ja vahetati mĂ€rtsi lĂ”pus venelastest sĂ”javangide vastu vĂ€lja. Kuigi venelastel Ă”nnestus saar vallutada, ei saanud nad sĂŒndmust oma propagandas Ă€ra kasutada. Hoopis ukrainlastel Ă”nnestus muuta oma ajutine ebaĂ”nnestumine, st saarest ja sĂ”duritest ilmajÀÀmine, infosĂ”ja kĂ”rgetasemeliseks ja mĂ”jusaks osaks. Lood Maosaare saavutusest koos meeldejÀÀva loosungiga „Vene sĂ”jalaev, mine p***e!“ levisid ĂŒle maailma ĂŒlinakkava viirusena, mĂ€ngides olulist rolli LÀÀne avaliku arvamuse mĂ”jutamisel Ukrainale soodsas suunas. SeejĂ€rel hakati lÀÀneriikidest tasapisi Ukrainasse lĂ€kitama ka laskemoona ja hiljem raskerelvastust. 13. aprillil 2022 uputasid ukrainlased Musta mere laevastiku lipualuse, staabilaeva Moskva saare lĂ€hedal laevatĂ”rjerakettidega. Moskvat aitas allvee-Valhallasse saata Ameerika Ühendriikide luure. TagantjĂ€rele hinnatakse, et nii kalli sĂ”jalaeva, mis on mĂ”eldud vastase lennukikandjate rĂŒndamiseks ja mille relvastuses vĂ”ivad olla tuumalĂ”hkepeaga raketid, hoidmine ĂŒhe imepisikese saarekese ja Ukraina ranniku lĂ€hedal, oli liigne ja pĂ”hjendamatu risk. Eriti arvestades tĂ”ika, et Moskva oli oluline osa Vene kauglennuvĂ€e Ă”hutĂ”rjesĂŒsteemist. Laev kattis Vene vĂ€gede viimist Berdjanskisse ja kaitses Musta mere laevastikku Ă”hust. Ristleja oleks pidanud juhtima Odessa rĂŒndamise Ă”hukaitset. ÜhesĂ”naga, Moskva juhtis kĂ”iki Mustal merel toimuvaid operatsioone. Selle kaotuse tagajĂ€rjel suurenes Maosaare strateegiline tĂ€htsus elektroonilise sĂ”japidamise ja Ă”hutĂ”rjesĂŒsteemide baasina veelgi. Igatahes lĂ€ks venelaste risk erakordselt kalliks maksma. Kui Ukraina relvajĂ”ud said lÀÀneliitlastelt kaudtule suurtĂŒkivĂ€e ja tĂ€iustatud laevatĂ”rjerelvad, oli vĂ”imalik Maosaart rannikult sihtida ja tulistada. Vene garnisoni haavatavust ilmestasid ukrainlaste korduvad edukalt lĂ”ppenud Ă”hurĂŒnnakud Bayraktaridega – uputati vĂ€hemalt kaks Raptori tĂŒĂŒpi dessantkaatrit – ja Su-27-ga. Õhulöökidega purustati jĂ€rjepidevalt venelaste Ă”hutĂ”rjesĂŒsteeme. 30. juunil teatas Venemaa kaitseministeerium, et garnison lahkub Maosaarelt. PĂ€rast venelaste saarelt haihtumist ei ole kĂ”ige tĂ€htsam mitte Ukraina kohalolek kaljul, vaid asjaolu, et Vene vĂ€ed ei saa enam selle strateegilisest positsioonist kasu lĂ”igata.

MIKS MAOSAARE PÄRAST VÕIDELDI? Maosaare lahingu pĂ”hjusi saab seletada ainult sellega, et saare strateegilise tĂ€htsusega liialdanud Vene kindralid ja admiralid mĂ”tlevad jĂ€tkuvalt Teise maailmasĂ”ja kategooriates. Kui 1940. aastatel vĂ”imaldas Doonau deltas asuv saar tĂ”esti kontrollida kĂ”iki Doonau poolt Musta mere suunas vĂ€ljuvaid laevu, siis tollest ajast on nii merevĂ€e vĂ”imekus kui ka jĂ€lgimisvahendid, sh satelliidid, samuti laeva- ja Ă”hutĂ”rje arenenud mitme suurusjĂ€rgu vĂ”rra.

PĂ€rast lipulaeva Moskva kaotust hakkas Musta mere laevastik kĂ€ituma ettevaatlikumalt. Vene laevad pĂŒĂŒdsid vĂ€ltida Ukraina laevatĂ”rjesĂŒsteemide laskeulatusse sattumist vĂ”i viibida seal minimaalse aja jooksul. Hoolimata sellest kandis merevĂ€gi jĂ€tkuvalt kaotusi, sest Ukraina UAV-d töötasid laitmatult.

Vaid mĂ”ned pĂ€evad enne seda, kui Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene garnison lahkub „hea tahte ĆŸestina“ Maosaarelt, olles lĂ”petanud „mÀÀratud ĂŒlesannete tĂ€itmise“, avaldas Kremli-meelne meedia terve hulga materjale, milles lojaalsed eksperdid ja ametnikud selgitasid, kui tĂ€htis on saar Venemaa jaoks. Vladimir Jevsejev, Shanghai Koostööorganisatsiooni Euraasia integratsiooni ja arengu osakonna juhataja SRÜ riikide instituudis, vĂ€itis intervjuus portaalile Ukraine.ru, mis kuulub Kremli-meelsele uudisteagentuurile Russia Today, et Maosaar on hĂ€davajalik Doonau suudme kontrollimiseks ja relvade tarnimiseks venemeelsele Transnistria enklaavile. SĂ”jandusekspert Maksim Klimov ĂŒtles presidendi administratsioonile lĂ€hedal olevale vĂ”rguvĂ€ljaandele Vzgljad, et Maosaart tuleks kindlasti hoida. „Satelliidipiltide jĂ€rgi otsustades on meie jĂ”ud oluliselt tugevnenud,“ valetas Klimov.

Praegusel ajal on vÔimalik kontrollida laevaliiklust Doonau deltas vÔi nÀiteks blokeerida Odessat merelt, ilma et oleks vaja vallutada Maosaart. SeetÔttu vÔib oletada, et Vene kÔrgemate ohvitseride mÔtteviis on takerdunud aega, mil pidi iga hinna eest hoidma juba vallutatud alasid. Seejuures ei olnud oluline, kui palju energiat, inimesi ja tehnikat kulub territooriumi hoidmiseks.

Riigiduuma kaitsekomisjoni aseesimees Juri Ć vĂ”tkin ĂŒtles Kremli-meelsele e-ajalehele Lenta.ru, et saart on vaja hoida, et mitte ohustada Ukrainale tarnitavate laevatĂ”rjesĂŒsteemidega Krimmis asuvaid sĂ”jalisi rajatisi ja Venemaa Musta mere laevastiku laevu. KĂ”ige uskumatuma loo jutustas oma isiklikus Telegramikanalis riigiduuma saadik ja 58. ĂŒhendarmee endine ĂŒlem Andrei Guruljov. Tema sĂ”nul omandas Venemaa Musta mere laevastiku logistikakomandöri asetĂ€itja kindralmajor Mihhail Jasnikov tunni aja jooksul ujuvkraana operaatori kutse, et lahendada ĂŒlioluline ĂŒlesanne Pantsir SAM-sĂŒsteemi sĂ”idutamiseks Maosaarele, kuna tsivilistist kraanaoperaator keeldus osalemast riskantses operatsioonis Ukraina tule all. 29. juunil, mil Vene vĂ€ed ĂŒlepeakaela Maosaarelt pĂ”genesid, jĂ€i Pantsir-S1 SAM-sĂŒsteem saarele Guruljovmaha.lĂ”petas oma postituse nii: „Mihhail Jasnikovi otsusekindlus ja julgus vĂ”tta tĂ€ielik vastutus, juhtida mehi ning kogu meeskonda, samuti meeskonna julgus ja kangelaslikkus vĂ”imaldasid pÀÀsta kĂ”ik sĂ”javĂ€elased, kes valvavad Maosaart. Me vajame kontrolli selle saare ĂŒle.

AINULT ARMEEST EI PIISA PĂ€rast venelaste saarelt haihtumist ei ole kĂ”ige tĂ€htsam mitte Ukraina kohalolek kaljul, vaid asjaolu, et Vene vĂ€ed ei saa enam selle strateegilisest positsioonist kasu lĂ”igata. SeetĂ”ttu on vĂ€he tĂ”enĂ€oline, et Vene vĂ€ejuhid pĂŒĂŒavad lĂ€hitulevikus Maosaart tagasi vĂ”tta. VĂ€hemalt seni, kuni algab pealetung Nikolajevi suunal, mis ohustaks Odessa operatsioonipiirkonda maismaalt.

VolodĂ”mĂ”r ZelenskĂ”i nĂ”uniku Oleksii ArestovitĆĄi sĂ”nul ei kavatse Ukraina relvajĂ”ud korrata Venemaa sĂ”javĂ€e vigu ega pĂŒĂŒa saarele paigutada garnisoni. TĂ”enĂ€oliselt jÀÀb Maosaar tĂŒhjaks ja asustamata, kuni ĂŒks pooltest suudab muuta olukorra enda kasuks. Kui Ukraina relvajĂ”ud suruvad Vene vĂ€ed Krimmi tagasi ja Ă€hvardavad venelaste Krimmi paigutatud lennu- ja merevĂ€ge, oleks laevatĂ”rjesĂŒsteemide paigutamine Maosaarele Teiseks,mĂ”ttekas.VenevĂ€ed vĂ”ivad alustada rĂŒnnakut MĂ”kolajevi ja Odessa vastu, piirates vĂ”i hĂ€irides Ukraina kaitse pĂ”hijĂ”ude lĂ”unarindel ja lĂŒhendades oluliselt rannajoont, kust on vĂ”imalik Maosaare pihta lasta. See looks uued tingimused Maosaare hĂ”ivamiseks.

Odessa-vastase rĂŒnnaku ettevalmistamise ĂŒlesandeta oleks Vene garnisonil Maosaarel mĂ”tet ainult juhul, kui kehtestataks pikemaajaline relvarahu. Venelaste katsed end Maosaarel kindlustada lĂ”ppesid iga kord Ukraina droonide ja Ă”hurĂŒnnakute tĂ”ttu. Venelastele sai selgeks, et Maosaare hoidmiseks on vaja pidevat Ă”hutĂ”rjevĂ”imet ja kĂ”vasti laskemoona, st varustuskindlust. Kuigi venelased vedasid saarele kaugtule suurtĂŒkisĂŒsteeme, sai neile lĂ”puks selgeks, et ukrainlaste saarest eemal hoidmiseks ja pideva rĂŒndedroonide ohu kĂ”rvaldamiseks on vaja jĂ€rjepidevat varustamist uue tehnika ja laskemoonaga. Kindlust, et varustamine toimub sĂŒsteemselt ja tĂ”rgeteta, aga polnud.

See on strateegiliselt tĂ€htis rajatis, nii et tĂ€name sĂŒdamest meie kangelasi.“ Vaatamata tĂ”sisele ja massiivsele meediatĂ€helepanule ei kĂ”helnud Venemaa kaitseministeerium oma „hea tahte sammuga“ Jasnikovi teo ja Kremli-meelsete ekspertide maine naeruvÀÀristamisest.

Vene merevĂ€ekapten N. D. Kritzki avastas 1823. aastal Maosaarelt Achilleusele pĂŒhendatud 30 meetri kĂ”rguse ruudukujulise templi varemed, kuid hilisem tuletorni ehitamine tĂ€pselt samale kohale hĂ€vitas kĂ”ik templi jĂ€ljed. 2000. aastate alguses pĂŒĂŒdis Rumeenia vĂ€ita, et Maosaar ei ole ĂŒldse saar, vaid kalju, mis oleks vĂ”inud ohustada Ukraina majanduslikke ainuĂ”igusi kĂ”rvalasuvale veealale. Rahvusvaheline kohus ei pidanud neid argumente veenvaks, vaid tĂ”mbas merepiiri piiritlemise joone, vĂ”ttes arvesse Rumeenia huve. PĂ€rast seda, kui venelased annekteerisid 2014. aastal Krimmi ja Sevastopoli, muutsid ukrainlased Maosaare Venemaa sĂ”jalise tegevuse jĂ€lgimiseks ette valmistatud eelpostiks: mitte ainult Krimmi poolsaarel, vaid ka TĆĄernomorneftegazi samuti konfiskeeritud puurplatvormidel.

MIS SAAB MAOSAAREST EDASI? Kreml ja Vene kindralstaap on lÔpuks mÔistnud, et sÔda on vÔtnud pikaajalise iseloomu ja vÔib kesta aastaid. Sellest tulenevalt tÀhendaksid katsed Maosaart hoida veelgi suuremaid kaotusi isikkoosseisus ja eelkÔige lahinguvarustuses (paadid ja laevad, REB- ja ÔhutÔrjevahendid).

maaiLmaPiLK 36 6/2022

Ometi on Venemaal endiselt suur ĂŒlekaal kaudtulerelvades ja rĂŒndelennukites. PĂ€rast Vene garnisoni pĂ”genemist tegid Krimmi Belbeki linna Ă”huvĂ€ebaasi Su-30 lennukid rĂŒnnaku Maosaare pihta, Ukraina vĂ€itel tambiti saart fosforpommidega. Rahvusvaheliste lepingute jĂ€rgi on fosforpommid suure tsiviilelanikkonnaga piirkondades keelatud, sest fosfor tekitab inimestele koletuid haavu, pĂ”letades liha luuni vĂ€lja. Samas on need sĂ”japidamises lubatud, kui on vaja teha oma ĂŒksustele Ukrainasuitsukatet.presidendi

Ent pikki sĂ”du vĂ”idetakse harva ainult sĂ”jaliste edusammude abil – otsustavat rolli mĂ€ngivad majanduslik domineerimine ja survestamine ning poliitiline mĂ”ju. Kui LÀÀs mereriikide koalitsioonina domineerib globaalses merekorralduses, siis diplomaatilisel ja majanduslikul tasandil ei ole tal veel Ă”nnestunud Venemaad isoleerida. Nii pole Musta mere loodeosas asuva vĂ€ikese kalju saatus kĂ”igutanud mitte ainult Ukraina ja Venemaa vahelist jĂ”udude tasakaalu Mustal merel, vaid ka diplomaatilist status quo'd. Venemaa ja LÀÀne poliitiline vastasseis maailmaareenil on alles alanud ning vĂ”it Maosaarel vĂ”is kĂ€ivitada tĂ”usulaine, mille pikaajalisi mĂ”jusid ei ole vĂ”imalik veel lĂ”plikult mĂ”ista.

LISATEAVE: maoSaare mineviK Maosaar on tuntud juba iidsetest aegadest. Kreeklased andsid saarele nime Leuke (kreeka keeles ΛΔυÎșÎź, ’valge saar’) ja roomlased nimetasid seda Alba, kĂŒllap saarel leiduvate valgete marmorist moodustiste tĂ”ttu. Kreeka mĂŒĂŒtide kohaselt lĂ”i Poseidon saare Achilleuse ja Helena asustamiseks, aga ka meremeeste jaoks, et neil oleks saar Euxinuse meres ankrusse jÀÀmiseks, kuid meremehed ei tohtinud saarel magada. Vana-Kreeka legendi jĂ€rgi tĂ”i Thetis saarele Achilleuse ja Patroklose sĂ€ilmed ja paigutas need pĂŒhapaika, mis on aluseks siinse hellenistliku Achilleuse kultuse asutamismĂŒĂŒdile. Teise mĂŒĂŒdi kohaselt andis Thetis saare Achilleusele ja lasi tal seal elada. Euripidese teoses „Andromache“ ĂŒtleb Thetis, et Achilleus „elab oma saarekodus“. Saart mainivad Ptolemaios ja Strabon ja kirjeldab Plinius Vanem oma loodusloos.

Saare garnisoni kasutamine oleks praeguses operatiivolukorras vĂ”imatu, sest vĂ€hemasti Odessa suunas ei suuda Vene vĂ€ed praegu rĂŒnnata. Miks? PĂ”hjusi on mitmeid: staabilaev Moskva on mere pĂ”hjas ja lÀÀneliitlased on tarninud Ukrainale vĂ€ga tĂ€pseid laevatĂ”rjesĂŒsteeme. Maosaar oleks pideva Ukraina tule all.

Ukraina Forbesi arvutuste kohaselt on Venemaa kaotanud Maosaarel ja selle ĂŒmbruses ligi miljardi dollari vÀÀrtuses relvastust ja sĂ”jatehnikat: raketiristleja Moskva maksis orienteeruvalt 750 miljonit dollarit, vĂ€hemalt kaheksa hĂ€vitatud raketirelva 100 miljonit, kolm uppunud paati ja ĂŒks tugilaev veel 50 miljonit dollarit, lisaks vĂ€hemalt ĂŒks helikopter (kaheksa miljonit) ja radar (kuus miljonit).

maaiLmaPiLK 6/2022 37 imPeeriUmite aeg ja SUUrriiKide taHe Soome ja Rootsi vaat et pĂ€evapealt NATO liikmeks saamine juunis 2022, milles selgelt oli oma osa USA presidendi Bideni viimase hetke kĂ”nel TĂŒrgi presidendile Erdoganile, tuletas tahes-tahtmata meelde suurriikide vahelist geopoliitikat. Tekst: TOOMAS ALATALU , politoloog ID-IOM/FLICKR

NATO peasekretĂ€r Stoltenberg aga rĂ”hutas, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga kinnitab seda, et organisatsioon jÀÀb avatuks. Sellest viimasest aga said kĂ”ik jĂ€reldada, et ka Ukraina liitumine NATO-ga on vastava soovi korral tagatud. USA ja Venemaa kĂ€ikudestsuurejoonelistestvahepealsetestavaldustestjameenutaksesmaltseda, et 1917–1933 USA NĂ”ukogudemaaga ametlikult ei suhelnud. Stalini surm ja Korea sĂ”ja lĂ”ppemine andsid vĂ”imaluse suhete uueks ĂŒlessoojendamiseks. 1955 lĂ”ppes ka sĂ”jas kaotanutele

vaid vĂ€hesed adusid, mida Kreml oma denatsifitseerimise ja demilitariseerimise nĂ”uetega taotles – tĂ€na nĂ€evad kĂ”ik, et see tĂ€hendab Ukraina majanduse, kultuuri, ka inimeste sĂŒsteemset hĂ€vitamist vĂ”i ĂŒmberkasvatamist, tagamaks Venemaale alluva naabri teket. Toimuv meenutab kangesti raamatutest loetud lugusid keskaegsete barbarite rĂŒĂŒsteretkedest. Paraku on see reaalsus, mille puhkemise vĂ”imalust pikalt ignoreeriti. TĂ€psemalt öeldes ignoreeriti Vene impeeriumi taassĂŒnni vĂ”imalust.

38 maaiLmaPiLK6/2022

Nagu teada, juhatas 2022. aasta suure sÔja Ukrainas sisse mullu detsembris Kremli poolt USA-le ja NATO riikidele esitatud ultimaatum revideerida viimase 25 aasta muutusi Euroopa kontinendil (minna tagasi 1997. aasta sÔjalistele positsioonidele) ja muuta Ukraina sÔna otseses mÔttes mÔttetuks Arvatariigiks.on,et

IMPEERIUMITE TÕUS JA LANGUS Tasub tĂ”deda, et impeeriumite-poliitika on tagasi. VĂ€hemalt osaliselt. Just impeeriumid pidasid maha Esimese maailmasĂ”ja (1914–1918). Seda maailma ĂŒmberjagamise nimel. SĂ”da lĂ”ppes Saksamaa, Austria-Ungari ja TĂŒrgi impeeriumite lagunemisega, prantslastel-inglastel Ă”nnestus oma koloniaalvaldused sĂ€ilitada ja ka kaotanute omad ĂŒle vĂ”tta. Venemaa, mis ainsa impeeriumina polnud laienenud mitte merede taha, vaid maismaad pidi lÀÀnde, lĂ”unasse ja itta, suutis hĂ€vingust pÀÀseda ja end uue ideoloogia abil arengule turgutada. 1939. aastal algatasid Hitler ja Stalin Ida-Euroopa uue ĂŒmberjagamise, millest vĂ€lja kasvanud maailmasĂ”da tĂ”i Saksamaale kaasa uue hĂ€vingu, ent lĂ”ppes ka Briti ja Prantsuse impeeriumite lagunemisega. Venemaa punaimpeerium suutis aga oma kontrolli alla saada kogu Ida-Euroopa. Seda tĂ€nu eeskĂ€tt USA hoiakule, kes toetas Stalinit sĂ”dimises ja kelle vĂ€ed vabastasid LÀÀne-Euroopa faĆĄistlikust Teistkordselttotalitarismist.ellujÀÀnud Vene-NĂ”ukogude impeerium lĂ”i koos demokraatlike sĂ”javĂ”itjatega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, tagamaks rahu ja julgeoleku pĂŒsimist maailmas. Ent asus siis peatselt kohalike aktivistide taha varjudes kehtestama maailma eri paigus oma ideoloogiat. Neist suurimateks ettevĂ”tmisteks olid Korea sĂ”da 1950–1953 ja Vietnami sĂ”da 1955–1975. Nimetagem neid ka Vaikse ookeani sĂ”dadeks, sest 1867, kui Venemaa mĂŒĂŒs Alaska (1,5 miljonit ruutkilomeetrit) USA-le, kinnitati korduvalt, et Venemaa jĂ€tab Vaikse ookeani konkurentide pĂ€ralt (Venemaa igivaenlane Suurbritannia vs 18.USA).oktoobril 1867 langetas Venemaa vĂ€eosa Alaskal oma riigi lipu ja USA vĂ€eosa tĂ”mbas vardasse USA triibulise – ainuke selletaoline juhtum ajaloos. Siinkohal on hea lisada, et seda tehti Venemaa imperaatori, Poola kuninga ja Soome suurhertsogi (kohustuslikult mainitav tiitel) Aleksandr II Soomestkorraldusel.agaoli1808. aastal saanud Napoleoni ja Aleksandr I kokkuleppel ning Vene-Rootsi sĂ”ja tulemusena Venemaa impeeriumi osa. Ehk siis – Venemaa tegi edelas suure territooriumi loovutuse, kuid oli eelnevalt vallutanud maad juurde loodes, mida mĂŒĂŒgi-ostulepingus USA-le meelde tuletati!

Selle mĂ”ju on viimastel aastakĂŒmnetel varjutanud jutud vÀÀrtustest ning kĂ”ikide riikide ja rahvaste vĂ”rdsusest. Lihtne on kuulutada, lihtne ka teada, et USA on demokraatlik, Venemaa ja NATO-sse kuuluv TĂŒrgi aga diktaatorlikud Samasriigid.kuulub viimane demokraatlikku ĂŒhendusse NATO, sest ideoloogiliselt ja mentaalselt lĂ”henenud maailmas on julgeoleku tagamiseks mitmel kontinendil mĂ”istlik teha mööndusi neile, kes on valinud poole ja soovivad olla kaasatud.

Siit aga johtub, et suurtes kooslustes teevad siiani ilma eeskĂ€tt suurriigid ning sobilike diktaatorite kaasalöömist Ă”igete ja vajalike otsuste sĂŒnniks pole mĂ”tet vĂ€listada.

