Kalamajaleht v

Nummer viis

Selles Kalamajakas:

Elust Kalamajas lk 4

Kalamajast merele lk 5

Miljööst ja turvalisusest lk 9-10 Ja palju muud

Kalamaja päevad on juba lähedal Minult kui Telliskivi seltsi aktiivselt tegelaselt küsitakse tihti, et kus see teie selts tegutseb. Kalamajas ja Pelgulinnas, vastan. Aga mis aadressil? Igal pool. Ja nii ongi. Pole aadressi, on tutvused, võrgustikud, koostöö ja natuke vastastikust promo ka.

Koduümbruse avalik ruum kui seltsimaja Kalamaja ja Pelgulinn ei ole enam sellised kohad, kus peaks ise endale seltsimaja looma, et kohalikel elanikel oleks olemas ruum, kus midagi toimuks. Selliseid ruume on juba palju, need on erinäolised ja avatud.

Meil pole vaja teha seltsimaja ühisteks söömaaegadeks, sest

kohalikke kohvikuid ei jõua enam kahe käe sõrmedelgi kokku lugeda.

Mitu neist on praktiliselt nagu seltsimajad, ses mõttes, et seal käivad pidevalt samad kohalikest inimestest koosnevad seltskonnad. Pole vaja korraldada avalikke pidusid, kui neid toimub loomelinnakus ja Patareis ja EKKM-is küllaga.

Mingite huviringide korraldamine oleks ka üsna tulutu, mis siin ikka võistelda mitmekümne ringi ja trupiga, mis tegutsevad Salme kultuurikeskuses, Tasapisitasakaalus, Kalamaja põhikoolis, Pelgulinna rahvamajas, loomelinnakus, MaruKarus... Teater on. Kirik on. Pagar on.

Põhjus, miks on tänapäeval seltsi vaja, on ühest küljest piirkondliku

“avaliku arvamuse” koondamine – sest olgem ausad, kui me ise ei ütle, mida me tahame, ütleb seda meie eest keegi poliitpersoon või ametnik. Ja nende viimaste arvamus ei pruugi kohalike elanike omaga ühtida.

Teisalt tegutseb selts kui koostööplatvorm, infovahetuskanal ja tutvumisportaal, mille kaudu naabrid leiavad ajapikku üksteises sõpru, mõttekaaslaseid, tööpartnereid.

Miks see kõik üldse hea on – tunda oma naabrit ja naaberettevõtet, teada oma vahetut ümbrust puudutavaid küsimusi ja üritada ühiselt lahendada piirkonna probleeme?

Eelkõige vast selleks, et endal oleks hea ja mugav. No on tükk

“Osaval kalal on õng hambus, loiul ainult ussike” (Supilinnast)

maad mugavam käia poes, trennis, koosolekul ja peol jalutuskäigu kaugusel, mitte kuskil linna teises otsas kahe bussiga. Ja miskipärast on turvalisem ja mõnusam tunne käia tänaval, kus mõned vastutulijatest teretavad ning kui tead, kes elab majades, millest möödud. Rääkimata sellest, et ülemaailmse finantskriisiga pole miskit pihta hakata, aga lähedalolevasse randa annab pingi ehitada küll. Või mõne rattatee välja vaielda.

Ja lõppude lõpuks peaks sellest võitma kogu linnakeskkond, kui veidi vähem inimesi pendeldab iga päev autodega kesklinna vahet ja veidi rohkem inimesi jalutab 200 meetrit poodi ja 300 meetrit kontserdile.

Järgneb lk 2

KalaMajakas 2

Liisa Pakosta Peatoimetaja Vana-Kalamaja tänavalt

Head Kalamaja ja Pelgulinna elanikud!

“Teil on seal ju sellised ärksamad inimesed, kes tunnevad huvi, et kuidas naabril ka läheb!” – just nii iseloomustas üks mu tore maainimesest sõber Kalamaja ja Pelgulinna kanti, sest kaugelt vaataja paneb ikka kõige täpsemini asju tähele.

“Me tahaks väga oma maja aeda korda teha ja taastada ajaloolises vormis!” – nõnda palus majaelanike ühistöö nimel abi üks väiksem korterelamu, mille juures oli küsimatagi selge, et majaelanikud on ühised eesmärgid tõepoolest peensusteni kokku leppinud.

“Ah, tead, käisime eile naabrite koera matmas, no oli vana küll, aga ikkagi nii-nii kahju! Ja kellele ma nüüd oma toidujäägid annan?”

“Aga seda ma ütlen, et kui ta koer jätkab oma poriste karvadega meil trepikoja seina määrimist, siis käigu ise neid kojaseinu pesemas!” Eks ta ole, naabritevaheline suhtlemine võib olla sama mitmepalgeline kui on inimkond ise, ning kõige hea juures tuleb ette ka vererõhku tõstvat.

Teadlased on välja arvutanud, et hooliv (!) naabritevaheline suhtlemine kingib lisaboonusena pikema eluea, suurema rahulolu eluga ja parema nii füüsilise kui ka vaimse tervise. On, mille nimel pingutada.

Naabritevahelisest suhtlemisest rääkides meenuvad enamikule kõige klassikalisema näitena omavahel jutlevad memmed. Kui lugeda mälestusi ja rääkida vanemate inimestega, siis meenutatakse oma noorusajast pigem ühiselt tehtud töid, millest vaid kõige suurejoonelisemad said talgute austava nimetuse ja sellega kaasneva õhtuse peo. Meenutatakse ka naabrionu karme sõnu pahanduse puhul või naabritädi parandatud lõhkist seelikut või sedagi, kuidas

Kalamajakas on poliitiliselt, rahvuslikult, sooliselt, usuliselt sõltumatu, avalikes huvides välja antav asumileht.

Kalamajakas ilmub toetuse olemasolu korral 4 korda aastas ja jõuab teie postkastidesse tasuta.

Tegevtoimetus: Liisa Pakosta, Juho Kalberg, Ingrid Maasik Toimetuse kolleegium: Triin Talk, Jaanus Hämarsoo, Meelis Lätte, Piret Kalju, Agne Narusk, Alari Rammo, Mailis Timmi, Hanno Tomberg, Henrik Aavik, Brit Kerbo.

Keeletoimetaja: Brit Kerbo Kaanepilt: Tõnis Kärema, www.tm.ee Väljaandja: Kalamaja Selts MTÜ koostööleppe alusel Telliskivi Selts MTÜ-ga.

vanemate pika tööpäeva korvas laste järgi vaatav naabrimemm oma salapannkookide ja hoopis iselaadsete jutustustega. Muide, ka Kalamajakast on vaat et kõige enam tagasisidet vanemate inimeste meenutustele, mida noored ei jõua ära imestada.

Tänase Eesti üks suuri muresid on noorte töötus, nii mõnelgi on selle teemaga ka isiklikke keerulisi kokkupuuteid. Noortel kipub olema raske sobivat tööd leida ja tööandjad kurdavad, et kedagi pole tööle võtta.

Tööandjad toovad esile üllatava fakti – noorte palkamise üks peamisi takistusi on nende oskamatus suhelda töökollektiivis erinevas vanuses inimestega. Klassiruumis ja Facebook’is ollakse harjunud omasugustega, ent enamikus töökohtades tuleks hakata tööasju arutama, ülesandeid püstitama ning neid lahendama koos väga erinevas vanuses inimestega.

Ning selline asi nõuab arusaadavalt mingitki harjutamist. Varasemalt tulid kogemused lihtsalt – porgandipeenart rohisid ja kartuleid võtsid üheskoos nii noored kui vanad, ka sünnipäevadel ja pulmades istuti koos pika laua taga. Täna elavad paljudel vanavanemadki kaugel ja põhiliselt suheldaksegi omavanustega, sedagi üha rohkem arvuti vahendusel või täpselt organiseeritud vormis – kooliklassis või treeneri juhendamisel. Meie kiirel kaasajal jäävad kõige käepärasemateks “harjutusplatsideks” suguvõsade kokkutulekud (mis toimuvad harva) – ja oma koduümbruse erinevas vanuses inimesed! Tulebki välja, et naabritevaheline hea läbikäimine võib olla üks võti noorte paremale hakkamasaamisele nii elus kui tööturul. On tõesti, mille nimel kõigil tasub juba järgmisel korral oma koduuksest väljudes kõikidele vastutulijatele naeratada ja seni tundmatuks jäänud naabriga tutvust sobitada.

Eesti nii eriliselt mõnus kevad ja suvi on selleks igati sobiv aeg!

Ja arusaadavalt on peatselt algavatel Kalamaja päevadel osalemine kõigeks kauniks ja heaks särava innustuse saamiseks just see kõige õigem tegu.

veebruar Triin Talk Salme tänavalt Järgneb esikaane lugu Kalamaja päevad 19.–20. mail 2012 Sellest samast vaimust ja eesmärkidest on kantud ka Kalamaja päevad.

Tuua naabrid kokku, avada uksed ja näidata, mis võimalusi piirkond pakub. See polegi nii väga TÄNAVAfestival, kuigi tõesti, ka tänavaruumi avamisel jalakäijatele on siin oluline osa. Pigem on tegu siiski ASUMIfestivaliga – tegevused toimuvad mitte ainult tänaval ja laval, vaid ka hoovides ja siseruumides: teatris, muuseumis, raamatukogus, koolis, kultuurikeskuses, kirikus, galeriis, tehases, spordiklubis, kohvikus, kõrtsis, pargis, büroos.

Täpsete kellaaegadega Kalamaja päevade kava ei julge veel välja hõigata, sest järgnevate päevade jooksul, mis jääb selle teksti kirjutamise ja festivali toimumise vahele, tuleb niikuinii veel igasuguseid tegevusi ja esinejaid juurde, ajakavad võivad nihkuda ja kindlasti täienevad.

Ebaprofessionaalne ja etteai-

mamatu asi on see festival – ja ebaprofessionaalne ning etteaimamatu on see tõelise uhkusega!

Festivali täpse kava saamiseks hoidke maikuus silm peal Telliskivi seltsi kodulehel www. telliskiviselts.info/ kalamajapaevad ja Facebookis Kalamaja päevade lehel.

Aga üldiselt hakkab asi välja nägema umbes nii:

LAUPÄEV, 19. mai TETERMANNI MAJAS Laupäev algab traditsioonilise pannkoogihommikuga Kalju kiriku kõrval asuvas Tetermanni majas Kalju ja Soo tn nurgal. Samas on avatud ka ühe euro pood. Kalju kirikus toimub laupäeval ka kontsert ning samas ka lastele mitmeid mänge ja muid põnevaid ettevõtmisi.

Kell 14 toimub Tetermanni majas endiste ja praeguste eakate kogunemine. Meenutame möödunut ja

Ikka teie,

KONTAKT: Vana-Kalamaja 46, Tallinn 10514.

Telefon 502 6191.

E-post: liisa@pakosta.ee; Veeb: www.kalamaja.ee; www.telliskiviselts.info Toimetus ei maksa honorari lehe kaastööde eest.

Trükitud: AS Printall Tiraaž: 8000 ISSN 2228-0413 Kalamajakas avaldab parema toimimise nimel ka reklaami.

Võta lahkelt ühendust.

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

“Enda silmas palki ei näe, Endla silmas näeb” (naised saunas meeste valikulisest pimedusest)

arutame tulevikku, tutvume uute põlvkonnakaaslastega ja leiame üles noorpõlve tuttavaid. Kaasa võiks võtta fotosid endistest aegadest Kalamajas, saame siis neid üheskoos võrrelda praegusaja muutustega.

Jututunni järel plaanime väikest bussiekskursiooni koos asjatundjast giidiga ja vaatame üle ka mereäärsed uudised.

KOTZEBUE PLATSIL Kella 11-ks saame Kalma sauna kõrvale üles lava ja Kotzebue platsile laiali jaotatud laadalauad.

Vana-Kalamaja tänav Niine ja Kotzebue vahelises lõigus on Kalamaja päevade ajal autoliiklusele suletud, nii et laada tegutsemisruumi on seekord küllaga. Laadal pakuvad käsitööd, küpsetisi, mahedat toitu ja muud hääd-paremat kohalikud elanikud ja mõned külalised kaugemalt. Raamatukogus toimub raamatutäika, apteek kolib tänavale ja lastemuuseum teeb oma maja ees kohvikut.

Laadale on veel kohti!

KalaMajakas 3 Pühapäev algab joogaga Kalamaja pargis ja jumalateenistusega Kalju kirikus, millega tähistatakse Kalju koguduse 128. aastapäeva, esineb Credo-Allika kammerkoor.

