__MAIN_TEXT__

Page 1

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI

3/2020

MIS ON MAAKAITSEGA TEOSTATAV ASÜMMEETRILINE TERRITORIAALKAITSE? PEHMED VÄÄRTUSED PAITAVAD HINGE KOTKAST KAITSELIITLASEKS


LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti


TOIMETAJA VEERG

KAITSELIITLASTELE, KUID MITTE AINULT

H

iljutisel Kaitse Kodu! arendusseminaril liigitas tuntud ja tunnustatud kirjamees ning toimetaja Kaupo Meiel Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! kodanikuajakirjanduse hulka. Hakkasin mõtlema, mida see tähendab, ning jõudsin järeldusele, et suures osas on tal muidugi õigus.

ni u j irj n us ähen b he äibel le efini siooni järgi seda, kui pealtvaatajatest kodanikud võtavad kasutusele ajakirjanduslikud tööriistad, et informeerida kolmandat isikut. Sõnaseletus sõnaseletuseks, isegi olulisem võib olla küsimus, kes on siinsel juhul see kolmas isik. Kõik Kaitseliidu liikmed? Kindlasti, kuid mitte ainult, sest ajakiri levib ka organisatsioonist välja. Nii oma füüsilisel kujul kui muude kanalite kaudu, mistahes meediumites ja platvormidel. Jättes täpsema nimekirja lisamata, võib siiski öelda, et viimaseid on päris palju. Ja neid tarbitakse samuti päris palju, kui vaadata statistikat.

KARRI KAAS peatoimetaja

Järelikult on see kolmas isik, keda Kaitse Kodu! autor ajakirjale kaastööd tehes informeerib, põhimõtteliselt iga Eesti inimene. Loomulikult ei köida iga artikkel, pilt või video võrdsel määral igat lugejat-vaatajat, aga piisab juba natukesest, et meie sõnumil mingi mõju oleks.

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

KAITSELIIDU AJAKIRI

3/2020

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Tegevtoimetaja: Asso Puidet

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 26 000 vabatahtliku.

Kujundaja: Matis Karu

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Kaitseliit

Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu, telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

KAITSE KODU! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. rae u ilmub aitse odu ahe sa orda aastas tiraa i a 7000 eksemplari.

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee). Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226.

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Trükk: Uniprint AS Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta. Kaastööde saatmise tähtajad: 4/2020 – 08.04.2020; 5/2020 – 27.05.2020; 6/2020 – 12.08.2020; 7/2020 – 16.09.2020; 8/2020 – 21.10.2020

Kodutütred 3/2020

3


SISUKORD

6 SÜNDMUS

Kaitse Kodu! 2019. aasta parimad

8 KAITSELIIT Mis on maakaitsega teostatav asümmeetriline

territoriaalkaitse ehk Mõisted, mõisted, mõisted

11 INIMENE Kotkast kaitseliitlaseks – Sten Ivantšiku teekond 14 KAITSELIIT Kaitseliidu keskjuhatus – hammasratas, milleta 18 VÄLJAÕPE Rootsi jaotelk: raske tassida, kerge püstitada 20 ÜKSUS Aasta puhkpilliorkester 2019 – Pärnumaa maleva Saxon

SÕDUR 24 HARITUD Asümmeetriline sõda – sest sümmeetriline on

Foto: SILVER HINNO

süsteem ei tööta

ESIKAANEL Mis on maakaitsega teostatav asümmeetriline territoriaalkaitse? lk 8

rumal

28 MAAILMAPILK Venemaa – eksistentsiaalne oht Eestile 32 MAAILMAPILK Olulised ja vähem olulised ohvrid 34 MAAILMAPILK Rootsi ja NATO pikk suhtedraama 38 KURIOOSUM Geipomm ehk feromooniplahvatus 40 SÕJARAUD Reaktiivmootori tige tulemine Pildike minevikust. Sten Ivantšikul siin päris habe veel ei kasva ja päris Kaitseliidu ülem ta ka veel ei ole. Aga eeldusi näib olevat mõlemaks. lk 11

4

3/2020

Fistbump väljendab respekti, ühtekuuluvust, saavutust, võrdsust, tunnustust. Asendades kätlemise fistbump’idega, väljendame hoolivust vastaspoole ja terve maailma vastu. lk 56


AUTORID Kuna tollal oli tankide projekteerimine ja valmistamine Saksamaal keelatud, nimetati seda roomikutega põllumajandusmasinate tootmiseks. lk 69

AUTORID RIHO ÜHTEGI Kaitseliidu ülem Sirge selja ja jutuga brigaadikindral Ühtegi sõna, nii väljaöeldu kui kirjapandu, loeb. Loetagu siis!

MATI MEOS lennunduse asjatundja Nii mitmelgi alal kõrge lennu ja laia siruulatusega Mati on Eesti Lennundusmuuseumi asutaja ja juht. Teab kõike teraslindudest.

44 ÜLEELAMINE A-raam + T-särk = S-eljakott 46 KUIDAS ...

... võita kübervaenlast? Küberhügieen – riigi kaitsevõime alus

48 HEAD ISU!

Hõrgutis kaitseväe toidupakist – leivasupp jõhvikatega

50 AJALUGU Vene sisemine meelemuutus. Mida ta meile tõotab 54 SÜMBOOLIKA Tunne kamraadi embleemi – Tartu malev 56 MEDITSIIN Fistbump! Sest tervis on tähtsam! 58 MEDITSIIN Parameediku paun: verejooksu sulgemise ning sidumis- ja põetusvahendeid

60 NAISKODUKAITSE Pehmed väärtused paitavad hinge 63 NOORED Pärnu küberkotkaste digitiivad kannavad kaugele 66 NOORED Jõgeva noorkotkaste vägev siruulatus 69 MILITAARTURISM Kui tankihuvi, siis Saksa tankimuuseum 72 FILMIARVUSTUS Ostetud sõda 74 RAAMATUARVUSTUS Ühisel nõul ja jõul – Kaitseliidu vanematekogu

MARGUS KUUL kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem Irregulaarse sõjapidamise ekspert. Ei pea paljuks oma laiapinnalisi ning süvitsi minevaid teadmisi ka Kaitse Kodu! lugejatega jagada.

LENNART MADISSON ajakirjandusmaastiku arhitekt Peotäie rokkbände loonud ja mitmete väljaannetega Eesti ajakirjandusmaastikku vürtsitanud Lennarti looming on ühtaegu hariv ja hirmnaljakas. Kange kraam igatahes! MARTIN MÄGI vabatahtlik autor Martin on Tallinna maleva Põhja kompanii laskur-sanitar ja Kaitse Kodu! vabatahtlik reporter, kes usub, et lugu tuleb kirjutada nii, nagu jutustaksid seda lõkke ääres oma võitluskaaslastele. TOOMAS ALATALU politoloog Toomas on õppejõud, poliitik, ajakirjanik ja tunnustatud tõvaloog. Kaitse Kodu! veergudel toob ta suures maailmas ja poliitikas toimuva lugejatele lähemale.

GUNNAR VASEMÄGI vabatahtlik autor Gunnari üheks suureks hobiks ja kireks on joonistamine ja teiseks hobi s filmi unst a ir as aitse Kodu! on ta need kaks lugejate rõõmuks ühendanud.

ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

aastatel 1993–2003

3/2020

5


SÜNDMUS

1

HARITUD SÕDUR

N

TOOMP Tallinna maleva Toompe EA AKADEEMIA a malevkond organis Akadeemia nime eerib Toompea all põnevaid loengu id oma ala eksper Kaitse Kodu! lugejat tidelt. elgi on nüüd artiklit esarja kaudu võimal us neist osa saada.

KAITSELIIDU INFOD

OKTR

IIN: MITTE AINULT ISA MAALISEST KASVATUSEST

24

ATO doktriinides käsitletakse täna infooperatsioone ühe osana väeliikid e ühisoperatsioonidest . Infooperatsiooni dega seotud punktid on operatsioonikäsk ude eraldi alakäsus ja see ei lihtsakoelist propaga tähenda sugugi ndat, sest info on seegi, kui öeldakse inimestele, kuhu evakuatsiooni korral liikuda.

Pikka aega olid Kaitselii kud. Seejärel muudeti du koosseisus propagandapeali see ametikoht ringi, sest keegi taha olla propaga ei ndast mõjutatu d. Kummatigi ei enam küsimus ole täna nimemuutmises, vaid ka sisulises olekus kommun valmisikatsiooni täpsema lt määratleda. Seepärast on isegi üllatav, et Kaitselii du tegevus on paar sammu maas Kaitsevä senine teavitusmunikatsiooni e strateegilise komarengutest, ehkki siin ja seal ühtlustu juba toimub. Nii mine näiteks on malevate tasandil olemas arusaam avalike suhete ja CIMIC-u vajadusest. Kummat ei kata see sugugi igi kogu infooperatsiooni de spektrit. Järgnevalt vaatleks ime, kuidas me üldse peaksime liidu informatsioonite Kaitsegevust käsitlem a, seejärel aga grupipõhiselt ülesande sihtid ja nendega seotud probleeme.

KUIDAS SEADA EESMÄR

KE?

Kui kuulete inimesi rääkimas, et Kaitselii peaks tegelema du teavitus isamaalise kasvatus ega, siis on see moodi õige, aga omasamas kindlast i väga puudulik ne. Niisamuti puudulik lähenemion lähenemine, nal peab olema et igal malevko näiteks oma Faceboo nki lehekülg. On et lehekülg võiks õige, olla, aga olulisem on see, mida sellega tehakse. Siinkohal tuleb kohe seletada, et kommunikatsioon fessionaalide ringis i proon üks teema, millest ei taheta rääkida. See on väga mõju (effect).

Sõdade tulemusi ei otsust kogu riigi ettevõtmine, ata alati lahinguväljal. Sõda on sest lisaks kahuri veel raha ja inimes tele vajatakse i. Ja informatsioo ni, mis kõike ühend aks. Tekst: ILMAR RAAG,

MADIS MINTEL

HARITUD SÕDUR

Kõik saavad aru, et kommunikatsioon i tehakse mõju saavutamiseks. Reklaame ei tehta selleks, et Kuldmuna konkurssi võita või inimesi naerutad teevad reklaam a. Äriettevõtted e eelkõige selleks, et oma tulu suurend See tähendab, et reklaami mõju ada. on esimese sammun hinnatav inimese a ostuotsuse kaudu ja teise asjana kaudu, mis ettevõtte raha le laekub.

Toompea malevkon

na pealik

Õigem on suunat a tähelepanu käitum isele, mida mõjutada taheta kse (näiteks osalem mobilisatsioonis) ine ja mitte kommu (reklaamklipile, plakati nikatsioonile le jne). Probleem on aga selles, et keegi ei tea täpselt, kas mene tegi ostuotsu inise konkreetse reklaam sisendas seda käitumis i ajendil või t talle sõber. Teiste võimalik kommun sõnadega ei ole ikatsiooni mõju väga täpselt mõõta. Sellest hoolima ta leitakse, et õigem on suunata tähelepanu käitumis ele, mida mõjutad a tahetakse (näiteks osalemine mobilisa tsioonis) ja mitte kommunikatsioon (reklaamklipile, plakatile jne). Inimese ile palju erinevaid l võib ju olla väga põhjuseid, miks ta soovib kriitilise mobilisatsioonist l hetkel kõrvale hoida. Nendest põhjuste aru saada ja alles st tuleb seejärel on võimalik temaga kõneleda . Mitmetes ülikoolid es on rakendusliku ni uuringud ja kommunikatsiooõpe viidud käitumis teaduste (behavio sciences) alla. Mitte ral ilmaasjata ei ole ka näiteks Iisraeli mees eraldi käitumis arteaduste osakond department). (behavioral science

Veebruari viimasel nädalavahetusel kuulutati välja Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! 2019. aastal ilmunud kaastööde paremik.

Kaudselt on sama loogikaga seotud ka militaarmaailmas vastuolulise kuulsusega mõiste EBO (Effect Based Operations), mis tähendab mõjupõh ist operatsioonide planeerimist. Idee seisneb selles, et riigi kui terviku sõjaline jõupingu tus soovib saavutad a ühiskonnas selgeid mõjusid. Näiteks seda, et vastasüh iskond nõustuk ühiskonna nõudmis s „meie“ tega. Selleks kasutata kse nii sõjalisi (kineetilisi) kui janduslikke, poliitilis ka mai ja kognitiivseid-info lisi vahendeid. rmatsiooniKõik tundub ju väga loogiline, hiljutised Iraagi aga kuna ja Afganistani kampaaniad olid ebaedukad, siis pigem suhtutakse mõnel pool EBO-sse väga e e li ul m s ei le lusfil s fi ümber lükanud eegi . Meie võtame siit endaga kaasa arusaam peab olema mõju ise, et teavitus el konkreetsele sihtgrup ile.

5/2019

5/2019

2

KAITSE KODU! 2019. AASTA PARIMAD

25

P

arimaks haritud sõduri rubriigi looks tunnistati Ilmar Raagi läbi kolme ajakirjanumbri ilmunud artiklisari Kaitseliidu infodoktriinist, kus tuntud filmimees a m tle a v ttis oo usesse in os a Kaitseliidu vaatenurgast (1). Lugejate möödunud aasta lemmikpilt tuli aga Pärnumaa ringkonna naiskodukaitsja Liina Toome fotoaparaadist (2).

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI

Tekst: KAITSE KODU!

6/2019

Rahva meelest parim väljaõppelugu oli Karmen Vesselovi „Ellu jääma peavad kõik“ (3), milles autor seletas lahti suvise üleelamiskursuse sisu ja olemuse. Parima persooniloo pani paberile Piret Veevo ja see rääkis Valgamaa noorteinstruktorist Kaimo Vahtrast (4). Parimaks ajalugu käsitlevaks looks valisid lugejad Mehis Borni artikli tähelepanuväärse sõjaajaloo talletaja Hengo Tulnola elust (5). Parima tehnikaloo keskmes oli padrunite ise laadimine, mida selgitas Kristjan Pinka (6). Külastatud kohtadest meeldis lugejatele aga kõige enam punkrite paradiis Albaania, mida käis uudistamas Triin Tõnsing (7).

KUULUVUSTUNNE + TEADLIKKUS + USK =

VÕITLUSTAHE

arima s re ortaa i s tunnistati it al ti s eh uhta kavalusega aus võit“ (8), milles Martin Mägi kirjeldas värvikalt ja kaasahaaravalt suvist sõjaspordi suursündmust vastutegevuse vaatenurgast, ning parimaks õpetuseks Iiris Prosa ja Martin Erstu kirjutatud artikkel asjadest, mida on mõistlik ja mida ei ole mõistlik noorel metsalaagrisse kaasa võtta (9). Meditsiinilugudest hindasid lugejad kõige enam Kersti Podmošenski samm-sammult elupäästjaks saamise teekonda (10).

OHUTUSHOIULAAGER: KONTROLLITUD KRIIS ES LAULUPEO LUGU NAISKODUKAITSE VÕTM ÜLEELAMINE

ELLU JÄÄMA PEAVAD KÕIK

SERE kursus mitte ainult ei aita ellu jääda, vaid suurendab ka Kaitse liidu sõjalist võimek kodanike turvalisust. ust ja tõstab

KARMEN VESSELOV

R

56

8/2019

Tekst: KARMEN

VESSELOV, vabatahtl ik autor

ÜLEELAMINE

MULJEID SÜGISESELT SERE KURSUSELT

iik on hakanud järjest enam nappide vahendi tähelepanu pöörama tega. Lisaks minikriisiALEX OTS, maalsele kohustu kommunikatsioon sliku varustuse ile. Rahval niKAITSELIIDU PÄRNUM mekirjale peavad tuleb mõista, et kursuslased järgima AA MALEV looduskaka keelatud varustus s r fis suur nne e nimekirja. uses i Mida said SERE n i is uleb esm kursuselt kasulikk l ise h u ... m Kursusel alustata saada, sest abiliste kse kõigepealt käsi ei pruugi kohe iseenda tundmaõppimises igaüheni ulatuda. Kaitseliidul lasub t. Inimene käitub … tavainimesena? rasketes oludes kohustus suurend ja hädasituatsiooni ada kodanike turva„SERE kursus andis s teisiti ning vastavad tunnet ning just mulle kui tavainimesele kindlustu üleelam teadmised aitande, et saan metsas vad paremini toime üks viis seda ülesanne iskursus on hakkama ka ilma tulla ja varusid t täita. Enesega varustuseta ja planeerida. toime tulev tegevliig ettevalmistuseta.“ e suudab kursuse lõpetamise järel tagada ka kaaslast Õhtul kursusele e turvalisuse. … võitlejana? saabuvat mene reaalne ülesanne e õppurite esi„Võitlejana sain ma oskusi, kuidas on ööbimiseks sobiva varjualus Kuid eelkõige on metsas viibimine e ehitamine. Seejuure SERE ülesande endale mugava d seo- tuleb jälgida, maks s teha.“ tud Kaitseliidu et varjualune oleks üksuste sõjalise mugav võime ja soe ning samas tõstmisega. Saadud ohutu ja, mis võitleoskused tagavad KAIRI TILSEN, jaile oluline, märkama võitlejatele valmidu se tulla neile tuks jääv. NAISKODUKAITSE antud ülesanne PÄRNUMAA tega toime võõral RINGKOND Kursusel antakse maastikul, kui teadmise tegevus on hajutatu d sellest, kuidas endale metsas d, puudub logistilin toitu ja joogie tugi ning on Mida said SERE tarvis vett hankida ning tegutseda varjatult kursuselt kasulikk ilma harjumuspäja isolatsioonis. u ... raste köögitarvikuteta neist ohutu ja toitev eine valmista SERE ehk kõnekee … tavainimesena? les ellujäämiskurda. Tänapäevases maailmas end suse eesmärk on nutikalt positsion „Üleelamiskursus koolitada kaitseliit eeriel sain juurde julgust ma harjunud seiklejad lasi erinevates ja teadmisi juhuks, tingimus saavad üleelakui viibin looduse miskursusel katsetad saama. SERE nimetus tes hakkama matkajana: Nüüd s a orienteerumist tuleb inglissaan hakkama ilma kaardi, kompass keelsetest sõnades ka tavatus olukorra t survival, evasion, i ja digiseadmes. Ümbruse jälgimine teta. Kursuse lõpetanu resistance ja escape, orienteerumine on tähtis igas olukor- , mis eesti keelde peaks kõrvalise ras. Tean et eksimise abita looduses tõlgituna tähenda hakkama saama vad üleelamist, või õnnetuse kolm korral on oluline ööpäeva. (vastase) vältimis võtta vastu otsus t, vastupanu ja paigale jääda ja põgenemist. öö üle elada. Kindlameelsus selles Talvine kursus säästab energiat on suvise õppe , mõtlemi jätk. svõimet ja võib Seal käsitletakse SERE õppel on päästa elu. neli raskustaset: improviseeritud Kindlasti sain üle A, signaalvahendite B, C ja J. A-tase hirmudest metsloo annab üleelam kasutamist, masmade ja roomaja iseks keerimis- ja vältimis vajalikud üldteadm te ees.“ ised, mis on alutehnikaid ning liikumist talvisel seks järgmiste … naiskodukaitsjan tasemete kursuste maastikul. Katsetad le. a? a saab suusatam Madalaim tase „Naiskodukaitsjan ist, räätsasid ja jaguneb kaheks, mitut a sain proovile eraldi tüüpi iseehitat on suvise ja talvise panna oma füüsilise ud kelke. üleelamise kursus. vastupidavuse, SERE kontsept distsipliini järgimis siooni kohaselt e ja ajaplaneerimise on Õppusele antakse A-tase soovitus oskusi erinevate kaasa sõduri 24 lik kõigile Kaitselii ülesannete täitmise tunni toidupak du tähtajaks ja ajakavas liikmetele, sealhulg l k, kuid seda tuleb as naiskodukaitsjaoSain lihvida koostöö t kinnipidamisel. jatele ja noorliikm unnile l ise d etele, use fin l liikmetega. Tööjaotu teiste grupion suplus jääaugus tuslik sõjaaja struktuu ning kohusses osalemine , kuhu ellujääja ri kuuluvatele ning oma oskuste l tuleb kukkuda võitlejatele. kõrvutamine teiste koos varustuse võimete ja oskusteg ja suuskadega. Kuid raamatu a tulevad kindlasti järgi tantsima kasuks. Hea on ei õpi ning seetõttu SERE kursuse A0-tase teada eri töövõtte tuleb talviseks id ja teadmisi onni ehitamis koosneb üleelamiskatsum kahest osast: suvine est, mati punuuseks kindlasti misest või püüniste ja talvine ka lund oodata. valmistamisest. toimetulek looduse Kursus avardas s. Suvisel silmaringi ja pani kursusel antakse laiapõhjalisemalt üldised uninägema lahendus Kuigi ellujääm versaalsed baastead ni jõudmist eri eiskursusi korralda olukorda mised. takse mitu korda toidu valmistamisel.“ des, näiteks Kursus toimub aastas, on nõudlus looduses, nende järele suur kus tuleb hakkam ning kohad täituvad a saada kiiresti.

8/2019

6

3/2020

3 57

Merilin Sepa lugu „Teistmoodi maakonnalaager ehk Oi, kuidas meile meeldib hiilida“ (11) pälvis parima noorteloo tiitli ning Marje Verbo „Varu, mida sööd, söö, mida varud“ (12) tunnistati kõige paremaks Naiskodukaitse looks. Parimaks Kaitseliidu tegemisi käsitlevaks artikliks valiti aga Aare Nõmme artikkel „Tänu tähtsama tagala hoidjaile“ (13). Kokku panustas möödunud aastal ajakirja ligi 120 autorit, kelle vabatahtliku töö tulemusena ilmus Kaitse Kodu! veergudel üle 160 pikema-põhjalikuma artikli ning lugematul hulgal fotosid, joonistusi ja teisi illustratsioone.


SÜNDMUS

INIMENE

PUNKARITE PARADIIS

9

kui laskemoona hind,

võrdsed, relvaomanikud on ringleb ütlus, et kõik endale laskemoona. Laskurite hulgas laskurid laevad ise kuid vaid parimad Tekst: KRISTJAN

ik autor

PINKA, vabatahtl

Tekst: TRIIN

U

PITKAL PÄTIKS

TRIIN TÕNSING

KÄTTE

Paljud Albaa nia linnad huvilise on esmapilgul aradii justkui linnal ehitatud linnad sid ii mitmed i ahinguommunism kubisevad ire iimi majadest. mahajäetud Ka või pooleliolev a al kaevukaant tänavad-teed on täis atest est kuni keset lõkse – alates varrasteni. kõnniteed avatud Ehe rannikul paikn näide sellest on Vloreturritavate betooniev riigi suuru – Albaania Riviera selt kolma s linn. Ent linnalahing ammu, 1997. ud ei ole seal vaid näilised. aastal, nägid sealsed tänav Mitte väga ad reaalseid

62

6/2019

on hoida Pikk aluspesu. Pika pesu eesmärk eemale. sooja ja juhtida niiskust kehapinnast d materjale. Erstu soovitab meriinovillasei kestavad aastaid. Hind on veidi kõrgem, aga särk „Minu esimene Aclima meriinovillane ja siis kandmist kestis kaks aastat igapäevast mulveel neli aastat matka- ja trennisärgina,“ ka meriinovilla ja töötavad hästi Väga ta. jetab sist riided. elastiku segust ning bambusviskoo

10

MEDITSIIN

Elupäästvateks esmaabivõteteks loetakse kokkuleppeliselt võtteid, mis tagavad elutähtsate funktsioonide säilimise: näiteks suure välise verejooksu sulgemine, hingamisteede avamine (sh teadvusetuse või võõrkeha korral), elustamine, šoki esmaabi. Neile võtetele taandubki sisuliselt kogu Kaitseliidu esmaabi kursus ja samu võtteid tuleb rakendada ka näiteks lahingukannatanu käsitlemisel, mida õpitakse sõdurioskuste kursusel.

Esmaabi andmiseks ei ole enamjaolt võimalik kasutada spetsiaalseid vahendeid, sest õnnetused kipuvad juhtuma ootamatult ja olukordades, kus ei pruugigi olla midagi muud peale abiandjate käte, mõistuse, riietuse ja iga päev kaasaskantavate asjade. Jah, kindlasti liigub ringi ka tõelisi meditsiinifanaatikuid, kes kannavad endaga kaasas vähem või rohkem sisustatud esmaabikotikest või komplekti, kust võib leida vahendeid alates kummikinnastest kuni

Tihtipeale arvatakse, et isegi kui esmaabi anda ei oska, siis helistades 112 saabub abi piisavalt kiiresti, ilma et peaks midagi tegema. Enamikus riikides on keskmine aeg hädaabikõnest kuni kiirabi saabumiseni 5–8 minutit3, Eestis on elustamiskutsetel kiirabi reageerimiskiiruse (1999– 2013) mediaan 6 minutit4. Kui sellele lisada veel aeg, mis kulub juhtunust arusaamiseks, hädaabikõne tegemiseks vajaliku telefoni leidmine ja muud asjaolud sündmuskohal, võib üsna lihtsalt järeldada, et selle aja jooksul mitte midagi tegemine võib

7/2019

teatud juhtudel olla kannatanut kahjustav ja lausa letaalne otsus. Mis puudutab elupäästvate esmaabivõtete kasulikkust, siis näiteks haiglavälise äkksurma korral saab elustamisega ellujäämisvõimalust kahekordistada ning suurendada neuroloogilise kahjustuse järgsest seisundist täieliku taastumise tõenäosust. Trauma korral antavat esmaabi on uuritud vähe, ent hinnanguliselt oleks 1,8–5% trauma põhjustatud surmadest olnud ennetatavad, kui kõrvalseisja oleks taganud kannatanule vabad hingamisteed ja/või sulgenud verejooksud2. Elupäästvate võtete kohene rakendamine on seega ülioluline. Rääkides näiteks Kaitseliidust kui laiapõhjalisest, kogukonna turvalisust tõstvast organisatsioonist, ei tahaks kujuta-

Järgmises numbris: Kuidas käituda esimesena sündmuskohale saabudes?

Pearn J. The earliest days of first aid. (1994). BMJ. 309 (6970):1718–1720. https://www.ncbi.nlm.nih. gov/pmc/articles/PMC2542683/pdf/bmj00471-0052. pdf Bakke et al. (2017). A nationwide survey of first aid training and encounters in Norway. BMC Emergency Medicine 17: 6. DOI 10.1186/s12873-017-0116-7. 3 Zideman, D.A. et al. (2015). European Resuscitation Council Guidelines for Resuscitation 2015. Section 9. First Aid. Resuscitation 95: 278–87. https:// cprguidelines.eu/ 4 Sipria, A., Kirsimägi, Ü., Popov, A., Veber, A. (2016). Taaselustamine haiglaväliselt tekkinud südame äkksurmast. Tulemused Eestis aastatel 1999–2013. Eesti Arst 95(7): 428–436.

12 64

7/2019

Aga nagu öeldud, varude suurendamine ei tähenda seda, et lähed korra supermarketisse, lükkad kasti kõikvõimalikku toidukraami täis ja matad mustadeks päevadeks maha.

Tekst: MARJE VERBO, Naiskodukaitse Harju ringkond

See tähendab hoopis pidevas ringluses olevaid pastatooteid, riisi, tatart, kaerahelbeid, näkileibu, konserve, puljongikuubikuid ja muud, harjumuspäraselt tarbitavat toidukraami. Piltlikult öeldes RIIULI ÜHEST SERVAST VÕETAKSE TOIDUAINED KASUTUSELE JA JÄRGMINE KORD POODI MINNES OSTETAKSE RIIULI TEISE SERVA ASEMELE.

MERILIN SEPP

Varude tekitamisel peakski eelkõige lähtuma pereliikmete vajadustest, maitse-eelistustest ning terviseseisundist. Pole mõtet varuda toitu, mida keegi peres ei söö. Näiteks kui tatar ei kuulu teie lemmikute hulka, asendage see mõne muu kuivainega. Samamoodi pole mõtet varuda pähkleid, kui need põhjustavad allergiat. Väikelastega peredel peaksid olema tagavaraks piima- ja pudrusegud ning purgitoidud.

KAITSELIIT

MONIKA RISTISAAR

juttugi. Liiatig i võis see neile meen tada aega, umil poliitikud „Olin kursis koputavad,” ukselt uksele , et 23. veebr vahendas uaril saab meie pere Mägi Lääne maleva kogem Kaitseliidult usi. majalipu. mus üllatu Rõõs igal juhul. Vana lipp meil tuleka Arendanud hävis hjus, Lääne malev kingiks saadu seda enam valmistas a algatust natuke edasi, d sündiski plaan Ettevalmistu täiskomplekt rõõmu vamaal võiks , et Põl. sed lipu heiska lipud kinkid said tehtu miseks riigi sünni a päev enne d samal päeva päeva ning l ja vabariigi sünnipäeva just neile kondadele, perehommikul kes seda ilmsel kands hoolt, et lipp gelt vajava lehvima saaks id lapsed d. nüüd Selleks, et . Majal on ka uus voode kingitus jõuak r ja pidup bunud külali peredeni, s õigete äeval saased ütlesi kaasati omav d, et lipp selle tausta alitsuste sotsiaaltöötaja paistis l juba kauge d ja nende lt silma,“ rääkis Kanep abiga selgit maakonna ati i valla Prang kolmest vallas Ellen Nukk. li külas elav perekonda, t välja kuus kuhu kaitse liitlased 23. veebruaril jõudsid. „Sisul IGAL LIPUP vaid kaks iselt oli meil ÄEVAL tingimust: Põlva valla soovisime, res oleksi Aarna külas et ped lapsed ja üksinda viit poega kasva et lipud jõuak tiheasustus tav Madis sid 60 e aseme 7/2019 Ilves et laste silma l talukohtade kirjeldas, märkis Mägi. d särasid, sse,“ kui lipugr 23. veebruaril upp kella ühe paiku saabu KOGU PERE s. PIDU „Väga vahva Räpina valla oli. Pool tundi Leevi külas kaitseliitlas pärast na Vegner elav Irite lahkumist märkis, et lehvima ja panime lipu emotsioonid on ainult saime hakat positiivsed. a kringlit ma. Aga veel „Olime küll teadlikud, sööenne seda et meie pere pakku tõelist elevu lipu saab, s lastele kuid sellele st, kuidas vaatamata lipugrupi tur libedu oli lipugrupp maasse tõttu teelt 23. veebruari hetk, mil välja kaldu Pole ka mingi keskp saabus, väga s. ime, sest meeldiv üllatu äeva eel tee, mis meie juurde toob, pere oli kodus s. Kogu on , lipu võtsim Aga see vahej tõepoolest väga libe. üheskoos uhtum ja heiskasime e vastu kõik selle 24. veeb- mate sekeldusteta lahenes suureruaril päikse tõusu ajal , peagi sai auto teele ning edasp lipugrupp igal lipupä tagasi ja oma idi eval,“ rääkis teekonda kata,“ pajata Vegner. „Väga tänuväärt jäts Ilves. „Lõpp ettevõtmine tes väga positi kokkuvõt, mis väärib kindlasti ivne elamu jätkamist,“ pärane algatu s ja oli Irina Vegne siiralt õnnel s. Meil varem suurer ik. ei olnudki, majalippu seega läks täiesti asja ning edasp Riigilipu üleand ette idi lehvib mine Irina Räpina valla riigilipp meie majal igal Leevi külas. Vegneri perekonnale lipupäeval,“ lisas ta.

59

!

ILE MEELDIB HIILIDA

Viis kahek sast Nõmm Risti tänum e ärgi naisterahvas pälvinud t

AGA KUI ELEKTRIT POLE ...

Järgmine oluline põhimõte, mida silmas pidada, on TOIDUAINETE SÄILIVUSAEG. VARUTAVATEL TOODETEL VÕIKS SEE OLLA VÄHEMALT POOL AASTAT. Selle ajaga jõuab ikka pasta- või riisipaki ja konservid ära kasutada. Edasi tasuks vaadata, et osa toiduainetest oleksid sellised, mida võib kohe

PIXABAY

ik autor

SEPP, vabatahtl

aga kuulda. Kilkeid, olnud midagi, küll hääli, mida stseehmumisi ja muid eks polnud. Tulemus naariumis kirjas ühel tud luurajat nii oli mitu kinnivõe aga ei ühtegi leitud kui teisel poolel, aga olid kõik laagritootemit. Küll itud pärast kinninab lised alles ning aeg vahetamist oli edukat luurajate magama minna. jaovõistluste Teine päev möödus misi, saadi baastead tähe all, sekka ning kõht täis saada kuidas metsas elamine ehitada. endale mõnus oli s lisavõistluseks Päeva viimasek Alari mõõduvõtt, kus rühmaülemate proovile oma oskused ja Jakob panid rinda senimaani olid aladel, millega jaod. Teised laagrilipistnud nende ja oma puhata korraks sed said siis elada. Viigiga lõppeülemale kaasa

l järel oli rühmade nud mõõduvõtu ööks puhata ja aega eesootavaks lemate ja plaane seada. Rühmaü briifingul elsel mängujuhi mängue eelmise ku tagasisidet jagati vastastik nõu, noortele anti õhtu mängust, uneaega ning kuidas leida endale veel efektiivsekuidas oma tegevusi aja Kuna vahepealse malt planeerida. d ka rühmalipud, jooksul olid valminu ssandele lipuvara lisandus luureüle tamise boonus.

või alalt tootemeid oli leida vastase lõppkujunes mängu varastada lipp, selle põhjal, kes tulemus välja ikkagi d kinni püüdis. kõige rohkem vastasei l tabamatuks. Siinkoha Tootemid jäid , et endale märkuse tegid korraldajad olema tootemid peavad järgmine kord suuremad.

eesmärk oli noored Kuigi korraldajate pea ees vette visata, rühmajuhid n-ö turvaline maankindlustati neile päevade jooksul dumine. Kõikide laagris kasutada oli mõlemal juhil kaitsjate ja t mängust laste, naiskodu kaitseliit Luurajatel oli esimeses Laagmöödus nõu ning ka jõud. ning sedakorda noortejuhtide kogemus käes na oli võitnud meeskon mängu algusest ri võtavad kokku aöö vaikuses. Kui sõnad: „Magam tund, pidi mängurühmaülema Jakobi möödas esimene tempo kontrolli, teel e päevad ja kiire ta ööd, töökad juht tegema raadiosid teadmised mängivad või on head oskused ja annavad kas rühmad ikka hiilinud. Ei olnud, tulevaseks eluks.“ vaikselt magama eesmärgiks Kuigi all. hiilisid metsa

TÄNU TÄHT SAIMA TAGA

Iga eduka meh e taga seisab mõis töökas nain tev ja e. See laus e kehtib täiel mää kaitseliitlaste ral ka kohta. Tekst: AARE 7/2019

65

22

NIGOLA

L

Kui nädal või rohkem, võite rahulikult hingata ja lubada endale preemiaks midagi head. Kellel aga jagub toiduvaru lühemaks ajaks kui nädal, peaksid kindlasti asuma oma varusid suurendama.

Kodused varud ei tähenda kastitäit toidukraami, mis kuskil nurgas oma säilivusaja lõppu ootab. Aga mida see siis tähendab ja kuidas targalt varuda?

1/2019

ei nooremad, kes juba selleks, et ad, siis sujus põhitõdesid, saaksid tea luuramise on kogenud noorkotk si hankida. Sad luuremängu te meeskondadesse aagris kasutatu harjutada ja kogemu ülejäänud laagrilis et kõik kogu d korraldajad, Järva malevast, sõbralikult ning skeem on pärit muti ei eeldanu jagamine väga tega mäned tahavad öösel et jagunetaks ka kus sarnase põhimõt nooremad laagrilis aeg silmas pidades, korduvalt Väiksemas mahus . gu on sügislaagrites metsa all hiilida. vanuseliselt võrdselt kogemu mängus kõigile on aga kasutatud. Lühidalt luuremäng andis se, nii oli kõva pähkel i vajaliku julgustu ning mängu eesmärk „Maakonnalaager se ja nii mõneleg ga kaks meeskonda et ,“ arvas rühmavanemate sõprade vastase alal luure, juhtidele kui noortele et ka öösel koos on korraldada et rühmaüle, ning leidis, tootemid ning minna. ülem Jakob luurele leida sinna peidetud maid oli üks huvitava oma rühma laagrimaks olemine Meda samal ajal kaitsta Kuldar eest. ldaja omanda laagris a luurajate Ürituse ühe peakorra kogemusi, mida teaks, ala vastasmeeskonn mõtlema ka oluline, et noor te oli võimalik rimaa sõnul on saab. „Pidime välja ees tele Luuremängu lisapunk nmetsas liikudes kuidas noorema est leitud lisaülesa mis teda pimedas erinevaid viise, arendateenida tootemit aks teha, kui neil oli eesmärgiks eeskonna luuraja ootab. Samuti olemine põnevam nete ning vastasm i kadus ja oskusi planeeri s huvi kiiremin da noorte teadmisi mõnes olukorra tabamise eest. est. sõnas ta. misest ja ka vastutus kui vanematel,“ emad olid välja oli Seekordsed rühmaül kord mäng õhtupoolikul jate poolt. Esimesel ööl toimunu Esimese päeva valitud laagri korralda parajaks väljakutremäng oli mõelsaid enda kanda rühmaülematele raldatud miniluu ja Näha ei Vastutusrikka rolli kodutütardele kus on, kes on. Kasesalu ja Jakob seks – mis on, dud noorematele noorkotkad Alari koeks. Esiti abid õppimis endale valisid noorkotkastele Bergmann, kes Jakob Et nii Alari kui dutütarde seast.

lustuseks minge oma köögikapi, külmiku või sahvri juurde, avage selle uks ja vaadake tõele näkku: mitu päeva te oma perega selle toidukraamiga toime tuleksite ja kas kõigi pereliikmete esmased vajadused saaksid kaetud?

