IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IEMHRQEÄNEEWWHNERI IflHIHiHHHIHflIfiHiII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII WAYBACK FROM NIHILIST IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIEIIIIIIIII IIIIIHWIENENIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIMMHEHHHIIIIII IIIIIIIUHHHIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIHMHIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII IIIIIIIIIIIIIIIIII
i.í__
_
Li;
Ma ei raha mitte níivürd sellest rääkiüa, milliseid arutlusvigu teevacl rassisticl (mida nad kindlastí teevad), kuivürd pigem selle-st, millised arutlusvead viivad rassismí - vöí ükskífıilc millise sarnase idenloogia jaatamisele vöi eitamísele. Lüpuks ja eriti tahan ma uurida, kas teaduslike faktide varjamíne (et mitte üelda faktide teaduslik
varjamine) cm ñigustatud ning milliseid mötlemisvigu teevad - kui nacl muidugi üldse miclagi mñtlevad - ässistid, kes ncırmaalseíd ínimesí ebaöiglaselt rassistide-ks sildistavacl.
HUI'HIE'l SKEPTITSISM
David Hume'i (1?'11 - 1??6], kas ralwusalt oli šaflana, paataksa Briti köigi aegacia ganiaalaeimaks fılaaaofiks. Kui Htırna sai 18-aastasaks, atsuataa ta järgnevad ll] aastat oma alust püharıdada raarnatute lugamísala ja kirjutamisela. Ulatüütamisa tuttu varisas ta paataalt vaimaalt kakku. Arst diagnoosia tal ,,ñpat1aste haiguse”. ı-ı.-
Paar järgnavat aastat tarvitas Huma ragulaaraalt hüsteariavastaaaid ravikuulikasi kana vairıiga,
aaejärel aga ve-ini ilma ravikuulikeatata. ühtlaai üritas ta münevñrra jalutatia, ei jakaata paramini raamatuiti lugada. Vaal N35. aastaks ei alnucl Huma'i närviaüataam nähtavaati lüplikult taihunud, saat ta pölastaa oma aja ülikaaliprafeasaraíd ning taatas oma aührala:
Huma iae ei saamıd aina eluajal mitta ühaatki iilikoalist ttitid. 1738, 28-aastasana, sai Huma löpuka valmis arrıa kalrneasalise tahtteasa Traktaat inimlaamusasr üngl k: A Traatiaa ofHuman Natura), miıía nimetame aclaspicli liihiclalt Traktaaciiks. Saila taaaaga kíruiluatas Hume andala aurematuaa niııg aiııulaadsa kuha filcısuafia aj alana. Ent Humaií aluajal tama Trakt.-:ıati Ei märgatud aga müiatatud ja ta pälvia tunntıatuaa haupia Uma raamatuaaariaga Ingiismaa ajaiugu, mis avaldati aastail 1'?55 - 1'F"E2. Salles, vaal sada aastat hiljemgí
papulaaraea ajalaokäsitluses, püüdis I-Iuma pñhjanclada taaricle ülealekut viigideat ja šatlasta ülaalekut inglastaat.
-ı.,__
aa!/fir
Davicfflíume
Humaii filasaañaks an ampirisrn ja skaptitsism. EMPIRISM an vaatia, at taaıılmisacl rajanavacl vaatlustala ja aksparimantidala, kagamusala - Huma'i tarminalaagias maaltamuljataia ahk imprassiaarıiciala. Empirismi vastanciiks an ni-iitaks rauaiatsianisni - vaatia, at tüalisad taatimisad rajanavad jumalikula ilmutusaia ning an kirja pandud Piiblis. Kui ampiristid saavitasid laodust vaadalda, siis kaskaagsa itiaalaagia paaldajati saavitasiti sa]1a asamal hnapiski Piihiit tähalapanalikumalt uuriıtia.
Sallaks ajaks, kui Huma sümiis, ali Nawtan ama füüsika- ja astrarıaamiataaaria juha avalcianuci (1 E87) ning saa ali taadlasta saas haagsalt papuiaarsust kagumas. Nawtan aga taatus Gaiilai tulamustala. Galjlai ali ama tulamustaia jöudnud, ahitadas talaskaahi nirıg vaadaldas Kuucl ja Jupitari. Saatñttu tundus ampirism maailmavaatana tilavat haas kaaskalas maadsa taatiusa maatadita ja saavutustaga. SKEPTITSISM an kahtlamisa filasaafia. Skaptikud püüavad maid vaanda, at tagalikult ma ai taa paljusici asju, mida ma arvasima taadvat.
Huma'i panusaks uusaagsa filasaatia ajalaas an salla näitamina, at ampirismist järaldub skaptitsism. Kui maia taadmisad tüapaalast rajanavad ainult kagamusala, siis ai taa ma paljusicl asju, micia ma uskusima taadvat. Ma ai taa rıäitaks, kas jumal an alamas ja ma ai taa ka sada, kas Nawtani saadusacl kahtivad. I~Iuma'i käsitlusas ühad lihtsalt pimasi usuvad, at Nawtatıi saadusad kahtivad ja taisad amakarda pimasi usuvad, at aiamas on jumal, kas suudab karıtla saata imasid ning rikkuda laatiussaadusaid.
Kumhki vaidlav paal ai suuda oma vaataid tãastada, pühjandada aga isagi ttianaalisaks argumantaarida.Taacl1asad ai saa vaatlusta ahil tñastacla, at Nawtanil an aigus ja ajalaaiasad ai saa töastada, at Kristus tagi imasiti.
Ajastul, mil kaskaagsa dagmatismi jaänukid ja igandid vaarıutsasid taaıjllasta ja taadusmaalsata ampitistitiaga, jäi Huma täpsalt riııclajaanala kaha tula vahala tüllardama. Ajalaalasta üha lagandi kahasalt ai saanucl Huma ülikaaliclast tüad šatimaal, sast sada takistasicl
usufanaatikucl; Inglismaal, sast ta raäkis inglisa kaalt šati aktsanciiga tasialgsalt ali tama paranimi haapis Hama, aga ta muutis ama nima, at inglasacl sacla valasti ai häaldaksl ja manal paal tifirjuti tacla haapiski Nawtani saa-:lustas kahtlamisa parast. Huma ali walcama ainult Prantsusmaal, kus tal alavat alnud ka armusuha ülıa krahvinnaga - ainsa naisaga tama alus. HUME AHUTLUSVIGADEST TEADUSES Empirism taitis skaptitsismi juha antiikajal. ,,Mit1a kaagi pala rıäinuti, salla alamasalu ai saa kaagi ka
taatla.” - Huma'i uutlsus ai ala salla kivi alla maatuti. Minu silmis saisnah Huma*i uutisus tama skaptitsismis jtiraldusta suhtas. Huma saab kahtlusa alla kaik sallisatl arutlusacl, mis range laagika saisukahalt an arutlusvaatl. Samas näitah ta vaanvalt, at anamus maia taaclm-.isi an saavutatucl just sallista mittarangata ja saatattu mittapöhjandatavata arutlusta taal. Saatüttu naad väidatavad taadmisad ai alagi tagalikult taadmisad. Mittarangat jaraldust, mis taidala maia väidatavat taadmist, nimatataksa induktiiusaks jıliraldusaks ahk indııktsiaaniks. Induktsiaani kaiga lihtsamaks näitaks an tavalina ılilciistus. Satiasi tñstatas Huma ptahlaami, at kuidas ma üldsa saaksima taada Iıaid asju, mida saah vaatlustast
tuiatada ainult mittarangata jaraldusta abil. Sada prablaami kutsutaksa Huma*i prablaamiks ahk induktsiaanipralilaamiks.
Vaal XX sajarıclil kirjutas Bartraad Russall, at pargus an spatsiaalrıa ja ariti piinarikas kamhar nantia ı.
hulluda flasaafida jaaks, kas ama aluajal süanfiasid väita, at nad an iahantlanud induktsiaarıiprablaami. Taatavasti kñiga asimasarıa patsatas sallassa piinakamhrissa lmmanual Kant Lühidalt vaib Huma'i mattakäigu kakku vatta jargnavalt: ı-ıı
-ıı-
.-ıı
Huma'i skaptitsismi vigasta arutlusta suhtas saab kirjaltlatla j argmista taasidana:
Huma'i arvatas ta ai taa, kas ta körvataks ama kaa ja kas tal alaks ifalus, kui ta ama kaa lakkatulla pistaks. Ta ainult usub sada. Varasam kagamus ai anna maila mitta mingit taadmist tulaviku kahta.
Huma'i laagika järgi ai järaldu sallast, at Nawtani saadusaıi sani näisid kahtivat, mitta rniclagi salla kahta, kas laatius allub Nawtani saadustala ka tulavikus. järaldusi saab rangamaks vai taanäalisamaks muuta, ainult tahas mingaid lis.-zıaaídusi. Näitaks ıı-
ı-ıı
aaldavacl taadlasad, tihti sada isa haamamata, Iaadusa iihataalisusa printsiipi (ingl k: the Principla af the Unifarmity afNatura ahk liihiclalt: PUNJ. Salla printsiihi kahasalt paaks tulavik üldjaantas sarnanama minavikula ja laaclussaaclusa-:1 paaksitl univarsumis kaikjal alama samasugusad. Taatudas sarnasala printsiihila, kuulutas kaugata maavalista tsivilisatsiaanitla alamasalu Giardana Brnna, kas pölatati tulariidal aastal 1600. ja sallala printsiihila alicl taetunud ka Galilai ja Nawtan.
Siin lähab Huma ama skaptitsismis vaaígi kaugamala, sast ta näitah, at laatiusa ühataalisusa printsiipi annast samuti ai saa taastacla. Satla printsiipi lihtsalt pimasi usutaksa. ja kuigi sani an salla printsiihi rakanclaınina alnucl adukas, ai järaldu siit mitta ınidagi salla kahta, kas saa printsiip an adukas ka adaspidi. Kui ma aga ai läha kahtlamisa tuhinas nii kaugala kui Huma, siis saama ma praktilisa alu asjada üla arutlada. Tavalisalt taama ma mingaid lisaaaldusi - ma aaltlama tausttaadmist tingl k: baakgraund
knawlacigal. Näitaks raha kurssi ennustaa majandustaadlana ai kahtla fiiüsika funciarnantaalsaaciustas. ja kui Mars annustas kammunistliku ühiskanna parataınatut saabumist, siis aalclas ta, at planaat Maa ai parka kakku kamaacliga ja ai tainnı katastraafi, mis rabiks salla palli tükkidaks ning taaks lüpu imatajata alalamisala siin.
Ka Mari-Li kriitikucl aaldavad sada. Pala mñtat kritisaaricla üht ühiskannataaariat, vihjatas vöimalusala, at praagu ñigaks paatavatl
füüsikateaariad ning füiisikalisatl aeltlusacl vñivad asutucla väaradeks. Saa alaks ahaaus. See alaks valikuline ehk salektiivne skeptilina argument. Sest peaaegu kaikicle ühiskannataaariata tulavikuannustusad satuksicl ühtviisi kahtlusa alla, kui ma kahtlaksiına juha füüsika fundamantaalsaadustas andis. Köik ühiskannateaariad an sallas mattas tingimuslikutl ehk kanditsianaalsed -- nacl aeldavad taustteaclmist. Küll aga an alati ñigustatutl küsida, millist tausttaadmist iiks vai taina ültlistaja aalclah. Las ta
sönastah ama lisaealciused täpselt ja pahjendah, miks ja millistes tingimustes need lisaaeldusecl kehtivaci ning ınillist ültlistust ja millistes piiridas ma peaksiine seetattu lugema taanäalisaks teadmisaks. Vastasal karral tulah Huma kapist välja ja pragah, at teil pala mingit alust sadasi spakulaarida. Luhage mul siin esitada möningati näitatl. ..
Me ai käsitle siin nende lausata, mis mñnedas ringkandadas an üsnagi papulaarsad käihetñed[1], faktilist tñasust nanda lausata vahekarda maailmaga. Me küsime haapis, millina an nenda lausata
vahakard teista lausatega? Mis nendest lausetest jarelduh ja millise tñenaausega? Kas need laused annavad alust ennustada piisivaid trende? Hume'i järgi ei järelclu sellistest lausetest ainuüksinda vael mitta kui midagi. ja me saama siin Hume'ila ainult lisada, et kui kaegi neist lausetest jaralclah (mitta sageli ka tehakse) at mnstanahalisad pikamaajaaksjad an ka edaspidi alümpiamängudel adukamad valganahalistast silkajatest siis paah ta selgitama, milliseid lisaaaldusi ta an tainnd, millistal tingimnstal ja kui kana need lisaeeldused kehtivad ja nii adasi. ühtlasi peaks ta selgitama, kas tama lisaeeldused an
üldtunnustatud, kas neid samu eeldusi kasutavad ka kankureerivate teaariate esitajad ja nii adasi. Ttienäasusteaaria ja statistikaga häınada pala mñtet, kui juha Huma an silmapiiril. Sest statistilisatl jaraltlused eeldavad mingit tanstteadınist, mis praktilises matemaatilises pasimises tihtipeale valamitapuru taha ära an peidetud.