TEESELDUD RAHU Sestap on nĂŒĂŒd omamoodi uhke tĂ”deda, et kui 1867. aastal teatas Moskva Washingtonile, kellele kuuluvad Soome ja Poola, siis 2022. aastal oli USA see, kes kinnitas Soome vastuvĂ”tmist NATO-sse ja USA vĂ€gede staabi eesseisvat asutamist Poolasse.

6/2022 39 maaiLmaPiLK

mÀÀratud 10-aastane karistusaeg ja olukorra normaliseerimise vajadus (okupeeritud) Euroopas tÔi USA ja Kremli liidrid taas kokku Genfis, Pariisis ja JÀrgnevasViinis.etendas

KOLMAS KORD EI ÕNNESTUNUD Paraku lĂ€ks ajalugu sÀÀraselt, et 2001. aastal pidas vajalikuks „impeeriumite kalmistule“ – nagu Afganistani on kutsutud Makedoonia Aleksandri sĂ”jakĂ€igust peale – tulla USA, et saada kĂ€tte seal redutav 9/11 kuriteo autor. Tegelikult pigem soovist saada KeskAasias tegijaks. Aeg nĂ€itas, et ĂŒritades midagi muuta, tuleb ikkagi teada ja arvestada kohalikke olusid. Ka teised abiks olnud NATO riigid ebaĂ”nnestusid kohalikega suhete loomisel ja kogu ettevĂ”tmine lĂ”ppes USA vĂ€gede nĂ€otult vĂ€ljakukkunud lahkumisega Kabulist augustis Pole2021.kahtlustki, et see – pealegi aasta varem USA presidendi Trumpi poolt vĂ€lja kuulutatud – lahkumine mĂ”jutas otseselt Venemaa juhi Putini tegutsemist. Vahetult enne Kabuli fiaskot kohtusid Biden ja Putin Genfis, ent kokkuleppimine jĂ€i Ă€ra. Pealegi lubas USA aasta lĂ”puks Ă€ra tulla ka Iraagist. Kuna möllas ka pandeemia, on raske öelda, mis sai otsustavaks, kuid veel 2014. aastal oli Putin alustanud Ukraina alistamist ja demokraatlik maailm oli sellele vastanud sanktsioonide Ehkkehtestamisega.siispidanuks olema selge, et see sĂ”dimise-sanktsioonide seis ei saa kesta lĂ”pmatuseni. Mida aeg edasi, seda rohkem sattus Putin sundseisu. Samas polnud ta impeeriumi taastamissĂ”du alustades teinud saladust selles, kes on peavastane.

juhtus ja lihtne on öelda, et Putini altmineku peamiseks pĂ”hjuseks sai see, et Kremlis (ja mitte ainult seal) ei tuntud Ukrainat ja tema rahvast. Nad lihtsalt hakkasid vastu katsele teha neist suurriigi ripats. Putini sĂ”jakĂ€ik kukkus lĂ€bi, selle koledus aga vapustas eurooplasi, kes olid aastakĂŒmneid harjunud, et vaid kusagil kaugel sĂ”dib keegi, sh nemad ise. Kiirelt sai selgeks, et kodus vĂ”i koduvĂ€ravas ei taha sĂ”da nĂ€ha keegi, ja nii sĂŒndiski ĂŒhisrinne Putini ja Venemaa vastu, Euroopa uue ĂŒmberjagamiskatse vastu. Kuna senine julgeolekuarhitektuur ei töötanud, tehti kiired ĂŒmberrivistused. See kĂ€is nii sujuvalt, nagu oleksid kĂ”ik seda ammu oodanud. Saab öelda, et Euroopa pole kunagi olnud nii ĂŒhtne ja tervik kui praegu, sest tema ja Venemaa vahel on nĂŒĂŒd paigas kindel Teadmataeraldusjoon.kĂ€imasoleva sĂ”ja lĂ”ppu, vĂ”ib ikkagi öelda, et ajalugu ei andnud Kremlile kolmandat vĂ”imalust impeerium uuesti kokku vallutada. Impeeriumite aeg on möödas.

oma osa USA luurelennuki U2 allatulistamine Uraalide kohal mais 1960. Kasutades edu raketiehituses, lĂ€ksid Stalini jĂ€rglased Vaiksele ookeanile tagasipöördumisest selgelt kaugemale. Nad riskisid jultunult. 1962. aastal rabati kogu maailma teatega NĂ”ukogude tuumarakettide asumisest Kuubal ning ĂŒhe paanikasse sattunud patareikomandöri korraldusel lasti alla ĂŒle Kuuba lennanud USA luurelennuk, lendur hukkus. Õnneks oli juba tööle hakanud otseliin Valge Maja ja Kremli vahel ning raketikriis lahenes: raketid viidi Ă€ra, seejuures ka USA omad Itaaliast ja TĂŒrgist, kuhu need paigutati 1961. aastal. Nagu teada, varjasid kaks suurvĂ”imu koos viimast fakti mitu aastat.

JĂ€rgnesid sĂ”jalises mĂ”ttes vaat et kĂ”ige ohutumad 1970.-80. aastad, mil sĂ”lmiti ning kehtisid tuuma- ja raketirelvastust piiravad ja vĂ€hendavad kokkulepped. Samas kĂ€is pingeline teineteise jĂ€lgimine ja piisas USA-le tuginenud Iraani ĆĄahhireĆŸiimi asendumisest tagurlike vaimulike vĂ”imuga NSV Liidu piiri ÀÀres (1979), kui Moskvas otsustati kiirelt oma mĂ”juvĂ”imu laiendada sĂ”jalise operatsiooniga USAAfganistanis.katsepöörata sĂŒndmusi Iraanis nurjus, sestap tegutseti naaberriigis, varustades kohalikke moodsate relvadega (Stingerid) ja Afganistanist sai tĂ”eline NĂ”ukogude sĂ”jalise vĂ”imu vĂ€ljakurnamise tallermaa, mis otseselt mĂ”jutas impeeriumi lĂ”ppu (1991).

Detsembris 2008 ehk kohe pÀrast Gruusia sÔda viis Venemaa moodsaim ristleja Admiral Tƥabanenko

neli sÔjalaeva lÀbi Panama kanali. Eelnevalt olid kaks tuumarelva kanda vÔivat kaugpommitajat maandunud Venezuelas. Viimast operatsiooni korraldati uuesti novembris 2013, seega vahetult enne Euromaidani puhkemist. Kolmandat korda maandusid Vene pommitajad Venezuelas detsembris 2018 ja paraku jagus neid, kes tÔestasid, et see pole seotud sÔjaga Ukrainas. Mis teha, kui pole harjutud mÔtlema suurelt ja geopoliitiliselt ning loodetakse, et ei juhtu see kÔige Parakuhullem.

PIXABAY

maaiLmaPiLK 40 6/2022 Raketiristleja Moskva enne seda, kui ta Ôigele kursile juhatatiCHERNILEVSKY/WIKIPEEDIAGEORGE

maaiLmaPiLK 6/2022 41 mUSta PUna-HiinaeHKBLoKaadiStmereKUidaStÕrjUdainvaSiooni Vaatamata raketiristleja Moskva pĂ”hjalaskmisele pole Ukrainat merelt varitsev oht kuhugi kadunud ja ĂŒha suuremat tĂ€helepanu nĂ”uab Musta mere meresĂ”da, kus laevastikud ĂŒksteist ei kohta, kuid mille tagajĂ€rjed on globaalse mĂ”juga. Tekst: HANNES NAGEL , MTÜ Kriisiuuringute Keskus

Kuigi ukrainlased on vahepealsete aastate jooksul pĂŒĂŒdnud oma merevĂ€ge ja rannakaitset ĂŒles ehitada, jĂ€id tulemused pigem tagasihoidlikuks ning neis tingimustes tuli Ukraina merevĂ€el siseneda teise Vene-Ukraina sĂ”tta.

Nii on Aasovi mere ja annekteeritud Krimmi poolsaare akvatooriumi korduvad sulgemised rahvusvahelisele laevaliiklusele rikkunud 2003. aasta Vene-Ukraina lepingut, rÀÀkimata ÜRO mereĂ”iguse konventsioonist. Ukraina sĂ”jalaevade hĂ”ivamine 2019. aastal pĂ”hjustas suurema rahvusvahelise meelepaha, seejĂ€rel need kĂŒll tagastati, ent Venemaa saavutas oma eesmĂ€rgi edastada sĂ”numit. Need ja mitmed teised Venemaa agressiivsed sammud, aga ka varasemad vĂ”idukad sĂ”jad (Georgia 2008, Ukraina 2014–2015), millele LÀÀs reageeris vĂ”rdlemisi leigelt, on andnud oma panuse Kremli tĂ”lgendusse olukorrast.

Mitte ainult Aasovi, vaid tervet Musta merd nĂ€hakse oma sisemerena, kus kĂ”ik on lubatud vaid vĂ”imsale ja aukartust Ă€ratavale Venemaa laevastikule. Kui sellele lisandub veel sĂŒsteemne propaganda, mis kujutab Venemaad taas ĂŒliriigina pidevalt moderniseeruva ja paisuva arsenaliga, siis vĂ”ib suletud sĂŒsteemis pikapeale domineerima jÀÀda arvamus, et ollaksegi ĂŒks juhtivaid mereriike.

Siinkohal tuleb nentida, et Musta mere laevastik on tĂ”epoolest saanud juurde palju tĂ€napĂ€evaseid aluseid, ent praktikas ei tĂ€henda see, et neid kĂ”iki on ilma vĂŒrst Potjomkini meelsuseta ka tarnitud, hooldatud ja moderVaatamataniseeritud. sellele aitas olukorda venelaste jaoks parandada ka 2014. aasta Krimmi annekteerimine, mille tagajĂ€rjed olid Ukraina merevĂ€ele laastavad – kaotati ĂŒle 70% sĂ”jalaevadest, merevĂ€elastest ja laevaremondivĂ”imsusest koos peamise merevĂ€ebaasiga Sevastoopolis.

Seda tehes on muudetud mereteed ebaturvaliseks ning algust on tehtud ka teravilja vargusega, et toiduhindu kunstlikult ĂŒles viies luua toidupaanikat ja ĆĄantaĆŸeerida maailma nĂ€ljahĂ€da ohuga. See kisub omakorda ĂŒles energiakandjate ja logistika hindu, mis omakorda paisutavad inïŹ‚atsiooni. Eks oma osa selles mĂ€ngivad ka kasumi peal vĂ€ljas olevad Ă€rimehed, sest kĂ€es on parim aeg hindade „korrigeerimiseks“. Just

Đ€ĐžĐąĐžĐĐĐš/WIKIPEDIA

maaiLmaPiLK 42 6/2022 MeresĂ”da on nii strateegilise kui ka globaalse kaaluga ja oluline on mĂ€rgata selle kaugemale ulatuvaid tagajĂ€rgi, mis hakkavad geopoliitilisi jĂ”ujooni tasapisi siiski lÀÀnde tagasi suunama. Mis selle tingib? Mereblokaadi on juriidiliselt mÀÀratletud kui sĂ”diva riigi operatsiooni, mille eesmĂ€rk on takistada kĂ”ikide, nii vaenlase kui ka neutraalse riigi laevade sisenemist vĂ”i vĂ€ljumist kindlaksmÀÀratud sadamatest vĂ”i rannikualadelt, mis on okupeeritud, kuuluvad vĂ”i alluvad kontrolli all olevale vaenulikule sĂ”divale riigile. Ajalooliselt on blokaadid sarnanenud rohkem merelt piiramisega ja seostunud maismaal asuva kindlusega, nii et blokaad ei kohaldunud nĂ€iteks kindlustamata sadamate vĂ”i terve ranniku suhtes. Sel juhul puudutasid erinevad arvamused eelkĂ”ige blokaadi tĂ”husust ja seda, kas blokeerivad laevad vĂ”ivad tegutseda asjaomasest rannajoonest Sestapeemal. kasutatakse terminit blokaad vahel ka ekslikult, sh embargo kohta, mis blokaadist vĂ€hemalt osaliselt erineb. NĂ€iteks seetĂ”ttu, et embargo sisaldab maismaapiiri piiranguid selle suhtes, mis vĂ”ib piiri ĂŒletada. KĂ€imasolevas Vene-Ukraina teises sĂ”jas on kandev roll nii blokaadil kui ka embargol.

Viimase kahe kĂŒmnendi jooksul on aga selle taastamiseks suunatud mĂ€rkimisvÀÀrseid ressursse. Nii on lisaks uutele allveelaevadele, dessantkaatritele, tiibrakettidega varustatud korvettidele, 22. armeekorpusele jm tehnika ja uute ĂŒksuste lisandumisele ette vĂ”etud ka vĂ€iksemaid provokatsioone ja sĂ”jalisi samme, kombates pidevalt LÀÀne reaktsioone.

POTJOMKINI LAEVASTIK MerevĂ€gi on Peeter I aegadest alates olnud Venemaal privilegeeritud seisuses, keiser Aleksander III jĂ€rgi ĂŒks kahest Venemaa ainsast liitlasest (armee ja laevastik). Selle tĂ€htsust on korduvalt esile toonud ka Vladimir Putin, kes 2020. aasta jaanuaris on merevĂ€ge nimetanud riigikaitse ja julgeoleku tagamise kĂ”ige olulisemaks, kui mitte vĂ”tmekomponendiks ning rĂ”hutanud selle sĂ€ilitamise ja tugevdamise vajadust 21. sajandil. Ikka selleks, et ka Venemaa saaks olla juhtiva mereriigi staatuses. Sealjuures on eraldi tĂ€helepanu pööratud Musta mere laevastiku tugevdamisele. KĂ”nealune laevastik asutati 13. mail 1783. aastal vĂŒrst Grigori Potjomkini kĂ€sul, kes kuulujutu kohaselt neli aastat hiljem, keisrinna Katariina II ringkĂ€igu ajal Novorossijas lasi pĂŒstitada kĂŒlade makette, jĂ€tmaks valitsejannale vaestest maapiirkondadest ilustatud muljet. Kuigi viimane lugu on siiski pigem mĂŒĂŒt kui fakt, on Potjomkini kĂŒla (vn ĐżĐŸŃ‚Ń‘ĐŒĐșĐžĐœŃĐșая ЎДрДĐČĐœŃ) nimeline fenomen osutunud visaks hingeks, mis ei ilmuta raugemise mĂ€rke ka 21. sajandil. Puutumata pole sellest jÀÀnud ka toosama laevastik, mille tegevus sĂ”jas Ukraina vastu pakub kĂ”neainet ĂŒle kogu maailma. NĂ”ukogude Liidu ja Varssavi pakti lagunemine, Krimmi poolsaarel ja Sevastoopolis asuvate merevĂ€ebaaside kaotus ja seal asunud laevastiku poolitamine Ukrainaga ning seejĂ€rel sĂ”javĂ€ele eraldatud rahavoogude drastiline vĂ€henemine nĂ”rgestasid oluliselt Venemaa strateegilist positsiooni Mustal merel.

BLOKAAD TULEB MURDA Suve hakul tuli tÔdeda, et Venemaa sissetung Ukrainasse on edukamalt kulgenud merel, kus on halvatud Ukrainale (aga ka maailmale) oluline merekaubandus ja kaubaliiklus Musta mere ja Aasovi mere sadamatesse ning kehtestatud toimiv blokaad Musta mere pÔhjapoolses kolmandikus.

Raketiristleja Moskva pĂ”hja laskmine Ukraina armee poolt oli nii mĂ€rgilise kui ka margilisetĂ€htsusega sĂŒndmus

saar on ĂŒsna vĂ€ike, nagu ka eelmainitud Pelagosa, ent samuti strateegilise tĂ€htsusega. See vĂ”imaldab domineerida Musta mere akvatooriumis ja Ă”huruumis

Toiduterrorismi mĂ”ju on ulatuslik – see lĂ€mmatab Ukraina majandust, mis oli enne sĂ”da maailmas suuruselt neljas maisi ja viies nisu eksportija ning vedas valdava osa viljast vĂ€lja Musta mere sadamatest. Üleskutsed avada meretee sadamates seisvatele laevadele kĂ”lavad aga kurtidele kĂ”rvadele, sest Kremli soov on viia sĂ”da ja sellega kaasnev palju kaugemale (kodudesse ja köökidesse), et ÔÔnestada LÀÀne toetust Ukrainale. SeetĂ”ttu on selle mereblokaadi murdmine muutunud globaalseks ja nii mĂ”nelegi riigile eksistentsiaalseks huviks. Kuid ilmselge liialdus oleks öelda, et mereblokaad ja sĂ”da merel on Musta mere laevastikule kulgenud plaanipĂ€raselt. Kaugel sellest. SeetĂ”ttu saab mereblokaadist kui faktist rÀÀkida siiski rohkem Krimmist itta jÀÀva Musta mere ja Aasovi mere mĂ”istes, kus viimane on muudetud sisuliselt Vene sisemereks. TĂ”si, LĂ”una-Ukraina kaubasadamates on kĂŒmned kaubalaevad lĂ”ksus ning rannikust hoitakse eemale sĂ”ja tĂ”ttu. Ka pole merd mööda tulemas abisaadetisi. Siiski on just see piirkond, kus aeg-ajalt annab valusaid vastulööke ka Ukraina. NĂ€iteks sĂ”ja 64. pĂ€evaks korraldati esimestel sĂ”japĂ€evadel maailmakuulsaks saanud ZmijinĂ”i saarele (Maosaar) Ă”hulöök, millega hĂ€vitati praktiliselt kĂ”ik seni terveks jÀÀnud objektid alates vaenlase Ă”hutĂ”rjekompleksidest kuni sidekeskuste ja administratiivhooneteni vĂ€lja. Seda kĂ”ike tegid venelaste andmetel juba mitu korda „tĂ€ielikult hĂ€vitatud“ Ukraina Ă”hujĂ”ud, kes pĂ€rast operatsiooni postitasid sotsiaalmeediasse videod saarel korraldatud saluudist.

MIS SAAB MAOSAAREST? Juhul, kui venelased ei soovi endale luua uut TĆĄornobajivkat ehk objekti, kuhu kaotusi tĂ€iendama saadetud vĂ€ed saavad rutiinselt kaela tulelöögi, siis vĂ”ib korduda ĂŒhe Aadria mere keskosas asuv saare juhtum Esimesest KuimaailmasĂ”jast.11.juulil1915

Samas pole Ukrainat merelt varitsevad ohud kuhugi kadunud ning ĂŒha suuremat tĂ€helepanu on endale nĂ”udmas meresĂ”da, milles laevastikud ĂŒksteist ei kohta, ent mille tagajĂ€rgi tunneme nii meie lokaalselt Eestis kui meie liitlased globaalselt.

maaiLmaPiLK 6/2022 43 selles tekkinud nÔiaringis, kus lahendused eeldavad muutusi vÀÀrtushinnangutes, nÀeb Venemaa oma suurimat vÔiduvÔimalust, ehkki sellega tÔmmatakse enda peale ka seni neutraalseks jÀÀnud riikide meelehÀrm.

hĂ”ivasid strateegilise tĂ€htsusega Pelagosa saare itaallased, pommitasid austerlased seda ligi kuu aega, olgugi et itaallased viisid garnisoni kangekaelselt varustust juurde ja kaotasid ĂŒhes saare lĂ€histel peetud lahingus muuseas ka soomusristleja Giuseppe Garibaldi. Ometi lahtus juba 18. augustiks mĂ”lema poole huvi saare vastu ja see jĂ€i maailmasĂ”ja lĂ”puni eikellegiZmijinĂ”imaaks.

Odessa lĂ€histel, pealt kuulata NATO liikmesriikide sidet piirkonnas ning potentsiaalselt ohustada ka Rumeenias paiknevaid Ă”hutĂ”rjesĂŒsteeme (nt MIM-104 SellisedPatriot).hit & run stiilis operatsioonid ei vĂ”imalda venelastel lĂ€hitulevikus reaalselt meredessante lĂ€bi viia, kui seda ei tehta just Normandia stiilis, kus korraga on merel sadu sihtmĂ€rke ehk sĂ”idetakse rannikule massiga peale. Selleks aga napib venelastel nii kvantiteeti kui kvaliteeti ja seda nii vahendites kui ka elavjĂ”us, kes oleks motiveeritud sellistes manöövrites osalema seisus, kus vastane on pĂ”hja lasknud Musta mere laevastiku peamise, rĂ”hutatult vĂ”imsaima Ă”hutĂ”rjevĂ”imega sĂ”jalaeva. NĂŒĂŒdseks saab tĂ”deda, et maabumine Odessa all, mida Venemaa Musta mere laevastik on mitmel korral edutult proovinud (segasid nii ilmastikuolud kui lĂ”puks ka merejalavĂ€elaste endi soovimatus selles osaleda), on tĂ€iendamas suurejooneliste paberile jÀÀnud operatsioonide loetelu. Liialt palju on sĂ”jategevuse algusest peale lisandunud rannikukaitsjate arsenali erinevaid laevatĂ”rjerakette, mis pihtasaamise tĂ”enĂ€osust mitmekordistavad.

