porikuu
2015
Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993.
Pelgulinnas taas Muhemängud! 3. oktoobril toimuvad Pelgulinna Muhemängud, kuhu ootame oma sõpru, tuttavaid ja kõiki pelgulinskeid! Kolmandat korda toimuv sügisene üritus leiab selgi korral aset Pelgulinna Gümnaasiumi hoovialal.
äsja Pelgulinna (küll ajutiselt) kolinud NUKU teater on samuti Muhemängudel esindatud ja teeb huvilistele väikest töötuba igapäevaesemetega nukumängust.
Asumipidu algab kell 12.00 Pelgulinna naaberkülast, Ao ja Adamsoni tänava nurgalt Jaak Juske ekskursiooniga „Pelgulinn kutsub külla!“. Ajaloomatk kulgeb läbi Kassisaba, Kelmiküla ja Pelgulinna asumite ning toob rahva kella üheks gümnaasiumi hoovi.
Kell 14 algab aga kooli hoovis kõnekoosolek, kus kohalik rahvas saab linnaametnikelt küsida Pelgulinna probleemide ja nende võimalike lahenduste kohta.
Kell 13.00 on Pelgulinna Muhemängude avamine. Traditsiooniliselt toimub kontsert, laat (mitte kaltsukas), avatud on kohvikud, võimalus on võtta õnneloosi ning osaleda hoidiste ja raamatute vahetuses. Lastele on kavas hulk spordivõistlusi, erinevaid mänge ja tegevusi. On ju Muhemängud esmalt siiski perepäev ja lapsevanematele tuleb anda vabadust nautida kontserti ja laata. Korvpalliplatsil on avatud nurgake lemmikloomadele. Vestleme lemmikloomadest, kuidas tema eest hoolitseda jm aktuaalsetel teemadel. Oma teadmisi vahendavad Nõmme loodusmaja, Kelmiküla Kassijaam, Loomade kiirabi, Koeraspordiklubi Koerus, Eesti Kennelliit. Oodatud on ka lapsed ise oma lemmikloomadega. Meil on hea meel, et
Kell 17 on taas kavas Pelgulinna pikima küpsisetordi söömine. Siin saate te kõik anda esmalt oma panuse tordi tegemises. Konkreetsed juhtnöörid leiad siitsamast lehest (vt lk 3). Muhemängud lõpevad väikese üllatusega.
Oleme võtnud missiooniks istutada Pelgulinna päris oma jõulupuu. Uhke kuusepuu peaks saama koha Kolde puiesteele Ristikheina putka tagusele asfaltplatsile, mis kujundataks haljasalaks. Linnaosavalitsusega on hetkel vastavad läbirääkimised pooleli, isegi kuuse liik on välja uuritud, mis sobiks ja oleks vastupidav linna tingimustele. Nii väga tahaks oma jõulupuud! (on ju Kalamajas ja ka mujal PõhjaTallinnas istutatud kuused olemas). Loodetavasti saab juba sel aastal imetleda tuledes Pelgulinna oma jõulupuud ja teisel advendil koos oodata kuuse all jõuluvana heade laste kingikotiga. Eelmisel aastal selgus, et Pelgulinnas ongi ainult head lapsed! Pelgulinna Selts on jõulupuu istutamiseks kogunud juba 170 euro ulatuses kohalike inimeste annetusi. Iga uus annetus aitab aga eesmärgile lähemale! Enne jõulukuud ja jõulupuud kohtume aga Muhemängudel. Tule koos pere ja sõpradega! Olete oodatud 3. oktoobril Pelgulinna Gümnaasiumi hoovialale, et lõbutseda koos meiega.
Pelgulinna Selts on elanud kevadise suure asumipeo järel oma tavapärast aktiivset elu. Pelgulinna Seltsidaamidele on suvi möödunud nagu lennates. On käidud Piirissaares, Osmussaarel, osa võetud erinevatest Põhja-TalKohtumiseni! linna ekskursioonidest ja tegevustest ja jõutud veel ka puhata, et alates Igaks juhuks kirjutan ka Pelgulinna Seltsi pangakonto numbri oktoobrist sukelduda taas Seltsidaami tegevustesse ja olla hea kaaslane EE 981010052031153003 jõulukuuse ja teiste meie toredate tegevuste üksikutele vanuritele, kes vajavad seltsi. toetuseks. Alates oktoobrist toimuvad rahvamajas ka iga kuu kolmandal reedel teeõhtud Pelgulinna eakatele. Elu kulgeb rahulikult vanu radu mööda.
Pille-Maris Arro Pelgulinna Seltsi juhatuse liige
porikuu
13.45-14.00
Esineb Pelgulinna Gümnaasiumi 8. klassi poistebänd No Words
14.00-15.15
Kõnekoosolek Pelgulinna olulisimatel teemadel – kohal Pelgulinna Seltsi ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse esindajad. Kõik huvilised saavad küsida ja sõna sekka öelda!