TEOTEATRIS (Vana-Kalamaja 9a) 11.00 Teoteatri etendus lastele “Tirts ja Tigu” 16.00 Salme harrastusteatri komöödia “Minu neli naljakat tütart” KALAMAJA RAAMATUKOGUS (Kotzebue 9) 12.00 ja 14.00 meisterdamised lastele 13.00 Raamatubingo 15.00 Mälumänguturniir Toimub raamatutäika, kus müüakse üliodavalt ära raamatukogu üleliigsed eksemplarid.

Ja palju lauamänge on neil ka

kohapeal kasutamiseks.

LASTEMUUSEUMIS (Kotzebue 16) 11.00–15.00 Näpunuku valmistamise töötuba mängutoas 11.00–15.00 Lillepoti tuunimise töötuba muuseumi hoovis 15.00 Esineb lastelauludega Astra Tikas 18.00–23.00 Muuseumiöö otsimismängu ja taumatroopi töötoaga.

KOTZEBUE PLATSIL jätkub suur laat. Pühapäeval ootame laadale eeskätt kasutatud lasteriiete ja muu titetavaariga kauplejaid – uue hooaja alguses on just paras aeg väikseks jäänud asjad maha ärida ja naabrinaiselt veidi suuremad vastu saada. Jätkub ka raamatuvahetus!

Keset platsi, kõige suuremas telgis, leiab aset MaruKaru ja Kinobussi ühisprojekt, kus igaüks saab proovida kätt mõne Kalamaja maja meisterdamisega. Majad paigutatakse Kalamaja kaardile ehitades nii asumi maketi laste silmade läbi.

Kogu protsess võetakse filmilindile.

Suurt lava pühapäeval enam ei ole, aga meeleolu laadaplatsi juures loovad: 12.00 Lauluansambel Meelespea 13.00 Šoti tantsu rühm, kes mitte ainult ei esine, vaid õpetab mõned tantsud ka publikule selgeks 14.00 Lastelau-

ludega Astra Tikas 15.00 Folkmuusikaga Söepõletajad Kalma sauna juures toimub ka puulõhkumisvõistlus, parimatele auhinnaks pääsmed sauna!

gule järgneb väike arutelu arhitekt Toomas Paaveri eestvedamisel sel teemal, kuidas selle potentsiaali realiseerimiseni jõuda. veebruar Kalamaja põhikooli hoovis toimuvad päeva esimesel poolel spordivõistlused, kus löövad kaasa nii piirkonna koolide kui ka seltside võistkonnad. Samas demonstreerivad oma oskusi koolis tegutsevad võitluskunstide rühmad, laulu- ja tantsutrupid. SK Kannikad Trimmi (Telliskivi seltsi spordiklubi) on nüüd aasta läbi trenni teinud ja tahab rändkarikat tagasi!

Mõndade spordimängudega liigume kindlasti ka Kultuurikilomeetrile – et kasutada hästi ära seda aega, kui meil on üks autodest täiesti eraldatud kergliiklustee.

Kella 13 paiku toimub jalgsiekskursioon Artur Ümara juhtimisel, kes tutvustab Kultuurikilomeetriga külgnevaid alasid ja Kalamaja parki. Ehk saab ka mõnda ajaloolisesse tehasesse sisse põigata. Õhtul kella 18 paiku toimub Tallinna asumiseltside ümarlaud, et üksteisele ja vabariigi presidendile oma tegevust, ambitsioone ja probleeme tutvustada.

Kogu päeva vältel on erinevates asutustes ja hoovides esinemisi, töötubasid, niisama avatud uksi: RAAMATUKOGUS 11.00 astub Kalamaja raamatukogus üles Gustavsoni pereteater etendusega “Põrsakesed Niff, Nuff ja Naff”. Vajalik eelregistreerimine tel 683 0970 või kalamaja@tln.lib.ee Samas toimub näitus: eksponeeritakse raamatukogu kunstikogu, mis muidu fondist välja ei pääse.

TEOTEATRIS on justkui väike teatrifestival!

Piletihinnad on nii pisikesed et ei pane tähelegi!

PÜHAPÄEV, 20. mai

on veelgi rohkem mööda asumit laiali, n-ö suur avatud uste ja hoovide päev.

TASAPISITASAKAALU (Graniidi 1) hoovis on batuudid ja kohvik, tutvustatakse oma tegevust ja korraldatakse lastele mõndagi põnevat.

LASTEMUUSEUMIS 11.00–14.00 Näpunuku valmistamise töötuba mängutoas 11.00 ja 13.00 Lillepoti tuunimise töötuba muuseumi hoovis ja maja ees on ikka tänavakohvik ka AJATAJU restaureerimistöökojas (Telliskivi 57) toimub akende restaureerimise töötuba

jätkub (NB! 16.30–19.00 on kohvik reserveeritud esmalt Vana-Kalamaja tänava üle arutlemiseks ja seejärel Tallinna asumiseltside ümarlauaks presidendiga!)

KUNGLA 28 hoovis on hispaaniapärane hoovikohvik, hoovis on lastele batuut, külastajatele pakuvad meelelahutust erinevad muusikud (VHK-st ja mujalt) ning oma luuletusi loeb Liisi Ojamaa

SUUR-PATAREI 29 hoovis on ka hoovikohvik ja täika

SRIKi hoovis (Väike-Patarei 5) 13.00–17.00 on avatud Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja Majatohtri hoov. Ootame teid vajalikele värvimistöödele Kalamaja õues.

Kasutame vana head linaõlivärvi ja tõrvalasuure eestimaisest tõrvast KÖIE 3 hoovi tuleb ka hubane hoovikohvik, nad ehitavad selleks isegi värske terrassi omale!

RESTORANIS GUSTO (Kopli 2c) toimub põnev toidukoolitus, kus saab õppida ravioolide ja muu heaparema tegemist SAVIKLUBIS (Niine 11) toimub 12.00–14.00 savivoolimise töötuba, õpetatakse valmistama savist ehteid ja muid pisiesemeid

Kell 15.00 teeme titekärudega ühise sõidu piki Vana-Kalamaja tänavat mere äärde. Kogunemine on Nunne tänava lõpus, Balti jaama tunneli suu juures. Aktsiooniga püüame tõmmata tähelepanu tänava potentsiaalile vanalinna ja mere ühendajana läbi kauni Kalamaja. Jalutuskäi-

11.00 Teoteatri lasteetendus “Tirts ja Tigu” 13.00 T-Teatri “Meie elu köögis” 17.30 Uus Vana Teatri sotsiaalteater “Simo-Karli peaasi on pea asi” (Ei soovitata alla 16-aastastele) 21.00 Laulab näitleja Maarius Pärn Piletite broneerimine piret@teoteater.ee

(esinejate nimekiri võib muutuda ja täieneda)

LOOMIKUTE juures Kungla 43 on tegevusi lastele ja lapsemeelsetele, avatud on hoovikohvik oma aia ürditeedega ja soovijatel on võimalus ehitada kaasa miniatuurne haldjaaed

BIE KELDRIS (Kungla 34) toimub kasside maalimise workshop. Võta oma kass kaasa!

LASTEHOIUS ELLIT (Vana-Kalamaja 20a) kell 11.00–15.00 on avatud uste päev kasvataja ja töötoaga. Lastehoidu saab tuua lapsi alates teisest eluaastast, esimene tund tasuta. Olemas ka ruum mähkmevahetuseks.

EESTI DISAINI MAJAS (Kalasadama 8) Avatud kohvik Klaus ja suveterrass hiliste õhtutundideni, ülal Mari-Liis Heinsaare fotonäitus “Kalamaja Anomaalia”

SALME KULTUURIKESKUSES teatrifestival jätkub, 1-euroste piletitega näeb kahte Salme harrastusteatri etendust: 14.00 lasteetendus “Pöial-Liisi” 19.00 Eduard Bornhöhe 150. sünniaastapäevale pühendatud komöödia “Need kauged ajad”

Esinejad: Kaleva segakoor Salme kultuurikeskusest Tsirkuseteater Folie Pelgulinna memmed Väikesed baleriinid Tasapisitasakaalust Kolde lasteaia lapsed Show-trupp Vikerkaar Ailish iiri tantsudega Seeniortantsijad Saare piigad Idamaise tantsu trupp Zahira Naiste tantsuansambel Kullaketrajad Mustlastantsutrupp Khamoro Marionett-teater Salme kultuurikeskusest Desiree show-tants ja akrobaatika Lehti Kostabi mustlastantsutrupp Tantsivad Õed Shahrazad ja bändid: Hello Killu Romb Reha Lo-fi Louie Old Five New Wave Kriminaalne Elevant

EESTI DISAINI MAJAS (Kalasadama 8) on galerii uksed avatud kell 12.00– 21.00, seintel Mari-Liis Heinsaare fotonäitus “Kalamaja anomaalia” 16.00–19.00 avatud ateljeed teisel korrusel (nahadisainer Stella Soomlais ja tekstiilidisainer Monika Järg) Kohvik Klaus ja suveterrass avatud 11.00–23.00... või kuni inimesi

KALEVI 22 hoovis on kirbukas ja kohvinurk

TÖÖSTUSE 48 hoovis on samuti põnevat kohvikut oodata VANA-KALAMAJA 17 on õhtul galeristidele ja tulevastele galeristidele avatud erakunstikogu.

Et kogu asub elukorteris, on vajalik etteregistreerumine tel 5620 8246 MÄSU galeriis (Tööstuse 1) tehakse pühapäeval performance’it EKKM-is (Põhja pst 35) on avatud Köler Prize 2012 nominentide näitus Kohti ja tegevusi lisandub kindlasti veelgi! Jälgi Kalamaja päevi Facebookis, Telliskivi seltsi kodulehel ja peagi plakatitel-flaikudel ka.

Kalamaja seenioride jututund

Laupäeval, 19. mail kl 14.00 on kõik Kalamaja endised ja praegused auväärses eas elanikud oodatud jututunnile Kalju kiriku kõrval asuvasse Tetermanni majja. Meenutame möödunut ja arutame tulevikku, tutvume uute põlvkonnakaaslastega ja leiame üles noorpõlve tuttavaid.

Kaasa võiks võtta fotosid endistest aegadest Kalamajas, et neid üheskoos vaadata ja tänapäevaga võrrelda.

Jututunni järel plaanime väikest bussiekskursiooni koos asjatundjast giidiga ja vaatame üle ka mereäärsed uudised.

“Kes Kalamaja päevade ajal vanasti Lasnamäel heina tegemas käis, see pidi ilmselt mõni võõras olema” (Volta tn kaupmees)

KalaMajakas 4

Kogu elu Kalamajas Ingrid Maasik Kalevi tänavalt Valmor Leisalu Soo tänavalt Olen Kalamajas elu aeg elanud, üha paremaks läheb. Hakkab juba tekkima mõnus mereäärse agulilinna imago, majad tehakse järjest korda. Siin on väikestel majadel suured aiad, tegelikult elad ju kesklinnas, aga oma ruum on täiesti olemas.

Mulle endale meeldib reisida; Vahemere-äärne piirkond, Prantsusmaa, Itaalia on mu lemmikud kohad, seal on sama tunne nagu siin. Mulle meeldib ka see, et hakkab tekkima Kalamaja ringkond,

Tänapäeval on inimesed liikuvamad ja töökohad paiknevad elupiirkondadest senisest kaugemal. Meie aga uurisime Kalamaja elanikelt hoopis, mis on kodu lähedal töötamise eelised ja milline on hea elukeskkond.

Annika ja Marko Toomla SuurPatarei tänavalt Disainime, toodame ja müüme lastetubadesse sisustustooteid. Et tööasjades sõitmist tuleb niigi sageli ette, tahtsime leida tööruumid elukoha lähedal, siis vähemalt jääb töö ja kodu vahel pikem sõitmine ära. Otsimine polnud küll kerge, aga lõpuks leidsime head ruumid. See on väga mugav – kui keegi tahab mööblit tingimata näha kas või kell üheksa õhtul, siis on lihtne lähedalt kohale tulla.

Nüüd käib meil kogu elu Kalama-

de tõttu raske välja sõita ja tekib ohtlikke olukordi. Ideaalne oleks, kui kõigil liiklejatel – nii jalakäiveebruar jatel, jalgratturitel kui ka autodel oleks normaalne liigelda. Lisaks oleks kena, kui Kalamaja rohkem koristataks.