JA SÖÖ, MIDA VARUD

VIITED: 1

2

tkad ja esid Pärnumaa noorko sel korral Augusti alguses kogun grisse, mis ioonilisse maakonnalaa iooniline. kodutütred tradits kui tradits oli aga kõike muud Tekst: MERILIN

A

VARU, MIDA SÖÖD

1/2019

EHK OI, KUIDAS ME

9

35

da ette olukorda, kus kaitseliitlane demonstreerib päevasel õppusel väga efektselt tule all abi andmist, kasutades seejuures oma MK1 komplekti, ent õhtul abikaasa juubelil jääb hätta lihatükiga naabrimehe hingamisteedes … või ei märka teise naabrimehe eluohtlikule insuldile viitavaid tunnuseid.

NOORED

TEISTMOODI ER AK MA ONNALAAG

58

57

NAISKODUKAITSE

käitumine ja esmane abistamine ägeda haigestumise või vigastuse korral. Esmaabi võib anda ükskõik kes, ükskõik millises olukorras3.

MIS ON ESMAABI?

NOORED

sokk! Isegi suvel. Vill juSokid. Kõige parem on villane ja jalad ei hakka hauduma. hib niiskuse kehast eemale saadaSamuti on väga head spordipoes d, olevad meriinovillased mäesuusasoki sokid või jahinduspoest ostetud villased on küll tavasoksokid tööriiete poest. Hind nende eluiga kide omast veidi kõrgem, aga on tunduvalt pikem.

NAISKODUKAITSE

Esmaabi (first aid) on defineeritud ERC 2015. aasta rahvusvahelistes juhistes kui abistav

Mitmetes riikides läbiviidud uuringud on tuvastanud, et kuigi valmisolek abistada on pidevalt tõusutrendis, ei ole inimeste oskused ja teadmised alati eeldatud tasemel. Kas sinu teadmised ja oskused on? Esmaabi tavamõiste on väga lai, elustamisest kuni näpusidumiseni-plaasterdamiseni ja lahingus kannatanu käsitluseni. Kaitseliidus rakendatava esmaabi õppekava aluseks on esmaabi definitsioon rahvusvahelistes juhendites ja võimalikult tõenduspõhised juhised.

3/2019

56

5/2019

TOOMAS

T

eadmisi ja oskusi, kuidas elu päästa, peetakse mujal maailmas paljuski igapäevaelu osaks, nii nagu meie peame elementaarseks oskuseks näiteks liiklusreeglite järgimist. Millegipärast aga kiputakse neid Eestis pidama erialasteks oskusteks – millekski, mis justkui polegi igaühe võimete kohane. Samal ajal saab igal aastal mõni inimene nendesamade oskuste eest – või õigemini julguse eest neid rakendada – elupäästja medali. Need inimesed ei ole tihtipeale teinud midagi muud, kui abivajajat märganuna pole läinud temast mööda lootes, et küll keegi teine aitab, vaid heitnud oma kõhklused kõrvale ja asunud tegutsema.

Kuigi teatudOPSEC ja PERSECon esmaabivõtteid inimkonna onkasutatud tähtsam kuialates fotokunst ehk OPFOR Taskforce ajaloo algusest, mainis esimest Hitman korda esmaabi mõistet ootab Admiral Pitka luurevõis („Erste hilfe“) Preisi sõjaväekirurg tluseFriedrich Johannes August 2020 algust von Esmarch 1870. aastatel1.

MIKS PEAKS OSKAMA ESMAABI?

Enamik õnnetusjuhtumeid või äkkhaigestumisi ei juhtu tänaval ega muus avalikus kohas, vaid ikka pigem turvaliste koduseinte vahel või näiteks töökohal. Seega on keskkond abivajajale pigem tuttav ja võiks eeldada, et igaüks meist soovib olla võimeline oma lähedast, naabrit või kolleegi vajadusel aitama. Samas tekitab lähedase kannatuste nägemine lisastressi, raskendab rahu säilitamist ning kiire ja efektiivse abi andmist.

Tekst: KERSTI PODMOŠENSKI, vabatahtlik esmaabiinstruktor

on pigem laiad, et Püksid. Head matkapüksid ja kummarsaaks mugavalt ronida, kükitada selline, et inimese dada. Materjal peaks olema ja päikesega enda kehasoojus koos tuule Igal juhul suudavad püksid kiirelt kuivatada. hoiavad niiskust mitte puuvillane! Puuvillakiud vaadata töö- ja tuleks kaua enda sees. Jällegi matkariiete poole.

Ilma voodrita saabas aga hakkab märjaks saades tänu kehasoojusele ise kuivama. Ei tasuks karta ka kummikuid. Need tuleks muretseda vähemalt kaks numbrit suuremad, et villased sokid ikka sisse mahuks. Suurem kummik ei hoia ka tihkelt ümber jala, mis võimaldab õhul liikuda ja kehasoojusel higistamisel tekkiva kondensvee jalanõust välja aurutada.

3/2019

Iisraeli sideme ja luunõelani. Ent see on pigem erand kui reegel, mistõttu on ülioluline, et tavaline lihtsurelik saaks alati hakkama, kui ta saabub sündmuskohale efektselt „kaks kätt + mobiiltelefon taskus“.

ERAKOGU

1. SAMM

63

Kampsun. Alussärgi peal on Villane kõige parem villane rõivas. sooja! kampsun hoiab ka niiskena ead t d teeb a iis o tshell materjalist jakke Erstu matkamineed ei seks pigem ei soovita, sest hinga, seega ei lase kehaniiskusel olukorväljuda. Nii võid leida end aga rast, kus liikudes on palav, külm. paigale jäädes hakkab kohe

matkasaapad – toetavad jalJalanõud. Väga hästi sobivad on äärmiselt oluline voodri ga ja hüppeliigest. Saapa juures ebaloogiline, aga higistades puudumine! Tundub võib-olla saabas ei hoia enam sooja. imbub niiskus voodrisse ning

Vihjena nimetab Erstu Fjällräveni aga valik või Jack Wolfskini tooteid, selles on muidugi palju laiem. Et mõned paremini orienteeruda, toome põhimõtted, mida tasuks järgida.

6/2019

Jope. Kõige olulisem on tuule- ja vihmakindlus. Samuti tuleks silmas pidada jope hingavust. Väga head on Gore-Tex materjalist jakid. Jope võiks olla kas voodrita või eemaldatava voodriga, nii saab seda kanda ka vihmase suveilmaga on muretseda ilma, et palav hakkaks. Soovitatav kasvavad kiiresti ja veidi suurem jope, sest noored mahub suurema jope varsti ongi jope paras! Pealegi kampsun. alla suurepäraselt soe villane

maleva noorteinstruktor, Tekst: MARTIN ERSTU, Tartu ioonide avalike suhete spetsialist IIRIS PROSA, Kaitseliidu noorteorganisats

KAITSE KODU! LUGEJAD SAAVAD AJAKIRJA VAHENDUSEL LÄBIDA ESMAABIKURSUSE DIGIÕPPE. KURSUSE LÄBINU VÄÄRTUSTAB ESMAABI ANDMISE OSKUST, TEAB OHUTUSREEGLEID ESMAABI ANDMISEL NING OSKAB ANDA ELUPÄÄSTVAT JA JÄTKUVAT ESMAABI ERINEVATE HAIGUSSEISUNDITE, TRAUMADE JA MUUDE KAHJUSTUSTE KORRAL.

KAKS TÕDE

või soojemal ajal toruVäga head on kootud suusamütsid müts kuivaks kiiresti. Peakatet sallid. Jällegi on oluline, et Soojal ajal toimub kõik vastuei tohiks unustada ka suvel! aju jahutamiseks. Suurepäraselt pidi – organism teeb tööd mis ei lase päikesel pead sobivad nokkmütsid ja torusallid, tuule unusta salli! Palja kaelaga liiga kuumaks kütta. Ja ära või ligi tõmmata kaelakanguse käes tegutsedes võib kergesti ju samuti villased! Käsi kasutad külmetushaiguse. Kindad vali saades. kätte hoiab sooja ka märjaks iga ilmaga. Villane kinnas

hakkab esimest korda Noorkotkast või kodutütrest võsuke talle selga panna ja kotti metsalaagrisse minema. Mida Tartu maleva noorteinstruktor pakkida? Kogenud matkasell ja . Martin Erstu jagab näpunäiteid

MEDITSIIN

Oled sa kunagi olnud olukorras, kus tuli päästa kellegi elu? Ei-ei, mitte lahinguväljal, vaid õhtul pimedas kohalikku poodi piima ostma minnes?

KUIDAS RIIETUDA?

MATKALEMINEKUKS VALMIS?

riietusse.

SAMM-SAMMULT ELUPÄÄSTJAKS:

ÜKS LENNUK,

Kõnekas näide infosõjast Gjirokastëri ning tõega kindluses. manipuleeri T-33 Shoo Tegemist ting on treeninglen misest lamab lähistel Rina Star, mis maandus 1957. aasta nukiga Lockheed lennuväljal Ameerika Ühendriikid . Lennuki piloot naasi detsembris Tirana esse, lennu s paar nädal 1970ndatel k jäi Gjirokastëri at hiljem muuseumis Albaaniasse ning toime se. tati Versioonid sellest, mis fundament lennuki ja selle pilood aalselt. Amee iga 1958. aasta rika Ühen driikide ajakir juhtus, lahknevad jaanuaris, sist Prant et kõnealune jandus rapor susm piloot starti teeris suuna ja soorit aalt ning oli teel Itaalia s Ameerika õhubaaas kütusevaru sse, mise Albaa de vähenedeskuid kaotas tugevas nias. udus kangelaslik u maandulbaanias valits enud omm avastasid unistli u re Albaa iimi versio spiooni Albaa nia rahvaarmee oni ohase piloodid Amee lt lennuväljal nia õhuruumist ning rika Ühen NOORED e. sundi sid teda maan driikide duma Rina Tõsistele „metalliotsi jatele ka rahvuslik iseks: Gjirok relvamuuseu “ teadm ei külmeta. on soe, siis jalad pea m. astëri kindlu ütleb, et kui ses asub 37 kraadi. Kui Müts, sall ja kindad. Rahvatarkus aeg tööd, et hoida aju temperatuuril jalgadel külm Inimese organism teeb kogu aju soojendamisele, siis hakkab külma ilmaga kulub kogu energia nii terav. ja mõttetöögi ei ole enam

lahinguid, kui likt eskaleerusrahvas riigivõimu vastu üles astus eri grupeeringu kodusõjaks ning konfte ja jõudu . de vaheliseks Praegu on Vlorest saam otsustades as tõeline mereäärse kuurortlinn mid ja rajatu . Vähemalt bulvari järgi, d rand. kuhu on toodu d palEnt märke kodusõjast ja raskest rast on siiani majanduslik ust suhtumises tunda ja näha. Lisak s linnapildile olukorriigivõimu. rahvastik Ja kodum ka inimeste on ligi 2,9 miljonit, kuid aasse laiemalt. Albaa gatel andm nia pea sama etel kogun palju, i kaks mujal maail mas. Iga teine korda rohkem albaa mõninriigist lahku nlasi elab noor, kelleg da, et leida a rääkisime, tööd välism plaanib aal.

KAS LAPS ON

47

I

7/2019

SAAREMAA

NOORED

6/2019

ga poest leitav laigumustriga riideese ei sobi veel matkamiseks. Pahatihti osutuvad need seljas kiiresti. ebamugavaks ja lagunevad muAga matkariietus peab olema Kodutütargav ja vastupidav. Nii ongi de ja Noorte Kotkaste organisatsioomugava ja nid välja töötanud mõnusa, seda aga vastupidava laagrivormi. Et tekkida veel päris kõigile ei jagu, võib t soetada. vajadus ise matkavarustus Sellisel juhul on mõistlik investeerida kasutajasõbralikku ja kvaliteetsesse, kasutajat pikka aega teenivasse

34

TRIIN TÕNSING

nd

Sazan on kinnine saar meetreid rohkem kui pikkade tunne 3600 punkr maa-aluses i ja kilolitega, mis se kino, kooli muuhulgas re iimi a al viivad ka l hi est ae ja haiglasse. Komm unistliku Hiina sõjav a ene a see rel m äebaasiks olnud saar nda ae a (lühike laeva on Vlorest sõit) ja üks kiviga visata rismi ma Albaania neteid paljulubava nu saare suletu id militaartueri rale on sealne oora sele a eo eriline. Kuna raafilisele a auna v seni ei ole a mitme ligipääsu suude esine tud a milita tagada turist ja loodusega arobjektidele, kasut idele ohutu ataks t saart pigem puhkamisek e ilusate randade s.

SÕDA KOJU

V

EHK PUHTA KAVA LUSEGA AUS VÕIT

se Tartu ringko

ASSO PUIDET

8

Naiskodukait

ALBAANIA

tagavara ise käsitulikuluvahendite ssil mõnikümona laadimiseks. pildujal ning haavlipü mõned eurod relvadele laskemo laadimise lval Kaitseliidu malevate uvi padrunite ise Täna on mõnede mend senti, täpsusre soetasiis, kui ulu arvestuslik omavahenditest vastu tekib reeglina juurde maleva lasust, ehk padrunik set padpadrunilaadimise kohta keskmiselt relvapoest järjekord tud progresseeruv hind ajateenija aron see mõistlik ja loodekrediitka aastas, runikasti ostes press. See on väga 1500–2000 eurot hakkab mõne üksiku maleja väljaõppekulust. di limiit kärisema tavasti ei piirdu kuuendik ajateeni normiks kõikides põhjal on loogiline oluline laskmine vaga, vaid muutub Nende andmete või malevas mõni lase riigilt toetust saab lükatakse ja kaitseliit e ning edasi ades keskmis ajaks maakond järeldus, et määramatuks deehk kestade, tongide, pilguga ohates onakulu riigirelva kulumaterjalide aastane laskemo ja relvur kurva kutsika u hankimiseks eurot. saabuma pidanud kuulide ja püssiroh ga on paarsada a seletab, et x ajaks Padrun on tervikun s viibib või läks ladustamiseks. s laskemoonakogu vätulemusena nähtavas tuleviku kästi padrunikulu Uue relvaseaduse kulumaterjal ja d mujale ja üldse Hajutatud ja Eesti ettevõtte on väike ja fonde planeerivad mõned odavamaks ei muutu. lashendada, sest limiit alustamist. käsitulirelvade laskemoona tootmise väikesemahuline juhul ei ole. eliselt i riigikaits parimalg on e saab Neid töökodasid kemoona tootmin i segada on nad töötavad MÕISTLIK sest seda protsess ühekohaline arv, olema oluline, ISE LAADIMINE ON kirle ning saavad kui mõned üksikud Kaitse Kodus! on peamiselt välisturu oluliselt raskem, Ühes varasemas n i i s u ja töökojad hävitada laskeoskuse omanda sn in l s i rel teadaolevad laod jutatud, et hea . lasta sihtmärgi staatuse eks on mõistlik ajal prioriteetse või üle võtta. miseks ja hoidmis arusaamiseks – nd padrunit relva Suurusjärkudest aastas tuhatko ases , miks aktiivsed s, Sako relvateh at taset suudaks Soome suurima d Põhilised põhjused kohta ja rahuldav e laadimisest huviehk viiesaja padinimest, kes toodava laskurid padrunit töötab paarsada hoida poole vähema relva ehases toodetud rgus 100 000 uut iga kaitseliitlane padrunit võib on suurusjä Nüüd tuvad, aastas runiga. ulu, lt kõrge hind ja id. a isikliku padrunik laskemoona suhtelise SÕJASPORT ja miljoneid padrune kokku arvestad , relvale või relvaselt oluliselt väiksem vajadus leida oma ja mis on tõenäoli täpsusega kuuli aspektist on koduja laskeväljaõppe Riigikaitselisest dele maksimaalse v.a laskesportlastel sest ööstus vajalik, tsioon. kaitsejõududes maine padrunit laengu kombina koolitajatel. Soome es e ib kud n i i ingimus sõjaväepolitseini em i lasevad näiteks stuse ISE HIND tarvidus ka käsituliaastase ajateeni PADRUNI LAADIM varem või hiljem ja langevarjurid ja üsna olulised osad peae , järele ona laadimis padrunit 00 Padrunite relvade laskemo ja jooksul 3000–40 SÕJASPORT ka st, et varustong, püssirohi ti ja püstolit, kuid on padrunikest, tõenäoliselt sellepära ning miselt automaa laadida d ja kuivanu se ümber at, kuulipildujat kuul. Kui soovitak tuskanalid on kitsaks upüstolkuulipilduj iga siis on lasketiir alka stabiilselt laskehaavlipüssi, sest levinud kaliibrit, sõitsime lahtise liitlastelt ei toimu . mas täpsusrelva ning GD-ga, korras kestasid oma põhirelvadele moona juurdevedu. Igas üksikrüh eine äe li h seljakotid auto des piisavalt heas rju mine uni võitleja peab lisaks välisküliis on mõistlik s sobivad pehmest alt ka üksuse võistlejad meie i r h em ile ei jel rippumas nagu Ümberlaadimisek või vähemalt kompan alasse jõudsid, oskama lasta rahuldav elles ulene mõnes tegime ja oskused ning adrun maksab tuld ja liikumis valt kohtusime filmis hankida seadmed t, varitsusse sattumis u isime ur i Eesti tugirelvadest. Püstolip dil ja kuulitiimidega pigem e t jala ja masinat h r automaa lõhna ja päikesep ri el, taktikalist lahingur eelse iimig paarkümmend, aistet, lä s naiste lehvitus nn nu äsi lemis paukmoonasõda i ja meeste kadedaid üle sõnasõjaks äe l u s nagu il e uni ihm lime äsinu higise jalgpallikohtunik s m h ul, kes on kohtunu 6/2019 j lmuse s Tõmbasime Otto Lahendasime olukorra d 46 mees nn änni telkmantli üle kümblusega GD eg hämm s use is ihm ees mei l lm eeg jär es j kümmet öövaatlu Exit light, enter re li night, take my hand5 sseadet, mis isikkoosseisu kõrvale i se ilis jättes on ilmselt g äes inni Tore oli, et major üks kalleimaid ei näe ui lgus veoseid, mida lahtises andis meile OPBOXAdmiral Pitka luurev l h us 3 is vabad nime s ee u n öövaatlusseadme käed, kuidas vastuteg õistlus 20191 toimus d kiivri külge, evust odavuspealinnast mõned metsateed rr l pimendasime GD-de ähem re li fi Valkast ida pool, tuled ja läksime Eesti s g reegli eg is lej i imbu ei s sii e si vihma käes paljalt es l se nii laste, küpsevate minn enne m s u ege us mängivate kui olen väljenda õunte kui võistlejad, nud austust ja said võõrkeelsetest Vastutegevuses osales ja kruusateedel sebivate kanade positiivset kadedus Sõitsime ilma tuledeta mees n t kõigi Admiral es erine vahel2 pilkases reegli Pitka luurevõistlusel ime uses b m elles uli j m sinna või tänna. Sama kümme Põhja kompanii kapralit, paar . osalenute ja tuleviku ine m ilm u imel li i s pulka palju jäägreid Soome s s lej e s u küla metsatukas, välismaa võistkon kus ei põlenud nad arvamusel, st. Ja ükski leitnan et tuli, helendas öövaatlu kui nemad tulistava tärnidele võib lisada t, kes oma d esimesena, siis sseadmes nagu aukaprali triibu. simene äe li on OPFOR4 surnud r r6, sest igas l gis i hoovis oli infrapuvõi nad murrava u relvad, telgid, öövaatlu d n n l e is älj mer sseadmed, sõit eile n u reegel Tekst: MARTIN j l gri les oli, et kui saame MÄGI, vabatahtl ne ik autor võistlejale „käe Piksenooltega peale“, peavad paduvihm oli roheline nad loovutama ühe n gu ulmefilmis ne iimi lii u

H

TÕNSING,

suleige maa, kus ja turisti suhtu moslem on abielu s kristlasega takse kui Kes ei lähe oma isiklik sinna ülbelt ku külalisse. saab unust ja kõrgete amatu ja ootustega, õpetli väga vähes ega on võima ku kogemuse, kuida s lik elada õnnel ikku elu.

NÕMM, Tallinn

a malev

M

LA HOIDJAIL

süüa (nt konservid, näkileivad), osa oleksid kiiresti valmivad (nt pudruhelbed, niitnuudlid) ja osa võiksid vajada kauem kokkamist (nt pikemat keetmist nõudev pasta, riis, tatar jm). ERINEVA VALMISTAMISAJAGA TOIDUAINETE VARUMINE TAGAB MÕNEKS AJAKS TOIMETULEKU KA SIIS, KUI TOIDUTEGEMISE VÕIMALUS PUUDUB VÕI ON PIIRATUD. Toiduvalmistamise vaatenurgast on ilmselgelt eelisolukorras need kodud, kus on puuküttel pliidid, ahjud ja kaminad. Kodudes, kus ainsaks kokkamise võimaluseks on elektri- või gaasipliit, OLEKS MÕISTLIK SOETADA ALTERNATIIVNE TOIDUVALMISTAMISE VAHEND: gaasipriimus, matka-gaasipliit, gaasi- või söegrill. Ei tohi muidugi unustada varuda sobilikke gaasiballoone. Hädast võib päästa isegi ühekordne söegrill. Koduste varude tekitamisel TULEB ARVESTADA KA LEMMIKLOOMADE VAJADUSTEGA – nemadki tahavad süüa sõltumata ilmast, elektrist või kaardimaksete toimimisest.

VESI ON ELU

Kui toiduga ja selle kappidessekeldrisse mahutamisega saab enam vähem mäele, siis murekohaks võib osutuda vesi. Kui palju seda varuda? Kus ja kuidas hoida? KESKMISELT VAJAB INIMENE KOLM LIITRIT VETT ÖÖPÄEVAS, mis teeb ühe inimese nädalaseks vajaduseks 21 liitrit. See on neli viieliitrist veepudelit. Kui korrutada see pereliikmete arvuga, on üsna tõenäoline, et vajaliku hulga veepudelite hoiustamine on enamikus kodudes keeruline ja ega head lahendust pakkuda olegi.

lahtisest veekogust võetud vett, on tagavarades olemas nii veepuhastustabletid ui veefilter Meeles võiks pidada, et puhas joogivesi on ka tualeti loputuskastis (kui sinna ole ust desinfitseerivat tabletti poetatud), samuti veeboileris, kel see on. Küll aga oleks vaja endale selgeks teha, kuidas ilma elektrita boilerist vesi kätte saada. Vesi on elulise tähtsusega ja kindlasti tasub ennetavalt läbi mõelda, kust ja kuidas vett saada, kui seda mingil põhjusel enam kraanist ei tule ja poest osta pole võimalik.

MITTE AINULT SÖÖK

Toit ja vesi pole ainsad, mida kodus tuleb varuks hoida. On väga oluline, et pidevalt retseptiravimeid vajajatel oleks piisav varu nii ravimeid (soovitatavalt ühe kuu jagu) kui ka ootel retsepte. Muidugi peaks IGAS KODUS LEIDUMA ESMAABIKS VAJALIK NING VAHENDID PALAVIKU, VALU JA SEEDEHÄIRETE VASTU. Kindlasti on igas hästivarustatud kodus olemas küünlad, tikud, taskulamp, akupank, patareidega raadio, prügikotid, teip, nöör, niisked salvrätikud, natuke ühekordseid nõusid, väikestes kupüürides sularaha ja veel HULK PISIASJU, MIS HÄDAOLUKORRAS VÄGA OLULISEKS OSUTUVAD. Käepärast tuleks hoida ka isikut tõendavad dokumendid.

No ja oma sõidukitel tangime me kõik ju ainult kütusepaagi ülemist poolt, eks!? Kriisisituatsioonis on eelisolukorras maamajapidamised – neil on reeglina rohkem tagavarasid ja ka muud toimetulekuks vajalikku, seevasMeie pere lahendus on kann veega KAITSELItuITkortermajade elanikud on haavataköögikapil ja lisaks paar viieliitrist vee- vamad ning vajavad oluliselt kiiremini pudelit. See katab esmase vajaduse kõrvalist abi. ning annab veemure lahendamisele ajapikendust. Üheks tagavaraväljapää- Seda enam tuleb koduste varude ja suks on maakodu kaev, mille mootori hakkamasaamise teema läbi mõelda saab asendada käsipumbaga. Selleks ja ka vastavalt tegutseda, sest teadpuhuks, kui veeprobleem väga tõsimine ise hakkamasaamisest annab seks läheb ja tekib vajadus kasutada meile kõigile nii olulist turvatunnet.

HELEN NÕMM : „OLEN UHKE !“

Mida ma arvan esialgu arvan Nõmme Risti tänum ärgist? Ega idee kunst ud mitte midagi, pigem lik näinud kõrva ja ülepingutatud. Olen tundus lt aastaid kamraadide abikaasa ja tema suurepäras pühendunud te riigikaitsess e ning selles ja aatelist panust nud, kuid ette on tulnud se tunnustavalt suhtu Kuna minu ka teistsuguse abikaasa id noote. ei töötanud üldse Eestis pikka aega ki, siis olid meie pere need nädal jaoks kaua avahetused ikka liiast mis liiast. Militaarelu kommete, aumärkide tähenduseg ega nende a ei vaimustanuei olnud ma samuti kursis ja nii d mind tänum kohe üldse ärgi saam . Pigem tundu ise idee see suurt s, et minu ei aita, kui kodust elu pean kogu mängima. aeg üksi peree lu Pooleldi lustak aks, poole käibefraas ldi irooniliseks tuttavate muutus ja sugulasteg “Ah mees on jälle kusag a suheldes: Mingil hetke il metsas roomamas… l täidetakse lihtsalt keeldusin mõist ” üllast eesm dapääsmatu ärki ja õppus mast, et d, kui tahta ed reaalselt kaitston mööa kodu. Aega võttis , aga praeg useks hetke et ka mina olen kaitsn ks saan aru, ud ja hoidn viisil ja naise ud le topeltkoorm kohasel moel ning, kodu. Omal arvestades ust, teinud väga tänuli seda väga k, et seda hästi. Olen ei tetavaks, ja lõppkokkuv peetud iseenesest mõisminu panus õttes olen päris uhke, t on tunnu statud lausa aumärgiga. et sõjaväelise

7/2019

11

61

E

ilitaartradit sioon võitleja eduku is on tagala – kodu se tunnushoidjad. Lange tamise üheks nädalavahe võimaluseks tustel ja mõnik b ju neile eest aumärkide osaleda aktiiv tööpäevade ord ka annetamiselt Kaitse l, kui mehe tegemistes. ne. Nii on liidu d metsas mängivad, olnud juba sõda sajandeid. kahekordne Kuid tavali koormus toimetamis selt unust selles tuhin kodus Ka tänum el. atakse as ära need, ärgi kujun tänu kellel sõdur on duses pole täiesti uut. saanud olla e midagi Neli aastat Märk koosn tavalisest paistvam. tagasi tekkis eb kahest diliselt juba väljaNõmme maherallevkonna tunnustatud liikmetel – elemendist Nõmme Risti idee luua Risti juurd Nõmme südamikust Tõsi, on meeld e daamimärk valge-roheli ja Nõmme ivaid erand . Midagi uut selles polnu setriib Kaitseliidu eid, näitek ulises d, oli ju Valge t lipust. Valgeristi s na olemas. rist eesku daam mille kandj ju- Loom Töö käigu aks võib saada imärk, ulikult on s muutus nimi soone kaasade toetu märgi kavaleri kaasa Valgeristi utraalseks riigikaitselis s meie tänumärgiks . Kuid tähele põhjusel, ele tegevusele vad tegeli et leidub panu vääritult rohke mõõtm kult ju kõik ka Nõmm am väärt kui pälvinud e Risti meie tähtsa daame, kes killuke metal ja tükk muare ima võib-olla li viksid tänad elinti, kuid, sooa oma kaasa jutas Arvo nagu kirt võimaluse Valton: „Täht is pole mitte briljant, vaid tähelepanua valdus.“

AARE NÕMM

ISE

gemendi

6. jalaväerü Hengo Tulnola aastal ohvitserina 1922.

7

PIXABAY

EHK LASKEMOONA LAADIMISEST

EESTI SÕJAMUUSEU

PADRUN LAADIDA!

Albaania: pind alalt väike, aga sisult suur ja mitmekül gselt üllatav. Ajalo ja militaart urist võib näha ohuviline ja katsuda võrdlemisi värs pikalt püsinud keid jälgi nii riigis totaalkaitsep rints rakendamises t kui hiljutises iibi t sõjaseisukor rast.

MI ARHIIV

Ise tehtud hind: et padrunisse läheb kui arvestada, välja jätta kesta tu. Püssirohu 15 senti; kestad, lakitud 1,5 grammi püssiroh 1. 9 mm – ca messingist kollased s tuleb 15 senti. 28 senti; ole ümberlaadimisek hind padruni kohta 2. 5,56 mm – metallkestad ei mm on 62 senti; on tavaks võtta itele 7,62 x 51 3. 7,62 mm – sobivad. Mõistlik kestad 3. Padrun uks Vihtavuori eurot + kest 1 korra jutust sobilikud sobivaks püssiroh 4. 8,6 mm – 1,47 pärast laskehar 2 eurot. 99 eurot/kg. Kilost 1 euro ja uuena t eraldada ja tekitahinnaga lastuna ätmetes N140 metallijä 370 padrunit, akilone tühjade püssirohust saab da üksuses mõnesaj kallim ise laetud et padrunisse . Näiteks 100 kilo Eriti täpsusrelva kui arvestada, ostetud kestade tagavara 3 korda odavam püssirohtu. esta on umbes padrun on mitu läheb 2,7 grammi omessingist padrunik s kohta ka tavalise laskemo padruni Ümberlaadimisek padrunist, kuid Püssirohu hind v. 338 suurt liivakotitäit. padrunikesta on hinnavahe märgata senti. 000 puhul 27 15 na kuni tuleb on seal t ka tühje padru.338 LM ehk 8,6 45 või 25 000 kesta LM relvi ja järelikul vaja 4. Täpsusrelvale kaliibrile 5,56 x püssirovähe, seega on mm. nikesti on Eestis x 70 mm on sobivaks 99 kaliibrile 9 x 19 t kokku korjata ri N570 hinnaga oma kestad hoolikal huks Vihtavuo Kogemu endi saab esti. ust püssiroh laadimiskompon ja osta tühje padrunik eurot/kg. Kilost on Vaatame kolme ega, et padet .338 LM kesta ja tongide – hinda. 166 padrunit arvestus püssiroh- sest võib öelda, elt – püssirohu, kuuli laadida keskmis grammi võimalik ümber runisse läheb 6 juba padruni kohta seda peab kesta 7 korda. Pärast PÜSSIROHI tu. Püssirohu hind vaatama, et 9 x 19 mm soväga tähelepanelikult 1. Padrunitele tuleb 60 senti. sütik ja N320 i agusid püssiroh bib Vihtavuori selles ei oleks mikropr on või odavaka sellisel juhul hinnaga 99 eurot/kg pesas püsib. Kuid Kuuli hind: st Fiocchi Frex 70% odavam. senti; matest markide ise laetud moon 1. 9 mm 8–10 kilohinnaga. Kilo senti; Green 65eurose e 2. 5,56 mm 10–14 e laadimistarvikut laadida üle 3000 senti; Allpool vaatlem püssirohuga saab di3. 7,62 mm 31 et või 5,56 automaa kui arvestada, senti kuni 1 euro. hinda. Püstoli püstolipadruni, 4. 8,6 mm 80 laadimiskompca 0,3 grammi lihtsamat sorti moona padrunisse läheb kokenda u hind pad320 eurost lekti hind algab püssirohtu. Püssiroh Tongi hind: tina eurot komplek senti. pistol 3 senti; kupanduna ja 530 runi kohta on 2 1. 9 mm small solaskemoona valri e 3 senti; 5,56 x 45 mm ostes. Seega püstoli 2. 5,56 mm small 7000 2. Padrunitele ri laadida ise senti; Vihtavuo 4 e vaja on ri e uks sel oleks bivaks püssiroh 3. 7,62 mm lar 7 senti. mistami e ma um ri e 99 eurot/kg. Kilost N133 hinnaga 4. 8,6 mm lar 666 padrunit, püssirohust saab

SÕJARAUD

lik

vabatahtlik ajaloopea

TRIIN TÕNSING

SÕJARAUD

6

H

MILITAARTURI SM

ALBAANIA: 4/2019

Pärnumaa maleva

RAIGO SÕLG

4/2019

Tekst: MEHIS BORN,

duga ja peatliitus Tulnola Kaitselii Lõunarindel 3. 1918. aasta sügisel aastani sõjas võitles Tulnola Tulnola (1922. ja vanemohselt alanud Vabadus engo (algselt Hugo) Võruus 6. roodu noorem17. 16. oktoobril 1897 jalaväepolgu koosseis itjana. 1919. aasta Tsuhna) sündis Oma rooduülema kohusetä talurentniku peres. granaadiplahvavitserina ning maal Navi külas Stakelni lahingus Rammuli algTulnola Väimela sai il astus ta ta veebruar viimases faasis kooliteed alustas evakueeja Vabadussõja õpingutega Võrru tusest põrutada Teenete eest Vabadus koolis ja jõudis , Landeswehr’i vastu. ri gümnaasiumisse Tulnolat üles lahingutes Eesti riik Hengo ritud Riia Aleksand tõttu välja andritel vääristas esimese ilmasõja autasuks lahingut alanud talle sõja jäi aga eriti mis 3. järguga ja mõõtis t, aasta suvel mobilise Vabadusristi I liigi vallas. (Deeman lõpetamata. 1916. Võrumaal Põlgaste järgnes teenormaaltalu maad i sõjaväkke. Sellele di 2005: 103-117) Tulnola Vene keisririig polgus Novgoro 2002: 112; Lumi, 179. jalaväe tagavara ning oolis sõdurina kaitnistus baumi lipnikek teenistust Eesti õppimine Oranien VALMISTUD sõda jätkas Tulnola ümber mana 137. jalaväe kubermangus, ES SÕJAKS, Pärast Vabadus koos oma polguga hvitseri ja rooduüle MIDA sEInooremo aastal paiknes teenistu TULNUDKI (Lumi, 2005: 30–80) 1920. aastal seväes ja 1920. Albaania olk reorganiseeriti ajaloost ning tagavarapolgus Pensas. Pärnusse toodi Pärnusse. 3. jalaväep des ei saa ka tänapäeva eduka ja viidi üle Valka. mööda riiki arengust haarasid Venemaal võimu enam-s, sest kohe väepataljoniks t) ja sinna leiti algas üksikjala teise maail aasta oma surm ehitus punkrite(1922. sügiselrääkiaastast rügemen ani 1985. olk masstootm Kui 1917. masõja lõpus Eestisse ja teenistöö algasaga paljudele 1967. aasta 6. jalaväep Hoxhast. MILITAARTURI aastal ning 1980n l valitsenud ionäärid,tnaasis kuni Tulnola Väeosa Aktiivpaiknes e.ine. date keskp peaasne Tulnolal viima diktaator likud revoluts skoht ka SM ne punker aigas rühmaülemana teenistu tes Tammsaare Enver . alguseni uus ooni kasarmu ehitat bitu i is. Sõjaväekuni Saksa okupatsi Hoxha oli es Krasnojarski/Lem Hinnangulis runud Eesti pataljon us kuni 1928. aastani. oma te elt tuttavat sai tema koduüks jalikult Võrus dislotsee nia on magu paranoilises isatallu. Laialdas nende räägiti siiski ulatus l ja sellest arv 750 000ni s siirdus ta tagasi saimaks vallut meelesseveend 173puiestee lõppede unud, 000st Iga 121) (ametlikult kapitalistlik teenistu 24 ja ta et Albaa- ku mehena osales usobjektiks iga nelja elanik ruutki (Lumi,).2005: ule idale. a ning ettevõtli nii lääne huvideg Ainsaks vastu astud u kohta ühe lomeetri kohta tegi le kui ja lauluseltsi vaimsete võimalusek see Tulnola elus a punkri. unktiks oli Hengo Väimela mängujuba ja s vallut partisanisõ oli tema nägem nii laulja aasta suvel stDiktaa ajatele 1918. use kohas tori paran Üheks oluliseks pöördep jaks. Tulnolate pereleidis seal rakendu kogu elt oiline ning toona valmi ses jakaitseplaan muutis le: sadadele studa Nimelt Kungla asutami ning ürituste korralda viis riigi pankr 1922. aasta. tuhandetele kirjatoimetaja Nii kattus baania riigiee punkritele oti veereki kogu maa näitlejana kui ka 90-102) 43 kulus larvest ning 4/2019 112; Lumi, 2005: Hoxha käsul osa neist peaaegu kogu 10 protsenti Alon ehitatud (Deemant, 2002: betoonitood sama na. punkritega. Suurem lik 1–2 püstis Tänapäeval ang. es laskeasend prototüübi järgi, mis Albaa QZ arendamine punkreid maas nias ringi seige on sobiis täiskasvanu ldes kestis mitu le. Prototüübi mahajäetud tikul tuvastama. Neid harjub silm peagi aastat. külades, metsi leidub nii Legendi kohas linnaruumis inimestest . Paljud albaa kus looduses kui elt oli Hoxh nerilt, kas ka punkr a mood nlase küsin iga kodua punker peab sas d võivad hoobe ud esitlusel ias. Punkr peainsePeainsener relvastatud rikioskite, lda isikliku id on kasut i kinnit jäätisekohv rünnakule ust leidnu pandaks punkr use järel nõudi vastu. ikute kui ka väikestest d nii burge s Hoxha, et muuseum-g hostelitena isse ja seda insener , rääkimata aleriidest. tulistataks. Katse oli ilmse Punkreid lt oli laias laastu ge riigijuhtidel Control punkr s kolme tüüpi: id ning külma QZ, Comm üleelamisek e mõeldud tunnelsüste and and sõja vaimu s. Arvatakse, emid tuum s ehitatud, teine kõige eelkõienam „tunn et Albaania on Põhja asõja näiteks pealin eldatud“ riik. -Korea järel Külastada na Tirana lähedal ja saab neid ka Gjirokastëri s.