14.05-14.25
Esineb Teele Buschman
14.30-14.50
Esineb Anna-Liisa Niinemets
15.00-16.00
Capoeira show ja töötuba (Ginga Brasil Capoeria Eesti, http://www.gingabrasil.ee/)
16.00-16.40 Peaesineja Uku Suviste 17.00-17.30
2015
Pelgulinna pikim küpsisetort tuleb taas! Pelgulinna Muhemängudel, 3. oktoobril soovime purustada eelmise aasta rekordi 5 m ja 2 cm ning panna kokku Pelgulinna pikima küpsisetordi. Rekordi püstitamiseks vajame Sinu abi! Hea pelgulinlane ja sõber, kui sa tahad sellest ajaloolisest sündmusest osa võtta, siis võta omavalmistatud küpsisetort Muhemängudele kaasa! SELLEKS TOIMI JÄRGNEVALT: tee tort alusele, mida ei soovi tagasi saada (nt kasuta sobivas mõõdus fooliumi või toidukilega kaetud tugevamat papitükki). Tort tee suurusega 3x4 küpsiseruutu (Selga, Kalev vms) ja kõrguseks kolm kihti. Koostisainete osas ettekirjutusi pole peale selle, et see võiks küpsisetordile kohaselt magus olla. Võid katsetada uut retsepti või jääda oma vana hea töötava versiooni juurde. Ja kindlasti kaunista tort oma parema äranägemise järgi, sest kõige ilusam küpsisetort saab koha peal ka ära märgitud! Seejärel ei jää muud üle, kui küpsisetort Muhemängudele kaasa võtta ja anda see infopunkti. Kõikide enne kella 17 kohale toodud küpsisetortidest paneme kokku pika maiuspala, mille hetkelise imetlemise järel kohe ka ära tarvitame. Mmmmm... Muhemängudel maiustamiseni! P.S. Kui midagi jäi segaseks või vajad asjakohast nõu, kirjuta pelgulinnas@gmail. com
Pelgulinna pikima küpsesetordi võitja väljakuulutamine ja ühissöömine
PÄEVAKAVA
17.15-17.45 Koorilaul
12.00-13.00
17.45-18.00
Jaak Juske ajaloomatk “Pelgulinn kutsub külla” (Kassisaba, Kelmiküla ja Pelgulinna asumites), kohtumispaik Adamsoni ja Ao tänava ristis
Kelfiriuse tuleshow
LASTE KAVA
13.00
Pelgulinna Muhemängude avamissõnad Pelgulinna Gümnaasiumi hoovialal (Mulla 7)
13.00-18.00
Laat, kohvikud, õnneloos, hoidiste ja raamatute vahetus, tegevused lastele ja sportmängud kogu perele
13.05-13.30
Rahvatantsijad
13.15-14.15 pallivisked ja löögid 14.30-15.15 jalgpall 15.00-16.30 joonistamine kriitidega 15.20-16.00 Capoeira töötuba 16.00-17.00 teatevõistlus elamusjooks
13.30-15.00
Lemmikloomade nurgake - aktuaalsed teemad ja päris loomad (Nõmme loodusmaja, Kelmiküla Kassijaam, Loomade kiirabi, Koeraspordiklubi Koerus, Eesti Kennelliit)
Tule koos pere ja sõpradega! Vaata ka Facebookist www.facebook.ee/pelgulinnaselts Korraldajatel on õigus teha ajakavas muudatusi Fotod: Kerli Marley ja Taavi-Kristo Reinsoo
2
3
porikuu
MÄRGATUD PELGULINNAS
Alustame Pelgulinna ajalehes uut rubriiki pealkirjaga „Märgatud Pelgulinnas“. Räägime Pelgulinnas silma või kõrva on jäänud põnevatest tegemistest ja toredatest inimestest. Kui sul on mõni põnev lugu või inspireeriv ettevõtmine, mida tahaksid ülejäänud Pelgulinna rahvaga jagada, siis saada meile vihje aadressil pelgulinnas@gmail.com.
Elame siin nagu maal! Uue rubriigi „Märgatud Pelgulinnas“ loomist inspireeris Pelgulinnas aadressil Nisu 9 toimetav majarahvas, kes oma tragidusega on olnud eeskujuks ümberkaudsetele naabritele ja kes teab, äkki selle artikli abil ka kaugemalegi. Kohtudes Nisu 9 majarahvaga, ootasid mind ees särasilmsed inimesed ja hubane terrass, kuhu oli kaetud väike lauake. Päike oli end loojumiseks madalale sättinud ja muidu nii rohelist aeda ilmestas räsitud voodrilaudade ootamatu hunnik. Majast ja sellele uue hingamise andmisest olingi majarahvaga juttu tulnud tegema. Minuga vestlesid Nisu 9 elanikud Martin, Kairi, Anneli, Kersti, Janoš, Anu ja Tiina.
maja sai justkui uue hingamise. Martin, kes oma abikaasaga kolis Nisu 9 majja 2010. aastal, haaraski maja renoveerimisküsimustes initsiatiivi ja selle eest on talle kõik majaelanikud siiralt tänulikud olnud.