C. R. Iaaahsan Kaali lugemise raamat 1335
HUME: FAKTIDEST EI SAA JÄRELDADA NORME
Ulaltaadud arutlused kasitlesitl Hume'i kalmeasalise Traktaadi esimest raamatut, mida peetakse tama uudse filasaafia tuuınaks. See raamat ali pühenclatud teadmisteaariale ning selles valjendas Huma vaga pahjalikult ama skeptitsismi salliste laagiliselt mittarangete arutluste suhtes, mis jareldavad faktidest uusi fakta:
faktilause => faktilausa Faktilauseks an naiteks vaide, et eile satlas vihma. See an DESKRIPTIIVNE LALISE, lause, mis kirjeldah maailma, ütleh, kuidas asjad maailmas ON. Hı.ıma'i jargi ei saa üksnas sallast, at eile satlas vihma, jareltlatla, et ka hamme sajah vihma. üldisalt allakse seisukahal, et ama Traktaatii ülejaannd kahes asas Huma enam nii uudne ei alnud. Ni-iitaks XX sajandi üks valjapaistvamaid filasaafe Bartrand Russell (1872 - 1970) kirjutas 1945. aastal: ,,Tegelikult Traktaadi hilisemates asadas unustah Huma kaik ama fundamantaalsed kahtlused ja
kirjutab paljutki nii, nagu alaks vainud kirjutada iga teinagi tama aja valgustatud maralist. _ .” Ma siiski ei saa sellega taielikult naustuda. jah, taepaalest, Trtıktatıtii [Il raamat an pühendatud maraalifilasaafiale. I-Int selle raanıatu esiınese sektsiaani lapns, viimases laigus esitah Huma une iclae, et faktidest ei saa jareldada narma:
Salles uuas mattevalgatuses, mida Huma pahjalikult valja ei arencla, valjendab ta skeptitsismi arutluste suhtes, mis järeldavacl faktidest narme: cleskriptiivne lause => narmatiivne lause Narmiks an naitaks lause ,,Tappa ei tahi," - mattega, et tapmine an maraalselt vale. See an NOF.l'i‹1ATlIVNE LAUSE, mis ei ütla mitta seda, kuídas asjad maailmas UN, vaid ütleh, kuidas asjad PEAVAD ULEMA. See an lause, mis ütleh, milline alemina an ,,aiga'" vai ,,idaaalne”.
Allas narmatiivsa aalduse najal saama me anda hinnangttid -- kas asjad, nii nagu nad tegelikult an, an
,,aigesti” vai ,,valesti”, ,,ht-isti” vai ,,halvasti”, ,,head” vai ,,halvad”. Näiteks ,,Ta tappis” an deskriptiivne lause, aga ,,Tappa an vale” an narmatiivne lause. Kui me malamad laused aigaks tunnistame, siis saama jaraldada hinnangu ,,Ta tagi valasti”. Hume'i skeptitsismi maraalijareltluste suhtes saah kakku vatta jargmise teesina:
lvlinu kasitlnses ali Huma skeptik eelkaige laagilisalt mitterangeta jarelduste suhtes ja just selles
seisneski tama filasaafia amapara. Maraaliküsimustas ei arendanud ta seda liini küll pahjalikult välja, ant tama east tegicl seda hilisematl maraalifilasaafid. Huma'i eristus ,,an” ja ,,peab alema” vahel ühes tama kiisimusega, kuídas esimesest saab jareltlada taist, an flasaafias tuntuks saanudfakti-vıiartnse prableetntna [ingl k: the fact-Value Prabiern). Mis vahekarras an faktid ja vaärtusad {faktid ja narmid)? ülgu siin manitsusaks mainitud, et laused kujul
ei ale narmatiivsati laused!
Sellised laused an haapiski tieskriptiivsed: nad kirjeltiavad fakti, millist narmi teatud inimeste rühm aigeks paah. Sea an antrapalaagia ja satsialaagia, mitta aga maraalifilasaafia ülasandeks kindlaks taha, millisad kambatl ja tavad ning maraalsatl taakspidamisacl an erinavatel kultuuritlal. Kui Hu_me'i tasisalt vatta, siis ei saa lausest ülal tulatada narmi ı-ı-
Esimene lause an kirjaldav ja taina an narmatiivne ning nenda vahel puuduh selge laagiline seas.
Erinavata kultuurida paalt amaksvaetud maraalinarmid an tihtipaale vägagi vastandlikud. See, mida üks paah aigeks, an taisa arvates vale. Seega: kui ühel angi pariselt aigus, siis paah taina alema -ır
eksinud. See kultuurida ja raligiaanide ning nencles pesitsevate maraalide vastandumine angi ju alnutl maraalifilasaatia latteks.
Lul;-age mul siin esitatla maningatl naitecl. ..
Kui Huma'i1 an aigns, siis ei saa esimesest lausest jaraldada teist. Isagi kui asimana lause alaks
taestatud, ei järelduks ainuüksi sellest ühest lausest vael mitta kui midagi aigusta kahta. Fakticlest saab narme järeltlacla, kui taha mingeitl ltsaeeltíust. Naiteks, kui lisaeelcluseks an üldine narm, siis saab faktidale taatudes jareldada erinarmi. Naitaks ñlasaaf Jahn Laı:ke'i (1632 - 1704) teast Taina trnktant valitsenttsest (1689) peetakse demakraatliku idealaagia tahtteaseks. Ent Lacka laiah, et valimisaigus peaks alema ainult neil, kas an selleks küpsed. Sallest üldnarmist (ühes maningata faktieeldustega] jaraldah ta erinarmi, at
nadratnaistuslikela, aga ka alaealistele ei tahiks valimisaigust anda. I-Iume'i vaimus peaksime me igaühelt, kas jareltiah faktitlest narme, naudma, etta selgitaks ama lisaeeldusaid, pahjandaks naid ning naitaks, millistal tingimustel ja kui palju tama faktiti pahjandavad jareldatud narme. ja laamulikult paah ta pahjandama ka ama faktivaiteicl. Hume'i filasaafiast järalduh muuhulgas järgmina kainastav mata:
Hrutaalne, lisaeeldusteta jareldus teaduselt maraalile an auklik.
AINULT VALGETELE
LaÄąma-Aafrika apartheicl
[1] l'-'uneerikas an valgete keskmine IQ 100, mustacle keskmine 85, stanclardhalve 15. - Herrstein, R. Ei Murray, C. (1994) The Bell CÄą.u've: Intelligence and Class Structure in American Life, p. 2?a
TAGS: li.-ivııi tıt_ı;"~,-tıi, rıı.tfist'it'n'ı,-i, t'1ı.t'ist'it'u'1.-i v1;'ı'ıt1 .e.-fiiis'i'j_a.'ı ıiı .ıt, ıtassısi--ı
_
__H.-
feavoaıta j 'ı
'-\._ -»_
.-
_.-'
Qflšâa ll..-"P
-'HH'
Iı__,f"-
'-»."`
|,_ T"‹N|l_I'EQ J_il_k FACEBCJCDHÄ J_J
©
zıünı EıN'rAı.u at ln f`~§|ll![.Jf~j'l` I..-ÄHH
AUG
02 201?
ı=ıı.qs__ooı=ıA VETE LPAAs TJATE LE RASSIS IST JA ARUTLUSVIGADEST II Oct 5, 2015 ı 13 minute read - hy]1`iriEintalu llllllllllllBS
V
HEIDELBERGI INIMESEST TEADUSLIKU RASSISMINI AFROAMEERIKA INIMESE TEKKIMINE
juha mitu sajandit alid auraaplased ama laevadega vedanud Aafrikast kinni püütud mustanahalisi Pahja-Amearikassa arjadeks. Seda haalimata humanistida pratestidest. Eestlased paiklasid sellest räpasast ärist karvale aga rajanud isegi ama kalaaniaid. Olukard muutus allas siis, kui laiutati aurumasin ja salla kasutusela vatnud kapitalistidele tundus olevat kauhancluslikult kasulikum karvatada pahja need farmerid ja ette-vatjad, kas vael vanamaadsala arjataajaule panustasid. Humanism mnutus tulutaavaks ärifilasaafiaks. 1775. aastal hakkaa james Watt (1736 - 1819) taatma uut tüüpi aurumasinaid, mis vaimaldas kivisütt maa alt välja tuua, kasutamata selleks lihasjaudu. See pahjustas Suurhritannias taastusrevalutsiaani
1776. aastal, saas aurumasinatega jääh hamaraks, vaati vastu Ameerika ühendriikida iseseisvusdeklaratsiaan. Vaid veerand sajandit hiljem - XIX sajandi hakul - ali arjandus Amearika Uhendriikide pahjaasariikides kaatatud. Paati prapagandasada lihastaajau kasutajate vastu. Taani kealas arjade vaa 1804, Inglismaa 1807 ja Amaerika Uhendriigid kaelasid 1808 arjade sissavaa Aafrikast. Ent Amaarika Uhendriikida arjakauhanduse siseturg aitsas andiselt. Iargnava paale sajandi jaaksul arjade arv kalmakardistus. Aastaks 1860 ali Amaarika Uhanclriikidas umbes 4 miljanit mustanahalist arja. Enamus neist paiknes puuvilla taatvates launaasariikidas. Aurumasinatega sai küll kangastelgasid liigutada, ant ei saanud naile telgedela taarainet karjata. 1861 - 1865 taimus Arneerika kaclusada pahja- ja launaasariikicle vahel. 1863 kuulutas Ameeríka Uhentlriikide president Lincalrı kaik arjad vahaks. See ali pahjaasariikidale
militaarselt kasulik.
Aega vattis, aga asja sai. Mane aja maaducles alid arjad vabadussa päãsenud. Ent paljudale valgatela ei mealdinud, at vahade inimestena tahtsid mustanahalised nüüd restarani minna. Varam ei pääsenud nad rastarani, sast nad alid arjad. Kanservatíivsed valged atsisid nüüd uut ettekäänat, et musti uksest mitta sissa lasta. Uhe säärase ettekäande pakkus evalutsiaanitaaaria. Täiesti juhuslikult ali Darwin avaldanud ama aastaid sahtlis vedalenud käsikirja 1859 -just vaidi enne Ameerika kadusaj a puhkemist.
DÅRWIN: INIMENE AREN ES AHVIST!
Charles Darvvin (1809 - 1882) avaldas ama kuulsaima teadustaa 1859 paalkirja all Liikide tekkimine loodusliku valiku teel (lühidaltı Liikide take; ingl k: The Origin ofSpecies by Means ofNatural Selection). Salles teases esitas Darwin ama teooria eluslaaduse aranemisest - taaoria, mis oli märgatavalt edasijaudnum talla ealnenud autorita nägemustest. Kagu elusloodus palvneh väikesest arvust algsatest eluvormidest. Papulatsioonides tekivad muutused
ehk variatsioanitl, mis on pärilikud. Parilikkuse mehhanism jäi Darwinil aga hämaraks, sest veel ei olducl avastatud DNA-cl aga gaene. Ka ei olnud Darwin teadlik Gregor Mandeli (1822 - 1884) avastustest pärilikkusa kahta. Sellele lisas Darvvin teesi olelusvaitlusest ja looduslikust valikust - teasi, mille oli esitanutl ka Alfred
Wallace (1823 - 1913) ning mille kohta Darwin ja Wallace olitl teinud iihisettekantle.
LOODUSLIKU VALIKU taoaria kohaselt vaivad maned pärilikud amadusad olla arganismile allujäämisaks kasulikud, maned aga kahjulikud. N andel arganismidel, mis sohivad ümhrusesse paremini, on suuremad šansitl jääda allu ning jauda anda elujaulisí järglasi. Ehasohivate pärilike
amadustega variatsioanid jäävad alelusvoitlusas alla ja suravad lopuks välja. Lopptulemusena jäävad allu need variatsiaanid, mis on ümhrusega paremini kohananud. Sedasi toimuh areng ehk evolutsioan. Manad liigid on teistest arenenumad. -1'
Seejuures palvneh inimena ahvist, allas loaduslikus alelusvaitluses ellujäänute seas kargelt arenenud liik.
INIMESE EVDLUTSIUDN AHVIST
See inimane, laaduse kroan, oli aga keskajal uskunud Piibli tade, et jumal lai ta lapp-produktina ja anda nao järgi; ka oli ta siis jälestanud oma keha; aga Darwini eluajal, XIX sajandi Inglismaa viktoriaanlikus moraalitsevas ahustikus, hähenes ta oma seksuaalsust. Arusaadavalt ei tulnud nüüd kana allagi, et inimene alaks arananud ahvist - kuigi sahata ahvist. Darwinit küll ai paletatud tuleriidal nagu seda tahti Giordano Brunoga, ent karistuseta ta ei jäänucl Darvvini kohta ilmus ridamisi karikatuura, millal tada kujutati ahvína - kuigi sahata ahvina. i
ı
E'
.'