SIHIKUL ON TAIWAN Ajalugu kipub end kordama ka siis, kui me seda mĂ€letame. VĂ”imsa mereriigina sisenes Teise maailmasĂ”tta omal ajal ka Jaapan, kes vallutuste abil taotles „Suur-Ida-Aasia ĂŒhise heaolusfÀÀri“ loomist ning oli esialgu samuti vĂ”idukas – kuni 1942. aasta pöördeliste merelahinguteni Midway atollil. Ometi toonane Jaapani meresĂ”jadoktriin

BORISGROH/WIKIPEDIA

MOSKVAID ON ENNEGI UPUTATUD Ehkki Musta mere laevastiku vĂ”imsaima sĂ”jalaeva kerel Z-tĂ€hte ei olnud, oli see enamat kui lipulaev. Seal asus laevastiku staap ja komandopunkt. Arvestades sellel paiknenud laeva- ja Ă”hutĂ”rjerakettide kogust (vastavalt 16 P-1000, 64 S-300 ja 40 OSA), oli tegemist omamoodi ujuva raketipatareiga, millele tugines suurem osa laevastiku Ă”hukaitsest, mis katnuks Z-mereoperatsioone. JĂ€relikult oli see ikkagi faĆĄistide laev ka. SeetĂ”ttu ei saa enam rÀÀkida dessandi katmisest ning teistel Vene sĂ”jalaevadel tuleb mĂ”nda aega pĂŒsida maavĂ€e Ă”hutĂ”rje tsoonides, sest mĂ”ni sĂ”jalaev vĂ”ib kĂŒll omada BUK-sĂŒsteeme, kuid mitte S-300-sid. Teistpidi vĂ”ttes on raketiristleja Moskva suurim NĂ”ukogude vĂ”i Vene sĂ”jalaev, mis on uppunud lahingutegevuses pĂ€rast Teist maailmasĂ”da, kui saksa Luftwaffe sööstpommitajad Junkers Ju-87 ehk Stukad uputasid NĂ”ukogude lahingulaeva Marat, ja esimene Vene lipulaeva kaotus sĂ”jaajal pĂ€rast 1905. aasta lahingulaeva Knjaz Suvorovi uppumist Tsushima lahingu ajal Vene-Jaapani sĂ”jas. Maailma mastaabis uputati viimati sarnase suurusega sĂ”jalaev 1982. aastal, kui Briti merevĂ€e allveelaev lasi Falklandi sĂ”jas pĂ”hja Argentina kergeristleja General SiiskiBelgrano.pole tegemist esimese Moskva-nimelise sĂ”jalaeva kaotusega. 26. juunil 1941 sĂ”itis Mustal merel Rumeenia meremiini otsa Leningradi-klassi hĂ€vitaja Moskva, viies endaga kaasa 242 meremeest. just seda taotleski: merevĂ€e otsustavat lahingut, mis viiks Ühendriikide alistumiseni. Samasugust taktikat nĂ€ib laiemas kontekstis kasutavat ka Venemaa, kes taotleb „russkii mir’i“ sfÀÀri loomist. Ka selle plaani realiseerumiseks on kriitilise tĂ€htsusega kĂ€imasoleva Ukraina invasiooni Ă”nnestumine. See peaks etendama vĂ”imsat lööki kollektiivse LÀÀne vastu ja tooma Ukraina hoiatavaks nĂ€iteks, kus eduka sissetungi jĂ€rel vĂ”imust vĂ”ttev abitus ja tegevusetus tagaksid tĂ€ieliku vĂ”idu ja avaksid tee uutele vallutustele. Hiinlastele on selle sissetungi edu oluline, sest Hiina Rahvavabariik pole kordagi salanud oma soovi allutada Hiina Vabariik (Taiwan) jĂ”uga oma kontrolli alla. Selleks on aastakĂŒmneid vaikselt, kuid konveiermeetodil ĂŒles ehitatud merevĂ€ge, mis on tĂ€naseks planeedi suurim. TĂ”si, nĂ”ukogulik kvantiteet ei tĂ€henda kohest kvaliteeti, ent seda on nĂŒĂŒdseks enam kui kĂŒll, et USA-le tĂ”sine vĂ€ljakutse esitada.

moSKva –teeKond KojU 14. aprillil Musta mere pĂ”hja lastud raketiristleja Moskva on saanud maailmakuulsaks. VĂ€he tuntud on aga fakt, et sellel laeval on ka sĂ”sarlaev Ukraina. MĂ”lemad laevad on vette lastud Ukrainas MĂ”kolajivi laevatehases ning nende kaudu vĂ”ib vaadelda kogu Mustal merel toimuvat meresĂ”da. KuivĂ”rd mĂ€rgiline on aga Moskva uppumine tegelikult?

Tekst: HANNES NAGEL , MTÜ Kriisiuuringute Keskus 1973. aastal linastus Sojuzmultfilmi lĂŒhianimatsioon „Uppunud laevade aarded“ (vn â€žĐĄĐŸĐșŃ€ĐŸĐČоща Đ·Đ°Ń‚ĐŸĐœŃƒĐČшох ĐșĐŸŃ€Đ°Đ±Đ»Đ”Đč“), milles kolm pioneeri sukelduvad Neptuni nime kandval allveelaeval merepĂ”hja, et otsida pĂ”hjalĂ€inud laevalt kulda. Avastusretkel satutakse aga silmitsi hiiglasliku sĂ”jalaeva vrakiga, mille kĂŒljel ilutseb „Z-29“. Üks pioneeridest teab öelda, et tegemist olla faĆĄistide laevaga. JĂ€rgnev dialoog on prohvetlik ennustus. Üks lastest kĂŒsib: „Kuidas sa tead?“ „Olen lugenud. FaĆĄistid kirjutasid oma sĂ”jalaevadele Z-tĂ€he,“ vastab teadja.

Enne 24. veebruari kippus domineerima arvamus, et invasiooni korral rullitakse saareriigist ilmselt ĂŒle, ent Ukrainas toimuv on seda Pekingi meelehĂ€rmiks tasapisi ĂŒmber mĂ”testamas. Vahest suudab LÀÀs ka Taiwani suunal enne konïŹ‚ikti puhkemist Ă”husilla tööle panna? Keeruline öelda, aga ĂŒks on kindel – vabaduse nimel vĂ€hemuses kaitsesse astuv armee on rĂŒndajast alati moraalselt ĂŒle. Nii oli VabadussĂ”jas ja on praegu Ukrainas ning pole kahtlust, et ukrainlaste vastupanu innustab ka Hiina Vabariiki oma kaitseplaanidesse korrektuure tegema. Seda ikka selleks, et saada kommunistide sissetungi jĂ€rel enda selja taha tagalana vaba maailm koos lendliisi abiandmisprogrammiga. SeetĂ”ttu on Mustale merele ja Ukraina randade kaitseks suunatud moodsad lÀÀne relvad ĂŒhtlasi tulevase sĂ”ja ennetamise (ja vĂ”itmise) katsepolĂŒgoonil. See toimib ideaaltingimustes. Venemaa Musta mere laevastik on doktriini ja mĂ”ttemaailma poolest Hiina Rahvavabastusarmee laevastiku koopia

maaiLmaPiLK 44 raKetiriStLeja6/2022

Mis mullast vĂ”etud, peab mullaks saama ehk Ukrainas vette lastu on ka pĂ”hja lastud. Raketiristleja Moskva on koju jĂ”udnud ja puhkab sĂŒnnimaa sĂ€ngis, Musta mere pĂ”hjas.

Kuigi Vene propaganda on saanud moodsama ilme, pole vĂ”tted muutunud ja seda ilmestab ka mereblokaadi kajastamine. Ristleja kaotust nenditi tinglikult – see olla juhtunud Ă”nnetuse tĂ”ttu, kus lĂ”hkeaineplahvatus olevat laeva lĂ”hkunud. Seda, et plahvatanud lĂ”hkeaine tĂ”id juhtumisi kohale paar ukrainlaste Neptun-raketti, ei mainitud. Samas, kui kĂ”rvutada omavahel nĂ€iteks Itaalia soomusristleja Giuseppe Garibaldi (1915) ja venelaste raketiristleja Moskva (2022) meeskonna kaotusi, siis kipub venelaste merepÀÀstevĂ”ime alla jÀÀma itaallaste Esimese maailmasĂ”ja aegsele, sest itaallased suutsid toona pÀÀsta pardal olnud 578 meremehest tervelt 525. Seda olukorras, kus omavahel vĂ”tsid merelahingus mÔÔtu kaks vĂ”rdvÀÀrset

eskaadrit. Eraldi tuleb esile tĂ”sta asjaolu, et itaallaste ristleja lasti samuti pĂ”hja ĂŒhe strateegiliselt tĂ€htsa saare, Aadria mere keskosas asuva Pelagosa lĂ€histel, mille ĂŒle peeti mitmeid intensiivseid lahinguid.

Mainitud klassist laevu ehitati toona kahe erineva projekti (1 ja 38) alusel, neist esimesi Leningradis ja teisi MĂ”kolajivis, iroonilisel moel samas linnas, kus 45 aastat hiljem lasti vette samanimeline raketiristleja, mille hauast Musta mere lÀÀneosas on tĂ€naseks saanud Ukraina riiklik Ometikultuuriobjekt.pĂŒsibvee

maaiLmaPiLK 6/2022 45

Seevastu raketiristlejal Moskva hukkunud meremeeste arv on endiselt teadmata ning meenutades eelpool jutuks olnud legendi vĂŒrst Potjomkini seiklustest Ukrainas, kipub ametlik teade ĂŒhest hukkunust ja 27 teadmata kadunust olema liialt optimistlik.

peal tema sĂ”sarlaev raketiristleja Ukraina, mis lasti vette samas kohas aastaid hiljem, 11. augustil 1990. aastal. Muide, 1998. aasta juuliks oli laev peaaegu 95% ulatuses valmis, ent kuna samal aastal alanud Venemaa majanduskrahhi mĂ”jud jĂ”udsid ka Ukrainasse, polnud laeva lĂ”puni ehitamine ja teenistusse arvamine enam pĂ€evakorral. Pigem on seda varasematel aastatel edutult pĂŒĂŒtud maha mĂŒĂŒa, ka venelastele endile.

Veelgi enam rikub okupeeritud aladelt toiduainete varastamine 1949. aasta Genfi konventsiooni sĂ”jaaja tsiviilisikute kaitse kohta ja on sĂ”jakuritegu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 8 kohaselt. Musta mere blokaadi murdmisel mĂ€ngivad vĂ”tmerolli uued tehnoloogiad ja relvasĂŒsteemid, mida on Ukrainale juba piiratud ulatuses tarnitud. Nende relvade edukus mÀÀrab aga Ă€ra sellegi, kas ja kuidas hakkab taas USA juhitav LÀÀs ĂŒles ehitama Hiina Vabariigi kaitset PunaHiina Sealjuuresvastu.peab pĂ”hivastutus jÀÀma ikkagi kohalike endi Ă”lule, sest uppuja pÀÀstmine on pĂ€eva lĂ”puks uppuja enda asi. Kuid LÀÀnel on sealjuures moraalne kohustus ulatada abikĂ€si mĂ”ttekaaslase pÀÀstmiseks. VÀÀrtused ja neist juhinduvad otsused on need, mis meid tĂ€na demokraatlikus LÀÀnes eristavad asiaatlikest diktatuuridest ja nende vĂŒrst Potjomkinitest.

UKRAINAS VETTE – UKRAINAS PÕHJA Samal ajal sĂ”itis sĂ”sarlaev Moskva merd, olles vahel ka nn suurtĂŒkipaadi diplomaadi rollis, ent osales ka mĂ”nes sĂ”jas. Neist kaks esimest – 2008. aasta agressioon Georgia vastu ja 2015. aasta sĂ”jakĂ€ik SĂŒĂŒriasse – olid edukad, ent viimane mitte. Nimelt 2022. aasta 14. aprillil, meenutades 1983. aasta TASS-i teadaannet Korean Air Lines’i lennu 007 kohta, Moskva „... kadus radariekraanilt“. Puht tehniliselt venelased toona ei valetanudki, ehkki jĂ€eti mainimata „kadumise“ pĂ”hjuseks olnud fakt, et allakukkumise tingis NĂ”ukogude hĂ€vituslennukilt teele pandud rakett.

KHERSO/WIKIPEDIAG.PTU-3

Ristleja Moskva sÔsarlaev Ukraina

VALGE LAEVA OOTUSES Mis puudutab teravilja, siis vĂ”iks kaaluda agressorile vastamist tema enda valitud meetoditega – pole vĂ”imatu, et Mustale merele ilmuvad ĂŒhel hetkel nĂ€iteks tundmatud „sinised mehikesed“, kes rahvusvahelistes vetes alustavad varastatud viljaga kaubalaevade hĂ”ivamist, et anda neile kindla kĂ€ega Ă”ige kurss. Vahest vĂ”ib ĂŒhel hetkel aktuaalseks muutuda seegi, et nĂ€iteks sĂ”jalaevade eskordi all Odessa poole teel oleva neutraalse riigi konvoi, mille lastiks on kĂŒtus ja ravimid, ent miks ka mitte laskemoon vĂ”i sĂ”jatehnika, ei allu Vene sĂ”jalaevade ĂŒleskutsele kurssi muuta vĂ”i keeldub saadetise kontrollimisest. Ka sel juhul on mereblokaadi suunas kinnas heidetud, ehkki selle tagajĂ€rjed vĂ”ivad lainetada kaugemale Musta mere randadest. Ehkki Venemaa agressioon Ukrainas on LÀÀnt juba mitmel korral pannud Rubicot ĂŒletama, peab maailma ĂŒldsus andma Venemaale ĂŒheselt mĂ”ista, olgu siis tava- vĂ”i hĂŒbriidkĂ”nes, et sel teravilja „erioperatsioonil“ on vĂ€ga tĂ”sised tagajĂ€rjed.

See annab lootust, et mereblokaadi murdmine on pigem aja kĂŒsimus, sest vĂŒrst Potjomkini vaim elab. Õnneks elab ka Ukraina. Nii seda nime kandev roostes raketiristleja MĂ”kolajivi laevatehase kai ÀÀres kui ka Ukraina riik.

VĂ”rreldes M1 Garandiga oligi peamine muutus uus padrun: vana pĂŒssi 1906. aastast kasutusel olnud padrun 30-06 mÔÔtmetega 7,62 x 63 mm vahetati uue NATO standardpadruni vastu, mille mÔÔtmed olid 7,62 x 51 mm. Teine suur muutus oli 20-lasulise padrunisalve kasutuselevĂ”tt.

m14

DĆœUNGLIS TESTITUD

ĂŒHeSeitSeHooBiga

kerge ja liiga vĂ€ikese salvemahuga, et asendada kuulipildujat. Lisaks oli M14 tagasilöök automaattulereĆŸiimis 7,62 mm padruni tĂ”ttu praktiliselt kontrollimatu, mistĂ”ttu seati suurem osa pĂŒsse ainult poolautomaatreĆŸiimile, et vĂ€ltida lahingus laskemoona raiskamist.

JalavĂ€elane kandis ametlikult kaasas viit 20-lasulist padrunisalve, tegelikult kanti nii paljusid kui vĂ”imalik. Ümberlaadimise kiirendamiseks hakati padruneid pakkima viie kaupa padrunihoidjatesse. 60 padrunit koos kiirlaadijaga kangast taskutes moodustas padrunivöö. SĂ”dur kandis kaasas 2–3 sellist vööd.

Vihatud ja armastatud vintpĂŒss M14. Selle relva austajad leiavad, et M14le ei antud kunagi vĂ”imalust, mida see oleks vÀÀrinud. Vastaspool aga vĂ€idab, et M14 on katastroof sĂ”jatööstuse arenguloos. TĂ”de vĂ”ib olla kusagil vahepeal. Aga ĂŒks on kindel – tegu on legendaarse relvaga.

Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja Kui vintpĂŒss M14 1959. aastal USA maavĂ€es teenistusrelvana kasutusele vĂ”eti, pidi see hakkama asendama seitset relva. Peamiselt Teise maailmasĂ”ja veterani, M1 Garand poolautomaatset vintpĂŒssi, mille pĂ”hjal M14 vĂ€lja arendati. Aga ka vanemaid, poltlukuga vintpĂŒsse M1903 Springfield ja M1917 Enfield, karabiini M1 Carbine, pĂŒstolkuulipildujaid Thompson ja M3 Grease Gun ning kergekuulipildujat M1918 BAR. Seda teoorias. Praktika, mis teatavasti on tĂ”e kriteerium, nĂ€itas ĂŒsna pea, et M14 oli liiga vĂ”imas, et asendada pĂŒstolkuulipildujat, ning liiga

Vietnami sĂ”jas kasutati M14-t veel 1967. aastani, kuid pĂŒssi puupĂ€ra kippus dĆŸungliniiskuses tihti paisuma, mis mĂ”jutas relva tĂ€psust ja mitte paremuse suunas. Olukorra parandamiseks hakati valmistama niiskuskindlaid plastikust kabasid ja laesÀÀri. Need aga kohale ei jĂ”udnudki, sest

SÕjaraUd 46 6/2022

RELV TÄPSEKS M14 konstruktsiooni baasil hakati 1959. aastal looma spordipĂŒssi M14 NM. Osale neist lisati optiline sihik ja nime all M21 kasutati seda maavĂ€e tĂ€psuspĂŒssina kuni 1988. aastani. Kuigi M14, M14 NM ja M21 on vĂ€liselt vĂ€ga sarnased, on see petlik. M21 ehitamisel kasutati ainult kĂ”rgeima kvaliteediga osi, mis sobitati paika ning lihviti kĂ€sitööna. Enamik M14 pĂŒsse kingiti aga ebavajalikena sĂ”bralikele riikidele, sh sai ka Eesti 1998. aastal 40 500 sellist relva. Enamik Eestisse toodud pĂŒssidest olid tĂ€iesti uued ja nende pĂ”hjal hakati siinmail vĂ€lja arendama tĂ€psuspĂŒssi. Sisuliselt seisnes see originaalis raudsihikuga relvale optika peale monteerimises. Modifitseeriti ka relva kaba. Odavat Hiina optikat kasutades valmis esialgu M14 TP. LĂ”ppkasu-

SÕjaraUd 6/2022 47 enne jĂ”uti M14 vahetada vĂ€iksema kaliibriga ja paar kilo kergema M16 M14vastu.kasutamist jĂ€tkasid lahinguinseneride ĂŒksused. Lisaks kasutati pĂŒssi jalavĂ€e baastreeningus ning kuni 1970. aastani ka Euroopasse paigutatud ĂŒksustes.

taja ehk sĂ”dur aga ei jÀÀnud rahule. Kaebusi oli peamiselt kaks. Esiteks oli Eestis valmistatud uus kaba vale kujuga, mis sobis ainult dioptersihikuga laskmiseks. Koos optiliste sihikute kĂ”rgete jalgadega muutis see laskeasendi ebamugavaks, sest lĂ€bi sihiku vaatamiseks oli vaja kael vĂ€lja sirutada. Teine puudus oli optika ja optika jalgade halb kvaliteet, mistĂ”ttu sihikud vĂ”i niitristikud pĂ”rusid sageli Needlahti. vead said Ă”gvendatud edasiarendusega M14 TP2. Sellele relvale jĂ€eti alles algupĂ€rane laad ja kaba, kĂŒll aga parandati oluliselt sihiku kinnitust. Relvale lisati lisavarustuse kinnitamise siinid, mille peale kinnitati Saksamaal valmistatud optiline sihik Schmidt & Bender 3–12 x 50 Military. Optika ette on vĂ”imalik kinnitada öise nĂ€gemise seade. Relva alla on kinnitatud harkjalg. Samale siinile saab kinnitada ka kĂ€epideme, taktikalise lambi vms. Et laskja saaks mugavalt sihtida lĂ€bi optilise sihiku, on kabale kinnitatud pĂ”setugi. Relvade M14 TP2 jĂ”udmine Kaitseliidu ĂŒksustesse oli omal ajal oluline areng, mis suurendas kaitseliitlaste tabava tule ulatust vĂ€hemalt 500 meetrini.

PÀÀstiku tĂ”mbejĂ”ud: 2,5–3,4 kg

Laskekaugus: lahtise sihikuga kuni 250 m, optikaga kuni 500 m (eeldab laskekauguse ja tuuleparanduse vÀga tÀpset hindamist)

TĂ€psus: M80 moonaga keskmiselt 2–3 MOA (100 m kauguselt lastud kuulid tabavad 6–9 cm lĂ€bimÔÔduga ringi) 7,62 x 51 NATO Kaal: 5,2 kg Pikkus: 118 cm Raua pikkus: sammuga

‱ Was The M14 A Lousy Service Rifle? 3 Reasons It Was...And Some It Wasn't https://gunbelts.com/blog/ the-m14-stinks/ 559 mm, vintraual on 4 parempoolset soont 305 mm Raua iga: 5000–7000 lasku (sĂ”ltub laskemoonast, sest pehme mantliga tĂ€psusmoon kulutab rauda vĂ€hem kui M80 ja teised kĂ”va mantliga kuulid)

UUS TULEMINE Vahepeal vĂ€hem kasutust leidnud M14 on viimastel aastatel Kaitseliidus taas au sisse tĂ”usnud. Möödunud aastal said Kaitseliidu struktuuriĂŒksused automaatrelva M14 jaotuskava korraldusega jĂ€rgida Kaitseliidu ĂŒlema kavatsusi, mille kohaselt vĂ€ljastatakse poolautomaatpĂŒsse M14, et suurendada kaitseliitlaste individuaalset vastutust oma laskeoskuse parandamisel. Relv vĂ”imaldab harjutada laskmist pikemalt distantsilt, mis on seotud sĂ”jalise vĂ€ljaĂ”ppega hajutatud lahingutegevuse tingimustes. Relvade vĂ€ljastamisega motiveeritakse kaitseliitlasi tĂ€itma kehtestatud laskur- ja kĂŒtiklassi norme ning osalema Kaitseliidu vĂ”istluskalendriga mÀÀratud laskevĂ”istlustel. Ühtlasi julgustatakse kaitseliitlasi vĂ”tma M14-d kodusele Kahoiule.saavad M14 soetanud kaitseliitlased Ă”iguse kohandada M14 kaba ergonoomikat ehk kaba pikkust, pĂ”setuge ja kaba tagumise padja nurki oma parema Ă€ranĂ€gemise jĂ€rgi. Seda siis eesmĂ€rgiga individualiseerida korrektne ja pingevaba sihikusse vaatamine erinevates laskeasendites ning maandada tagasilööki. Samuti on kaitseliitlastel Ă”igus soetada M14 poolautomaatpĂŒssi juurde lisaseadmeid relva konstruktsiooni ja sihtimise Niiparendamiseks.viibM14meidlĂ€hemale soovitud eesmĂ€rgile: kui vaenlane peaks söandama tĂ”sta jala meie maale, saab ta tapvat tuld igast aknast ja iga pÔÔsa tagant. ALLIKAD: ‱ Kirotar, H. M14 uus tulemine tĂ€psuspĂŒssina. Kaitse Kodu!, 1/2008 ‱ M14 vintpĂŒss. htmM14.vintp%C3%BCsshttps://et.wikipedia.org/wiki/M14_http://www.military-today.com/firearms/m14.

Kiirus, tĂ€psus ja kasutusmugavus polnud ainsad, mida uuelt teenistusrelvalt nĂ”uti. Kui see nii oleks olnud, oleks M14 (mis oli M16st umbes 15 aastat varasem), sobinud kĂ”igi nende kvalifikatsioonidega ĂŒsna mugavalt. TagantjĂ€rele teame, et see oleks olnud ideaalne relv Vietnamis, eriti kuna sĂ”durid treenisid M14ga baasvĂ€ljaĂ”ppes. M14d olid vĂ”imelised töötama poolautomaatses ja tĂ€isautomaatses tulistamisreĆŸiimis ja andsid korraliku eelise ka siis, kui oli vaja vaenlast tabada kaugemal distantsil. M14 puudused seisnesid aga peamiselt relva peaaegu kontrollimatus tĂ€isautomaatses seadistuses. Nimelt

Legendaarne ja ikooniline filmidest ja lahingukroonikatest tuntud USA sĂ”jaraud M16 on nii mĂ”neski edetabelis mĂ€rgitud kui lĂ€bi aegade kĂ”ige kehvem automaat-vintpĂŒss. Ei ole vĂ”imalik? On kĂŒll. Aga asi ei ole tegelikult relvas endas. Kohe selgitan.

KĂ”ikpĂŒstolkuulipilduja.needolidvananenud relvad, millele otsiti ĂŒhte ja head asendust. Peamine pĂ”hjus, miks uuendamine oli vajalik, oli relvade laskemoona maht ja laadimiskiirus. M1 puhul oli ĂŒmberlaadimine vĂ€ga aeganĂ”udev, seda tuli teha hoolika tĂ€psusega. Painutatud klamber vĂ”i lahtine kuul vĂ”is tekitada ummistusi ja talitlushĂ€ireid. Maksimaalselt 8 lasku ĂŒhe klipi kohta tĂ€hendas seda, et sĂ”durid pidid kohe jĂ€lle uuesti laadima. Üleminek klambritoitega relvalt salvetoitega relvale mitte ainult ei suurendanud rĂŒndevĂ”imsust, vaid muutis uuesti laadimise lihtsamaks ja kiiremaks.