Julge pealehakkamine on pool võitu Tulenevalt väärtushinnangute erinevustest, polnud majarahvas senise haldusfirma Bremi teenusega rahul ning soovis
Rahutu minevik, helgem tulevik Esmapilgul torkavad silma tellingud. Just praegu ongi käsil maja renoveerimine, mis hõlmab nii fassaadi- kui ka katusetöid. Mahuka töö ettevõtmiseks kulus aga pikki aastaid, sest selleks, et midagi üldse liikuma hakkaks, oli vaja initsiatiivi. Kaheksa korteriga algselt raudteetööliste maja on ehitanud 1940. aastatel sõjavangid. Vanemad inimesed on rääkinud, et maja esimese korruse ehitasid vene ja teise korruse saksa sõjavangid. Anneli, kes on samas majas elanud juba 22 aastat, rääkis aga mitte nii roosilistest aegadest, mil majas oli veel kaks korterit, kellega oli pidevalt probleeme: tänu nendele liikus hoovis kahtlast kontingenti, tekkisid tülid kommunaalkulude pärast jms. Kui probleemsetel elanikel tekkisid suured võlad ja nad olid sunnitud korterid maha müüma, tulid asemele uued asunikud ja
oma remondifondi ja haldusteemadega ise tegeleda. Palgati uus haldusfirma ISS, kelle abiga saadi Bremilt tagasi ligi 20 000 krooni, mis jäi remonditööde stardifondiks. Lõpuks loobuti ka ISS teenusest ja otsustati luua korteriühistu, sest ainult nii saadi majaga võimalikult heaperemehelikult ja säästlikult toimetada. „Kõike ei ole vaja laenuga lahendada.
Tegelikult pakuvad haldusfirmad teenusena kõike seda, mis Martin (korteriühistu esimehena – toim.) on enda peale võtnud, aga päeva lõpuks on küsimus ikkagi selles, kuidas kulusid võimalikult madalatena hoida,“ tõi Anu välja. Lepiti kokku, et esmalt hakatakse tegelema nende küsimustega, mis puudutavad maja ohutust. Nii sai välja vahetatud maja üldelektrisüsteem, parandati korstnad ja vanad gaasikraanid asendati uutega. Sellel aastal jõuti lõpuks katusevahetuse ja uue laudise paigaldamiseni. Ühe laheda seigana toodi välja, et maja uue värvi valimiseks korraldati eraldi konkurss. Igaüks sai vastavalt oma eelistustele ettepanekud teha, lauale jäänud valikutele pandi meeldivuse järgi punkte ning selgitati välja ilusaim värv. „Arvamusi oli küll palju, aga hea on see, et lõpuks valiti ikkagi see värv, millega kõik nõus olid,“ võttis Janoš värvikonkursi kokku. Kusjuures huvitav on ka see, et maja renoveerimiseks võeti arhiivist aluseks originaalprojekt, mis sõjategevuse tõttu täielikult ei realiseerunudki. Nii sai näiteks maja endale kauni ehise, mida varem polnud. „Ideaalist on puudu puitaknad. Kuna praeguseks on kõik korterid jõudnud endale plastikaknad paigaldada, siis lepime praegu selle olukorraga. Uued keldri- ja trepikojaaknad said siiski puidust,“ ütles Martin. „Kõike korraga lihtsalt alati ei jõua ja sellest ei maksaks ka heituda,“ andis Martin nõu.
toimivast väikesest kogukonnast. Töid tehakse ühiselt ja ka pidusid peetakse tihtilugu koos. Igaüks paneb käed külge seal, kus saab, ega jää ootama, et keegi teine töö ära teeks. „See on hea, et keegi hakkab ees tegema, siis teised tulevad järgi,“ ütles Anneli. Vahel on juhtunud, et kui on tulnud mõte minna lund rookima, on naaber selle töö juba ära teinud. „Mina tunnistan ausalt, et olen mõnikord hiilinud salaja, maja seina äärt mööda, õhtul rohima, et jumala eest Anneli ei näeks. Muidu ta ei saaks rahulikult olla, jätaks oma tubased asjatoimetused pooleli ja tuleks ka aeda appi,“ naerab Anu heatahtlikult. Mis puutub maja renoveerimistöödesse, siis ka siin otsustas majarahvas, et teevad võimalikult palju ise. Nii võeti talgute korras maha vana laudis. Ühistööna renoveeriti ka vanad kuurid, ehitati korralik terrass ja rajati peenrad. Mõned aastad tagasi registreeruti ka „Teeme ära!“ ametlikuks talgurühmaks – koos istutati hekitaimed ja koristati keldrit. Tiina toob välja, et majas valitsevad sarnased väärtushinnangud – hoolitakse oma majast ja selle ümbrusest, mis omakorda peegeldub ka selles, et igaüks panustab seal, kus saab ja oskab. Näiteks elektrisüsteemi ehitas oma maja elektrik Aleksandr, Anneli elukaaslane Heimar ehitas liivakasti, mägironija Priit võttis ohtlikuks muutunud paplipuu maha, Janoš pügab hekki, niidab muru, korjab vee- ja elektrinäite, ehitusvaldkonnas tegutsev Martin tegeleb renoveerimisküsimustega jne.