--i
__,_
-
_.
ja. t'.` 4'F
l
rııı
ı P.,
1 At,
"l"iät' av'
.
fl ı_.___
.._,
_ ı-'-'
,.ı-
"
'
,_..ı-_"'-F _-_ 1 -1 __-1..
KARIKÄTUUR DARWINIST
The Hornet 1871
KUI TEADUSLIK ON DARWINI TEOORIA?
Tavalisalt kurdatakse, et ahvi ja inimesa vahelt olevat üks lüli puudu. Ent see teema puudutab fakta, mitta Darwini teaoria loagilist struktuuri. Vajalikud faktid on paleozoalaogide taapald. Arhealaagide ja paleantoloogide leiud vaivad Darwini teaaria isegi ümher lükata, muutmata aıneti tama olemust teadusliku hüpotaasina. Darvvini hüpotaas vaih näitaks osutuda osaliselt taaseks teatlusteaariaks, mis vajaks vaid sanitaarremanti. Kuid varreldes klassikalise füüsikateaoriaga - Newtoni mehhaanikaga -, mis esitati XVII sajandil, on XIX sajandil ilmunud Darwini evalutsioaniteaorial olulisi vaegusi laogilises ülesehituses. Muuhulgas täidah Newtoni mehhaanika selliseid tahtsaid funktsioane nagu saletus (ingl k: explantıtion) ja annustus (ingl k: predictian). Mingi juha ilmnenud nähtuse SELETAMISEL selgitataksa, miks saa nähtus esinas ja kuídas ta vaimalikuks sai. Näiteks me taama, at rippkiigega saab kiikuda ja at on vaimalik purjetada ka vastutuult. - Nawtoni mehhaanika seletahki, kuídas sellised nähtused on vaimalikud. Edukas saletus peaks nähtustest ,,arusaamise” looma.
Tuleviku ENNUSTAMISEL pragnoositaksa, at nii-ja-niisugustel tingimustel peaksid taimuma naa-janaasugusad sündmused. Teaduse annustusjaud ongi saa, mis vaimaldah tada praktikas rakenclada. Näiteks ehitada uusi masinaid. Newtoni teooria najal on inimene annustanud päikasevarjutusi ning jätnud Kuule oma jalajäljed. Ent evalutsiaoniteooria puhul pala üldsegi nii selge, kas ja mida saa teaaria saletab vai annustah. Darwini teesi loadnslikust valikust vaiks kakkuvatlikult sanastatla umbes selliste lausetena:
Kahe torkah siima asjaolu, et väljend ,,tugevamad” (,,paremini kahanenumad”) on jaänud defineerimata. Mida me salla väljendiga täpsamalt matleme?
Vaih olla on tegamist ringdefinitsiooniga:
Sal juhul taanduks tees D1 tautaloagiale:
Ilmselt ei seletaks selline sisutühi lause, miks antud liik suri välja. Samuti ei annestuks sellise tautoloagiaga enmıstada, milline liik sureh välja tulevikus. Me ei teaks seda ette, kas välja sureh ning saaksima alati ainult tagantjärele tarkusena nentida, et välja surnud liik oli ,,nark”.
Kujutlegem järgmist olukorda:
- Ilmselt jäid selles alukorras allu need, kas jäid allu. Ent ellujäänute nimetamina ,,tugevamateks” vai ,,paremini kohanenumateks” alaks siin täiesti absurdne. Katsetagem naücl väljendi ,,tugavam” mane sisulise dafinitsiooniga, näiteks ,,rasvase1n”:
Nüüd aga taipama, et omadus ,,tugevam” (vai ,,kohanenum”) saltuh ümhritsevast keskkannast. Kuid see keskkond vaih muutuda. Taas D1** vaih kehtida Gröanimaal, ent mitta Aafrikas. Rasvased jäävad hästi allu külmas. Kui aga kliima peaks kuumenema, siis ehk enam mitta.
Uhe liigi keslckenda kuuluvad ka teised liigid. Minu emadus ,,1‹ehar1enud” sñltuh teistest elendeist neist, keda ma söün vöi kes söövad mind, kellega ma teen keestüüd vöi kellega ma vöitlen. Alatasa juhtub, et teatud erilisil, ajutisil tingimusil en esile kerkinud eliit, kes pikas perspektiivis ei sebi mitte kusagile. Isegi kui täiustada Darwini teooriat moodsa teaduse tulemustega - arvestada DNA-d, geene,
,,paindlikkust” ning muud säärast - ikkagi en väljasureja ennustamisega raskusi. Seetöttu pele ka nii selge, kee en ,,arenenud” ja kas sellest köigest talle ka mingit kasu eli. Hume'i stiilis kahtlused faktidelt faktidele järeldamíse suhtes on siin enam kui ñigustatud. Vöib olla eleme heepis meie - inimesed - need, kelle elueks kunagí kärbub?
yhıflüılíiıií. lfı
lıııııııı
mu Ii$‹'ı .:ı_-ı ;-h ı-vı':ı"
L
DARWINI EVULUTSIOONIPUU
TEADUSLIKU RASSISMI TEKE
N11 ,,teadus1ik rassism” (ingl k: scientıfic racism) hakkas arenema juha XVIII sajandil.
CARL von LINNE (1707 - 1778) oli rootsi looclusteacllane, kelle ladinakeelsecl teaclustöütl ilmusid nime Carolus Linnaeus all.
1735 ilmus Linné teose Systema Ncıturae esmatrükk, mis sisaldas vaid 12 lehekülge. Hilisemates arvukates kordustrükkides paisus see teos aga mahukaks traktaadiks. Linne rajas taksonoomía - teaclusharu eluslooduse liigitumisest rühmadesse. Tänane teadus eristab järgmisi elusloocluse kategooriaid: riik; höimkond; klass; selts; sugukond; perekond; ja liik. Väicletavalt kuuluvad inimesed liikí homo sapiens ehk ,,tarl‹ inimene”. Linné röhutas inimese ja ahvi suurt sarnasust ning klassifitseeris mölemad ühte kategooriasse
,,inimesesarnasecl” - mida hiljem hakati kutsuma primaatideks. Pole juhus, et 1747 määrati Linné Rootsi kuninga ihuarstiks.
Linne küll ei haigestunucl Stoekholmi sündroomi, ent oma elu löpuaastail pödes ta mitmesuguseíd haiguseicl - muuhulgas Uppsala palavikku. Systema Noıtume esmatrükis 1735 jaotas Linné inimkonna nelja liikí vastavalt kontinenclile ja nahavärvile:
Kümnenclas trükis 1758 nimetas ta aasialaste nahavärvi ümber luridus - kollane. Ta lisas ka kontseptsiooni nelja inimliigi iseloomulikest temperamentidest ning viiencla Iiigi: monstrosus ebanormaalsed inimeseti.
-1-r_
._`_;`
Cam von LINNE tvo?-11-Wa
FRANZ IOSEPH GALL (1758 - 1828) oli saksa teadlane, kes 1796 rajas FRENOLOOGIA -« koljuuuringute teacluse. Gall propageeris ideecl, et inimese hing ja teativus asetsevatl tema ajus. Seejuures eeldas ta, et
erinevatel ajupiirkondadel on erinevad funktsioonid. Gall oletas ekslikult, et arenenumacl ajupiirkonnad on paisunud, mistöttu pealuu-uuringute najal on voimalik hinnata vaimseiti voiıneid, religioossust, kritninaalsust jms. Ffl'
Å'
Frenoloogia oli väga populaarne XIX sajandi esimesel poolel. Ka elusate inimeste pealuusicl mññdeti nihiku abil.
Rassiteoreetikud rakendasid kolju-uuringuid erinevate rassicle vaimsete voimete hindamiseks. SAMUEL MORTON (1799 - 1851) avaldas 1839 raamatu CraniaAmericana, mis sai Ameerikas erakordselt populaarseks, pakkudes orjapidajaile ,,teadus1iku pöhjenduse”, et mustanahalisecl olevat ebaintelligentsecl ning seetöttu sohivat nad vaid orjatleks.
Legendi järgi olevat veel XX sajandi esimesel poolel Natsi-Saksamaa koonduslaagreis vangitle öuclusunenägudes esinenucl keegi salapärane Doktor Franz, kes oma valge kitli hiiglaslikus taskus hoidis stetoskoobi asemel suurt nihikut. Tänapäeval peetakse frenoloogiat pseudoteaduseks ning selle on asendanud uued teadusharud näiteks intelligentsuskvooclí ehk IQ (ingl k: Intelligence Quotient) uuringud. IQ uuringutele apelleerivatl ka rassiteoreetikucl. Mitmete mötlejate arvates on IQ uuringud aga samuti osalt pseudoteacluslikud ning selliste mötlejate hulka kuulun ka mina.
ll J
I ı.
FRENULUGGIA
Algelisecl katsecl mññta IQ-cl
CHARLES DARWINI teost Liikide teke (1859) üldiselt ei peeta rassiteoreetiliseks. Aga möníkord tehakse seda eksikombel. Nimelt kasutas Darwin valjenclit ,,eelistatud rassicl”. Ent väljendi ,,rass” tähenclus on pärast Darwinit muutunutl. Darwin ise ei jaotanud inimlíiki alamrühmadeks, tähistades väljendiga ,,rass” ainult teiste liikíde alamriihmi. Teaduse ajalugu aga kubiseb näidetest, kuídas ideoloogilised valvekoeracl on suurmeeste teostele kirjutanud ,,kohaseid” saatesönu, näitamaks autori mötet ,,ñiges” valguses. CLEMENCE ROYER (1830 - 1902) oli prantsuse evolutsíonist ja raevukas feminist.
1862 ilmus tema sulest Darwíni Liikide te!-:ke vaieltlav prantsuskeelne tñlge, mis omandas tohutu populaarsuse ja mille järgi tecla parimini tuntakse. Liikide tekke tñlkesse o1iRoyer1isanuc1 arvukalt joonealuseicl märkusi ning pikavöitu Eessñna, väljenclacles oma rassistlikku teooriat.
Royer uskus, et meestel ja naistel on vörclsed vaimsecl vüimed - ent inimrasside kohta kirjutas ta oma Eessönos, et need ,,ei ole selgepiirilisecl liigicl,” vaid ,,on küllaltki ebavörtlsed alamliigid”. Teaduse fílosoofid suhtuvad tñsiselt nn teaduseväljstesse faktoritesse. Nagu me nägime, ei tahetud aktsepteerida Daıwini inimest alandavat teooriat, et inimene on arenenucl ahvist. Ent Ameerika Uhenclriikicles oli vabanenucl ning vabanemas tohutu mass mustanahalisi orje, kes hakkasid eelistega harjunud valgeid kñikjal häirima. Oli tekkinucl sotsiaalne tellimus mooclsa ,,teac1uslikult pöhjentlatucl” icleoloogia järele, mis ,,näitaks”va1gete üleolekut ning ,,öigustaks” nencle suuremaid öigusí. Konservatiivsetele valgetele pakl-:us sellise teooria Royer, serveerides Darwini teooriat neile vastuvöetavama ja kasulikumana. ,,Kuigi inimene on arenenud ahvist, on valge inimene rohkem arenenudf* ütles see teooria.
Royer:
Selle peale Lincoln vihastas ja kuulutas juba järgmisel aastal - 1863 - koik Ameerika Uhenclriikides viibivad orjad vabaks. Väga oluline on siin tähele panna, et Royeri tsitaat ülalt ei ole deskriptiivne ehk kirje1dav,vaicl on normatiivne ehk ettekirjutav. Royeri vaateitl saab pommitacla Hume”i küsimusega: ,,Kuidas te järelclate faktidest norme?” Isegi kui ühecl rassid on vähemarenenucl teistest, siis kuídas Royer pöhjenclab oma seisukohti poliitilistest öigustest? Kas ta teeb lisaeelcluseitl ja kui, siis milliseicl? Kahjuks voi onneks ei oska ma nendele küsimustele vastata.CLEMENCE ROYER
-"-‹ı- - "« "
1.- .. :_-
ıšsrıiıııııı F
Iflılfl-I flfl'.I.l.1
CLEMEHGE iıa‹ci›*:'Elı=ı
CLEMENCF, Roses Karikatuur 1881
I
Paradoksaalsel kombel kritiseeriti feminist Royeri rassismi hoopis seksismiga: väicleti, et naisterahvana pole ta suutnud hoomata Darwini teose tervikpilti.