Tekst: RAIVO TAMMUS , vabatahtlik autor Oma esimesed tĂ”sised tuleristsed sai M16 Vietnami sĂ”jas. Karmis dĆŸunglisĂ”jas selgus ĂŒsna kiiresti kibe tĂ”de – testides nii hĂ€id tulemusi nĂ€idanud relva ei saanud lahingusituatsioonis usaldada. Nagu rÀÀkis ĂŒks Vietnami veteran 1967. aastal ajalehe Time Magazine reporterile, lĂ€ks tema rĂŒhm sĂ”tta 72 mehega ja tuli tagasi 19 mehega. „Uskuge vĂ”i mitte, teate, mis tappis enamiku meist? Meie oma pĂŒss. Peaaegu iga meie surnu leiti koos tema lahtivĂ”etud M16ga. Nad olid seda tule all pĂŒĂŒdnud parandada, kuid vaenlane oma mudase AK-47ga jĂ”udis jaole.“

m16KUriooSUm

SUrmaLÕKSomadeLe

KEHVAD VALIKUD Vaatame, kuidas jÔuti sellise fopaani ja mis olid selle pÔhjused. Teise maailmasÔja ja Korea sÔja ajal olid USA armee standardvarustuses teadaolevalt levinuimad relvad M1 Garand, M1A1 Carbine ja kuulipilduja M1921, tuntud ka kui Thompsoni

4949 KUriooSUm oli selle tagasilöök liiga tugev ja paiskas relvasuudme sihtmĂ€rgist eemale. Armee pĂŒĂŒdis probleemi lahendada, valmistades erinevaid mudeleid tĂ€psuse sĂ€ilitamiseks, kuid need katsed ei suutnud ravida M14 ebausaldusvÀÀrsust kiirtule andmisel. Paljudele tundus oluliselt parem isegi Browningu automaatrelv (BAR), kuigi see jurakas kaalus ligi kaks korda rohkem kui M14. Raskema padruni tĂ”ttu oli ebamugav kanda ka piisavalt laskemoona, et sĂ€iliks tuleĂŒlekaal NĂ”ukogude Liidu konstrueeritud AK47 ees, mida vietnamlased peamiselt kasutasid.

PÜSSIROHI VEDAS ALT See kĂ”ik sundis USA sĂ”javĂ€ge looma uut relva – areenile astus M16. Toodeti see poolautomaatne vintpĂŒss Eugene Stoneri vĂ€ljamĂ”eldud AR-15 baasil eesmĂ€rgiga luua midagi sama lollikindlat nagu NĂ”ukogude Liidu legendaarne AK-47. Testimisel selguski, et uus relv oli kerge, surmav ja vĂ€ga töökindel – tĂ”eline tööloom, mida, nagu arvati, vĂ”is igas olukorras usaldada. Nii vĂ”etigi uus relv USA armees juubelduste saatel kasutusele. Tuleristsed olid planeeritud Vietnami sĂ”tta ning seal pidi relv tagama USA jalavĂ€elastele selge edu. M16 oli peagi ka filmide ja telesaadete peategelaste ikoon, demokraatia sĂŒmbol ning sellest sai Ameerika vĂ”i NATO vĂ€gede imagorelv veel KoguaastakĂŒmneteks.sellerÔÔmustamise kĂ”rval ilmnesid vĂ€geval relval Vietnami sĂ”jas varem nĂ€gematud probleemid, mis kummitasid relva aastakĂŒmneid. USA armee tegi M16 kasutuselevĂ”tul tĂ”sise vea: relva töökindlust hinnati saatuslikult valesti, kui USA armee lĂ€ks kokkuhoiu mĂ”ttes ĂŒle madalamale TestimisepĂŒssirohuvalemile.kĂ€igusolid M16 loojad kasutanud pĂŒssirohtu IMR 4475, kuid 1963. aastal asendas armee selle pĂŒssirohuga WC 846, mis pĂ”les mÀÀrdunumalt kui 4475. Kehvema kvaliteediga pĂŒssirohi ei sobinud M16-le kuidagi ja esiti nii töökindel relv hakkas tekitama kuus korda rohkem tĂ”rkeid kui varem.

ALLIKAD: ‱ military-rifles-the-planet-25809https://nationalinterest.org/blog/the-buzz/5-worst‱ https://philologiavt.org/articles/10.21061/ph.228/WIKIPEDIA/ROOTSIARMEEMUUSEUM

Oli ju M16 saanud pĂŒssirohuga IMR 4475 harjutamise kĂ€igus vĂ€ga usaldusvÀÀrse relva maine. Ajateenijad veendusid, et pĂŒss sisuliselt ei vajagi puhastamist ja töötab igasugustes oludes veatult nagu NĂ”ukogude Liidu ParakuAK-47. lĂ€ks uue pĂŒssirohuvalemiga nii, et M16 nĂ”udis tegelikult rohkem puhastamist kui varasemad tulirelvad ning keset Vietnami vihmametsi tabas USA sĂ”dureid ĂŒks halb ĂŒllatus teise jĂ€rel. Lisaks puhastamisvajadusele tekkis relva avas ja kambris ka enneaegne korrosioon. Kuigi sĂ”ja lĂ”pupoole probleemid lahendati, oli M16 mĂ”nda aega ĂŒks halvimaid kasutusel olnud rĂŒnderelvi terves ilmas. VĂ€ga tabavalt on kirjeldatud selle töökindlust Vietnamis nĂ”nda: „Tulevahetuse kĂ”ige valjem heli on sinu relva klĂ”psatus. Hetkega mĂ”istad, et ĂŒks asi, mis vĂ”ib sind vaenlase eest kaitsta, on ebaĂ”nnestunud, ja sa alustad vĂ”idujooksu ajaga. Viskud pĂ”lvili ja vĂ”tad pĂŒssi lahti, pĂŒĂŒdes meeleheitlikult ummistust eemaldada ning ellu jÀÀda. Kui vaatad ĂŒles, nĂ€ed silmapaari, mis on tĂ€is puhast vihkamist ja on suunatud alla, AK-47 sihikule. Ta ei tea sinu nime, kuid ta teab su lippu ja sind halastamatult maha lĂŒĂŒes vĂ”patab ainult relva tagasilöögi tĂ”ttu. Sa vaatad eemale, nĂ€ed linna siluetti, mille nime sa ei oska isegi hÀÀldada, ja sured kellegi teise riigis, veritsedes oma katkise M16 kĂ”rval.“

SAATUSLIK KLÕPSATUS

Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja Et grillresti tegemine kĂ€tkeb endas suure hulga eri pikku se ja jĂ€medusega roigaste lĂ”ikamist, laasimist ja teravaks ihumist, on teil lisaks tugevale tahtele vaja teravat nuga. VĂ€hemalt. Kasuks tuleksid ka saag ja kirves. Aga piisab noast. Heast noast. Seega, nagu ĂŒtlevad klassikud: puid langetama, igatahes! Aga mitte igasu guseid. Esmalt on teil vaja leida vĂ”i, ĂŒtleme otse, lĂ”igata neli umbes nais terahva randme jĂ€medust ja kĂ€sivarre pikkust vĂ”imalikult sirget ning ĂŒhest otsast kaheks hargnevat toigast. Pole just vĂ€ga lihtne ĂŒlesanne, kui olete kuusikus vĂ”i mĂ€nnikus. Seevas tu lepavĂ”sas peaks sellist materjali kasvama hulgi. Otsige sealt.

KaigaSteSt vÀLigriLL

Oluline on, et need toikad poleks kuivanud, pehkinud, mÀdanenud ega muul moel defektsed. Vastasel korral riskite sellega, et kogu ehitatav konstruktsioon kukub kokku vÔi pÔleb maha. VÔite kindel olla, et see juhtub kÔige ebasobivamal hetkel. Just siis, kui roog hakkab valmis saama.

ĂŒLeeLamine 50 6/2022 tee See iSe:

nĂŒĂŒd kummalegi poole lĂ”ket varem paigaldatud kaigaste harude vahele nĂ”nda, et moodustuks kaks, ĂŒtleme, jalgpallivĂ€rava sarnast raami. See on teie grillresti kandev konstruktsioon. Raam, kui soovite. Aga raamist ilma restita on sama palju tolku kui praamist ilma vestita. Seega, veel kord metsa! NĂŒĂŒd on teil vaja – umbes tosin, sĂ”ltu valt sellest, kui tihedat resti soovite –jĂ€llegi 0,75 m pikkusi pöidlajĂ€medusi sirgeid pulki. Need asetage risti ĂŒle kandva konstruktsiooni. Mitte tihedalt ĂŒksteise kĂ”rvale, muidu ei pÀÀse kuumus lĂ€bi, vaid nii sentimeetriste vahedega. Ja ongi grillrest valmis. Palju Ă”nne! Kui te seda juba enne ei teinud, siis nĂŒĂŒd on aeg restile tuli alla teha. Aga jĂ€lgige, et leegid ei ulatuks ĂŒles grill restini ega hakkaks ka pĂŒsttalasid pĂ” letama. Grillimiseks pole teil nagunii vaja mitte leeki, vaid kuumust. Umbes nii palju, et saate kĂ€tt ei rohkem ega vĂ€hem kui kolm sekundit grillresti kĂ”r gusel hoida. Tuli tehtud, polegi muud kui grillitav toode, olgu selleks siis kana, kala, liha vĂ”i mĂ”ni muu produkt, restile asetada ja oodata, millal see kĂŒpseks saab.

Kui teil on piisavalt aega, tahtmist ja oskusi, saate grillresti alati parendada ja arendada. Ütleme puhul, kui jÀÀte laagrisse kauemaks kui ĂŒheks Ă”htuks. NĂ€iteks selleks, et konstruktsioonile asetatud pulgad oma kohal pĂŒsisid, vĂ”ib need Ă€ra tappida vĂ”i nööriga kinni pĂ”imida. Kui plaanite grillitavad produktid otse restile asetada, kuid puukoorte mĂ”rkjas suitsune kĂ”rval maitse ei kuulu teie lemmikute hulka, vĂ”ite ristpulgad laasida. VĂ”i just mitte. Ise tegite, ise teate. Nii vĂ”i teisiti on teie looduses kokka mise vĂ”imalused tĂ€nu sellisele, vĂ”iks öelda, statsionaarsele kĂŒpsetussead mele oluliselt laienenud. Asetate restile panni kartulitega, selle kĂ”rvale otse restile mĂ”ned lihaviilud kĂ”rvuti leibadega. Riputate ĂŒhe spetsiaalselt valitud, pisut jĂ€medama ristpulga kĂŒljest tulele lĂ€hemale kateloki veega. Resti alla, pĂ€ris sĂŒte juurde ajate aga eelroaks varda otsa sĂ€risema mĂ”ned vorstikesed. KĂ”lab hĂ€sti, eks ole? Ja maitseb veel paremini. Head isu!

Selline rohkem kui pisut puine, aga ometigi vÔi just seetÔttu silmapaistev insenertehniline lahendus sobib hÀsti ka nÀiteks kÔiksugustes anumates vedeliku kuumutamiseks. Samuti saab tööpinnale, mis on lÔkkest palju mugavamal kÔrgusel, asetada nÀiteks praepanni. Arvestades seadme multi funktsionaalsust vÔiks isegi öelda, et tegemist pole pelgalt grilli, vaid lausa pliidiga vÔi, Àrgem jÀÀgem liialt tagasi hoidlikuks, koguni vÀliköögiga.

ENAMAT KUI LIHTSALT GRILL Neli toigast leitud, ihuge need ĂŒhest otsast teravaks. Miks? Aga sel lepĂ€rast, et need tuleb teil ĂŒmber lĂ”kkeaseme maasse rammida. NĂ”nda, et moodustuks nĂ€iteks 50 x 50 cm nelinurk, mille keskele, postidele mitte liiga lĂ€hedale, jÀÀb lĂ”ke. Kaikaid maasse rammides jĂ€lgige, et nende hargnemiskohad jÀÀksid kĂ”ik ĂŒhele kĂ”rgusele ja haarad kĂ”ik ĂŒhte pidi. Need kvaliteedikriteeriumid on edasises tööprotsessis olulised. SeejĂ€rel mÔÔtke silmaga vĂ”i muu kehaosaga, millega iganes sobilikuks peate, maasse rammitud kaigaste vahekaugus. Siis minge metsa. Ning tulge sealt tagasi kahe pisut peenema, ĂŒtleme kahe pöidla jĂ€meduse sirge roikaga. Kui varem ehitatud nelinurga kĂŒlje pikkus oli pool meetrit, vĂ”iks kaigaste pikkus olla 0,75 m. JĂ€llegi on oluline, et need roikad kannataks mĂ”istlikus koguses nii kuuma kui raskust. Ehk siis siingi tuleks eelistada toorest Asetagepuud.need

LAIENENUD VÕIMALUSED

Looduses liikudes vĂ”ib puudus kĂ€tte tulla igasugu asjadest. Millest ĂŒldjuhul puudust ei teki, on puud. Nii sobivad just need asendama puuduvaid asju –kasvĂ”i grillresti. Jah, toimiva grillresti saab valmistada ka puust.

ĂŒLeeLamine 6/2022 51 PUIDETASSO

Ka ravim vĂ”ib vigastada vĂ”i tappa ning kahjutegijaks ei ole sellisel juhul mitte vastane, vaid oma ĂŒksuse meedik. Seda juhul, kui ta teeb tĂ”sise vea vĂ”i ravim on ebakvaliteetne.

kalded vĂ€ltimatud. Et mĂ”ju ravimite kvaliteedile oleks minimaalne, tuleb kumulatiivne kahjustus hoida vĂ”ima likult vĂ€ike ehk esimesel vĂ”imalusel tuleb ravimid taas paigutada nĂ”uete kohastesse tingimustesse. Seega tuleks pĂ€rast Ă”ppust ravimid vĂ”imalikult kiiresti komplektidest ja autodest eemaldada ning ravimi lattu tagastada. Ravimiladudes on tagatud ĂŒhtlane temperatuur ja selle nĂ”uetekohane dokumenteerimine, millega vajadusel saab tĂ”endada, et ravimeid on sĂ€ilitatud Ă”igetes tingimustes.

KÕLBMATUD RAVIMID Kui ravim on piisavalt kaua olnud liiga kĂ”rgel temperatuuril, kipub selle toimeaine lagunema vĂ”i toimuvad muud keemilised reaktsioonid. See vĂ”ib kaasa tuua muutusi ravivormis, mistĂ”ttu toimeaine vabaneb kas liiga kiiresti vĂ”i on selle vabanemine takistatud.

Tekst: leitnant DIANA VÄNT , proviisor, Kaitseliidu peastaabi tagalaosakonna meditsiiniohvitser Ravimid on sĂ€ilitamisel eba stabiilsed nagu toiduainedki, kuid nende riknemist ei ole silmaga nĂ€ha ega ninaga tunda. Kui tsiviilmeditsiinis kĂ€ideldakse ravimeid range jĂ€relevalve all kuni patsiendile vĂ€ljastamise vĂ”i manustamiseni, siis militaarmeditsii nis lĂ”peb kontrollitud logistiline ahel pĂ€rast ravimite laost vĂ€ljastamist. Edaspidi vastutab ravimite kvaliteedi sĂ€ilimise eest meedik, kelle valduses ravimid on. KĂ”lbmatu ravimi kasuta mine on keelatud, sest selle toime on etteennustamatu ning lĂ”peb halvimal juhul patsiendi tervisekahjustusega. Seega ei ole ravimite nĂ”uetele mitte vastavus isoleeritud probleem, vaid kujutab endast ohtu kĂ”igile kaasvĂ”it lejatele.

ÕPPUSELT TAGASITULNUD RAVIMITE KÄITLEMINE Tuleb arvestada, et kui ravimid on korra laost vĂ€lja vĂ”etud ning need on Ă”ppusel, turvamisel vĂ”i missioonil kĂ€i nud, ei ole nende kvaliteet enam sama nagu laokaubal. Isegi kui ravim loetakse kĂ”lblikuks, ei saa enam olla kindel, et ravim on stabiilne tootja antud kĂ”lblikkusaja lĂ”puni. SeepĂ€rast oleme missiooni kogemustele tuginedes mÀÀranud asutusesiseselt piiriks 6 kuud, mille jooksul laost vĂ€lja saadetud ravimeid vĂ”ib turvaliselt kasutada. Heaks tavaks on ka rikutud pakendi ga vĂ”i alla 6 kuu sĂ€ilivate kĂ€simĂŒĂŒgi ravimite Ă”ppusejĂ€rgne jagamine ĂŒk suse liikmete vahel. NĂ”nda saavad ravimid ökonoomselt Ă€ra kasutatud ning ka ravimijÀÀtmeid tekib vĂ€hem. Parameediku kotist vĂ”ib vĂ€lja jagada paratsetamooli, allergiatabletid, Braunovidon salvi ja Rennie tabletid. Ravimivarude korraliseks uuendami seks ja Ă”ppusel Ă€ra kulunud ravi mite taastamiseks on eelarvelised vahendid ette nĂ€htud ning materjali regulaarne roteerimine tagab varude Retseptiravimeid,vĂ€rskuse. sealhulgas sĂŒste- ja infusioonilahuseid niiviisi jagada ei tohi. Retseptiravimeid tuleb rahuajal kasutada rangelt tervishoiutöötaja jĂ€relevalve all ning nĂ”uetekohaselt dokumenteerides. Laskur-sanitari vĂ”i parameediku Ă”ppe lĂ€bimine ei anna Ă”igust iseseisvalt retseptiravimeid kasutada ega nendega protseduure teostada ning selline ravitegevus on seadusega karistatav.

meditSiin 52 6/2022

KUIDAS RAVIMEID SÄILITADA? Ravimite sĂ€ilitamine on palju lihtsam, kui enamasti arvatakse. Üldjuhul ei ole vaja ei kĂŒlmkappe ega termokas te, sest meditsiinikomplektidesse on valitud ravimid, mida tuleb sĂ€ilitada toatemperatuuril ehk +15 
 +25 kraadi juures. See on temperatuur, mille juures ka inimene tunneb end kĂ”ige paremini, ei ole liiga kĂŒlm ega liiga kuum. KĂ”ige stabiilsemad tingimused ravimi te sĂ€ilitamiseks on köetavas sise ruumis. Maastikul, autos ja kĂŒtmata ladudes on temperatuuri kĂ”rvale

ravimidLaHingU-vÀLjaL

HOIA RAVIMEID LUKU TAGA

PIXABAY seks on sobivad tingimused olemas. Et vĂ€listada kĂ”rvaliste isikute juurdepÀÀsu ravimitele, tuleb ravimeid hoiustada luku taga, nĂ€iteks lukustatavas kontorikapis. JuurdepÀÀs ravimitele on vastutaval isikul ning vajadusest tulenevalt vĂ”ib ĂŒksuse ĂŒlem juurdepÀÀsuĂ”igusega isikuid kĂ€skkirjaliselt ka juurde mÀÀrata. Ravimite eest vastutava isiku haridusele ei ole seadusega mingeid kriteeriume esitatud, kuid Kaitseliidu-siseselt on kord rangem ning vastutajaks vĂ”ib mÀÀrata isiku, kellel on lĂ€bitud vĂ€hemalt parameediku tase. Oluline on see, et vastutaja on tutvunud asutusesiseste juhenditega, saanud aru ravimite kĂ€itlemise pĂ”himĂ”tetest ning tegutseb nende KĂ”ikideljĂ€rgi. ravimite eest vastutajatel on Ă”igus saada ravimite kĂ€itlemist puudutavates kĂŒsimustes nĂ”u ja tuge ringkonna vĂ”i peastaabi meedikult.

Kuigi andmeid ravimi kĂ”lblikkuse isehindamiseks ei ole, on teada, et ravimi lĂ€bikĂŒlmumine on ohtlikum kui nende hoidmine ettenĂ€htust mĂ”nevĂ”rra soojemas kohas. LĂ€bikĂŒlmunud ravimid tuleb koheselt lugeda kĂ”lbmatuteks, sest jÀÀtumisega kaasnevad vĂ€ga ulatuslikud muutused ainete struktuuris. Eriti ettevaatlik tuleb olla ravimitega, mis peavad olema steriilsed (sĂŒste-, infusioon- ja silmaravimid) vĂ”i mille toksilisus on juba nagunii kĂ”rge (hormoonid, antibiootikumid, paratsetamool).

VII RAVIMID SAAJALE SAMAL PÄEVAL KOHALE

KUI SUUR KÕRVALEKALLE ON OHUTU? Ravimite sĂ€ilitustemperatuuri kĂ”rvalekaldeid esineb ravimite logistikas kĂŒllaltki sageli, eriti nende transpordil, aga ka sĂ€ilitusruumide jahutus- ja kĂŒtteseadmete rikke korral. Kui hĂ”lmatud on suuremad ravimikogused, mille maksumus on suur, on asutusel vĂ”imalik pöörduda ravimitootja poole, kes annab hinnangu, kas antud partii, arvestades kĂ”rvalekalde kestust ja ulatust, veel kĂ”lbab. Ravimitootjad ei avalda oma ravimite stabiilsuskatsete tulemuste andmestikku, vaid hindavad ise oma ravimite kĂ”lblikkust, arvestades kogu logistilise keti andmestikku konkreetse partii kĂ”rvalekallete kohta. Kui andmeid on osaliselt puudu, loetakse partii SellinekĂ”lbmatuks.partii kvaliteedi hindamine on ravimitootja poolt vĂ€ga suur vastutulek, sest sellega vĂ”tab ravimitootja vastutuse kĂ”rvalekalde eest endale ega kasuta lisamĂŒĂŒgi vĂ”imalust. Aga kui ravimitootjalt tagasisidet ei tule, tuleb kvaliteedikahtlusega ravimid lugeda kĂ”lbmatuteks ning utiliseerida ohtlike jÀÀtmetena.

meditSiin 6/2022 53

LĂ€bikĂŒlmunud ravimite puhul on struktuurimuutused sageli pöördumatud. Ka steriilsete ravimite pakenditesse vĂ”ivad tekkida mikromĂ”rad ja nende mikrobioloogiline puhtus pole enam Samasugusedtagatud. muutused on paratamatud ka ravimite aegumise korral. Ravimi pakendile on tootja mĂ€rkinud kĂ”lblikkusaja, mille jooksul ravimitootja tagab ravimi kvaliteedi eeldusel, et ravimit on sĂ€ilitatud tootja nĂ”utud Ebakvaliteetsetingimustel. ravimi kasutamisel on ravitulemus prognoosimatu, halvemal juhul on selle tagajĂ€rjeks patsiendi tervisekahjustus.

Ravimeid kÀideldes hoia Àra nende sattumine kÔrvaliste isikute kÀtte. Samuti ei tohi ravimid sattuda loodusesse, sest vÔivad mÔjutada teiste elusorganismide tervist. Ravimeid sÀilitatakse lukustatavas ruumis vÔi kapis, millele pÀÀsevad ligi vaid kÀskkirjaga mÀÀratud isikud.

HOIA RAVIMEID TEMPERATUURIL +15 ... +25 OC Ravimite kvaliteet on tagatud vaid tootja antud tingimustes. Et seda tĂ”endada, mĂ€rgi igal tööpĂ€eval ĂŒles ravimite sĂ€ilitamise temperatuur ning tegevused kĂ”rvalekalde korral.