Aed, mis igatseb kartulit Oma aed on suur väärtus, mida kõik intervjuu käigus toonitasid. Anu toob välja tähelepanuväärse seiga, et nad on oma aias isegi kartulit kasvatanud. „Mõtle, peaaegu kesklinn ja meil siin kartulid kasvavad!“ on ta rõõmus ning lisab igatsevalt, et järgmisel aastal peaks vähemasti viis kartulit ikka maha panema. Esimene kartulisaak tarvitati ära suvelõpupeol kartulisalatina – seda mainides käib seltskonnast läbi ühtne heakskiitev mõmin. Kersti räägib, et taimi tuleb aeda kogu aeg lisaks. Kiiresti saan aru, et see polegi pelgalt sõnakõlks – intervjuu ajal käib tihe arutelu uute elulõngataimede istutamise üle. Äsja nopitud suvikõrvits leiab samuti uue omaniku. Kersti on tavapäraselt hoolitsenud selle eest, et kõigil oleks peenrast võtta ürte,
salatit, redist. „See on tõeline luksus, et ma saan tulla hommikumantlis oma salatilehe järgi,“ kiidab Anu naabrinaist. Janoš ehitas sel aastal majarahva palvel kompostikasti, et oleks ka oma muld käepärast võtta. Suure hoovi pluss on veel see, et lapsed saavad siin muretult mängida. Janoš noogutab sellele elutargalt kaasa, sest tema on Nisu 9 majas sünnist saati elanud.
ÜKS KÜSIMUS
Liikumispuudega inimeste võimalused on paranenud Eelmises Pelgulinna lehes sai põhjalikult kirjutatud liikumistakistustest Pelgulinnas ja nagu märgitud, oli üks raskemas olukorras koht Sõle tänava ja Paldiski maantee ristmik oma kõnniteede üleminekutega. Võib rõõmu tunda, et tänaseks
on lubadusest kinni peetud ja usinate ratastoolis vabatahtlike kaardistuse põhjal on probleemne koht korda tehtud! Samuti on korrastatud ka Mooni tänava ja Paldiski maantee ülekäigu rada. Jätkuvalt on hea tõdeda, et kui kuskil tänavaid
remonditakse, siis kasutatakse just neid samu kaardistatud andmeid. Edu ja jaksu vabatahtlikele ja uued uudised juba järgmises lehes! Kaisa Vajak
Pelgulinn, me kodu Ei teki kahtlustki, et kõik Nisu 9 elanikud peavad Pelgulinna parimaks kohaks, kus elada. „Elame siin nagu maal!“ kiidab Anneli, kes algselt ostis korteri ajutiste plaanidega. Oma õu, Stroomi rand, linnulaul, samas kesklinna lähedus – on aspektid, mida majarahvas Pelgulinna ja oma kodukoha juures väärtustavad. „Tore, kui need kaubanduskeskused ka on, aga hea, et need on vähe pikema jalutuskäigu kaugusel,“ muheles Tiina. Kõigil on rõõm selle üle, et Pelgulinna tekib kohvikuid ja kohti, kus aega veeta. „Kõigepealt tuli loomelinnak, aga Ristikheina kohvik on ju puhas kuld,“ on Anu rõõmus. Ta toob välja, et Pelgulinnale on iseloomulikud jalutuskäigu kaugusel olevad väikesed poekesed ja kohvikud ning neid peaksid kohalikud ka rohkem väärtustama. Anu arvab, et võib-olla peaksime olema ise hoolsamad ja kohalikke ettevõtteid toetama. „Miks mitte viia oma pere hommikusööki hoopis kohvikusse sööma,“ toob ta näiteks. Ka üleaedsetega on suhted head. „Naabrivalve töötab hästi,“ on Anu rahul. Ja lisab, et silti „Naabrivalve“ polegi vaja, sest kõik lihtsalt toimib. Seoses renoveerimistöödega on juba ka naabermajadest tuldud Martinilt infot ja nõu küsima. Tundub, et hea initsiatiiv ja töökus on Nisu tänaval tõesti nakkavad ning pole üldse imekspandav, kui varsti saavad terve tänavalõigu majad värskendatud välimuse. Soojade sõnadega võtab Anneli kokku peamise: „Siin suhtuvad kõik nii, et kodu ei hakka minu korteriuksest, vaid juba hoovist ja tänavast.“ „Kodutunde moodustab ikkagi kogukond,“ lisab ta. Intervjuu lõppedes julgen juba salamisi loota, et ehk avab Nisu 9 tore majarahvas oma südamed ja hoovi ka kevadisel Pelgulinna Päeval – siis oleks mul põhjust end jälle külla sättida.
Seekordses rubriigis uurime, mida arvavad kaaspelgulinlased Ristiku ja Härjapea (Härjapea bussipeatus) nurgale ehitatud uutest majadest. Ühel pool ristmikku asub üksikmaja ja risti üle ristmiku paarismaja. Küsime, kuidas pelgulinlaste arvates sobivad tänapäevase nägemuse järgi tehtud majad Pelgulinna üldisesse miljöösse ja keskkonda. Jaak (38): “Minu arvates on lahe, et Pelgulinna n-ö “augud” hoonestatud saavad. Samas on oluline, et uued majad sobiksid miljööalasse ja nende projekteerimisel arvestataks ka naabritega. Olen saanud aru, et uue kaksikmaja puhul on olnud probleemiks hoone kõrgus.” Pille-Maris (3. põlve pelgulinlane): “Pelgulinna miljööväärtuslikku keskkonda sobib mingil määral paaritu numbriga maja (üksik maja, toim.), kuigi ta oleks
võinud olla korrus madalam. Mis puutub paarismajasse, siis need absoluutselt ei meeldi, nad on kaks võõrkeha, mis on siia Pelgulinna kusagilt sokutatud.” Kadi (36): “Väga meeldib üksik maja, selle puhul on järgitud ja austatud seda arhitektuuri, mis siin on. Paarismajad on tänapäevasema lähenemisega. Minu jaoks positiivsed ja miljöösse sobivad.” Kaisa (28): “Majad on kindlasti väga pilkupüüdvad. Näevad paremad välja, kui mõni teine unarusse jäetud maja. Majade disain pole just päris “see”, aga miks ka mitte teha midagi uuenduslikku.” Mare (53): “Meeldib, et majad on puiduga tehtud, arusaamatuks jääb see platvorm paarismajade vahel. Oluline on, et ei ole klaasmajad.”