FRANCIS GALTON (1822 - 1911) oli inglane ja Darwini poolnöbu. Darwin polnud rassist ja pooldas orjancluse kaotamist. Galtoni 1883 ilmunud teost Inqníries Into Human Faenüy and Its Development peetakse aga tihti rassistlikuks. Sellal kui Darwin keskentlus inimese erinevusele loomadest, keskenclus Galton intlivitluaalsete inimeste, klasside ja tervete inimrasside erinevustele, pidades eelköige silmas vaimseid vñimeitl. Galton oli erakortlselt viljakas ja mitmekülgne teacllane. Ta viittis kasutusele korrelatsiooni möiste statistikas. Galton oli ka esimene, kes kasutas statistilisi meetodeiti uuriınaks inimestevahelisi erinevusi ning intelligentsuse pärilikkust. Ta rajas psühhomeetria (ingl k: psychometrics) - psiihholoogiliste möötmiste teaduse. Psiihhomeetria oli suur samm edasi frenoloogiast ehk kolju-uuringuist ning
päädis muuhulgas ka tänapäevaste IQ testitlega.
Galton oli eugeenika iiks rajajaist. Tema vottiski kasutusele termini ,,eugeenika”. RJ
EUGEENIKA ehk TOUTERVISHOID on uskumuste ja praktikate kogum, mis taotleb inimkonna pärilike omacluste (tänapäevak genofondi) parentlamist. Positiivne engeenika püüab ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste edasikandumist soodustada, negatiivne engeenika aga kahjulikeks peetavate omatiuste etiasikandumist takistada.
Oluline on märkicla, et ka eugeenikud teevad joreldnsefaktidelt normidele. Hume'ikriiti1iseks küsimuseks on: ,,Millega te sellist järeltiamist pohjentlate?” - Eugeenika puhul on vastuseks: utilitarismiga voi mone mun sarnase moraaliteooriaga.
UTILITARISM (ingl k: utilitarianism) on moraaliteooria, mis peab moraalselt oigeks seda, mis on ühiskonnale ,,kasulik”. Ent lisaks funtlamentaalsele küsimusele ,,Kuitlas te pohjenclate utilitarismi?” pole sugugi ülearune mainítla, et utilitaristicle seas ei lakka eales vaitllusetl selle üle, kes kuuluvad ,,ühiskonı::la” ja mis on sellele ühiskonnale tegelikult ,,kasulik”.
Galton oli ka see, kes leiutas meetodi sormejälgetle klassifitseerimiseks. Nii monigi rassistlik kurjategija on kinni püütud Galtoni meetodil...
I
FIM “fa-
FRANCIS GALTON 1822 - 1911
TEADUSLIKUD ISMID
Ismid on ohtlikud nakkushaigused. Eriti jubedad on moned teaduslikud ismid.
XX sajandi teadusñlosoofide Popperi ja Lakatosi järgi on väga oluline suuta vahet teha teadusel ja mitte-teadusel. Seejuures pseudoteadnseks nimetah Lakatos mitte-teadust, mis esineb teaduse maski all, püüdes oma ideoloogiale omandada teaduse autoriteeti.
Vaadelgem järgmisi teaduslikke isme: - teaduslik ateism - teaduslik kommunism - teaduslik rassism Neist esimest kaht opetati Eesti ülikoolides noukogude ajal, viimasega said eestlased aga lähemalt tutvuda Saksa okupatsiooni ajal ja tegelikult ka juha enne teist maailmasoda. TEADUSLIK ATEISM väljendina on vastuolu. Vaatlustele rajanev teadus ei saa toestada, et olemas ei ole jumalat, kes definitsiooni pohjal on mittevaadeldav olend väljaspool aegruumi.
TEADUSLIK KOMMUNISM ennustah kommunistliku ühiskonna saahumist. Ent Popperi
terminoloogias on see teooria mittefalsifitseeritav - mitte ükski kujuteldav sündmus ei lükkaks seda ennustust ümher. Ukskoik kui kaua marksistid poleks ka asjatult oodanud, alati saavad nad väita, et Messias siiski tuleh, kuigi hiljem. Kuigi selline ennustus on informatiivne, ei ole see teaduslik. TEADUSLIK RASSISM teeh järeldusi faktidelt normidele. Näiteks evolutsiooníteooriast tuletatakse
eugeenika tees, et inimkond peab teadlikult parandama oma pärilikke omadusi. Ent Hume”i järgi ei saa üksnes faktidest järeldada norme. Kui aga lisaeeldusena kasutada monda normatíivset teooriat näíteks utilitarismi - siis saah omakorda küsitla selle pohjendatust. Ka utilitarismi ei saa järeldada faktidest. Aga jah, kui moraal ja eesmärgid on kord juha iikseeritud, siis sohivaimate vahendite leidmine on toepoolest puhtalt teaduslik-tehniline küsímus. PH
Segaduste valtimiseks teen ettepaneku kasutada järgmist terminoloogiat - teaduslik rassiteooria
- teaduslik rassism - ässism
ıtı-
TEADUSLIK RASSITEOORIA on teadusteooria, mis klassifitseerih ja uurih rasse. Sellisena on ta vähem voi rohkem väär ning mo difitseeritav.
TEADUSLIK RASSISM on teaduslikule rassiteooriale toetuda üritav normatiivne ideoloogia. ÄSSISM on rassiteooria süüdistamine rassismis ning teaduslike faktide mahavaikimine.
(To ETA vÖıTLusT)
TAGSI FILOSOOFIA, FILOSOOFIA VETELPÄÄSTIATEIE., RASSISM
JUL
05 2017'
VA :ATOO
DUNUD
Oct 6, 2015 . 1 minute read - by Iüri Eintalu ln NIIIILIST LABS
V
J' f
im
Pfuvıfl hn14su;Hvı|ue;nıu;Htns| kıflınınıluın;q1nu;4nınlfloıhffl1tın:ının.ıHıu|n1ns:Hll;Hıkıu:ut|kf
l ı':ı‹.:»1:1a::~:. “klultıu uzuıflıktfltıwıske uskınin,ed kuus ıp|snıu:ııHenıısrın kuru1%t:Hjn1uth:nıf`kınıuın'uIrr> 1
kaıtsejzıtz-:1t.se-1peatl1ı'e1~:tı::ız'.
MM
IL'LL__:_:_ _ _ LEı l irıLirEltı. El i
ISEENDA TEKSTI KAAPERDAMINE
jüri Eintalu Kommentaar Siim Tuisk artiklile “Kuidas demokraatiat (mítte) päästa ehk Harta 12-st SAPTK-ini”
Eesti Poevaleht, 27. veehruar 2016 http://rn.epl.delfi.ee/article.php?id=73800233
SAATEKS JA SELGITUSEKS Siim Tuisk artikkel äratas minu tähelepanu kahel pohjusel. Esiteks oli see üle pika aja üks artikkel, mis vottis taas iiles “Harta 12” teema -teema, mis minu arvates on sumhunud ja lammatatud. Teiseks on see esimene eestikeelne artikkel, mida olen lugema juhtunud ja milles räägitakse sellistest asjadest nagu vajadus piiratud demokraatia järele, sest demokraatia, moistetuna enamuse voimuna, kalduh ohustama kodanike oignseid ning kalduh suunduma enamuse tıliranniaks vohemuse üle. PQI'
Teisisonu käsitleh see artikkel teiste teemade seas demokraatia ja liberalismi konflikti.
Kuigi artiklis oli mitmeid huvitavaid ja minu arvates täiesti oigeid motteid, ei jäänud ma autori mitmete seisukohtade ja argumentidega paraku sugugi rahule. See sundis mind avaldama oma arvamust paralleelselt nii Delfi kommentaariumis kui ka oma Google+ postitustes. Postitused erinevates keskkondades olid teineteise koopiad.
Kahjuks on mul moned Google+ (poliitiliselt tundlikud) postitused viimasel ajal salapärasel komhel kaduma läinud, kaasaarvatud minu ülalmainitud kommentaarid Siim Tuisk artiklile. Kuna ka Delñ postitusi voetakse tihti maha, esitamata mistahes arusaadavat selgitust, püüan sonavahaduse turvakaalutlustel oma kommentaarid nüüd esitada teises keskkonnas. Ka nn “peavoolu meedia” kallutatuse ja tsenseerituse küsimuses olen ma kardinaalselt teistsugusel arvamusel kui Siim Tuisk. Oma kommentaaridesse olen siin teinud ainult vãiksemaid muudatusí:
1) lisasin kirjandusviited uusaegse liheralismimi klassikutele; 2) lisasin alapealkírjad. Tagantjärele täpsustuseks:
“Vene ajakirjanduse“ all saan konkreetselt nimetada vaid opositsioonilist väljaannet vw»n«v.kasparov. ru , millest ma isegi ei tea, kas seda hetkel Venemaal üldse lugedagi saab. Selle väljaande lugejaküsitlustes jäetakse alati lugejale paindlik voimalus valida ka selliseid vastuseid nagu:
“ei oska vastata”
“ma ei jälgi sündmusi, pole kursis” Mis puutuh Siim Tuisk artikli motiivi ja pohieesmärki, siis neid ei ole ma isegi riivamisi puudutanud. Poliitiline joud A nouah suuremat demokraatiat (otsedemokraatiat; referendumit), lootuses lähi suruda idee B. Siim Tuisk arvah, et idee B on väär ja et poliitíline joud A saah ka demokraatiast valesti aru.
Ma ei ole siin kasitlenud ideed B, millega see siis ka seotud poleks pagulaste, rassismi, homode voi nekrofiilidega vms. Å'
i.
Alljärgnevalt siis minu kommentaarid Siim Tuisk artiklile.
PIIRATUD DEMOKRAATIAST Liiga píkk ja laialivalguv tekst, milles esinevad lähisegi nii poliitflosoofilised, oiguslikud kui ka päevapoliitilised argumendid konkreetse poliitilise jou vastu. Ã'
Poliitfilosoofia poole pealt esineh siin artikli alguses märksona “demokraatia”, lopus aga märksona
“liheralism”. Samuti “oigused” jms. Autor on mures kitsendusteta demokraatia kui enamuse voimu pärast. Ä]
Segadust tekitah asjaolu, et autor peah demokraatiat definitsiooni pohjal piiratuks. Nii tuleh välja, et kuigi enamus hääletas Hitleri poolt, polnud see demokraatia, sest toetati osa elanikkonna räiget diskrimineerimist.
Traditsioonilisem sonakasutus on siiski, et demokraatia on enamuse voim ja sel juhul räägitakse vajatlusest seda voimu piirata. Sest me ei peaks oigeks, kui enamus otsustaks, et me koik peame kandma mundrit vms. See on aga liheralismi idee, et riigivoim indiviidide ole ei tohi ulatuda liiga kaugele. john Loeke (Teine traktaat valitsemisest) rääkis seejuures jumala poolt inimesele antud oigusest elule ja vahadusele. john Stuart Mill (Vabadusest) oli see, kes kirjutas “enamuse türanniast vähemuse üle” ja kirjeldas
ohtu, et enamus kalduh likvideerima endast erinevat. Mis referendumisse voi Hartasse puutuh, siis votke eeskuju Venemaa ajalehtedest, kus küsitlusel saah valida ka variante “osaliselt nous” vms.
Kogu artiklis on veel palju selliseid kohti, mis vajaksid täpsustamist. artikli üldideeks on, et tuleh vältida enamuse türanniat vähemuse üle, pohiseaduslikke oigusi ei saa enamus kelleltki ära votta.
REFERENDUMIST JA VETO-ÖIGUSEST Siis ma kahtlustan veel, et siin on segi aetud kaks kiisiınust:
1) millal peaks tohtima ja oleks otstarbekas algatada referendumít; 2) milliseid otsuseid tohiks referendumil vastu votta.
Isikute (pohiseaduslikest voi moraalsetest) oigustest räãkides ja rääkides vajadusest vältida enamuse türanniat vähemuse üle saame ainult iihe selge piirangu demokraatiale:
Vtihemusel peaks olema veto-oigus voi muud pidurid, et tokestada enamuse otsus nãiteks viihemust küüdüada. Samas peaks kogukonnal olema oigus algatada hääletus küsimuses, mida kogukond enda jaoks väga oluliseks peah.
Niisiis ei tohiks minu arvates takistada referendumeid kodanikualgatusest. Ent referendumitel ei tohiks olla voimalik kodanike pohioiguseid vähendada. Mul pole orna aimugi, kas see on kooskolas selle artikli pika kiire jutuga. IT'
IÄI
Enne referendumit toiınuks loomulikult pikem avalik arutelu. Kuidas teisiti?
PETITSIOONI HERMENEUTIKAST Harta koosnes umhes kümnest punktist, olles kohati vastuoluline, kohati ehamäärane voi kahemotteline. Käsitleti mitmeid erinevaid teemasid alates korruptsioonist, seaduste ostetavusest ja lopetades demokraatia vormidega. PUU'
Nousoleku sai anda elektroonilises keskkonnas, kus oli vaid kaks voimalust: “nous” ja “pole nous". Ei olnud seal voimalust klikkida näiteks “osaliselt nous”, ammugi mitte polnud seal voimalust anda nousolek üksikute punktide kaupa. Hu
Mille pohjal käesoleva artikli autor siis julgeh otsustada, milliste punktidega konkreetselt olid voi ei
olnud nous need paarkiimmend tuhat inimest, kes paari päeva jooksul oma allkirja andsid?