NOORSOOTÖÖ

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ridadesse kuulub Valgamaal kokku 600 noort, kes on koondunud 35 rühma. Nendega tegeleb suur hulk vabatahtlikke ja kaks noorteinstruktorit – Kaimo ja Tõnu Vahtra. Sellise hulga poiste ja tüdrukute tegemist e organiseerimisek s terves maakonnas on kaks palgalist üsna vähe ja vabatahtlik on siiski vabataht lik, kes paraku ei saa igal hetkel tegemist es osaleda. Seetõttu loodab Kaimo Vahtra, et ühel päeval on palgalisi rohkem. Kuid vabatahtlikke jätkub ja tuleb

FREEPIK

8

vabatahtlik autor

USALDUSVÄÄRNE

nktis on paslik te tähistamise haripu Eesti Vabadussõja lahingu oma kustumatu jälje isikuid, kes on jätnud ja mõõgaga. Üks selline meenutada ka neid tule sõna ja sulega kui üheks keda võiks pidada sõjaajalukku pigem – Eesti patrioot, itselise mees oli Hengo Tulnola sõjaajaloo talletajaks ning riigika aks loos. tähelepanuväärsem lejaks Eesti lähiaja mälumaastiku viimist

FO

4

Tekst: PIRET VEEVO,

Kui sageli erinevad noorteorganisatsioonid justkui võitlevad noorte pärast, siis Valgama al ei vaata keegi viltu, kui noor kuulub mitmess e ühinguse. Pigem toetatak se üksteise tegemisi ja seeläbi suurenevad ka noorte võimalused areneda , näha ja kogeda, sest eesmärk on ju kõigil ühine – noore areng. Noorel on võimalus valida ja tema otsust aktsepteeritakse. „Kõik peavad aru saama, et see valik, mille noor teeb, see peab saama tema jaoks oluliseks,“ ütles Vahtra.

– HENGO TULNOLA KU UK AL AJ JA SÕ S KIRJUTATUD MEE

IA/ALBIN

Nii Kaitseliidu kui üldisemalt noorso otöö kontekstis on mõista, et praegu oluline noortesse panust atu hakkab tagasi paarikümne aasta tooma pärast ja selleks, et noortest saaksi niisugused kaitse d liitlased ja täiska svanud, nagu me vajame ja eeldam ootame, e, on vaja nendega tegeleda juba varaku “Võtke täna seda, mida pakutakse. lt. Ja täna pakutakse väga palju võimal noortele usi,” ütleb Kaimo Vahtra.

Tankla on maakonn a kõiki noortekeskusi, noorsoo töötajaid ja noorteühinguid siduv katusorganisatsio on ja kuna paljud Kaitselii du vabatahtlikest noortejuhtidest töötavad samuti just noortekeskustes, on noorte tegemise d väga tihedalt lõimitud . Suvel korraldatakse kahe nädala pikkust töömale vat ja vanemat ele Kaitseliidu noortele suvekooli, ühisosa on aga tunduva lt suurem kui need kaks ettevõtmist. Seda ühtset meeskon da, mis Valgamaa noorte tegemisi juhib, peabki Vahtra edu võtmeks .

5

AJALUGU

MARELI NIELSON

KAIMO VAHTRA: VALGAMAA NOORSOOTÖÖ SÜNNIB KOOSTÖÖS

juurdegi. On neid, kes seovad end INIMENE püsivamalt, aga ka neid, kes tulevad Toetatakse üksteis hea meelega appi, e „Mida haritum kui ees seisab mõni ad ja motiveeritumad tegemisi ja seeläb suurem sündmu on juhid, seda i s. Paljud endised ägedamad noored Noorte Kotkaste neile suurenevad ka noorte järgnevad.“ ja Kodutütarde liikmed planeeri võimalused arened vad oma tegemisi ja a, puhkusi arvestus VALGAMAA NOORED ega, et oleks võimalik ROOTSIS näha ja kogeda, sest kaasa aidata maleva Ägedad noorteju hid teevad ägedaid noorteürituste eesmärk on ju kõigil korraldamisel ja üritusi ja ägedaid läbiviimisel. Ikka üritusi jätkub. Näiselleks, et oleks teks osaleti juba ühine – noore areng. huvitav ja arendav kuuendat korda järjest nii noortele kui Rootsi noorte talilaagr endale. Õnneks is. „See jõudis ei näi ideedest puudust Valgamaa noorteni tulevat. „Oluline tänu meie endisele on see, et need inimesed kodutütrele. Aastaid, kes noortega aastaid tagasi oli töötavad, ei jää meil üks hästi tubli istuma, nad peavad kodutütar Evelin. ka ise ringi sõitma, Ta kasvas suureks, ise ringi liikuma, leidis Rootsist enise Viimasel kolmel juurde õppima, dale toreda abikaasa “ rääkis Vahtra. aastal on Kaitselii ja kolis sinna elaTema du peastaabi heakskii on oma pika Kaitselii ma. Evelini abikaasa dul korraldatud dus tegutsemise on seotud Rootsi Valgamaa maleva jooksul kogemus noorteorganisats baasil laagrika i ammutanud ka iooniga, kes korralspiiri vataja koolitus tagant – käinud dab oma noortele i, kus on tunnistu õppustel ja koolitus talilaagrit, ja tema se saanud ka teiste tel Rootsis, Soomes, pakkuski välja, malevate noorteju et äkki eesti noored Lätis, Leedus, hid. Statistikat USA-s. Et noorteju saavad ka sinna selle kohta, kui tulla. Tänaseks htide ja seeläbi paljud ongi ka koolituse lõpul noorte arengut see kuus aastat eksami sooritan toetada, on enamiku niimoodi toimunu utest d, l on hiljem taotlenu Valgamaa noorsoo et Valgamaa noored d ka noorsootöötatöötajatel ja nende lähevad veebruar ja kutsestandardit, seas ka Kaitselii i lõpus Rootsi, oleme du vabatahtlikel Vahtral ei ole, seal 10–11 päeva kuid ja külastam juhti- oma maleva del laagrikasvataja kohta teab ta öelda, e Rootsi noorte või laagrijuhataja talilaagrit,“ et üldjuhul on noorteju tunnistus ning rääkis Vahtra. See noorsootöötaja hid seda teinud. on meie noortele kutse. Ta julgustab ka Vahtra sõnul ei hea kogemus, mida teiste malevate tähenda kutsetun Eestis eriti ei saa. noornistejuhte tutvuma tus või koolitus „Seal on lumi,“ tankla.net lehekülj paber ainult targema ütleb Vahtra. Lumi el loob id asuva koolitus ja pädevamaid tingimused, kus infoga ja nendib, juhte, vaid see suusad ja kelgud on tagab ka Tankla koolitus et usalduse lapsevan varustuse vedamis ed on heal tasemel. emate silmis ja el ning anSamuti soovitab nab neile kindlust ses liikumisel hädavaja üldse looduta neil, kel on soovi unde, kui nad oma likud. ennast noorteva lapse noortejuhi ldkonna juurde saadavad . Õnneks pööratak pöörduda ka peavane s harida, se meilgi juba nii mate poole, sest: kaitseväes kui ka Kaitseliidus rohkem

WIKIPED

PIRET VEEVO

algamaa noortel läheb väga hästi,“ vastab Noorte Kotkaste Valgama a maleva noorteinstruktor Kaimo Vahtra, kui küsin, kuidas neil Valgamaal läheb. „Aastate pikkuse töö ja kasvatus e vili hakkab tänaseks, nagu öeldakse , tulemust tagasi tooma,“ lisab Vahtra. Paljud endised, algusaastatel pisikese d noored on nüüdseks sirgunud Valgamaa noorsootööd korralda ma. Ja seda mitte ainult Kaitselii dus, vaid eri noorteor ganisatsioonides üle terve maakonn a. Vahtra nimetab neid sõpruskonnaks, kelle tegemised on koondunud 10 aastat tagasi loodud Valgamaa noorsoo töökeskuse Tankla alla.

7 X PIXABAY

„V

Nõmme Risti tänumärk

13

5/2019

23

3/2020

7


kaitseliit

MIS ON MAAKAITSEGA TEOSTATAV ASÜMMEETRILINE TERRITORIAALKAITSE

EHK MÕISTED, MÕISTED, MÕISTED Iga kaitseliitlane on viimasel ajal kuulnud tihti räägitavat sellistest mõistetest nagu TERRITORIAALKAITSE, MAAKAITSE, ASÜMMEETRIA, MITTELINEAARSUS ja HAJUTATUD LAHINGUTEGEVUS. Neid mõisteid kasutatakse, kuid ilmselt pole siiski päris ühesugust arusaamist, mida need tähendavad. Alljärgnevalt püüan neid pisut lahti seletada ja selgitada, kuidas nad omavahel seostuvad. Tekst: brigaadikindral RIHO ÜHTEGI, Kaitseliidu ülem

E

esti ainsa militaarterminoloogia andmekogu Militerm järgi on maakaitse ja territoriaalkaitse sünonüümid, millest eelisterminiks on maakaitse. Maakaitset on seal kirjeldatud kui sõjalise kaitse vormi, mille puhul kogu riigi territooriumi kaitstakse kõigi olemasolevate sõjaliste jõududega. Oluline on siin meeles pidada, et Militerm räägib maakaitsest kui tegevusest. Kaitseväe põhimääruses on maakaitse aga väeliikide kõrval eraldi ära nimetatud kui kaitseväe sõjaaegne struktuuriüksus. Nimetatud põhimääruse § 12 ütleb, et maakaitse on sõjaaja üksus, mille põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone. Seega antakse Kaitseliidu baasil loodud maakaitse struktuur Kaitseväe juhataja alluvusse sõja ajaks nelja maakaitseringkonnana. See omakorda tähendab, et eraldi juhtimiselementi maakaitse staabi näol luua ei ole vaja. Neid juhitakse samast staabist (juhtimispunktist), kust teisigi kaitseväe struktuuriüksusi. Niisiis kordame üle: maakaitse on Kaitseliidu baasil loodavast neljast maakaitseringkonnast koosnev kaitseväe sõjaaja struktuuriüksus, mille põhiülesanne on oma

8

3/2020

vastutusalas planeerida ja teostada sõjalist tegevust. Kui maakaitse on struktuur, siis on üsna loogiline, et maakaitse teostatavaid tegevusi nimetame me territoriaalkaitseks, sest see on ka Militermi pakutud nimetus. Vastavalt terminoloogiakomisjoni otsusele on tegu sõjalise kaitse vormiga, mille puhul kogu riigi territooriumi kaitstakse kõigi olemasolevate sõjaliste jõududega. Vastavalt Kaitseväe juhtimiskontseptsioonile, mis võeti vastu 2017. aastal, on territoriaalkaitse riigikaitse laia käsituse osa, mille eesmärk on riigi sõjalises kaitses osalemine ja sisejulgeoleku toetamine, kusjuures selleks rakendatakse kõiki riigikaitse laia käsituse põhimõtteid õigusaktidega määratud ulatuses. Et mitte segi ajada, millal me räägime struktuurist ja millal sõjalise kaitse vormist, olekski kasulikum viimases tähenduses edaspidi kasutada terminit territoriaalkaitse. Seega rakendab Kaitseliidu baasil loodud maakaitse territoriaalkaitse mudelit, mis kujutab endast kogu riigi territooriumi katmist ja kaitsmist, sealhulgas sisejulgeoleku toetamist. Kui siia lisada kaitseväe põhimääruse § 12-s kirjeldatud maakaitse põhiülesanne, saab territoriaalkaitset defineerida kui

sõjalise kaitse vormi, kus maakaitse koosseisu kuuluvad üksused koos ajutiselt allutatud muude üksustega planeerivad ja teostavad sõjalisi operatsioone oma vastutusalades. Kuidas siis ikkagi teostada sellist territoriaalkaitset üksustega, mille relvastus ja varustus ei ole võrreldav vastase tankide, lennukite, soomukite ja suurtükkidega? Kui võrrelda meid vastasega, oleme justkui Taavet, kes pidi Koljati kahevõitluses seljatama. Taavet kasutas ära Koljati nõrkusi, sest igaühel on omad nõrgad kohad. Samamoodi peame käituma ka meie. Kui me tunneme hästi vastase sõjapidamise taktikat, siis teame ka, kuidas tema arvates peaksime käituma meie. Ta on selleks valmistunud ja tahab meid võimalikult kiiresti lahinguväljal lüüa. Ja siis me peaksime käituma hoopis teistmoodi, mitte nii, nagu vastane soovib. Just selles seisnebki asümmeetria olemus, sest kui mõlemapoolsed tegevused vastaksid ootustele, oleks see ju sümmeetriline käitumine. Asümmeetria tähendab tavatut lähenemist sõjapidamise põhimõtetele, milles üks sõdiv pool väldib või õõnestab teise poole tugevusi, samal ajal rünnates ja ära kasutades tema nõrkusi.


JAANUS MEHIKAS

kaitseliit

3/2020

9


KAITSELIIT Mis on need vastase tugevused ja nõrkused, millega me peame arvestama? Tema tugevuseks on kiirus, tulejõud ja -toetus. Need komponendid võimaldavad tal isegi võrdse või vähemuses oleva kontingendiga meid agressiivselt rünnata. Selleks paigutab ta ründavate vägede etteotsa võimekad ja kogemustega üksused, kelle taktikaline eesmärk n meie susi b fi seeri j oma ülekaaluka tulejõuga lüüa. Tema nõrkuseks on see, et ta peab sõdima võõras keskkonnas, ta sõltub oma varustusteede lahti hoidmisest ning tema luurevõime on vaid see, mida tema vahendid ja üksused näevad. Peale selle järgib ta üldjoontes põhimõtteid, mis on tema lahingumäärustikes kirjas, sealhulgas seda, et otsused ei langetata valdavalt madalamal tasemel kui pataljoni ülem. Arvestades maakaitse üksuste relvastust, varustust ja komplekteeritust, ei ole meil erilisi väljavaateid sõdida sellise vastasega sümmeetriliselt ehk siis samade taktikaliste põhimõtete järgi avalikus lahingus. Seetõttu on asümmeetriline territoriaalkaitse üles ehitatud kolmele printsiibile. Mittelineaarsuse printsiip, mille järgi jäetakse maakaitse üksused oma vastutusaladele vastase ründavate üksuste taha, kus nad jätkavad neist mööda ja läbi liikuvate vastase üksuste ründamist, kasutades üllatusel ja kiiretel rünnakutel põhinevat taktikat. Mittelineaarne lahingutegevus ei ole sissivõitlus, sest võitlust vastasega alustatakse kohe vastase eesmiste üksuste ilmumisel meie üksuse vastutusalale. Mittelineaarsus seisneb hoopis traditsioonilisest rindejoonest loobumises ja niinimetatud süvalahingutega jätkamises pärast seda, kui peale esimesi lahingukontakte on vastase eesmised üksused siiski edasi liikunud. Sellist taktikat nimetatakse ka „kaose taktikaks“, kuna vastasele jääb mulje keskse juhtimise puudumisest ja seetõttu ei anta talle võimalust lüüa juhtimisstruktuuri või peamisi kommunikatsiooniliine. Mittelineaarne sõjapidamine eeldab loobumist juurdunud faasijoonte põhisest mõtlemisest, kus vastase jõudmisel teatud jooneni loeti joone taha jääv ala vastase poolt võetuks. Mittelineaarse sõdimise puhul käsitletakse vastast justkui mulli sees liikumas, kus mull on täpselt nii suur ala, kui vastane 10

3/2020

tegelikult oma üksustega suudab kontrollida. Territoorium väljaspool mulli on endiselt meie oma. Mittelineaarsus eeldab ka teiste riigivõimu teostavate institutsioonide samasugust käitumist ehk siis vastase üksuse läbi või mööda liikumisel peaksid jätkama tegevust olulisemad riigi- ja kohalikku võimu teostavad institutsioonid, kes maakaitse üksuste toel tagavadki Eesti Vabariigi legitiimsuse jätkumise piirkonnas. Hajutatuse printsiip, kus lahinguoperatsioone viiakse läbi väikeste üksustega laial maa-alal, mis takistab vastasel kasutada oma taktikalisi ja relvastuse eelisei e fi seeri j hä i meie üksusi. Hajutatud lahingutegevuses ei ole eesmärgiks maastikuala või -punkti hoidmine (kaitselahing), hõivamine (ründelahing) või loovutamine (viivituslahing), vaid vastase jõudude kurnamine ja kulutamine. Seetõttu keskendub hajutatud lahingutegevus varitsustele ja reididele ning teistele kiiretele üllatusoperatsioonidele, mille käigus lüüakse vastast ja eemaldutakse enne, kui viimane jõuab ennast koguda. Hajutatud lahingutegevuse rakendamine eeldab võitlejatelt kõrgeid moraalseid väärtusi, head distsipliini ning head väikeüksuste taktika tundmist. Väikeüksuste ülemad peavad suutma iseseisvalt lahinguoperatsioone planeerida, ette valmistada ja läbi viia. Üksused ise peavad käituma agressiivselt ja piisavalt julgelt, sest liialt passiivsed üksused ei anna efekti, mida me territoriaalkaitselt ootame. Kolme „V“ printsiip, kus taktikalise efekti suurendamiseks kasutatakse ära loodud toetusvõrgustikke ning kohalikke olusid. Kolm „V“-d – võitlejad, võimendajad ja võimaldajad – moo-

Kaitseliidu baasil luuakse sõjaaegse kaitseväe koosseisu struktuur, mille nimetus on maakaitse. Maakaitse peamine ülesanne on territoriaalkaitse teostamine.

dustavad ühe territoriaalse terviku, mida ohu korral kõigiti kasutatakse selleks, et ohust jagu saada või see üle elada. Et sõdiva üksuse (võitlejad) efektiivsust suurendada, toetavad seda maakaitse erinevad võrgustikud (võimendajad), milleks võivad olla vaatlusvõrgustik, sidevõrgustik, tagalavõrgustik, aga ka näiteks võrgustik, kes tegeleb erinevate võtmekohtade saboteerimisega või vägivallatu vastupanuga. Võimaldajateks on toetav elanikkond ja keskkond, mille ressursse saab ajutiselt kasutada sõjalise efekti suurendamiseks. Võimendajateks ja võimaldajateks võivad selles kontekstis olla ka kohalikud omavalitsused ja teised institutsioonid, kelle abiga luuakse soodsamaid tingimusi vastupanu korraldamiseks. Kirjeldatud kujul territoriaalkaitse ülesehitamine võimaldab seda kasuerine s sen riumig n i i puhul ning ka olukorra eskaleerumisel sisejulgeoleku toetuseks. Territoriaalkaitse abil luuakse tingimused omade vägede ja liitlaste konventsionaalsete üksuste liigutamiseks ning lahingupidamiseks nendega. Niisiis, kui eelkirjeldatu kokku võtta, siis luuakse Kaitseliidu baasil sõjaaegse kaitseväe koosseisu struktuur, mille nimetus on maakaitse. Maakaitse peamine ülesanne on territoriaalkaitse teostamine. Territoriaalkaitse ei ole tavaline manööversõja vorm ja selles rakendatakse põhimõtteid, mis võivad olla omased ka tavalisele sõjapidamisele, kuid omavahel kombineerituna loovad nad unikaalse asümmeetrilise võitlusviisi. Asümmeetria lähtub ennekõike põhimõttest, et me ei käitu nii, nagu vastane loodab meid käituvat. Põhilised käitumisprintsiibid on mittelineaarsus ehk see, kus territoriaalsed üksused ei tõmbu oma vastutusaladelt tagasi, vaid jäävad seal sõdima ka siis, kui vastase eesmised üksused on edasi liikunud; hajutatud tegevus ehk see, kus vastasel pole im li lei j fi seeri meie suuremaid üksusi, sest me sõdime hajutatult suurtel aladel; ning võitlejate kõrval võimendajate ja võimaldajate kasutamine. Võitlejad on need, kes vahetult sõdivad, võimendajad need, tänu kelle vahetule abile võitlejate saavutused kordistuvad, ning võimaldajateks on riigikaitset toetav elanikkond ja vahendid.


MERILIN SEPP

INIMENE

Õigel hetkel ja õige asja eest antud mehine käepigistus ja tunnustav sõna malevapealikult võib anda noorkotkale just selle vajaliku tõuke Kaitseliitu astumiseks. Sten Ivantšik (paremal) on nii käepigistuse, tunnustava sõna kui koha Kaitseliidus igati välja teeninud

KOTKAST KAITSELIITLASEKS – STEN IVANTŠIKU TEEKOND Sten Ivantšik on endine Noorte Kotkaste Järva maleva noorkotkas ja praegune Kaitseliidu Järva maleva Türi üksikkompanii liige. See on oluline. See loeb. Sedasi sirgub noorkotkast kaitseliitlane. Tekst: IIRIS PROSA, Kaitseliidu noorteorganisatsioonide avalike suhete spetsialist

S

teni noorkotkatee algas juba 4. klassis, kui ta läks koos hea sõbraga laagrisse. See jäi ka pikaks ajaks ainsaks laagriks, kus Sten käis. „Laager tundus liiga karm ja meie liiga saamatud, pealegi pandi meid erinevatesse rühmadesse,“ said kotkapojad teineteisega muljeid jagada alles pärast laagrit ning erilist vaimustust see neis ei tekitanud.

Küll aga jätkati metsas ja kalal käimist. Mõne aasta möödudes tärkas Stenis uuesti huvi Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste organisatsiooni vastu. Nii otsustaski ta ära käia rühmakoondusel. Kutsus sõpragi kaasa, aga tema keeldus. „Ka pärast pikka veenmist ei tahtnud sõber enam minuga metsa tulla ja nii hakkasingi laagrites ja koondustel käima ilma temata,“ mäletab Sten.

TEE ISEENDANI See aga ei tähendanud, et Sten jäi üksi. Hoopis vastupidi. Noorkotkana sai ta tuttavaks paljude uute inimestega. Ning see, et ühte kohta tulevad kokku nii paljud erineva taustaga inimesed, ongi Steni hinnangul üks Kaitseliidu kui vabatahtliku organisatsiooni parimaid omadusi. Just nii, tutvusringkonna avardumise kaudu, avardub ka silmaring. Samuti teadmiste ja kogemuste pagas. 3/2020

11


INIMENE

Nii mõnigi organisatsiooniga liitunu ei õpi tundma ainult teisi, vaid avastab ka enda kohta asju, mida varem ei märganud. Nii sai ka Sten alles noorkotkana teada, mis on tema tõeline kirg. „Minu rühmaülem oli meedik, tema abikaasa ja abi oli meedik ning minu instruktor samuti. Mulle hakkasid sümpatiseerima sidemerullid ning juba varsti avastasin ennast anatoomia- ja esmaabiõpikute tagant,“ meenutab Noorte Kotkaste Järva maleva Türi Hundi rühma kuulunud Sten. Hundid käisid mitu aastat kalapüügiretkedel, korraldasid laagreid, võtsid

KOOSTÖÖ ON OLULINE JA VAJALIK Major GABRIEL RIKBERG, Kaitseliidu Järva maleva pealik

Nii nagu kogu meie riik on suuremas pildis siiski pisike ja vajab oma eksistentsiks koostööd vähemalt teiste endasarnastega või ka suurematega, vajab ka malev oma tasandil koostööd nii Naiskodukaitse kui ka noorteorganisatsioonidega. Omavahelist koostööd, noorte kaasamist Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üritustele ja vastupidi, on meie malevas juba pikemat aega oluliseks peetud. Me ei saa malevas tegeleda ainult iseendi imetlemisega. Seda enam, et laiemapindse riigikaitse käsitluse kontekstis ei tohigi kedagi kõrvale jätta, eriti vabatahtlikke ja ammugi veel soolise või ealise jaotuse järgi. Meie maleval on noortega kokkupuutekohtade leidmisest erinevaid kogemusi. Suuremate õppuste raamistikus oleme noori maleva tasandil kaasanud näiteks 2015. aasta õppusele Kilp, kus nad koos naiskodukaitsjatega osalesid vastutegevuses maleva VGr juhtimisel. Tegu polnud sõjalise vastutegevusega, vaid vastavalt õppuse stsenaariumile etendati tsiviilelanike massirahutust, millega meie noored said väga kenasti hakkama. Teine võimalus, kuidas malev saab oma noorteorganisatsiooniga koos tegutseda, on mitmesugused maleva tasandil korraldatavad spordivõistlused. 12

3/2020

osa kõiksugustest maleva ja vabariiklikest üritustest. Rühmale olid iseloomulikud ellujäämislaagrid, kuhu kutsuti sõpru ka väljastpoolt. Steni üks eredamaid mälestusi pärinebki sellisest laagrist. Laagri viimasel päeval olid hommikusöögiks plaanitud pannkoogid. Terve laagri vältel tegid noored ise süüa, oli ju ikkagi ellujäämislaager. Lõpuks jõudis kätte Steni ja tema paarilise kord köögitoimkonnas olla. Soojendati üles eelmisel õhtul tehtud lõke, pandi pann tulele ja valati õli pannile. Ei osanud noored aga arvestada, et taina valmistamisele kulub nii kaua aega. Kui esimesed pannkoogid pannile jõudsid, oli õli juba nii kuum, et süttis suure sähvatusega põlema. Järgnes paar sekundit peataolekut. Siis jooksis Steni paariline tulekustuti järele. Tulekahju sai kiiresti kustutatud ja nüüd tuli kõigest sellest oma rühmaülemale teada anda. Sten võttis südame rindu ja asus rühmaülemat otsima. „Mis seal ikka, alustage siis

uuesti,“ lausunud rühmaülem pärast Steni situatsiooniraporti ära kuulamist muigelsui. Alustatigi uuesti ning lõpuks said pannkoogid valmis ja ka söödud. Nagu Sten kinnitas ja sellest loost endale meelde jättis, olid kõik tema juhendajad alati abivalmid ja sõbralikud. Ürituste planeerimisel arvestati noorte arvamusega ning oodati alati tagasisidet.

PARIM KASVULAVA Ühes on Sten veendunud – noortejuhte tuleb tunnustada. See on imetlusväärne, kui head tööd teevad vabatahtlikud rühma- ja jaopealikud ning seda kõike oma vabast ajast. Ja sellepärast tulebki tunnustada. Senisest veelgi enam. Et sõna ja teadmine leviks. Stenil on olnud mitmeid juhuseid, kui kaasvõitleja on küsinud, kuidas ta leidis tee Kaitseliiduni. Vastus „Olin enne noorkotkas“ ei ütle aga küsijale mitte midagi. Stenile teeb muret, et endiselt ei mõisteta, kui tähtis on


INIMENE

KAITSELIITLASEKS KASVATAKSE JA KASVATATAKSE

tänavatelt värbamisele, mis on väga keeruline ja ettearvamatu resultaadiga, sest värvatav ei tea tihtipeale organisatsiooni tausta ja väärtusi. Noorkotkal ja kodutütrel on aga juba selja taga nii mõnigi metsalaager, õppus, võib-olla isegi paraad. Neid noori ei pea vormima, nemad on puhas järelkasv, mis tagab meie organisatsiooni liikmete arvu suurenemise ja jätkusuutlikkuse.

Selleks, et noorkotkad ja kodutütred ei läheks pärast täiskasvanuks sirgumist organisatsiooni jaoks kaduma, tuleb teha tööd ja leida võimalused. Näiteks: 15–18aastaseid tuleks hakata aegamisi kaasama ka Naiskodukaitse ja Kaitseliidu tegevustesse. Noorkotkaste ja Kodutütarde rühma sisekliima peaks olema nii hea, et tekib kambavaim. Et siis, kui üks suundub Kaitseliitu, järgneksid tema tuules ka teised. Noortega tuleks rääkida, anda soovitusi, millise Kaitseliidu või Naiskodukaitse üksusega liituda.

SAMM-SAMMULT Muidugi tuleb Steni sõnul lisaks noortejuhtidele väärtustada ka noori endid ja nende tegevust. Neid on vaja toetada ja aidata, sest ainult nii kindlustame endale järelkasvu.

Kaitseliidu täiskasvanute organisatsioonid võiksid julgelt noori tunnustada. Seegi loob positiivse suhtumise ja arusaamise, et noort väärtustakse ja peetakse võrdseks. KARIN ALLIK, Noorte Kotkaste Järva maleva pealik

Tänapäeval toimub see suuresti ajateenistuse jooksul ja põhiliselt noormeestele, siis on aga liiga hilja. Selleks ajaks on noore inimese mina-

pilt juba välja kujunenud ja väärtuste muutmine on äärmiselt keeruline. Probleemi lahenduseks võib ja peabki Steni hinnangul pidama Kaitseliidu noorteorganisatsioone. Kodutütre või noorkotka jätkamine kaitseliitlase või naiskodukaitsjana tundub enamikule neist loogiline samm. Vastuoksa Pildike minevikust. Sten Ivantšikul siin päris habe veel ei kasva ja päris Kaitseliidu ülem ta ka veel ei ole. Aga eeldusi näib olevat mõlemaks STEN IVANTŠIK

noorte isamaaline kasvatus ja huvi tekitamine riigikaitse vastu. Seda nii vara, kui vähegi võimalik.

Üleminek noorkotkast kaitseliitlaseks tundus Stenile, nagu paljudele teistelegi noortele, loomuliku jätkuna. „See oli lihtsalt nii normaalne ja loogiline, et mitte keegi mind otseselt veenma ei pidanudki,“ oli protsess Steni sõnul lihtne. Täida sooviavaldus, allkirjasta mõned dokumendid ja ongi kõik. Et see aga nii lihtsalt läks, selle eest on Sten tänu võlgu oma eelmisele noorteinstruktorile ja praegusele kompaniiülemale, kes tegi ära raskema töö. Valmistas ette kõik vajaliku ning edastas vajalikele inimestele. Aga eks kaitseliitlaseks sirgumine olegi järkjärguline protsess. Oma noorkotkakarjääri lõpuaastail sai Sten erinevatel üritustel kaasa lüüa juhendajana. See oli hea võimalus varem õpitut praktikas kasutada ning endast noorematele edasi anda. Tänu nooremate õpetamisele kinnistusid paremini ka Steni enda teadmised. Samas õppis ta ise palju juurde teiste õpetamise kohta. Ta sai rohkem kaasa lüüa avalikel üritustel ning mida aeg ja õppus edasi, seda keerulisemaid ülesandeid talle usaldati. Just see – usaldus ning võimalus ennast tõestada – andis Stenile motivatsiooni ning tegi sihi selgemaks, et 18aastaseks saades tahab ta selga panna digilaigulise vormi, kanda Järva maleva ja Türi üksikkompanii embleeme ning öelda enda kohta uhkusega: olen kaitseliitlane. 3/2020

13


KAITSELIIT

KAITSELIIDU KESKJUHATUS –

HAMMASRATAS, MILLETA SÜSTEEM EI TÖÖTA Kaitseliidu ülem ja peastaabi ülem peastaabiga ning neile lisaks veel keskkogu, keskjuhatus, keskrevisjonikomisjon ja vanematekogu – need on organid, mille kaudu Kaitseliidu masinavärki juhitakse ja käigus hoitakse. Tekst: TEET KURS, Kaitseliidu keskjuhatuse liige

E

smapilgul on see üsna keerukas, tegelikkuses aga loogiline ja korrastatud süsteem. Ajalooliselt ja aastatega on kujunenud välja juhtimissüsteemid, hierarhiad ja struktuurid, mis on just nii bürokraatlikud, kui elu parasjagu nõuab, ja nii tegusad, kui süsteemi toimimiseks ja arendamiseks võimalik. Kaitseliidu õiguslik korraldus on demokraatlikule riigile omaste põhimõtetega. Lihtsustatult ja üldiselt öeldes teostavad tegevuste juhtimist kõrvuti kutseliste sõjaväelastega demokraatlikult valitud kodanikud kollegiaalsete organite kaudu. Seda saab nimetada ka dualismiks, kus ülesanded ja tegevused on jagatud. Veelgi täpsemalt – Kaitseliit on sõjaväelise juhtimisega riigikaitseline organisatsioon. Valdavalt vabatahtlikest koosnevad kollegiaalsed juhtimisorganid moodustavad sõjaväelise juhtimise kõrvale tsiviilteadmistele

14

3/2020

toetuva nõuandva juhtimisstruktuuri. Sõjalise väljaõppe, riigi sõjaliste võimete ettevalmistamise, relvastuse ja varustuse küsimustes ollakse nõuandva sõnaõigusega.

LÜHIDALT KESKORGANITEST Keskkogu on Kaitseliidu kõrgeim organ, võrreldav üldkoosolekuga, kus on esindatud kõigist malevatest valitud esindajad. Keskkogu arutab organisatsiooni üldtegevusi puudutavaid küsimusi, kujundab oma seisukohad ja annab arutusel olevates küsimustes oma arvamuse. Keskkogu arvamused on üldjuhul organisatsioonisiseselt siduvad. Keskjuhatus on Kaitseliidu kollegiaalne juhtorgan, mis juhib organisatsiooni igapäevast tegevust. Selle koosseisus on kolm valitavat vabatahtlikku kaitseliitlast, Kaitseliidu ülem ja peastaabi ülem. Keskjuhatus teeb organisatsiooni juhtimise küsimustes iseseisvalt otsuseid või annab teistele isikutele volituse otsuste tegemiseks.

Keskrevisjonikomisjon on vabatahtlikest kaitseliitlastest koosnev kollegiaalne järelevalve- ja kontrolliorgan, mille tegevuse tulemusena on kaitseliitlastel võimalik saada ülevaadet, kuidas toimub Kaitseliidu juhtimine ja tegevused. Keskrevisjonikomisjoni ülesanneteks on järelevalve keskjuhatuse tegevuse üle, keskkogu ja keskjuhatuse otsuste täitmise kontroll ning arvamuse andmine Kaitseliidu omatulude laekumise ja kasutamise kohta. Keskrevisjonikomisjon annab hinnangu organisatsiooni toimimisele. Vanematekogu ülesandeks on Kaitseliidu ja ühiskonna sidususe alalhoidmine. Vanematekogu liikmed on teenekad ja tuntud avaliku elu tegelased, Kaitseliitu sügavuti tundvad isikud, kes peegeldavad Kaitseliidule ühiskonnas valitsevaid hoiakuid ja ootusi. Nad väljendavad oma ühiskondliku ja avaliku tegevuse kaudu Kaitseliidu missiooni, visiooni ja väärtusi. Vanematekogu on nõuandev organ, mis mõjutab organisatsiooni tegevust


WILLIAM WARBY/FLICKR

KaitSeLiit

3/2020

15


KAITSELIIT

ja arengut arvamuste andmise kaudu, sekkumata otseselt organisatsiooni igapäevasesse juhtimisse.