Kui mina laps olin, siis vanematega jalutades jooksin ma mööda teeäärset muru, viskasin hundiratast. Nüüd paraku peab lapsel keelama muru peale mineku, sest koeraomanikud ei viitsi oma koerte järelt koristada. Selle probleemiga peaks tegelema ka omavalitsuse tasandil, aga enne trahvimaasumist tuleks ehk mõelda sellele, et oleks, kuhu koristatu ära visata – tänaval prügikaste ju eriti ei kohta.

Aga muidu on Kalamajas mõnus. Ja kui inimesed astuvad poodi sisse, saan üldiselt kohe aru, kes on kohalik. Nad on avalamad, ütlevad, et elavad siinsamas lähedal, sellel-ja-sellel tänaval.

Inimesed peavad ise oluliseks, et nad on Kalamajast.

ByHand asub aadressil Vabriku 6

Harry Randma Kopli tänavalt Olen üle 10 aasta elanud Kalamajas. Alguses oli siin infrastruktuurist eriti puudus. Okei, meil olid siin mõned poed või juuksurid, aga puudu oli koht, kus süüa.

Käisin siitsamast iga päev mööda, üle viie aasta tagasi vaatasin ühel päeval, et siin renoveeriti maja. Tegelikult olin juba otsinud, kas ei saaks kusagile väikest kohvikut teha. Kusjuures kõik, kellele ma rääkisin, et Valmor Leisalu idee ja teostus: muinasjututeemalised rulood. tahan Kalamajja kohviku teha, et tunned metallitöökoja sõpra, jas – siin on lasteaed, kool, poed ütlesid, et see ei tööta, et ma olen pagaritöökoja sõpra jne, et tekivad ja palju muud. Enamik asju saab hull. Et Kalamajas ei käi kedagi, kliendid, suhtlusringkond laieneb siinsamas aetud. Ka paljud meie et siin on ainult narkomaanid ja – selline mõnus Itaalia. Kui siin püsikliendid on kohalikud, sõpru- imelikud inimesed. Et ei ole väga mereäär ka väheke atraktiivsemaks gi tekib siinsamas. Oma sotsiaalne tugev ärimõte. Aga ma võtsin muutub ja kui sinna ligi pääseb, siis võrgustik kujuneb ka lastel, nagu pähe, et tahan teha midagi iseenon see piirkond ideaalne – kesklinn märgata meie lasteaias käiva lapse da jaoks, kodu juures. on lähedal, meri on lähedal. puhul – ikka ja jälle kohtab ta Kõik toimus enne, kui majan Tegelikult on kõik siitsamast Kalamaja peal tuttavaid lapsi ja duslangus algas, tänu pangale ja Kalamajast alguse saanud: olin ku- viipab tervituseks. paljudele inimestele õnnestus see nagi kingsepp, siis tegime Salmes Kalamajas on meil omad rajad ära teha. See oli natuke hull idee, teatrit, siis hakkasin pilli mängima. ja käigud, väljakujunenud kohad, aga nagu näha, on sellest lähtuNüüd on muusika ja firma InPrint, omad rutiinid. Lapse seisukohast valt nii mõnedki teinud siiakanti mis teineteist täiendades hoiavad kohvikud mu elu tasakaalus. ja resto Teeme väike- ja laiformaattrükranid. See ki, erinevaid kleebiseid, rinnasilte, on tore, plastikkaarte, igasuguseid vidiinimestel naid. Asi käib nii, et keegi tuleb ja on vahelküsib, mida tahab ja siis mõtleme dust. välja, kuidas me talle selle teeme.

Nüüd Kaheksa inimest on palgal, õnneks elan lausa ei pidanud ka masuajal kedagi samas, koondama. Tööruumidega oleBoheemi me kolinud siia-sinna. Praegune majas, ja asukoht Tööstuse tänaval on jällegi mul on kesklinnale hästi lähedal, siit on vaja 20 väga hea igale poole pääseda. sekundit, Annika ja Marko poenurgas kevadise päikese paistel.

Mina unistan sellistest väikeset tööle test kohvikutest nagu Boheem, mis on see turvaline, edaspidi saab tulla. See on kõik optimeerimine on väga mõnus. Aga ma tahaksin hakata ka ise koolis käima. Pärast – sa ei raiska oma aega 30-mineid veel ja veel – ärkad hommikul tööpäeva jalutame poest läbi ja nutilise autosõidu peale selleks, üles, päike paistab, kodus ei hakka koju – ma ei kujuta üldse ette, et et tulla tööle. Edasi-tagasi on süüa tegema, lähed oma kohvi joo- õhtul tuleks bussiga koju loksuda. see tund sinu päevast, sellega ma, siis lähed habemeajaja juurde Mahajäetud kohti on Kalamavõiks midagi muud teha. Ma ja veedad seal tunnikese... Põhijas järjest vähem, elu tuleb aina fännan seda, et elan Kalamajas ja mõtteliselt on Kalamajas ju eluks rohkem juurde. Ainus mure on, töökoht on ka siin. Mu laps käib vajalik olemas, aga poode võiks et inimesed ei arvesta parkimisel lasteaias, kuhu on viis minutit, vast rohkem olla. teistega, näiteks mõnest hoovist ma ei pea teda autoga mööda InPrint asub aadressil Tööstuse 43 või kõrvalteelt on parkivate autolinna vedama. Mulle meeldib, et

mul on vanalinn 7 minuti ja Raekoja plats 10 minuti kaugusel, mul on jalgratas ja tramm, kõik on olemas.

Kalamaja annab mulle positiivset energiat. Mida kauem sa siin elad, seda rohkem tunned inimesi ja seda mõnusam on tänavatel liikuda. Kui inimesi nägupidi iga päev näed, siis hakkate lõpuks tere ütlema – olgu siis aserbaidžaani lavašiküpsetaja või ilusamas majas elav suure džiibiga ärimees või tavaline vanamees turult. Sellist teretamist nagu Kalamajas, on väga vähestes kohtades Tallinnas. Kalamaja annab mulle palju positiivset – Harry ootab sooje suveöid, mil saab sõprade ja uusi tuttavaid ja sõpru, vahel ka lihtsalt möödujatega tänavanurgal juttu armastuse! ajada.

Meil oleks siin KalaKalamajas on toimunud sama majas veel palju teenuseid vaja, protsess: vanasti oli meil pank, alates normaalsetest juuksuritest postkontor, oma poed. Kui ma ja parematest toidukohtadest ja tarbida tahan, siis pean Kalaspetsiifilisematest poodidest. majast välja minema. Näiteks Miks ka mitte mõni riidepood kool meil on, aga kui koolilaps või jalatsipood? Kes see keelaks tahab pastakat osta, siis seda ta mõnel lahedal brändil siin laheKalamajast ei saa, isegi sellest daid jalatseid müüa? Rattapood, õnnetust Rimist enam mitte. Aga rulapood või igasugu vintage- ja viina saab mitmest kohast osta vanakraamipoed ei pea ju tingi(laps küll ei lubanud seda öelda mata olema ostukeskustes.

– et ema hakkab jälle targutama).

Kohvik Boheem asub aadressil Elu ei käi ju ainult kesklinnas või Kopli 18 kaubanduskeskustes!

Uusi maju ehitatakse järjest Eha Nukke Uus-Kalamaja juurde, aga koos inimestega tänavalt ei tule elu – elu tuleb siis, kui Mina olen sündinud Kalamajas siinsamas on ka võimalik midaja isegi elukohta pole vahetanud. gi teha ja tarbida. Mina näiteks Olen siin kogu aeg olnud, postiltarbin sportimisvõimalusi, aga jon toob nime järgi kirja kohale, Kalamajas pole midagi peale olgu aadress missugune tahes. kooli staadioni. Sisespordihalli Mulle meeldib agulivärk, maaoleks siia vaja! Ja Salme kultuulähedus. Varsti hakkavad kirsid rimaja kõrval Salme tänava äärsel õitsema. Sõbrannade lapsed, kes lagunenud kollase majaga krundil elasid kesklinnas, tavatsesid ikka võiks olla hoopis parkimismaja. väikestena öelda, et lähme onu Õnneks mõned asjad on tulnud ka Jaani (Jaan Nukke, toim.) juurde – näiteks kohvikud või pagarikomaale. Selline vaikne koht, tunda. ned naabreid – see siin meeldibki. Muide, ma ikka mõtlen autoga Kogu elu käib meil Kalamaliikudes, et mitme lamba eest on jas. Ka plekitöid oleme 15 aastat küll mõnel load ostetud. Inimeteinud siin, kuidagi on alati õnne peab ju vaatama, mismoodi nestunud ruumid leida, kui vaja elukeskkond toimib, kus on on läinud – töökoda oleme kolinud küll, Salmest Kopli tänavale ja siis Graniidi tänavale. Ma ei kujuta ette, et peaksin kusagile Kalamajast välja Raido Nukke valmistab sikepingil erikujulist lehtrit. käima.

Meil on väike perefirma, ka kõik ühesuunalised tänavad jne. Pole lapsed on sellega seotud. vaja sõita vastassuunas. Jääb Valmistame kõike, mida plemulje, et kogukonda tulijad ei tee kist teha annab: katusetarvikuid, endale asju selgeks, aga võib-olla vihmaveesüsteeme, aknaplekke, ma olen ülekohtune. Kodu algab ventilatsioonireste jne. Ainult ju sellest, kui sa Kalamajja sisse paigaldamas me enam ise ei käi, sõidad. Hoiame oma elukeskkonpaigaldavad partnerid – meie na puhtana, turvalisena ja rohelikoondasime jõud siia töökotta. sena!

Räägitakse, et maapiirkondaPlekksepatöökoda asub aadresdes hävitatakse taristut, aga meil sil Graniidi 2

“Õiget kalamajalast tunned silmist, valet asukohast.” (Rootsi noorte släng)

KalaMajakas 5

Kalamajast merele Urmo Rüütel õppis omal ajal laevajuhiks ja töötas 50 aastat laevadel muu hulgas tüürimehe, pootsmani ja kaptenina. Kõik sai alguse Kalamajas, kust Rüütel 12-aastasena hommikuti kalalaeva rooli taha asus – seda küll salaja.

Kirja pannud Ingrid Maasik Fotod: erakogu, Ingrid Maasik

Vanas Kalasadamas olid laevad kunagi tihedalt külg külje kõrval.

Augustis 1941, kui sakslased sisse tulid, olin nelja-aastane. 28. augustil tulime poistega rannast ja olime parajasti Suur-Patarei tänaval, kusagil 18. või 20. maja lähedal, kui elektrijaama poolt tulid suurtel külgkorviga mootorratastel sakslased. Üks tõstis mind korvi äärele ja küsis, kus Balti jaam on. Ma saksa keelt natuke oskasin, ema oli õpetanud, ja sõitsime siis kuni Kalamaja saunani, kust Balti jaam juba paistis.

1943. aastal lendas kaubasadamas õhku lõhkeainelaadungis kaubalaev Nordstern. Mäletan, kuidas vaatasin sadama poole ja sadama kohal kerkis – hiljem piltidel olen näinud – nagu aatomiseen. Mürsud lendasid üle pea. Kui hakkasime koju jooksma, siis Schmidti mäe kraavis oli üks mürsk. Saime koju, aknad olid kõik purud. Laadimistöödel olnud vene vangid lasid laeva õhku, ise said ka surma.

Nägin Soo tänaval, kuidas vene vangid möödusid kilomeetripikkuses kolonnis, konvoi saatel: hommikul sadamasse tööle ja õhtul tagasi. Nad elasid barakkides Sitsi mäel. Ükskord oli üks suur laev sees, tünnide sees piiritus, siis nad lasid piiritusetünne lume sisse puruks kukkuda ja sõid seda piiritusesegust lund, poolnäljas mehed. Siis olid need mitukümmend tuhat meest juua täis ja liikusid poolroomates mööda Soo tänavat oma barakkide poole.

Soome ei saanud, Saksamaale ei jõudnud 1944. aastal, kui olin seitsmeaastane, pidime äärepealt Eestist ära põgenema. Üks vanem poiss, Kalju, rääkis meile, et venelased tulevad ja tapavad kõik maha, et läheme parem ära Soome. Schmidti rannas olid paadid kuivale tõmmatud, ajasime sealt ühe suure paadi vette ja olime juba Aegna taha aerutanud, kui tuli saksa kaater ja võttis meid poordi.

