Mälu
Metsavendlusest Kagu-Eestis Kuigi metsavendlust on uuritud juba viimased paarkümmend aastat, pole tänapäevani selle kohta kõik veel selge. See, mida on teada saadud, väärib aga kindlasti jagamist. MARI PUKKONEN metsavendluse uurija
A
lljärgnev pilt on kujunenud metsavendade varjamisest aastatel 1948–1953 kahes Võrumaa piirkonnas julgeoleku uurimistoimikutes leiduvate andmete põhjal. Viimase asjaolu arvessevõtmine on oluline, sest uurimisandmete eesmärk oli inkrimineerida süüd, mitte kirjeldada metsaelu. Vaadeldavaks on erinevad salgad Misso ja Viitina-Rõuge ümbruses. Misso ümbruses kujunenud salkadest sai vaadatud kuut nelja- kuni üheksaliikmelist kooslust (nimetatud tinglikult Saika, Alfred Eriku, Vähi Richardi, vendade Pilvede,
Gustav Eriku ja Vähi Rafaeli salk) ning Rõuge-Viitina kandis tegutsenutest üht kümneliikmelist salka (nn Auleid Toomsalu salk), mis oli tihedalt seotud Simo Pihlapuu neljaliikmelise salgaga. Mõlema piirkonna metsades tegutses lisaks nimetatutele veel mitmeid gruppe ja üksikvarjajaid, kellest alljärgnevalt juttu ei tule.
Eellugu Järjekordne sõjaaegne metsaminemislaine algas vahetult rinde üleliikumise järel 1944. aasta septembris. Taanduvast Saksa sõjaväest deserteerus kodukohta palju mehi, kes koos kodus viibijatega ei allunud peatselt järgnenud käsule end arvele võtta ega läinud kaasa mobilisatsiooniga Punaarmeesse, vaid eelistasid jääda äraootavale seisukohale, varjates end sõja lõpuni metsas. Mõned
MARI PUKKONEN
Metsavennasalkade paiknemise alad
42
Kaitse Kodu! 3/2013