Kui päris alguses oli „staabiks ja juhtimispunktiks“ auto, siis peagi paigutati kontrollpostidesse soojakud, kus sai varju vihma ja külma eest ning oli mugav materjale vormistada ja žurnaale täita.
Kuritegevus kahanes Juba lühikese ajaga sai selgeks, et projekt on end igati õigustanud. Kuritegevus linnas kahanes vähemalt 15%. Lõppesid nn korterivarguste sarjad, mis linnakodanikele ja politseile suurt muret valmistasid. „Osavad näpud“ hakkasid Haapsalust kaarega mööda käima. Lõppesid ka autode ärandamised. Kontrollpostides peeti kinni ärandatud autosid, tagaotsitavaid isikuid, varastatud metsa. Ilmselt jäi vähemaks sissesõitvate pahalaste kuritegusid ja ka kohalikud tõmbusid tagasi. Üks eesmärkidest oli hoida Haapsalust eemal nn kantpead. Kui autos istus abielupaar, tagaistmel tomatikastid, siis küsimusi ei tekkinud. Kui aga kontrollposti tahtis läbida kallis auto, milles istusid siilisoengu, dresside ja jämedate kuldkettidega tätoveeritud „atleedid“, oli kontroll põhjalik ja ka küsimused teised. Oluliselt paranesid üldine liikluskultuur ja distsipliin. Ainuüksi juulikuu jooksul tuvastati 17 purjus juhti. Tänu pidevale kontrollile kiirustasid autojuhid kõrvaldama puudusi ja kribinal-krabinal tehti korda kindlustused ja tehnoülevaatused. Keskmiselt tehti operatsiooni ajal trahve 20 000 krooni kuus.
Lisainfo
Aeg näitas, et mitte kõikidele polnud operatsioon meeltmööda. Ei meeldinud see metalli- ja metsavarastele ega salaviinavedajatele. Ööl vastu 19.
Haapsalus oli aastatel 1994—1995 raske aeg URMAS SUKLES
Väljaõpe
Lisainfo
kuni kella viieni-kuueni hommikul maanteed „suleti“ – teele paigutati valgetriibuliseks värvitud autokummid ja stoppmärgid ning kontrolliti kõiki autosid. Päästeteenistuse ja kiirabiga oli kokkulepe, et nad teatavad raadio teel ette, kui linnast välja sõidavad. Kui sõit on kiire ja teatada ei jõuta, andis operatiivsõiduki juht kaugelt sireeni ja pani vilkuri tööle ning selleks ajaks, kui ta kontrollposti jõudis, oli tee juba avatud.
Haapsalu linnapea 1993—2002 ja taas alates 2009. aastast
Operatsioon „Linn lukku!“ on üks minu eredamaid mälestusi linnapeaks oldud aastatest. Aastad 1994— 1995 olid keerulised. Omapärased inimesed tiirlesid Haapsalu ümber. Varastati autosid ja ega püstolipaugudki olnud haruldased. 1993. aasta lõpuks oli nn jäägrikriis lahendatud, aga Haapsalus oli ikka ärev aeg. Ma enam täpselt ei mäleta, kes oli idee autor, kuid eks meil kõigil olnud mure Haapsalu turvalisuse pärast ning seepärast pandigi politsei ja Kaitseliidu patrull ja tõkked Haapsallu sisenevatele teedele. Tagantjärgi tunnistan, et Pullapää prügimäele viiv metsatee jäi sulgemata ning see võimaldas mõnelgi vindisel mehel koju naise juurde sõita. Operatsioon oli tõeliselt edukas, sest tol ajal ega ka mitmel järgmisel aastal ei varastatud Haapsalus ühtegi autot ega röövitud tühjaks ühtegi korterit. Meelde on jäänud paar huvitavat seika. Üks nn maffiaadvokaat jõi pärast protsessi Haapsalu politseimaja ees long drink’i ja jättis joogipurgid vedelema. Suur oli advokaadi üllatus, kui ta kontrollpostis kinni peeti ja linna tagasi saadeti, et ta oma pikajoogipurgid prügikasti paneks. Mäletan ka, et mingi Peterburi kamp oli seadnud end sisse Uuemõisa hotelli Sport ja haudus seal kurje plaane. Kui nad kontrollpunktis rajalt maha võeti ja hiljem ka hotell läbi otsiti, leiti mõnedki Kalašnikovi automaadid. Aeg oli raske ka maapiirkondades, sest seal nappis tööd ning selles valguses oli kaitseliitlastele makstud nn valvepostiraha peredele kergenduseks.
augustit 1994 visati Rohuküla teel kontrollpostis seisnud kaitseliitlase autosse lõhkekeha, mis vigastas autot ja tappis seal olnud küüliku. Kaitseliidu Lääne maleva poolne operatsiooni tegevjuht oli alguses Ridala malevkonna pealik nooremveebel Heiki Magnus ja 1995. aastal Risti malevkonna malevlane Kulno Rehkalt.
VÄLJAVÕTE 1994. AASTA AJALEHEST Tallinna maanteed mööda Haapsalule lähenedes vilgutab vastutulev autode rodu üksmeelselt tulesid. Seda märguannet ei ole raske mõista ning süda jääb ootusärevalt põksudes ootama kohtumist range seadusesilma esindajaga. Peagi on näha liiklusmärki, mis sunnib vähendama kiirust 50 kilomeetrini tunnis, siis paarisaja meetri pärast on veel teinegi märk, mis keelab sõita rohkem kui 30 kilomeetrit tunnis. Kombekalt kõiki liikluseeskirju täites veerebki auto rahulikult politseiniku juurde, kes otsustab masina ja tema juhi edasise saatuse üle. Postil olevat politseinikku julgestavad kaks abipolitseiniku staatuses laigulises mundris kaitseliitlast…
Kaitse Kodu! 5/2013
Haapsalu lukku pannud kaitseliitlased kontrollpostis
25