Rihmadega andi meile igavene

keretäis ja toodi randa tagasi, muud ei tehtud. Ka Saksa ajal ei tohtinud Soome ega mujale välismaale minna – neist, kes kinni võeti, pandi paljud Patarei vanglasse.

Meie perel oli vormistatud Saksamaale mineku luba. Mööbel oli maale viidud, ühte tallu Hõreda mõisa kandis. Enne Saksamaale sõitu läksime mööbli järgi, ent Raplasse reisirongid septembri alguses enam ei käinud. Aga sakslaste sõjaväeešelon kahurite ja tankidega sõitis Virtsu, isa oli raudteelane ja meie saime nendega kuni Raplani. Tee peal söötsid saksa sõdurid mulle nii palju šokolaadi sisse, et sain šokolaadimürgituse.

Isal oli kokkulepe, et autojuht sõidab meile järele, aga ta ei tulnud, venelased tulid nii kiirelt peale. Hakkasime jala tagasi Tallinna tulema.

Kosel tulime üle silla ja seal olid sõdurid vastas, Pitka mehed, ütlesid, et tulge ruttu üle, me laseme silla õhku ja hakkame tibladele andma.

Nii ütlesidki. Meie tulime edasi. Ühel õhtul pidime öömajale jääma, maantee ääres paarisaja meetri kaugusel paistis üks talu. Keerasime tee pealt ära, et minna öömaja küsima, aga pererahvas tuli poole tee peal hobusekoormaga vastu, ütlesid, et võtku me või terve talu. Nad olid teel Haapsallu, et veel paadiga üle mere saada. Me olime seal siis öömajal, leidsin sealt tohutult laskemoona, kapialused ja kapipealsed olid seda täis. Šnelli tiik tilgatumaks Mäletan, et märtsipommitamise ajal meie kahekordne puumaja kõikus nagu purjelaeva mast. Pommitamise ajal tuli majarahvas koridori kokku, võtsid toolid toast kaasa ja ajasid juttu, samas kui maja kõikus pommide kukkudes. Öö läbi käis pommitamine, vaheaeg oli ka – siis läksime varjendisse, vana pritsimaja vastas asuvasse kivimajja (ilmselt Vana-Kalamaja 29, toim.). Nagu

maja uksele saime, nii viis õhusurve meid keldrisse – algas teine pommitamise laine. 500 kg pomm maandus lähedalasuvale tühjale krundile. Suur veebruar auk oli, käisime seal hiljem ujumas.

Järgmisel, 9. märtsi hommikul käisime emaga linna vaatamas. Läksime Balti jaama kaudu, Šnelli tiik oli tühi! Tuletõrjevoolikud vedelesid veel kallastel. Veetorustik oli ju katki, kustutusvesi võeti tiigist, tiik tõmmati tühjaks. Hommikul linn põles veel.

Kui läksime edasi Narva maanteele, siis kahel pool teed majad põlesid, ainult keset teed trammiteel sai käia.

Mäletan, et hirmus kuumus oli. Järgmisel kuul sain seitsmeaastaseks.

Hunnikute kaupa relvi Mind huvitasid relvad, poisikese asi, mul oli kodus aias mitu püssi, automaadid, isegi kuulipilduja. Meil oli relvastust palju käes. Me suuri püsse enam ei tahtnudki, otsisime põhiliselt püstoleid.

Elasin Suur-Laagri tänaval majas, mille minu ema kasuisa ehitas valmis 1913. aastal. Meie maja all oli kaks keldrikorterit. Ühes keldrikorteris pidas isa peale sõda sigu. Aga sead tõsteti välja hoovile, sest üks NKVD ohvitser kolis sinna elama.

Ma ükskord jooksin paraadna uksele, püstol peos, ja juhtusin otse talle vastu. Ohvitser teatas sellest Niine tänaval olnud miilitsajaoskonda ja meil tehti läbiotsimine. Eks saadi mu relvad siis hoovist kätte. Meile midagi ei tehtud, ütlesime, et korjasime relvad üles, poisikeste asi.

Ime, et terveks jäin. Mul oli kodus miine ja kõike, mida viskasime tulle, paljud jäid sõrmedest ilma.

Flaki (Saksa õhutõrjekahur, toim.) ots pandi põlema ja visati lõkkesse.

Käsi ja jalgu ikka lendas, jube.

Noorena merele Pärast sõda oli Kalasadamas eksperimentaalbaas, püüti kala.

Seal töötasid noored mehed Loksa kandist. Sain nendega tuttavaks, nad võtsid mind merele kaasa, hakkasingi nendega kalal käima. Augustis, kui kilu püüdsime, siis piirivalve vaatas paadi läbi küll, aga ma läksin ette mootori taha, kus oli vahesein, tõmbasin end krõnksu ja piirivalvur mind ei näinud.

DVst heeringalaevadeks. Siis oli binaati ära anda, aga oma jaoks sai eksperimentaalpüük, plaani ei olnud, üks paarkümmend kilo kala pilssi, teeniti väga hästi. Mäletan, et Juhan põhjalaudade alla peitu pandud.

Smuul läks siit heeringalaeval kapten Kui ülemused olid ära läinud, siis viisin selle kala oma tänavale, käisin Noorega kaasa Põhja-Atlandile.

Norra meres püüti kolme kuu majast majja ja müüsin seal muttikaupa. Laeva meeskonnal pidi dele maha, nad olid väga rõõmsad. olema viisa nr 2, maale ei lastud, Ma viisin raha meestele, osa anti ainult merel tuli olla. Norra rannikule mulle kah. Olin 12-aastane. Nii ma ei tohtinud isegi tormivarju minna. hakkasingi merd sõitma, kokku tuli Tegin aastas ühe reisi – jõuludest üle 50 aasta. kevadeni – ja sellest aitas, terve Isa pani mind Westholmi kooli, aasta sai elada. Mu grupivennad, sest mutid kiitsid selle taevani, aga mis kõva kool see Vene ajal ikka oli... Igal juhul oli ta kaugel, Kevade tänaval, aga kõik teised meie tänava poisid käisid 1. keskkoolis. Olin isa peale tige, suure vaevaga käisin seitse aastat ära.

Edasi läksin kalandustehnikumi. Tol ajal paiknes Vanas Kalasadamas sõjaväe abilaevastik. Kui Suur-Patarei trepi juures: siin all asus kalatööstus, passi kätte sain, läksin praeguste garaažide kohal asusid soolalaod. Valge õppimise kõrvalt sinna maja kohal olid kalurite puitmajad. tööle. kes korjasid maja- ja autoraha, on kõik surnud, tööga tapsid ära end: Vanast Kalasadamast Atlandile kolm reissu aastas, töötati 24 tundi Kalasadamas seisis pärast sõda ööpäevas. Heeringasoolamine käis palju kalatraalereid. Tegelikult olid pidevalt. need kõik Saksa miinitraalerid, Sügistormid olid sellised, et heepuidust, sakslaste käest ära võetud ringatünnid veeresid ja laev rappus.

– algupäraselt kalatraalerid, sõja Ainult tõesti suure tormiga oli käil ajaks muudeti miinitraaleriteks ja vastu lainet, aga siis peksis nii õudsiis nõukogude ajal kalatraaleriteks selt, et magada ka ei saanud, viskas tagasi. Siin nad kõik seisid talvel, koikud põrandale. Kiilusin end kapi kevadel viidi Klaipedasse rajatud kalabaasi. Laevadel oli alguses palju ja seina vahele, poolistukil magasin.

Tavaline taks oli 3000 rubla aastas, eestlasi peal, läksid laevadega koos Klaipedasse, aga mitu laeva põgenes aga plaani täitmisel sai paar tuhat juurde. Ainult et plaani tõsteti igal Rootsi, Gotland oli sealt kõige lähemal, ja pärast seda ei lastud eestlastel aastal, pärast ei suutnud enam keegi plaani täita. seal baasis enam töötada.

Kalasadama kõrval tegutses Kiili paaditööstuse asemele rajatud artell Urmo Rüütel mäletab: Pärast sõda oli Linnahalli koha peal Rool, millest hiljem sai Kolhooelektrijaama tuhamägi. Vagonettidesidevaheline Laevatehas. Artellis töötasid vanad Saaremaa ja Hiiumaa ga lükati põlevkivituhk mere kaldale ja osaliselt vette. Kui Nõukogude mehed, kes olid eluaeg laevaehitusega tegelenud. Läänemaal ja saartel Liit nõudis Rootsi käest välja põgenike paadid, mis loeti Nõukogude jäi purjekate ehitamine sõja tõttu riigi omandiks, siis veeti need tolle pooleli, need ehitati siin valmis. See- tuhamäe otsa. Suuremad olid pooljärel oli Kalasadamas mitu purjekat, viltu uppis vastu kallast, väiksemad näiteks kolmemastiline Lembitu ja mäe otsas. Käisime nende peal Juta ning varem Rootsist tulnud Trii- ronimas, seal oli neid kaljaseid ja nu – viimase mastis käisime poistega kõiksugu muid paate. Hiljem korjati 1945. või 1946. aastal ronimas. Need sealt välja paarkümmend paremat Tallinna-tüüpi mootorpaati, mis olid Kiili paaditööstuses Paljassaares ehitatud, remonditi ära ja anti Malahhovi kalatööstusele, mis asus Kalarannas.

Urmo Rüütel on töötanud laevadel peaaegu igas ametis, uurimislaeval Orbitka oli ta tüürimeheks. Laeval käib veeproovide võtmine.

Poisid panid õhtuti pidu ja pärast tahtsid magada, paadis ei joodud.

Mina sõitsin hommikul kella viie ajal sinna, ajasin nad üles, siis sõitsin tund aega Aegna alla, kus võtsime võrgud välja. Püütud kala tuli kom-

sõitsid mitu aastat saarte vahet, vedasid soolakala Virtsust ja Saaremaalt siia kalakombinaati.

Hiljem, 1955. aastal, kui heeringapüük algas, toodi SRT-d (keskmine kalapüügitraaler, toim.) Saksa

“Vanasti ei oodatud, vaid asuti kohe asjale kallale. Parim asi oli ootamine.” (Suur-Patarei)

Schmidti mäest alla üle raudtee tulles oli leivatehase kõrval Schmidti rand, kus olid paadid ja võrgukuurid, seal üüriti vanasti paate lõbusõiduks. Siis oli tuhamägi. Sealt edasi algas supelrand, kus olid sillad ning naiste ja meeste supelmajad, lõpuks tuli Kalasadam.

Kawe šokolaadivabrik, hilisem Kalev, üüris ruume Volta tehases.

Katlaid köeti põlevkiviga, tuhk veeti randa kahe vana Fordi isekallutajatega. Kui mõni juht tagurdas liiga vee lähedale, jäi auto kinni. Meil oli suur kamp lähitänavate poisse, iga päev olime seal rannas ujumas ja mängimas. Lükkasime auto veest välja. Juhil oli istme taga tooršokolaadi, ta andis meile sealt kamaka – lõhkusime selle kivi peal tükkideks ja jagasime omavahel ära. Meil oli kogu aeg tooršokolaadi.

KalaMajakas 6

Kalaranna planeeringu asjus seltsi kiri riigile ja linnale Telliskivi Selts saatis Harju maavanemale ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 20. aprillil järgmise kirja, mille sisu avaldame headele lugejatele muutmata kujul. Head ja aktiivset kaasamõtlemist!

Kalasadama ümbruse planeeringust Lugupeetud pr Anu Hallik-Jürgenstein ja pr maavanem Ülle Rajasalu.

Mitmed Telliskivi Seltsi liikmed ja teised Kalamaja elanikud on saanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 2.02.2012 kirja küsimusega, kas nad on valmis tagasi võtma oma ettepanekud ja vastuväited Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kohta. Samal ajal on planeering esitatud maavanemale järelevalveks.

MTÜ Telliskivi Seltsi ei olnud 2008. aastal (st avaliku väljapaneku ajal) veel asutatud. Täna oleme üks piirkonna aktiivsemaid kodanikuühendusi. Seltsi põhikirjaliseks eesmärgiks on muuhulgas piirkonna omanäolise elukeskkonna taastamine ja säilitamine, samuti aktiivne kaasarääkimine piirkonna elukeskkonna kujundamisel. Kõnealune planeering ja selle senine menetlus teeb meid murelikuks. Seepärast esitame järgnevalt seltsipoolse seisukoha, ettepanekud ja vastuväited.

7. märtsil 2012 korraldas Telliskivi Selts avaliku foorumi Kalasadama planeeringu arutamiseks.