TÖÖD JAGUB Keskjuhatus saab üldjuhul koosolekuks kokku iga kahe nädala tagant. Iga koosoleku materjalid saadakse kätte vähemalt seitse päeva enne koosolekut. Need vajavad läbitöötamist. Vajadusel on tarvilikud ka eelnevad arupärimised, et teha võimalikult õige otsus. Ilma igasuguse tagamõtteta – tööd ongi palju ja alati ei tule otsustus esimese korraga. Vahel on vaja arutelu käigus taotleda lisamaterjale. Mingeid eelis- või eriteemasid ei ole. Vabatahtlikud kaitseliitlased on vabatahtlikult võtnud endile kohustuse seda tööd teha ja nii ongi. Kaitseliidu keskjuhatuse vabatahtlikel liikmetel on veel üks ülesanne, mille täitmiseks tehakse rividrilli ja lihvitakse marssimisoskust. Nimelt tuleb neil Kaitseliidu paraadidel olla liputoimkonnas ja kanda Kaitseliidu lippu. See on viimastel aastatel väljakujunenud tava, mida on senini väärikalt täidetud. Ent milline on n-ö reakaitseliitlase võimalus oma idee või ettepanekuga keskkogu niigi koormatud töölauale jõuda? Tuleb oma mõtted läbi mõelda, korrastada ja süstematiseerida ning arusaadavas vormis keskkogule edastada. Samas soovitan kõigepealt pöörduda oma malevkonna või maleva juhtide poole. Võib ka pöörduda otse Kaitseliidu kõrgema juhtorgani poole, kuid temal on teised kompetentsid ja pädevused. See tekitab asjatut bürokraatiat.

JONATHAN CUTRER/FLICKR

Muidugi, kõrgeim juhtorgan võtab pöördumise igal juhul vastu ja saadab edasi pädevasse struktuuri. Olgu selleks siis malev, keskjuhatus või muu struktuuriüksus, kelle pädevusse teema võib kuuluda.

16

3/2020


KAITSELIIT

Küll aga võib keskkogu – kui nende silmis on tegemist eriti tähtsa ja huvitava teemaga – anda teema kohta oma suunise. Nii et kui reakaitseliitlane tahab igal juhul pöörduda otse keskkogu poole, siis see pöördumine ka tähelepanu leiab ja antakse pädevatele struktuuridele läbitöötamiseks. Ja kui see on teema, mis vajab keskkogu otsustust või arvamust, siis see sinna ka jõuab. Oma pikaajalisest tippjuhikogemusest meenub, et aastaid tagasi pöördus minu poole inimene, kaasas rull tarku pabereid. Mida teha? Tundus, et iva seal on. Tellisin spetsialistidelt arvamuse ja see oli negatiivne. Küll aga sain aru, et spetsialistid võisid karta konkurentsi, ja saatsin materjalid ka teisele ekspertgrupile. Analüüsi tulemus oli ikkagi negatiivne. Selleks, et aru saada ettepaneku või idee sisukusest ja väärtusest, on igal struktuuril igal juhul õige need läbi töötada või suunata ettenähtud teisele struktuurile. Kunagi ei tea, millise kivi all vähk end peidab. See öeldud, siis keskkoguni jõuavad vaid need teemad, mis tõesti vajavad keskkogu heakskiitu, arvamust jne. Keskkogu on Kaitseliidu kõrgeim kollegiaalne juhtorgan, niisamuti nagu tsiviilsüsteemides on üldkogud ja -koosolekud. Keskkogul on Kaitseliidu seaduses ettenähtud kompetents ja pädevused. Seal arutatavad teemad valmistatakse ette tavaliselt asjakohastes täitev- ja korraldavates struktuurides. Sõelaks on ideealgatuse sisu. Hea näide on saarlastelt – nemad tulid välja ideega ehitada Kaitseliidu juubeliks Vabadussõja-aegne soomusauto, võimalikult autentne. Kaitseliitlastelt oli idee, keskjuhatuselt ja teistelt struktuuridelt kooskõlastused, load ja kokkulepped. Tähtis ei ole mitte see, kelle poole pöörduda, vaid tähtis on ideealgatus põhjendatult lahti seletada, ka võima-

Nii et kui reakaitseliitlane tahab igal juhul pöörduda otse keskkogu poole, siis see pöördumine ka tähelepanu leiab ja antakse pädevatele struktuuridele läbitöötamiseks. Ja kui see on teema, mis vajab keskkogu otsustust või arvamust, siis see sinna ka jõuab.

likud maksumused ja rahastamisallikad, ning esitada. Ehk nagu eelpool kirjutet – sisu ja vorm paika!

SINUSTKI VÕIB SAADA ... Muidugi võib iga kaitseliitlane saada valitud Kaitseliidu valitavasse kollegiaalsesse organisse või valitavale kohale Kaitseliidu seaduses ja kodukorras kehtestatud korras. See tähendab, et kaitseliitlane võib olla valitud ka keskjuhatuse liikmeks, kui ta vastab ettenähtud tingimustele. Esiteks võib Kaitseliidu liige olla 16aastane ja vanem, kuid keskjuhatuse liikmeks saab kandideerida vähemalt 21aastane Eesti kodanik. Eks vanusepiirang ongi üks eeldustest, et kandidaadil oleks elu- ja tegevuskogemust. Kasuks tulevad majandus- ja/ või juriidilised teadmised või kogemused. Lisaks on nõue, et kandideerida sooviv kaitseliitlane on olnud vähemalt ühe aasta struktuuri- või allüksuse juhatuse liige. Keskjuhatuse liikmeks ei või aga olla tegevliige, kelle suhtes kohus on karistusseadustiku § 49 alusel kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu; kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel; kelle liikmesus on peatatud; kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Muidugi tuleb läbida ettenähtud kontrolltoimingud, kuid põhimõtteliselt saab iga nõuetele vastav aktiivne kaitseliitlane olla valitud keskjuhatusse. Igal sõduril on marssalikepp seljakotis, nagu olevat öelnud Otto von Bismarck. Teatud tingimuste, teadmiste ja oskuste olemasolul ning tahtmisel on kõik võimalik. Kui on tahtmine midagi ära teha ja ollakse valmis tööd tegema, siis miks mitte. Kui aga eesmärk on istuda „pehme koha“ peal, siis ma ei soovita. Keskjuhatuses on vaja tööd teha. Keskjuhatus on nagu hammasratas kellamehhanismis – kas suur või väike, see on teine teema, kuid ilma hammasrataste koostööta ei saa mehhanism korralikult töötada ja kell õiget aega näidata. Kui hammasratas on hambutu, siis ei käi ka kell täpselt – hea, kui üldse töötab. Siis tuleb hammasratas vahetada sellise vastu, et kell toimiks ja näitaks aega, mis on õige. Kui aga kell töötab hästi ja tõrgeteta, siis on kellaaja vaatajad „häppid“, tegevused on õigeaegsed ja plaanitavad. Kui kaitseliitlastel on selline hästitöötav kell, siis usun, et ka nemad on „häppid“. Perekonnas on samuti – kui iga liige teab oma rolli, kui kõik pereliikmed toimetavad sünkroonis, paigas on perepea ja teiste rollid, siis perekond toimib. Kõik pereliikmed on „häppid“. Sama ka Kaitseliiduga – kui kõik süsteemid toimivad, organisatsioon on juhitud ja hoitud, siis ulatub selle mõju iga kaitseliitlaseni. Nii on ka kaitseliitlased hoitud, motiveeritud, väljaõpetatud ja riigi kaitseks on eeldused loodud. Ja olemegi kaitseliitlastena „häppid“ oma „hammasrataste“ ja organisatsiooni üle!

3/2020

17


ASSO PUIDET

VÄLJAÕPE

ROOTSI JAOTELK: RASKE TASSIDA, KERGE PÜSTITADA Legendaarse Rootsi jaotelgi paigaldamise juures on kõige raskem ... mis? Telk ise! Koos lisavarustusega kaalub see oma 40 kilo. Telgi ülespanek on sellega võrreldes kerge. Sellest saab kohe aru, kui oled seda kandamit mõnda aega õlal tassinud ja selle siis maha asetad. Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

N

ing maha see telk asetada tuleb – see on telgi ülespanekul esimene samm. Ehk siis kehtib agronoomia esimene seadus – selleks, et midagi üles tuleks, on vaja see kõigepealt maha panna. Ja nagu iga harrastusaednik teab, tuleb asjad maha panna nende õiges kohas. Täpselt sama kehtib telgigi kohta – pane see sinna, kuhu tahad. Kuhu tahad selle püstitada. Mõistlik oleks tahta enam-vähem siledat ja kuiva pinda. Kes see ikka tahaks kännu otsas või lombis magada. Taktikalisest aspektist lähtudes võiks aga telk olla paigaldatud kohta, kus see jääb vaenlase otsevaatluse ja otsetulerelvade eest varjatuks. in veel arem ui mbritsev oora pakuks kaitset õhuvaatlusseadmete eest. Maksimumpunktid saab aga

18

3/2020

sellise koha eest, kus lisaks eelmainit tingimuste täitmisele on läheduses ka mingisugune veekogu, kust kui mitte joogiks, siis vähemalt pesemiseks vett ammutada.

VAIAD, VAIAD, VAIAD

Paslikus kohas telk maha pandud, rulli lahti telgi kangas. Seejärel tuvasta sellelt pinnalaotuselt telgi suu ning keera kangast nii, et suue jääks soovitud suunda. Tavaliselt siis laagri keskme suunas. Nüüd leia telgikomplekti juurest pleist isut uue mnendate ulmefilmi des kujutatud UFO-t meenutav auguga ketas ning kinnita see telgiriide keskel oleva augu kohale. Nimetatud lendav ob e t on te eli ult orstna fi seeri a ja kuumakaitse, ehk siis, sündmustest ette rutates, sellest august tuleb hiljem läbi pista korsten.

Kui siiani oled üksi rahmeldanud, siis nüüd on tagumine aeg neli-viis võitlejat appi kutsuda. On ju tegemist ikkagi tosinale võitlejale mõeldud jaotelgiga ning enam-vähem pool jagu võiks ka selle ülespanemisest osa võtta. Jaga kaasvõitlejatele laiali pikad ja lühikesed telgivaiad. Esimesena kinnitatakse kangas lühikeste vaiadega maa külge. Seejärel tuleb paika panna uksevaiad – õige koha tunneb ära nahktaskute järgi, kuhu vaia ülemine ots sisse jookseb. Uks avatud, läheb üks võitleja telki ning paneb paika ülejäänud, telgi nurkadesse sobituvad pikad vaiad. Tegevus, mida ülejäänud võitlejad saavad väljastpoolt lihtsustada innustavate hõigetega ning vaiadest kinni hoides.


VÄLJAÕPE

Seejärel tuleb leida üks vabatahtlik, kes läheb korstna raami ja korstnaga telki, lükkab korstna eelnevalt paigaldatud plekktaldriku august läbi ning ajab püsti. Jällegi on hea, kui keegi väljastpoolt juhendab, et korsten korralikult sirgu saaks. Kui saab, siis nüüd ongi telgil juba telgi kuju. Ja kui visuaalsel vaatlusel tundub, et see on täitsa OK, võib eelnevalt paigaldatud väikseid vaiad üle pingutada. Ja et kogu see ilu si s siis fi seerida i ad vaiad l bi vastavate aasade tõmmatud, maa või puude külge kinnitatavate nööridega. Seejuures tuleb jälgida, et telgi kangas jääks igast küljest võrdselt parasjagu pingule – see tagab mõningase veepidavuse. Igatahes palju parema veepidavuse, kui on lohkus ja lontis telgil.

Nööridega opereerides on oluline jälgida, et need paigutataks telgile võimalikult lähedale. Nimelt on telgivaia nööri kaugus telgist võrdelises suuruses võimalusega, et keegi sellesse nööri takerdub. Ning kui juba anda võimalus takerduda, siis võib päris kindel olla, et seda ei jäeta kasutamata. Ehk siis telgipingutusnöörid olgu nii pikad kui vaja, aga nii lühikesed kui võimalik.

KÄHKU ÜLES

Ja viimaseks pannakse paika telgi süda, vähemalt talvisel ajal kõige olulisem objekt – ahi. Kui polegi eelnevalt telgi põhja alla jäävat maapinda puhastatud, siis ahju alt tasub kindlasti süttimisohtlik pinnas eemaldada, sest sinna hakkab ahjust tulist sütt pudenema. Ja tulekahju telgis on tervisele peaaegu sama kahjulik kui tulekahju ükskõik kus mujal – väga kahjulik!

Veel saab telki hubasemaks ning ilmastikukindlamaks muuta, kui selle kanga alumised servad kas sambla või lumega tihendada, et pinnatuul telgis horisontaalis olevaid võitlejaid kimbutama ei pääse. Kui aga telgitakse väga niisketes ja vihmastes oludes, võib telgi ümber kaevata kraavi – nõnda, et telgist väljaspool, näiteks mööda telgikangast alla voolav vesi valguks kraavi, mitte ei imbuks magamiskottidesse. Vaatamata telgi massile ja mahule ei võta jaotelgi püstitamine oluliselt rohkem aega kui suvalise matkatelgi püstitamine. Kokku harjutanud jagu peaks selle ülesandega hakkama saama vähem kui viie minutiga. Head telkimist! 3/2020

19


ÜKSUS

AASTA PUHKPILLIORKESTER 2019 –

PÄRNUMAA MALEVA SAXON

Pärnu orkester võidupüha paraadil Rakveres 2017. aastal KARRI KAAS

20

3/2020


Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon pälvis Eesti Kooriühingu koorija puhkpillimuusika aastapreemiate jagamisel aasta puhkpilliorkestri tiitli. Tekst: MARIE PÕDRA, vabatahtlik autor

O

rkestri dirigendi Kaido Kivi arvates oli oma osa sellel, et 2019. aasta jooksul ei tegelenud orkester üksnes juubelilaulupeo repertuaari omandamise ja esitamisega, vaid suutis ette valmistada mitmeid täispikki kavasid, mille hulgas olid „Minu arm – 150 aastat puhkpillimuusikat laulupidudel“, Minski kontsert, Kaitseliidu aastapäeva kontsertlavastus jt. Loorberitele pole siiski puhkama jäädud. Jätkuvalt on ettevalmistusel täispikk kava „Kulisside taga“. Katkendit sellest tutvustas orkester Kaitseliidu aastapäeval Tartus ning sellest on

ÜKSUS valminud DVD. Pärnus tuleb katkend ettekandele 11. aprillil 2020.

KUIDAS SAI ORKESTER ALGUSE? Tinglikult võib orkestri alguseks lugeda 1968. aastat, mil Pärnu Kolhooside Ehituskontori juures hakkas tegutsema puhkpilliorkester. Orkestrimängijad kutsus kokku Paul Tepper, tema muretses ka pillid ja oli Pärnu KEK-i orkestri dirigent. Kaheksakümnendatel sai orkestri dirigendiks Rein Vendla, kelle käe all hakkas orkestri tuntus kasvama. 1987. aastal käidi reisil Peterburis, 1988. aastal võideti NSV Liidus korraldatud sotsialismimaade puhkpilliorkestrite võistumängimisel

3/2020

21


ÜKSUS 4. koht. Samal aastal külastati Tõstamaa kultuurimaja ja valla rahvaga Bulgaariat. „Saxon kasvas teatavasti välja Pärnu KEK-i orkestrist ja kui KEK otsa sai, siis tuli sellele orkestrile teha uus organisatsiooniline vorm. Nii sündis Pärnu puhkpillimängijate selts Saxon,“ meenutab päris algusest peale Saxonis klarnetit ja saksofoni mänginud endine Pärnumaa maleva ja Kaitseliidu kooli pealik Erik Reinhold. Tema oli ka orkestri sünni juures ning üks selle nime väljamõtlejaid. Pärnu puhkpillimängijate seltsi Saxon koostöö Kaitseliidu Pärnumaa malevaga algas 1998. aasta teisel poolel. Andres Kokka dirigeerimisel toimus Pärnumaa maleva aastapäeval esimene esinemine vormides. Mõned orkestri tolleaegsetest mängijatest olid musitseerinud juba Pärnu KEK-i orkestris, kuid palju oli ka noori. Ometi võib öelda, et Saxoni seltsi orkester on Pärnu KEK-i orkestri järglane. 1999. aasta kevadel alustati tööd Pärnus Kaitseliidu Pika tänava ruumides, dirigentideks kutsuti tuntud puhkpillimuusika edendaja Rein Vendla ja tol ajal veel tundmatu dirigent Mati Põdra. „Me ei alustanud tegelikult Kaitseliidu statsionaarse orkestrina, vaid tegime vastastikku kasulikku koostööd – Kaitseliit sai Saxoni orkestrilt heatasemelise muusikalise teeninduse ja meie neilt harjutusruumid. Tol ajal oli kogu malevaorkestrite teema alles nii uus, et sellesse ei osanud kuidagi suhtuda ei pagunikandjad ega ka pillimehed. Ametlikult saime maleva orkestriks 2004. aastal,“ meenutab peaaegu 10 aastat orkestri dirigendina tegutsenud Mati Põdra. 1999. aasta teisel poolel jätkas Mati Põdra tööd üksinda. Sel ajal seati ka põhisuunad, mis toimivad siiani. Püüti kõnetada noori puhkpillimängijaid, kasvatada neid välja ka ise ning samal ajal hoida parimas vormis vanu. Algasid kontserdiprogrammid koostöös lava- ja Pärnu orkestri dirigent Kaido Kivi Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud pidulikult rongkäigul Pärnus KARRI KAAS

22

3/2020

Tol ajal oli kogu malevaorkestrite teema alles nii uus, et sellesse ei osanud kuidagi suhtuda ei pagunikandjad ega ka pillimehed.

filmimuusi e s er is l ulj ee er Kaljumäega. Võeti eesmärgiks tuua igal hooajal orkestri ette üks külalisdirigent – näiteks maestro Peeter Saan ja Politseiorkestri toonane dirigent Kaido Kodumäe, aga ka Margus Kasemaa Tartust ja Pärnumaa juurtega Peep Lõhmus. Orkestri toonasest kõrgest tasemest annab tunnistust ka tõsiasi, et kohe 1999. aasta laulupeo eel „paugutasid“ nad orkestrite ülevaatusel endale esimese, tollal kõige kõrgema võimaliku kategooria. Mati sõnul tõstis see eneseusku ja pani ehk ka linnaisasid neid pisut rohkem märkama. Veel meenutab Mati Põdra võidupüha paraadide traditsiooni. „Minu aegadesse jääb Kaitseliidu orkestrite taastoomine suvisele võidupüha paraadile aastal 2008. Ei olnud sel ajal tegutsenud kolmest orkestrist head ajad kellelgi – ühel ühed, teisel teised pillid puudu, ühed noorusest nõrgad, teised vanadusest väetid. Kui kevadel dirigentidega teemat arutades selgus koondpilt, et üheskoos saab koosseisu kokku, järgnes kiire ühisõppus koos ettemänguga Kaitseliidu

juhtkonnale ja emotsionaalseks toeks veel õhtune mäng Jõgevamaal laulupeol – ning saigi edukalt tehtud!“ Aga ka parimad väsivad, näiteks 2007. aastal ei suudetud enam alati esinemisteks koguneda ja 2008. aastal võis ustavamaid liikmeid üksnes ühe käe sõrmedel kokku lugeda. „Minu koostöö Saxoniga lõppes selsamal 2008. aastal, kui lahkus korraga väga suur ja võimekas seltskond. Kohe tuli otsa teine pauk. Paari kuuga oli ülemaailmne majanduskriis nii hulluks keeranud, et linnavalitsuse eraldatud rahadest ei jätkunud enam suvemuusika korraldamiseks, ja et orkestril polnud enam ka tellitud mänge, tuli kontserdisarja soliidseks lõpetamiseks külastada muuhulgas kiirlaenukontorit,“ meenutab Mati oma Saxoni dirigeerimise lõpuaega, lisades, et küllap iga dirigent ammendab end ning et muutusi ootasid kõik osapooled. Kui Mati Põdra 2008. aasta sügisel lahkus, kutsuti dirigendiks Margus Allmann, kes kaasas orkestrisse Pärnu muusikakooli õpilasi. Paraku hukkus Margus Allmann 26. jaanuaril 2011 autoavariis ja pärast seda pakkus end dirigendiks Tanel Villand, kes alustas orkestriga tööd märtsis. 2011. aastasse jäävad ka esimesed esinemised Kaitseliidu ühendorkestris. Samal aastal hakkas orkestrit dirigeerima Kaido Kivi, esialgu siis, kui Tanel Villand mingil põhjusel tulla ei saanud. Varem oli Kivi tegelenud rohkem orkestri korraldusliku poolega. 2012. aastal osaleti Pärnus toimunud võidupüha paraadil


ÜKSUS

PÄRNUMAA MALEVA ORKESTRI DIRIGENDID REIN VENDLA on pikaaegne orkestridirigent ja muusik, kes juhendab noori põhiliselt Pärnu Ülejõe põhikoolis, kuid ka Koidula gümnaasiumis ja linna muusikakoolis ning isegi Suure-Jaanis. Rein tegeleb aktiivselt ka puhkpillimuusika edendamisega. 2018. aastal pälvis Rein Vendla Valgetähe V klassi teenetemärgi. Samal aastal tunnustas Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp teda kultuuri elutööpreemiaga. MATI PÕDRA on dirigent ja muusikapedagoog, kes on õpetanud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, Islandi Vabariigis Thorshöfni muusikakoolis, Jana Tringi erakoolis ning alates aastast 2011 õpetab Lihula muusika- ja kunstikoolis. Mati koordineerib alates 2013. aastast Kaitseliidu kooli juures kogu organisatsiooni orkestrite õppetegevust. Ta on ka Lääne maleva puhkpilliorkestri dirigent. Mati on rahvusvaheliselt tunnustatud arran eeri a elle seatud muusi ateosed on lanud a laulupidudel. MARGUS ALLMANN oli muusikapedagoog ja orkestrijuht, vaskpilliõpetaja Pärnu ja Pärnu-Jaagupi muusikakoolides. Margus Allmann hukkus 26. jaanuaril 2011 autoavariis. TANEL VILLAND on dirigent ja muusik. Tanel on õppinud Pärnu muusikakoolis klarnetit ja trombooni. Enne Saxoni dirigeerimist mängis ta seal trombooni. Ta on juhatanud Saxoni orkestri kõrval ka Pärnu ja Rakvere linnaorkestrit. KAIDO KIVI on Saxoniga seotud orkestri algusest saadik, ta mängis ka KEK-i orkestris. Ta mängib trompetit ja viimastel aastatel ka tuubat. Kaido on Pärnu-Jaagupi muusikakoolis vaskpuhkpillide õpetaja, varem on ta olnud pilliõpetaja Tõstamaa puhkpillistuudios. 2016. aastal valiti Kaido Halinga valla aasta õpetajaks. Kaido on üks Halinga puhkpillifestivali peakorraldajaid, samuti on ta Eesti Puhkpillimuusikaühingu juhatuse esimees ning üks Eesti Noorte Kontsertorkestri dirigentidest. KADRI PÕDER on Saxoni dirigent 2016. aastast, orkestris mängib ta klarnetit. Kadri on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusia eda oo i a erialal adri etab rnu muusi a oolis sol ed ot ta on õpetaja Pärnu Tammsaare Koolis ja on õpetanud ka Pärnu Kunstide Majas. SIGRID HINT on a oni diri ent aastast or estris m n ib ta ti a i olo ti aastal oli i rid rnumaa ultuuri a s ordiauhinna Pärnumaa Tähesära laureaat. Ta on Pärnu muusikakoolis noorema astme puhkpilliorkestri dirigent.

iseseisva orkestrina ning 2013. aastal saavutas orkester puhkpilliorkestrite turniiril kõige kõrgemas kategoorias hõbediplomi. Seejuures oldi konkursil vähendatud koosseisus, sest viimase hetke haigestujaid oli palju, kuid abijõude ei kasutatud. Alates 2015. aastast on orkester mänginud iseseisvalt kõikidel võidupüha paraadidel. Kui 2016. aasta kevadel lahkus orkestri eest Tanel Villand, suudeti orkestri kunstiline tase säilitada.

Tõestuseks sellele on 3. koht Laulu- ja Pillilahingus, mis võideti koos Endla segakooriga. Dirigenditööd on Kaido Kivil aidanud teha Kadri Põder. Pärast kõrgkooli lõpetamist on orkestriga tööd alustanud ka 2018. aasta Pärnumaa Tähesära laureaat Sigrid Hint.

ORKESTER TÄNA Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkestris Saxon on 2019. aasta seisuga 40 mängijat. Paljud mängijatest on ka Kaitseliidu tegevliikmed.

„Orkestrisse olen kaasanud nii oma õpilasi kui ka Pärnu muusikakooli õpilasi ja teisi noori üle Eesti, kes tahavad ja saavad. Alati võiks õpilasi rohkem olla, aga kas ka õpetaja jõuab? Regiooniti on alati erinevusi – kus rohkem vaske, kus puupilli, palju oleneb õpetajast,“ räägib Kaido Kivi, kes on 2013. aastast alates lnu irigen j mäne er es i re Kontsertorkestris. Nende aastate jooksul on tal olnud suur au olla dirigendiks sellistele noortele nagu Tanel-Eiko Novikov, Jaan Mesi, Ingely Laiv-Järvi, Kerstin Laanemets, Jüri Jõul, Mait Peterson, Siret Sui, Hanna Taube, Sigrid Hint. Ta on näinud nende noorte arengut ja kasvamist professionaalseteks muusikuteks ja õpetajateks. „Paljudel Pärnu noortel orkestrantidel on head suhted noorte muusikutega üle terve Eesti, seega ei ole ma pidanud ühtegi eelnimetatud noort personaalselt Saxonisse kutsuma, vaid nad on ise avaldanud soovi meiega liituda, vahelduseks oma tavapärasele klassikalisele muusikale,“ räägib Kivi. Tema sõnu kinnitab ka Sigrid Hint, kelle meelest võib ühele valdkonnale spetsialiseerudes juhtuda, et tüdinevad nii mängijad kui ka kuulajad. Vaheldus on kõigile hea. „Kui aastast aastasse mängida täpselt samu lugusid või sama stiili, siis mingi aja pärast hakkavad mängijad kaduma. Lõpuks ei olegi nn vanast heast koosseisust enam kedagi alles. On ainult uued noored, kes mingeid teoseid ei ole veel mänginud või ei ole neist ära tüdinenud,“ ütleb Sigrid. Praegu on Kaitseliidus orkestrid neljas malevas – Tallinn, Pärnumaa, Jõgeva ja Lääne. Varem oli orkester ka Tartu maleval, kuid dirigentide otsusel on nad nüüdseks maleva ridadest lahkunud. Aeg-ajalt on kostnud kuuldusi, et ühel või teisel maleval on kavas oma orkester asutada, kuid seni pole seda veel juhtunud. „Kindlasti on orkestri omamine malevale suureks plussiks, sest malev on tänu orkestrile rohkem pildis. Esinetakse ju ka malevavälistel üritustel ja korraldatakse enda kontserte,“ loetleb Sigrid Hint põhjusi, miks maleval võiks olla oma orkester. 3/2020

23


SKALL_EDIT/FLICKR

HARITUD SÕDUR

ASÜMMEETRILINE SÕDA – SEST SÜMMEETRILINE ON RUMAL Militaarteadlase Bernard F. W. Loo sõnul on inimkonna ajaloo vältel toimunud vaid kahte sorti sõdu. Need on olnud asümmeetrilised või siis rumalad. Tekst: kolonelleitnant MARGUS KUUL, kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem

24

3/2020


HARITUD SÕDUR

E

esti kaitseväes on üha enam hakatud rääkima asümmeetrilisest sõjapidamisest, kuid kinnitatud kontseptuaalset arusaama selles vallas veel ei ole. Ka NATO-s tegelikult puudub kokkulepitud tõlgendus asümmeetrilisest s j i mises n i efineeri u s m meetriline oht.

Kaitseväe juhtimiskontseptsioon määratleb asümmeetrilist sõjapidamist järgmiselt: asümmeetriline sõjapidamine n s j i mine sellis e n i i s lis e hel elle jõuvahekord erineb märkimisväärselt. Märkustes on lisatud, et „asümmeetriline sõjapidamine läh ub m n ers j i mise him es s n i i osaline väldib teise tugevusi või õõnestab neid ning samal ajal ründab nõrkusi ja haavatavusi.“ Samas ei tohiks asümmeetrilisest sõjapidamisest rääkides läh u jäig l efini si nis j li n mär i e võitlevate poolte sõjaline jõud võib olla märkimisväärselt erinev, mistõttu ei saa nad üksteisele samaväärseid rünnakuid korraldada. Sõjaajaloos leidub palju näiteid, kus lahingus või sõjas on võit vastase üle saavutatud uue relva, pettuse, taktika või strateegia kasutuselevõtuga. Asümmeetrilise efekti saavutamiseks lahinguväljal on aegade jooksul rakendatud erinevaid vorme, nagu näiteks meetod, tehnoloogia, tahe, normatiivid, organisatsioon ja kannatlikkus. Neid vorme on rakendatud kas siis ettekavatsetult või juhuslikult, nii nõrgema, tugevama kui ka võrdse jõuga vastaste poolt, samaaegselt või eraldi. Sellist võitlust on kirjeldanud mitmed sõjateaduse teoreetikud ja praktikud, kuigi enamik neist ei ole nimetanud sellist sõda asümmeetriliseks. Nüüdseks on asümmeetrilisest sõjast militaarvaldkonnas vahelduva eduga räägitud nelikümmend aastat. Välja n m el u j su u erine i efini si ne nne eelmainitud vormidega tutvumist tuleks aga vaadelda viit tegurit, mis lihtsustavad asümmeetrilise sõjapidamise olemuse mõistmist.

VIIS TEGURIT Kõigepealt tuleb asümmeetriliste ohtude hindamisel m is n i i l e huvide erinevusi. Hinnata tuleb eelkõige vastase kavatsust ja selle võimalikku mõjutatavust asümmeetrilise lähenemise kaudu. Ajalugu näitab, et s mmee rilis lähenemis n r h em su nu n i i n rgem s l ses siis n l suurem im lus n i i võita. Teiseks teguriks on vastase tahe kui asümmeetrilise sõja põhiline sihtmärk. Selle faktori teadvustamine on asümmeetrilise sõjapidamise mõistmise aluseks. Kolmandaks tuleb meeles pidada, et asümmeetriline lähenemine toimub tegelikult sõja kõigil tasanditel – strateegilisel, operatsiooni ja taktikalisel tasandil, kuigi põhieesmärgiks on ikkagi luua strateegiline efekt.

Neljandaks tuleb hinnata asümmeetrilise lähenemise efektiivsust ehk mõista, kas efekt, mida tahetakse saavutada, töötab või mitte. Tulenevalt nii keskkonna kui vastaspoole eripäradest (huvid, eesmärgid, võimed jne) paljud asümmeetrilised lähenemised sageli ei tööta. Ja viiendaks, dünaamiline protsess asümmeetrilisest ohust ja sellele vastamisest samuti asümmeetriliselt on möödapääsmatu osa asümmeetria analüüsist. Maakeeli: ei tohi unustada, et vastane võib vaatamata oma nõrkusele või tugevusele vastata asümmeetrilisele tegevusele omakorda asümmeetriliselt.

MEETOD LOEB Nüüd, kui oleme vaadelnud asümmeetrilise sõjapidamise peamisi tegureid, tuleb uurida, kuidas saab erinevate vormide abil lahinguväljal asümmeetrilist efekti luua. Üks neist vormidest on meetodi asümmeetria. Meetodi asümmeetria loomiseks tuleb rakendada vastase omast erinevat sõjapidamise kontseptsiooni, taktikat või doktriini. Näiteks partisanisõja viljelemine taktikana või strateegiana. Just nii tegi 216 eKr Rooma kindral Quintus Fabius Maximus pärast Cannae lahingu kaotust. Fabiuse taktika olulisse arvulisse vähemusse jäädes oli mitte võidelda. Fabius teadis, et Hannibali armee sõltub logistikast, seega rakendasid Fabiuse leegionärid partisanisõda, rünnates vastase vägede patrulle, moona- ja varustusliine. Samal ajal välditi otsustava tähtsusega lahingut. Meetodi asümmeetria rakendamist võib leida ka Teisest maailmasõjast, kus teostati õhudessantoperatsioone vastase tagalasse. Lähiajaloo kurikuulsaim meetodi ja osalt ka tehnoloogilise asümmeetria musternäide pärineb USA-st. Nimelt 2001. aastal teostasid islami ekstremistid terroriakti Pentagoni ja New Yorgi kaksiktornidele. Kütust täis reisilennuk muudeti sisuliselt tiibraketiks, seda ei osanud ameeriklased aga oodata. Rünnakul oli ka majanduslikult asümmeetriline efekt. Al Qaeda kulutused seoses rünnaku korraldamisega olid minimaalsed võrreldes USA majandusliku kahjuga, milleks oli kolmkümmend kolm miljardit dollarit. Teine võimalus lahinguväljal asümmeetriat luua on tehnoloogia. Efekt saavutatakse siis, kui kasutusele võetakse uus relv või relvasüsteem. Briti kirjaniku Hilaire Belloci ütlus „Mis iganes ka ei juhtu, meil on Maxim [kuulipilduja], aga neil ei ole“ illustreerib tehnoloogia võidukäiku sõjas. Nimelt toimus Aafrikas aastatel 1893–1894 Matabele sõda, kus ühe lahingu käigus tõrjusid viiskümmend Briti sõdurit nelja Maximi kuulipildujaga edukalt viie tuhande kilbi ja odaga varustatud pärismaalase rünnaku. Paarkümmend aastat hiljem, Esimeses maailmasõjas saavutati samalaadne efekt kahurväega. Tänapäeval hinnatakse, et 70% kõikidest sõjas hukkunutest võib 3/2020

25


HARITUD SÕDUR kanda suurtükiväe arvele. Briti parlamendi liige Stanley Baldwin ennustas juba 1932. aastal peetud kõnes pealkirjaga „Hirm tuleviku ees“, et tulevikusõdades „murravad pommitajad alati läbi“. Kui puhkes Teine maailmasõda, loodi asümmeetriline efekt lennukite ja tuumarelva kasutuselevõtuga. Jaapan kasutas meetodi- ehk kamikaze-taktikat USA merelaevastiku vastu, kuid piiratud eduga. 7500 surmalendurit oleksid targal rakendamisel olnud suutelised hävitama kolmandiku Jaapani rannikule sissetungivast USA laevastikust. Et sellist kaotust vältida, hõivas USA järk-järgult jaapanlaste lennuväebaasid Vaikse ookeani saartel.

Näha hästi kõlavas „asümmeetrilises sõjapidamises“ mingit päästvat imerelva on siiski pelgalt illusioon, kui praktikas ei jõuta definitsioonist ja rakendatavatest meetoditest kaugemale.

Juba varem, 1942. aastal oli Jaapan teostanud üllatusrünnaku Pearl Harbouri mereväebaasi vastu. USA omakorda andis 1945. aastal Jaapanile samuti asümmeetrilise vastulöögi, visates Hiroshima ja Nagasaki linnadele tuumapommid. Hiljem võimaldas tehnoloogia areng ka õhuvahendite rünnakutele asümmeetriliselt vastata. Näiteks Nõukogue ii u g nis ni s j s su si mu hee i l l lastavaid USA Stingeri õhutõrjerakette, lastes lühikese aja jooksul alla 275 Nõukogude õhuvahendit. Kahel viimasel aastakümnel on tehnoloogilist asümmeetriat lahinguväljadel demonstreerinud arvutihäkkerite, droonide või isevalmistatud lõhkekehade (IED-de) kasutamine.

TAHE MAKSAB Sõdades võib ju kasutusel olla tipptehnoloogiline relvastus, kuid kui puudub tahe võidelda, on metall kasutu. Seepärast tulebki kõne alla kolmas vorm, tahte asümmeetria, mis on oluline saavutada eelkõige strateegilisel tasandil. Näitena võib tuua Ameerika Ühendriikide tahte asümmeetria, mida peetakse USA üha suuremaks nõrkuseks. Pärast kümme aastat kestnud sõda viidi 1973. aastal väed välja Vietnamist. 1983. aastal lahkuti Liibanonist pärast Beirutis USA merejalaväelaste kasarmu vastu suunatud terroriakti, kus hukkus sadu sõdureid. 1993. aastal viidi ebaõnnestunud erioperatsiooni järel väed välja Somaaliast. Samuti lahkuti 2011. aastal Iraagist pärast 8 aastat mässutõrjesõda. Kuna ekspeditsiooniliste sõdade kaotus ei ole USA-le elulisel äh is eg äh r riigi e sis en si s b n i i lle test ka suhteliselt lihtsalt lahkuda. Rahvas väsib pikast sõjast ja lihtsam on jätta käimasolev sõda sõja enda hooleks. Kirjeldatud USA lahkumised ei demonstreeri siiski riigi sõjalist nõrkust, vaid neil juhtudel on lähtutud Andrew J. R. Macki loogikast. Macki loogika alusel on tugevatel mängijatel vähem huvi sõda võita, kui kõne all ei ole nende ellujäämine. Nõrgal osapoolel, otse vastupidi, on aga suur huvi võita, sest ainult võit garanteerib tema ellujäämise. Operatsiooni- ja taktikalisel tasandil väljendub tahte asümmeetria moraalis. Kuulus Prantsuse väejuht Napoleon on selle kohta tabavalt öelnud: „Sõjas on moraal üks kolmele materjali vastu.” 26

3/2020

Sõjaajalugu on rikas näidetest, kus edu aluseks on kaitse- või ründetahe, olgu siin meenutatud kasvõi Jaapani sõdurite võitlusvaimu Teises maailmasõjas, kelle militaarsõnavaras ei eksisteerinud sõna „allaandmine“.