JÄLGI RAVIMITE AEGUMIST KĂ”lbmatute ravimite kasutamine vĂ”ib lĂ”ppeda patsiendi tervisekahjustusega. Eemalda kotist kĂ”ik aegunud vĂ”i kvaliteedikahtlusega ravimid ning edasta need ringkonna vĂ”i peastaabi meedikule edasiseks kĂ€itlemiseks.

Et tagada kontroll ravimite kĂ€itlemise nĂ”uetelevastavuse ĂŒle, vĂ€ljastatakse Kaitseliidu peastaabi laost ravimeid vaid nendele isikutele, kes on ĂŒksuse ĂŒlema kĂ€skkirjaga mÀÀratud ravimite eest Samutivastutavaks.peabĂŒksus enne ravimite saamist tĂ”endama, et ravimite sĂ€ilitami-

RAVIMITE LOGISTILINE KETT ON RANGE KONTROLLI ALL Ravimite kĂ€itlemine peab olema nii inimesele, loomadele kui keskkonnale ohutu ning vastama ravimiseaduse nĂ”uetele. Kaitseliidul ei ole ravimite kĂ€itlemise tegevusluba, kuid seadus annab Kaitseliidule Ă”iguse sĂ”jaliste ĂŒlesannete tĂ€itmiseks ravimeid Kaitseliidu-siseseltkĂ€idelda. on ravimite kĂ€itlemine reguleeritud Kaitseliidu ĂŒlema kĂ€skkirjaga kinnitatud juhenditega „Ravimite kĂ€itlemise kord Kaitseliidus“ ning „Kaitseliidu meditsiinikomplektides sisalduva varustuse ladustamise, hooldamise ja uuendamise kord“.

Autos on temperatuurimuutused ulatuslikud ja jĂ€rsud. Et vĂ€ltida ravimite kvaliteedi kahjustumist, peab ravimite transport ja sĂ€ilitamine vĂ€ljaspool ravimiladu olema vĂ”imalikult lĂŒhiajaline.

ravimite KĂ€itLemiSe aBC

Suve teise poole heitlikes ilmaoludes, nĂ€hes ja tundes paari tunni jooksul nii valju tuult ja vihma kui ka paitavat pĂ€ikesepaistet, avati 6. augustil Viljandimaal Viljandi vallas Mustla kĂŒlje all mĂ€lestuspink ja infotahvel Naiskodukaitse esimesele esinaisele Mari Raamotile, kelle sĂŒnnist möödus samal pĂ€eval 150 aastat.

Tekst: TIIU SOMMER , Naiskodukaitse Sakala ringkonna avalike suhete grupi juht TEA RAIDSALU , Naiskodukaitse Sakala ringkonna avalike suhete grupi ja kultuuriloo toimkonna liige Sakala ringkonna Tarvastu jaoskonna liikme Merike Tulbi sĂ”nade kohaselt tekkis esimene mĂ”te pingist Mari Raamoti sĂŒnnikodu Ă”uel aastal 2020, kui sealsamas aidati korraldada Mulgi peremĂ€ngu ĂŒht punkti. PĂ€eva jooksul Kitsi-Tamme talust lĂ€bi kĂ€inud 400 kĂŒlastajat andsid tunde, et ollakse vĂ€ga Ă”iges kohas, kuid tunnetati, et paiga kultuurilugu ei ole ĂŒldrahvalikult teada. „Tegu on pĂ”neva ja Ă€geda kohaga siinsamas „nurga taga“, kus on sĂŒndinud Eesti kultuuriloole nii olulised inimesed, kuid veel liiga vĂ€hesed teavad seda ja kĂ€ivad kohapeal,“ kirjeldab Merike Tulp esimesi emotsioone, mille pĂ”hjal hakati astuma jĂ€rgmisi samme.

Laotan SĂŒdame eHK HetKi mari raamoti 150. SĂŒnniaaStaPĂ€eva tĂ€HiStamiSeLt

TEASGUNNAR

6/2022Siia

Juba siis mĂ€rgati koduĂ”uel asuvalt mĂ€lestuskivilt, et paari aasta pĂ€rast saabub Naiskodukaitse esimese esinaise ĂŒmmargune tĂ€htpĂ€ev. Esimesed jutud aeti Tarvastu jaoskonnas, entusiasmi oli palju, kuid peagi mĂ”isteti, et vaid oma jĂ”ududega hakkama ei saada. See ei ole oluline ainult jaoskonnale ega ringkonnale, vaid kogu Eestile. Nii jĂ”udis mĂ”te mĂ€lestuspingi

Pildil vasakult Sakala maleva pealik major Andres Sarits, Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine Jane Koitlepp, Ugala teatri nĂ€itlejanna Terje Pennie ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming Mari Raamoti 150. sĂŒnniaastapĂ€evatĂ€histamisel

54

JÄRJEPIDEVUS AASTAST 2010 JĂ€rjepidevusest kĂ”neleb seegi, et pĂ€ rast mĂ€lestuspingi avamist startis sa malt Ă”uelt XII Mari Raamoti rattaretk.

Ta tunnustab kĂ”iki ettevĂ”tteid, kes toetasid Ă”nneloosi esemetega, samuti kodutĂŒtreid, nende vanemaid  ja nais kodukaitsjaid, kes esemeid valmis tasid ja annetasid. LĂ”busaid lugusid Ă”nneloosi ostjatest on Vika Ziedsil kuhjaga, sest 2021. aastal jooksul oldi vĂ€ljas kĂ”ikidel suurematel Viljandi maa ĂŒritustel.

ALEXANDRAMUTS

Algusest peale oli soov kaasata vĂ”imalikult palju kohalikke elanikke ja nii suunaski kunstiĂ”petaja Ă”pila sed pingi kavandit joonistama. Kuigi vahepeal jĂ”udis Kannistu lĂ€bi mĂ”elda ja spetsialistidega vaagida mitmeid valmislahendusi, saabus peaaegu viimasel hetkel valik kavandeid. Nii otsustatigi meeldimist ja teostuse vĂ”imalikkust arvesse vĂ”ttes, milline pink taluĂ”ue sobiks, oleks tagasi hoidlik, aga kĂ”nekas. VĂ”itis kodutĂŒtar Alexandra Mutsu kavand, kus seljatoe kohal kaarduvad liilia kroonlehed.

Seekordse retke ĂŒks korraldajatest ja kĂ”ikidel eelnevatel osalenud Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna liige Lembe Lahtmaa ĂŒtles, et tung retkel osalema oli vĂ€ga suur. 38 osalejast 16 vĂ€ntasid koos kaaslastega esimest korda ning paljud olid ka verivĂ€rsked Siinkohalliikmed. on paslik meelde tuletada, et esimene Mari Raamoti retk aastal 2010 algas samuti tema sĂŒnnitalu Ă”uelt, edasi liiguti ringiga ĂŒmber VĂ”rtsjĂ€rve. KĂ€esolevaks aastaks mĂ€rkis matkajuht Leili SĂ€rg raja maha ööbimiskohti ja vaatamisvÀÀrsusi sil mas pidades, et teekond oleks sĂ”itjale mĂ”nus. Esimesel pĂ€eval kulgeti trassil Kitsi-Tamme talu – EnnuksemĂ€e metsavennapunker – Holstre-Polli vabaajakeskus. Õhtul oli tublidel vĂ€ntajatel jaksu kuulata ĂŒlevaadet rattaretke ajaloost ja eredamatest sĂŒndmustest ning omavahel tutvuda. LaupĂ€eva kĂ”ige emotsionaalsemaks hetkeks peab matkajuht Leili SĂ€rg jĂ”udmist EnnuksemĂ€ele, kus Kati Koppel koos pojaga retkelisi karmoĆĄ kamĂ€nguga vastu vĂ”ttis ning ĂŒhiselt lauldi metsavendade laule. Teisel pĂ€eval alustati ööbimispai gast ja liiguti marsruudil Paistu kirik – Loodi pĂ”rguorg – Heimtali mĂ”is. Asfaldil sĂ”ideti kogu teekonna jooksul vĂ€he, parajalt katsumusi pakkus EnnuksemĂ€ele jĂ”udmine lĂ€bi vihma ja ĂŒle puujuurikate. Vihma kogeti ainult stardis ja kui laupĂ€evane ilm oli pi gem jahe, siis pĂŒhapĂ€ev nĂ€itas ilusat suvist palet. Pingi kavandi joonistaskodutĂŒtar Alexandra Muts

TaevavĂ”tme rĂŒhma kodutĂŒtreid Gerli Tafenaud, Rahel Tafenaud ja Delisa Lotte Tokmanit. Vika Zieds lausus pĂ€rast pingi avamist, et tema hing sai rahu ning ta tundis siirast heameelt, et raskelt teenitud raha Mulgi sepiko ja sepa TĂ”nis Salongi heade kĂ€te all nii ilusa kuju vĂ”ttis.

VÄÄRTUSE LOOMINE VAJAB VAHENDEID Sakala ringkonnas on igal aastal veetud ĂŒht heategevuslikku projekti, mille tarbeks on raha kogutud Ă”nne loosi korraldades. Sakala ringkonna Tarvastu jaoskonna aseesinaine Vika Zieds arvas kaks aastat tagasi, et seekord ta Ă”nneloosi korraldama ei hakka. LĂ€ks aga hoopis teisiti, sest saatuse tahtel sai just temast kahe hooaja jooksul rahakogumise kĂ€ivitav mootor ja vĂ€simatu eestvedaja.

Kuigi Zieds tunnistab tagantjĂ€rele, et pidi kogu selle aja jooksul ĂŒleta ma palju hirme, oli kokkuvĂ”ttes tegu suure Ă”ppeprotsessiga, mille kĂ€igus muutus ta palju enesekindlamaks ning teab nĂŒĂŒd: „Kui sa midagi vĂ€ga tahad, siis tulebki kĂ”ik teha selleks, et see saada. Ja seda ma ka tegin!“

naiSKodUKaitSe 6/2022 55

rajamisest Tarvastu naistelt Sakala ringkonna juhatusse, mille liikmed selle heaks kiitsid. Merike Tulp meenutab, et pĂ€rast vĂ€ikesi möödarÀÀkimisi ja sĂŒnnitusva lusid liikus hea idee Ă”igesse liivakasti ning leidis Ă”iged juhid, Vika Ziedsi ja Kai Kannistu. „Minul jĂ€i 6. augustil ĂŒle vaid pingil istuda ja aplodeerida,“ ĂŒtleb mĂ€lestuse hoidja ja pingi idee ĂŒks autoritest Merike Tulp tagasihoid likult. Siiski-siiski oli tema ĂŒlesandeks avamispĂ€eva Ă”iges meeleolus hoida ja juhtida.

Vika Zieds arvab, et suure menu tĂ”i vahepeal vĂ€lja mĂ”eldud peaauhinda de sĂŒsteem, kus oli lisaks nii-öelda tavavĂ”idule (iga loos vĂ”itis) vĂ”imalus osaleda suuremate auhindade loosis. Nii oli nĂ€iteks vĂ”imalik vĂ”ita kuivi kĂŒttepuid, fotograafi ja iluteenindaja te kinkekaarte ja palju muud vÀÀrtus likku, mis ĂŒletas loteriipileti hinna mitmekordselt ja mille annetajad ei öelnud palve tĂ€itmisest kunagi Ă€ra. Vika Zieds tĂ€nab suurima abi ja toetu se eest oma perekonda ning Tarvastu

IGA ASJAAJAMINE VAJAB KINDLA KÄEGA JUHTI Kai Kannistu vĂ”ttis pingi tegemiseks esimesed hinnapakkumised aastal 2021 ning kĂ€esoleval aastal asus Saka la ringkonna juhatuse ĂŒlesandel pro jekti vedama. See tĂ€hendas mitmeid koosolekuid hea partneri Viljandi vallavalitsusega, kelle ĂŒlesandeks jĂ€i korrastada Kitsi-Tamme talu Ă”u ning koguda kokku materjalid infotahvli tarbeks. Naiskodukaitse vĂ”ttis vastu tuse pingi ja avamispĂ€eva eest.

Sepa sĂ”nul oli see huvitav projekt ning ta uskus, et suudab ellu viia neiu nĂ€gemuse, kui teeb mĂ”ne tehniliselt vajaliku muudatuse, et pink oleks mu gav ja peaks ka ajaproovile vastu. Kai Kannistu tunnetab, et kogu pro jekt Ă”nnestus: „Rahulolu sai hinge. Pikalt plaanitud ja oodatud pĂ€eval oli igal osalisel oma ĂŒlesanne ja roll ka kohapeal, kokkuvĂ”ttes jĂ€i kodune tun ne.“ Mari Raamoti mĂ€lestuspink ei jÀÀ kindlasti kodutalu Ă”uele nukrutsema, sest 150. sĂŒnniaastapĂ€evaks istutatud tamm ootab kastmist ja on lootust, et lĂ€hiajal saavad pingi ka Raamoti samas paigas sirgunud Ă”de ja vend – Eesti esimene kĂ”rgharitud lauljan na professor Aino Tamm ja Tallinna Konservatooriumi asutaja professor Jaan Tamm.

naiSKodUKaitSe 56 6/2022 PrĂŒgiSt PĂ€rLiKS eHK vÀÀrtUStavadnaiSKodUKaitSjadtaaSKaSUtUSt TEASGUNNAR

Pakkisime sĂŒĂŒtajad kĂŒmnekaupa kotti ning kindluse mĂ”ttes lisasime pakkidele ka selgituse, mis imevigurid seal sees on, sest olime kuulnud sedagi, et vÀÀrt abilisi on peetud lihtsalt kaunistusteks ja jĂ€etud riiulinurgale tolmu koguma vĂ”i ilusa kĂŒĂŒnla pĂ€he niisama pĂ”lema pistetud.

Ka „toodangu“ pakkimisel lĂ€htusime taaskasutuse pĂ”himĂ”tetest ning voltisime kĂ€epĂ€rastest materjalidest kotid. Pakendeid vĂ”ib ju teha nii ajakirja- kui ka ajalehekĂŒlgedest, ilusate piltidega seinakalendri lehtedest, jĂ€relejÀÀnud tapeediribadest – vĂ”imalusi on piiritult.

on riie Ă”huke ja kerge ega lisa kaubale oluliselt kaalu (kĂ”ige nutikam on muidugi Ă”unad vĂ”i muu lahtiselt Ă€ra kaaluda ja alles siis kotti pakkida). Teiseks paistab see lĂ€bi ja kassapidajal on lihtne tuvastada, mis kraam sinna pakitud on. Kolmandaks – pĂ€rast lĂ€bipesemist kuivab kardinast kotike kiiresti ja selle saab ruttu uuesti kasutusele vĂ”tta. Et kardinaid on imeilusate mustritega ja ka vĂ€rvilisi, on tulem ju ka lihtsalt ilus, mis pole sugugi ÕnneksvĂ€hetĂ€htis.eiolenende tegemine keeruline, kui on olemas Ă”mblusmasin ja esmased oskused sellega tegutseda. Meie pundist vĂ”ttis selle töö enda kanda naiskodukaitsja Mai-Ly Kurson. KĂŒljed ja pĂ”hi tuli kokku vuristada ning ĂŒlemisse serva keerata tunnel, kuhu pista kinnituspael. Tegelikult vĂ”ib Ă”mmelda ka kĂ€sitsi vĂ”i kasutada kinnituseks hoopis tekstiililiimi. Ostetavatel vĂ”rkkottidel on kokkusidumisnööri kĂŒljes plastnublakas, mis ei lase seosel laiali vajuda. Meie aga otsustasime, et ei pane neid, sest pole otsest vajadust, siduda saab niisamagi ning kotile pole ka lisaraskust tarvis. Paela valikul on tĂ€htis seegi, et see oleks parasjagu libe ega lĂ€heks kergesti umbsĂ”lme.

Tekst: TEA RAIDSALU , Sakala ringkonna naiskodukaitsja Kui Mari Raamotile pĂŒhendatud mĂ€lestuspingi toetuseks korraldatava loterii tarbeks oli vaja esemeid, kÀÀrisid ka Sakala ringkonna kultuuritoimkonna liikmed kĂ€ised ĂŒles ja asusid tegutsema. Suur kĂŒsimus, mida ĂŒleĂŒldse teha, vĂ”ttis ĂŒsna kiiresti suuna taaskasutuse radadele, sest nii mĂ”nelgi oli oma varudest pakkuda materjale, mis ootasid vĂ”imalust uuele elule pÀÀseda. Pealegi vĂ”itis praktiline meel –milleks osta kraami juurde!? Meie kĂ”ige suurem ĂŒhisprojekt oli munakarpidest ja kĂŒĂŒnlajÀÀkidest sĂŒĂŒterooside tegemine. Kuigi munakarp on niisamagi sĂŒĂŒtematerjalhea(jatĂ”tt-öeldakahealisandkomposti tegemisel, aga see pole praegu see teema), sĂŒndisid pĂ€rast rebimist ja voltimist veel kaunimad „abilised“. Kultuuritoimkonna juht Evelin LaanemĂ€e Ă”petas, et kasutada tuleks just neljakandiliste, mitte ĂŒmmarguste munapesadega karpe, sest neisse on parem paigutada kokkukeeratud papiribasid ja need pĂŒsivad seal kindlamalt paigal. JĂ€lle targem!

Teine taaskasutusprojekt oli Ă”mmelda pitskardinatest korduskasutatavaid puu- ja juurviljakotte – neid, millesse kaupluses oma ostud pakkida.Igaostleja on kogenud, et krĂ”bisevad kilekotid pole kuigi vastupidavad ja mĂ”nel juhul jÀÀvad ka vĂ€ikseks ning osa poekette kasseerib nende eest ka sĂŒmboolse summa. Tootkem vĂ€hem prĂŒgi, eks ole! Pealegi saab ise endale vĂ”rkkotte Ă”mmeldes teha neid eri suurusega, et mahutada nii ploome kui ka Materjalikartuleid.valikulrÀÀgibpitskardinakasuksmituargumenti.Esiteks

Et jĂ€rele oli jÀÀnud kĂ”ikvĂ”imalikku vĂ€rvi kĂŒĂŒnlaid, lĂ€ksid valmis roosikesed ujuma huvitavat tooni kĂŒĂŒnlasulamisse. Õhinal kaasa meisterdavad lapsed ohverdasid oma meisterduskarpidest glitterpuru, mida roosidele peale raputada. Hanguvaid roose vaadates tuli tĂ”deda, et noh, tegelikult ei raatsikski neid pĂ”lema panna ...

naiSKodUKaitSe 6/2022 57 Naiskodukaitsja tegevusvaldkond on vÀga lai, ulatudes relva kÀsitsemise oskusest toiduvalmistamiseni. Sinna vahele mahub ka nutikate kÀsitööprojektide nikerdamine.

Need, kes oma osavuses ja loomingulisuses kĂ”hklesid, olid pĂ€rast julgustust ja proovimist ĂŒllatunud – taaskasutus ei ole ĂŒlikeeruline ega eelda spetsiifilisi kĂ€sitööoskusi.

Kolm aastat on Naiskodukaitse erinevad ringkonnad korraldanud ohutushoiuteemalist laagrit „Ole valmis!“. SihtrĂŒhmaks on hakkajad naised, kes pole (veel) organisatsiooniga liitunud.

KUidaSSUUrLaagernaiSteLe–SedaKorraLdada?

Tekst: IVI KORJU , NKK PĂ€rnumaa ringkonna aseesinaine, laagri korraldustiimi liige K

olm aastat on selles ajakirjas kajastatud ka toimunud laagrite sisu ja olulisemaid hetki, osalejate emotsioone ja ĂŒtlemata kĂ”rget kasutegurit. Sel korral tahan lugejatele pisut avada nii mastaapse ĂŒrituse korraldamise telgitaguseid, et saaksite aimu, kui suur on tegelikult jÀÀmĂ€e veealune osa.

58 6/2022

KÕIGE TÄHTSAM ON „LEIDA PAAT“! Kui sai selgeks, et PĂ€rnumaa ringkond korraldab 2022. aastal „Ole valmis!“ laagri, siis alustas juhatus arutelusid juba eelneval sĂŒgisel. Peagi selgus, et paiku, mis vĂ”imaldaksid ĂŒle 200 inimese majutamist, toitlustamist ja hajutatult eri töötubadesse paigutamist, ei olegi piirkonnas nii Lisakspalju. seadis oma piirid tulirelvast laskmise vĂ”imaldamine. NĂ€iteks uhke JĂ”ulumĂ€e spordikeskus oli sisuliselt aasta jagu ette Ă€ra broneeritud. Üks ja teine variant langesid mitmete vastuargumentide tĂ”ttu Ă€ra. LĂ”puks tundus sobivat KĂ”veri puhkekeskus. Paigaga seoses pidime muutma ka algul planeeritud toimumisaega. Septembri lĂ”pu asemel toimus laager sel aastal augusti algul. Planeerides lootsime, et suvesoe muudab ka meie elu lihtsamaks. TagantjĂ€rele tarkusena tuleb siiski tunnistada, et Eestimaa ööd vĂ”ivad sĂŒdasuvelgi ĂŒsna jahedaks muutuda. Jaotelkide kĂŒtmisega tuleb jĂ€rgmistel korraldajatel igal juhul arvestada.

KeLLeSt KooSneS Laagri KorraLdUSnnKomitee?

AEG – MEIE KALLEIM RESSURSS HĂ€mmastav, kuidas korraldamise kĂ€igus plaanid ja ideed muutuvad. Olime tĂŒkk aega veendunud, et lĂ”pmata vinge plaan on naised Unimogiga spetsiaalsele laskealale viia ja nad sealt pĂ€rast ka tagasi vedada. Noh, et oleks ikka „nagu pĂ€ris“. Kogu see helesinine unistus pudenes pĂ”rmu, kui hakkasime vĂ€lja arvutama, kui kaua 14 grupi sĂ”idutamiseks reaalselt aega lĂ€heb ja kuidas see meie pĂ€evaplaani mahub. No ei mahtunud kuidagi. VĂ”i siis oleksime pidanud tegema umbes nĂ€dalase Paljulaagri.vĂ”ttis aega ka kirjavahetuse pidamine osaleda soovijatega. VĂ€lja tuli saata mitu erineva sisuga kutset, meeldetuletust, registreerimisvormid; vastata tuli kĂŒsimustele, teha tĂ€psustusi. Saadud andmed tuli sorteerida, sĂŒstematiseerida. Ka korraldustiimi koosolekuid tuli lĂ€bi viia ĂŒsna mitu, et selgeks teha laagri ĂŒldine kontseptsioon ning kooskĂ”lastada see iga tiimi nĂ€gemusega tegevustest.

TaustajĂ”ud, kes pöörlevat karusselli tegelikult kĂ€igus hoidsid: registreerijad/reguleerijadtoitlustajad, – meie enda evakuatsioonirĂŒhma liikmed, lisaks abijĂ”ud LÀÀne ringkonnast, töötubade lĂ€biviijad, koostööpartneridmeedikud, – pÀÀsteamet, lastegapolitsei, tegelejad – noortejuhid, noorkotkad, tagala/varustus/logistikakodutĂŒtred, – kaitsemeediatiimliitlased, ehk need, kes hoolitsesid pildi- ja videomaterjali tekkimise ning ajakirjanikega suhtlemise eest. 1–2? Kuidas komplekteerida TĂ€pseltmeeskondi?samasugune arvepidamine kĂ€is eraldi lasteala tegevuste planeerimiseks. Eks sealgi ju jagati lapsed vĂ€iksematesse rĂŒhmadesse. Ringkonna esinaine Anneli Pesti, „riiklik ĂŒlevaataja“ Tallinnast Elisa Jakson ning ringkonna instruktor Siret TammekĂ€nd mĂ€ssasid nĂ€dalaid kĂ”ikvĂ”imalike andmetega, mis puudutasid registreerunud osalejaid.