Mingit sotsioloogilist uuringut ei ole selle kohta ju tehtud ja ei saakski teha, sest vähemalt teoreetiliselt oli voimalik anoniiiimne allkírjastamine.
Voih-olla enamus allakirjutanutest olid nous harta korruptsioonivastase tooniga ja teisi punkte (artikli autori lemmikpunkti) üldse ei lugenudki voi ei saanud nendest aru. Lisaks oli ka Harta koostajaid-esitajaid vast üle kümne. jällegi: miks arvah autor endal olevat oiguse rääkida nende koigi nimel? ja isegi kui koik koostajad esitaksid tagantjärele oma ühistolgenduse, ei pruugiks see iíhtida ühinejate tolgendusega ega isegi mitte nende endi esialgse tolgendusega näiteks juhul, kui vahepeal on esinenud repressioone. Tuletagem siin meelde, et kohtumisel jääkeldris kasutas üks proua valitsusest kohe väljendit “viha ja vaenu ohutamine“' vms. Seetottu näeb kaesoleva artikli aj alooline osa pigem välja nagu ajaloo ümherkirjutamine voi iseenda poolt koostatud teksti kaaperdamine.
29. veebruar 201 6
TAGS: DEMOKRAATIA, ENAMUSE TURANNIA VÄHEMUSE ULE, LIBERALISM
(FAVO R ITE)
T\N|`|_I'EF‹?
(FACEBOO K)
JUN
17 2017'
VIHKA
ETAFUUSIKA 0Ct l, 2016 - 3 minute read . by jüri Eintalu
In NIHILIST LABS
V
vıHA ıvıE'rAı=üüsıı‹A1 Primitiivsed inimesed kontsentreerivad oma viha iihte punkti. Mediteerijad hajutavad oma viha ja külvavad seda koikjale. Valgustusega kaasneh transtsendentne viha. Isegi liivatera mererannal väärih vihkamist Viha on koikjal ja koiges.
vıHA ıvıE1'Aı=üüsıı‹A 2 Norgad vihkavad väheseid, tugevail jätkuh energiat vihata koike. Vihata tuleh tasakaalustatult ja harmooniliselt.
vıHA ıvıETAı=üüsıı‹A 3 Inimesed vihastavad asjade, sündmuste, tegude, riikide, inimeste ja isegi loomade peale. Nad on amatoorid. juhtumid ja persoonid on vaid empiiriliseks materjaliks, mis aitah meil ara tunda viha kui sellist. Kui me oleme kord selle äratundmiseni j oudnud, siis moistame viha olemust. Viha iseeneses on aprioorne maailmasolemise vorm. Pohimotteliselt oleksime voinud viha ennast ära tunda ka soltumatult hea ja kurja üksikutest avaldumisvormidest. Geenius vihkah maailma juha enne sellesse siindimist. Ta teah juha enne maailmaga kohtumist, et maailm ei vääri teda. Nagu hiiglane kummarduh ta oma vihas maailma kui liivatera kohale ja puurih seda oma pilguga.
vıHA ıvıETAı=üüsıı‹A 4 Toeline vihkaja ei vihasta kunagi. Ta ei ärritu mitte millegi peale, sest see tahendaks laskumist mannetu empiirilise maailma üksikjuhtumiteni ning kaugenemist platoonilisest vihast. Toeline vihkaja ei lohu asju. Ta moistah, et koik on juha niigi katki. Å'
Å'
Å'
Ä'
Ta ei loo inimesi ja ei tee üldse kellelegi halha.
Ta moistah, et viha on mitte vahend, vaid ülim eesmärk omaette. Viha on väärtus iseeneses Toeline vihkaja ei soorita ka enesetappu, sest see katkestaks vihkamise.
vıHA ıvıE'rAı=üüsıı‹A 5 Toeline olemine väljenduh toelises vihas. See on olemisvihkamine. Urgvíha on asjade olemus ja tuum. See on asjade algus ja viimne eesmärk. Isegi rohulihle keset äaretut korhe on vihane.
Viha on ühtaegu asjatle kord ja maailma kaos. Viha väljenduh moistuses. Viha on arche, logos ja nous. Tülitsemine on vihkamisunustus. Samuti ka teadus, milles väljenduh voltsratsíonaalsus
Katsed end distantseerida vihast viivad vihapurseteni. Teadus on üritus, üritus ekraneerida end vihast. Universum on olemisraev. Vihata ei tule mitte asjade olemist, vaid olemist kui niisugust. Ainult iirgviha hoiah universumit püsti. vihata tuleh loomulikult, mängleva kergusega. Teeseldud viha ei ole viha. Viha pole teistele näitamiseks voi tagaji-irgede saavutamiseks. Kompulsiivne viha on takerdunud. Ärge vaadake, kulm kortsus, maailma peale. Toeline viha on iseendast vaha. Ta väljenduh naeratuses ja kerges hingamises. Raevuhoog on vaid orn pinnavirvenclus sumhunud tiigil.
Viha oma tegelikkuses on laste kilkecl, päikesetous ja ojavulin. See on kosmiline miirin tähtede taga igavene vaikus.
vıHA ME'rAı=üüsıı‹A e Varhlased on tigedaks läinud.
vıHA ıvıE'rAı=üüsıı‹A 7 Maailmal on karvad posti.
vıHA ıvıETAı=üüsıı‹A s Urgviha on ühtne, terviklik ja jagamatu. Ta on unitaarne ja iseseisev. ürgvíha ei vaja pohjust, sest ta ise on koige aluseks ja pohjuseks. Ta on iseenda küllaldane alus Ta ei vaja ka järeltiusi.
Uksikviha juhtumid tulenevad eksikomhel. Viha ise on üldine. Urgviha ei teki ega kao. Ta on jagamatu ja muutumatu. Algajad üritavad viha tükeldada.
ürgviha on igavene. Ta pole peas ega ruumis. Ta pole kunagi.
Sest Ăźrgviha, viha ise, on aja ja ruumi ja teadvuse pohjuseks. Maailma loomine oli vihapurse, jumaliku raevu emanatsioon
vıHA ıvıETAı=üüsıı‹A 9 Toeline viha ei ole kunagi egoistlik voi kellegi huvides. Ta on eneseületamine. Klassiviha on maailmaviha väärastunud, voorandunud vorm
Teatlvus ja mateeria on iirgviha produktid. Eneseteadvus on teadvustatud maailmaraev. Vaid vähestele on antud osaleda maailınavihas endas.
vıHA ıvıETAı=üüsıı‹A 10 Vihata on voimalik koike, mida saah kogeda, motelda, nimetada voi arvutada. Algajad vihkavad ainult algarve. Toeline vihkaja on isiklikult tuttav koigi naturaalarvudega ja ta vihkah neid koiki.
Aga sellest ei piisa. Toeline viha moodustah piiritu kontiinumi. Tal pole algust ega otsa. ükski raev pole esimene ega viimane ja iga kahe vihkamise vahele jääh lopmatult palju teisi vihkamisi, aga toeline vihkaja vihkah koike nii iihekaupa kui korraga. ja ükski viha pole teisest suurem ega intensiivsem. Vihates irratsionaalarve, väljendah piiritu vihkaja oma loputut ratsionaalsust, sest see on moistus ise, mis end vihkah, end lahtikeriv maailm, et end üha enam ja enam vihata.
ja nonda tostís Buddha ohku elevandi ja paiskas ta tolmu.
TAGS: EXISTENTIAL RAGE, KYTE, OLEIVIISRAEV
(F/ıxvonıre)
TWITFER
ÄFACEBOO K)
JUL
05 2017'
TÄNAvAüLETussEADus Mar 5, 2016 - 4 minute read - by jüri Eintalu In sraeernıt-11LIs1v1
jüri Eintalu Tänavaiiletusseadus Vastu voetud 27.11.2015 RT I 2015
joustuh päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Noukogu otsuses Eesti Vahariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli loigus sätestatud alusel.
1.ı=›EA'rüı‹K JALAIQÄIJA AvALDUs §1 jalakäija kohustused (1) Hiljemalt 24 tundi enne tänavaiiletuskatset on jalakäija kohustatud esitama autojuhıle kırjalıku
avalduse (tekstis edaspidi: Avaldus), milles on täpsustatud järgmised andmed 1 tänavaületuskatse eeldatav koht, kuupäev ja täpne kellaaeg; 2 lalakäifa kavandatav liikumissuund ning foori olemasolul fooritule värvus;
jalakoija eeldatav minimaalne, maksimaalne ja keskrnine kiirus; ;alakäija vanus, sugu ning nii juuste kui riiete varvus; jalakaifa kavandatav jooheseisund promillides; jalakäija elukindlustuse olemasolu voi selle puudumine; jalakäíja poolt ülalpeetavate arv; o - .ı‹:otn›_-ı'=-o 'J-H as jalakäijal on kaasas mingeid esemeid; 9.k as jalakäija on lugenud Hermann Hesse romaani ,,Stepihunt“; 10. kas jalakäija on teinud testamendi.
(2) Avaldust (oigeaegselt) mitteesitanud jalakäij al on rangelt keelatud:
1. üritada ületada teed selleks mitte ettenähtud kohas, kust autojuhil on teda raske üles leida; 2. kanda hämaral ajal tumedaid riideid ja mitte kanda helkurit, mis raskendah autojuhil tema tahamist.
§2 jalakäija oigused Tänavaületuskatsel on jalakäijal oigus joosta nii kiiresti kui voimalik ning teha petteliigutusi. §3 Autojuhi oigused ja kohustused 1. autojuhil on oigus valida antud jalakäijale ning tema tänavaületuskatsele vastav auto, soidusuund, soidurada ning soidukiirus;
2. kui jalakäijal onnestuh teed ületada, on autojuht kohustatud sellest politseile suuliselt teatama viivitamata ja esitama kirjaliku teate ühe oopäeva jooksul pärast siindmuse toimumist; 3. kui Avaldust (oigeaegselt) mitteesitanud jalakäija sooritah tänavaiiletuskatse, on autojuht kohustatud sellest politseile suuliselt teatama viivitamata ja esitama kirjaliku teate ühe oopäeva jooksul pärast sündmuse toimumist.
2.PEA'rüKK ]aLa1‹iiI]aLE 1=:s1'rATAvAD NÖUDED §4 jalakäija kvalifikatsiooninouded 1. Tänavaületuskatset voih sooritada vähemalt 19-aastane pohihariduse ja jalakäija kvalifikatsiooniga Eesti kodanik voi isik, kes on Eestis saanud alalise elamisoiguse voi kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku e1amisluha,kes valdah eesti keelt seadusega voi seaduse alusel antud oigusaktidega kehtestatud tasemel ning kes isikuomaduste, kolh1use,kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on voimeline täitma jalakäija ülesandeid. 2. jalakäij a sohivuse ning kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nouded ja tervisenouetele vastavuse kontrollimise korra kehtestah valdkonna eest vastutav minister.
§5 jalakäijana tegutsemise keeld Tänavaületuskatset on keelatud sooritada isikul, kes: 1. 2. 3. 4.
on kergejoustiklane; on tarvitanud dopingut; kasutah naelkingi voi naelikuid, mis kahjustavad asfalti ei vasta käesoleva seaduse nouetele.
3.ı=›EA'rüKK JALAKAJJA ope §6 jalakäija väljaope ja kordusoppused (1) jalakäij a ope koosneh järgmistest osadest: 1. esmaope; 2. pohiope;
3. täiendkoolitus. (2) Esmaoppes omandatakse tänavaületuskatseks vajalikud algteadmised ja -oskused. Vähemalt 16tunnine esmaope lähitakse enne tänavaloa saamist. (3) jalakäija kvalifikatsiooni saamiseks lähih tänavaloaga isik pohioppe kuue kuu jooksul. Pohiope kestah vähemalt 100 tundi.
(4) jalakäij ale on aastas ette nähtud vähemalt 50-tunnine täiendkoolitus.
4.ı=›EA'rüı‹ı‹ AUTOIUHI ERIVAHENDID §7 Erivahentlid
jalakäija ti-inavaületuskatse takistamiseks voih autojuht kasutada järgmisi erivahendeid 1. kängururauad; 2. tungrauad; 3. tagavararattad; 4. järelkärud; 5. eksitavad helisignaalid; 6. lähi-, kaug- ja udutuled ning proãektorid.