REEGLID MÄÄRAVAD Neljandaks saab lahinguväljal asümmeetrilist efekti saavutada normatiivide abil. Normatiivne asümmeetria kätkeb endas mitmeid sõjapidamises kehtestatud legaalseid ja moraalseid standardeid. Heaks näiteks on Afganistani presidendi Ḩ mi r i käsul ja kindral McChrystali heakskiidul 2010. aastal Afganistanis kehtestatud uued lahingureeglid, mis sidusid ISAF-i sõdurid käsist ja jalust. Lahingureeglite järgi ei tohtinud näiteks rünnata kohalikku relvastamata Talibani võitlejat, kes paigaldas isevalmistatud lõhkekeha, mis oli mõeldud rünnakuks NATO vägede vastu. Nii sai Taliban koalitsioonivägede vastu silmnähtava taktikalise eelise. Islami ekstremistid peavad piiranguteta sõda ega juhindu enfi gi eg eis es r h us helisel unnus u sõjapidamise konventsioonidest. Nii rakendavad nad läänemaailma armeede vastu edukalt normatiivset asümmeetriat. Asümmeetrilist efekti saab saavutada, kasutades vastasest erinevat organisatsiooni vormi. Näiteks antiikajal oli Kreeka faalanksi eeliseks jäik formatsioon, mis koosnes tihedas rivis marssivatest hästi distsiplineeritud ja väljaõpetatud sõduritest. Sõdurite pikad piigid võimaldasid hävitada vastast distantsilt. Jäik faalanks võidutses lahinguväljal senikaua, kuni lahingus kohati distsiplineeritud ja hea manööverdusvõimega Rooma leegioni. Tänapäeval on organisatsiooni asümmeetria heaks näiteks islami ekstremistide terroriorganisatsioonid, mis põhinevad hajali laotatud inimvõrgustikel ja ühteliitval ideoloogial. Kuuendaks on olemas kannatlikkuse asümmeetria. See vorm on ühenduses tahte kontseptsiooniga. Kannatlikkuse s mmee ri ilmneb s geli n i i es us r m tult põrkuvad erinevad usundid, nagu kristlus ja islam.


HARITUD SÕDUR

RAHA RÄÄGIB Veel võidakse asümmeetriline efekt saavutada ka psühholoogiliselt või materiaalselt ning sageli on need kaks omavahel ühenduses. Hirm tugevama vastase ees loob tollele psühholoogilise eelise, eriti kui tugevam pool rakendab julmust. Näiteks keskaja Valahhia (praeguse Rumeenia) riigi valitseja Vlad III, keda kutsuti ka Vlad Teivastajaks, lasi oma vastaseid massiliselt teibasse ajada. Samuti karistas ta ninade äralõikamise ja naelte pähelöömisega Ottomani impeeriumi saadikuid, kui nood keeldusid vürsti juurde audientsile tulles turbaneid peast võtmast. 1461. aastal, sõjategevuse käigus türklaste vastu ajas Vlad teibasse kümneid tuhandeid türklasi, mispeale Türgi sultan Mehmet II pöördus oma väega Valahhia piiridelt tagasi. Islami ekstremistlik terrorirühmitus IS kasutab sama meetodit päid maha raiudes. Tihti on psühholoogilise asümmeetria rakendamine odavam kui materiaalne, samas on seda raskem säilitada. Materiaalne asümmeetria luuakse aga siis, kui üks n i i s l in es eerib s j i misse märg l rohkem ressursse, luues sellega vastase üle ebaproportsionaalse sõjalise efekti. Näiteks suurriikide sõda väikeriikide vastu, kus suurriigil on sõjategevuseks kasutada väikeriigiga võrreldes ebaproportsionaalselt palju ressurssi. Väikeriigi vaatenurgast on selline sõjategevus totaalne sõda, suurriigile võib aga olla i l lne n i

EDU POLE GARANTEERITUD Heaks näiteks erinevate asümmeetriate rakendamise erinevatest tulemustest on esimene ja teine Tšetšeenia sõda. Esimeses sõjas oli tšetšeenidel võrreldes Venemaa

Föderatsiooni üksustega asümmeetriliselt suurem tahe, sest võideldi oma vabaduse eest. Samas nulliti sõja ühes etapis sunnitud positsioonisõda pidavate tšetšeenide kaitsetahe vastase tehnoloogilise asümmeetria ehk kaudtule- ja õhutuletoetuse abil. Siis kandsid tšetšeenid ka kõige raskemaid kaotusi. Kuid teisalt andis sõdimine ilma rindejooneta, parvlemist teostades, tšetšeenidele omakorda vastase suhtes eelise. Mõlemad võitlevad osapooled kasutasid esimese sõja ajal asümmeetrilist lähenemist kuni tšetšeenide võiduni, mis samuti vormistati asümmeetriliselt. Tšetšeeni välikomandör Shamil Basajev kasutas võitlusvormina terrorismi, mis lõpuks panigi Venemaa Föderatsiooni juhtkonna rahu sõlmima, ehkki mitte kaotust tunnistama. eises e eeni s j s lä s g i h is eisi i r nõisse sisenemata hävitati lennu- ja suurtükiväe ning tankide tulega tšetšeenide ettevalmistatud kaitserajatised. Tšetšeenid taandusid võitluse edasiseks jätkamiseks mägedesse. VF hakkas seejärel läbi viima mässutõrjeoperatsioone. Tšetšeenide esimeses sõjas rakendatud asümmeetrilised vormid enam nüüd nii hästi ei toiminud, sest VF vastas tšetšeenide asümmeetrilisele sõjapidamisele samuti asümmeetriliselt, murdes järk-järgult relvastatud vastupanu selgroo. Eelkirjeldatud sõjapidamise printsiipe ja vorme, mis ee s j s s mmee rilise s j n rel s u n i tides kasutatud sellest ajast peale, kui inimkond hakkas s im ui än äe l n sus u e me efineerime vana sõjategevust uue mõistega. Soovides nüüd sellist „uut moodi“ sõjapidamist praktikas rakendada, tuleb meeles pidada, et mõlemad sõdivad osapooled võivad võidelda asümmeetriliselt. Näha hästi kõlavas „asümmeetrilises sõjapidamises“ mingit päästvat imerelva on siiski pelgalt illusioon, kui praktikas ei j u efini si nis j r en es mee i es kaugemale.

MARCIN PLATEK/FLICKR

g ni mu hee i hm ni el u illus reerib isl mi e s remis i e suh umis ngl s j ih is ei ähen aeg meie jaoks mitte midagi. Teie kellade patareid saavad tühjaks ja osutid seiskuvad. Aga meie aeg selles võitluses ei seisku eal. Me võidame kindlasti.“ Selle väite tõestuseks on liiva jooksnud mässutõrjekampaaniad Iraagis ja Afganistanis.

3/2020

27


MAAILMAPILK

VENEMAA – EKSISTENTSIAALNE OHT EESTILE Kaitse Kodu! refereerib Välisluureameti värsket raportit, mis tõdeb: ainus eksistentsiaalne oht Eesti suveräänsusele on Venemaa potentsiaalne sõjaline operatsioon Balti riikide vastu. Tekst: VÄLISLUUREAMETI RAPORT „EESTI RAHVUSVAHELISES JULGEOLEKUKESKKONNAS 2020”

28

3/2020


Võrreldes NATO vägedega on jõudude tasakaal Balti riikide suunal Venemaa poole kaldu. Isegi Kaliningradi oblastis paiknevat relvastust arvestamata on Venemaa ründerelvastuse – tankide, hävituslennuväe ja raketisuurtükiväe – poolest tugevas ülekaalus. Venemaa relvajõududel on alaliselt paigutatud lühimaa ballistilised raketid Iskander 120 km kaugusele Eesti piirist ning 45 km kaugusele Leedu piirist, mis võimaldab nende ründerelvadega ohustada Balti riikide

territooriumi kahelt suunalt – Leningradi ja Kaliningradi oblastist. NATO-l ei ole võrreldavaid raketisüsteeme kogu Euroopas. Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile on siiski ka 2020. aastal väike, kuna Eesti ei ole Venemaale sõjalise planeerimise ega välispoliitika seisukohalt esmatähtis ning Venemaa h b äl i ses s j lis n i i NATO-ga. Tuleb aga arvestada, et Venemaa relvajõud on viimastel aastatel oluliselt arendanud nn ennetavate sõjaliste tegevuste kontseptsiooni. Sellega üritab Venemaa vähendada oma konventsionaalse väevõimekuse suhtelist allajäämist ülekaalukale vastasele, püüdes olla kiirem nii vägede liigutamisel kui ka sõjaliste eesmärkide saavutamisel. Nagu kõikide teiste maailma regioonide või rahvusvaheliste küsimuste puhul, nii ka Balti riikidega suhtlemiseks

kujundab Venemaa oma seisukohad üldisemate suhete kaudu Ameerika Ühendriikidega. Venemaa tahaks igal võimalikul moel vähendada USA rolli maailmas ning samal ajal suurendada enda oma. Nõnda ei ole Venemaal võimalik näha ka Balti riike välispoliitiliselt või sõjalise planeerimise võtmes millegi muu kui potentsiaalse tallermaana USA ja Venemaa vahelises sõjas. Seega peavad Balti riigid arvestama võimalusega, et Venemaa võib otsustada ennetava sõjalise rünnaku kasuks l i regi nis ui r b n i i eskaleerumist USA-ga mõnes teises maailma regioonis. See aga tähendab omakorda, et halvimal juhul võib sõjaline rünnak sõltuda Venemaa juhtkonna otsusest, mis põhineb moonutatud ohupildil ja poliitilisel valearvestusel.

AK PK/FLICKR

K

ümne aasta jooksul on Venemaa loonud Lääne sõjaväeringkonnas kolm armee taseme väejuhatust, viis uut diviisi staapi ning viisteist uut manööverpolku (motolaskur-, tanki- või dessantvägede polku). Eesti piirist 28 km kaugusel paiknev 76. ründedessantdiviis on Vene õhudessantvägedes esimene diviis, kus on mehitatud kolmas dessantpolk.

MAAILMAPILK

3/2020

29


MAAILMAPILK PROBLEEMID VENEMAA SÕJATÖÖSTUSKOMPLEKSIS Venemaa juhtkond paneb suurt rõhku oma relvajõudude kõikvõimsuse kuvandi loomisele, kuid Euroopa Liidu, USA ja Ukraina sanktsioonid on Vene sõjatööstuskompleksile hulga probleeme tekitanud. Eelkõige on nende mõju olnud märgatav mereväes – sanktsioonide kehtestamise tõttu jäi saamata üks helikopterikandja-dessantlaev (Mistral), kolme suure lahingulaeva (Grigorovitši klass) ehitus katkestati ning vähemalt viie lahingulaeva valmimisaeg venis märgatavalt. Sanktsioonidest tulenevad piirangud on külmutanud uue sõjatehnika kasutuselevõtu ning sundinud Venemaa relvajõude leppima senise tehnika moderniseerimisega. Sanktsioonide tõttu on Venemaa võtnud suuna varem Läänest imporditud komponentide asemel kodumaiste arendamisele ja kasutamisele. 2014. aasta augustis kinnitati impordiasendamispoliitika – importozameštšenije, mis kohustab kaitsetööstuses importtehnoloogiaid kodumaistega asendama. Kodumaiste komponentide kasutamine on aga palju kallim, kuna teatud tehnoloogiate kasutusele võtmiseks tuleb alustada teadus- ja arendustegevusest. See võib võtta aastaid ning tõstab oluliselt ka toodete hinda. Kodumaiste toodete probleemiks on ka kehv kvaliteet, eriti algkomponentide puhul, nagu elektroonikaplokid, toorikud jmt. Ilmekaks näiteks on tuumaallveelaevu ehitav Sevmaši laevatehas, kus alates 2016. aastast on keelatud kasutada Vene päritolu aparatuuri ja tööriistu.

Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile on siiski ka 2020. aastal väike, kuna Eesti ei ole Venemaale sõjalise planeerimise ega välispoliitika seisukohalt esmatähtis ning Venemaa tahab vältida otsest sõjalist konflikti NATO-ga. 30

3/2020

Kodumaiste komponentide puuduse tõttu üritatakse sanktsioonidest mööda hiilida, asendada seadmeid odavate, peamiselt Hiina päritolu koopiatega või kohandada olemasolevaid kodumaiseid tehnoloogiaid. Kõik see nõuab pikaajalist ümberprojekteerimist, vähendab seadmete töökindlust ning raskendab nende tehnilist hooldust. 2016. aastal pidi Venemaa kaitseministeerium loobuma uute sidesatelliitide Sfera-V ostmisest, kuna sanktsioonide tõttu kasutusel olnud Vene elektroonilised komponendid tegid satelliidid nii raskeks, et Vene kanderaketid ei suutnud neid orbiidile viia. Kaitseministeerium otsustas osta vanu, Meridiani tüüpi sidesatelliite. Lisaprobleeme sõjatööstustes tekitab Venemaa relvajõududes levinud korruptsioon, kuna riiklike lepingute i mise s n luline mefiguuridele „meelehead“ anda. Seda toetab Venemaa sügavalt bürokraatlik asjaajamiskord, kus väikesed formaalsused võivad menetluse peatada. Eriti rängalt mõjutab see sõjatööstuse allhankijaid ja väikeettevõtteid, kelle eelarve vajalikku „kümnist“ välja ei kannata. Need ettevõtted, kelle toodetele on nõudlust tsiviilsektoris, ei ole viimasel ajal enam huvitatud osalemisest Venemaa kaitseministeeriumi hangetel, sest lepingu võitmine ei sõltu töö kvaliteedist. Kuigi Venemaa on sõjaliselt endiselt väga võimekas, on Lääne sanktsioonid nii mõnegi valdkonna arengut takistanud.

ÜHISKONNA SÜVENEV MILITARISEERIMINE Sõjaliste ambitsioonide toetamiseks tegeletakse Venemaal aina rohkem ühiskonna militariseerimisega. Ühiskonna süvenev militariseerimine tuleneb Kremli veendumusest, et s j line n i ääneg n äl im tu ja selle toimumine on pigem aja küsimus. Venemaa juhtkond usub, et sõda Läänega on alanud – esialgu peetakse seda infoväljas, aga ka teiste riikide pinnal. Näiteks sõjalist operatsiooni Süürias käsitab Venemaa mitte omaette operatsioonina, vaid USA-vastase rinde

lõunatiiva tugevdamisena. Samamoodi on Ukrainas toimuv Venemaa jaoks vaid episood suures vastasseisus USA-ga. Seetõttu ei ole Venemaa vaatepunktist võimalik lahendada ühtegi äim s le s j lis n i i er l i tervikpilti arvesse võtmata. Venemaa juhtkond on seisukohal, et selline kvaasi-sõjaolukord nõuab kogu ühiskonna ja riigi kõikide ressursside mobiliseerimist. Elanikkonna ettevalmistamine sõjaks ja ressursside koondamine avaldub paljudes valdkondades, alates mobilisatsioonivarude täiendamisest, territoriaalkaitseüksuste formeerimisest ja patriootlikust kasvatusest ning lõpetades massiivse propaganda ja luuretegevusega. Kuigi osa sellest tegevusest võib tunduda groteskne, ei tohi unustada, et kõige selle laiem eesmärk on suurendada sõjalist võimekust. Venemaa juhtkond loodab, et ühiskonda tugevamalt militariseerides ollakse paremini valmis kardetud kukutusrünnakuks või revolutsiooniks. Samuti aitab pideva sõjaohu hoidmine rahva teadvuses mobiliseerida ühiskonda välise vaenlase vastu ning juhtida seega tähelepanu kõrvale riigisisestelt poliitilistelt, õigusriiklikelt, majanduslikelt ja sotsiaalsetelt probleemidelt. Ühiskonna militariseerimise üks ilminguid on paramilitaarse ühingu DOSAAF (Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing) integreerimine relvajõududega. DOSAAF on osalenud kõigil viimase aja suurematel õppustel ja tema ülesannete ringi on pidevalt laiendatud. 2015. aastal loodi Venemaal kaitseminister Sergei Šoigu initsiatiivil noorteorganisatsioon Junarmija – „ülevenemaaline laste ja noorukite ühiskondlik liikumine“. Selle koosseisu võetakse lapsi alates 8. eluaastast. Organisatsiooni ülesanded on noorte patriootiline kasvatustöö, sõjaväeteenistuse populariseerimine, internatsionalism ja ekstremismivastane võitlus. Liitumine on n-ö vabatahtlik. Samas on mitteametlikult kohustus Junarmija liikmeks astuda sõjaväelaste, riigiametnike ning kaitsetööstuse töötajate lastel.


MAAILMAPILK Junarmijal on siiani olnud peamiselt tseremoniaalsed ülesanded (paraadid, patriootlikud üritused, kohalike omavalitsuste üritused, objektide avamine jmt).

VENEMAA RELVAJÕUD BALTI RIIKIDE PIIRIL

Peale Junarmija organiseeritud ettevõtmiste korraldatakse mitmes Venemaa linnas võidupüha puhul sõjaväelisi laste paraade. Üritusel marssivaid lapsi kutsutakse koolieelikute väeks (doškolnõje voiska) või lasteaia väeks (detsadovskije voiska) või lihtsalt laste väeks (detskije voiska).

350 KM

u 18 000 maa- ja dessantväelast

Väiksemad lapsed, kes omal jalal veel pikki marsse kaasa teha ei jaksa, on varustatud vankritega, mis on ümber ehitatud tankideks, lennukiteks jmt. Laste paraadide eesmärk on patriotismitunde kasvatamine. Nagu selgitas Pjatigorski linna haridusosakonna juhataja 2019. aastal pärast palju tähelepanu pälvinud paraadi: „Mida varem patriootliku kasvatusega algust tehakse, seda tervem on ühiskond.“ Ühiskonna järkjärguline militariseerimine näitab ühest küljest kindlasti re iimi eb in lus j hirmu imul kukutamise ees. Teisalt tuleb silmas i e mili riseeri u re iim muutub järjest ettearvamatumaks, oportunistlikumaks ning seega veel ohtlikumaks.

VENEMAA KÜBEROHT Venemaa küberoperatsioonid Lääne vastu on jäänud karistuseta ning seetõttu sooritatakse neid ka 2020. aastal. Küberoperatsioonid on Venemaale tõhus vahend oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Neid on rahaliselt, inim- ja ajaressursi poolest soodne teha ning teisalt annavad need Venemaale võimaluse tegutseda allpool rel s u n i i lä e enem küberoperatsioonide sihtmärgid on aastaid valdavalt samad (sihtriigid on enamjaolt samad, sektorid on aja jooksul laienenud), samuti on endised operatsioonide strateegilised ees-

u 70 tanki

EESTI

Paraadidest võtab tavaliselt osa mitusada 4–12aastast lasteaia- ja põhikoolilast. Paraadideks valmistutakse põhjalikult – lastele on õmmeldud eri relva- ja väeliikide ajaloolised ja kaasaegsed vormid ning nad on relvastatud makettide või mängupüssidega.

u 750 soomukit u 90 iseliikuvat suurtükki u 40 reaktiivsuurtükki 12 lühimaa ballistilise raketi süsteemi

LÄTI

LEEDU

VENEMAA

KALININGRADIS u 12 000 maa- ja dessantväelast u 100 tanki u 400 soomukit u 90 iseliikuvat suurtükki u 40 reaktiivsuurtükki 12 lühimaa ballistilise raketi süsteemi märgid (kuvada suure võimu staatust, hoida sisemist stabiilsust). Muutuvad aga küberoperatsioonide sooritamise viisid ning seetõttu on oluline pidevalt tõhustada küberturvalisust. Venemaa on korraldanud küberoperatsioone Lääne demokraatlike riikide vastu alates 1990. aastatest. Kui algul sooritati neid peamiselt militaarsektori vastu, siis aja jooksul on sihtmärkide spekter üha laienenud. Venemaa rakendab küberoperatsioone info varastamiseks, aga ka riikide ühtsuse õõnestamiseks, mõjutustegevuseks (nt lahkhelide tekitamiseks ja süvendamiseks, mis takistaks poliitilisi

ALLIKAS: VÄLISLUUREAMET

protsesse) ning karistuseks otsuste puhul, mis on Venemaale ebasoodsad (nt Venemaa sportlaste võistluskeeldudele on järgnenud ründed rahvusvahelistele spordiorganisatsioonidele). Venemaa küberoperatsioonid on olnud edukad ning senini ei ole neile järgnenud lääneriikidelt tõhusaid karistusi, mis sunniksid loobuma nende kasutamisest. Venemaale on sellega antud signaal, et küberoperatsioonid õigustavad end ning seega on need jätkuvaks ohuks ka Eesti julgeolekule. Välisluureameti raport: „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2020“ on täies mahus loetav välisluureameti veebilehel: https://www.valisluureamet.ee/

3/2020

31


maaiLmaPiLK

oLULiSeD ja vÄHem oLULiSeD oHvriD 80 aastat Teise maailmasõja algusest ja 75 aastat selle lõppemisest panevad nii või teisiti mõtisklema toimunu hindamise üle. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog

P

arajalt sunnitult, sest idanaaber, kelle kodanikke jagub ka Eestimaale, on juba 55 aastat suurejooneliselt tähistanud oma Teises maailmasõjas (Suures isamaasõjas) saavutatud võidu ümmargusi aastapäevi.

Pole juhus, et esimestena üritasid seda narratiivi lõhkuda Eesti, Leedu ja Gruusia ehk siis sunnitult Venemaa rüpes olnud riikide juhid Arnold Rüütel, Valdas Adamkus ja Mihheil Saakašvili 2005. aastal. Tulutult, sest viis aastat hiljem sõideti jälle Moskvasse.

Seda alates aastast 1965, kui sõjast oli möödunud 20 aastat, sõjapurustused ja sõjakoledused – kus rohkem, kus vähem – taastatud või ähmastunud, Stalini isikukultus ja selle mõju sõjale paljastatud jne.

Pärast sõdimise algust Ukrainas jäi külalisterivi 2015. aastal hõredaks, ent Kreml tõi kohale Hiina ja India juhid. Eks varsti selgu, milline on külaliste tribüünide täituvus 9. mail 2020.

Kuna käis külm sõda, siis mõistagi räägiti eeskätt oma võidust ja vaid möödaminnes liitlastest. Tegelikult on sama seis tänagi – kuigi külm sõda on minevik –, sest Euroopas pole lihtsalt tekkinud võidu lõputu tähistamise kommet. Kogunetakse küll Normandia dessandi aastapäevadel ja ka 8. mail, ent Punase väljaku võiduparaadi taolisi marsse ei korraldata.

AUSTAD, EI AUSTA?

Mis seal salata – viimase analoogi puudumist Läänes püüdis veel president Jeltsin ära kasutada selleks, et sõjas sõdinud riikide ja teistegi riikide juhid käiksid 9. mail Moskvas paraadi vaatamas. President Putin aga tegi neist paraadi vaatamistest enda ja Venemaa autoriteedi tõstmise üritused. Võib aimata, miks demokraatlike riikide juhid hakkasid kutseid 9. maiks Moskvasse vastu võtma, kuid vaevalt keegi 1995. või 2000. aastal uskus, et sellest kujuneb „austamisena-mitteaustamisena“ (vene k uvažajet – ne uvažajet) tõlgendatav suhtlus.

32

3/2020

Minevikust sedagi, et kohe pärast sõja lõppu Euroopas korraldas NSV Liit oma võiduparaadi Moskva Punasel väljakul 24. juunil 1945 ja lääneliitlased tegid oma võiduparaadi 8. juunil 1946 Londonis. Need ühekordsed üritused olid kõrvutatavad vanast ajast püsinud tavaga lasta sõja võitjail vähemalt korra särada rahva ees, kelle nimel oli sõditud. Muidugi ei küsitud vanasti rahvalt arvamust, kas sõdida või mitte. Samas saab tõdeda, et kui esimese maailmasõja võitjatel ei tulnud valimistel toimunu eest vastust anda, sest impeeriumid lihtsalt lagunesid ja tekkisid uued riigid, siis teise ilmasõja lõpul ja järel toimunud valimistest andis vähemalt üks rabava tulemuse, millest ei taheta rääkida siiani. Põhjus on lihtne – ühel mehel tänaseni kõikjal eksponeeritavast võidukast

kolmikust tuli pärast valimisi nentida, et teda toetavad küll sõjavägi ja liitlased, tema oma rahva enamus aga paraku mitte. Jutt on Suurbritannias 5. juulil 1945 toimunud üldvalimistest, mis tegid Winston Churchilli asemel peaministriks leiboristi Clement Attlee. Tegu oli külma dušiga kõigile, eriti 17. juulil Potsdami konverentsi alustanud Churchillile, Trumanile ja Stalinile. Asi oli selles, et häälte kokkulugemine lõpetati 25. juulil ja nii tuli ühel suure sõja juhil ja väiksemate rahvaste saatuse otsustajal loovutada võitjate lauas oma tool kodusele rivaalile.

CLEMENT ... KES?!?

Suurbritannia eelmised valimised olid toimunud 1935. aastal ja viis aastat


maaiLmaPiLK

Tuli aga välja, et valijatel oli meeles ka konservatiivide sõjaeelne vastuoluline poliitika 1935–1940, k.a Müncheni sobing Hitleriga, ja eks olnud paljudel tekkinud pilt sellestki, mis sõja ajal tegelikult toimus ja tehti ning mis hinda tuli selle eest maksta rahval. Valimistulemus oli selge – Churchilli ja konservatiivide poolt hääletas 8,7 miljonit (197 kohta Alamkojas) ja leiboristide poolt 12 miljonit (393 kohta). 1935 oli saadud vastavalt 10 ja 8 miljonit häält. Et sõjajärgne tulemus polnud juhus, leidis kinnitust, ja koguni kahel korral, kuus aastat hiljem. Veebruaris 1951 said leiboristid 13,2 (315) ja konservatiivid 12,5 miljonit häält (298). Oktoobris 1951 toimunud erakorralistel valimistel kogusid leiboristid 14 ja konservatiivid 13,7 miljonit häält, ent seekord tegi oma töö Briti valimissüsteem, mida konservatiivid oskasid paremini kasutada. Nende 321 kohta leiboristide 295 vastu tõid taas võimule Winston Churchilli, kes opositsioonis olemist oli

kasutanud oma sõjaaegse tegevuse sääraseks kirjapanekuks, et sai selle eest isegi Nobeli kirjanduspreemia. Churchill kasutas ka oma uusi peaministriaastaid (1951–1955) ülesäratatud oreooli kinnistamiseks ja tänapäeval ei teatagi sageli, kes juhtis Inglismaad aastail 1945–1951. Mis teha, kui võidu suurus omandab kindla ilme siis, kui suurem osa sõjaga kaasnenud negatiivsest hakkab ununema. Samas on muidugi õige näidata sõja võitjaid Teherani või Jalta konverentside ühisfotode, mitte Potsdami konverentsi lõppedes tehtud ühispildi toel.

TEINE HOLOKAUST

Tasub mäletada, et USA-ski toimusid valimised sõja ajal – novembris 1944 valiti Franklin Roosevelt neljandat korda tagasi ja teda surma järel aprillis 1945 asendanud asepresident Truman võitis kindlalt 1948. aasta valimised. Väldin lugeja ärritamist Stalini ja NSV Liidu „valimistega“ (toimusid 1947), kuid juhin tähelepanu sellele, et 1965 vallandunud regulaarsed „meie võidu“ kampaaniad on üles ehitatud üksikute lahingute võitmistele (Stalingradist Berliinini) ja sõjas langenute arvule.

Samas pole raske märgata, et Kreml kasutab Venemaa ja Iisraeli strateegilist koostööd Teise maailmasõja arengute käsitlemisel ka selleks, et sõja teise perioodi (1941–1945) ohvritest rääkides jätta tahaplaanile veelgi tohutumad Stalini režiimi sõjaeelsed ja -järgsed, samuti sõja esimese perioodi ehk 1939.–1941. aasta ohvrid, kui Deutsche Reich ja NSV Liit toimisid poolakatega peaaegu ühtemoodi. Just see – ühtede ohvrite esiletoomine seoses kogu maailma saatusele olulise sõja võitmisega – on paljuski mõjutanud seda, et erinevalt hitlerismi/natsismi taunimisest, mis on üleilmne, pole stalinismiga juhtunud sama. Stalini režiimi ohvrite koguarvuks antakse 40–60 miljonit. Paraku tuleb neid kokku lugeda erinevate märksõnade alt – golodomor, suur terror, tšetšeenide ja krimmitatarlaste deporteerimine jne. Nagu teada, hukati ka kümneid tuhandeid Nõukogude armee ohvitsere, mis lubab asetada ka küsimust – olnuks see tippkaader 1941 elus, kui suured olnuksid siis Nõukogude rindekaotused?

See viimane on Stalini mainitud 20 miljonilt tõusnud 27 miljonile ja sellest rääkimise peamõtteks on rõhutada, et peamine sõdimiskoorem langes NSV Liidule.

Nii et ühed, varasemad ohvrid on seotud teiste, hilisemate ohvritega. Mõistagi väärivad kõik ohvrid mälestamist, ent maailma ajalugu vajab stalinismi ohvritest samasugust kogupilti, nagu see on enam-vähem olemas natsismi ohvrite kohta.

Sõja mastaabid ja kulg seda ka kinnitavad. Jaanuaris 2020 viidi maailmasõja ohvrite teema uuele tasemele, kui Jeruusalemmas avati mälestusmärk Leningradi blokaadis (september 1941 – jaanuar 1944) hukkunutele – tragöödia, mida Venemaa president Putin kõrvutas juutide holokaustiga Teise maailmasõja päevil (6 miljonit hukkunut, neist 40% NSV Liidu aladelt).

Selle probleemi lahendus on paljuski meie endi kätes. Ja nii näiteks asetaski Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid mullu kevadel Moskvas käies pärja mitte tundmatu sõduri hauale, mida riigipead Kremli esmakülastamisel reeglina teevad, vaid Stalini poliitrepressioonide ohvrite mälestuskivile. Neid ohvreid oli rohkem.

Just ühtede ohvrite esiletoomine seoses kogu maailma saatusele olulise sõja võitmisega on paljuski mõjutanud seda, et erinevalt hitlerismi/natsismi taunimisest, mis on üleilmne, pole stalinismiga juhtunud sama. PIXABAY

hiljem peaministriks tõusnud Churchilli ruttamist valimistega ajendas mõistagi lootus, et tema sõjaaegsed ponnistused saavad väärilise hinnangu.

3/2020

33


MAAILMAPILK

ROOTSI JA NATO PIKK SUHTEDRAAMA Liitumine või mitteliitumine NATO-ga on Rootsile olnud pigem identiteedi ja kuvandi kui eksistentsiaalne julgeoleku küsimus. Tänaseks on aga koostöö NATO-ga saanud Rootsi julgeoleku tagamisel määravaks. Tekst: RIINA KALJURAND, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur

O

lulisem sellest, kas Rootsi kuulub NATO-sse või mitte, on pigem see, et Rootsi suudaks vajadusel ennast kaitsta ja NATO-ga koostööd teha. See eeldab aga väga sihipärast ja pikaajalist planeerimist kaitsevaldkonnas, poliitilist konsensust ning rahalisi vahendeid.

NEUTRALITEEDIPOLIITIKA JA ALLIANSIVABADUS ROOTSI MOODI Heidame pilgu Rootsi ja NATO vaheliste suhete kujunemisele. Rootsi endise peaministri Olof Palme sõnul oli neutraliteedipoliitika Rootsile ainus viis iseseisvus säilitada ning sellest põhimõttest kujunes aastakümneteks omamoodi ideoloogia. Samas sai Rootsi jääda neutraalseks vaid tänu talle USA ja NATO poolt an-

34

3/2020

tud julgeolekugarantiidele ning tänu sellele, et puhvrina Rootsi ja Nõukogude Liidu vahel asetsenud Soomel oli viimasega allkirjastatud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abiandmise leping 1948. aastast. Alles viimasel ajal on Rootsi meedias hakatud avalikult rääkima ja kirjutama sellest, kuidas Rootsit juba 1950. aastail alliansi mitteametlikuks liikmeks peeti. Rootsi ajakirjanik Mikael Holmström kirjeldab oma raamatus „Den Dolda Alliansen – Sveriges Hemliga NATO-förbindelser“ („Nähtamatu allianss – Rootsi salajased NATO-sidemed“) väga värvikalt ja ülevaatlikult, kuidas Rootsi Teise maailmasõja ajal Hitleri Saksamaale malmi, kuullaagreid ja muud sõjapidamiseks vajalikku materjali müüs ning sakslastel oma raudteed kasutada lasi.

Pärast sõja lõppu ja Saksamaa kapituleerumist tuli ka Rootsil silmitsi seista Nõukogude ohuga. Abi saamiseks ja oma kaitseväe moderniseerimiseks pöörduti Londoni ja Washingtoni poole, kuid rootslaste usaldusväärsus Lääne silmis ei olnud just kiita. Kõigil oli värskelt meeles Rootsi ja Saksamaa vaheline koostöö ning Rootsil tuli usalduse võitmiseks vaeva näha. Stalin ei andnud aga kellelegi armu. Jõuga kukutati Tšehhoslovakkia demokraatlik valitsus, Soomet sunniti alla kirjutama paktile Nõukogude Liiduga, järge ootas Norra. Euroopas valitsev ebakindlus sundis Lääne-Euroopa riike kokku hoidma. Allkirjastati nii kahe- kui ka mitmepoolseid sõjalise abi lepinguid, kuid peagi mõisteti, et ilma USA-ta ei ole


MAAILMAPILK

Nii Norra kui ka Taani ühinesid alliansiga, kuid Rootsi otsustas neutraliteedipoliitikat jätkata. See kõik tekitas palju ärevust ning sõjajärgne USAmeelne peaminister Tage Erlander tegi kõik, et USA ja NATO julgeolekugarantiid ka Rootsile laieneksid. See eeldas, et Rootsi hangiks suures koguses USA sõjatehnikat ning teeks igakülgset luurekoostööd, sest Rootsi ge gr filine si si n li selle s soodne. Ka võisid USA lennukid kasutada Rootsi lennuvälju. Lisaks saavutati kokkulepe, et juhul, kui Rootsi suveräänsus satub rünnaku alla, jätkab Rootsi eksiilvalitsus ühes NATO riikidest ning sinna evakueeritakse ka kuninglik perekond. Kõik see oli rangelt salajane, vastasel juhul ei oleks Rootsi saanud end ametlikult neutraalseks pidada.

MUUTUNUD JULGEOLEKUKESKKOND Rootsi jätkas ametlikult neutraliteedipoliitika kursil ka pärast külma sõja lõppu kuni liitumiseni Euroopa Liiduga 1995. aastal ning sellest ajast alates on Rootsi ametlikuks positsiooniks „alliansivabadus“, mis markeerib Rootsi mittekuulumist sõjalisse liitu ehk NATO-sse. Samas on Rootsi alates külma sõja lõpust teinud partnerina NATO-ga tihedat koostööd erinevatel rahutagamisoperatsioonidel. Külma sõja lõpp

Kas partnerile, olgugi et eristaatuses olevale partnerile, kehtib artikkel 5 samal määral kui liikmele ja kas kõik osapooled saavad sellest ühtemoodi aru.

tähendas Rootsile esialgu ka maailma polariseerumise lõppu ning seoses selleg s j lise n i i enä suse vähenemist miinimumini Läänemere piirkonnas. Välist ohtu Rootsile ei peetud kuigi tõenäoliseks ning 2014. aastaks oli Rootsi kaitsevõime vähenenud 90 protsendi võrra. Ka kaitsedoktriin, mille Riksdag kinnitas 2009. aastal, är s ene ruusi n i i ei näinud ette suuremat kaitsejõudude ümberstruktureerimist. Rootsi võttis küll ühepoolselt vastu solidaarsusdeklaratsiooni, milles tõotas rünnaku korral naabrite vastu mitte passiivseks jääda, aga paljudele jäi ebaselgeks, kuidas sellist lubadust täita, kui Rootsi kaitsejõudude seis võimaldas tol hetkel vaid madala intensiivsusega rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist. 2014. aasta sündmused Krimmis ja Ida-Ukrainas muutsid üsna radikaalselt Läänemere julgeolekupilti

ning andsid uue hoo NATO idatiiva tugevdamisele. Soome ja Rootsi moodustavad väga olulise komponendi NATO Balti riikide kaitseplaanides ning Walesi tippkohtumisel 2014. aastal said nii Soome kui ka Rootsi NATO eripartneri staatuse (Enhanced Opportunities Partners). Nii Soomele kui Rootsile tähendab see võimalust võrdsel tasemel osaleda NATO tööprotseduurides. Rootsi osaleb koos Soomega ka kõigil NATO territoriaalkaitse õppustel ning sõjaliste võimete arendus käib käsikäes NATO võimete arendusega, et vajadusel oleks võimalik koos tegutseda. Soome ja Rootsi sõlmisid NATO-ga ka vastuvõtva riigi toetuse kokkuleppe, mis võimaldab neil vastu võtta NATO vägesid oma territooriumil, kuid ei kohusta selleks. Samas ei anna eripartneri staatus õigust osaleda NATO otsustusprotsessides ega ühises planeerimises. Segaseks jääb ka vastastikuse abi osutamise protseduur – kas partnerile, olgugi et eristaatuses olevale partnerile, kehtib artikkel 5 samal määral kui liikmele ja kas kõik osapooled saavad sellest ühtemoodi aru. Suures plaanis on see muidugi tehniline ning ületatav probleem. Põhiline on valmisolek ja soov abistada ja abi vastu võtta, kui olukord seda nõudma peaks. Kuna Rootsi tee NATO-sse paistab siiski olema pikem ja keerulisem, on kuningriik lisaks laiaulatuslikule koostööle NATO-ga astunud ka teisi samme oma julgeoleku kindlustami-

ROOTSI KAITSEVÄGI

võimalik luua Nõukogude Liidule usaldusväärset vastupanu, ning 4. aprillil 1949 kirjutati Washingtonis alla Põhja-Atlandi lepingule – loodi NATO.