Foorumist võtsid osa arendaja, planeeringu arhitekt ja poolsada kohalikku elanikku. Foorumil sai selgeks, et planeeringus on endiselt palju vastuolulist ning see ei ole kehtestamiseks valmis. Foorumi protokoll on saadaval: http:// telliskiviselts.info/cmtls/1/502/ article/1479 Lisame ka viite ajalehele Kalamajakas, milles erinevad Kalamaja inimesed on kõnealust planeeringut analüüsinud ja arvamust avaldanud: http://issuu.com/jubejuss/ docs/kalamajaleht_iv/1 Kultuuripealinna Tallinn 2011 üritustel oli Kalarand üks olulisi sündmuste toimumiskohti – see on üks väheseid kohti, kus linn on merele juba avanenud. Planeering aga võimaldab mereäärse ala sisulist sulgemist ja olemasolevate väärtuste kadumist ning see on karjuvas vastuolus linna merele avamise eesmärgiga.

Planeeringuala väärtused ja avalikud huvid Kogu planeeringuga käsitletav maa-ala on Kalamaja elanike ning tegelikult kogu Tallinna elanikkonna ja turistide jaoks erakordselt oluline ja võimalusterohke piirkond. Maa-ala arenguvõimaluste rikkumine ühekülgse ja mõtlematu planeeringuga ei ole mingil juhul aktsepteeritav.

Kultuurikilomeetri mõjul on ala kujunenud väga populaarseks jalutamise ja tervisespordi kohaks

ning see on omandanud sümboolse tähenduse. Kuigi kultuurikilomeeter loodi ajutise kergliiklusteena, on see iseseisvusaastate jooksul üks väheseid linnapoolseid algatusi mereääre avamiseks linlastele. Kui planeerida Kalaranna tänav, siis see tuleb teha rahustatud liiklusega, lahendades trassi ja ristmikud nii, et Kutuurikilomeeter säilib vanal trassil ühtse sihina.

Teiseks oluliseks väärtuseks on tehismaastikust looduse mõjul uuesti tekkinud liivarannariba, mis on aktiivses kasutuses suplus- ja vaba aja veetmise kohana. Kalaranna näol on tegu ainsa kesklinnalähedase kohaga, kus saab liival istuda, supelda ja n-ö varba vette pista. Selle väärtuse säilitamine on kogu linna huvides ning ei kahjusta arendaja huve, kellel ei ole samasse asukohta jahisadama ehitamiseks enda sõnul otsest kavatsust.

Kõnealuse planeeringu lahenduse koostamise juures peame avalikuks huviks rannapromenaadi piisavat ulatust ja planeeringuga garanteeritud avalikku kasutust, ranna säilimist pool-loodusliku liivarannana, jalakäijasõbraliku ruumi ja mugavate ühenduste loomist ja säilimist, samuti SuurPatarei tänava äärse uue hoonestuse mahulist kooskõla ja sobitumist Kalamaja miljöösse.

Märgime lisaks, et Kalamaja põhikool on ülekoormatud. Kalamajja lisandub pidevalt uusi elanikke.

Kuna planeeringuga kavandatakse kokku vähemalt 600 korterit, siis peame vajalikuks planeeritavale alale või lähiümbrusesse ka uue põhikooli planeerimist.

Planeeringu senine menetlus 2008. aasta sügisel LPA poolt paljudele inimestele saadetud lühike vastuskiri lubas, et maaala lahendus leitakse avaliku arhitektuurivõistluse kaudu, kuid seda ei ole kolme aasta jooksul toimunud ning meie (ja ka arhitektide liidu) arvates ei sobi planeering praegusel kujul isegi võistluse lähtematerjaliks. Pärast pikaajalist vaikimist on vastuväidete esitajad saanud LPA-lt kirja, mille järgi soovitakse kehtestada krundipiiride ja ehitusmahtude osas sisuliselt muutmata lahendus.

Sisulisi vastuseid vastuväidetele ei ole LPA poolt esitatud. Leiame, et arvestades möödunud ajaperioodi ja täpsustatud joonist, peab planeerimisseaduse põhimõtete järgi ettepanekuid arvestama või mittearvestamist põhjendama, samuti tegema teistkordse avaliku väljapaneku. Peame otstarbekaks ettepanekute asjakohast läbiarutamist planeeringumenetluse käigus, sest hilisem halduskohtumenetlus ei võimaldaks lahendusi leida, vaid üksnes otsust tühistada.

Lisaks märgime, et mitmed Kalamaja inimesed on pöördunud Telliskivi seltsi poole ka sel põhjusel, et LPA kirjas viidatakse koostööle Telliskivi seltsiga, mis jätab neile mulje, nagu oleks planeeringus näidatava Kalaranna tänava

teeprojekti osas seltsiga koosveebruar tööd tehtud. Planeeringujoonisel eksponeeritakse vana teeprojekti, millega me pole kunagi nõustunud, mistõttu LPA kirjas toodud väide ei pea paika. Planeeringu materjalides ei leidu ka viidet, et teeprojekt tuleb koostatada projekteerimistingimuste alusel, mis on tõepoolest seltsiga koostöös valminud. Seepärast peame eksitava info umber lükkama.

Meie hinnangul on planeeringujoonis praegusel kujul niivõrd segaselt vormistatud, et kõiki lahendusi pole võimalik sealt välja lugeda. Tühjade kruntide omanikele lubatav brutopind, mis loob neile õigustatud ootused ehitamiseks, ületab joonistel kujutatud mahud. LPA on saatnud lingi üksnes põhijoonisele, avalikkusel puudub ligipääs planeeringu seletuskirjale ja muudele materjalidele. Kõige selle tõttu ei saa me lahenduste kohta praegu esitada lõplikke seisukohti - neid võib info selginemisel lisanduda. Telliskivi Seltsi foorumil sai selgeks, et planeeringu põhijoonis sisaldab palju elemente, mida tegelikult ei kavatseta joonisel näidatud kujul realiseerida ning näidatud maakasutus ei ole eesmärgipärane.

Detailplaneering on olemuselt seaduse jõuga dokument, mis on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Oleks elementaarne, et planeeringujoonisel näidataks kõik kavandatav selgelt ja arusaadavalt ja määrataks tegelikele kavatsustele vastav maakasutus.

Meie seisukohad ja ettepanekud Ideaalis peaks avalik arhitektuurikonkurss või konkursid toimuma enne planeeingu lõplikku avalikustamist ja kehtestamist. Arvestades, et mõistetav on arendaja poolne soov saada alusmatejal konkursi korraldamiseks, võime erandjuhul aktsepteerida ka võimalust kehtestada detailplaneering enne hoonestuse lahendust määravate arhitektuurikonkursside läbiviimist, käsitledes planeeringut arhitektuurikonkursi alusmaterjalina. Kuid see on võimalik ainult juhul, kui planeeringut muudetakse vastavalt olulistele avalikele huvidele ja tegelikele kavatsustele ning sellest kujuneb ühiskondliku kokkuleppe vääriline, lähtematerjaliks sobilik, vastuoludeta, arusaadavalt vormistatud ja õiguspäraselt menetletud dokument. Avaliku ruumi ulatust määratlevad võistlused tuleb läbi viia enne planeeringu lõpplahenduse koostamist.

Allpool on meie peamised ettepanekud planeeritava ala lahendusele.

1) Rannapromenaadi ja ranna jaoks on tarvis luua eraldi üldkasutatava maa krunt. Praeguse seisuga on planeeringus mere ääres sadamakujuline 100% ärimaa krunt, millel on sadamat teenindav funktsioon ja mis asub olulistes lõikudes merre täidetaval maal.

Praeguse (seadusega tagatud) kallasraja andmine korterelamute krundile ning uue kallasraja

planeerimine merre ja üleujutusalale ei ole aktsepteeritav. Seda kinnitab ka meile Keskkonnaameti poolt antud selgitus. On äärmiselt oluline, et rannapromenaadi krunt oleks olemasolevast kaldakindlustusest maa poole piisavalt lai, meie arvates hinnanguliselt 30m, ning jätab rannajoone kuju lahtiseks, et seda saaks konkursiga vabalt lahendada. Põhiliseks tingimuseks krundi lahendamisel tuleb märkida, et mere ääres peab säilima ja arenema avalik looduse mõjul tekkinud liivarannariba (sellel on suur väärtus ka siis, kui see pole otseselt supelrand).

2) Elamu- ja ärikrundi piiri (pos 16) tuleb mere poolt tagasi tõmmata selliselt, et see ei lõika olemasolevat kaldakindlustust, vaid jätab piisava ruumi olemasoleva maapinna peale promenaadikrundi moodustamiseks. Ei ole mingit põhjust, miks peaks 90% elu- ja 10% ärifunktsioonis krunt lõikama kavandatava avaliku promenaadi ala. Krundi merepoolne piir peaks ühtima hoonestusala piiriga, et saaksid tekkida promenaadiga vahetult suhtlevad äripinnad.

3) Suur-Patarei tn äärsete kruntide (eriti pos 21 ja 27) hoonete brutopinda vähendada selliselt, et uued hoonemahud looksid sujuva ülemineku ajaloolisele hoonestusele, mis jääb nende kruntide vahele. Planeeringujoonisel näidatud mahte saab käsitleda vaid ümbrikuna, mille sisse kavandada mitu väiksemat eraldiseisvat hoonet.

Praegune lahendus, kus tihedus on 3-5 korda suurem ümbrusest, uute hoonete brutopind (suurim hoone 13400 m2 krundil 27) on umbes kümme korda suurem ja fassaadi pikkus Kalaranna tn poolt viis korda pikem kui olemasolevatel ajaloolistel majadel, ei ole aktsepteeritav.

4) Kalaranna tänav näidata sellisena, nagu see tegelikult kavandatakse (läbivalt 1+1 reaga autotee, eelistatult kultuurikilomeetrist eemal), või määrata ainult teekoridor ja anda selle kavandamiseks selged tingimused, mis tagaksid et see ka ristmikel ei paisu mahapöörderadade tõttu neljarealiseks.

Kaaluda Kalaranna tänava rajamist ka krundile 16 kavandatava hoonestuse vahelise tänavana, mis jätaks Kultuurikilomeetri eraldiseisvaks teeks ning looks erinevate hoonestusalade abil mitmekesisema ruumi.

5) Eemaldada planeeringult sisutu sigri-migri, mis takistab planeeringu lugemist ja tegeliku sisu nägemist, seda eriti võistlusaladel.

Näidata selgelt olemasolev rannajoon ja kaldakindlustus. Lisaks kõrvaldada vastuolud ehitusaluste pindade, hoonestusalade pindalade ja brutopindade vahel. Brutopind peaks olema väiksem (või erandjuhul sellega võrdne) kui ehitusaluse pinna ja korruste arvu korrutis, ehitusalune pind peaks olema väiksem hoonestusala pindalast, erandolukorras võivad ka need olla võrdsed, kuid kindlasti mitte suuremad, nagu joonisel. Planeeringut saab menetleda alles pärast

“Ametnikku rauta suvel, poliitikut talvel.” (Akna tagant üritust jälginu)

selliste vastuolude kõrvaldamist, sest praegune joonis ei anna huvitatud isikutele selgust alale planeeritava ehitusõiguse kohta.

6) Planeerida ala Patarei-poolne lääneosa terviklikult ja arusaadavalt, lähtudes avalikes huvides arenduse eesmärgist. Planeeringuala vastav osa vajab reljeefist tulenevalt väga läbimõedud ja hästi piltlikustatud maapinna ja hoonete kolmemõõtmelist lahendust. (Praegune joonis on selles kohas eriti loetamatu ja vastuoluliste andmetega ega loo mingit selgust ala tulevase lahenduse kohta). See koht on mitmete oluliste liikumisteede sõlmpunktiks (rannapromenaad, Vana-Kalamaja tänav, Kultuurikilomeeter ja SuurPatarei tänav) ning sisaldab tuleviku linnaruumis erakordselt palju võimalusi, sealhulgas elanikele ja turistidele liikumisteede loomine mere äärest vesilennukite angaaride poole. Me ei näe ühtki põhjendust maastikusse sobimatu ärimaa krundi nr 18 moodustamiseks, eriti arvestades, et sama kinnistu (Kalaranna 1) saab väga suure ehitusõiguse juba krundil 16. Leiame, see maa-ala tuleb lahendada ühtse rannapromenaadi arhitektuurivõistlusega ning liita üldkasutatava krundiga 17. Vana-Kalamaja tänava lõpuosaga tegelesime 22. mail 2011 toimunud tulevikulinna mängul “Mitmekesine PelgumajaKalalinn”, kus kogus populaarsust mõte rajada sellele reljeefsele sõlmpunktile vabaõhulava, mis sinna suurepäraselt sobib. Palume seda võimalust tõsiselt kaaluda.