Exceli tabelimaailma hingeelu peen tundmine kulus siin ilmselt marjaks Àra. Sest osaleja, see ei tÀhenda ju ainult nime. See tÀhendab telefoninumbrit, meiliaadressi, vanust, vÔimalikke allergiaid ja toidutalumatust jpm. Ning kui osaleja tuleb lapsega (ja kui lapsi on veel mitu), siis vajasime samu andmeid ka laste kohta.

Alaealised, kes soovisid laagris osaleda vanemateta, pidid eraldi saatma vanemate nĂ”usolekulehe. Taas andmed – kes on kelle vanem, kas on

Omaette teema koosolekutel oli varustus. Kes mida vajab? Kes selle tagab? Mis ajaks peavad asjad olemas olema? On lihtne meeles pidada suuri asju, nagu telgid, toit ja (kontori)tehnika. Ent kes jĂ€lgib, et WC-des oleks paberit? Kes prindib vĂ€lja nimesildid? Kes vastutab, et ka Ă”ues oleks olemas elekter? Selleks ongi vaja mitut pead, et ka pisidetailid meelde tuleks ja ĂŒlesanded saaksid Ă€ra jagatud. Vahele tulid puhkused, ka see aeg tuli ettevalmistusse sisse arvestada. Korraldusmeeskonna kiituseks pean ĂŒtlema, et muidu nii laialt levinud „viimasel minutil on ikka kiire“ - paanikat meil ei tekkinud. KĂ”ik detailid olid paigas juba pĂ€ris tĂŒkk aega enne laagri alguskuupĂ€eva.

NUMBRID, NUMBRID, NUMBRID LĂ”pmata palju oli kĂ”ikvĂ”imalikku arvutamist: mitu inimest telkidesse mahub, mitu telki siis vaja on; mitu töötuba tuleb teha, kui ĂŒhte töötuppa mahub max 12 inimest ja meil on kokku 200 inimest? Kas rĂŒhmad teha telgipĂ”hised vĂ”i mitte? Aga kui ĂŒhes telgis on kokku 5 last ja teises ainult

6/2022 59 naiSKodUKaitSe

Ilmselgelt on sellise laagri korraldamine meeskonnatöö. Ja see meeskond oli suur – taustajĂ”udu oli ligi 80 hinge. Nad tulid kokku, vĂ”tsid selle aja oma isiklikust elust, mĂ”tlesid kaasa ja panid kokku tegevusplaani laagri edukaks toimimiseks. VabaTiimijuhtidegatahtlikult! tuli korduvalt lĂ€bi vaielda, kes mida vajab (varustus, telgid, elekter, kuluvahendid ja muu taoline), kes mille tagab (NKK, KL, ringkond vĂ”i Tallinn) ja kes mille eest vastutab. LĂ”ime jĂ€rjekordse tabeli, kuhu vastav info kirja sai. Puudujatele ja endale meelespidamiseks jagasime pĂ€rast iga koosolekut meili teel Siinkohalmemosid. vĂ”ib ringkonna juhatus kĂŒll endale Ă”lale patsutada, sest meeskondade koostamine ja juhtide valimine tuli hĂ€sti vĂ€lja. Sellises olukorras tekib paratamatult n-ö kĂ€suahel ja info liigub ĂŒlalt alla. Siis on hea, kui ei pea ise jĂ”udma iga korraldusliikmeni, vaid info liigub tiimijuhtidelt tiimide Siiskiliikmeteni.juhtus

Muudel teemadel olid eelteadmised olemas, sest PĂ”lvamaal, nagu ka paljudes teistes maakondades on juba aastaid korraldatud 6. klasside lastele mĂ”eldud ohutusĂ”ppe laagrit „Kaitse end ja aita teist“. Laagris löövad suure pĂŒhendumusega kaasa PĂ”lva piirkonna naiskodukaitsjad ja nende jagatud teadmised on jÀÀnud kĂŒlge minulegi. KĂŒlakogukonnaga koostame hetkel kriisiplaani, kuhu ettevalmistavas faasis on kaasatud nii pÀÀsteameti kui ka Naiskodukaitse spetsialist, teadmised kriisivarude olulisuse kohta on pĂ€rit sealt. Olen ka „Ole valmis!“ mobiilirakenduse kasutaja.“

oli jĂ€lgida iseend, kuidas kogu selle teekonna kĂ€igus esialgsest Ă€hmasest ettekujutusest arenes vĂ€lja ĂŒha kindlam kontseptsioon. NĂŒĂŒd, pĂ€rast laagri lĂ”ppemist on mul palju konkreetsemad teadmised ja kogemus, kuidas sellist suurĂŒritust planeerida ja lĂ€bi viia, millele tĂ€helepanu pöörata ja milliseid detaile silmas pidada. Arvan, et ma ei liialda, kui nimetan kogetut omamoodi vaimseks koormusmatkaks. Ära tegime, aga nĂŒĂŒd paluks puhkust!

Irena: „Relvaohutus oli minugi jaoks uus, tegin seda kĂ”ike esmakordselt.

Ege: „Minu telefonis on „Ole valmis!“ Ă€pp kĂŒll olemas, aga ma pole seda eriti palju kasutanud. „Ole valmis!“ veebilehega seevastu olen hĂ€sti kursis, tööalaselt valmistasin ka kaks videot, mis suunavad inimesi sellele lehele ja Ă€ppi vajalikku infot otsima.“ Milliste ootustega tulite laagrisse? Irena: „Laagrisse tulin avatud meelega, sooviga korrata ĂŒle vanu tarkusi ja Ă”ppida midagi uut.“

inFormatiivne.PÕnev.vaimUStav

Minu nimi on Ege TatarmĂ€e ja minagi olen pĂ€rit PĂ”lvast. PĂ€rast keskkooliaega Tartus ja ĂŒlikooliaega Tallinnas kolisin seitsme aasta eest elama Haapsallu. Olen SA LÀÀnemaa rahvatervise ja turvalisuse spetsialist ning Europe Direct LÀÀnemaa juht. Kui palju oli teil enne ohutushoiulaagrisse tulekut teadmisi kriisivarudest? Teadsite te, millised ettevalmistused on arukas teha enne metsa seenele Ege:minekut?

naiSKodUKaitSe 60 6/2022

„Kuna töötan turvalisuse spetsialistina, olid teadmised kriisivarude, tuleohutuse ja muu laagris Ă”pitava kohta olemas. TĂ€iesti uus oli minu jaoks militaarvaldkond: kuidas relva ohutuks muuta, kuidas kĂ€ituda miiniga jne.“

VÕTMESÕNA – KOMMUNIKATSIOON!

aeg-ajalt sedagi, et ĂŒksteisest rÀÀgiti mööda vĂ”i keegi sai kellestki valesti aru. Aga see on sellise protsessi kĂ€igus ilmselt paratamatu. Siinkohal siiras tĂ€nu ka Kaitseliidu PĂ€rnumaa maleva instruktorile veebel Ott Artelile, kes aitas lisaks kĂ”igele muule meil koosolekute ajal fookust Huvitavhoida.

Et aga saada aus hinnang sellele, kuidas korraldusmeeskonnal lÀks, tuleb rÀÀkida ka laagris osalenutega. RÀÀkisimegi.

Ege: „Tahtsin laiendada silmaringi, saada uusi teadmisi ning leida vĂ€rskeid ideid oma töös rakendamiseks. VĂ€hem oluline polnud soov Ă”ppida ikka digiallkirjastatud, mĂ€rge juurde, et „olemas“ jne.

Tekst: LY MÄEMURD , NKK PĂ€rnumaa ringkond Palun rÀÀkige lĂŒhidalt endast: kust pĂ€rit olete, millega igapĂ€evaselt tegelete, kellena töötate? Olen Irena Viitamees, pĂ€rit Kagu-Eesti maalilisest linnakesest PĂ”lvast, siin sĂŒndinud ja kasvanud. Töötan SA PĂ”lvamaa Arenduskeskuses ennetustöö spetsialistina, igapĂ€evaselt tegelen rahvatervise ja turvalisuse valdkonnaga PĂ”lva maakonnas.

naiSKodUKaitSe 6/2022 61 just nimelt osalejana tundma sihtgruppi, kellele mĂ”eldes me turvalisuse valdkonnas ennetustööd teeme.“

Milline oli enim pĂ”nevust pakkunud töötuba? Miks? Ege: „KĂ”ik töötoad olid sisustatud vĂ€ga vajaliku info ja pĂ”nevate praktiliste tegevustega, mööda kĂŒlge maha ei jooksnud miski. Ka juba oskajana on alati hea ĂŒle korrata asju, mida varasemast teame, sest see kinnistab ja annab ohuolukorras parema valmisoleku. KĂ”ige suuremat elevust pakkus lĂ”hkekehade töötuba, kus pidime koos Irenaga maha matma ja maskeerima tankimiini. Olime seda enda meelest teinud jube leidlikult ja osavalt, aga kui instruktor juhtis naerdes tĂ€helepanu pĂ”hjustele, miks Ă”ppinud silm peidetu kohe ĂŒles leiab, tekkis minus vastupandamatu soov endagi vaatamisoskus sama heaks treenida.“

TOOMELIINA

Irena: „Keeruline on esile tĂ”sta ĂŒht töötuba, sest ka tuttav tuleohutus pakkus hulganisti uut. NĂ€iteks tĂ”ik, et pĂ€rast tuleteki asetamist pĂ”levale

Olete jÔudnud mÔelda ka Naiskodukaitsega Irena:liitumisele?

„LaupĂ€evases esmaabi töötoas tundsin end ĂŒsna kindlalt ning seal tekkis ka arusaam, et kui liituda Naiskodukaitsega, siis just esmaabi ja meditsiin vĂ”iksid olla minu kitsamaks valdkonnaks organisatsioonis.“

Irena Viitamees ja Ege TatarmĂ€e (paremal) leidsid „Ole valmis!“ laagrist seda,otsisidmida

Ege: „Tahaksin vĂ€ga korraldada sarnase ĂŒrituse ka LÀÀnemaal, lisaks tĂ€iendada oma isiklikke teadmisi ja valmidust kriisiolukorras hakkama saamiseks, seega tĂ”enĂ€oliselt ei ole mul Naiskodukaitsega liitumisest enam pÀÀsu.“

koldele jĂ€ta see rahule ja mine istu, hinga, rahune. Lase tekil olla ja Ă€ra seda asjata nĂ€pi. Minugi jaoks olid pĂ€ris uued ja vĂ€ga pĂ”nevad relvaohutus ja tankimiini paigaldamine. Palju pĂ”nevust pakkus side ja kaardi töötuba, samuti matkatarkused. Siiralt ja ilma liialdamata saan öelda, et oma ahhaa-moment ootas ees igas teematelgis.“ Ege: „Lisaks tekitas eheda emotsiooni ilma pĂ”hjata sĂ”duritelgis magamine! Paduvihmas telki ĂŒles panna ja koos ĂŒheteistkĂŒmne sinu jaoks vÔÔra naisega niiskel murul magades kitsast telki jagada on kindlasti hindamatu kogemus, mis jÀÀb meelde.“ Milliste mĂ”tetega laagrist koju lĂ€ksite? Irena: „Laagrist koju lĂ€ksin rahuloleva, kuid ĂŒsna vĂ€sinuna. Jaotelgis magamine nĂ”uab kindlasti rohkem harjutamist, ent kodus olles mĂ”tlesin tagantjĂ€rele, milline tore seltskond meil seal oli! Kuigi olime kĂ”ik vÔÔrad, ometi sĂŒdamlikud ja hoolivad ĂŒksteise suhtes.“

Ege: „Mulle meeldis vĂ€ga laagri kontseptsioon, mille jĂ€rgi vĂ”etakse punt motiveeritud naisi ja koolitatakse nad lĂŒhikese ajaga intensiivselt ning suhteliselt pĂ”hjalikult vĂ€lja elus juhtuda vĂ”ivateks kriisisituatsioonideks. Olen laagris pakutust vaimustuses ja tunnen heameelt, et taas sai hulk Eesti naisi ohutushoiulaagrist vĂ€ga hea koolituse.“

noored 62 6/2022

Nagu meenutas laagrist osa vĂ”tnud 14aastane JĂ€rva ringkonna kodutĂŒtar Marili MĂ€nd, pandi esimesel pĂ€eval kohale jĂ”udes kĂ”igepealt pĂŒsti telgid. SeejĂ€rel harjutati maleva tutvustust, milleks oli „Punase suksu“ tants. „Seda tantsu tantsime igas laagris vĂ€hemalt kĂŒmme korda,“ mĂ€rkis Marili. Õige hoog saadi laagrile sisse avarivistusel, kus rohkem kui kolmesajale laagrilisele jagasid tervitusi peavanemad Ave Proos ja Silver Tamm ning laagripealik Peep Puusik. esimesena,“pausilkust,kamalevateningÕhtupoolemalevadtutvustamiseksKaaslaagrilistelevalmistasidkĂ”ikettetoredadetteasted.agahullativahuseestantsitijamĂ€ngititeistenoortegapalli.„EisaaunustadaJĂ€rvamalevaviisa-sestkoheesimeselsöögi-tĂ€nasimekokkasid,kĂ”igetĂ”iMarilivĂ€lja.MAARITPUUSIK

SĂŒdasuvel Harjumaal LĂ€snal peetud noorkotkaste ja kodutĂŒtarde suvine suurlaager „VĂ€ge tĂ€is“ tĂ”i kokku ligi pool tuhat noort kĂ”ikidest Noorte Kotkaste malevatest ja KodutĂŒtarde ringkondadest ĂŒle Eesti.

Tekst: MARKUS SEIN , Kaitseliidu noorteorganisatsioonide avalike suhete spetsialist MINNA MARIE KASK , Viru ringkonna kodutĂŒtar Nagu rĂ”hutas laagri pidulikul avarivistusel KodutĂŒtarde peavanem Ave Proos, oli tĂ€navune laager eriline. Kindlasti mitmel muulgi moel, aga ka seetĂ”ttu, et laager oli sedakorda suunatud nooremale vanuserĂŒhmale, 10–14aastastele noorkotkastele ja kodutĂŒtardele. „Soovime anda ĂŒle-eestilises laagris osalemise unustamatu ja vahva kogemuse juba varakult, nii tekib kohe palju uusi sĂ”pru ka vĂ€ljaspool oma maakonda ning suurlaagris osalemine annab hoopis teise kogemuse kui vĂ€ikese pundiga matkamas kĂ€imine,“ tĂ”i Proos esile maakondadest tulnud soovi kaasata just nooremaid liikmeid. Sama kinnitas ka Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm, kes sĂ”nas, et suvine suurlaager on vĂ€gev kohtumispaik ĂŒle Eestimaa kokku tulnud noortele nii taaskohtumiseks kui uute sĂ”prussidemete loomiseks. „Suvi, sĂ”brad ja seiklus – need on mĂ€rksĂ”nad, mis kindlasti kĂ€ivad suurlaagri „VĂ€ge tĂ€is“ kohta ning kĂ€esoleval aastal on rÔÔm nĂ€ha laagris just noorema vanusegrupi liikmeid, kellest mĂ”ni vĂ”ib saada oma esimese laagrikogemuse!“ lisas MĂ”istagiTamm.pole kodutĂŒtarde ja noorkotkaste suvine suurlaager mĂ”eldud pelgalt sĂ”prussuhete loomiseks. VĂ€ga olulised on ka riigikaitseorganisatsiooniga seonduvad teadmised ja oskused, mida laager aitab vormida. Noortele korraldasid töötube koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveametist, PÀÀsteametist, KaitsevĂ€est, Kaitseliidust ja Naiskodukaitsest.

Nii said laagrilised nelja pĂ€eva jooksul osaleda mitmes praktilises töötoas, vĂ”tta osa sportmĂ€ngudest ja meelelahutusprogrammist. KĂ”igi tegevuste kĂ€igus omandasid noored oskusi ja teadmisi, mida nad saavad tulevikus rakendada noorkotka vĂ”i kodutĂŒtre jĂ€rgukatsete sooritamisel. Kaitseliidu noortele omaselt majututi telkides ning kĂ”ik tegevused viidi lĂ€bi vĂ€rskes Ă”hus.

ESIMENE PÄEV

Samuti olid suurlaagri juhendajate hulka kaasatud ĂŒheksa Tartu ĂŒlikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengit, kes sooritasid seal kogukonnahariduse Ă”ppekava laagritöö praktikat.

SUveLaagervÀgenoortetÀiS

PĂ€eva lĂ”petas teadussĂ”u „Teeme keemiat“, mis vĂ”imaldas laagrilistel ohutult katsetest osa vĂ”tta ja isegi jÀÀtist teha.

noored 6/2022 63

Töiselt möödus ka laagri teine pĂ€ev. Hommikusel rivistusel peeti meeles sĂŒnnipĂ€evalapsi ning seejĂ€rel liiguti töötubadesse.

TEINE PÄEV

KOLMAS PÄEV Nagu ikka, algas pĂ€ev muusika saatel hommikuvĂ”imlemisega. Hommikuselt rivistuselt jaguneti töötubadesse, mis olid selgi pĂ€eval mitmekĂŒlgsed. KĂ€sitöö Ă”pitoas omandati kĂ€elisi oskusi, jala sai tatsuma rahvatantsu Ă”ppides. Tuli rakendada oma teadmisi Balti riikide sĂŒmboolikast ja lippudest. RÀÀgiti loodusest ja harjutati kĂ€tt esmaabis. Nagu Merili lisas, kĂ€idi ka matkal ja lihviti kive, millest sai valmistada kĂ€evĂ”rusid. NĂ€iteks neli JĂ€rva maleva kodutĂŒtart tegid oma lemmikutele Viru noorkotkastele endalihvitud kiviga kĂ€evĂ”rud. Noored kotkad olevat lubanud neid ilusti Rahvatantsuhoida.Ă”pitoas sai aga laagrilistele selgeks „Kullakera kandjad“, mida esitati suurel vĂ€ljakul ka ĂŒhiselt. Õhtu staariks oli Ott Lepland, kes vaksnilaagriĂ”htuviimaseĂŒdi-meeldejÀÀ-muutis.

Neli pĂ€eva kestnud laagri kokkuvĂ”tted tehti lĂ”purivistusel. Nagu Marili kokkuvĂ”tvalt ĂŒtles, oli laager superĂ€ge, kahju vaid, et see nii vĂ€he kestis. Saadi palju uusi sĂ”pru, kellega vĂ”iks iga kell luurele minna, ja muidugi ka kogemusi.

PUUSIKMAARIT MARIOKÕOMÄGI

Töötoad katsid mitmeid valdkondi: pÀÀste- ja politseitöö, meditsiin ning loodus. Samuti oli vĂ”imalik uudistada brittide ja taanlaste tehnikat. Laagriga kĂ€is tutvumas Kaitseliidu ĂŒlem brigaadikindral Riho „KunaÜhtegi.ilmad olid pĂ€ris soojad, siis tehti ka veeliurada, kus sai ennast mĂ”nusalt jahutada,“ esitas Marili nĂ€ite, kuidas noored laagrielu enda jaoks mĂ”nusamaks teevad ja kasuliku meeldivaga ĂŒhendavad.

NELJAS PÄEV Suurlaagri neljas ja ĂŒhtlasi viimane pĂ€ev pani proovile laagriliste nutikuse ning fĂŒĂŒsilised vĂ”imed – see oli spordipĂ€ev. MĂ€ngiti jalgpalli, ehitati paberlennukeid ning nĂ€idati oma oskusi ja vĂ”imeid teistelgi aladel. SpordipĂ€eva vĂ”itja tiitli pĂ€lvis Valga malev ning kolmandal pĂ€eval toimunud actionbound’is oli parim JĂ€rva malev. Ajusid tuli ragistada ka 3 x 3 puslet kokku pannes, millele mĂ”nel jĂ€igi lahendus leidmata. Rekordajaga said pusle kokku kĂŒlalised Leedust.

noored 64 viiS6/2022 UnUStamatUt PĂ€eva LeedUS â€“ĆœaLgiriS SUmmer CamP 2022 ZIEDSVIKA

VĂ€ga vahva etteaste tegid Ukraina noored, kes tantsisid oma maa rahvaPĂ€rasttantsu.etteasteid oli vĂ”imalik leida endale soovikohane tegevus Ă”ues vĂ”i toas. VĂ€ljas kĂ€isid korv- ja vĂ”rkpallimatĆĄid, mille taustaks kĂ”las kĂ”laritest muusika, toas mĂ€ngiti kaarte vĂ”i aeti uute tuttavatega niisama juttu. Soovijatel oli vĂ”imalik kuulata vĂ”luvate Ukraina noormeeste laulmist kitarri saatel. Õhtu lĂ”ppu jĂ€i veel tuleetendus, kus nĂ€itas oma oskusi Poola noormees. PĂ€rast vaba aega tuli aga pĂ”hku pugeda. Viimasel hommikul sai veidi kauem puhata, sest eelmisel pĂ€eval mindi hiljem magama ja pĂ€evakavas polnud ka hommikuvĂ”imlemist. PĂ€rast Ă€rkamist lĂ€ksime rivis hommikust sööma ning siis tuli aeg pakkida kokku oma asjad, koristada toad ja korrastada kasarm. SeejĂ€rel jĂ€tsime uute tuttavatega hĂŒvasti, tegime koos veel viimased pildid ja ees ootaski kodutee.

Tekst: LAURA LEES , KodutĂŒtarde VĂ”rumaa ringkond VIKA ZIEDS , KodutĂŒtarde Sakala ringkond SĂ”it algas Kaitseliidu VĂ”rumaa maleva eest kell 5 hommikul ning vĂ€hem kui kaheksa tunni pĂ€rast, pisut enne kella ĂŒht, jĂ”uti Vaidotase mehhaniseeritud jalavĂ€epataljoni territooriumile. Just seal toimuski 25.–30. juulini pĂ€rast mitmeaastast pausi kindral Jonas Ćœemaitise KaitsevĂ€e Akadeemia kadettide lĂ€bi viidud Lithuanian RiïŹ‚emen’s Union Cadets’ Summer Camp. Lisaks Eesti noortele osalesid laagris noored Leedust (Young RiïŹ‚emans), LĂ€tist (Jaunsardze), Poolast (CEM ELK) ja Ukrainast (Lvivist ja Kiievist).