3/2020

35


MAAILMAPILK

seks. 2014. aastal allkirjastasid Rootsi ja Soome kahepoolse sõjalise koostöö lepingu. 2016. aastal allkirjastasid mõlemad riigid kahepoolsed sõjalise koostöö lepingud USA-ga ning 2018. aastal allkirjastasid USA, Rootsi ja Soome kaitseministrid Washingtonis kolmepoolse tahteavalduse. Aktiivselt osaletakse ka Põhjala kaitsekoostöö formaadis NORDEFCO. Kuid vaatamata sellele, kas Rootsi otsustab kunagi NATO-ga täielikult liituda või mitte, lasub Rootsil kohustus oma kaitsevõime taas üles ehitada. See on aga pikaajaline protsess ja nõuab sihipärast kaitseplaneerimist mitmete valimisperioodide jooksul. Selle kohustuse täitmist eeldab nii liitumine NATO-ga kui ka soov saada USA julgeolekugarantiid. See on tingimus, mida on väga selgelt väljendanud ka USA praegune president.

ROOTSI VALIMISED JA VALIKUD Ärevaks muutunud julgeolekukeskkond nii lähedal kui ka kaugemal lubaks eeldada, et julgeoleku- ja kaitseküsimused mängivad suuremat rolli ka valimistel. Rootsi puhul pole see paraku paika pidanud. Kaitse- ja julgeolekuteema on muidugi tõstatunud, kuid see ei ole kuidagi määranud valimiste kulgu ega tulemust. Juba 2014. aasta valimistel eeldati, et julgeolek ja kaitse on valimiste kõige olulisem teema, ja põhjuseid selleks oli mitu. Venemaa oli annekteerinud Krimmi ning sisenenud Ida-Ukrainasse. Parempoolne allianss eesotsas moderaatidega lootsid valimisvõitu, sest just liberaalid ja moderaadid rääkisid kõige häälekamalt Venemaast kui ohust ja NATO-ga liitumisest. Samas jäi moderaatide elluviidud kaitsepoliitika nende valitsemise ajal tagasihoidlikuks ja oli pideva kriitika

Kuigi julgeolekudebatt on Rootsi meedias viimastel aastatel olnud üsnagi elav, on sõjalisse allianssi kuulumine rootslasele ikkagi ideoloogiliselt võõras mõte. 36

3/2020

objektiks. Valimistel said tavapäraselt otsustavaks maksud, haridus, tervishoid ja migratsioon ning valimised võitsid sotsiaaldemokraadid, kes moodustasid koalitsiooni Keskkonnaparteiga. Sotsiaaldemokraadid lubasid jätkata Rootsi alliansivaba kurssi, kuid teha võimalikult lähedast koostööd NATO ja teiste partneritega, mis julgeolekudebati kontekstis tähendas keskteed põhimõttel „hundid söönud, lambad terved“. Midagi olulist siiski muutus. Vahetult pärast 2014. aasta sügisel toimunud valimisi sisenesid Vene hävitajad Ölandi kohal Rootsi õhuruumi ning veidi hiljem kahtlustati ka Vene allveelaeva tegutsemist Rootsi vetes. Samuti märgati Vene luureteenistuste aktiveerumist Rootsis. Rootsi ühiskonnale oli see tõsine häirekell. Sotsiaaldemokraat Peter Hultqvistist sai kaitseminister, kes hakkas kohe tegelema kaitsekulude ja kaitseväe reformimisega. Tema oli see, kes tajus, kui halvas seisus on Rootsi kaitsevõime, ning mõistis, et kauem pead liiva all hoida ei saa. Tema esimeseks ülesandeks sai kaitseväe ja kaitseministeeriumi vaheliste suhete normaliseerimine. Ta palus kaitseväelt realistlikku ilustamata pilti tegelikust olukorrast ja võimetest ning asus oma mandaadi piires suuri ümberkorraldusi tegema.

ROOTSI PINGUTAB MUSKLEID Rootsi riigikaitsestrateegia 2016–2020 nägi esmakordselt pärast 20 aastat ette kaitsekulude tõusu ning vajadust kaitseväge ümber struktureerida, et see vastaks realistlikule ohupildile ning riigi põhilisele ülesandele tagada oma riigi territooriumi kaitse. 2010. aastal kaotatud kohustuslik ajateenistus otsustati 2017. aastal taastada ning see otsus jõustus 2018. aastal. Rootsi riigikaitses on toimunud väga tugev suunamuutus. 2017. aasta sügisel korraldas Rootsi suurima külma sõja järgse sõjalise õppuse Aurora, mis keskendus Gotlandi

kaitsele ja millel osalesid põhiliselt üksused USA-st ja teistest NATO riikidest. Mais 2019 toimuv Aurora 20 tõotab tulla veelgi suuremahulisem. Samuti vältab kogu 2019. aasta õppus „Totaalne kaitse“, mis keskendub nii tsiviilkaitsele kui relvastatud rünnaku tõrjumisele. 2018. aasta Riksdagi valimiste eel kardeti kõige enam, et uus valitsus ei pruugi sel suunal jätkata. See hirm osutus asjatuks, kuid ajalooliseks kujunesid need valimised ometi. Esimest korda positsioneeris end NATO-ga liitumise küsimuses positiivselt koguni neli paremerakonda: liberaalid, kristlikud demokraadid, Keskpartei ja moderaadid, kes kokku moodustavad parempoolse alliansi.


MAAILMAPILK

NATO-ga liitumiseks ei piisa pelgalt õiges suunas liikumisest. Selleks on tarvis ka rahva toetust üle 50 protsendi, Riksdagi enamuse toetust ning kaitsekulude tõstmist kahele protsendile. Kuigi julgeolekudebatt on Rootsi meedias viimastel aastatel olnud üsnagi elav, on sõjalisse allianssi kuulumine rootslasele ikkagi ideoloogiliselt võõras mõte.

on paranenud nii Rootsi, Soome kui ka Balti riikide julgeolek. Kuid kuni rootslased NATO-t päriselt omaks pidama hakkavad, kestab lõputu tants aurukatla ümber edasi. Artikkel „Rootsi suhted NATO-ga: tants aurukatla ümber“ ilmus ajakirja Diplomaatia 2019. aasta aprillikuu numbris. Loetav ka veebist: https://diplomaatia.ee/rootsisuhted-natoga-tants-aurukatla-umber/

Kindlasti on aga koostöö NATO-ga ja liitlastega eraldi aidanud Rootsi kaitseväge kaasajastada ning märkimisväärselt tõhustada. Ühes sellega

ROOTSI KAITSEVÄGI

Kui allianss oleks valimised võitnud ja võimule pääsenud, oleks kurss NATO-le ehk mõnevõrra konkreetsemaks muutunud. Nagu teada, nii ei läinud. Allianss lõhenes ja Rootsi uut valitsust juhivad sotsiaaldemokraadid. Samas on just tänu neile viimastel aastatel kaitse-eelarvet suurendatud ja hakatud läbi viima kaitsereforme. Tänu sotsiaaldemokraatide jõulisele tegutsemisele on ka parempoolsed, eelkõige moderaadid, kaitseküsimustesse tõsiselt suhtuma hakanud ja NATO küsimuses kindla seisukoha võtnud.

3/2020

37


kurioosum

GEIPOMM

EHK FEROMOONIPLAHVATUS Aastad pole vennaksed. Mõned vajuvad elust läbi, nii et neid õieti ei märkagi. Teised aga vajutavad inimeste mälestustesse sügavad ajarööpad. Nagu näiteks aasta 1994, mil jõustus president Clintoni administratsiooni poolt välja nuputatud eeskiri, mis kandis salapärast nime „Ära küsi, ära ütle“. Tekst: LENNART MADISSON, vabatahtlik autor

U

us strateegia keelas ahistada või mis tahes kombel diskrimineerida sõjaväe palgalehel olevaid biseksuaale, geisid, lesbisid ja teisi seksuaalvähemuste esindajaid – seda muidugi juhul, kui nad hoidsid oma sättumuse enda teada. Kes julges aga avalikult tunnistada, et kuulub seksuaalvähemuste ridadesse, seda võis seaduse toel ja kaitsel kottida ning isegi armeest minema kihutada. Loomulikult tekitas selline vastuoluline reegel – eriti just sõjaväeringkondades – palju kihinat ja kahinat. „Ära küsi, ära ütle“ regulatsioon erutas poolehoidjate meeli ja teritas kriitikute keeli sedavõrd, et peagi oli Ühendriikide sõjamasina staapides, kambüüsides ja punkrites õhk seksuaalpingetest sedavõrd tiine, et sellest võis isegi teritamata Ka-Bari noaga viilakaid nüsida. Ühtaegu rääkisid kõik homodest, nende kahjulikkusest armee tervisele, moraalile, võitlusvõimele. Kulus vaid törtsu jagu aega ja juba oli vägagi trendikas homopisik randunud Ameerika Ühendriikide õhujõududele kuuluva Wrighti laboratooriumi spetsialistide kuulmekiledesse. Igavatest sõjajoonistest ning kärkivatest kindralitest tüdinenud teadlased olid uute tuulte ja innovaatiliste mõtete saabumise üle väga rõõmsad. Innukalt heiskasid nad lähima raadiomasti otsa vanadest traksidest ja laudlinast improviseeritud vikerkaarelipu ning asusid viibimata nuputama, kuidas rakendada särtskuuma ja krapsakat homohobust alati lisavurtsu vajava riigikaitsevankri ette. Igati väärt ning pontsakas ideesähvatus tekkiski praktiliselt kohe pärast mõttetalgute avamist. Laborirottide idee oli lausa jaburalt lihtne: kui president

38

3/2020

Clinton ütleb, et homovärk kahjustab sõdurit, siis miks mitte sünteesida igavene p---setäis naisferomooni, toppida see pommi sisse ja visata kogu kupatus vaenlase sekka. Pretty damn genius, right?

VERETU VÕIT

Ilmselgelt labori puhketoas liiga palju pornot vahtinud spetsialistid kirjutasidki valmis kolmeleheküljelise projekti, kus tutvustasid – toetudes suure tõenäosusega peamiselt VHS-kassettidelt nähtud Saksa pornofilmidest kogutud infole – uue tulevikurelva kontseptsiooni. Teoreetiliselt olnuks tegemist tõelise geipommiga. Ja seda sõna otseses mõttes. Lühidalt nägi Wrighti labori visioon välja järgmine: Ameeriklased lõhkavad vaenlase vägede kohal pommi, mille tulemusena paiskub igas suunas laiali pahvakas vastupandamatult mõjuvat naisferomooni. Salakavalat komponenti hingavad tahes või tahtmata sisse kõik Ameerika vaenlased, olgu nendeks moraalselt ja füüsiliselt kuitahes karastatud väeüksused – vahet ei ole, sest naisferomoon teeb alati oma töö. Ja hingama peavad varem või hiljem kõik, eksju. Nii, edasi. Vaenulikult meelestatud armeede sõdurid on feromooniga uimastatud. Nad unustavad mõneks ajaks oma senised kohustused, eesmärgid ja ülesanded. Selle asemel haarab iga sõdur kaenlasse lähima samasoolise kamraadi ning paarike kukub omavahel ohjeldamatult nugistama. Mõni aeg hiljem liitub askeldava paarikesega mõni ohvitser. Või teine sõduripaar. Või isegi terve armeestaabi koosseis.


JULIANA LUZ/FLICKR

kurioosum

Totaalset kaost ja kirgedest punnis militaarorgiat kasutab kibekiiresti ära USA armee, kellel pole sisuliselt tarvis teha muud, kui kohale vurada ja kerge võit ära vormistada. Põhimõtteliselt piisab kiirest dessandist, vaenlase strateegiliste punktide kiirest hõivamisest ning, mis peamine, otsekontakti vältimisest poolpaljaste ning rõõmuhigiste vaenuarmee sõduritega. Lahendus oleks kiire, efektiivne, isegi humaanne, sest surma ei saaks ju otseselt keegi. Jah, tõsi, tuhanded võõramaised sõdurid käiksid mõni aeg ringi kangete jalgade ja valuliselt krimpsus näoga.

PISKU JÄI PUUDU

Kui projekt oli paberile kantud, kammis üks laborimeestest pea sirgu, pani selga kõige puhtama kitli ning sõitis Washingtoni, sest Pentagon ootas kärsitult uue imerelva tutvustamist. Kõlab ehk pisut uskumatuna, aga Pentagoni võimukandjad lugesid tõepoolest kõik kolm – kergelt plekilist, aga täiesti arusaadava tekstiga – geipommi kirjeldavat lehekülge hoolega läbi. Hetkelise pineva vaikuse järel nägi kergelt kahvatuks tõmbunud laborimees, kuidas üksteise järel tõusid Pentagoni meeste erutusest tukslevad pöidlad. Geipommi idee erutas komisjoni meeli, see meeldis kõikidele ning pälvis Pentagoni ametliku õnnistuse! Fuck, yeah! Positiivsest tagasisidest innustunud laborimehed määrisid oma kreatiivsusele värske kihi loomingulist vaseliini ja töö geipommi kallal jätkus endisest veelgi reipamas rütmis.

Kõik, mis liigub, vajab aga varem või hiljem määrimist. Nii tundsid ka laborimehed õige pea, et homoiharust kultiveeriva pommi ehitamine nõuab lisaks jääkülmale Budweiserile, isiklikule entusiasmile ning kastitäiele Hollandi pornole veelgi tõhusamat kütust: seda päris õiget, rohelist ja krabisevat, röövkapitalistlikule ühiskonnale nii omast ja universaalselt tõhusat lubrikanti – raha. Esiti muhelesid Pentagoni kindralid Wrighti labori rahataotluse peale heatahtlikult: kui palju te, libiidolingvistid ja kangikuningad, geipommi valmistamiseks pappi vajate? Paar tonni, ehk kolm-neli isegi? Kui aga Pentagon kuulis, et geipommi valmistamiseks kuluks hinnanguliselt kuus aastat ja füüri mitte vähem kui seitse ja pool miljonit taala, oli edasine jutt sõjaväelaslikult konkreetne ja lühike. Õigupoolest juttu kui sellist enam polnudki, sest geipommi projekt lõpetati üldse ära. Isegi omasooiharust genereeriva pommi sigituspesa, Wrighti laboratoorium, on tänaseks suletud. Ajaloolise täpsuse ja rahvusvahelise õigluse huvides olgu öeldud, et eriliste pommide peale pole nutti ega teravat nina mitte ainult jänkidel. Mõnel teisel korral juba brittide peerupommi projektist. ALLIKAD: https://web.archive.org/web/20070930180455/http://www.dailytimes.com.pk/default. asp?page=2007%5C06%5C16%5Cstory_16-6-2007_pg4_12 https://marksimpson.com/2007/10/06/the-gay-bomb-covers-the-us-air-force-in-glory/ https://en.wikipedia.org/wiki/Gay_bomb

3/2020

39


SÕJARAUD

REAKTIIVMOOTORI TIGE TULEMINE Teise maailmasõja lõpuaastatest algas reaktiivhävitajate 1. põlvkonna väljatöötamise ajastu, mis kestis 1950. aastate keskpaigani. Sellesse põlvkonda kuuluvad reaktiivhävitajad, mille tippkiirus ei ületanud helikiirust.

AIRWOLFHOUND/FLICKR

Tekst: MATI MEOS, Eesti Lennundusmuuseumi direktor

40

3/2020


M

õned head aastad teadis maailm, et kõige esimese reaktiivmootoriga eksperimentaallennukina startis 1940. aastal itaallaste Caproni Campini N.1. Lennuk oli imposantne ja paistis välja juba nagu valmis reaktiivhävitaja. Teise maailmasõtta sekkumine ja liitlaste invasioon Itaaliasse andis kogu ettevõtmisele hoobi. Aga nagunii selgus hiljem, et itaallastest juba aasta varem oli esimese reaktiivmootoriga eksperimentaallennukina startinud hoopis sakslaste Heinkel 178 V1, mis tõusis õhku 27. augustil 1939. aastal. Sakslased olid aga selle lennuki olemasolu sõjasaladuseks kuulutanud. Eksperimentaallennukitele järgnes 1940 reaktiivhävitajaks konstrueeritud

SÕJARAUD esimese, sakslaste He 280 start. Tehnilistel ja poliitilistel põhjustel ei läinud He 280 aga seeriatootmisse. Nimelt ei olnud Heinkel Hitleri soosik. Küll aga läks seeriatootmisse sakslaste kahemootoriline reaktiivhävitaja Me 262 (toodeti 1430 lennukit). Lisaks panid sakslased tootmisse ka reaktiivpommitaja Arado-234, mille kiirus ületas inglaste hävitajate kiiruse.

SÕDA ÕPETAS Esialgu suutsid sakslastega sammu pidada ennekõike inglased. Peaaegu üheaegselt sakslaste Me 262 esmalennuga võeti 1944 tootmisse inglaste reaktiivhävitaja Gloster Meteor, mille erinevaid variante toodeti kokku 3947 lennukit. Pärast Teist maailmasõda algas reaktiivlennunduse kiire areng paljudes

riikides. Mõneti panid sellele aluse sakslastelt sõjasaagiks saadud teadmised. Venelaste reaktiivlennunduse arengut kiirendas inglaste poliitiline otsus anda NSV Liidu käsutusse Rolls-Royce Nene reaktiivmootori tehnoloogia. Saadud teadmisi kasutasid venelased kiiresti hävitaja MiG-15 loomiseks, mille maksimumkiirus oli 1050 km/h. Sakslaste teadmiste põhjal võeti MiG15 juures kasutusse ka nooljad kandepinnad. Lennukeid MiG-15 ehitati lgu el u e he h lise õppevariandi MiG-15U treeninglennul hukkus 1968. aastal Juri Gagarin. Pärast Teist maailmasõda kujunes sõjalennukite katsepolügooniks Korea sõda, kus vastasseisus olid NSVL ja

3/2020

41


SÕJARAUD

NIGELMENZIES/ FLICKR

MIG-15 (NSVL)

Otstarve: hävituslennuk Esmastart: 30.12.1947 Toodetud: 13 130 NSVL-is ja 4180 litsentsi alusel Relvastuses: 1949 kuni tänapäevani Opereerimisel: 39 riigis Pikkus: 10,1 m Tiivaulatus: 10,1 m Tühikaal: 3,7 t Maksimaalne stardikaal: 6,1 t Maksimaalne kiirus: 1107 km/h Lennukaugus: 2250 km Lennulagi: 15,5 km Relvastus: 3 kahurit + 0,3 t relvastust Mootori tõuge: 26,5 kN Tõusukiirus: 51 m/s SWISS AIR FORCE/ FLICKR

Seega oli ameeriklastel õhulahingutes suuri probleeme. Aga nad võtsid kiiresti õppust. Venelaste eeskujul ehitati noolja kandepinnaga hävitaja North America F-86 Sabre. Lennuki kaal ja gabariidid minimeeriti ning selle manööverdusvõime ja relvastus võimaldas MiG-15ga edukalt õhulahingut pidada. Ka USA mereõhuvägi võttis kasutusele reaktiivhävitajad. Reaktiivhävitajate 1. põlvkonna krooniks loodi Vought F7U Cutlass ja McDonnell F3H Demon, mis said oma relvastusse juba ka õhk-õhk raketid ja radariga juhitavad õhk-maa raketid.

VOUGHT F7U CUTLASS (USA)

Otstarve: hävituslennuk Esmastart: 29.09.1948 Toodetud: 320 Relvastuses: 1951–1959 Opereerimisel: USA mereväes Pikkus: 12,6 m Tiivaulatus: 12,1 m Tühikaal: 8,2 t Maksimaalne stardikaal: 12,1 t Maksimaalne kiirus: 1122 km/h Lennukaugus: 1500 km Lennulagi: 12,3 km Relvastus: 4 kahurit + 2,5 t relvastust Mootori tõuge: orssaa rel 27 kN Tõusukiirus: 73 m/s

USA lennutehnika. Esmalt võtsid seal mõõtu MiG-15 ning ameeriklaste F-80 ja F-84. Ameeriklaste lennukid olid sirgetiivalised, suuremad ja kohmakamad. Lisaks ületas MiG-15 tulejõud märgatavalt USA lennukite oma.

Kiire arengu käigus tuleb ette ka ebaõnnestumisi. Näiteks merelennuväe hävitaja F7U Cutlass oli oma aja innovaatilisi teadmisi nii täis topitud, et kõike seda ei suudetud korraga hallata. Lennukit ei suudetud ohutult

lemine

BLUESCAN SV.WIKI/ FLICKR

SAAB LANSEN 32 (ROOTSI)

Otstarve: hävitus-ründelennuk Esmastart: 03.11.1951 Toodetud: 450 Relvastuses: 1956–1997 Opereerimisel: Rootsi õhuväes Pikkus: 14,9 m Tiivaulatus: 13 m Tühikaal: 7,5 t Maksimaalne stardikaal: 13,5 t Maksimaalne kiirus: 1200 km/h Lennukaugus: 2000 km Lennulagi: 15 km Relvastus: 4 kahurit + raketid. Võimeline kandma tuuma- ja keemiarelva Mootori tõuge: orssaa rel lemine Tõusukiirus: 100 m/s 42

3/2020

IGNACIO FERRE PEREZ/FLICKR

opereerida ja suhteliselt lühikese aja pärast võeti 300 lennukit lennukiemalaevade relvastusest maha.

REAKTIIVREISILENDUDE SÜNGE ALGUS Pärast Teist maailmasõda kadus lennukitootjate nimekirjast Saksamaa, aga reaktiivhävitajate väljatöötajate rivvi USA, NSV Liidu ja Inglismaa kõrvale astusid Prantsusmaa ja Rootsi. Kõik need riigid on ka tänapäeval hävitajate väljatöötamise ja tootmise juhtriigid. Iseloomulik on rootslaste lähenemine reaktiivlennunduse arengule. Põhimõttel „kiirus otsustab kõik“ ehitati tõukepropelleriga hävitajad Saab J21 ümber reaktiivhävitajaks Saab J21R. Eesti Lennundusmuuseumis on 1. põlvkonna reaktiivlennukitest rootslaste hävitus-ründelennuk SAAB Lansen 32. Katselennuk saavutas esimese Rootsi lennukina isegi ülehelikiiruse, kuid seda langeval lennutrajektooril. Esimese põlvkonna reaktiivlennukid olid relvastuses ja kasutuses aasta-


SÕJARAUD

Esimese generatsiooni hävitajate ajajärgule üldisemas plaanis panid krooni inglased, kes 1949. aastal sooritasid maailma esimese reaktiivreisilennukiga Havilland Comet esimese katselennu. Lennuk läks seeriatootmisse ja võeti kasutusse 1952. Toodeti kokku 114 lennukit. Kahjuks ei olnud sellel lennukil õnne. är s sei smen sr fi e ni kohal võeti lennuk liinidelt maha. Hiljem selgus, et insenerid ei olnud osanud arvestada konstruktsioonimaterjalide väsimusega, mis tekib salongi siserõhu ja suurtel kõrgustel valitseva madala välisrõhu erinevustest. Järgmises numbris tuleb juttu reaktiivhävitajate 2. põlvkonnast, mida iseloomustab ülehelilennukite tootmissevõtt, samuti tsiviilreaktiivlennukite arengutest.

Reaktiivhävitajate südameks on gaasiturbiin, mis on kohandatud lennuki jõuallikaks. Üksteisest sõltumatult arendasid inglane Frank Whittle ja sakslane Hans von Ohain välja reaktiivmootori. Turboreaktiivmootori põhimõtteline ehitus on suhteliselt lihtne, kuid seal konstruktsioonide juures kasutatavatele materjalidele (kõrge temperatuur) on kõrged tehnoloogilised nõuded. Reaktiivmootorid on tänapäevani pidevas arengus. Turboreaktiivmootori südameks on gaasiturbiin. Pihustite kaudu pritsitakse kütus põlemiskambrisse, kus see süüdatakse. Esimestel mootoritel asusid kütusekambrid ümber mootori perimeetri, kuid tänapäeval juhitakse põlemisõhk tsentraalselt läbi mitmeastmeliste kompressorite põlemiskambrisse. Kuum gaasijuga paneb pöörlema turbiini (pildil madalrõhuturbiin ja kõrgrõhuturbiin), mis omakorda panevad pöörlema samal teljel eespool paiknevad õhu aksiaalkompressorid (joonisel kõrg- ja madalrõhukompressorid). Õhukompressor imeb õhu õhuavast sisse ja õhuvool jagatakse kaheks: üks osa surutakse kokku ja läheb kütusekambrisse. Välimine osa voolust aga suunatakse turbiinikorpuse väliskesta jahutuseks. Põlemisel gaasid paisuvad ja tekitavad väljunddüüsi juures lennukile vajaliku tõuke. Mida suurem väljuva gaasi kiirus, seda suurem on tõuge. Gaasi kiirust annab tõsta töötemperatuuri tõstmisega. Siin on piiriks ees turbiini materjalide temperatuurikindlus. Kütuseks on tavaliselt petrool, mille põlemistemperatuur ulatub 2000 °C-ni. Tavalised turboreaktiivmootorid suudavad anda lennukile eelhelikiiruse (alla 1100 km/h), aga kui nad varustada järelpõlemiskambriga, siis ka ülehelikiiruse. Esmakordselt kasutati järelpõlemiskambrit US mereväe hävitajal Vought F7U Cutlass.

Kütuseks on tavaliselt petrool, mille põlemistemperatuur ulatub 2000 °C-ni.

KÕRGRÕHUTURBIIN KÕRGRÕHUKOMPRESSOR KÕRGRÕHUVENTILAATOR KOMPRESSORI VÕLL

MADALRÕHUKOMPRESSORI VÕLL MADALRÕHUKOMPRESSOR

MADALRÕHUTURBIIN

PÕLEMISKAMBER

WIKIPEDIA

kümneid, mõned neist isegi tänapäeval demonstratsioonlennukitena.

REAKTIIVMOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE

VÄLJUNDDÜÜS 3/2020

43


ÜLEELAMINE

A-RAAM + T-SÄRK =

S-ELJAKOTT Kui sul on kraami rohkem, kui kätte või taskusse mahub, aga selle seljas tassimiseks kotti pole, siis valmista see endale ise. See on lihtne: puupulkadest A-raam ja selle külge T-särgist paun. Tekst ja fotod: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

KOLM PULKA A-RAAMI VALMISTAMISEKS. Kaks pikemat – kaenlaaugust sõrmeotsteni ulatuvad umbes pöidlajämedused pulgad seljakoti A-kujulise raami püstisteks haaradeks. Üks lühem – samuti umbes pöidlajämedune pulk, natuke pikem kui sinu puusade laius, seljakoti raami horisontaalseks osaks.

KOLM UMBES 1,5 MEETRI PIKKUST NÖÖRIJUPPI. A-raami nurkade kinnisidumiseks. Seo, millise sõlmega tahad, peaasi et tugevalt. Raam peab jääma jäik.

44

3/2020


ÜLEELAMINE ÜKS JÄMEDAM, UMBES 4 MEETRI PIKKUNE NÖÖR. Kotisuu kinnitõmbamiseks ja koti seljale kinnitamiseks. Seda nööri valides pea silmas, et see kandami raskuse mõjul õlgu soonima ei hakkaks.

T-SÄRK. Koti raami ümber tõmbamiseks. Nagu ütleb Urumarja vanasõna: „Mida suurem särk, seda mahukam kott.“ Nii et XXL-tähisega särki kandvatel inimestel on siin S-suuruste ees selge eelis.

KOKKUSÕLMITUD PULKADEST SELJAKOTI A-RAAM. Tuntakse ka Roycrofti raamina. Kui sul on T-särgi asemel kasutada näiteks hoopis telkmantel, tükk koormakilet või muu palakas, võid kaasa tassitava kraami ka sellesse mässida, pambu nööridega raami külge kinnitada ning selga võtta.

Pulkadest ja T-särgist valmistatud seljakoti raam, millele on särk „selga“ tõmmatud ning nöör turjale võtmiseks külge kinnitatud.

3/2020

45


kuidas ...

KUIDAS ... VÕITA KÜBERVAENLAST?

KÜBERHÜGIEEN – RIIGI KAITSEVÕIME ALUS Nii nagu kehahügieen, on ka küberhügieen regulaarne tegevus, millega ennetatakse levinud riske. Tekst: HANNO SAKS, Kaitseliidu Pärnumaa maleva rühm Küber

S

edasi ütleb igamehe entsüklopeedia Wikipedia, lisades, et küberhügieen on käitumiste ja võtete jada kasutamisel loodud olukord, kus on hoolikalt läbi mõeldud nii inimese enda andmete kui ka asutuse või organisatsiooni andmete kaitsmine – seda võib vaadelda kui käitumismallide ja võtete kogumit, mille abil arvutite (ja üha enam ka muude Internetti ühendatud seadmete) kasutajad tagavad süsteemide toimimise ja parandavad turvalisust. Iseenesest ju elementaarne ja mõistetav. Ega selliseks käitumiseks peakski olema mingeid erilisi ootusi. Aastal 2020 on see ju sama, kui pesta hambaid või käia duši all. Peaks, oleks, võiks ... Kui mõistetavad sõnad, aga üldse mitte mõistetav tegelikkus, mis selle kõige taga on.

MIS SEE MINUSSE PUUTUB?

Kui Somaaliast saabuv ja 500 000 tuhandet eurot pakkuv e-kiri on tänapäeval juba anekdoot, siis Facebooki postituses sisalduv, Tšehhi internetiruumist pärinev link väidetavalt sinu kohta käiva infomaterjaliga mõjub usutavalt. Hääldumatult meiliaadressilt tulnud, Swedbanki värvides ja logomaterjaliga kiri nõudega klikkida lingil, mis võimaldab korrastada oma andmeid või saada head laenupakkumist, ei tundu sugugi vale ega kahtlane. Mis fenomen sellist tegevust võimaldab ja miks on see nii edukas? Seda püüabki alljärgnev artikkel lahata ja pakkuda mõned esmased, igapäeva46

3/2020

sed käitumismallid, mis võiksid saada normiks, kui nad seda veel ei ole.

küberturvalisust puudutavas artiklis just sellest räägitakse?

Enamik inimesi, kuuldes, et jutt tuleb infoturbest, lülitub kohe välja. Pea läheb hetkega unerežiimile, sest „see on ju see jutt“ ja „ega see arvutiasjandus pole minu asi ajada“.

Esmalt on see tehnoloogia suunatud kõige lihtsamale ja odavamale viisile kasutaja valduses oleva tehnoloogia üle volitamata kontrolli saavutamiseks. Maakeeli: selle häkkimisele.

Aga on küll. Sest meist igaühe internetikäitumisest sõltub kogu riigi kaitsevõime. Meie, kes me moel või teisel oleme seotud riigikaitsega, igaüks omal tasemel ja omas valdkonnas, mõjutame riigikaitset otseselt.

Küberturbele mõeldes kangastuvad meile hollywoodlikud stseenid hämaras toimetavatest kapuutsistatud tegelastest, kes kümne sõrmega klaviatuure pekstes saavutavad keerukaid kübaratrikke kasutades ligipääsu ohvri infovarale.

Seega on meie käitumine kübermaailmas – meie küberhügieen – otseses ja vahetus seotuses riigikaitsega. Pole vahet, kas räägime 7aastasest noorkotkast või kaitseministrist – igaühe panus mõjutab.

OHT NUMBER 1 – SOCIAL ENGINEERING

Mis see on ja miks on see nii edukas? Sama palju, kui on küberturvalisusega tegelevaid inimesi, on ka erinevaid selgitusi ja suhtumisi tehnoloogiasse, mida inglise keeleruumis nimetatakse social engineering ja mis võiks tähendada sotsiaaltehnoloogiat. Viimast tõlget olen ise kõige sagedamini kasutanud, sest selle moodustamise aluseks on keeleruumis juba levinud mõiste poliittehnoloogia ning neil kahel on, kummalgi omas valdkonnas, palju sarnasusi metoodikas ja taotletavates tulemites. Mis siis on sotsiaaltehnoloogia ja miks on see nii ohtlik, et esimeses

Jah, kindlasti on käimas ka selliseid kõrgpilotaaže, kuid häkkerid on üdini ratsionaalsed inimesed ja alati on lihtsam ära kasutada inimlikke nõrkusi (ahnust, edevust, rumalust jne), saavutamaks kontrolli mõne lihtsamini kaitstud seadme üle, millest siis juba edasisi rünnakuid korraldada. Kuidas sotsiaaltehnoloogiaid ära tunda? Esmalt muidugi tuleb igaühel meist endale aru anda, et 99 juhul sajast ei anta sadu tuhandeid eurosid niisama. Ja et mitte ükski asutus ei lase kunagi oma klientidel teha ühtegi tundlikku tegevust lihtsalt e-kirja sisse pandud lingile klikkides. Kirjas võib sisalduda link, kuid see viib ikkagi asutuse või ettevõtte turvasertifikaatidega kaitstud kodulehe avalehele, seal tuleb meil ennast tuvastada, kasutades kokkulepitud viise (parool, ID-kaart, Mobiil-ID, Samrt-ID) ning alles seejärel saame teha toiminguid, mida saabunud e-kiri meid tegema kutsus.


kuidas ...

Kuidas ennast sotsiaaltehnoloogiate eest kaitsta? Nii nagu tavaelus, on ka Internetis suhtluse aluseks kokkulepped ja aktsepteeritavad käitumised. Me ei lähe ju naeratades kaasa tundmatuga, kes ütleb: „Tule siia nurga taha, ma annan sulle 100 000 eurot“ või „Kirjuta siia tühjale lehele allkiri, ma lisan sinu andmed ja viin sinu eest panka ära.“ Me ei käitu nii, sest selline käitumine on meie jaoks kahtlane. Miks see on kahtlane? Sest eirab meile teadaolevaid ja kokkulepitud reegleid. Alati, kui tundmatutest allikatest pakutakse millegi lihtsustamist või mingisuguseid hüvesid, tuleb olla kahtlustav ja kontrolliv. Sest nii teeme tavaelus ja nii tuleb teha ka Internetis. Ja alati julge küsida! Igas malevas peaks olema oma rühm Küber. Inimesed, kes teavad ja vastavad ja, mis peamine, keda sa tunned. Mittekasutamine ei ole lahendus. Olen kohanud palju väiteid stiilis „ma siis parem ei kasutagi“ või „miks seda siis lubatakse, kui see on nii ohtlik“ ja nii edasi ja nii edasi. Mitte kunagi ei ole lahenduseks tehnoloogiast loobumine, sest kõigest loobuda ei saa ja siis leitakse petmiseks muu viis. Asja olemus ei peitu

mitte tehnoloogias, vaid inimlikes nõrkustes. Need on meie vaenlased ja on seda ka Internetis. Raskem tee on targalt kasutamine. Jah, aga kuidas? Jällegi, meie sõber Wikipedia ütleb järgmist. Küberhügieeni võtete hulka kuuluvad muuhulgas: turvaliste paroolide valimine,

Meist igaühe internetikäitumisest sõltub kogu riigi kaitsevõime. Meie, kes me moel või teisel oleme seotud riigikaitsega, igaüks omal tasemel ja omas valdkonnas, mõjutame riigikaitset otseselt.

tarkvara (nii operatsioonisüsteemi kui rakendustarkvara) pidev uuendamine, ettevaatus tundmatute failide ja veebiviidete avamisel, turvatud (HTTPS-) ühendusega veebilehtede eelistamine, kaheastmelise autentimise eelistamine, üldine ettevaatus. Nagu toodud näitestki ilmneb, on paljud võtted ja mõisted IT-kaugetele inimestele raskesti mõistetavad. Ja siin peitub ka vastus, miks igas malevas peab olema oma rühm Küber – sellesse kuuluksid ettevalmistatud ja ennast pidevalt muutuva ajaga kursis hoidvad spetsialistid, kes on koha peal olemas, omadele teada ja tuntud ning kes aitavad ja pakuvad tuge. Sest meist igaühe käitumine mõjutab meie oma riigi kaitset.

