Nummer neli
Miks ma olen mures Kalaranna planeeringu pärast
Dateerimata foto Kalarannast, enne II Maailmasõda, autor: Parikas. Eesti Filmiarhiiv EFA.0-79157
Kalarand 2011, planeeringuala. Foto: Reio Avaste
Selles Kalamajakas:
Mälestused minevikust lk 3 ja 5
Vana Kalamaja lk 6 – 10
Soo tänav inimestele! lk 12 Ja palju muud
Olen elanud Kalamajas aastast 2005. Otsustasime perekonnaga siia oma kodu rajada, kuna naudime eelkõige Kalamaja aguliatmosfääri, arhitektuuri ja mere lähedust. Peeter Keek, Jahu tänavalt Kalamaja miljööväärtuslik arhitektuur ja sarm köidab üha rohkem inimesi ja linna süda eesotsas plaanitava raekojaga hiilib vaikselt siiapoole. Kultuurikilomeeter oli kultuuripealinna õnnestunuim projekt, kuna nädalavahetusel, ja kaugeltki mitte ainult, on see täis jalutajaid igalt poolt üle linna. Inimestele meeldib Kalamajas ja mere ääres aega veeta! Julgen väita, et kümne aasta pärast on Kalamaja Tallinna üks atraktiivsemaid piirkondi, mille veduriks on loomemajandus,
avatud mereäär ja laialdased vaba aja veetmise võimalused. Seetõttu peaks linnaplaneerimine siinkandis olema ettenägelik ja arvestama laiema visiooniga. Kalamaja tuntuim rannariba Kalarand on tõenäoliselt tulevane kirss koogil ja viimane võimalus Tallinnas mere äärde midagi erakordset ehitada. Seetõttu peaks linn kehtestama planeeringu, mis eelkõige teeniks avalikkuse huve ja oleks linnaarenduse seisukohast innovatiivne ja keskkonnasäästlik, keskendudes lahendustele eelkõige jala piirkonda saabujate vaatevinklist.
Rajatavad elamud võiksid haakuda juba olemasoleva arhitektuurse joonega ja sulanduma üldisesse miljöösse. Piirkonnas võiks olla park ja 3–4-korruselised elamud, mille esimestel korrustel asuvad rendipinnad annaksid võimaluse ettevõtjatel kaupluste ja kohvikute avamiseks ja piirkonda lisatöökohtade loomiseks. See, mis lähiajal Kalaranda ehitatakse, jääb paika tõenäoliselt väga pikaks ajaks – usun, et tervikuna planeeritud Kalaranna/Patarei/ Meremuuseumi alast kujuneb üks linna visiitkaarte ja meelispaiku nii kohalikele kui ka külalistele.
“Üks kord mõõda - üheksa korda mööda!” (Tallinna valesaarlaste selts)
2008. aastal avalikustatud detailplaneeringus oli Kalaranda planeeritud massiivne elamukompleks, mis oli eelkõige fokuseeritud võimalikult suure brutopinna ehitamisele ja kandis hiljutist linnaarhitektuuri raputanud kinnisvarabuumi käekirja. Kalamaja elanikud aga näitasid iseloomu ja protestitulvale järgnes detailplaneeringu tagasikutsumine ja suunamine ümbertegemisele. Mina olin üks mitmesajast mures kodanikust, kes oma allkirjaga protesti toetas. Jätkub lk 4