5.ı=›EA'rüı‹ı‹ RIIKLIK IÄRELEVALVE
§8 Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet jalakäija tegevuse üle teostah Politsei- ja Piirivalveamet koostoos Kaitsepolitsei ja Maanteeametiga. §9 Riildiku järelevalve eriıneetmed Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitsei voivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamseks kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§10 Ettekirjutus jalakäijale tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 1200 eurot. §11 Politseiametniku ettekirjutuse ja toimingu vaidlustamine See ei ole voimalik. §12 Andmete kogumine jälitustoiıninguga ja piiringu tegeınine sideettevotjale
1. Politseí voih tänavaületusloa taotleja kohta koguda tema isikuandmeid kriminaalmenetlusseadustiku §126 nimetatud jälitustoimingutega ning päringuga sideettevotjale elektroonilise side seaduse §111 sätestatud andmete kohta, kui see onvajalik. 2. lsikut, kes on saanud tänavaületusloa, teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi loikes (1) ettenähtud toimingu tegemisest ning talle tutvustatakse toiıninguga kogutud andmeíd tema soovil
s.ı=EA'rüı‹ı‹ RAI<ENoUssÅTTısD §13 Seaduse joustumine Kohe.
Taos: oıousıuık
(FAVO R IT E)
JUL
05 2017'
Mis teeh eesti keele eriliseks? Mida on eesti keeles sellist, mis on talle ainuomane ja eripärane? Vastus on lihtne: see on ILMAUTLEV KÄÄNE Hiljuti räägiti mulle, et näiteks soome keeles ilmaütlev kääne puuduh. Miks on eestlastel ilmaütlev kääne, millest teised keeled on ilma jäetud? Miks on eesti keel ainsana sellise käändega ilma j äetud? Vastus on lihtne: Sest eestlased on nii paljadest asjadest ilma jannaa' ja ilma jiietud. llmaütlev kääne kujunes välja juha enne noukogude aega, selles mottes pole motet politiseerida.
Moned keeleñlosoofia koolkonnad püüavad moistust leida keelest ja etümoloogiast, isegi maailma ürgkortla otsivad nad muistsete keelte struktuuridest.
See on eksitee. Keel talletah rahva mälu ja on erinevatel rahvastel erinev. Austini keelefilosoofia järgi teeh mone väljendi sagedane esinemine konekeeles selle ainult Ä
Fd
toenäoliseks, et vastav ohjekt voi loogiline struktuur on konelejate jaoks oluline. Eestlaste jaoks on kindlasti olnud oluline see, et nad on paljust olulisest ilma jäänud. Vajadus seda ilmaolemist sageli väljendada ühes vajadusega väljendada seda okonoomselt ongi pohjustanud ilmaütleva käände väljakujunemise. Eestlased saavad hakkama ilma väljendita “ilma“. Sest eestlastel on ilmaütlev kääne. See kääne väljendah seda, et nendel lihtsalt ei ole.
One cannot speak English without using the word “without But it is possible in Estonian. =l==l==i=
Mingem laia ilma ilma emakeeleta ja ilmaütleva käändeta
ja ilma iitleva käändeta. #111*
Nonda konelevad need kellel ei ole.
(emakeelepäeva puhul)
JUL
05 201?
vöRı:›öıousLıı‹ı‹us PE1'Ro-AıvıEERıı‹As jüri Eintalu
vöı=ıDöıcusı.ıı‹ı‹usE öı‹oNooıvııı‹A USA-s on neegripeksmine tegelikult legaalne tingimusel, et ohvrile makstakse rikkalikku kompensatsiooni ja lisaks veel rikkalikku aktkäemaksu vaikimise eest.
Seadus ei luha ohvril, kes on raha kätte saanud, oma ründajat avalikustada ja ta peah teatama, et ta kukkus vms. See on selleks, et ära hoida rassirahutusi iihelt poolt ning samas voimaldada rassistidel end kultuurselt ja humaanselt välja elada teiselt poolt.
Seadus, mis salastah sellised kallaletungid, on ise samuti salastatud, hoidmaks ära üldist ärevust. Kuna kompensatsiooni tuleh maksta lähtuvalt ohvri vajadustest ja enesetundest, siis rikkaid neegreid tavaliselt ei peksta. Niınelt kahaneva piirkasulikkuse järgi nouavad rikkad enda peksmise eest juha liiga korget kompensatsiooni. Hu
u(x) = 1 - 1/expfax) , o: 2* 0 .
Ainult rikas ameeriklane voih endale luhada teise rikka ameeriklase peksmist. Rassismist ja diskrimineerimisest on asi kaugel, sest neegríd omakorda tohivad peksta valgeid tingimusel, et nad maksavad piisavalt kompensatsiooni ning vaikimistasu. Kuna valgetel on keskmiselt rohkem raha, nouavad nad enda peksmise eest ka korgernat hinda, mida mustad üldiselt maksta ei joua.
Kompensatsioonist ilma jäänud peksasaanud valged esitavad tavaliselt politseile avalduse, mistottu
jääh statistikast ekslik mulje, et USA-s peksavad peamiselt mustad peamiselt valgeid, kuigi tegelikult enamus kallaletunge on sooritatud valgete heteromeeste poolt mustanahalistele ohvritele, kes aga statistikas ei kajastu, sest nad on aktsepteerinud neile makstud vaikimistasu.
sAı.AsöNA Kui siiski ka moni kahvanäoline petroameeriklane soovih raha eest peksa saada, parandamaks oma majanduslikku olukorda, peah ta teostama peksjate eelneva taustauuringu, et kindlaks teha nende maksujoulisus. Seejärel piisah peksasaamiseks paroolist. Parooliks on üks tuntud värvusnimi, lausutuna ladina- voi hispaania keeles.
vAı.cus'rA'ruD vöRDöı‹:usLıı‹ı‹us Nonda voimaltlah topeltmoraal saavutada olukorda, milles hundid on soonud ning lamhad on terved Loomalikud kiskjainstinktid, mis on hioloogiliselt vältimatud, eksisteerivad valgustatud vordoiguslikkuses tänu topeltstandarditele sohralikult üheskoos üllate ideaalidega, teineteist segamata, takistamata arengut helgema tuleviku - P-tuleviku poole.
PETRO-AMEERIKA KUI SUUR JUHT JA ÖPETAJA P-Ameerikast, mille majandus veel moned sajandid tagasi rajanes orjatoojoule, on tänaseks kujunenud inimoiguste kants. P-Ameerikas on käesoleval hetkel eesrindlikeim demokraatlik kaheparteiline süsteem ning ka liheralismi arendamises on P-Ameerika esirinnas ning teistele vahadele maadele suureks eeskujuks, teiste seas Euroopalegi. Vortioiguslikkuse osas on P-Ameerika vaieldamatu liider ja autoriteet, kes arendah inimoiguseid koigekülgselt ja jätkusuutlikult.
EEsTı ı=üüAB EEsı=ııNı:›Lıı‹E nııKıı:›EcA sAıvııvıu ı=ıı:›ADA Ka väike Eesti on vordoiguslikkuse küsimuses eeskuju votnud oma suurelt juhilt ja opetajalt - PAmeerikalt. Veel moned aastakümned tagasi viidi Eestis saksa täpsusega ellu noukogulikke seadusi, ent tänasel päeval opitakse selles väikeses riigis inimoigusi P-Ameerikalt. Ent kuna Eestis ei ole raha eest peksasaamine veel legaliseeritud, püütakse olukorda parandada sel teel, et keelatakse värvusnimede nagu “must“, “valge”, “punane” jne kasutamine ladina- voi hispaania keeles.
Esialgu käivad veel vaidlused, sest moned tahaksid värvusnimede kasutamise üldse ära keelata. Ent innukalt ollakse üksmeelel selles, et vastuvoetavat seadust järgitaks saksa täpsusega.
01. aprillil 2016
TAGS: #ABSURD
JUL
05 2017'
Düsso1'sıAALNE ISI susHÅıRE May 2, 2016 - 3 minute read - hv jiiri Eintalu 111 STREETNIHILISM
jiiri Eintalu
ı:›üssoTsıAALNE ısıı‹susHÃıRE (KENDERI KAASUS)
Alustuseks DELFI artikkel alanud kohtuprotsessist Kenderi üle http:i/m.delfi.ee/eesti/artiele.php?id=74400823
Elagu Poklonskaja!
süünısrus Kirjanik Kaur Kenderit süüdistatakse kohtus Karistusseadustiku §178 alusel lapsporno valmistamises seoses tema tekstiga UNTHLED 12 Süiidistaja: vanemprokuror Lea Pähkel Kaitsja: vandeadvokaat Paul Keres
§ 'I73 LAPSPORNO VALMISTAMINE JA SELLE VÖIMALDAMINE (1) Nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises voi erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise voi muu teose voi selle reproduktsiooni valmistamise voi hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise voi muul viisil kättesaadavaks tegemise eest - karistatakse rahalise karistuse voi kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. Kohtuasjal on mitmeid eripärasid.
'reosızs Eı oı.E ALAvÃÄnıs1'A1'uı:› REAALSET ısıı‹u'r Esiteks puuduh Kenderi tekstis reaalne isik, keda oleks kujutatud. Tegemist on väljamoeldutl ohvriga Ent prokuror teatah, ent antud paragrahv ei eelda reaalse ohvri olemasolu.
TEGEMIST ON TEKST-PORNOGRAAFIAGA Teiseks pole Kenderi konealune teos ei film, video, maal, pilt ega foto, vaid kirjanduslik tekst. Minu teada pole teksti eest selle paragrahvi alusel Eestis varem süüdi moistetud. Seega on oht, et selle kohtuasjaga luuakse pretsedent, mille eeskujul saah edaspidi juha holpsasti süiídistada ka teisi kirjanikke. Ent prokuror teatah, et paragrahvi sisustamine on kohtu pädevuses.
ETTE HEIDETAKSE MI1'I'E MÖTTEID, VAID REAALSEID TAGAJÃRGI Prokurori süüdistuskone pohjal süiidistatakse Kenderit mitte patustes motetes voi selliste motete esilekutsumises lugejal, vaid selles, et selline tekst voih kaasa aidata reaalsete pedofiilsete tegudeni viimisel. Siin on prokurori arutlus aga nork. Kaitsja sonul puuduh teoses igasugune vihakone voi üleskutse vägivallale vms.
Prokuror “sisustah paragrahvi” väitega, et pedofiilide kodudest on läbíotsimísel leitud pedofiilse
sisuga tekste. Ent sellest ei piisa, et pohjendada väidet, et sellised tekstid pohjustavad pedofiiliat. Olgu siin märgitud, et paljude mitte-pedofiilide kodudest leiaks samuti moningaid pedofiilseid tekste, näiteks kuulsa teose Lolita. Samuti on mortsukate kodudest lähiotsimistel leitud romaani Morv Ameerika moodi, ent seda romaani leiah enamasti just mitte-morvarite kodudest ning seda romaani pole keelatud viitega selle kahjulikule mojule. Prokuror jätah targu mainimata, kelle kodust voiks leida de Sade*i raamatujastine, ehk, Vooruse onnetnsed. Hakka veel muidu kohtus ette lugema ka! Arusaamatuks jääh sellisel teose kahjuiikele tagajärgedele viitamise juhul ka see, miks räägitakse siis teksti levitamise asemel hoopis selle valmistamisest kui süüst.
ı‹ENDERı ı=süüHıı‹AHÄıRE Kuı ı=›sEuooARcuıvıEN1' Lopuks avalikustas prokuror oma avakones ka Kenderile arstide poolt pandud diagnoosi“düssotsiaalne isiksushäire" - haigus, mis olevat ravimatu. - jällegi, see tekitah pigem küsimuse, kas Kender on süüdimatu, mitte küsimuse, kas ta on siiüdi. ja jällegi on prokurori loogika nork, sest ta ei viita sellele, mitmel protsendil Eesti elanikest esineh psüühikahäireid ega ka sellele, mitmel protsendil Kirjanike Liidu liikmeist esineh psüühikahäireid.
KES NAKATUVAD TEOSE HALVAST AURAST? Kohus on kuulutatud kinniseks, väljaarvatud moned episoodid. Alaealised eemaldati saalist. jällegi on asi kummaline, sest Kenderi tekst, mida kohtus ette lugema hakatakse, pidada prokurori sonul pedofiiliale mojutama ju täiskasvanuid, mitte alaealisi. Kohtusaalist oleks eemaldada tulnud, selle loogika järgi, hoopis täiskasvanud!