7) Viia planeering sisulisse kooskõlla kehtiva üldplaneeringuga (Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering), menetletava üldplaneeringu (Põhja-Tallinna üldplaneering) aluseks oleva Kalamaja ehitusmäärusega ning Tallinna merele avamise kontseptsiooniga (Tallinna Linnavolikogu otsus 15. november 2007 nr 273) või vastavalt planeerimisseadusele põhjendada sellest kõrvalekaldumist, et saaksime hinnata muutuste põhjendatust.

8) Korraldada enne muudetud planeeringu kehtestamist uus avalik väljapanek. Mingil juhul ei saaks õiguspäraseks lugeda planeeringu kehtestamist, mille avalikust väljapanekust on möödas juba üle kolme aasta, kodanikele antud lubadusi pole täidetud ning esitatud ettepanekuid pole vahepeal isegi kaalutud.

Muude konkreetsemate ettepanekute osas ühineme Eesti Arhitektide Liidu samasisulise seisukohaga ning palume neid menetleda ka meie seisukohtadena. Kiri on avaldatud ka meie veebilehel: http:// telliskiviselts.info/sites/default/ files/Kalasadama%20DParhliidu%20kiri.pdf Oleme kodanikena selle planeeringu muutmise vajadustes erialaliiduga sama meelt. Soovime, et arhitektuurivõistluste tingimuste koostamises ja žürii töös osaleksid piirkonna kodanikuühenduste esindajad. Praeguse vastuolulise planeeringu kehtestamise korral

KalaMajakas 7 ei oleks võimalik asjakohaseid arhitektuurivõistlusi korraldada ning selle edasimenetlemise korral palume sellist märget planeeringusse mitte teha, sest see mõjuks eksitavalt - me ei soovi enda seostamist õigusvastase planeeringuga.

Kasulik kaardiinfo Maa-ameti geoportaalist Tekst ja kaardid: Maa-amet

veebruar

Need puhastatakse, töödeldakse ja uuendamist vajav informatsioon kantakse Eesti topograafilisse andmebaasi, mis omakorda on aluseks kaartide (sh Eesti põhikaart) tootmisele.

Tänaseks on kogu Eesti territoorium kaetud ühtlase kvaliteediga ortofotode ja kõrgusandmetega.

Kuid uuendustööd on pidevad ja jätkuvad.

Muud planeeringualaga seotud kavatsused Meil on täiendavalt valmimas ka ettepanek laiendada menetletavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus Kalamaja miljööala piiri Kalaranna tänavani, sest Suur-Patarei ja Kalaranna tänavate äärsed tühjad krundid on oma olemuselt miljööala osad ning nendele planeeritavad mitmekordselt suuremad hoonemahud rikuksid seda. See ettepanek vajab põhjalikku läbikaalumist ning sellega vastuolus olevat detailplaneeringut ei ole õige enne kehtestada.

Plaanime algatada ka tervikliku tänavaruumi projekti Vana-kalamaja tänava ja kontaktvööndi avaliku ruumi kohta. See tänav ühendab vanalinna ja mereääre ning võib olla turismile atraktiivne liikumiskanal. Selle projekti maa-ala kattub merepoolses osas Kalasadama planeeringualaga. Praeguse planeeringu alusel ei ole võimalik rajada väga olulist mugavat jalakäijate ühendust Vana-Kalamaja tänavalt mere poole. Peame selle vastuolu üheskoos lahendama.

Jätkuvalt kavandame üritusi Kalarannas, mis on muutunud populaarseks ajaveetmise kohaks.

Soovime, et praegune rand ei satuks korterelamute krundile. Planeering peab võimaldama ranna senist kasutamist kuni promenaadi ehituse alguseni.

Omalt poolt pakume head koostööd ja kinnitame, et me ei takista planeeritaval ala mõistlikus mahus kvaliteetsete arenduste elluviimist.

Palume LPA-l menetleda käesolevat kirja nii, nagu see oleks esitatud avaliku väljapaneku ajal, sest arvestades möödunud ajaperioodi ja vaidlusaluste küsimuste hulka oleks uue avaliku väljapaneku korraldamine olnud planeerimisseaduse põhimõtteid järgides paratamatult vajalik.

Arvestades eeltoodut, palume Harju maavanemal mitte anda nõusolekut praeguse planeeringu kehtestamiseks, nõudes linnalt vastuolude kõrvaldamist, lubaduste täitmist ja asjakohase menetluse läbiviimist.

-----------------------------------------Vaata ka viimasel leheküljel olevat detailplaneeringu ja satelliitpildi võrdlust.

Kalamaja ja Pelgulinna leiab üsna täpselt üles ka internetist.

Maa-ameti eestvõttel loodi kümme aastat tagasi geoportaal, mis pidevalt täieneb uute elektrooniliste kaardirakendustega. Nüüdseks on geoportaalist saanud suur värav, mille kaudu pääseb ligi Eesti kõige mahukamatele riiklikele ruumiandmetele ja kaardikogudele.

Mida näeb Maa-ameti geoportaalist?

Maa-ameti geoportaalist (http:// geoportaal.maaamet.ee/) saab vaadata topograafilisi aluskaarte (Eesti põhikaart), ortofotosid, ajaloolisi kaarte, mere-, mulla- ja maardlate kaarte, kaarte looduskaitse- ja muinsuskaitsealuste ning pärandkultuuri objektidega, katastriüksuste andmeid, aadressiandmeid, maardlaid, nitraaditundlikke alasid, detailplaneeringuid, geodeetilise võrgu punktide asukohti, isegi karuputke tõrjumise kohti ja palju muud sellist.

nustada looduses ebameeldivaid arenguid (näiteks leiab kaardilt Kalamaja üleujutusohuga alad), otsida huvipakkuvaid ametlikke aadresse ja kohanimesid ning neid kaardil kuvada.

Kõiki neid andmeid nimetatakse ruumiandmeteks. Lihtsustatult öeldes on tegu andmetega, millel on geograafiline asukoht ja ruumikuju. Ruumiandmete kättesaadavus, eriti kaartide näol, aitab meil paremini mõista maa pinnal, maa all, õhus ja vees esinevaid nähtusi ning nendega kaasnevaid keskkonnamuutusi.

Maa-ameti geoportaali suurim väärtus ongi see, et selle kaudu on Eesti riigi ruumiandmed avalikud, tasuta nähtavad ja kasutatavad. Paljudes teistes Euroopa riikides sellise täpsusega andmeid tasuta ei avalikustata.

Nii et visake pilk Maa-ameti geoportaali (http://geoportaal. maaamet.ee/), et teada saada, kas teie kodukanti jääb mõni looduskaitse- või muinsuskaitseobjekt, missuguste kitsendustega tuleb teil oma kinnistul arvestada, kas teie elukohta võib ohustada üleujutus või mõni ohtlik ettevõte jne.

Kuidas geoportaalis olevad kaardid valmivad ja uuenevad?

Selleks, et Eesti riigi topograafiliste kaartide, ortofotokaartide ja muude vajalike kaartide koostamine ning uuendamine oleks tagatud, korraldab Maa-amet Eesti territooriumi aeropildistamist ja laserskaneerimist. See tähendab igal aastal suurt hulka lennutunde, mille käigus tehakse rohkelt fotosid ja kogutakse Lidar-seadmega kõrgusandmeid.

Kui olete eelnevalt kasutusjuhendi läbi lugenud ja kasutusloogika selgeks saanud, on portaalist lihtne leida huvipakkuvaid piirkondi, kontrollida kinnistul kehtivaid piiranguid, täpsustada objektide asukohti, en-

“Kui tead, kus elad, pole ka kojuminek teab mis keeruline kunst, aga tark ei torma.” (tõesõna)

Lisaks topograafiliste andmete uuendamisele, ortofotode tootmisele, kõrgusandmete kogumisele ning nende põhjal kaartide ja teenuste loomisele, annab Maa-amet välja Eesti geoloogilist baaskaarti, haldab riiklikku geodeetilist võrku, peab katastrit ning kitsenduste infosüsteemi, samuti aadressiandmete ja kohanimede registrit.

Kõikide eelnimetatute andmed on nähtavad geoportaalis.

Maa-ameti kaardirakendused on sündinud koostöös AS Dateliga.

Kaardirakenduste arendamisele aitavad kaasa ka nende kasutajad, kes saavad teatada vigadest ja teha omapoolseid ettepanekuid.

Vt geoportaali tutvustust: http://www.youtube.com/ watch?v=r2V6ofQ_Fzk

KalaMajakas 8

Ristle – rahulik linnaseiklus külastas Kalamaja Ristle.ee on ristsõnaline orienteerumismäng, kus pole vaja aja peale tormata ega isegi autot omada. Mängida saab enda valitud seltskonnas ja mängimiseks sobiva aja ja liikumisviisi saab iga meeskond samuti ise valida. Iga mäng leiab aset erinevas Tallinna piirkonnas. Mängu toimumisaja (reeglina 3 nädalat) jooksul tuleb leida vastused umbes kolmekümnele küsimusele ning kanda need etteantud ristsõna vormi. Küsimusteks on erinevad avalikud objektid ja detailid, ja kuidas vastus ristsõnalahtrisse passib, selgub kohapeal. Loomulikult on parimatele ka auhinnad, kuid omamoodi nauditav on mängu protsess ehk seiklus ja avastamisrõõm.

Ristle-mängude idee tuli korraldajate ühisest kodumaa avastamise

pisikust ning huvist maailma läbi fotosilma vaadata – nii õpitakse märkama nii detaile kui ka tervikut. Mängu korraldamise kui ka läbimängimise käigus kasvab kiiresti mahakõnnitud sammude skoor. Mängijate emotsioon innustab ja ette tuleb ka naljakaid seiku.

Näiteks üks meeskond käis mitu päeva järjest Tallinna Lauluväljakul pronksist Ernesaksa kujule lähimat puud otsimas (sügis, ja lehti enam polnud), kuni avastasid, et küsitud oli hoopis KIVIST Ernesaksa kuju juures olevat puud. Üks mängu küsimus uuris, kes Uus-Kalamaja tänaval oleva Kellukese lasteaia juures sõidab sinise jalgrattaga. Oli mängijaid, kes selleks suisa kasvatajaid küsitlesid. Tegelikult sõitis jalgrattaga kass ja see oli joonistatud lasteaia aknale.

Üks mäng leidis aset ka Kalamajas ningveebruar viis ristlejad Kalamaja parki, kultuurikilomeetrile, Patarei vangla juurde, ning tegelikult tuli sammuda pea igal Kalamaja tänaval. Kalamaja võlu on agulimiljöö ja kirev, kuid kokkuhoidev elanikkond. Majaperemehed – ärge kaotage kergekäeliselt kauneid puidupitse ja andke igale majale või aiale mõni unikaalne detail, siis on meil rohkem avastamisrõõmu! Olge uhked oma elukeskkonna üle ja leidke aega ka teiste linnaosadega tutvust teha.

Kas oleksite kohalikena neid vastuseid teadnud?

Ristle tiim, koosseisus Tanel, Allan ja Romet

1. Küsimus: Merekindluse väravas seisab mälestuskivi. Kivi taga õiges kohas seistes näed punavalget linti. Mis puu see on, mille ümber lint on seotud?

2. Küsimus: Ühel tänaval on üks bussipeatus. Küsime bussi numbrit. (Tänava nimi moodustus ristsõnas tärniga märgitud ruutudes olevatest tähtedest.)

3. Küsimus: Uus-Kalamaja ja Soo tn ristumiskohal märkab terane pilk kahte musta asja, mida seal olema ei peaks. Mis need on?

4. Küsimus: Kes peab hoidma Suur-Laagri tänaval ümbruse puhtana?

5. Küsimus: Mis see on, mille sees on kultuurikilomeetri teisel kilomeetril “Solk”?

6. Küsimus: Kalamajas asuva pühakoja hoovis näed üht metallist tähte. Kes seal “tähe taga” käivad?

7. Küsimus: Uus-Kalamaja tänaval on üks lasteasutus. Kes sõidab sinise jalgrattaga?

1. Vastus: KASK. Huvitav, kas keegi seda ka müüris olevast august piilus? Igatahes oli võimalus vaadata ka väravast.

2. Vastus: 373AUR. Kalamajas ja Pelgulinnas pole just palju tegutsevaid bussiliine. Tegemist oli Kalamaja läbiva Tallinn City Tour bussipeatusega Küti tänaval.

