SÕJAR AUD
Nähtamatud kaitseväelased Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluva, Baltimaades ainulaadse hüperspektraal- ja lähiinfrapunakaamerate komplektiga doktoritööd tegeva leitnant Martin Jürise eesmärk on aidata kaitseväelastel end paremini varjata. Tekst: MARI KAMPS
64
1 | 2017
Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond soetas kaamerakomplekti koostöös teaduspargiga Tehnopol ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. See tehnoloogia oli väga kõrge hinna tõttu tavainimesele varem kättesaamatu. Seda kasutati ja kasutatakse jätkuvalt eelkõige sõjanduses, tsiviilmaailma jõudis see alles mõned aastad tagasi. Kergeid, kompaktseid kaameraid saab kasutada nii laboris kui välitingimustes. Hüperspektraalkaamera aitab luua pildi, mille igal pikslil on täielik spektraalne teave nii valguse silmaga nähtavast osast kui ka infrapunaspektrist. Seega on igal pikslil oma signatuur, mis väljendub värvuse, heleduse, lahutus- ja eraldusvõime omapäras. Kaamerad Pika II ja Pika NIR mõõdavadki vaatluspiirkonna iga piksli omapära (Pika II 400–900 nm ja Pika NIR 900–1700 nm) ning programm koostab igale pildipikslile oma signatuuri, mida on võimalik analüüsida ja modelleerida. Sarnaste kaameratega teostatakse mereseiret, et leida naftareostust. Neid saab kasutada ka saastetundliku keskkonna muutuste uurimisel, maastiku kaardistamisel või looduskatastroofide kahjude hindamisel. Sõjanduses kasutatakse kaameraid vastase avastamiseks ja tuvastamiseks, bioloogias ja keemias jällegi ühe või teise aine olemasolu tuvastamiseks. Kaamera abil saab loodusfooni taustal avastada sinna mittekuuluvaid tehisobjekte isegi siis, kui need on osavalt varjatud. Seetõttu kasuta-
taksegi seda näiteks kaitsetööstuses uute rakenduste väljatöötamisel.
Sõjandus kui kutsumus Sõjandust oma kutsumuseks pidav, Ida-Virumaalt pärit 37aastane Jürise tegi oma esmatutvuse valdkonnaga noorkotkana, hiljem noorkaitseliitlasena. 1998. aastal tahtis ta pärast keskkooli minna ohvitseriks õppima, kuid aasta varem oli riigikaitseakadeemia Tallinnas suletud ning Tartus polnud veel Kõrgemat Sõjakooli avatud. Ainus võimalus ihaldatud kutse omandada oli astuda Eesti Mereakadeemiasse. Sealt viis elu teda tööle mereväkke, kus tänu õnnelikule juhusele tekkis võimalus asuda õppima Briti Kuninglikku Mereväekooli. Hiljem oli Jürise üks neist mereväelastest, kes tõi Eestisse Inglismaalt ostetud miinijahtija Admiral Cowan. Mereväest liikus ta edasi kaitseväe peastaapi ja sealt toetuse väejuhatusse, kus ta töö kõrvalt lõpetas 2014. aasta kevadel magistrantuuri. Praegu töötab ta Tallinna Tehnikaülikoolis ja on vabatahtlikuna tegev Kaitseliidu Tallinna malevas. „Magistritöös „Elektroonilise sõja pettemaketid ja liikuvad märk-