RICHARD PATTERSON/FLICKR

Kõik käitumised, mis eiravad seda lihtsat loogikat, ükskõik kui „õige“ ja „ehtne“ tundub kiri olevat, on kahtlased ja nende sooritamisest tuleb hoiduda.

Küberhügieeni esmased võtted on loetavad ka Naiskodukaitse telefonirakenduses „Ole valmis!” Ning valmis tasub olla, sest (küber)vaenlane ei maga. Ja iga okas loeb! 3/2020

47


HEAD ISU!

HÕRGUTIS KAITSEVÄE TOIDUPAKIST –

LEIVASUPP JÕHVIKATEGA Kuigi kaitseliitlastel avaneb õppustel keskmisest rohkem võimalusi sooja katlatoidu nautimiseks, pole harvad ka juhused, mil peab kõhu täis saama kuivtoidupakist. Eksib see, kes arvab, et seal leiduvast kraamist ei saa mõne lisandi ja piisava oskustepagasi abiga hõrgutisi valmistada – saab küll. Kaitse Kodu! toimetus proovis järele. Head isu!

LEIVASUPP JÕHVIKATEGA Kuigi leivasupp on roog, mis kindlasti põhjustab vastakaid arvamusi, on tegemist võrdlemisi lihtsa magustoiduga, mida saab valmistada kaitseväe kahekümne nelja tunni kuivtoidupakkide ratsioonist number 6. Vaja läheb selleks tumedat täisterarukkileiba, kuivatatud jõhvikaid, sidruniteed, vett ja suhkrut.

Kui sa silma järgi ei oska vedeliku kogust määrata, kasuta rukkileiva pakendit, mis on nüüd tühi ning mahutab kenasti vajalikul hulgal vett. Kuni leib liguneb, keeda teed. Sidruni oma, sest muud sul selles pakis ei ole. Aga kui õnnestub mõne võitluskaaslasega vahetust teha, võid kasutada ka puuviljamaitselist. Mõlemat moodi sobib.

Esmalt kraami kotist või rakmetaskust välja oma priimus, gaasipõleti või mõni muu abivahend, millega on võimalik toitu kuumutada. Seejärel leia endale anum, näiteks kateloki kaas.

Järgmiseks aja leib koos veega keema ja oota, kuni ka kõige suuremad tükid on pehmeks podisenud. Lisa jõhvikad, paar portsjonit suhkrut ja tee ning keeda segu, aeg-ajalt segades, ühtlaseks massiks. Tõsta tulelt ja jäta tahenema. Kui roog on jahtunud, serveeri piimaga või koorepulbrist tehtud piimasarnase joogiga.

Võta leib ja pudista see sõrmede vahel tükkideks. Mida väiksemateks, seda parem, sest see säästab hiljem su aega. Seejärel pane leib umbes 350–400 ml veega likku.

48

3/2020

Head isu!


KARRI KAAS

HEAD ISU!

RATSIOON NR 6 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18

Nimetus Krõbe müsli Hakklihakaste kartuliga Veiselihast pajaroog nuudlitega Tume täisterarukkileib Sealiha omas mahlas Portsjonsool Portsjonpipar Portsjonsuhkur 2 tk (1 tk 5 g) he tassi filter ohv oos eraldi koorepulbri ja suhkruga, naturaalne kohv. Sidrunitee Energiajoogi pulber (apelsin) Pähkel šokolaadis Kuivatatud jõhvikad Energiabatoon küpsiste ja kreemiga Näts esinfitseeriv salvr tt t Minigrip kilekott Tikud

Kogus (pakki, tk) 1 1 1 1 1 1 1 2 1

Kaal kokku (g) 137 400 160 250 240 3 2 10 23

Kalorsus (kcal) 599 420 638,4 485 496,8 0 0,43 40 61

Süsivesikud (g) 86,7 28 89,6 89,5 1,2 0 0,06 10 10,48

Valgud (g) 11,4 32 26,9 12,7 31,2 0 0,02 0 0,14

Rasvad (g) 21,8 20 18,9 4 50,4 0 0,004 0 2,16

1 1 1 1 1 1 3 1 1

2 33 90 50 50 2,9

130,56 460,8 164 212 5,1

0 32 54,5 37,6 32,1 1,95

0 0,06 8 1,6 3

0 0 21,9 0,5 7,5 0,033

Soolasisaldus (g) 0,1 4 5,3 2,7 3,36 3

0,003 0,003 0,4

3/2020

49


AJALUGU

VENE SISEMINE MEELEMUUTUS. MIDA TA MEILE TÕOTAB Kui vaadata ajas peaaegu sada aastat tagasi, siis tuleb välja, et Venemaa võimuladvikus toimunud muutustes pole sugugi midagi harukordset. Seda võib lugeda Kaitse Kodu! 1926. aasta teisest numbrist.

P

Tekst: L. K.

iiritõmbamine kommunistliku III Internatsionaali ja praeguse Vene riikliku võimu vahel on viimaste aastate Euroopa poliitikale olnud raskelt lahendatavaks probleemiks. Vastuseandmine küsimusele, kus lõpeb üks ja algab teine, on peaaegu võimatu umbusklikkus Venemaa vastu, kuna kunagi teada ei ole, kes Venemaa nimel räägib, kas seaduslik Vene valitsus, mis omas koosseisus kuulub kommunistlisse parteisse, või jälle kommunistline Internatsionaal. See selgitamata vahekord on Vene praegustele võimukandjatele isegi üle pea kasvanud ja juba pikemat aega avaldavad nad püüet abinõusid leida, mis Euroopale näitama peavad, et kommunistlisel Internatsionaalil midagi olnud. III Internatsionaal, üleilmline kommunistline partei käsutab Venemaad. Ilmarevolutsiooni ettevalmistamise juhtnöörid antakse Moskvast ja samast keskkohast juhitakse ka kihutustööd teiste riikide sisemise korra õõnestamiseks, kuid Vene valitsus eitab sarnasel korral iga-

50

3/2020

sugu ühtlust ja seletab, et kommunistline Internatsionaal asub ainult ajutiselt Venemaal, kus ta ulualust leidnud. Sarnane selgusetus vahekordades on teinud, et Euroopal ühist ei ole Vene riigivõimuga, peale ühise ideelise ilmavaate, mis omane tegelastele. On õige palju püüdeid olnud sellele mõttele niisugust kuju anda, mis Euroopat veenduma paneks. Üheks niisuguseks püüdeks tuleb kahtlemata nimetada ka viimast kommunistIise erakonna kongressi, mille tulemuseks oli Sinovjev! sõjaka kommunismi lüüasaamine ja Sinovjev! kui III Internatsionaali juhi eemaldamine Vene riigivõimu juhtivate jõudude hulgast. Peab ütlema, et selle kongressi tulemusi Nõukogude Vene võimumehed neile omaste osavate propagandavõtete abil tõesti on osanud üllatavalt hästi ära kasutada ja on väga paljuid Euroopas suutnud uskuma panna, et Venemaal tõepoolest mingisugune suur meelemuutus on aset leidnud, et mingisugune „uus kurss" hakkab end avaldama


KAITSE KODU! ARHIIV

AJALUGU

ja et Venemaal on tõsine tahtmine teiste Euroopa riikide hulka astuda ja nende hulgas üheväärtuslisena vastu võetud saada. Lähemal vaatlemisel selgub aga, et midagi sarnast pole juhtunud, mis sunniks väljaspoolt nüüd Venemaad teistsuguse pilguga võtma kui seda seni tehtud. On ette võetud ainult väike isikute vahetus juhtivatel kohtadel ja sedagi selleks, et kergema vaevaga saavutada kord ülesseatud sihte. See selgub otsekohe, kui meele tuletada seda sisemist võitlust, mis juba paar aastat kestnud Vene praeguste juhtivate isikute vahel ja selle võitluse tulemusi — ümberpaigutuste näol samade juhtivate isikute vahel.

Paar aastat tagasi algas võitlus n. n. ,,Lenini päranduse" ümber. Lenin oli kommunistlise partei ja Venemaa praeguste valitsejate A ja 0. Tema painduvus, opportunism, kohanemine oludele, momendi kasutamine- jne. võeti vastu vaidlemata, kui ülim poliitiline ja parteiline tõde. Tema surm jättis tühja koha ja tema asetäitjal — „politbürool", kuhu kuulusid Vene kommunismi kandvamad jõud, kasvasid olude nõuded üle pea. Sihi muutmised, mida olude sunnil tahtis ette võtta Lenin, olid „politbürool" keelatud- ja 'see mitmepealine nõukogu ei oleks ka kõige parema tahtmise juures neid muutmisi suutnud läbi viia vastuvaidlematul kujul. See oleks võimalik olnud ainult ühel autoriteetlikul isikul. Seda enam ei oie. Tekkisid lahk3/2020

51


AJALUGU

helid ja omavahelised võitlused. Ja kuna üks osa juhtivatest jõududest muutus järjest järeleandlikumaks oludele, muutus teine osa, n. n. „vana kaardivägi" — sõjaka ja revolutsioonilise kommunismi pooldajad, järjest sõjakamaks ja revolutsioonilisemaks. Võitluse pearaskus oli koondatud talupoja ümber. Talupoeg — peaasjalikult jõukas ja mittekommunistline talupoeg, on viimase paari aasta jooksul oma revolutsioonis saadud haavad parandanud ja kasvanud jõuks, millega valitseval kihil tõsiselt tuleb arvestada. Kuna üks osa Venemaa juhtidest nägi tõusvas talupojas kommunistlise revolutsiooni hävitajat ja soovitas tema mahasurumist, nägi teine osa samas talupojas Venemaa majanduslise elu tervenemise alust. Ja kuna sotsialistline unistus hulkade peas juba ammu lahtunud, siis on täitsa loomulik, et viimases võitluses — partei kongressil — talupoja kaitsjad enamuse said ja otsekohe asusid vähemusse jäänud vastasrinna kõrvaldamisele. Siia juure seltsib veel teine moment, mis seotud ilma suurpoliitikaga. See on Locarno konverents, mida kõigi püüete peale vaatamata venelastel korda ei läinud nurja ajada. Venemaa silmad pidid nüüd ometi lõpulikult avanema selle kohta, mida tal Euroopalt loota. Euroopa koondas end Locarnos, ja Venemaad ähvardab täieline majandusime isoleerimine. Nüüd peab Venemaa näitama, et ka tema tahab asuda teele, mis kord vastuvõetav peaks olema Euroopale, ja seega on seletatav palavikuline partei kongressi otsuste maksmapanek ja kõikide teisitimõtlejate eemaldamine riigi juhtimise tööst. See on kõik asja väline koor. Kuid mis on selle sisu? Nõnda nimetatud revisionistide võit, kes end revolutsioonilisest kommunismist on lahti ütelnud, paistab kindel olevat ja paistab ka, nagu hakataks riigi majanduslise elus senise sotsialistlise poliitika asemel kapitalistlist ajama. Kuid uue politbüroo isikline koosseis näitab aga, et asi on siiski hulga keerulisem. Opositsiooni juhtisid Sinovjev ja Stalin. Kongressi vältel muutis viimane oma seisukohti ja pooldades seesmiselt Sinovjevi vaateid asus väliselt reaalelusid hinnates Sinovjevi vastu ja sai lõpuks tema ägedamaks vastaseks. Seega võitis ta politbüroo esimehe koha. Tema kaaslased politbüroos ei kuulu ka mitte kõik revisionistide hulka (kui üldse revisionismist võib juttu olla; juttu võib olla ainult tehtud vigade tunnustamisest), vaid pooldavad ainult tema poolt leitud uut teooriat, mille nimeks: „rahvusline kommunism". Mida selle all mõelda? lini efini si ni järele n see se n u gu e lii u

Talupoeg — peaasjalikult jõukas ja mittekommunistline talupoeg, on viimase paari aasta jooksul oma revolutsioonis saadud haavad parandanud ja kasvanud jõuks, millega valitseval kihil tõsiselt tuleb arvestada. 52

3/2020

Sõna „rahvusline kommunism" ütleb õige palju ja nimelt seda, et kommunismi abil tahetakse ajada Vene rahvuslist ja imperialistlikku poliitikat.

majandusliselt iseseisvaks teha tööstuse arendamise teel kapitalistlisel alusel, et Venemaa saatus edaspidi enam väljamaa kapitalismi küljes ei ripuks. Ja kui kord lahti läheb Euroopa revolutsioon, siis võib Venemaad liita ühise sotsialiseerimise külge. Nii siis jõudude kogumine tulevikuks. Ühtlasi tahab „rahvusline kommunism" ka oma poliitikat väljamaa suhtes muuta. Euroopale ei taheta enam Sinovjevi abinõudega kallale tungida. Need on liig silmapaistvad ja annavad sagedasti ainult eitavaid tagajärgi. (Tuletagem meele kas või 1. dets. sündmuste tagajärgi Eestis.) Lubatakse koguni juttu teha võlgade tasumisest Inglismaale ja Prantsusmaale. Kuid see peab olema ainult abinõuks sihi kättesaamiseks — võita aega ja kasutada siis väljamaa allikaid oma tööstuse elustamiseks. Nagu siit selgub, on meelemuutuse mõte — sotsialismi süvendamine kapitalistliste abinõudega. Kuid seda on vähe. Tuleb kaugemale vaadata. Sõna „rahvusline kommunism" ütleb õige palju ja nimelt seda, et kommunismi abil tahetakse ajada Vene rahvuslist ja imperialistlikku poliitikat. Venemaa peab saama tugevaks ise omal jõul, et teostada oma igivanu imperialistlisi püüdeid — kas lähemas tulevikus kommunismi tähe all või kaugemas tulevikus Vene rahvuslise lipu all. See oleneb Vene kasvavast noorsoost. Selle noorsoo kohta avaldati kongressil ka õige mitmesuguseid mõtteid. N. n. ,,vana kaardi" hulka arvab Sinovjev praegu vaevalt 10000 inimest, ja ainult need peavad veel Lenini õpetusest kinni, ülejäänud sajadtuhanded vaatavad kommunismi peale sootu teisiti ja nende käes on juba mõjuvõim. Ja Kamenev arvab uue tõusva põlve kohta, et see on rohkem rahvusline kui kommunistline. Sellest tuleb meil tõsiseid järeldusi teha. Sisulisest meelemuutusest Venes ei või juttugi olla, küll ehk ainult muutustest võtetes. Sihid on samadeks jäänud, aga nende poole püüdmises hakatakse avaldama rohkem järjekindlust kui seda seni tehtud. Meil aga tuleb järjest oma valvet pingutada.


Kandes Sinilille, toetad ja tunnustad Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ning nende lähedasi.

900 2304 toetad 5â‚Ź annetusega

annameau.ee


SümBooLiKa

tUNNe KamraaDi emBLeemi –

tartU maLev Kas sina tead, mida ja miks on kujutatud sinu üksuse embleemil? Või mõne sinu võitluskaaslase omal? Ei tea? Pole lugu, nüüd saad teada. Tekst: MARKUS SAKSATAMM, faleristikahuviline

1. TARTU ESIMENE MALEVKOND kasutab embleemil väärikat märki, mis pärineb Vabadusristi südamikult. E-täht sümboliseerib siin Eestit ja mõõgaga käsi selle kaitsmist. Kuldse äärega must sõõr kujutab muinasaegset ümmargust kilpi. Must värv väljendab kindlust, kuld kuulsusrikast ja õiglast võitlust. Tegemist on sõjaeelse Vabadusristi Vendade malevkonna õigusjärglasega. Järjepidevus on väärtus! Lapsesuu: „Rõõmsa näoga sõdur“. (Pakkuja pidas E-tähte näoks ja selle keskmist haru ninaks).

2. ELVA MALEVKOND. Embleemil olev mänd on pärit Elva linna vapi kavandilt, mille 1938. aastal lõi kunstnik Viktor Aleksejef. Tegemist on umbes 350aastase põlispuuga, mis kõrgub siiani Arbi mäel. Embleemil tähistab kõnealune mänd armastust oma kodukoha vastu, ülanurgas olev Põhjatäht viitab Tartu malevale. Embleemi autoriks on Carl-Christian Frey.

54

3/2020


SümBooLiKa

3. TAMME MALEVKOND. Põhjakotkas, Kaitseliidu sümbol, on julguse, vapruse ja vabadust armastava jõu kehastus ning tema küüniste vahel olev mõõk sümboliseerib sõjalist jõudu ja au. Tammetõru esindab vaimset tarkust ja küpsust ning viitab malevkonna nimele. Must kilp sümboliseerib kaitset vajavat kodumaa pinda, mida Tamme malevkonna liikmed on valmis kaitsma. Hõbedane värv tähistab malevkonna liikmete ausust ja ustavust.

4. AKADEEMILISE MALEVKONNA embleemil olev ümartempel ehk rotund on tõe, teadmiste ja särava nooruse sümbol. Loorberioks sümboliseerib võitu, sihikindlust ja õnne; oksaga põimitud rotund ülikooli ja kõrgemat haridust. Kuldne ring on kaitse, arengu, järjepidevuse ja surematuse sümbol. Must tähistab kindlust ja on üks Eesti rahvusvärve; kuld aga teadmisi, edukust ja õiglast võitlust. Embleemi autor on Ivar Sibul. Lapsesuu: „Kalmistuvalvurid“.

5. PÕHJA-TARTUMAA ÜKSIKKOMPANII embleemi südamiku moodustab kollane Põhjatäht. Initsiaalid PT tähistavad Põhja-Tartumaad ja aastaarv 1918 Kaitseliidu asutamisaega. Lapsesuu: „Elektrirelvaga sõjavägi“.

6. MOTORISEERITUD ÜKSIKRÜHMA embleemil kujutatud mõõk ja tiivad tähistavad jõudu ja kiirust. Tartu linna vapp räägib armastusest kodukandi vastu ja Kaitseliidu vapilind valmidusest seda vankumatult kaitsta. Rühm on asutatud 12.03.1937.

3/2020

55


MEDITSIIN

FREEPIK

KÄTEHÜGIEEN Kätehügieeni all mõistetakse kätele suunatud toiminguid, mille eesmärgiks on vähendada mikroorganismide ülekandmist käte kaudu. Kätehügieen koosneb käte pesemisest, antiseptikast ja hooldusest. Loe käte pesemise ja antiseptika kohta siit: https://www. terviseamet ee sites de ault files on tent-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/meedikutele/KATEHUGIEENI_JUHEND_2014.pdf

FISTBUMP!

SEST TERVIS ON TÄHTSAM! Tervitusi on maailmas terve müriaad. Kaitseväeline tervitus. Maooride tervitus, ninad vastamisi – meie kliimasse tihti ei sobi. Natsitervitus – on keelatud. Kätlemine – võiks olla keelatud. Ja fistbump – see võiks muutuda meie tervituseks. Tekst: MARTIN MÄGI, Tallinna malev

F

istbump on lahe. Fistbump on hügieeniline. Aga mis annab mulle õiguse fistbump’ist kõnelda?

MIS ON FISTBUMP? Eelmisel Siilil oli meie kompanii väljas ja üks meeskond sai kergekujulise kõhutõve. Mõned ei saanud ka. Kuidas nemad ei saanud? Kätepesu, antiseptik ja fistbump. Sellest ala-

56

3/2020

es n fis bum meie iimi me li tervitus. Loomulikult polnud meie meedikud esimesed, kes ametlikult fistbump’ivad. Pubmed’is (üks pubi, kus meedikud käivad) saab lugeda 2013. aastal tehtud uuringut „Reducing pathogen transmission in a hospital setting. Handshake versus fist bump: a pilot study.“ Ghareeb, Bourlai T, Dutton W, McClellan

WT.1 Seal seisab, et Lääne-Virginia ülikooli haigla vähendas fistbump’imisega efektiivselt haiglasiseste nakkuste levikut, sest fistbump’i kokkupuutepind on väike, ei toimu hõõrumist ja puudutus ei toimu käe kontaktpinnaga. Seega, kas meil käteldes ikka sobib öelda „tervist“ ja millise sõnumi me selle füüsilise kontaktiga päriselt edastame?


MEDITSIIN

KOROONAVIIRUS COVID-19 li

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkohohist te desinfitseerimisvahendit te esemine a desinfitseerimi ne tapab kätele sattunud viiruse.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viirustega saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi. Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasilevimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud. Allikas: https://www.terviseamet.ee/et/ uuskoroonaviirus

KUST FISTBUMP ALGUSE SAI? Fistbumpoloogid pole veel konsensusele jõudnud, kus fistbump sündis. Teooriad on, et laste mänguväljakul võidutantsu elemendina või poksiringis vastase tervitusena. Tuule sai fistbump alla korvpalliplatsil tänu suurele vaatajaskonnale. Sellest sai korvpallimeeskonna „asi“. Sellest sai ükskõik millise tiimi asi. Sellest sai isegi presidendi asi, loomulikult Ameerikas. Fistbump väljendab respekti, ühtekuuluvust, saavutust, võrdsust, tunnustust. Wikipedia väitel on fistbump sotsiaalselt aktsepteeritav käesurumise alternatiiv.2 Miks me seda siis ei kasuta? Sest meid le e u

KUIDAS FISTBUMP’IDA? Knock-knock. Ükskõik kumma käega. Mitut inimest korraga. Kaugelt, näi-

teks kui sõber on trammis. Kui Sind fistbump’itakse, siis sulle antakse midagi. Respekti, ühtekuuluvust, saavutust, võrdsust, tunnustust. Ja kui meile midagi antakse, siis me täname. Knock-knock, aitäh. Fistbump ei ole familiaarsus. Nagu kätleminegi, ei anna vastu võetud fistbump õigust tikkuda musitama ja kallistama. See õigus tuleb eraldi välja teenida. Sa võid fistbump’ist keelduda, kuid mina seda ei teeks. Tagajärg on sama, mis kätlemisest keeldumisel. Aga kätlemisest ma keelduksin.

MIKS MA KEELDUKSIN KÄTLEMISEST? Kas tahame jätkuvalt baktereid vahetada? Kätleme! Vanad kreeklased üritasid käteldes katsuda, ega vastaspoolel relva varrukas pole. Kahtlustad midagi? Kätleme.

Vanad rüütlid tahtsid raputamisega raudrüü seest välja kukutada sinna peidetud lahtisi relvi. Tahad mu varrukast pistoda välja kukutada? Raputame käsi! Jah, kätlemine on just nii arhailine. On aeg seda muuta. Asendades kätlemise fistbump’idega, väljendame hoolivust vastaspoole ja terve maailma suhtes. Me ei levita veidraid soolehaigusi ega kõhutõbesid. Me väldime grippi ja nohu, mis 80% juhtudel levib käte kaudu. Kui me järgmine kord kohtume, nukid või käsi?

VIITED: 1 2

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24144553 https://en.wikipedia.org/wiki/Fist_bump

Tekst „Fistbump, õppurid ja instruktorid!“ on kirjutatud Kaitseliidu Kooli avaliku esinemise kursusel.

3/2020

57


meDitSiiN

ParameeDiKU PaUN: verejooKSU SULgemiSe NiNg SiDUmiS- ja PÕetUSvaHeNDeiD Ehkki esmast abi lahinguväljal peaks sõdur endale MK1 komplekti abil ise andma, ei ole sõduri päästmine sugugi ainult sõduri enda asi. Suuremas pildis tuleb mängu parameedik ning tema meditsiinikomplekt MK3. Tekst: seersant KRISTEN SEMPELSON, PN staabi- ja tagalakompanii meditsiinigrupi ülem KAIT KOSENKRANIUS, Lääne maakaitseringkonna meditsiinispetsialist Fotod: ASSO PUIDET ARTERIAALNE ŽGUTT Elupäästev esmaabivahend, mille paigaldamist peab oskama iga üksikvõitleja. Žguti kasutamise oskuse puudumine vähendab ellujäämist eriti lahinguolukorras. Lahingukannatanu käsitluse põhimõtete järgi on suurte verejooksude sulgemine žgutiga ainuke esmaabi, mida tule all olles osutatakse. Sõdur peab tundma žgutti sama hästi kui oma relva.

HEMOSTAATILINE SIDE Tänu vere hüübimist kiirendavale toimele on see tänuväärt side verejooksude peatamiseks olukordades, kus žguti kasutamine pole haava paiknemist või iseloomu arvestades vajalik või võimalik.

TERMOLINA Hoolimata ümbritsevast temperatuurist on traumaga kannatanu alati alajahtumise ohus. Termolina peegeldav pind aitab soojalt kaetud kannatanu kehatemperatuuri säilitada, laskmata külma sisse ega sooja välja.

SILMAKATE Traumeeritud silma kinnikatmine aitab vältida sellele liigse surve avaldamist, hoides ära lisakahjustuste tekkimist. 58

3/2020


meDitSiiN HAAVATAMPOONID 10 X 10 JA 20 X 40 CM Väiksemad neist võivad olla nii mitmekordsest marlist kui ka paksust hästi imavast materjalist. Marlist haavatampoone kasutatakse haavade puhastamiseks ja puhtalt katmiseks. Hästi imavast materjalist haavatampoone kasutatakse nii värskete verejooksuga haavadele kui vajadusel ka edaspidisel haavahooldusel.

PÕLETUSGEEL 75–125 ML Põletuste katmiseks ette nähtud steriilne geel, mis jahutab, niisutab ja aitab paranemisprotsessi kiirendada. Tihtipeale üritatakse seda peale määrida nagu kätekreemi, kuid see tuleb kanda põletuskohale ühtlase kihina ja seejärel puhtalt kinni siduda.

TEKSTIILIST RULLPLAASTER 2,5 CM Plaaster, millega saab fikseerida sidemeid, haavalappe, silmakatet, veenikanüüle ja infusiooniliini ning katta kanda ja varbaid villide ennetamiseks. Vajadusel saab sellega parandada ka katkiläinud vihmaülikonda või telkmantlit.

HAAVAPADJAGA PLAASTER 10 X 6 CM Tavaline plaaster igasugustele nahavigastustele, mis mahuvad haavapadja alla. Pakendatud ühekaupa, et puhastatud haava saaks puhtalt katta.

ELASTIKSIDE 10 CM Eeskätt liigeste toestavaks sidumiseks, kuid parema puudumisel sobib ka lahaste või isegi haavalapi fikseerimiseks.

RULLSIDE 6 JA 12 CM Enamasti elastne marlist rullside haavade ja põletuste puhtaks sidumiseks ning hooldamiseks.

ESMAABISIDEMED 10, 15 JA 20 CM Kaks laiemat rõhksidet sobivad suurte verejooksude kinnisidumiseks, kõige laiem on mõeldud eeskätt kõhuhaavade sidumiseks. Kuid üldiselt on nende kasutamisel piiriks vaid kujutlusvõime. 3/2020

59


NAISKODUKAITSE

PEHMED VÄÄRTUSED PAITAVAD HINGE Igal aastal püüavad Viru-Nigula jaoskonna naised teha midagi kogukonna heaks ja kogukonnaga koos. Tekst: EVELY PRESS, Viru-Nigula jaoskonna esinaine

O

ma panus on antud Viru-Nigula lasteaiahoovi korrastamisse, marsitud vabariigi aastapäeva paraadil koos Kunda lasteaialastega, korraldatud jüriöö jooksu ja koguperematka ning toitlustatud Viru-Nigula rahvajooksu. Kogukonnaga koos tegemise vaimust kantuna arutati ühel järjekordsel juhatuse koosolekul, mida veel saaks teha sellist, mis loeks, läheks korda ja jääks meelde nii tegijatele endile kui selle kandi inimestele. Ei kulunudki väga palju kohvi, paberit, aega ja sõnu, kui oli selge, et järgmiseks kogukonnaga sideme tugevdamise ettevõtmiseks saab Mere kodu külastamine. Kunda endise muusikakooli hoones sisse seatud Mere kodu

Helkurite valmistamine polnud Viru-Nigula jaoskonna naistele esimene kord Mere kodu külastada ja sealsetele elanikele sõbrakäsi ulatada.

60

3/2020

on natuke teistmoodi kodu. Seal elab paarkümmend psüühilise erivajadusega inimest. Inimest, kes vajavad väga mõistmist ning heatahtlikku tähelepanu, vahest abigi.

KÄED KÜLGE Ja ehkki lihtsalt külastamine on tore, on veel toredam, kui suudetakse midagi omalt poolt pakkuda. Midagi, mis muudab Mere kodu elanike päeva rõõmsamaks ja kalendris punaste päevadega vahelduvad mustad kuupäevad erilisemaks. Ja mis võiks olla inimesele suurem rõõm kui isetegemisrõõm? Eriti kui oma kätega valmib midagi vajalikku – näiteks helkur. Just neid elupäästvaid esemeid mindigi Mere kodusse meisterdama. Ühes võeti spetsiaalne lõikurmasin, mis pälvis meisterdajatelt palju tähelepanu. Kõik soovijad said masinat katsuda ning oma jõudu ja käteosavust proovile panna. Igaüks lõikas lõikurterade abil helkurriidest ja pehmest kangast välja meelepärased südamed, lilled või ringid, millest valmisidki helkurid. Koos tuletati meelde mõisteid suurem ja väiksem, loeti ühe helkuri jaoks

vajalikke tükke, mida oli kokku neli, lükiti paela otsa pärleid. Kõik see oli elanikele ühtviisi põnev, lõbus ja kohati keerulinegi, kuid kõrvalistuja aitamine on seal majas iseenesestmõistetav! Meisterdamine käis sõbralikus õhkkonnas ning jutuvada laua ümber jätkus kauaks-kauaks. Ja muidugi valmisid ka helkurid. Palju helkureid. Nii iseendale kui kingituseks. Enamik neist riputati kohe ka jopede külge. Helkuri vajalikkuses ei kahelnud laua ümber istujatest mitte keegi.

OODATUD KÜLALISED Helkurite valmistamine polnud ViruNigula jaoskonna naistele esimene kord Mere kodu külastada ja sealsetele elanikele sõbrakäsi ulatada. Eelmistelgi aastatel on leitud põhjust sinna majja asja teha. Nagu soojast vastuvõtust järeldada võib, on nad alati teretulnud külalised. Kaasa saadud kallistused ja tänusõnad on soojad ja siirad. Veel mitu kuud hiljem tuletavad Mere kodu elanikud tänaval kohtudes külaskäiku meelde – järelikult läks see asja ette! Ning viimast külaskäiku jäävad meenutama ka rõõmsavärvilised, oma käega valmistatud helkurid.


EVELY PRESS

NAISKODUKAITSE

HELKURI TEGEMISE ÕPETUS Hangi kaubandusvõrgust helkurkangast. Lõika sellest välja kaks ühesugust meelepärast kujundit. Seejärel lõika pehmest kangast kaks väljalõigatud helkuritükkidest veidi suuremat kujundit. Liimi kangaliimi või Momendiga mõlemale kangatükile üks helkurkangatükk. Ole tähelepanelik, et väljapoole jääks helkurkanga helkiv pool. Vastasel korral on sul lihtsalt üks tore pehme võtmehoidja. Lõika paelast sobiv tükk, soovi korral lüki sellele pärleid, seo otsa sõlm. Kleebi kaks valminud tükki kokku, kangaste vahele kinnita pael. NB! Helkuri pool väljapoole! Kinnita helkur jope külge, vajadusel kasuta kinnitamiseks võtmerõngast.

3/2020

61


RAGNE SAAR

NAISKODUKAITSE

VAPRUSEHELMED LASTELE Viru-Nigula naised ei ole kaugeltki ainsad, kes kogukonna heaolusse panustavad. Südame sunnil tegutsemine on omane kõikidele naiskodukaitsjatele.

N 62

Tekst: TRIINU KÜÜNAL, Pedja jaoskonna esinaine

ii oli Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna Pedja jaoskonnal suur au ja rõõm veeta üks mõnus ja soe õhtupoolik koos MTÜ Vaprusehelmed liikmetega ning meisterdada oma kätega vaprusehelmeid lastele, kes saavad neid oma kettidele lisada.

Polümeersavist valmistatud helmeste abil saavad ravil olevad lapsed ja nende pered rääkida oma lugu – mida nad on saavutanud, mida läbi elanud. Nende helmeste ketti seadmine ja oma loo mõtestamine aitab vähendada hirmu, mida raskest haigusest saadud trauma võib lapsele tekitada.

Mis on vaprusehelmed? Vaprusehelmed on loodud krooniliste haigustega laste ravi toetamiseks, nende abistamiseks valulike protseduuride ja pikkade raviperioodidega toimetulekul. Iga läbitehtud meditsiinilist protseduuri tähistab kindel helmes. Näiteks punane kerakujuline helmes märgib sõrme otsast võetud vereproovi, kullakarva kass keemiaravi algust, teokujulised helmed tüvirakkude siirdamist.

Kuna nii mõnelgi Pedja jaoskonna liikmel on nende helmestega oma seos, tekkis mõte tutvustada ettevõtmist ka jaoskonna teistele liikmetele.

3/2020

Ühtekokku oli helmeid meisterdamas 11 jaoskonna liiget ja kuus last, näitamaks, et nende emad ei käi ainult metsas ega õppustel, vaid teevad ka palju muud. Pedja jaoskonna naiste ja laste hoolsate näppude vahel valmis ligi 400 helmest. Neist igaühega on

kaasas killuke hingesoojust ja häid soove lastele, kes seda nii väga vajavad. Pedja jaoskonna naised katsuvad ikka leida ühiseid tegevusi, mis seltskonda koos hoiaksid ja motiveeriksid. Kui selle käigus sünnib ka kogukonnale midagi head, on võit kahekordne. Nii on talgute korras aidatud korrastada kohalikku vibulasketalu ning pandud käed külge ka mujal, kus vajalik ja võimalik. Praegusel lumetuisusel ja viirustest räsitud ajal on aga võetud oma südameasjaks teavitada Naiskodukaitse telefonirakendusest ka neid, kes Naiskodukaitse ridadesse ei kuulu. Eks seegi aita muuta kohalikku elu turvalisemaks ja rahulikumaks.


NOORED

PÄRNU KÜBERKOTKASTE DIGITIIVAD KANNAVAD KAUGELE Kaitseliidu Pärnumaa maleva rühmal Küber on pikaajaline plaan järeltuleva põlvkonna kasvatamiseks. Pärnu Mai kooli õpilastest on loodud noorkotkaste ja kodutütarde segarühm Küberkotkad. Tekst: HANNO SAKS, Kaitseliidu Pärnumaa maleva rühm Küber

L

oomulikult on see rühm avatud kõigile noortele, kuid, nagu igas grupis, on ka Küberkotkastel oma tuumik – Mai kooli 5. ja 6. reaalklassi robootikalapsed. Noorte tegevuskava ja erialaõppe sisu eest vastutavad Pärnumaa maleva rühma Küber võitlejad. Noorte erialaväljaõppes ja teadmiste rakendamisoskuste lihvimises on väga olulised planeeritavad õppelaagrid. Esimene laager on kavas tänavu augustis, kui minnakse koos kogu kübervarustuse ja metsavarustusega kahele pikale matkale õppealale ja tagasi. Matka ajal tehakse peatusi, kus lisaks puhkusele ja keha kinnitamisele lahendatakse erialaülesandeid. Õppealal valmistab küberrühm ette erialaseid õppusi ja ülesandeid vabas looduses püstitatud laagris. Kaitseliidu poolt on tagatud laagri energiavarustus ja toitlustus.

PIXABAY

Nagu Küberi rühmal, nii ka nende järelkasvul Küberkotkastel on väljaõppe väga tähtsaks osaks väliõppused ning oskus rakendada erialaseid teadmisi välitingimustes ja taktikaliste ülesannete lahendamisel.

IT ÜHENDAB Küberkotkad ei ole „patsiga poisid ja tüdrukud“ tugitoolides helendavate 3/2020

63


NOORED Pärnu küberkotkad domineerisid Slovakkias toimunud võistlustel täielikult

ekraanide taga. Nad on noored, kes rakendavad kooli robootika ja informaatika ringitundides õpitut välitingimustes, kogukondliku isamaalise kasvatuse tões ja vaimus. Nad ühendavad oma keskmisest suurema tehnikahuvi ja -tunnetuse kodanikukasvatuse ja riigikaitsega. Rühm Küber annab noortele tegevussuunad, mida noortejuhid mänguliste elementide abil ellu viivad.

Kõiki noori ühendab soov tegeleda infotehnoloogiaga vabas looduses ja liikumises. Ülesannete lahendamisel on kogu aeg abiks ja juhendajateks Pärnumaa maleva küberrühma võitlejad. Oskuste hindamiseks ja kvaliteedikontrolliks osalevad Küberkotkad võimalikult sageli rahvusvahelistel erialavõistlustel. See annab hea võimaluse arendada kogu tehnoloogiahariduse aluseks olevat algoritmilist mõtlemist, insenerioskusi ja teadmisi STEM-ainetes.