3. Vastus: REHVID. See küsimus osutus paljudele raskeks ning mõnel meeskonnal jäigi õige vastus kätte saamata. Vähemalt valgel ajal võis neid rehve küll teede ristumiskohal viibides tuvastada, pime aeg nõudis aga tugevat lisapingutust.

4. Vastus: Koeraomanik. Kojameestel tõeline puhkus.

5. Vastus: SÜDA. Miks solk südames on, ei tea.

6. Vastus: MEHED. Ristle tiim sattus Kalju tänava kiriku juurde laupäeva hommikul ja oli kohapeal pannkoogihommiku tunnistajaks. Kui keegi iganes pannkoogihommikute ajal sinna trehvanud on, siis oli ka teil kindlasti väga mõnus võimalus keha kinnitada.

7. Vastus: KASS. Küllap oli üksjagu õnne ja vedamist, et aktiivne rattahooaeg oli läbi ja mängualal ringisõitvate ratturite nimesid polnud vaja tuvastama minna. Küll aga oli huvitav kuulda, et osad mängijad olid lausa kasvatajatelt uurinud, kus neil seal jalgratas võiks olla.

“Jumal küll, oleks ma varem teadnud, et meil külmkapp ka vorsti sisaldab!” (tähelepanekuid harjumuspärasest maailmast)

KalaMajakas 9

Kevadel sünnib Telliskivi Linnaaed Ave Timberg Salme tänavalt Robert Nermani “Kalamaja ajalugu” viitab 19. sajandil tänase Telliskivi Loomelinnaku vahetus läheduses asunud Siefarthi ja Kotzebue suvemõisate aedades asunud kasvuhoonetele, kus kaubeldi erinevate istikute ja lilledega. Mälestused 1920. aastatest jutustavad rikkalikest viljapuuaedadest ning sireli ja jasmiini lõhnast tollase eeslinna tänavail.

21. sajandi alguses muudeti paljud tarbe- ja iluaiad muruplatsideks ning endiste lilleaedade asemel katavad mitmeid hoovialasid asfalteeritud või sillutatud “parklad”.

Vähestes hoovides on säilinud möödunud aegade hõng ja ilu.

Alles viimastel aastatel on hakatud hoovidele taas tähelepanu pöörama ja linnapilti on ilmunud lilleamplid varikatuste küljes või lillekastid akende all. Viimased kaovad sageli majade renoveerimisega, kuna ohustavad niiskusega maja tervist.

Argipäevastressi leevenduseks igatseb nii mõnigi agulielanik vahel näpud mulda pista, et midagi kaunist oma kätega ellu aidata.

Toalilledele lisaks viljeleks potipõllumajandust. Pealegi maitseb armastuse ja vaevaga kasvatatud mullane saak paremini kui ostukeskusest soetatud kaunis, kuid tehislikult tekitatud kauge sugulane.

Pealiskaudsest ja raiskavast elustiilist tüdinud mõtteviis unistab taaskasutusest ja jätkusuutlikust majandamisest. Või tahaks lihtsalt vahel istuda puu varju ja olla hetkes enesega. Igatsusest sünnivad unistused ja unistustest ideed.

Nii sündis ka projekt “Telliskivi Linnaaed”, mille eesmärk on luua Telliskivi Loomelinnakusse kogukonnaaed. Aed hakkab asetsema Telliskivi Loomelinnaku A- ja

Miljööväärtuslikud alad arutlusringis

B-hoone vahelisel rohealal ja teisaldatavates konteinerites rohealade-vahelisel teel. Katsetamistega tehti algust juba möödunud aastal, mil Linnalabor ja kohvik F-Hoone koos grupi huvilistega istutasid betoonkonteineritesse erinevaid söögitaimi. Sel aastal on plaan suurem ja tegevust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Aia rajajateks on Hoovikohvik ning Telliskivi Loomelinnak koostöös Linnalabori ja Telliskivi Seltsiga. Esialgse plaani kohaselt püüavad kujunduses pilku tavaja konteinerpeenarde kõrval nn kasvukioskid. Laste mänguplatsi läheduses lähtutakse lastevanemate ja laste vajadustest ja soovidest.

Ehitiste ja anumate loomiseks taaskasutatakse ehitus- ja puitmaterjale Loomelinnaku territooriumil asuvast Telliskivi Vanamaterjalilaost. Mullanäppudel saabub peagi aeg külvata ette taimi, mida kevadel istutada oma üürikonteinerisse. Nimelt ühelt poolt on plaan rajada linnaruumi näidisaed, teisalt aga on osa konteinereid kohaliku kogukonna kasutuseks ja soovijatel

on võimalus endale suveks konteiner üürida. Üürilised võivad olla ka kohalike koolide või lasteaedade klassid ja rühmad või lihtsalt sõpradering.

Kord kvartalis toimuvad Aias ja F-hoone kohvikus erinevad temaatilised loengud ja töötoad. Teemadeks permakultuur, kompost ja taaskasutus linnaoludes. Samuti on kavas korraldada nn rohevahetuse ja linnaaianduse laadapäev.

Esimene ühistegevus toimub juba märtsis, kus muu hulgas meisterdame saabuvatele rändlindudele pesakaste. Sügisel teeme kokkuvõtteid ja peame plaane järgnevaks aastaks.

Telliskivi Linnaaia sünni- ja kasvamise lugu leiab kajastust Facebook’is, kuhu on alati oodatud ka heatahtlikud ettepanekud, kasulikud ideed ja kogemuste jagamine.

Kohtume Telliskivi Linnaaias!

Telliskivi Seltsi VI foorum keskendus miljööalade teemale. 8. novembri õhtul kuulati ettekandjaid veebruar ning arutleti miljööalade tuleviku üle. teadlikkust tõsta – parim hoone aknad ja muud omavolilised koledused. Samuti tõstatati korduvalt teemat, et miljööalade läheduses peaks ehitised miljööala hoonestusega haakuma, mitte olema palju suuremad ja tekitama teravaid kontraste.

Soovitati ka miljööalade teemat linnaosaajalehes kajastada ja muudel viisidel rohkem elanike

Riin Alatalu (Tallinna Kultuuriväärtuste ametist) rääkis muinsuskaitselise mõtlemise arengust Eestis, mis on arenenud väga vanade üksikobjektide, muinaslinnuste ja keskaegsete kirikute kaitsmisest tänapäevase terviklike ajalooliste keskkondade väärtustamise ja hoidmiseni.

Olev Ostra (Endowi Ehitusest) jagas kogemusi puumajade renoveerimisest. Põhilise tarkusena jäi kõlama see, et kõige olulisem on teha korda katus ja vihmaveesüsteem – siis hoone säilib. Fassaaditöödel soovitas ta võimalusel alati ajaloolise laudise säilitada, sest see on parema kvaliteediga kui praegu pakutav fassaadilaud. Parandada tuleb tihti nurgad ja alumised laudiseread, aga üldjuhul on saja-aastased laudised veel täiesti säilitamiskõlblikud.

Olari Kärmas (Tallinna Linnaplaneerimise ametist) näitas kavandatavaid miljööalasid Põhja-Tallinna üldplaneeringus.

Kalamaja ja Pelgulinna miljööalad laienevad ja täpsustatakse ehitustingimusi, lisanduvad veel Pelguranna stalinistliku kvartali miljööala ja pisikesed Kopli-Niidi ja Sirbi aedlinnade miljööalad.

Pelgulinna piirialadele moodustatakse arengualad, et uushoonestus arvestaks lähedalasuvate väiksemate mahtudega. Arenguala on ala, mis jääb miljööväärtusliku hoonestusala piiridesse, kuid seal toimuvale ehitustegevusele seatud tingimused ei ole nii ranged, st suuremad muudatused on lubatud üksnes siis, kui toimuvad arengud ei mõjuta negatiivselt kõrvalasuvaid väärtuslikke alasid.

Arutelus jäi kõlama kohalike elanike meelsuses eelkõige see, et miljööaladel soovitakse näha tõhusamat kontrolli, et kaoksid need korterikaupa paigaldatud erinevad ja sobimatud plast

säilitaja on ikka hooliv omanik, mitte seadus.

Rohkem infot üldplaneeringuga

kavandatavate miljööalade kohta saab Tallinna kodulehelt http://

www.tallinn.ee/est/ehitus/PohjaTallinna-linnaosa-uldplaneering

Miljööalad on piirkonnad, kus on välja kujunenud ühtne, arhitektuurselt ja ajalooliselt väärtuslik keskkond. Neis seatakse teatud piirangud kultuuriväärtusliku pärandi säilitamiseks ja arenguvõimaluste määramiseks.

Miljööaladel on üldjuhul vanade hoonete lammutamine keelatud, need tuleb restaureerida hoonet moonutamata, taastades ajaloolist välimust ja kasutades autentseid materjale. Plastaknad, metalluksed, plastmaterjalist fassaadikatted, laineplekist katused, kiviimitatsiooniga kaetud soklid ja muud sellised vanale majale sobimatud või seda lausa ehitusfüüsikaliselt kahjustavad lisandused ei ole lubatud. Uued hooned tuleb sobitada olemasolevasse keskkonda, järgides piirkonnas iseloomulikke mahte, hoonete paigutust ja viimistlust.

Miljööalal paiknevate ajalooliste hoonete välisilme restaureerimiseks või taastamiseks (sealhulgas aknad, uksed, laudis, fassaadidetailid, katused, varikatused, aknaluugid, verandad, korstnapitsid) on võimalik saada rahalist toetust. Selleks tuleb taotlus koos majafotode ja vähemalt kahe hinnapakkumisega tööde teostamiseks saata Tallinna Kultuuriväärtuste ametisse enne tööde algust.

Samuti pakub Kultuuriväärtuste amet tasuta välisviimistluspassi koostamise võimalust. Passis antakse juhtnöörid hoone renoveerimiseks ja sobilik värvilahendus. Passi ettenäitamisel annavad mitmed ehituspoed ja renoveerimisfirmad ka soodustust. Välisviimistluspass väljastatakse ainult hoonetele, mille renoveerimiseks ei ole vaja ehitusprojekti (omanikud ei kavatse elamispindu laiendada; hoonele juurde, külge või peale ehitada, hoonet väljastpoolt soojustada, fassaadi- või katusekattematerjali muuta, tehnosüsteeme rekonstrueerida jne.)

Vastavalt ehitusseadusele on akende-uste vahetamiseks ühe korteri, trepikoja või keldri piires tarvilik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kogu hoone väliste avatäidete väljavahetamiseks on tarvis ehitusprojekti. Nõusolek antakse miljööalal ainult puidust avatäidete paigaldamiseks, mis järgivad algsete raamjaotust, profiile ja avanemisviisi.

Katuse parandamiseks või vana katusepleki vahetamiseks uue valtsplekk-katte vastu ei ole mingit kooskõlastust tarvis. Kui aga katusealused ruumid ehitatakse eluruumideks, lisatakse katuseaknaid või muudetakse katusematerjali (nt kivikatus plekk-katuseks), siis need tööd eeldavad ehitusprojekti ja -luba.

Ka õhksoojuspumpade jm tehnoseadmete paigaldamine hoonete väliskülgedele nõuab kohaliku omavalitsuse kirjalikku luba. Tehnoseadme peaks paigutama võimalikult varjatud kohta, eelistatult eraldi raamile, mitte hoone külge – oma vibratsiooni ja niiskusega kahjustab pump hoone fassaadi. Vanade kortermajade küttesüsteemi tasub kindlasti renoveerida tervikuna ja vältida fassaadidele rohkete tehnoseadmete paigaldamist, mis rikuvad nende välisilmet.

Vt lisa: http://www.tallinn.ee/Valisviimistluspass ja http://www. tallinn.ee/Miljooalade-restaureerimise-toetus

“Kui värvid kinga roheliseks, on su ökoloogiline jalajälg palju väiksem.” (turu uudis)

KalaMajakas

Mida saame teha turvalisuse parandamiseks?

Turvalisuse parandamise küsimused on just sellised, kus on suur mõju nii linnakeskkonnal ja planeeringutel kui ka elanike omavahelisel koostööl.