Oktoobri keskel avab uksed uus arvutite remont ja hooldus aadressil Õle 1 Kohtumiseni viinakuul! Kontakt: Kaarel Adler 55 66 1111
Pelgulinna lood - imeratas Pelgulinna kindlalt üks iseäralikemaid sõiduvahendeid on just see kaherattaline sõiduvahend, mis liigub kondimootori jõul ja on kokku monteeritud erinevatest tsikli-, auto- ja jalgrattaosadest. Ratta omanik Janek rääkis, et idee tuli temalt, aga teostus sõbralt, kellel kõik vajalikud töövahendid olemas sellise imeviguri valmis väänamiseks ja keevitamiseks. Kahe kuuga sai mõte teostatud ja muidugi on nüüd Janek see, kes linna peal kuulsust kogub, sest alati leidub neid, kelle tähelepanu see roostekarva liikur endale tõmbab, kes tahab endalegi mälestuseks üht pilti jäädvustada. Ka antud intervjuu
Liset Marleen Pak
Käärime käised üles ja teeme ära! Toimekas majarahvas on hea näide hästi-
4
2015
5
käigus küsis üks kena naisterahvas lahkelt luba „nii laheda ratta“ pildistamiseks! Omanik on sellega juba harjunud, et väljas käimine sellise aksessuaariga toob tahes tahtmata tähelepanu. Aga mis saab edasi? Juba on kavandamisjärgus järgmine sõiduriist, aga see juba rihmülekandega ja valuvelgedega. Igatahes, kel on üle mõned sellised raudsed detailid, millega ise midagi peale ei oska hakata, aga mis võiks rattameistritel fantaasia tööle panna, võib lehe toimetusega ühendust võtta. Pelgulinna Selts soovib meestele rohkelt ägedaid ideid ja veelgi ulmelisemaid sõiduvahendeid meie asumi ja kogu linna teedele! Kaisa Vajak
porikuu Nukufilm – Niine tänava võlumaailm Nukufilm on juba üle 55 aasta tegutsenud stuudio, mis teebki ainult nukufilme, kõigis erinevates tehnikates ja kõigile vaatajatele. Üheks meie peamiseks tegevuseks on muidugi teha filme lastele, mida on aastate jooksul kogunenud päris palju. Viimase aja filmidest teatakse muidugi kõige rohkem „Miriami“ sarja ja „Porgandi“ filme.
Pelgulinlane – tule NUKU teatrisse! Kindlasti teate juba, et Pelgulinnas tegutseb septembrist alates NUKU teater. Oleme teiega järgmised 10-11 kuud ja loodame paljusid teid kohata etendustel. Neid on meil nii väikestele lastele, koolilastele, teismelistele kui ka täiskasvanutele.
„Vepsa muinasjuttude“ või mõrvamüsteerium „Kentsaka juhtum koeraga öisel ajal“ järel. Viimast lavastust soovitame kindlasti vaatama minna täiskasvanutel koos oma teismelistega – see tükk sai eelmisel hooajal nii publiku kui NUKU kolleegide parima lavastuse tiitli!
Mida vaatama tulla?
Täiskasvanute repertuaar on meie teatris põnev! Pakkuda on elulooline põnevik „Ajarefrään“, mis kõnetab kindlasti kõiki, kel mõni mälestuskübe Nõukogude Eestist, tempokas monokomöödia „1i“ naiste elust, sügavalt puudutav nukulavastus „Ajuloputus“ ning uuslavastus „Lemuel Pitkini demonteerimine“ äärmuslikest olukordadest ühe inimese elus. Talvel esietendub täiskasvanutele mõeldud Hitchcocki „Linnud“, kus mängivad Mart Müürisepp ja Kaisa Selde.