TULNUKATE LOOGIKA Kokkuvottes j ääh selline mulje, et tegemist on diisfunktsionaalse loogikaga. Arusaamatuks jääh mulle nii see, miks Kender sellise teksti üldse kirjutas kui ka see, kust on prokuror hankinud oma maavälise loogika. Voih-olla keskajast. 201o`.05.02
TAGS: TSENSUUR
(Fax/oı=zıTE)
]1.'1I'i Eilltülll 19
1 year ago I Reply
201Ei.05.05 PROKURÖR KASUTAB KENDERI VASTU PSüHHlAATRILI3T DIAGNOOSI AASTAST 1989
Kenderi äsjasest artiklist “No jätkame siis seda stalinistlikku kohtuprotsessi” siinses keskkonnas Nihilist selguh. Minu kommentaar: See on küll uudis, et prokuror Lea Pähkel kasutas Kenderi vastu psühhiaatri diagnoosi, mis hangitud aastal 1989 eesmärgiga vältida ajateenistust noukogude armees. Ma olen seda kogu aeg rääkinud, et Eestis ei ole noukogude voim (teatutl mottes) kunagi loppenud. Minu loogika järgi peaks normaalses riigis nüiid kapo algatama uurimise prokuror Pähkli vastu. Aga ilmselt on asi sellest väga kaugel, et me oleksime norrnaalne ühiskond ja vaha riik.
JUL
05 2017'
SKE DERIGA O JO K? May 23, 2016 - 3 minute read - by jüri Eintalu lI`ı NIHILIST LABS
Kö
jüri Eintalu
KAS KENDERIGA ON KÖIK JOKK?
ı=ıAHvusRAAMA'ruı‹ocu ı‹AEvA'rı LAPsPoRNocRAAı=ıA LEvı1'AıvıısE PÄRAST ı=›ı=ıoı‹unA'ruuı=ıı 27. jaanuaril 2016 on prokuratuurile laekunud kuriteoteade Rahvusraamatukogu ja veel mitme raamatukogu kohta süüdistusega lapspornograafia levitamises. Konealuseks teoseks on Markii de Sade, SOODOMA 120 PÄEVA EHK KÖLVATUSE KOOL, mis leiduh Rahvusraamatukogus inglise keeles (nähtavasti de Sade”i kogutud teostes) ning samuti eestikeelse järjejutuna ajakirjas Maaja. Silmas ei ole peetud eestikeelse raamatuna ilmunud de Sade”i teost justine ehk Vooruse onnetnsed. Prokuratuuri sonul oeldakse kuriteoteates raamatukogude kohta:
_. nad jätkuvalt hoiavad, näitavad, reprodutseerivad nooremat kui 14 aastast isikut erootilises ja pornograafilises situatsioonis ja nooremat kui 16 aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutavat kirjutist - M. de Sade'i Soodoma 120 päeva ehk kolvatuse koot - eesti ja inglise keeles.” Nähtavasti unustas kaehaja kaehusesse lisada ka teose tolkija.
PROKURATUUR KEELDUS RAHVUSRAAMATUKOGU MENETLEMAST 05. veehruaril 2016 on prokuratuur teatanud, et ta keelduh kriminaalasja algatamast:
“... antud juhul ei saanud ega pidanudki teose levitajad moistma ja aru saama, et tegemist voiks oll pornograafilist sisu omava teosega.” Kaehaja kaehas otsuse menetlust mitte alustada edasi 10 päeva jooksul.
PROKURATUUR KEELDUS EDASIKAEBUST MENETLEMAST 23. veehruar 2016
teatas prokuratuur oma vastuses, et edasikaehust ei rahuldata ja kriminaalasja Rahvusraamatukogu vastu ei algatata, sest edasi kaevata voih vaid see, kes on nimetatud pornolevitamises vahetult kannatanu, mida kaehuse esitaja aga ei ole.
NIHILIST AVALDAB PROKURATUURI DOKUMENDID 19. mai 2016 avaldas väljaanne Nihilistfm siin lingitud artikli pealkirjaga “Soodoma 120 päeva ehk kolvattıse kool".
Artikkel koosneh järgmistest osadest:
1) erootiiine kaanefoto;
2) markii de Sade'i teose Soodoma 120 päeva ehk kolvatnse koo! viimane osa eesti keeles; 3) prokuratuuri dokumendid, milles prokuratuur teatah keeldumisest algatada menetlust ja seejärel teatah keeldumisest edasikaehust arvesse votta; 4) LISA 1, milles on esitatud loetelu alaealistest tegelaskujudest, keda teose viimases osas on esitatud pornograafilises (alla 18 aastane) voi erootilises (alla 14 aastane) olukorras. Artiklit lugedes jäi selline mulje, et neid tegelaskujusid on kokku kuusteist (16).
KENDERI DILEMMA Asi näih puutuvat Kenderi kohtuasja seoses tema novelliga Untitled 12 ja püüah asetada loogilise kahvli ehk dilemma: Kas siiiidistada nii Kenderit kui Rahvusraamatukogu voi siis mitte kumbagi. Püütakse rakendada arutlusvotet Modus Ponens: Kui Kender on süüdi, siis on ka Rahvusraamatukogu süüdi: (Kender on siiüdi) --› (Rahvusraamatukogu on siiiidi) millega on loogiliselt samaväärne vastupidine arutlusvorm nimega Modus Tollens: ~(Rahvusraamatukogu on süüdi) -› ~(Kender on süüdi) Kui Rahvusraamatukogu pole süüdi, siis pole ka Kender süüdi.
See loogiline dilemma on konditsionaalse ehk tingimusliku iseloomuga ning küüniks vaid näitama prokuratuuri tegevuse selektiivsust ehk valikulisust ning ei puudutaks küsimust, kas Kender on moraalselt voi kriminaalselt süüdi. Kindlasti aga seah see dilemma kahtluse alla Kenderi süüdistaja tolgenduse, et Kenderil on jälitusmaania ja ta tuleh saata kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi, sest ta süüdistah prokuratuuri valikulises menetlemises. Prokurori teine pohjendus psühhiaatrilise ekspertiisi noudmisel oli samuti kahtlane, sest toetus psühhiaatrilisele diagnoosile noukogude ajast - aastast 1989 - mis Kenderi väitel oli hangitud vältimaks ajateenistust noukogude armees. Prokurori ülejäänud ettekäänded ekspertiisi noudmisel samuti kas ei puudutanud otseselt Kenderi poolt kirjutatud ja avaldatud teksti voi näisid olevat üsna otsitud. Kender voih olla j0KK, küüniks see argument näitama.
juriidiliselt on koik korrektne, sest prokuratuur ja kohus peavad lähtuma seadusest, aga seaduses ei
ole seda oeldud, et ainult eesti kaasaegsed kirjanikud ei tohi kirjutada ja avaldada lapspornograafiat voi et kirjandusklassika puhul teeh seadus erandi. Seega tuleks täpsustada ja täiendada seadusi.
Taos: oIGUsRm<
Eilltållll Q
13-fear ago i Reply
Glen loogika terminoloogiaga pealiskautlselt ümher käinud. Modus Ponens on arutlusvorm Kender on süiidi. Kui Kender on siiiidi, siis on Rahvusraamatukogu siiüdi.
järelikult Rahvusraamatukogu on siiüdi. Modus Tollens on arutlusvorm
Rahvusraamatukogu pole süütli. Kui Kender on siiiitli, siis on Rahvusraamatukogu süüdi. järelikult Kender ei ole siiiitli.
Lausetl “Kui Kender on süiidi, siis on Rahvusraamatukogu süüdi” “Kui Rahvusraamatukogu pole süütii, siis pole Kender siiüdi" on loogiliselt samaväärsecl. Tegemist on dilemmaga, sest ilmselt on välistatud voimalus, et Kender moistetakse oigeks ja Rahvusraamatukogu moistetakse
süüdi.
Eintalu Q
1 vearago f lteplv
Nähtavasti on siinses ühiskonnas vaikív kokkulepe, et Kender on toime pannud mitlagi liirrnsat ja sellele tuleh lähi sormede vaadata, kui talle karistust otsitakse seaduse motet väänates.
Seevastu näiteks norrakad paniti iınestama sellega, kuitlas isegi massirnorvar Breiviku puhul peeti koikitlest reeglitest pedantselt kinni.
avalikkuse huvi soltuh suurel määral peavoolu meeclia kirjutistest. Siin jouame aga valikulise kohtumoistmise juurest valikulise meedia teema juurde. Postimees ja Ekspress hoitiuvad kahjustamast teatud ringkondade huve, vii neile toentlitl kasvoi kandikul ette. Ent pedofiilia teemaga ei soovi end siduda ka Keskerakond. Teema, mis “rni`u`iks", oleks ülevaateartikkel valikulistest kohtuprotsessidest, salastamisest ültlisemalt. Kenderi juhtum oleks siis ainult üks näitle. Muitle, Savisaart ei ole kohtupsühhiaatrílisse ekspertiisi saadetud, kuigi ka tema väidah, et teda rürinatakse justiitslavastusega. Tervet suurt erakonda ei saa ju hullumajja panna (u 15 000 inimest).
Kenderi teema puhul ei taju ühiskond endale ohtu, pidatles seda juhtuınit erandlikuks.
JUL
:za -2013
INSTITUTSIO ALISEERUNUD TEADUS KUI INKVISITSIOO Apr 24, 2017 - 4 minute read - hy jüri Eintalu IIIIIIIIIIIIas
V
jüri Eintalu EKSPERDI SURM EESTI MOODI - MINU KRIITIKA Moned kriitilised märkused Aiınar Ventseli artikiile (“Sirp” 21.04.2017)
“Eksperdi surm Eesti moodi”
Eksperdi surm Eesti moodi milles Ventsel kritiseerih ühte mitteametlike teadlaste poolt teostatud sotsioloogist uurimust mitte sel alusel, et kasutatud oleks vigast metoodikat, vaid sel alusel, et uurimus pole lähi viidud ametlikult
tunnustatud institutsiooni ja sertititseeritud teadlaste poolt. Lisaks alternatiivteadlastele kritiseerib Ventsel ka alternatiivmeediat. =l=
Ventselí arvates tuleh uurimismetoodikaga tutvuda ainult teatud juhtudel. Uldiselt piisah, kui uurijatel on reputatsioon ja kvalifikatsioon. Seega eeldah Ventsel, et üldjuhul on uurimismetoodikaga koik OK, kui tegemist on kvalifitseeritud uurijatega. Mina oleksin arvanud hoopis vastupidist: et kvalifitseeritud sotsioloog voi statistik vaatah koigepealt
seda, millist metoodikat on teine uurija kasutanud. Sest statistikaga saah toestada koike. Tulemused ja nende interpretatsioon ning piirangud on tundlikud kasutatud metoodika suhtes. Ventsel:
“Tuleks vaadata, kas esitatud statistika tegelikult ka kinnitah analiiüsi tulemusi, tutvuda uurimisasutuse voi konkreetsete inimeste profiili, kvalifikatsiooni ning teatud juhtudel ka andmete kogumise meetoditega.” =l=
Ventsel defineerih pseudoteaduse kui tegevuse, mida sooritavad mittekvalifitseeritud inimesed, mitte kui tegevuse, mis ei lähtu teaduslikust metoodikast: “üldiselt on avaldatud arvamust, et MTU ei kvalifitseeru selletaoliste uuringute lähiviijaks ehk tegu on pseudoteadusega.” Tegelikult on pseudoteadus väga hästi nii voimalik kui ka tegelik kvalifitseeritud teadlaste seas. See
seostuh nende poliitilise kallutatusega, äraostetavusega jne. Vene keeles on tahav termin “vedomstvennaja nauka“ (ametkondlik teatlus). =l=
Ventsel: “Pohimotteliselt süstih nn alternatiivmeedia pohjendamatut skeptitsismi igasuguse vähe ametlikuma arvamuse suhtes.” See väitle pole millegagi pohjendatud. Otse vastupidi, teatud poliitilises reäiimis on naivism uskuda
ametlikke kanaleid. Ventsel eeldah vaikimisi, et Eesti ametlikud kanalid ja ~›teadlased räägivad tott, aga näiteks Venemaa omad on poliitiliselt kallutatud.
See tähendah, et sisuliselt eeldah ta, et Eestis pole poliitiline reãiim veel sona- ja mottevahadust lämmatanud, et seda väita tähendaks pohjendamatut skeptitsismi. Sisuliselt Ventsel eeldah seda, mida antud kontekstis peaks alles pohjendama. =l=
Ventsel esitas lopuks eksplitsiitselt eelduse, et Eesti ühiskond ei ole totalitaarne.
See ei sohi kokku Reformierakonna voimuloleku ajal levinud lihtsate narratiividega Kremli agentidest ja rassistidest, samuti lihtsustava ideoloogiaga, et vaha turumajandus lahendah iseenesest koik prohleemid.
Seega suur osa Ventseli argumentidest taanduh teesile, et koik on hästi ja kriitika on mittepohjendatud. Vanemad inimesed aga mäletavad, et sellist juttu räägiti ka Noukogude Liidus. Minu märkustest ei järeldu mingit konkreetset hinnangut ühegi konkreetse ühiskonnauurija kohta. Ventsel: “jean-François Lyotard, prantsuse filosoof, keda seostatakse sona ,,postmodernism“ leiutamisega,
kirjutas juha 1970ndate lopus, et religioon ja totaalsed reåiimid seletavad koik ühiskonna prohleemid ära lihtsate metanarratiividega. Peale selle ennustas Lyotard, et teadlased kaotavad ajapikku oma positsiooni legitiimsete ekspertidena. Tänapäeva maailmas on näha, et esimene postulaat kehtih ka väljaspool religiooni ja totalitaarset ühiskonda, teine on aga edukalt rakendunud meilgi.”