PÄEVASED ÕPPETUNNID PĂ€rast saabumist liikusime ĂŒheskoos sööma ja pakkisime asjad lahti. SeejĂ€rel panime selga vormid ning kĂ”ik laagrilised jagati nelja rĂŒhma, igas rĂŒhmas 30–35 noort. Algas pidulik avarivistus. Esimese pĂ€eva Ă”htuseks tegevuseks oli enda rĂŒhmaga tutvuda ja maalida lipp, mis seda kĂ”ige paremini JĂ€rgmisedtutvustaks.nelipĂ€eva möödusid ĂŒhesuguse rutiiniga. Äratus oli hommikul kell 6 ning 10 minutit hiljem pidi olema vĂ€ljas rivis valmis hommikuvĂ”imlemiseks. PĂ€rast pooletunnist virgutusvĂ”imlemist vĂ”i hommikujooksu oli aeg panna taas selga oma metsavorm ja minna sööma, et koguda energiat ees ootavaks pĂ€evaks. SeejĂ€rel jaotusid noored tegevusgruppidesse. Kuna rĂŒhmi oli neli, oli ka tegevusi korraga neli. Iga pĂ€ev tĂ”i midagi uut: oli seikluspĂ€ev, reis Kaunasesse, laskmine ja taktikaline vĂ€ljaĂ”pe. SeikluspĂ€eva korraldasid kadetid sealsamas baasis. Saime tutvuda Leedu kaitsevĂ€es kasutusel olnud ajalooliste ja praeguste relvadega, vĂ”isime neid ka ise lahti vĂ”tta ja kokku panna. Veel Ă”petati erinevatest asenditest granaadiviset, Ă”nnestus lĂ€bida sĂ”javĂ€ebaasis olevat takistusrada ja saime lasta Ă”hupĂŒssist. PĂ€rastlĂ”unal jagunes rĂŒhm kaheks ning mĂ€ngiti kas korvvĂ”i vĂ”rkpalli. VĂ€ljasĂ”it Kaunasesse algas umbes tunnise bussisĂ”iduga. Esmalt suundusime Kaunase seiklusparki ronima. Kui jĂ”uvarud pitsa abil taastatud, suundusime Leedu militaartehnikat tutvustavasse sĂ”jamuuseumi. NĂ€gime lennukeid, soomukeid, veoautosid, Ă”hutĂ”rjerelvi, paate ja palju muud pĂ”nevat. Osadesse masinatesse sai ka ise sisse vaadata ja neid oma kĂ€ega SeejĂ€relkatsuda. oli vĂ”imalus kĂŒlastada kaubanduskeskust ning pĂ€rast seda viis tee meid tagasi sĂ”javĂ€ebaasi.

ÕHTUSED MÕÕDUVÕTMISED Kui pĂ€evased tegevused toimusid metsavormis, vĂ€lja arvatud Kaunase reis, kuhu mindi tavariietega, siis Ă”htuks riietuti sportlikesse tavariietesse. Mitmesuguseid meeskondi liitvaid tegevusi jĂ€tkus igasse Ă”htusse. NĂ€iteks mĂ€ngiti lipumĂ€ngu, paintball’i, vĂ”rkpalli, aardejahti, jalgpalli suurtes tĂ€ispuhutud pallides. Õhtutesse jĂ€i ka piisavalt vaba aega meelepĂ€rasteks tegevusteks ning uute tutvuste loomiseks. Viiendal pĂ€eval, kui pĂ€evased tegevused olid lĂ”ppenud, jĂ”udis kĂ€tte lĂ”purivistus ja laagri ametlik pidulik lĂ”petamine. Rivistusel sai iga noor endale mĂ€lestuseks laagri embleemi. Kui olid tehtud ka rĂŒhmapildid, oli aeg taas tsiviilriided selga panna ja minna Ă”ue, kus iga riigi noored pidid tegema etteaste, olgu selleks laul vĂ”i tants. Meie noored tantsisid Karulaane jenkat ja Ă”petasid seda ka teistele. Tantsuga ĂŒhines enamik laagrilisi.

LaskepĂ€ev algas neljakilomeetrise jalutuskĂ€iguga lasketiiru, kus esmalt saime ĂŒlevaate relvadest, mida laskma hakkasime. Proovisime lĂ€bi laskeasendid ja kordasime ĂŒle ohutusnĂ”uded. KĂ”igepealt saime neljast asendist (pĂŒsti, pĂ”lvelt, istudes, pikali) lasta LĂ”unasöögispordipĂŒssi.valmistasime sel pĂ€eval ise kaheksa tunni toidupakist. Keha kinnitatud, hakkasime laskma spordipĂŒstolist. Taktikalise vĂ€ljaĂ”ppe pĂ€eval liikusime metsa, kus alustuseks tegime endale nĂ€omaskeeringu ning saime tagasisidet ja nĂ€punĂ€iteid, mida paremini teha. SeejĂ€rel jagunes rĂŒhm kolme tegevuse Õppisimevahel.liikumisviise ja kĂ€emĂ€rke, liikumist tule all ning taganemist koos kannatanuga. Samuti esmaabi, kannatanu kandematiga liigutamist ja esmast ĂŒlevaatust. Kuigi suurem osa Ă”pitust oli meie noortele juba tuttav, on riikide vĂ€ljaĂ”ppes erinevusi ja oli huvitav nĂ€ha, kuidas Leedus asju tehakse. PĂ€rastlĂ”unal said Ă”pitut airsoft-relvadega praktiseerida.

noored

6/2022 65

Juulikuu viimase esmaspĂ€eva varahommikul vĂ”tsid kĂŒmme noorkotkast ning sama palju kodutĂŒtreid koos kahe rĂŒhmajuhiga ette pikka tee Leetu, kus ootas ees viis pĂ”nevat ja Ă”petlikku pĂ€eva Leedu Laskurliidu noortelaagris.

Et Kaitseliidu noorliikmete seas on huvi sĂŒvendatud riigikaitseĂ”ppe vastu aina kasvanud, on major Rene Toomse loonud meie vanemate noorliikmete lisamotivatsiooniks noorliikme riigikaitseliste oskuste kursuse (NROK) Ă”ppekava.

noored 66 6/2022 edU Pant!

Tekst: MARKUS SEIN , Kaitseliidu noorteorganisatsioonide avalike suhete spetsialist nroK –K ursuse peamiseks eesmĂ€rgiks on tugevdada 16–18aastaste Kaitseliidu noorliikmete isamaalisi ja rahvuslikke tundeid, kasvatada kaitsetahet ning suurendada turvatunnet. NROK Ă”ppekava lĂ€bimine annab noorliikmele muuhulgas teadmisi ja oskusi ajateenistusse ettevalmistunult sisenemiseks. Samuti loob see eelduse, et tĂ€isealiseks saanud kursuslane saab kiiremini teenistusse asuda Kaitseliidu sĂ”jaaja ametikohal ja osaleda jĂ€rgmistel vĂ€ljaĂ”ppekursustel. Lisaks annab kursuse lĂ€bimine tulevikuks ajalist kokkuhoidu. Nimelt saab NROK lĂ”petanud noorliige, kes jĂ€tkab Kaitseliidus tegevliikmena, kursusel lĂ€bitud Ă”ppeained ĂŒle kanda ja peab hiljem sĂ”durioskuste kursusel lĂ€bima vaid need ĂŒksikud Ă”ppeteemad, mida noorliikme kursusel ei kĂ€sitletud.

HINNAALANDUST EI TEHTUD Esimene NROK algas möödunud aasta augustis ning oli integreeritud Harju maleva korraldatavasse kursuses-oskustesÔduri-

MÕÕDUKALT KEERULINE Kursus lĂ”ppes mai alguses ligi 35kilomeetrise lĂ”purĂ€nnakuga, kus kontrolliti kĂ”iki kursusel Ă”pitud oskusi. LĂ”purivistusel ĂŒtles Kaitseliidu noorliige Sten Kristen AleksaĆĄin, et kogu kursuse kĂ”ige raskem osa oli lĂ”purĂ€nnak.

noored 6/2022 67 se. Kursust alustas kolm noorkotkast ja lÔpetas kaks. Kolmas noorkotkas sai kursuse kÀigus piisavalt vanaks, et astuda Kaitseliidu tÀisliikmeks.

Et saada kinnitust oma vajalikust fĂŒĂŒsilisest arengust, mis oli ka kursusele pÀÀsemise ĂŒheks eelduseks, pidid poisid kursusele kandideerides sooritama esmalt positiivsele tulemusele KaitsevĂ€e kehaliste vĂ”imete kontrolltesti 17–21aastaste kategooJĂ€rgnenud,rias.

SEINMARKUS

Eriti raskeks tegid rĂ€nnaku tema sĂ”nul esimesel pĂ€eval jalgadele tekkinud villid, mis muutsid liikumise keerulisemaks. Sellest hoolimata lĂ€bis AleksaĆĄin lĂ”purĂ€nnaku edukalt ning jĂ€i kogu kursusega vĂ€ga rahule. Noorliikmed ĂŒtlesid, et kursus ĂŒletas tugevalt nende ootusi. Teemad olid pĂ”nevad ning kursus oli mÔÔdukalt keeruline. Nagu eelpool mainitud, nimetasid noored pĂ”nevamate teemadena relvaĂ”pet ja vastaseĂ”pet. Kogu kursuse parimaks valitud Hendrik Luik tĂ”des, et kursus oli meeldivalt mitmekĂŒlgne ning katsumusterohke. Lisaks kiitsid kĂ”ik NROK-l osalejad vĂ€ga sĂ”bralikke ja abivalmis instruktoreid. Noorkotkas Kaur Mihkel Toomse sĂ”nul andis noorkotkaaeg talle vĂ€ga head vajalikud eelteadmised kursuse lĂ€bimiseks. KĂ”ik poisid plaanivad jĂ€tkata oma teekonda Kaitseliidus ning ootavad pikisilmi ka ajateenistusse KĂ”ikminekut.noorliikmed, kes soovivad osaleda NROK-l, saavad esitada oma avalduse ja eestkostja kirjaliku nĂ”usoleku kursuse lĂ€bimiseks oma vahetule pealikule.

kĂŒmnele nĂ€dalavahetusele jagatud kursuse jooksul kĂ€idi lĂ€bi kĂ”ik sĂ”durioskuste kursuse teemad: riigikaitse alused, sideĂ”pe, tagalaĂ”pe, relvaĂ”pe, topograafia, vĂ€lioskused, vastaseĂ”pe ja esmaabi. Õppeteemadest kujunesid lemmikuteks relva- ja NoorliikmetevastaseĂ”pe. edusamme oma kursusel hinnati samadel alustel kui kĂ”iki teisi SOK kursuslasi, hinnaalandust ei tehtud kellelegi. Sellegipoolest tunnistas kursuse ĂŒlema kohusetĂ€itja Eric Noormets, et noored said kĂ”igi ĂŒlesannetega suurepĂ€raselt hakkama ja olid SOK-l osalejatele eeskujuks. Eredalt oli Noormetsal meeles hommik, mil tema alles magamiskotist vĂ€lja ronis, kuid noorliige Hendrik Luik istus juba oma koti otsas ning jĂ€lgis maastikku.

„Ja sellist initsiatiivi nĂ€itasid ĂŒles ka kĂ”ik teised noored kursuslased,“ lisas SiiskiNoormets.olidmĂ”ned asjad, mille poolest NROK Kaitseliidu sĂ”durioskuste kursusest erines. Nimelt ei lĂ€binud noorliikmed otseselt sĂ”javĂ€elise vĂ€ljaĂ”ppega seotud Ă”ppeteemasid, nagu nĂ€iteks pioneeriĂ”pe vĂ”i praktiline Ă”pe sĂ”jarelvast, kĂ€sigranaadist, kuulipildujast ja tankitĂ”rjegranaadiheitjast, samuti ei sooritanud nad Kaitseliidu relvaekKĂŒllsamit.aga vĂ”isid nad vĂ€listatud Ă”ppeteemasid lugeda ja vaadelda, et tĂ€isliikmeks saades need suurema pingutuseta Ă€ra teha.

68 ajaLUgU6/2022midaaUaSte,eiSaanUdKeegi Suures NÔukogude Liidu jÀljendamise tuhinas otsustati ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis luua marssali auaste. Paraku lÔpetas riik enne oma eksistentsi, kui seda jÔuti kellelegi omistada. Tekst: kolonelleitnant ANDRES REKKER , ajaloohuviline REKKERANDRES

Just Hoffmann oli see mees, kes 6. oktoobril 1961 andis televisioonis kurikuulsa kĂ€su: „IgaĂŒks, kes meie piiri ei austa, saab kuuli tundma.“ See kohustas SDV piirivalvureid pĂ€rast hoiatuslasku kasutama tulirelva, kui lÀÀnde pĂ”genejat muul viisil peatada ei Ă”nnestunud.

Heinz Hoffmann sĂŒndis 1910. aastal töölisperekonnas ning astus juba noorena Saksamaa PĂ€rastvĂ€givalladustelvanglakaristustriigisĂ”nnestusNooremunistlikunoorsooliidu,kommunistlikuhiljemkom-parteiliikmeks.jaĂ€gedaloomulisenatalWeimariVaba-saadamitulĂŒhikestmeeleaval-osalemisejafĂŒĂŒsiliseeest.natsionaalsotsialistide

Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) marssali (sks Marschall der DDR) auaste kehtestati 25. mĂ€rtsil 1982 RiiginĂ”ukogu (sks Staatsrat der DDR) dekreediga. See vastas keiserliku Saksa armee ja Kolmanda Riigi Wehrmachti kĂ”rgemale maavĂ€gede auastmele feldmarssalile ning seda oleks saanud omistada kaitseseisukorra (loe: sĂ”jaseisukorra) kehtestamisel ja erakordsete sĂ”jaliste saavutuste eest Saksa Demokraatliku Vabariigi RiiginĂ”ukogu esimehe Pikkaotsusel.aega olid Rahvaarmee (sks Nationale Volksarmee) kindralite pagunid peaaegu ĂŒksĂŒheselt kopeeritud keiserliku Saksa armee omade pealt, hiljem viidi sisse kosmeetilised muudatused. Ka marssali paguni aluseks oli kindrali paguni sĂŒmboolika. Sellel olid viide (enne kosmeetikat nelja) silmusesse pĂ”imitud nöörid: ÀÀrtes kuldsed ja keskel hĂ”bedane. SDV marssali auastmetĂ€ht oli viieharuline rubiiniga tĂ€ht lĂ€bimÔÔduga 40 mm. Keiserlikul armeel ja Wehrmachtil olid tĂ€he asemel ristatud marssalisauad. Marssalisaua ei kavatsetud SDV-s anda isegi marssalile. On arvamusi, et auastet oleks omistatud ainult sĂ”ja ajal ja et see loodi Varssavi pakti sĂ”jalise planeerimise muudatuste tulemusena 1980. aastatel. Enne seda muudatust olid kĂ”ik Saksa Demokraatliku Vabariigi relvaĂŒksused suure venna NĂ”ukogude Liidu vĂ€ejuhatuse otsese kontrolli all. PĂ€rast muudatust aga pidi Rahvaarmee juhtima operatiivarmee grupeeringut, mis hĂ”lmas kĂ”iki SDV relvastatud ĂŒksusi, sealhulgas siseministeeriumi politsei- ja piirivalve- ning julgeolekuministeeriumi TeisestasiĂŒksusi.arvamuse kohaselt oli marssali auaste mĂ”eldud pikaajalisele (14. juuli 1960 – 2. detsember 1985) SDV kaitseministrile armeekindral Heinz Hoffmannile tema 75. sĂŒnnipĂ€evaks ja 25. tööaastapĂ€evaks ministrina. Kahjuks juhtus Ă”nnetus ning pĂ€rast tormilisi juubelipidustusi suri ta sĂŒdamehaigusesse. Seda siis ametlikult, kuid arvestades tema loomust pidada ilma piirideta pidusid, rÀÀgitakse, et tegemist oli alkoholi ĂŒletarbimisega seotud mĂŒrgitusega. Ka SDV julgeolekuministeeriumi ettekanded tema pidutsemistest toetavad seda varianti. Samuti ĂŒtleb RĂŒgeni saarel Proras asuvas Rahvaarmee muuseumis eksponeeritud marssalipaguneid kirjeldav tekst, et need olid ette nĂ€htud armeekindral Heinz Hoffmannile, kes suri enne auastme omistamist. Kaitseministri kohusetĂ€itja admiral Theodor Hoffmann kaotas marssali auastme 1989. aasta novembris. Naljaga pooleks vĂ”iks pĂ”hjusena oletada kadedust, sest merevĂ€elastele ei olnud loodud nii kĂ”rget auastet nagu suuradmiral, mis vastanuks maavĂ€e marssalile.

KeS oLi SiiS armeeKindraLmarSSaLiKandidaatHeinZHoFFmann? Tuleb vĂ€lja, et tema sĂ”javĂ€eline karjÀÀr meenutas NĂ”ukogude Liidu suure juhi Leonid BreĆŸnevi oma – see oli samasugune julgeolekustruktuuridega seotud poliittöötaja ametiredelil tĂ”usmine.

6/2022 6969 ajaLUgU

BUNDESARCHIV

vĂ”imuletulekut emigreerus Hoffmann NĂ”ukogude Liitu, kus ta Ă”ppis Moskvas rahvusvahelises Lenini koolis ja Rjazani ohvitseride koolis, kus ĂŒlendati ka leitnandiks. SeejĂ€rel osales ta Hispaania kodusĂ”jas, kuid mitte sĂ”durina, vaid poliitilise Tagasikomissarina.NĂ”ukogude Liidus, vĂ”ttis Hoffmann 1941. aastal osa Kominterni erikursustest Moskva lĂ€hedal PuĆĄkinos. TĂ€naseni vaieldakse selle kursuse eesmĂ€rgi ĂŒle – arvatakse, et seal Ă”petati vĂ€lja kommunistlikke valitsejaid saksakeelsetele territooriumidele, mis olid Kolmanda Riigi valitsemise all. Lisaks töötas ta kuni 1944. aastani NKVD teenistuses, olles Ă”petaja Antifa koolis, mis tegeles Saksa sĂ”javangide kommunistliku ajupesuga eesmĂ€rgiga kasutada neid hiljem kommunismi ĂŒlesehitamisel Saksamaal. 1945. aastal juhtis Hoffmann parteikooli nr 12 Moskva lĂ€hedal. Juba 1946. aastal naasis ta Berliini parteitööle. 1949. aastast usaldati Hoffmannile SDV-s relvajĂ”udude loomine ning ta mÀÀrati siseministri asetĂ€itjaks. Temast sai 1. juulil 1952 Rahvaarmee eelkĂ€ija kasarmeeritud rahvapolitsei ĂŒlem ning 1. oktoobril 1952 ĂŒlendati ta kindralleitnandiks, olgugi et tema eelmine teadaolev auaste oli leitnant.

Ta Ă”ppis 1955–1957 NSV Liidu Kindralstaabi Akadeemias. PĂ€rast NĂ”ukogude Liidust naasmist töötas ta aastatel 1957–1960 kaitseministri esimese asetĂ€itjana ja 1958–1960 ka Rahvaarmee staabiĂŒlemana. 1959. aastal ĂŒlendati ta kindralooberstiks (kindralpolkovnikuks) ning 1961. aastal armeekindraliks ja kaitseministriks.

PĂ”nevust on ka lastele, kellele on mitmes toas ehitatud miniatuursed lahingumaketid eri ajastutest – kindluse vallutamine, meredessant, sĂ”jalised operatsioonid. Muuseumi kĂŒlastus on kĂ”igile tasuta.

Valencias jĂ€id mulle silma Enigma ĆĄifreerimismasin, 1968. aastal ehitatud BMU-2 prototĂŒĂŒp, mida oleks saanud edasi toota kolmes versioonis – soomustatud luuremasinana koos MG-3 kuulipildujaga, 106 mm tankitĂ”rjemasinana vĂ”i MEDEVAC-i sĂ”idukina. Aga ka kĂ”igi mugavustega juhtimismasin, mille akendel olid kardinad ning sisemuses kĂ”igi mugavustega voodi, diivan ja lilleline vaip. Sellist Kaitseliidu ridades juba naljalt ei nĂ€e.

HiStÓriCo miLitar de vaLenCia eHK vaLenCia

Valencia on linn Hispaania idaosas Vahemere rannikul, ĂŒhtlasi Valencia autonoomse piirkonna pealinn. Seal asub ka Hispaania relvajĂ”udude sĂ”jaajaloo ja -kultuuri instituudi sĂ”jamuuseum. Tekst ja fotod: HEIDI TORMET , vabatahtlik autor Rohkem kui kĂŒmme aastat on mul olnud suur huvi kĂŒlastada erinevate riikide sĂ”jamuuseume. Selle aasta aprillikuus Ă”nnestus Ă€ra nĂ€ha ka Hispaanias Valencia linnas asuv Museo HistĂłrico Militar de Valencia. Mulle isiklikult pakuvad kĂ”ige rohkem huvi tehnika ja masinapark, vormid, relvad ja teenetemĂ€rgid. Neis teemades pakkus ka Valencia militaarmuuseum avastamisrÔÔmu, samuti avaldas muljet muuseumi arhitektuur. Muuseum asub Valencia sĂŒdames endises San Juan de Rivera kasarmus. Hoone on ehitatud 1898. aastal ning olnud jĂ€rjestikku jalavĂ€e-, staabi- ja logistikaĂŒksuste peakorteriks. KĂ”ige silmatorkavam selle ehituse juures on suurepĂ€rane siseĂ”u, mis on kaetud plaatidega ja Hispaaniale pĂŒhendatud seinamaalinguga. Muuseum avati ametlikult 12. mail 1995. aastal ja kollektsioonid moodustuvad peamiselt endise suurtĂŒkivĂ€eosa, kesklinna sĂ”javĂ€epiirkonna ĂŒksuste ja eraisikute erakogudest annetatud esemetest. Nendeks on erinevat tĂŒĂŒpi noad, vintpĂŒssid, pĂŒstolid, raskerelvad ja muud sĂ”javĂ€ega seotud materjalid. Muuseum laiub 3500 m2 suurusel pinnal ja nĂ€itus on jagatud kahe korruse vahel. Kokku on ekspositsioone 22 ruumis. Kollektsioonidest otsin ma enda jaoks huvitavaid esemeid, mida ma varasemates muuseumites pole nĂ€inud.