NUKU kodulehel on üleval kõikide lavastuste kirjeldused, tihti ka lisamaterjalid, -videod, -fotod. Iga lavastuse juures on vanuseline määratlus, mida peame soovituslikuks. Paslik on märkida, et näiteks alampiir 5+ ei tähenda kindlasti seda, et 8- või 10-aastasel on etendusel igav… Pigem vastupidi. Üldiselt on meie väikelastelavastuste pikkus selline, mis sobib laste vanusega – üle poole või kolmveerand tunni etendused ei kesta. Nende etenduste järel on tihti võimalik lähemalt tutvuda laval olnud teatrinukkudega ja –näitlejatega. Koolilaste ja teismeliste lavastuste juures toimuvad mõnikord erisündmused, nagu näiteks pärimuspärastlõuna
Meie jõululavastusi on sel aastal viis – kolm neist etenduvad muuseumis, pisikeste ja intiimsete muuseumietendustena. Suurematest tükkidest tuleb Kultuurikatlas välja „Vaata, Madlike, lund sajab!“, mis on koguperelugu ning valmib loomulikult autori – Astrid
Lindregni – vaimus. Auna teatrimajas etendub teist jõulu järjest maagiline „Võlupood“, mis on saanud ka Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna nominendiks. See lavastus sobib hästi peredele, kel lapsed vanuses 5-12 aastat, jutustades loo tüdrukust ja isast, kes tänu ühe poe ja poemüüja võlurivõimetele leiavad taas aega ja tahtmist koos mängida ja maailma avastada. Jõuluetenduste piletid on müügis oktoobri algusest.
Pisut praktilist infot Meie teatrimaja Auna tänaval on avatud tund enne etenduste algust. Päevased etendused algavad nädala sees kell 11 ja 14, nädalavahetustel kell 12 ja 15. Õhtused etendused algavad üldjuhul kell 18 või 19. Etenduste eel ja ajal on avatud ka NUKU kohvik, kus saab tasuda sularahas ja kaardiga. Lisaks on kohviku juures ka mängunurk, kus lapsed mängivad, kui vanematel kohvi- ja jutuisu! Teatripileteid saab osta kõige lihtsamalt internetist, www.nuku.ee/mangukava lehe kaudu. Auna teatrimaja kassalaud on avatud tund enne etenduste algust. Teisipäevast pühapäevani kella 10-18 on kassa avatud aga Nunne tänaval, NUKU muuseumimajas. NUKU muuseumisse, muide, saab teatripileti olemasolul 2 euroga uudistama minna. Soodustus kehtib ühe korra, kaks nädalat enne või pärast etenduse toimumist. Niisiis, kohtumiseni teatrimaailmas Auna tänaval ja mujal! Hannele Känd
Endise Minski poe asemele kerkib kaubanduskeskus ja elumaja Põhja-Tallinna linnaosa halduskogu andis pärast pikka arutelu oma juunikuisel koosolekul rohelise tee Sõle 31 kinnistu detailplaneeringule. Tegemist on endise Minski poe hoone alaga, mille eskiisi arutas halduskogu enam kui aasta eest. Kinnistule kerkib kahekorruseline suur kaubanduskeskus ja kaheksakorruseline elumaja. Parkimiskohad on osaliselt maa all. Keskuse juurde tuleb neid 128, maja juurde 61. Sõle tänava äärde rajatakse madalhaljastus. Uute hoonete ja Sõle 33 kortermaja vahele jääb 30 meetrit. Tehtud on insolatsioonianalüüs, mille kohaselt Sõle 33 korteritele langev päevavalgus on edaspidi vähemalt rahuldaval tasemel. Tehtud on ka uuring radoonitaseme osas. Selgus, et tase on lubatust kõrgem. Seega tuleb ehitusprojektis näha ette vajalikud sammud.
Halduskogu maakomisjoni ettepanekul nõutakse, et uushoonestuse ja Sõle 33 maja vahelise roheala kavandamisse kaasataks maastikuarhitekt. Kuna teisele poole Sõle tänavat kerkib lähiajal uus spordikeskus, tuleb rajada uus vöötrada. Uue kortermaja puhul tuleb aga esitada kolm eskiisi või korraldada arhitektuurikonkurss. Invaparkimiskohad tuleb nihutada keskuse sissepääsule lähemale. Sõle 33 maja ette tuleb rajada mänguväljak. Kinnistu arendaja nõustus kõigi nimetatud ettepanekutega. Häältega 11 poolt, 2 vastu, 2 erapooletud kiideti planeering koos komisjoni täiendusettepanekutega heaks. Jaak Juske Halduskogu liige
Hea peresaun või sõpradega kokkusaamiskoht iganädalaseks naudinguks
Praegu on meil käsil suurem projekt – täispikk nukuanimafilm „Morten lollide laeval“, mis põhineb Kaspar Jancise 2010. aastal ilmunud lasteraamatul „Seiklus „Salamandril““, mis jutustab poiss Mortenist, kes korjab enda mängulaevale meeskonnaks aias lendavaid putukaid. Ta teeb seda innuga, palju suuremaga, kui läheb oma tädi juurde tantsutundi, mis tema karmi ja puritaanliku tädi arvates peaks kindlasti ühe korraliku ja ontliku poisi päevakavasse kuuluma. Morten viilib sellest kuidas jaksab. Tema tahab saada kapteniks, nagu ta isagi. Ühel päeval juhtub aga midagi müstilist, nii et selle tulemusena muutub Morten ise ka pisikeseks ja satub oma mängulaevale. Alguses on Mortenil hea meel, sest ta arvab, et nüüd ta saabki olla oma laeva kapten, samuti nagu tema isa, kes on päris kapten päris laeval. Suur on aga Morteni üllatus, kui selgub, et laev on täis tema korjatud putukatest meeskonda, kes kõik on kasvult temast suuremad - nö. täiskasvanud, tema aga ikka poisike. Ja putukad – ups! – ei pea teda teps mitte kapteniks. Ja mis kõige hullem – kõik putukad meenutavad miskitmoodi kedagi Morteni päris-elust ja laeva suurimaks autoriteediks on kuri ämblik, kes on üks-ühele sarnane tema kurja tädiga! Ja nüüd algabki seiklus – ainsana,
palju au ja kuulsust erinevatel festivalidel. Sellel aastal sai näiteks Annecy rahvusvahelisel animafilmide festivalil žürii peaauhinna Riho Undi film „Isand“, mis põhineb Friedebert Tuglase novellil „Popi ja Huhuu“. Filmi muusika pärineb Arvo Pärdilt ja Lepo Sumeralt. Ja see auhind lubab filmi esitada ka „Oscarile“, lühianimafilmide kategoorias. Seda me ka teeme. Nii, et kõigil pöidlad pihku! Kes meie filme näha tahab, peab jälgima „Artise“ kino ja ETV 2 mängukava, seal näidatakse neid kõige sagedamini.