=i'=
Mitteametlik teadus ja mitte-peavoolumeedia saavad esitada nii teadust kui pseudoteadust, nii fakte kui lihafakte sellepärast, et nad EI OLE suurema süsteemi kontrolli all.
Ametlik teadus ja peavoolumeeclia saavad esitada pseudoteadust ja lihafakte sellepärast, et nad ON suurema süsteemi kontrolli all.
See Ventseli artikkel on jama, sest ta keelduh lahti seletamast, kuidas konkreetselt on nimetatud mitteametlik institutsioon teinud pseudoteadust. Ent sellise artikli ilmumine peavoolumeedias (“Sirhis”) näitah veelkord seda, et kvalifitseeritud autorit avaldatakse isegi siis, kui ta kirjutah jama. Sellise artikli ilmumine ainult süvendah skeptilisust “ametliku” info suhtes. alt
Ma pole ka kindel selles, kas Derridale viitamine toetah Ventseli argumente. Mulle näih, et pigem vastupidi.
Ventsel: “Prantsuse iilosoof jacques Derrida on väitnud, et olulised pole mitte sonad, vaid oeldu moju. See kehtih just igat masti nn alternatiivfaktide puhul.” Antiik-Kreekas noutlis filosoof Sokrates toe otsimist, sellal kui sofistid rohutasid, et tähtis on väitlused voita olenemata sellest, kas sinu väited on toesed voi väärad - tähtis pole mitte tode, vaid argumentide moju puhlikule. Slogan “0lulised pole mitte sonad, vaid oeldu moju” voih viia ja ongi viinud toe varjamisele. Kui toe varjamist utilitaristlikel kaalutlustel oigustada, siis voih nonda oigustada ka Giordano Bruno poletamist tuleriidal, Koperniku planetaarse teooria hukkamoistu kiriku poolt ning Galilei koduaresti
panemist. Sest nende opetustel oli kiriku arvates kahjulik moju.
Mitmeid teaduslikke uurimissuundi ja tulemusi on alla surutud ja varjatud, kartes nende kahjulikku moju. Näiteks uuringud rasside, IQ ja geneetika vallast. Kardetakse, et puhkevad rassirahutused vms Nüüd on väga hästi voimalik ja monikord ka tegelik, et just mitteametlik teadus ja just alternatiivmeedia avaldavad teadusliku toe, mida poliitilistel kaalutlustel ei avaldanud mainekad teadusajakirjad. 23. aprillil 2017
TAGS: INQUISITION, INSTITUTIONS, PSEUDOSCIENCE, SCIENCE
TEADUSE INSTITU TSIO AAL E MA Apr 11, 2017 . 2 minute read . hy jüri Eintalu IIIIIIIIIIIIBS
V
jüri Eintalu TEADUSE INSTITUTSIONAALNE MANDUMINE Alates Popperist ja Lakatosist on teadusfilosoofia iiheks pohikiisimuseks peetud eraldusjoont teaduse ja mitte-teaduse vahel.
Lakatosi järgi on pseudoteadus selline mitte-teadus, mis esineh teadusena, kasutades teaduse ühiskondlikku autoriteeti.
Sellest ajast peale on avaldatud mägede viisi tekste sellest, kuídas mitte-teadused nagu näiteks astroloogia ei ole teadused. Ent vaenlane ei ole teisel pool piiri. Vaenlane on meie keskel. Paljud mitteateaduslikuks tunnistatud uurimused on vägagi teaduslikud, sellal kui tohutu kogus teaduslikuks tunnistatud tekste on mottetu ehateadus.
Motestatud tekst mitte-teadlase poolt mitte-teaduseks tunnistatud valtikonnast voih olla teaduslikum
kui teadlase palka saava isendi puhlikatsioon alalt, mis on tunnistatud teaduseks. Parim viis teha pseudoteadust on jahmerdada teacluseks tunnistatud suure iirituse sees.
Teadus on institutsionaliseerunud, teadlased saavad palka. Nad moodustavad preestritekasti. Nende huvides on mitte lasta piruka juurde teisi. jÄTIS ehk ETIS on üks kaasaegseid teadushürokraatia mooduseid, kuídas tekitada tühja müra tootev preestriteklass ning hoida nende voimu. Süsteem toodah kvantiteeti ja selles püsivad normaalteadlased Kuhni tähenduses. Nad kordavad mehaaniliselt ühte ja sama meetodit erinevatel ohjektidel. Täna loevad nad liivaterasid siin, homme seal. Koik saadud arvud puhlitseeritakse. Niinimetatud koolkonna väljaandes tuleh tsiteerida piihasid lehmasid ja ei tohi tsiteerida koolkonna kriitikuid. See on ringkäendussüsteem.
Mone aja pärast on päris teadlased hakanud kaevureiks, tuletorjujaiks ja oovahtideks, sest preestriteklass on nad olelushierarhiast välja torjunud. Edukas on see, kes loeh liivaaterasicl ja loeh neid palju.
See on pokazuha-teadus. Tulnukas, kes planeedile satuh, on alul segaduses. Lopuks ta taipah: see on täpselt nagu Poe oudusnovellis huilumajast, mida külastasid inspektorid. Arstid olid keldrisse luku taha pandud ning hullud olid endile valged kitlid selga tommanud ning esinesid arstidena. Kuidas teisiti tolgendada ühiskonda, mis poletah ja näljutah oma geeniuseid ja nimetah ametlikuks teaduseks keskpäraste interpretaatorite armeed, kes ülikoolides opetavad geeniuste tekste, aga alati alles pärast nende geeniuste surma? Isegi teie teadusfilosooiia on silmakirjaiik teoloogiline oigustus preestrite klassile.
TAGS: BYROCRACY IN SCIEN CE, PSEUDOSCIENCE, SCIENCE, TEADUS
Eífl'lf"i;l"llI1'"@ ä"iiio'iii1iš"afg'o' 'F 'liej:ı'l'jf Väljaanne “ühjektiiv" on avaldanud artikli “Teadus ja tuleriitlad“ hl_tj:ı:.".-'olijektiiv.ee_."teatl1ıs-ja-1itleriitla-tlı'
Ma ei leitlnud selles ühjektiivis kohta, kus saah kommenteerida. Artiltlis on sisuliselt maha vaikitud inkvisitsiooni sutve teadusele:
1) Koperniku opetus rnoisteti kiriku poolt hukka 17. saj alul tervelt kaks korda. 2) Galileo Galileid ähvardas surm tuleriidal, ta pääses koduaresııiga, sest loohus avalikult oma opetusest. Moned aastad hiljem ta suri. 3) Giordano Bruno poletati tuleriitlal. Artiltlis väitietal-tse, et sellel polnuti teatlusega mingit pistmist ja et Bruno ei olnud teatllane. Küsimus on tegelikult komplitseeritutl. Bruno teaduslikest ennustustest paljud hiljem toestati: et taevatähetl on
tulekeracl nagu meie Päike; et tähtetle ümlııer tiirlevatl samuti planeetlid. Tema ennustus, et kaugete tähtetle ümher tiirlevatel planeetidel on samuti. elu ja koguni moistusega tsivilisatsioonid, on veel lahtine. Seejuures oli Bruno ketserlus selle viimase
väitega otseselt seotud - nimelt leidis ta, et Maa elanikutl pole jumala jaoks mingi väljavalitud rahvas. 4] Deseartes ei julgenud inkvisitsiooni tottu oma teatiustoitl avaldatia, ta pogenes inkvisitsiooni eest Prantsusmaalt liheraaisemasse Hollantilisse.
5] Artiklis väidetakse, et Euroopa teaduse rajasitl kristlased. kepleri puhul on kindlalt teada, et salaja oli ta piitagoorlane piitagoorlased uskusid, et Päikesesüsteemi valitsevad lihtsad matemaatilised seaduspärasused.
6) Artiklis ignoreeritakse uusaegsete teadlaste hirmu kiriku kättemaksu ees ja nende sundust lavastada oma teooriad kui jumalaopetusest lähtuvad. Artiklis ei leitinud ma kommentaariumit.
AUG
07 2010
MALEDIKTATUUR Jul 30, 2017 - 3 minute read - by Jori Eintalu tn :\fıH1I.IsT taas
V
MALEDIKTATUUR Jüri Eintalu lnternetirnales ehk online males on üsna tosiseks prohleerniks pettused, kui mängija kasutab partii ajal ma.learvutit_, täpsemalt mitte rnaleredaktorit vaid malernasinat - ehess engine'i. Monikord teehki käike tegelikult hoopis arvuti.
Moned internetipohised malekeskkonnatl nagu näiteks FIDE Online Arena kuulutavad, et neil on “revolutsiooniline tehnoloogia” petiste kindlakstegemiseks. Viirnati mainitud FIDE äpp votah mängija arvuti juhtimise tegelikult üle. Just äsja sain purıkte tagasi keskkonnas L-iChess, kus minu vastane, kellele voiduseisust kaotasin, l<uuluta.ti hiljem petiseks. Tähelepanuväärne oli seejuures see, et partii ajal esitas ta mulle ehatava.lise kiisiınuse “Milline ELO reiting sul on'I"' Voirnalik, et minu vastuse pohjal häälestas ta oma ınaleprogrammi nonda, et see minust ainult piisavalt tugevamalt rnängiks, et mitte tähelepanu äratada.
Sama hästi oleks ınortsukas voinud oına ohvrilt sohralikult küsida: if
'ilvlilliste ainete suhtes sul allergia on'?" Prohleenıiks on aga see, kui usaldusväärselt saah petmist kindlaks teha. Tehniliselt väljendudes, otsesetl asitoendid ju puuduvad, kui rnängijat ei saa partii ajal vaadata ega tema arvutit juhtida (pealegi voih nii rnonelgi olla. niitti arvutit). Pohimotteliselt on voimalik, et mängija ei petagi, ent ta moistetakse siiiicli ja diskvalifitseeritakse.
Mini protsenti on süütult siiiidi moistettıidi' Kuidas jääh siiütuse presumptsiooniga ning pohimottega, et pigem 10 kurjategij at vabaduses kui iiks süiitu vanglas?
Kas süütuse presumptsioon peaks kehtiına ka spordis? Nähtavasti on internetimale moned prohleemid sarnased dopinguprohleemiga liiüsilises spordis. Et interuetirnale puhul ou tegemist aga aıvutitega, haakuh malepetiste prohleem mitmete poliitiliselt tundlike teeırıadega nagu elektrooniliste valimiste voltsimine, elektrooniline jälitamine jne. Järgnevas maleulmekas olengi irıternetiroale peal rnodelleerinud poliitilisi näidiseid, mis piirit Noukogude Liitlust, Putini Venemaalt ning Ansipi Eestist.
lnterneti malediktatuur l) Tegelikult ei ole petiseid voimalik kindlaks teha. 2) Malefirmale pole kasulik seda tunrıistada, et petiseid, kes kasutavad partii ajal maleprogramme, pole voimalik kindlaks teha. 3) Aeg-ajalt lavastatakse keegi petiseks ja hukatakse avalikult, et jätta muljet, et pettustega siiski voideldake. 4) Tavaliselt viiakse näidishukkamine lähi nende peal, kes oonestavad firma autoriteeti ning väidavad, et petiseid ei ole voimalik kindlaks teha.
(Siiütute kari stamise prohleem utilitarismis.) 5) Altkäemaksu eest saah osta endale puutumatuse, et sind mitte kunagi ei identifltseeritaks petisena. 6) Kui petis läheh liiga ahneks, seades petiste maffia ehamugavasse olukorda, siis ta ohverdatakse ja avalikustatakse, et ta on petis, kes on ausate erakonnast välja heitietud.
7) Ettekäändel, et petiseid on vaja kindlaks teha, soritakse maletajate arvuteis_, et tuvastada neid, kes on FIDE. reäiimi
suhtes skeptilised. 3) ELC) piiramiidskeem piisib koos tänu sellele, et populariseeritakse malet ja. enamus voimukaid ning prominentseid isikuid on petuskeemis osalised.
9) Kuna tipus on ainult petised, kuigi andekad, siis saah prominentseid isikuid alati valitseda neid šantaäeeritles. 10) Uleskutseid ausale spordile tolgerıdatakse autoriteedi oonestamisena. Kasparovi dogmas, et male on elumudel, ei 11
luhata kahelda, sest siinkirjeldatud petuskeemi loogiline struktuur pole malemängu struktuuri najal moistetav. Eestis tohih teha vihjeid, et miclagi niisugust leiah aset Venemaal. See on isegi soovitatav.
ülejäänud kukuvatl toitumisahelast välja. 20l7.07.31