USA ARMEE PILGU ALL Selle aasta alguses sõitsid Pärnu Mai koolis toimetavad Küberkotkad võist-

HANNO SAKS

Kuna Küberkotkad on side ja infotehnoloogia erialarühm, siis loomulikult on kõik erialategevused läbi põimunud robootika ja muude IT-valdkondadega, nagu programmeerimine, droonid, sidekommunikatsiooni ehn l gi r gr fi j muu selline. Küberkotkad omakorda on spetsialiseerunud – nende hulgas on sidemehed, arvutivõrkude spetsialis i r ni eg er gr fi j l ne ujun r gr fi

lusreisile Slovakkiasse. Reisi taustaks on Pärnus toimuvad rahvusvahelised VEX-robootika võistlused Baltic Open. Eelmisel aastal osales umbes 30 meeskonda VEX IQ ja VEX EDR robotite klassis. Selle robootikaklassi eeliseks on kaks esmatähtsat oskust: võõraste tiimide koostöö ning oskus väljakul toimuvat kiiresti ja kolmes mõõtmes jälgida. See on ka põhjus, miks meie liitlased ehk Ameerika Ühendriikide sõjavägi pöörab erilist

Küberkotkad ei ole „patsiga poisid ja tüdrukud“ tugitoolides helendavate ekraanide taga. Nad on noored, kes rakendavad kooli robootika ja informaatika ringitundides õpitut välitingimustes, kogukondliku isamaalise kasvatuse tões ja vaimus. 64

3/2020

tähelepanu VEX EDR täismetallist robotitele ja üle 14aastastele võistlejatele. Ülemaailmse meistrivõistluse VEX World üks peasponsoreid on USA armee, kes sageli värbab nende võistluste parimaid oma teenistusse. Seetõttu moodustavad Pärnu noorkotkaste ja kodutütarde segarühma Küberkotkad tuumiku just nimelt VEX-robootika noored. Praegused viiendikud ja kuuendikud, kellest rühm koosneb, on ka need kaks tiimi, kes osalevad kevadel USA-s Kentucki osariigi Louisville’i linnas peetaval VEX World 2020 võistlusel VEX IQ nooremas ja vanemas vanuserühmas. Jaanuaris toimunud Slovakkia esimesed ametliku sarja meistrivõistlused


NOORED

Ülemaailmse meistrivõistluse VEX World üks peasponsoreid on USA armee, kes sageli värbab nende võistluste parimaid oma teenistusse.

järelkasvule ning aitavad ka tulevikus tagada riigi kaitsevõimet kogukonna tasandil. Tänapäeval on lisaks sõlmedele ja lipuvalvele vaja arendada laste oskusi ja pädevusi nii, et meie üldine kaitsevõime suureneks. Valdkonna jätkusuutlikkus kaugemas tulevikus on täpselt sama oluline kui see, et praegu on tagatud malevate piirkondlik infotehnoloogiline võimekus operatiivtaktikaliste ülesannete lahendamisel.

Košice linna luterlikus gümnaasiumis möödusid Pärnu kotkaste diktaadi all, kes väljakul kohalikele noortele palju sõnaõigust ei jätnud. VEX-i võistlused tuginevad küll koostööle, kuid selle oskuse kasutamine parimal viisil andis ikkagi meile edumaa, nii et Slovakkia esimesteks meistriteks said Pärnu Küberkotkad. Võistlused toimusid kolmes vanuseklassis: VEX IQ noorem ja vanem vanuserühm ja VEX EDR. VEX IQ vanemas vanuserühmas saavutasid kotkad meistritiitli ning nooremas ja EDR klassis jäid teisele kohale. Lisaks napsati viimati nimetatud klassides endale robotidisaini auhinnad. Võistlus oli meeleolukas ja kõige tähtsam oli see, et saime anda panuse

selle olulise koolirobootika valdkonna arengusse teises Euroopa riigis, sõbralikus Slovakkias. Slovakkiast lubasid neli meeskonda tulla novembri keskel toimuvale Baltic Open võistlusele ning kui eelmisel aastal osales viis riiki, siis nüüd on neid juba kuus. Intensiivseid läbirääkimisi peetakse ka Saksamaa ja Türgi esindajatega, kust on pärit maailma mastaabis väga tugevad tegijad.

ALATI VALMIS Pärnu Mai kool on koos Sütevaka Humanitaargümnaasiumiga väga palju panustanud noorte robootikaharidusse ja teeb seda ka edaspidi. Põhikooli huviharidus ja küberrühma korraldatud isamaalise haridusprogrammi tegevused panevad aluse meie

Meil peab jätkuma õige maailmavaate, tugeva moraali ja erialaselt tugeval põhiharidusel baseeruva haridusega noori. Meil on vaja noori, kes ehitavad üles tuleviku kaitsevõime ning suudavad selle ka reaalsetes lahinguoludes ellu viia. Pelgalt kiiretest sõrmedest klaviatuuril ning peast, mis on täis krüpgr fi j rgun us ei iis Noored peavad oskama tehnoloogia abil maksimaalselt teiste inimestega koos tegutseda, et saavutada ühiseid eesmärke kiirelt muutuvas keskkonnas. See on see, mida teevad ja õpivad Küberkotkad, kes rühma Küber eestvedamisel jagavad oma teadmisi ka meie liitlaste järelkasvule. Selline on isamaalise haridusprogrammi ja Kaitseliidu arengukava elluviimise tõeline tähendus. See on rühma Küber üks olulisimaid eesmärke, mida viiakse ellu Küberkotkaste rühmas. 3/2020

65


NOORED

JÕGEVA NOORKOTKASTE Kaitseliidu Jõgeva Noorte Kotkaste organisatsioon on viljakaks kasvulavaks tulevastele kaitseliitlastele. Nii mõnestki noorest on sirgunud instruktor, kes õpetab endast nooremaid. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor

K

a Jõgeva malevas on aja jooksul aset leidnud suuri muutusi – vanast majast on kolitud uude, linnarahvale tuntud hoone, mida nimetati „vanaks apteegilaoks” ja mis oli samuti Kaitseliidu kasutada, on täiesti kadunud ja sellest on jäänud vaid helge mälestus.

Jõgeval käsi taskutesse ei topita, vajadust mööda pannakse käed külge ja tehakse vajaminev ära.

Tehtud on palju. Igal aastal toimuvad regulaarselt suve-, sügis-, talve- ja luurelaager ning mitut sorti erialalaagrid; treenitakse laskeoskusi, esmaabiteadmisi, looduses hakkamasaamist ja nii veel pikalt edasi. Üks õppetsükkel vältab aastakest kolm, mille jooksul saadakse kõik vajalikud teadmised. Kui piisavalt vara organisatsiooniga liituda, jõuab ununema kippuvaid teadmisi uuesti lihvida. Ei piirdu Jõgeva noorkotkad vaid kodumaaga. Kui vaja, sõidetakse ka piiri taha ja vahel tullakse piiri tagant siiagi. Baltic Guard 2017 toimus just nimelt Jõgevamaal ja, palun väga, ka Jõgeva noorkotkad võtsid sellest osa. Neli päeva tegutsesid Jõgevamaal neljast riigist noored. TEGEMISEL VEELGI ROHKEM. Jõgeva noored kotkad käivad matkadel – ei karda nemad loodust, ei karda loodus neid; kui tarvis, lendavad pea kohal droonid, kui tarvis, hõljutakse ise langevarjuga ülalt maa poole; ette on näidata teadmised esmaabist, mõistlikust käitumisest veekogudel jne. Soovi korral on noored meistrimehed suutelised valmis nikerdama toimiva kiviheitemasina või püstitama metsaonni/punkri. Ja ärgu siinkohal

66

3/2020

Baltic Guard 2017 toimus just nimelt Jõgevamaal ja, palun väga, ka Jõgeva noorkotkad võtsid sellest osa.


NOORED

VÄGEV SIRUULATUS Tuleb olla valmis hetkeks, mil elektronid traatides ringi ei siba ja saabub kurb tõdemus, et toit ei tulegi poest.

Soovi korral on noored meistrimehed suutelised valmis nikerdama toimiva kiviheitemasina või püstitama metsaonni/punkri.

keegi arvaku, et tänases digimaailmas pole lihtsast kiviheitemasinast mingit tolku. Ajaloo mõttes alles üsna hiljuti, esimeses maailmasõjas lõbustasid Prantsuse sõdurid end heitemasinaga, millega kivide asemel loobiti granaate vastase kaevikusse. Kiviheitemasin võib küll olla arhailine, kuid vähemalt ei saa tal iialgi patareid tühjaks. Patareid on laetud ja tiivad kannavad. Tundub, et energiat jagub ja tiivad on aja jooksul tugevamaks kasvanud. Seda tänu noortejuhtidele, instruktoritele ja muidugi noortele endile. Raske on, aga kui käed küünarnukkideni taskutesse toppida, on veel raskem. Jõgeval käsi taskutesse ei topita, vajadust mööda pannakse käed külge ja tehakse vajaminev ära. Pakutakse parimat. Ohtrat viibimist värskes õhus, seltskonda, võimalust kasutada omaenda käsi ja pead, kui lühidalt öelda. Võimalust kasutada nii tänapäevaseid digividinaid kui ka vana head kompassi-kaarti. Õpi tundma esimest ja ära põlga teist. Tuleb olla valmis hetkeks, mil elektronid traatides ringi ei siba ja saabub kurb tõdemus, et toit ei tulegi poest.

Põhjalikult omandatud teadmistest on tükk maad enam kasu kui sõnumist, mille sisu on loetud minutite pärast jäägitult haihtunud, nagu poleks seda kunagi olnudki.

RIKKALIK TEADMISTEPAGAS. Igas olukorras hakkama saamine on vajalik alati ja igal pool. Ning tark ei torma! Põhjalikult omandatud teadmistest on tükk maad enam kasu kui sõnumist, mille sisu on loetud minutite pärast jäägitult haihtunud, nagu poleks seda kunagi olnudki. Niisiis, Jõgeva noorte kotkaste tiivad kannavad ja enamgi veel, kui parafraseerida kunagi ajakirja Pikker lehekülgedel tegutsenud kirjanduslikku kuju Tsäbovõitrat. Tagasilöögid saavad olla vaid treeninguks, et saada paremaks. 3/2020

67


MILITAARTURISM

KUI TANKIHUVI,

SIIS SAKSA TANKIMUUSEUM Kui räägime tankidest, kandub jutt ikka Saksamaale: tankid Tiiger, Panter, Leopard, tankikindralid marssal Erwin Rommel ja kindral Heinz Guderian, sõjapidamisstrateegia välksõda (Blitzkrieg). Saksamaal asub ka üks suurimaid ja mitmekülgsema väljapanekuga tankidele ja soomustehnikale pühendatud muuseume Euroopas.

A

Tekst: kolonelleitnant ANDRES REKKER, sõjaajaloohuviline

Saksa soomusvägede ajaloo uurimine ja koduleht rõhutab, et tegemist ei ole sõjaliste väärtuste ülistamiskohaga, vaid see on ka sõjavastane muuseum. Enamik soomukeid on töökorras, käivad taastamistööd kõigi töökorda tegemiseks. Muuseumi restaureerimispersonal teeb iga soomuki kohta ulatuslikke uuringuid, et taastada need algset kuju ja värvitabelit järgides.

Muuseumikompleksi juurde jõudes tervitab külastajat juba kaugelt Walter Benjamini roosat värvi saksakeelne tsitaat, mis kõlab tuntud tõlkes „Kes aga rahu soovib, räägib sõjast“. Tegemist on kahe maailmasõja vahel egu senu juu i ul uurifil s fi antifašisti ja marksisti seisukohaga. See tsitaat on hea lühike vastus muuseumi vastu tegutseva äärmusliku seltskonna kahele kõige levinumale

BUNDESARCHIV

metliku nimetusega eu s hes n ermuseum Munster, mis maakeeli kõlab Saksa Tankimuuseum Munsteris, on asutatud 1983. aastal. Asub see Munsteris Alam-Saksi liidumaal Saksamaa soomusvägede südames. Seal paiknesid juba XIX sajandil suurtükiväe- ja raudteeüksused, I ja II maailmasõja ajal ka tankiüksused. Bundeswehri loomisest peale asub Munsteris tankivägede väljaõppekeskus koos polügoonidega. Tankimuuseum on välja kasvanud väljaõppekeskuse kogudest ning tegutseb koostöös linnaga. Muuseumi põhiliseks eesmärgiks on

3/2020

69


MILITAARTURISM seisukohale – „Tankimuuseumi ei vaja keegi!“ ja „Milleks muuseum, mis ülistab sõda?“ –, mida tsitaadi autorit arvestades on raske ümber lükata. Muuseumis on üle 140 lahingutehnika eksemplari – tanke, soomukeid, liikursuurtükke. Näituse tuumik on pühendatud Saksa tehnika arengule ning koosneb ligikaudu 80 tankist ja muust soomustehnikast I maailmasõjast tänapäevani. Lisaks väikerelvi, vormiriietust, teenetemärke ja muud sõjavarustust, kokku umbes 6000 erinevat eksponaati.

I MAAILMASÕDA I maailmasõjas oli Saksamaal tankidega kitsas, sest kõrgeimal ülemjuhatajal keiser Wilhelm II-l oli mobiilsusest oma arvamus: „Ma usun hobusesse. Auto on ajutine nähtus.“ See mõjutas loomulikult tankide arengut Saksamaal I maailmasõjas. Kui Suurbritannia tootis sel ajal 2600 ja Prantsusmaa 3000 tanki, siis auväärt keiserlik Saksamaa vaid 20 tanki, mis pärinesid Daimleri tehasest. Tänapäevani on säilinud nendest üks nimega Mephisto, mis asub Austraalia sõjamuuseumis, ülejäänud hävitati võitjate poolt või hävisid lahingutes. Muuseumis aga asub selle autentne koopia, mis on valmistatud säilinud

eksemplari järgi, kuid kannab nime Wotan. Selle tanki üheks eripäraks on, et staabiga sidepidamiseks kasutati raadio asemel kirjatuvisid, sest tollane raadiojaam tanki ei mahtunud. Tanki teenindas 23meheline meeskond. Maailma esimene tankilahing toimus 24. aprillil 1918 Villers-Bretonneux’s, kus osalesid kolm Saksa tanki A7V ja kolm Briti tanki Mark IV. Mõlemad pooled kandsid kaotusi elavjõus ja tehnikas, pannes sedasi aluse uuele peatükile sõjanduse ajaloos. Pärast kaotust maailmasõjas ei lubatud Saksamaal toota tanke, kuid nõrgalt soomustatud autode tootmises võitjad ohtu ei näinud. Muuseumis on kahe kuulipildujaga varustatud soomustatud politseiauto Daimler DZVR 21 (ainuke säilinud eksemplar), mida kasutati ka Reichwehris. Soomukit toodeti 85 eksemplari aastail 1921–25.

II MAAILMASÕDA Väljapanekut kaunistab II maailmasõjas osalenud Saksa tankide enamik. Osa neist olid kasutusel Aafrika korpuses ja on seetõttu liivakarva. Sakslased algatasid nelja esimese tankitüübi hanke 1934. aastal. Kuna tollal oli tankide projekteerimine ja

valmistamine Saksamaal keelatud, nimetati seda roomikutega põllumajandusmasinate tootmiseks. n mis li he kuulipildujaga varustatud kergtank, tootmist alustati 1934. aastal. See ei olnud kunagi kavandatud peamiseks lahingutankiks ja seda kasutati enamasti väljaõppeks tankikoolides, kuid lahinguristsed sai see Hispaania kodusõjas leegion Condori koosseisus. Tank I jäi oma ebapiisava relvastuse ja nõrga soomuse tõttu Hispaanias tunduvalt alla vabariiklaste kasutada olnud Nõukogude Liidu tankile T-26. Vaatamiseks on väljas ka kergtank Tank II, millest sai Saksa tankikorpuse selgroog aastani 1941, sest Tank III ja IV tootmine pidurdus ning käivitus täies mahus alles 1940. Tank III, millest sai tankidiviiside standardmudel, oli tankivastaseks võitluseks varustatud soomust läbistava suurtükiga. Tank III oli 1941. ja 1942. aastal kõige olulisem Saksa tank, mis sai sõja esimesel poolel hästi hakkama, kuid mille lahinguväärtus võimsamate vaenlase tankide ilmudes kahanes. Lühikese kahuriga Tank IV oli algselt mõeldud toetustankina, kuid see muutus pika kahuri paigaldamisega. Ehkki Tank IV ei olnud nii kuulus kui Panter või Tiiger, oli see sõja teisel poolel kõige olulisem Saksa tank, mida toodeti 8500 eksemplari.

BUNDESARCHIV

Seoses Böömimaa (Tšehhi) liitmisega Suur-Saksamaa osaks 1938. aastal sai

70

3/2020


MILITAARTURISM Tšehhoslovakkias arendatud, kuid veel kasutusele võtmata kergtankist üleöö Saksa tank nimetusega Tank 38(t), kus täht „t“ tähistas Tšehhi päritolu. See tank erineb teistest omapärase needitud soomusega. Kuigi kergtank, oli selle 37 mm kahur suuteline läbistama ka T-34 soomust. Aktiivsest kasutusest võeti tank maha 1942. aastal ning selle baasil ehitatud tankihävitajat Marder III võib samuti muuseumis näha. Loomulikult ei puudu muuseumist ka kroonijuveelid. Alates Tank V-st said kõik Saksa tankid nimed kaslaste järgi. Tank V Panter (Panther) oli keskmine tank. Oma umbes 45 t raskusega kuulus see küll rohkem rasketanki kategooriasse, kuid võimas mootor andis sellele väga hea liikuvuse. Panther arendati välja ajasurve all venelaste T-34-le vastukaaluks, mistõttu sel oli mitmeidki tehnilisi defekte ja konstruktsioonilisi puudusi. Pantherit peetakse üheks II maailmasõja parimaks keskmiseks tankiks. Wehrmachti tanki sümboliks sai Tank VI ehk Tiiger (Tiger), olgugi et neid ehitati vaid 1350 eksemplari. Tiiger I originaali muuseumis pole, kuid ekspositsioonist vaatab vastu selle üks ühele koopia. Mudel on valmistatud terase asemel klaaskiust ja kaalub originaali 57 t asemel veidi alla kolme tonni. Muuseumis on aga olemas Saksa raskeima tanki Kuningtiigri (Köningstiger) üks väheseid säilinud originaale (seda saab imetleda veel üheksas muuseumis). Siin on ka üks vaid kahest säilinud ründesuurtükist urm n er s mu i n ihä i j g n er r ersi n ning s iies säilinu g n er s saab vaadata kaudtule liikursuurtükke Hummel ja Wespe, mis tõlkes on kimalane ja herilane ning nõelasid vaenlast teravalt. Samuti on väljas II maailmasõja võitjariikide kuulus soomustehnika, sealhulgas Nõukogude Liidu T-34, USA M4A1 Sherman ja Ühendkuningriigi Comet A-34.

PÄRAST II MAAILMASÕDA Bundeswehri loomise ajal puudus Saksamaal tankitööstus ning seetõttu oli esimeseks Bundeswehri tankiks Awmeerika M47 Patton, mis oli saanud nime kindral George S. Pattoni

Muuseumis on üle 140 lahingutehnika eksemplari – tanke, soomukeid, liikursuurtükke. Näituse tuumik on pühendatud Saksa tehnika arengule.

järgi. Bundeswehris oli kasutusel selle versioon M48A2GA2, kuni Leopard 2 selle 1979. aastal põhitanki kohalt välja vahetas. Muuseumis on esindatud ka Leopardid. Algselt polnud Leopard 1-te, vaid lihtsalt Leopard, alles Leopard 2 tulekuga said need tankid numeratsiooni. Leopard 1 oli esimene pärast II maailmasõda arendatud ja konstrueeritud tank Saksamaal. Muuseumis on ka 0-seeria tank, mida toodeti vaid 50 eksemplari ja mis erineb seeriatoodangust. Väljapanekus on erinevaid versioone nii Leopard 1-st kui ka Leopard 2-st, sealhulgas õppetank, millel on torni asemel klaasitud kabiin. Ka Eesti kaitseväes kohtab Leopard 1-tesid, nendeks on kuus Leopard 1 veermikul pioneeri-, silla- ja äraveotanki. Ekspositsioonis on ka kaks tanki prototüüpi, mis tootmisesse ei jõudnud: Main Battle Tank 70 (MBT-70), mis pidi valmima koostöös USA-ga, ja r en gr m n er Standard koostöös Prantsusmaaga. Kuid tehtud töö ei läinud raisku, esimesest oli kasu Leopard 2 ja M1 Abramsi loomisel, teisest Leopard 1 ja AMX-30 juures. Muuseumis on väljas ka nii Läänekui Ida-Saksamaa esimesed jalaväe lahingumasinad, mis mõlemad toodeti välismaal. Ida-Saksamaa jalaväe lahingumasin 152 W1 meenutab suuresti oma roomikuteta vanemat venda, Wechrmachti jalaväe lahingumasinat (ekspositsioonis on ka selle variatsioone, sh pioneeri lahingum sin mis n igile s j n ushu ilis ele filmi es u kuid tegemist on Nõukogude Liidus toodetud BTR-152-ga.

Kui Saksa Liitvabariik arendas pärast II maailmasõda välja tugeva ja eesrindliku relvatööstuse, sealhulgas rasketehnika tootmise, siis Saksa Demokraatlik Vabariik jäi absoluutsesse sõltuvusse vanemast vennast Nõukogude Liidust. Saksamaa ühinemisel võttis Bundenswehr üle Nationale Volksarmee (Rahvuslik Rahvaarmee). Selle tulemusena on ka muuseumis esinduslik valik Nõukogude päritolu soomustehnikat, nagu ujuvtank PT-76, viimane rahvaarmee põhitank T-72M1, tankid T-55 AM, T-62, T-55, jalaväe lahingumasin BMP-1SP-2 ja paljud teised. Nende hulgas ka mõned kurioosumid, sest esimese hooga otsustati ülevõetud masinad viia kehtivate nõuetega vastavusse ning niimoodi said näiteks jalaväe lahingumasinad BMP-2 endale külge kollased suunatuled. Kogu oma mõttetuses on näha ka Ida-Saksamaal toodetud kummaline duroplastist (puuvillajääkidest ja fenoolvaigust) rahvaauto Trabant P 601 A (tõlkes Sputnik), millel oli ka armee maastikuvariant. Muuseumis saab vaadata veel täiuslikku Bundeswehri loomaaeda – pioneerisoomukit Dachs (Mäger), jalaväe soomusmasinat Luchs (Ilves), relvasüsteemikandursoomukit Wiesel (Nirk), õhutõrjesoomukit Gepard, miinilaotajat Skorpion, maastikuautot Iltis (Tuhkur) ja veel paljusid teisi „loomi“.Saksa relvatööstuse traditsiooniks on anda tehnikale loomanimed ja enamasti kiskjate omad. Soomustehnika kõrval on muuseumis esindatud XX sajandi veokid ja mootorrattad. Sakslased kutsusid mootorrattaid sõjaelevantideks ja need oli Saksa sõjalises doktriinis tähtsal kohal, tagades kiiruse ja mobiilsuse ka teedevõrgu puudumisel. Nii oli Zündapp KS 750 (muuseumis liivakarva külgkorvi ja haagisega) loodud sõjalistel eesmärkidel. Ekspositsioonis olevast mootorrattast BMW R71 on aga venelased võitjariigina üks ühele aretanud IMZ-Ural M-72. Muuseumi tippürituseks on igaaastane tehnika demonstratsioon „Teras nõmmel“ (Stahl Auf der Heide), mille käigus palju eksponeeritavast soomustehnikast elustub ning nad demonstreerivad polügoonil oma võimu. 3/2020

71


FILMIARVUSTUS

OSTETUD SÕDA Juba internetist tutvustavat teksti lugedes tundus kõiges midagi tuttavlikku. Grupist sõjaliste huvidega vanainimestest moodustatakse punt palgasõdureid, kes ... õige! „The Expendables“ ja Stallone oma vanuritest sõpradega! Ent seekord tuleb juttu „Palgasõdurite“ kaugest eelkäijast – kui soovite, siis vanaisast „The Wild Geese“. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor

V

äljamõeldud sõdadest pajael filmi el i ub lem üks ühine häda. Stsenaarium. Pahatihti on sellises filmi es s sen riumi halastamatult vähe, teinekord puudub see sootuks. Mida rohkem kuhjab reiss r filmi i im li e erie e e plahvatavaid bensiinitünnikesi ja muud kolu, seda suurem on võimalus, et askeldamise käigus läheb stsenaarium kui selline kiirustades meelest. n i äigus ib ju hele i ei sele asjamehele meenuda, et kuulge, lugu polegi, üksnes tulistamine, aga siis on juba lootusetult hilja. „The Wild Geese“ sisaldab stsenaariumi õnneks piisavas koguses. Kui võrrelda Stallone’i üllitisega, nagu eespool juba tehtud sai, siis vaat et ülearugi. Väga mõnus, et tegevuse e liinile lis n ub filmis eel ih e eisne s gu film i e mises idees – läheme kusagile, peame sõda ning hiljem oleme organiseerijate peale kohutavalt pahased –, oleks tegu üksjagu nüri vaatamisega. nne s le film se mi e e le kohustusliku tulistamise ja granaadiloopimise on veel, mida vaadata ja mille üle mõelda. Loos arenevad sündmused käivitab üks pankur. Kui inimene on juba pankur, siis on tal kindlasti palju raha, ja kui säärasel isikul hakkab mõni mõte kangesti peal käima, on tal kõik vahendid oma mõtte teostamiseks. Mis oleks, kui paneks ühelt Aafrika riigimehelt pihta ühe teise Aafrika riigimehe, keda esimene vangis hoiab? Sätiks selles kauges Aafrika riigis kõik oma käe järele, et oleks mugav ja

72

3/2020


FILMIARVUSTUS

Umbes nii võiks toimuva kokku võtta. Idee kui selline müüs rahulikult nii lähemas minevikus kui kaugemas. Sai Stallone oma sõpradega pensionile pisut lisa teenida, saadi varemgi. Huvil mbel n m lem järjefilmi „The Wild Geese“ sai vaid ühe erakordselt jabura järje, „The Expendables“ pisut rohkem. un egemis n ri i filmig ei uu du teosest ka too paljukiidetud briti huumor. Väga lustakas on episood, kus kogu punti juhtiv kolonel Faulkner (Richard Burton) leiab oma vanuritepundile vajaliku olevat kerge trenni, enne kui minna mingisse Aafrika riiki sõda mängima. Kõik päädib sellega, et kogu jõuk alkoholi ja tubakaga sõbrustavaid, kolksuvate südameklappidega ohvitsere kupatatakse takistusribale püherdama. Samasugune vanainimesest seersant Sandy Young (Jack Watson) karjub ohkivate ja higistavate ohvitseride peale ning õnnistab eriti saamatuid jõudumööda kõikvõimalike aunimetustega. Muidu täiesti surmsisesse filmi m ul l i u l i mõjub ootamatult ning kõik need, kes ise on takistusribal higistanud, vaatavad halisevaid vanainimesi rõõmsa äratundmisega. Pisut veel sisust rääkides ei saa üle ega ümber moraalse taustaga episoodidest. Filmi valmimisaastale (1978) omaselt puudutatakse rahvustevahelist läbisaamist, mis mängitakse välja lei n n e ee r r ger j president Limbani (Winston Ntshona) omavahelise suhte kaudu. Kõik väga kena: inimlikkus, eri rahvuste läbisaamine, humanism ja mis kõik siit vastu ei vaata. Samas saab kogu humanism stsenaristilt korraliku nätaka õrna kohta, kui kolonel Faulkneri kokkuklopsitud sõjavägi kasutab vastaste vastu mürgist gaasi, nii et kõrv ka ei liigu. Teoorias peaks ju Faulkneri meeskond olema see, kellele tänulik vaataja kaasa tunneb, kes kehtivate mängureeglite

„THE WILD GEESE“

Osades: Richard Burton, Roger Moore, Richard Harris Lavastanud: Andrew V. McLaglen 2 tundi ja 14 minutit Hinnang kümnepallisüsteemis Idee: 7 – pani kohati üllatuma, kuid üldse mitte halb Teostus: 8 – tulemus on nauditav Näitlejatööd kokku: 8 – hea, rohkem ei oskagi öelda Lavastajale: 8 – korralik üle keskmise tase

järgi peaksid olema „head”, aga nüüd siis selline möödapanek. Ei saa toimunut ajada ajastu kommete kaela – 1978 polnud enam see aasta, kui oli täiesti mõistlik vastaseid gaasiga hulgakaupa maha tappa. Ilmselt on see episood sisse kirjutatud, et „head” ei tunduks vaatajale liiga head ja kogu kompott ei kisuks liiga mustvalgeks ja heroiliseks. Kui nii, siis selle eest stsenaristile eraldi plusspunkt. äi lej e li n re iss r n re McLaglenil olnud kindla peale minek. Richard Burton üksinda oleks taganud, et vaatajaid on murdu ja nad kõik on ainuüksi plakatit silmitsedes siiralt veendunud: tegu on suurepär se filmig n h ur n mängib ju Ent McLagenile Burtonist ei piisanud, ta lisas näitlejate nimistusse Roger Moore’i. Moore oli selleks ajaks juba hakkama saanud mister Bondi kehastamisega ning veel suuremat käilakuju ja kvaliteedimärki olnuks keeruline välja mõelda. Jätame siinkohal kõrvale kõik selle, mida on Moore’i kehastatud Bondi kohta aja jooksul kokku kirjutatud, samuti selle, kes ikkagi on aegade jooksul olnud kõige lahedam superagent. Eks kumavad bondilikud maneerid Moore’i rollist läbi siingi. Tõsi on seegi, et mees on kogu karjääri vältel mänginud suhteliselt „ühte auku” rolle, kus tihtilugu piisab, lips pikalt ees, ühest ekraaniservast teise patseerimisest ja tähtis välja nägemisest. Ma ei väida, nagu oleks Moore olnud oma eluajal kehv näitleja, kaugel sellest! Ka „The Wild Geese’is“ teeb ta korraliku rolli, lihtsalt kogu karjäär on jäänud kuidagi üheülbaliseks. Bondi

ALLIED ARTISTS

kodune ja üleüldse. Vaat selline mõte meie pankuril tekibki. Mõtte teostamiseks tuleb mängu sõdimisest huvitatud vanahärra, kelle hobide hulka kuuluvad ka õõnsad klaasist esemed. Eriti siis, kui need on täidetud alkoholiga. Lõpuks saadakse pankurihärrale soovitud erasõjavägi kokku ning minnakse ühte Aafrika riiki sõda pidama.

varjust ei saanud Moore päris lahti ikkagi mitte kunagi. Samas leiva tõi lauale, pluss seegi. Burton ja Moore ei tee kahe peale siiski gu filmi är gu näi lej e ns m bel on tasemel. Suurelt jaolt vanad kogenud tegijad kõik. Film eeldab kõvasti rohkem näitlemist kui lihtsalt karmi ja otsustava näoga ringijooksmist ja püssiga vehkimist. Nauditav sooritus ig l juhul e is ril ig i he li Üldjoontes kokku võttes täitsa asjaline film ui ugi n see eh u s tagasi, mis tähendab, et plahvatused ei ole nii suured ja ägedad nagu tänapäeval, kuuli rindu saanud sõjamees ei lenda selg ees, käed ja jalad lipendamas, kümneid meetreid kaugusesse. Kuid ei maksa kurvastada, kurikuulsad Hollywoodi salved, mis eluilmas tühjaks ei saa, on juba kasutusse võetud. Nii ei saa lõpuni kindlalt väita, nagu le s jus än äe filmi es r hi r helisem, taevas sinisem ja päike ümaram. Asjaga hakati juba toona, rohkem kui 40 aastat tagasi, vaikselt pihta ning vaevalt kümnend hiljem võis rõõmsalt tõdeda: stsenaariumi pole vaja, kui sul on võtteplatsil piisavalt suur kogus lõhkeaineid. nne s iibib filmis he il eese stsenaarium kohal ja see on igati kiiduväärt. Ka pole lavastaja läinud stsenaariumi lörtsimise teed. Heast algmaterjalist on alati võimalik toota korralik käkk. Seda on tehtud enne ja on tehtud pärast, kuid „The Wild Geese“ sellesse nimekirja ei kuulu. g in u i film 3/2020

73


RAAMATUARVUSTUS

ÜHISEL NÕUL JA JÕUL – KAITSELIIDU VANEMATEKOGU AASTATEL 1993–2003 Mis asi on Kaitseliidu vanematekogu? Kes sinna kuulusid ja mida nad tegid? Nendele küsimustele peaks iga huviline vastuse leidma Merike Jürjo raamatust „Ühisel nõul ja jõul: Kaitseliidu vanematekogu kümme aastat 1993–2003“. Tekst: KARRI KAAS, Kaitse Kodu! peatoimetaja

Möödunud aasta lõpus ilmunud raamat „Ühisel nõul ja jõul: Kaitseliidu vanematekogu kümme aastat 1993– 2003“ keskendub, nagu pealkirjastki võib aimata, taastatud Kaitseliidu vanematekogu esimesele kümnele tööaastale. Ajajärgule, mil Kaitseliit polnud veel nii iseenesestmõistetav nähtus, nagu see on praegu. Sestap algabki raamat põgusa ülevaatega vanematekogu tegevusest enne Teist maailmasõda ning liigub sujuvalt edasi juba meie lähiminevikku, mil taastati Kaitseliit ning valiti esimesed vanematekogu liikmed. Nagu raamatu lehekülgedelt selgub, ei kulgenud alguses kõik sugugi sujuvalt ning tegusalt toimiva vanematekogu kooseisuni jõuti 1993. aastal. Vanematekogu üheks peamiseks ülesandeks algusaastatel oli Kaitseliidule õigusruumi tekitamine, mis päädis Kaitseliidu seaduse vastuvõtmise ning Kaitseliidu põhikirja kin74

3/2020

nitamisega. Raamat annab põhjaliku ülevaate sellest pikast ja vaevalisest, kuid vajalikust protsessist, ilma milleta poleks praegu seda organisatsiooni, mida me tunneme. Lisaks tegeleti erinevate väljaõppealaste, relvastuse ja varustuse küsimustega, aga ka NATO-ga liitumise, sõjalise hariduse mainekujunduse ning õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamisega Kaitseliidule.

ÜHISEL NÕUL JA JÕUL: KAITSELIIDU VANEMATEKOGU KÜMME AASTAT 1993–2003 Autor: Merike Jürjo Toimetaja: Ivar Jõesaar 255 lehekülge Kaitseliit, Nornberg & Co

Kuigi üldjoontes on teose põhirõhk ülevaate andmisel suurtest teemadest, millega vanematekogu sel perioodil tegeles, leiab sealt ka palju põnevaid seiku, millest ilmselt paljudel organisatsiooni liikmetel tänapäeval aimugi ei ole. Näiteks Põltsamaal ja selle ümbruses tegutsenud Mõhu malevkond, mille juhtkond ei aktsepteerinud alluvust Jõgeva maleva pealikule. Või pikalt lahendust oodanud Tartu maleva maja probleem, mis pälvis palju tähelepanu, kui kuus Tartu maleva kaitseliitlast Riia 12 hoone oma kontrolli alla võtsid ning kõikide sinna sisenejate kontrollimist alustasid. Või Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! väljaandmisraskused, mis tulenesid keerulistest majanduslikest oludest ning kesistest majandamisoskustest. Kindlasti ei ole „Ühisel nõul ja jõul: Kaitseliidu vanematekogu kümme aastat 1993–2003“ raamat, mis naelutab sind enda külge ning sunnib ühe hingetõmbega läbi lugema. Pigem vastupidi – mis on hea, sest annab võimaluse kirjapandud sõnade taustal toimunud protsesside üle mõtiskleda.

KAITSELIIT

T

eatavasti on Kaitseliidu vanematekogu Kaitseliidu keskkogu poolt valitav korraldav organ, mis koosneb vähemalt 15 Kaitseliitu kuuluvast silmapaistvast riigi- ja avaliku elu tegelasest, kelle ülesannete hulka kuuluvad muuhulgas Kaitseliidu tegevuse üldeesmärkide määramine ning seisukoha võtmine Kaitseliidu põhikirja ja kodukorra muutmise kohta.

Ja asju, mille üle mõtiskleda, on piisavalt, sest esimest kümmet aastat – enne Kaitseliidu seaduse vastuvõtmist 1999. aastal ja Eesti NATO-ga ühinemist – võib lugeda kõige enam pühendumist nõudnud ja poliitiliselt keerulisimaks ajajärguks.


AASTATELLIMUS ALLA KOLME EURO!

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI VAATA LISAINFOT: WWW.FACEBOOK.COM/KAITSEKODU


Poes Saadaval

usaldusväärne ja töökindel Modifitseeritava käepidemega Vasaku- ja paremakäelistele

Tel: 646 0113 Siduri 7, Tallinn

armament.ee rifle.ee

Profile for Kaitse Kodu!

Kaitse Kodu! nr 3 2020. a