kes midagi laevadest ja seilamisest taipab, peab Morten oma ohtu sattuva mängulaeva hukust päästma ja leidma viisi, kuidas uuesti oma päris-suurus tagasi saada enne, kui isa päris-laevaga koju tagasi jõuab ja veel terve rida õnnetusi juhtub. Praegu ongi käsil selle filmi võtted. Valmis saab film järgmise aasta lõpuks ja ekraanil võib seda näha 2017. aastal. Peale selle teeme edasi ka „Miriami“ filme ja teisigi. Meie koduks on suur ja tore maja Kalamajas Niine tn 11, mille koridorides on näitus meie möödunud filmidest – suured kastid koos dekoratsioonide ja nukkudega filmidest „Lisa Limone ja Maroc Orange tormakas armastuslugu“, „Miriamist ja „Isandast“. Need on kõigile maja külastajatele vaatamiseks väljas. Tegelikult teeme filme täiskasvanutele. Need on filmid, mis on toonud Eestile üsna
Pelgulinna Rahvamaja uue hooaja uudiseks on kolme uue ringi lisandumine juba tuttavate ringide hulka. Uuel hooajal ootame majja lapsi vanuses 3.-6. a. , kes soovivad osaleda motoorikat toetavas ringis, mis toimub teisipäeviti kell 11.00 ning alustab tööd 22.09.2015. Uuel hooajal on võimalik alustada kahes erinevas tantsutrupis. LINE e rivitantsus on end võimalik rõõmsaks
ja soojaks tantsida nii meestel kui naistel, vanadel ja noortel. Tants toimub ühises rivis. Line tantsus saab osaleda teisipäeviti kell 16.00 ning esimene kohtumine toimub 15.09.2015. Kes soovib proovida erinevate rahvaste tantsusamme, saab osaleda etnotantsus. Etnotants– see on treeningstiil, mis on inspireeritud kaasakiskuvast ja rõõmsameelsest maailmamuusikast. Tunnis tantsitakse tantse, mis on pärit erinevatelt kontinentidelt ja maadelt. Tunnid toimuvad esmaspäeviti kell 17.00 ning alustame 05.10.15. Esimesed osavõtjad on juba registreerunud! Tule sina ka ja võta sõber kaasa! Täpsema info leiad meie kodulehelt: www.pelgulinn56.ee
Sügistuulte keskel Sügisesed tuuled toovad meie eludesse tihtipeale uut – nii oodatut kui vahel ka ootamatut. Suvi ja rohkem kui pool kalendriaastat on seljataha jäänud, ees on enne aastalõppu vaid mõned kuud. Sügisel teeme plaane talveks, mõtleme ette järgmisele aastale. Sügis on aga ka hea aeg pilgu heitmiseks tagasi, et tehtust taas õppida, ikka selleks, et olla targemad, tegutseda arukamalt. Teeme väiksemaid või suuremaid korrektuure nii nagu ka loodus meie ümber – lehtpuud ja põõsad heidavad endalt lehed, viljapuud kannavad sügissaaki. Nii ka meie – heidame endilt ära mõne koorma, püüame unustada ja ka unustame mõne emotsiooni. Ja vastupidi. On teadmisi, tegusid, lugusid ja mälestusi, mida püüame hoida ja talletada, selleks, et need meid rikastaksid, kaitseksid ja avaksid uued võimalused. Valikud, mis teeme, kujundavad ja saavad osaks meie tulevikust, seda nii isiklikus kui avaramas sotsiaalses plaanis. On omamoodi kaunis mõelda, et saame homset päeva nii paljus veel täna ja ka homse jooksul veel muuta, kuniks homsest saab taas ja taas jälle eilne. Targa, aruka, kaalutletud ja tasakaaluka tegevuse juures suudame alati teha piskust palju
RISTIKU SAUN Ristiku 46/Timuti 15
Hind nädala sees konkreetsel päeval alates
150 eurot kuus!
Küsi pakkumist! Tel.5221616 või email: info@suhtesepp.com
TÄHELEPANEK!