KĂŒLaStUSSÕjamUUSeUmi

70 mUSeomiLitaartUriSm6/2022

inStitUto de HiStoria Y CULtUra miLitar SĂ”jaajaloo ja -kultuuri instituut on asutus, mille ĂŒlesandeks on Hispaania armee ajaloolise, kultuurilise, dokumentaalse ja bibliograafilise pĂ€randi kaitse, sĂ€ilitamine, uurimine ja Instituutedendamine.saialguse SĂ”jadepositooriumist, mis loodi 1810. aastal staabikorpuse osana. Uue asutuse ĂŒlesanne oli koguda ja sĂ€ilitada ajaloolist ja topograafilist dokumentatsiooni, mis oli vajalik ĂŒlemate abistamiseks sĂ”jalistes operatsioonides, tuginedes varasemates kampaaniates (eriti Poolsaare sĂ”jas, mida Hispaanias tuntakse IseseisvussĂ”jana) ja teistes sĂ”jalistes ettevĂ”tmistes omandatud 1847.kogemustele.aastaljagati SĂ”jadepositoorium hoiustamismÀÀrusega kaheks: ĂŒks keskendus geograafiale ja teine ajaloole. 1873. aastal asutati ajalooarhiiv, mis keskendus sĂ”jaajaloole ja statistikale. 1904. aastast mÀÀrati SĂ”jadepositoorium ajutiselt armee peastaabi juurde, kuni see 28. juunil 1931 dekreediga Samaskaotati.asutati 1843. aastal Madridis sĂ”javĂ€e keskraamatukogu, kuhu koguda nii vanu kui ka uusi sĂ”jateemalisi raamatuid, mistĂ”ttu paluti rahvusraamatukogul anda kolmes eksemplaris ĂŒle kĂ”ik seniilmunud sĂ”jandust kĂ€sitlevad teosed. Loodi ka piirkondlikud sĂ”javĂ€eraamatukogud, mille jĂ€rel asutasid erinevad vĂ€eliigid ja korpused ka oma raama8.tukogusid.novembril 1939 asutati sĂ”jaajaloo talitus, mis koondas endas sĂ”javaramu ajalooarhiivi ja sĂ”javĂ€e pearaamatukogu. See asus endises jesuiitide koolis Seminario de Nobles Madridis. Ministri dekreediga 220/1997 loodi samas majas sĂ”jaajaloo ja -kultuuri instituut, mis 2009. aastal viidi ĂŒle Madriidis Paseo de Moretis asuvasse Cuartel Infante Don Juani.

vÕi mÖKUd? Sa oled tĂ€iesti vÔÔral maal. MĂ€gedes, mis tunduvad kaunikesti hirmsad. Kusagil redutavad sakslased ideega sind maha tappa. Kuskil maa sees ootavad sind miinid sama ideega. Valik? Paanika!! See film on sĂ”jameestest, kes kohe ĂŒldse ei taha olla sĂ”jamehed. Nad ei soovi seda, aga midagi pole teha, olude sunnil peavad nad olema sĂ”durid. See on brasiillaste valmistatud filmi „A Estrada 47“ algus ja kandev idee. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI , vabatahtlik autor Teine ilmasĂ”da on ajaloo mĂ”ttes vĂ€ga pĂ”nev ajajĂ€rk. Euroopasse ilmusid sĂ”da pidama rahvad ja riigid, kes olid kohalikele puhta tundmatud vĂ”i siis vĂ€hemalt hĂ€sti unustatud. Ja Brasiilia on ĂŒhele keskmisele eurooplasele kaunikesti vÔÔras paik. Nii juhtusid Brasiilia relvajĂ”ud möllama Itaalia mĂ€gedes. Noh, hea et niigi lĂ€ks, alati on vĂ”imalik sooja kliimaga harjunud sĂ”dalasi suunata nĂ€iteks Norrasse. Niisiis, Teine maailmasĂ”da on jĂ”udnud otsaga Itaalia mĂ€gisemasse ossa. Kusagil seal möllavad kohalikud partisanid, kuskil on lÀÀneliitlased. Viimaste hulgas on Brasiilia ekspeditsioonivĂ€gede hulka kuuluvad demineerijad. Viimastele tundub kodust kauge kant ĂŒsnagi kole ja ega ole kuigi meeldiv ka perspektiiv töö kĂ€igus hukka saada. Nii pole ime, kui ĂŒhel mitte just vĂ€ga heal momendil, mil kamraadid miini sorkides tĂŒkkideks lendavad, hakkab ĂŒlejÀÀnud pundil katus korralikult sĂ”itma ning brasiillased tormavad ummisjalu suvalises suunas minema. PĂ€rast vĂ€ikest hingetĂ”mmet, rahunemist ja kogunemist tuleb paanikas minema kapanud brasiillastele Ă€ge idee. Selleks, et mitte vĂ€lja nĂ€ha kui desertöörid, argpĂŒksid ja mĂ€mmerdised, lĂ€hevad nad ja demineerivad tee nr 47. Ja pĂ€rast seda on kĂ”ik vĂ€ga korras. Siis aga hakkab tĂŒhermaal toimetavatele sapööridele seltskonda lisanduma. KĂ”igepealt miski ajakirjanik, siis itaallane, kes

72 FiLmiarvUStUS6/2022SÕdUrid

6/2022 73 FiLmiarvUStUS „A ESTRADA 47“ Osades: Daniel de Oliveira, Richard Sammel, Sergio Rubini Lavastanud: Vicente Ferraz 1 tund ja 47 minutit Hinnang kĂŒmnepallisĂŒsteemis: Idee: 8 – film isoleeritud inimgrupist on juba idee tasandil huvitav. Teostus: 8 – rohkem teravust vĂ”inuks olla, aga muidu töötas kĂ”ik NĂ€itlejatöödhĂ€sti. kokku: 8 – head nĂ€itlejad, ainult Lavastajale:kiitus.8– igati nauditav tulemus. FILMESEUROPA vĂ€idab end olevat desertöör, hiljem Saksa ohvitser, kes tuleb lagedale umbkaudu sama jutuga. Filmid luuseritest on alati toredad. TĂ”si, nii mĂ”nigi kord on mindud teed, kus tavalisest tĂŒhmist saab pĂ€rast esimest plahvatust vĂ”i kuulipildujavalangut kapten Ameerika. RÔÔmuga vĂ”ib nentida, et siin sel kombel ei toimetata. PaljakĂ€si keegi tanki pooleks ei murra ja ĂŒksipĂ€ini sĂ”ja kĂ€iku vapustavat pööret ei too. Filmis kirjeldatavad sĂŒndmused on sellised natuke nurgatagused, on kĂŒll sĂ”jaga seotud, pĂŒssist pauku tehakse ka, aga kĂ”ik toimub suurest möllust natuke eemal. Alal, kus pole Ă”igupoolest eriti kedagi. Peale sĂ”durite, kes ĂŒhel vĂ”i teisel pĂ”hjusel sĂ”dida ei soovi. Nii kogunevad tĂŒhermaale brasiillased, itaallane ja sakslane. KĂ”igil omad pĂ”hjused, miks sĂ”jast eemale hoida. Brasiillastel on mĂ”ttekohti muidugi kĂ”ige enam. Nemad on vĂ”itjate poolel ja kui teada saadakse, et millegi asjaliku tegemise asemel mĂ€ngisid nad metsas peitust, saavad nad parimal juhul nĂŒplit, halvemal juhul midagi hullemat. Nii asuvadki nad tĂ”estama, mitte ainult lugupeetavale juhtkonnale, vaid suuresti ikka iseendale, et tegemist on sĂ”durite, mitte mökudega.

Olustik on paljulubav – tegevus toimub lumistes mĂ€gedes. See on hea vaheldus, tihtilugu kĂ€ib filmisĂ”da ikka soojal ajal. NĂ€itlejatele on see muidugi ebameeldiv. Lumes pĂŒherdada on kĂŒlm ja vastik, lisaks vĂ”ib kostĂŒĂŒmi taskusse ununenud telefon kuhugi hange kukkuda ja otsi teda siis pĂ€rast taga. Janti kuipalju. Ent kui reĆŸissöör on olnud piisavalt kindlameelne, varunud kĂŒlmarohtu ja telefonid enne vĂ”tet Ă€ra korjanud, siis lisab see ainult plusspunkte. Filmis pakutavad karakterid on hoolega ja hĂ€sti valitud. Kindel tegelane, kes alati mingi tegevuse kĂ€ima tĂ”mbab, on vĂ€heke lihtsa mĂ”tlemisega tĂŒĂŒp. Pihusolevalt on selleks Brasiilia sĂ”dalane Piaui (Francisco Gaspar). PĂ”nev tegelane, kellel on aeg-ajalt naginat mustanahalise seersandi Laurindoga ning kelle ĂŒlesanne on erinevaid sĂ”gedusi vĂ€lja mĂ”elda ja teostada. VĂ€he tĂ”sisemat erinevate nahavĂ€rvide teemat vĂ”is oodata siis, kui vĂ€lja ilmus Saksamaa mees kolonel Mayer (Richard Sammel). VĂ€ga suurt kellalöömist sel teemal siiski ei tule, oleksin oodanud enamat. Nii suurepĂ€rane konïŹ‚iktimaterjal jĂ€i mĂ”nevĂ”rra kasutamata. Veel on Vicente Ferraz nii reĆŸissööri kui stsenaristina lisanud punti mureliku nĂ€oga ringikĂ”ndiva tegelase, kes sisemuses peab kanget vĂ”itlust peaasjalikult iseendaga. Selliseks tĂŒĂŒbiks on Guima (Daniel de Oliveira), kes lisaks mĂ”tetes iseendaga vĂ”itlemisele peab kogu kambast ainsana kĂ€ppapidi miinide kallal toimetama. Veel on seltskonda sisse kirjutatud kohalik itaallane Roberto (Sergio Rubini), kes jÀÀb teistega vĂ”rreldes pigem episoodiliseks tegijaks, tĂ”mbab korraks tĂŒli ĂŒles ja siis kaob. Et filmi lĂ”pus korraks vĂ€lja ilmuda ja tĂ”deda, et Brasiilia sĂ”durid polegi kĂ”ige hullemad töllid. On veel hullemaid. Tegelane, kelle vajalikkus mulle pĂ€riselt kohale ei jĂ”udnud, on ajakirjanik Rui (Ivo Canelas). Jah, ta viibib kohal, teeb mingeid asju, tema jagatud informatsioon tekitab mĂ”neti lisapingeid, kuid kas selline tegelaskuju vĂ€ga vajalik on, pisut kahtlen. Brasiillaste loo saanuks vabalt samas mahus jutustada ka ilma nimetatud ajakirjanikuta. Ju siis tundus sinjoor Ferrazile vĂ€ga vajalik kirjutada sisse ka ĂŒks tsivilist, kes kogu pundiga kaasas jĂ”lgub ja suurt midagi ei tee. Üldiselt vĂ”ttes on film hea. Siin on ĂŒhelt poolt pĂŒĂŒtud nĂ€idata ĂŒldinimlikku ja korrata nagu kass Leopold: „Elame ikka sĂ”bralikult.“ Teisalt on sisse toodud ka isiklikud kannatused, kĂ”hklused ja sassiminev kuplialune. MĂ”istagi on tĂ€iesti olemas rahvuslik element, kuis muidu. MĂ”te, et brasiillased sĂ”disid nende jaoks suuresti mittevajalikku sĂ”da tont teab kus ja tegid seda, kuidas tegid, aga pĂ€eva lĂ”puks sai suurem töö ikkagi korda aetud, on kenasti edasi antud. Ent rahvusliku uhkuse teemal kellalöömine ei ole siin siiski peamine. Rohkem hakkab mĂ€ngima tuntud ja kasutatud skeem – vĂ€ike, ĂŒlejÀÀnud maailmast eraldatud inimgrupp ja konïŹ‚iktid selles grupis. Vat siin oleks vĂ”ib-olla tahtnud rohkem teravust. Ässitaja kĂŒll ei ole, aga oleks ikka verd tahtnud nĂ€ha. Pluss veel sapöör Guima kĂ”igi oma sisemiste vĂ”itluste ja kannatustega. TĂ€itsa hea kombo. Auhindugi on filmile jagunud nii siit kui sealt. Igati tunnustatud kraam, vĂ”ib soovitada.

Pinged on sellisesse seltskonda sisse kodeeritud, ĂŒks rahvus ei usalda teist, teine kolmandat ja kolmas iseennastki mitte, aga pĂ€ris ilma seltskonnata hakkama ka ei saa. Heameelega laseks keegi ĂŒhe vĂ”i teise isiku maha, ent siis tekib oht omapĂ€i kohmerdades ise looja karja jĂ”uda. Tahtmised on lihtsalt liiga erinevad. Filmis ei keskenduta niivĂ”rd sĂ”jale, kui kasutatakse klassikalist skeemi, kus hulk juhuslikke inimesi satub ootamatult kitsikusse ja on sunnitud kaaslasi vĂ€lja kannatama. Muidugi mĂ”ista on loosse pĂ”imitud sĂ”da ja tĂ”ik, et kĂ”igil osalistel tuleb „omade“ juurde jĂ”udes enda tegevuse kohta selgitusi jagada. SĂ”da ongi selline tĂ€nuvÀÀrne taustsĂŒsteem, kuhu on hea asetada mingisuguseid tegelasi ja vaadata, mis juhtuma hakkab. VĂ”iks ju teha filmi ka köögilaua taga istuvast jorsist, venitada see poolteise- vĂ”i enamatunniseks ja loota, et saab hea. Üheksal juhul viiest ikka ei saa.

Aususe huvides tuleb kohe alguses Ă€ra mainida, et raamatule on mĂ€rgitud ka kolmas autor, kelleks on Piret Saul-Gorodilov. Tema kirjutas Eestiranna hukul pĂ”hineva nĂ€idendi „Eestirand“, mida etendati aastatel 2019–2020 Pranglil ja teistes rannaasulates ja mille tekst nĂ€gi trĂŒkivalgust kĂ”neksoleva teose kaante vahel koos lugupeetud ajaloolaste ĂŒlevaatega sama laeva hukust. Aga sellest pisut hiljem, praegu tagasi Eestiranna juurde. Niisiis, Eestirand oli 1910. aastal Ć otimaal ehitatud aurulaev, mis oli hiljem Eestis kasutusel kalapĂŒĂŒgilaevana ja kaubalaevana. Aastail 1932–1939 (kuni AS Tallinna LaevaĂŒhisus sai aurulaeva Vapper) oli see Eesti suurim laev. Uue, kommunistliku korra kehtestamise jĂ€rel laev natsionaliseeriti ning NĂ”ukogude-Saksa sĂ”ja alguses vĂ”eti punalaevastikku. 24. augustil, olles taanduva NĂ”ukogude vĂ€e konvoi koosseisus umbes 3500 vĂ€rskelt punavĂ€kke mobiliseeritud eestlasega pardal teel Tallinnast Kroonlinna, sai laev Saksa Ă”huvĂ€e rĂŒnnaku kĂ€igus kaks tabamust, kuid ei uppunud. Eirates ĂŒlemate kĂ€sku

vigastustest hoolimata teekonda jĂ€tkata, ajas Eestiranna kapten laeva Prangli saare lĂ€histel madalikule, pÀÀstes sellega tĂ”enĂ€oliselt ligi 3000 inimese elu. KĂ”lab huvitavalt? Loomulikult, sest tegemist on ĂŒhe suurima laevahukust pÀÀsemisega, mis meie kandis kunagi aset on leidnud. Kuid mitte ainult seetĂ”ttu, Eestirand ilmestab ka suurepĂ€raselt oma ajastut. Samuti inimesi, kes sellega ĂŒht- vĂ”i teistmoodi seotud Kahjuksolid. raamat kĂ”igele sellele erilist valgust ei heida. Teos on kirjutatud vĂ€ga pealiskaudselt ja ĂŒlelibisevalt, puudutades kĂŒll kĂ”iki olulisi laevaga seotud sĂŒndmusi ja isikuid, kuid ainult pĂ”gusalt, mistĂ”ttu tĂ”statub paratamatult kĂŒsimus, miks seda nii tehti. Ainest paremaks ja pĂ”hjalikumaks kĂ€sitluseks ju justkui on. Materjali ilmselt samuti. Ja isegi kui ei ole, annab lĂŒnkadest mööda minna, avada tausta ning paigutada Eestirand laiemasse konteksti. Paraku seda tehtud ei ole. Üldiselt jĂ€tab kĂ€esolev teos mulje, nagu oleks autoritel saanud poole kirjutamise pealt jaks otsa. VĂ”i tahtmine. Aga kuna mahtu oli kogunenud ĂŒsna vĂ€he iseseisvaks raamatuks, otsustati juurde liita ka nĂ€idend. Sest noh, teema on ju sama, kuigi nĂ€idendi sisu ja vorm ei lĂ€he muu asjaga eriti kokku. Kuid see on juba maitse asi. Nagu ka raamat ise.

Tekst: KARRI KAAS , Kaitse Kodu! peatoimetaja SENTINELJAAMMUKAAR

Raamatuid kirjutatakse vĂ€ga erinevatel pĂ”hjustel. MĂ”nikord saab lugeja pĂ”hjusest kohe aru, mĂ”ne raamatu puhul jÀÀb aga paratamatult Ă”hku rippuma kĂŒsimus, miks see kirjutati. Nagu Mati Õuna ja Hanno Ojalo kahasse kirjutatud teose „Lootuse laev. Eestiranna hukk 24. augustil 1941“ puhulgi.

74 raamatUarvUStUS6/2022 „LOOTUSE LAEV. EESTIRANNA HUKK 24. AUGUSTIL 1941“ Mati Õun, Hanno Ojalo, Piret SaulAmmukaarGorodilov ja Sentinel 168 lk

mannetULt teoStatUd Hea LUgU

kursused annavad Kaitseliidu maakaitse vĂ”itlusviisis olulisi teadmisi ja oskusi. KANDIDEERIMINE JA VALIK Seoses eeltooduga korraldab Kaitseliit valiku ja vĂ€ljavalituile ettevalmistavaid koolitusi. Valik toimub 23.–25.09.2022 Tallinnas. TĂ€psem info koha ja varustuse kohta saadetakse ennast registreerinud kandidaaKandideeridatidele. vĂ”ib iga Kaitseliidu liige sĂ”ltumata auastmest, ‱kui:ta on lĂ€binud vĂ€hemalt SOK vĂ”i ajateenistuse (NAK tuleb kasuks), ‱ tema inglise keele oskus on vĂ€ga hea kĂ”nes ja kirjas, ‱ tema tervis ja vanus vastab tegevteenistuja tervisenĂ”uetele (Rangeri kursuse ajaks vĂ”etakse vabatahtlik liige tegevteeKandideerimiseksnistusse). tuleb saata oma kandideerimise soov aadressile: ranger@kaitseliit.ee hiljemalt 31.08.2022. Kandidaadid saavad kinnituse ja edasised juhised valikuks septembri Valikulealgul.

tulles ole valmis sooritama jĂ€rgmisi fĂŒĂŒsilisi harjutusi: 1. kĂ€tekĂ”verdused 2 min jooksul – 50 kordust, 2. istessetĂ”usud 2 min jooksul – 60 kordust, 3. lĂ”uatĂ”mbed – vĂ€hemalt 6 kordust, 4. 8 km jooks spordijalatsitega – 40 min, 5. ujumine vormi, saabaste, rakmete ja relvaga – 25 m, 6. kiirrĂ€nnak lahinguvarustuses ja 25 kg seljakotiga – 10 km. Kellel tĂ”sine soov ja tahtmine, see leiab kursuste kohta piisavalt infot Facebooki grupist https://www.facebook.com/ eklranger, kus saab ka esitada tĂ€psustavaid kĂŒsimusi. Kohtume valikul, seniks edukat ettevalmistumist!

Kaitseliidul avaneb vĂ”imalus ka jĂ€rgmisel aastal saata ĂŒks kaitseliitlane Ühendriikide armee Rangerite kursusele kevadsuvel ja kuni viis kandidaati Taani kodukaitse Patrulje kursusele veebruaris.

„Mitte nĂ”rkadele ja nĂ”rganĂ€rvilistele“ – see on Rangeri kooli slogan ja seda tuleb kursuslastel vĂ”tta tĂ€ie tĂ”sidusega. Kursuse lĂ€bimisprotsent on alla 50. Kogu ĂŒlesehitus on mĂ”eldud matkima lahinguolukorda, kus vĂ”itleja erinevaid ĂŒlesandeid tuleb tĂ€ita pidevas une ja toidu deïŹtsiidis, mĂ€rjas ja kĂŒlmas ning ĂŒmbritsetuna kaaslastest, kelle stress on samuti laes.

Kandideerimine Rangeri (US) ja Patrulje (DK) kursustele

„Kirsina tordil“ tĂ”stavad stressitaset veelgi instruktorid, kes teevad valju hÀÀlt ja lasevad kĂ€iku grupiviisilised kĂ€tekĂ”verdused iga vĂ€iksemagi eksimuse peale.

Patrulje kursus Taanis kestab 10.–19. veebruarini ja keskendub patrullimise tehnikatele allĂŒksuse liikmena. Peamiseks teemaks on reke. Kursus on kĂŒll lĂŒhike, kuid intensiivne, fĂŒĂŒsiliselt ja vaimselt vĂ€ljakutseid esitav. Eduka lĂ”petamise korral on vĂ”imalik edasi liikuda hiljem toimuvale vĂ€ikeĂŒksuse juhi MĂ”lemadkursusele.

2023

Rangeri kursus on raskem ja pikem, kestes koos eelkursusega kokku kolm kuud. TĂ€pne kursuse algus selgub alles hilissĂŒgiRangerisel. kursus on jalavĂ€e vĂ€ikeĂŒksuse juhtimise kursus. See keskendub tĂ€ielikult jao ja rĂŒhma patrullidele „vastase“ kontrollitaval alal – reke, varitsused ja reidid.

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook

Articles inside

MANNETULT TEOSTATUD HEA LUGU

2min
page 74

SÕDURID VÕI MÖKUD?

6min
pages 72-73

MUSEO HISTORICO MILITAR DE VALENCIA EHK VALENCIA SÕJAMUUSEUMI KÜLASTUS

3min
pages 70-71

AUASTE, MIDA EI SAANUD KEEGI

4min
pages 68-69

NROK - EDU PANT

3min
pages 66-67

VIIS UNUSTAMATUT PÄEVA LEEDUS - ĆœALGIRIS SUMMER CAMP 2022

4min
pages 64-65

NOORTE VÄGE TÄIS SUVELAAGER

4min
pages 62-63

SUURLAAGER NAISTELE - KUIDAS SEDA KORRALDADA?

8min
pages 58-61

PRÜGIST PÄRLIKS EHK NAISKODUKAITSJAD VÄÄRTUSTAVAD TAASKASUTUST

3min
pages 56-57

SIIA LAOTAN SÜDAME EHK HETKI MARI RAAMOTI 150. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMISELT

5min
pages 54-55

RAVIMID LAHINGUVÄLJAL

6min
pages 52-53

TEE SEE ISE: KAIGASTEST VÄLIGRILL

4min
pages 50-51

M16 - SURMALÕKS OMADELE

4min
pages 48-49

M14 - SEITSE ÜHE HOOBIGA

5min
pages 46-47

RAKETIRISTLEJA MOSKVA - TEEKOND KOJU

4min
pages 44-45

MUSTA MERE BLOKAADIST EHK KUIDAS TÕRJUDA PUNA-HIINA INVASIOONI

9min
pages 40-45

IMPEERIUMITE AEG JA SUURRIIKIDE TAHE

7min
pages 37-39

ACHILLEUSE KODUSAAREST SAI ARMUTU VÕITLUSE TALLERMAA

11min
pages 32-36

KUI KRIIS TABAB MIND VÄLISRIIGIS OLLES - KUIDAS SIIS HAKKAMA SAADA?

7min
pages 28-31

ELITAARNE MARATONLASKEVÕISTLUS KULDNE KUUL

4min
pages 26-27

120 KILOMEETRIT PÕRGUPÕHJA SOID JA METSI

15min
pages 21-25

TEISTMOODI ÕPPUS: OOMEGA STAABIMÄNG

5min
pages 18-20

KUUMALAINE JA SÕDURIOSKUSTE KURSUS LÕUNA MAAKAITSERINGKONNAS

5min
pages 16-17

KAITSELIIT ÕPPUSEL SIIL 22 - TULEMUSED JA JÄRELDUSED 1. OSA

9min
pages 12-15

AASTA NAISKODUKAITSJA LEENA TAMMETS: NAISKODUKAITSE ON MINU SUURIM PERE

8min
pages 8-11

ADMIRAL PITKALUUREVÕISTLUSE VÕITIS JÕGEVA MALEV

2min
pages 6-7
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.