Üks Pelgulinna väravatest on värske ilme saanud:
6
Uue hooga Pelgulinna Rahvamajas
2015
7
ja kõige väiksemastki asjast tunda suurt rõõmu, mida jätkub tihti aastateks või veelgi kauemaks. Eks ütle ju vanasõnagi: „Seitse korda mõõda, üks kord lõika!“ Selja taha jääv suvi pakkus paljutki, mida just tagasi vaadates võime täna hinnata targa ja tasakaaluka ning ka järjekindla töö viljana. Lugematut ja kirjeldamatut hulka tegevusi ja elamusi Telliskivi 56, 10611 Tallinn (0) 6733kajastada, 965 ei ole võimalik tel/faks siinkohal tuleb e-post:pelgulinn56@hot.ee reg valikuga. nr 75016148 Jagasime piirduda lühikese a/a 10220015470013 Eesti Ühispank koos paljudega ühist rõõmu Pelgulinna Päeval koos küpseva suvise päikesega, nautisime koos hoovikohvikute melu ja saime osa avatud kirikutorni kaunist vaatest Pelgulinnale ning talletasime oma fotokogudesse sadu mälestusi ja vaateid. Suve keskel olime erilise uhkusega tunnistajaks nii aja-, kultuuri kui kodumaa usundi- ja kirikuloos epohhiloovale märkimist väärivale tõsiseigale. Just siin meie Pelgulinna väikeses kirikus pöördus ajalugu mõtteliselt ligi 500 aastat tagasi ja kordas ennast ümberpööratult - kui 16. sajandi kolmandal kümnendil Eestimaale jõudnud reformatsioon tõi endaga kaasa esimesed evangeelsed luterlikus vaimus Jumala sõna kuulutajad tollal veel katoliiklikena tegutsevatesse
suuremate linnade pühakodadesse, siis sel suvel võisime vastu võtta tervitussõnad ja osa saada jutlusest luterlikus Peeteli pühakojas juba aastaid Tallinnas tegutsevalt dominiiklaselt, katoliiklikult mungaseisust kandvalt orduvennalt. Kohalolijad võisid saada osa tunnistusest kiriku üksolemisest, ühtsusest, pühadusest, katoolsusest ja apostellikkusest. Suve suurimaks kiriku rõõmupühaks oli aga tõenäoliselt EELK Kirikupäev ja vaimulik Laulupidu Tartus, mis tõi Tartu linnatänavatele rongkäiguna ja laululavale kirikukoore kogu Eestist ja laulmist pühakodadesse ja lavale mitmeks päevaks. Need on vaid mõned üksikud näited koostöörõõmust läinud kuudel. Toetudes eilsele, vaatame lootuses ja usus sügisesse ja kaugemasse homsesse. Kirikuaasta rütm kannab meid peatselt lõikustänupüha, usupuhastuspüha, hingedeaja toimetustesse, ning pakub taas võimalusi leeriõppeks ja teisteks koosolemisteks. Peeteli pühakojast kõrgele tõusvad palved ja tänu, ning taevane arm, rahu ja tarkus kandku meid. Alo Martinson
Pelgulinna Rahvamaja Telliskivi 56
Pelgurand (Madala 5a/ Tuulemaa 20) Maxima XX kauplus ootab oma meeskonda: -
ALUSTAME SEPTEMBRIS!
PEAKASSAPIDAJAT VAHETUSE VANEMA ASETÄITJA KASSAPIDAJA-MÜÜJA TRANSPORDITÖÖLINE
• Vello Vaheri võimlemine väikelastega • Laste motoorikat toetav liikumine 3.-6. a • Beebifolk ja Lastefolk • TERVISE Qigong • Noorte soololaul • Nipiring • Ukulele ansambel • Katariina Energiatreening • Laste kunstistuudio • Shindo treening • Vokaalstuudio Bel Canto • Pelgulinna Folklooriklubi • Showtantsutrupp Desire` • Õmblemine • Kõhutants • Masintikand • Etnotants • Masinkudumine • LINE tants • Segarahvatantsurühm Tontar • Segarahvatantsurühm Kelmiküla • Tantsumemmed • Seenioritants • Eakate võimlemine
Nõudmised kandidaadile: - vastutustundlikkus, usaldusväärsus, ausus, viisakus - eesti ja soovitavalt vene keele oskus suhtlustasemel - soovitavalt töökogemus jaekaubanduses Ettevõte garanteerib: -
ringid ja kursused 2015-2016
stabiilse palga sotsiaalsed garantiid tasuta lõunasöögid erinevad motivatsioonipaketid tööalase tasuta koolituse
Täitke tööotsija ankeet meie kodulehel: www.maxima.ee Täpsema info saamiseks pöörduge kaupluse direktori poole: tel 6023116 või Saatke CV: personal@maxima.ee tel: 6023116
Pelgulinna Rahvamaja, Telliskivi 56. Info ja registreerimine: tel 6733 965; 5330 3390, pelgulinn56@gmail.com
www.pelgulinn56.ee
TÄNAME PELGULINNA MUHEMÄNGUDE TOETAJAID:
JIMMY Pelgulinna Gümnaasium
Ristiku saun Pelgulinna Muhemängude kulusid ja kirju saab aidata katta, annetades Pelgulinna Seltsi arvele: EE981010052031153003, MTÜ Pelgulinna Selts Tallinn , Õle 1 www.pelgulinnaselts.ee Kontakt: Pille-Maris Arro tel: 5163235
EESTI
Ajalehe trükkis AS Printall; tiraaž: 2000tk
8