Telliskivi Seltsi VII foorum toimus Kesklinna politseijaoskonnas 6. detsembri õhtul. Teemaks oligi sedakorda turvalisus meie elupiirkonnas ja kuidas kohalikud elanikud selle parandamisele kaasa aidata saaks.

Sõna võtsid Valter Pärn (Kesklinna politseijaoskonnast), Dein-Tom Tõnsing (vabatahtlik abipolitseinik) Artur Lepik (Naabrivalvest) ja Merike Lahe (MUPOst).

Valter Pärn jagas õpetussõnu selle kohta, kuidas ise tänavatel

käituda nii, et riske vähendada.

Näiteks ei tohiks tänavatel liikudes kanda kaasas suurt kogust sularaha ega edevaid ehteid.

Sularaha tasub hoida sellistes kohtades, kus pikanäpumehed sellele kergesti ligi ei saa, st pigem sisetaskutes, mitte välistes püksitaskutes või käekotis. Valvas tuleb olla sularahaautomaadist raha välja võttes – teha kindlaks, et keegi teid ei jälgi. Ka ühistranspordis tuleb oma asju hästi hoida, tihti varastatakse just rahvast täis bussides-trammides,

10 sest üleüldise nügimise keskel ei ole varga kätt veebruar taskus tunda.

Pimedal ajal tuleks alati kanda helkurit.

Dein-Tom Tõnsing seletas, mida tähendab olla abipolitseinik.

Abipolitseiniku tööga tutvumisel selgus, et panustada võib vastavalt oma võimalustele – kas või ainult neli tundi kuus või siis lausa täiskohaga.

Abipolitseinikuks saamiseks tuleb pöörduda kohalikku politseiprefektuuri.

Artur Lepik tutvustas MTÜ Naabrivalve tööd. Naabrivalve on elanike initsiatiiv oma vara kaitseks.

Inimesed, kes soovivad Naabrivalvega liituda, vahetavad omavahel kontaktandmeid, sõlmivad lepingu kohaliku omavalitsuse, politsei ja Naabrivalve

Eesti Naabrivalve soovitab Kodust lahkudes: * Anna teada oma naabritele, et oled kodust ära ja palu neil võimalusel iga päev kontrollida sinu maja või korteri uksi ja aknaid. * Ära jäta varuvõtmeid kohtadesse, kust need võib leida varas. Ära jäta silte/teateid, mis annaksid teada, et kedagi ei ole kodus. * Kui telefonil on automaatvastaja, ei tohi tekst sellel öelda, kui pikalt on maja/korter tühi. * Kui võimalik, ütle ära kõikidest regulaarsetest saadetistest (post) või palu naabritel tühjendada oma postkasti. * Püüa jätta mulje, et ollakse kodus. Võimalusel muretse aegrežiimil töötavaid lüliteid, mis panevad ära olles tööle valgustid, raadio ja muud seadmed. * Kardinad akna ees päeval on kindlaks märgiks, et omanikke pole kodus. Kui oled ära vaid õhtuks, siis tõmba kardinad ette. * Lukusta KÕIK uksed ja aknad ning signalisatsiooni olemasolul lülita see sisse. * Pimedal ajal tulevad kasuks liikumise peale reageerivad valgustid * Ära jäta tubadesse nähtavale kohtadele asju, mis võivad aknast sisse vaadates tekitada huvi ja kiusatust.

Kodu on kindlam ja vara kaitstum: * Korralik uks ja lukk sellel on esmatähtsad kodu turvalisemaks muutmisel. * Uksesilm aitab kindlaks teha, kes on ukse taga ning mitte avada seda võõrastele. * Väärisesemeid(ehteid) on soovitav hoida kohas, mis on lukustatav. * Märgista väärtuslikumad esemed püsival ja silmatorkaval viisil. (Märgistatud esemeid on raskem edasi müüa ning seetõttu vargad võtavad harvemini neid kaasa. Kuid kui see siiski kaasa võetakse, on hiljem asju lihtsam varga tabamisel ära tunda.) * Ka kodus olles hoia uks lukus. * Paneelmajas on soovitatav hoida välisuks pidavalt lukus või leppida kokku ajas, millal on uks lukus. * Maja number peab olema nähtav ja selgesti loetav, nii on kergem vajaduse korral ka võõrastel abi kutsuda.

Eramaja: * Kujunda oma aeda nii, et kõrged hekid ja puud, põõsad ei annaks varastele võimalust tegutseda ilma, et keegi neid märkaks. * Ära jäta aeda tööriistu vms, mis võib vargale anda vahendi sissemurdmiseks.

Ka aias töötades hoia uks lukus.

Võõrad ukse taga: * Uksele vastu minnes küsi alati, kellega on tegemist. * Ära ava ust kohe, vaid vaata läbi uksesilma või kasuta ukseketti. * Kui sisselaskmist soovib Sulle tundmatu inimene, küsi alati isikuttõendavat dokumenti. Töötõenditel peab olema töötaja pilt ja asutuse nimetus. * Vargad võivad esineda inimesena, kelle Sa peaksid sisse lubama, nt: 1. müügimehed; 2. remondimehed; 3. tullakse kontrollima teie gaasi-, veemõõtjat; 4. öeldakse, et ei tunta ennast hästi ning soovitakse hetkeks sisse tulla; 5. otsivad kedagi, kuid ei ole kindlad tema elukohas; 6. peavad kiiresti kasutama telefoni.

Kui Sul on mingeidki kahtlusi inimese kohta, kes su ukse taga on, ära lase sisse!

Lapsed, üksi kodus olles, ei tohi(ks) sisse lasta kedagi, keda nad ei tunne.

Ohu korral kutsu politsei telefonil 110 www.naabrivalve.ee

esindajaga, ja hoiavad üksteisel silma peal.

Merike Lahe rääkis Munitsipaalpolitsei tööst, eriti muredest talvisel ajal. Suurimaks probleemiks on ikka jääpurikad ja libedus, samuti parkimise korraldamine selliselt, et oleks võimalik kitsastel tänavatel lund lükata.

Arutelus kulus enamik ajast narkomaania problemaatika lahkamiseks. Just narkootikumisõltlased sooritavad 60% kuritegusid, samas on neid ohjata raske – alles korduva tõendamise ja trahvimise järel on võimalik nad kohtu alla anda, karistuseks saab vaid mõned päevad aresti. Samas on olukord Põhja-Tallinnas para-

Kuidas ühineda Naabrivalve liikumisega Kogunege koosolekule (või kui teil on näiteks ühistu koosolek jms.) ja arutage naabritega, kas olete valmis üksteisega koostööd tehes oma kodupiirkonna turvalisust tõstma. Alati võib koosolekule kutsuda naabrivalve ühingu esindaja, kes tutvustab naabrivalve põhimõtteid ning võimalusi ja jagab infomaterjali.

Kui naabrid on nõus koostööd tegema, siis tuleb koguda naabrivalves osalejate nimekiri koos kontaktandmetega. Moodustatavale naabrivalve sektorile tuleb teie seast valida vanem, kes kirjutab nimekirjale alla. Kui liituda soovijate nimekiri koos, siis edastage see oma naabrivalve piirkondlikule projektijuhile. MTÜ Eesti Naabrivalve valmistab ette naabrivalve sektoris kasutatavad materjalid ja koostöölepingu.

Alates 2011. aastast on Eesti Naabrivalve ühingu liitumistasu 1 euro ühe majapidamise eest ja aastamaks on samuti 1 euro ühe majapidamise eest.

Iga sektor saab tasuta 5 suurt või 5 väikest plakatit ja kui on soov rohkem plakateid saada, siis tuleb need välja osta. Naabrivalve-

“Las naaber valvab, tal suur silm!” (maarahva sõna)

nemas, sest suur osa probleemset kontingenti on viidud Koplist Liinidelt ja ühiselamutest Lasnamäe sotsiaalmajadesse. Pole inimest, pole probleemi (siin).

Foorumite protokollid leiate: http://telliskiviselts.info/foorum Projekti Telliskivi Seltsi foorum toetab KÜSK. Mõlema foorumi protokollid, pildid ja ülevaated on seltsi kodulehel www.telliskiviselts.info

ga liitumisel on tasuta ka kleebised uksele-aknale. Juhatuse poolt kehtestatud naabrivalve plakatite hinnakiri: 1 suur plakat 600x900mm 11,18 eurot 1 väike plakat 280x398mm 4,79 eurot MTÜ Eesti Naabrivalve ei ole käibemaksukohuslane, seega käibemaksu ei lisandu.

Naabrivalve sektor, MTÜ Eesti Naabrivalve, kohalik politseiüksus ja kohalik omavalitsus sõlmivad koostöölepingu.

Naabrivalve sektori liikmetele edastatakse naabrivalves osaleja materjalid (sh üksteise kontaktandmed, millised märkisite koostatud nimekirja), naabrivalve piirkonda tähistavad tahvlid ja kleebised, kuritegude vältimise käsiraamatud ning infomaterjale nõuannetega turvalisuse ja heakorra parandamiseks.

Pärast ühise tegutsemise lepingu sõlmimist on soovitatav kutsuda kohale MTÜ Eesti Naabrivalve esindaja, kes jagab nõuandeid naabrivalvealaseks koostööks ning selgitab naabrivalve töös kasutatavaid materjale. Vajadusel kaasame kohtumisele kohaliku konstaabli ja kohaliku omavalitsuse esindaja.

Kõik vajalikud dokumendid leiab veebist aadressilt www.naabrivalve.ee

KalaMajakas 11

Kalamaja – vabariigi eeskujulikum jäätmesortija Andres Siplane Kotzebue tänavalt Jäätmeteke on inimtegevusega paratamatult kaasaskäiv nähtus.

Kahjuks ei ole teadaolevalt olemas aastatuhandetagust võrdlusmaterjali Kalamaja ja muu Eesti vahel, kuid arvata võib, et püüdlikud kalurid mõistsid juba tollal oma jäätmetega parimal viisil ringi käia.

Uuema sisendi Kalamaja ja ülejäänud Eesti jäätmekäitlusesse on andnud Euroopa Liiduga ühinemine (01.05.2004). Nimelt siis võeti kohustus rakendada ka siin euroopalikke keskkonnastandardeid, mis meil igapäevaselt (nt Graniidi/Tööstuse või Kotzebue/Vana-Kalamaja nurgal) väljendub elanikele tasuta väljapandud pakendijäätmete konteinerites.

Olles aastatel 2005–2011 taoliste konteinerite teenindamist juhtinud, julgen öelda, et Kalamajas elavad vabariigi parimad

sorteerijad. Seletan: kõik eestlased tekitavad enam-vähem ühepalju jäätmeid (alla 500 kg aastas). On küll erinevused näiteks eramajade ja kortermajade vahel, aga need pole nii määravad. Teisalt näeb pakendiseadus ette üle riigi elanike arvuga suhestatult avalike pakendikogumispunktide ülalpidamist. Laias laastus peaks seega näiteks üks 5-kuupmeetrine klaaspakendi konteiner täis saama igas Eesti paigas sama kiiresti (eeldades loomulikult, et elanikud panevad konteinerisse õigeid asju). Aga on piirkondi, kus taoline konteiner saab täis korra aastas. Samal ajal Kalamajas täitub see konteiner vähem kui kuuga. Ja mitte lihtsalt ei täitu, vaid täitub õige materjaliga.

Seega ilmselt kalamajalastele pole tarvis rääkida, miks jäätmete sorteerimine hea ja õige on. Ju nad teavad seda niigi. Ja kui nad seda võib-olla selgelt ei defineeri ega teadvusta, siis tuleb seda seletada vanade kalurite vaimu ja elustiili alateadliku edasikandumisega. Õigem oleks diskuteerida hoopis selle üle, miks on mõned

КРАТКОЕ СОДЕРЖАНИЕ

Дни Каламая пройдут 19–20 мая и о них можно прочитать в статье Трийн Талк (общество Теллискиви), а также и о том, что сегодня необходимо объединить мысли людей для выражения общественного мнения – если мы сами не скажем о своих желаниях, то скажет это за нас некий чиновник, чье мнение не всегда совпадает с нашим. Через какоето время при помощи общества Теллискиви соседи находят друг в друге друзей, соратников, сослуживцев. А клубом для встреч служат кафе, театр, культурный центр, творческий городок, школа, Tasapisitasakaal, MaruKaru и другие места в окрестности. Прежде всего, это удобно для каждого – хорошо ходить в магазин, на тренировку, собрание или вечеринку рядом с домом, встречая на улице знакомых и зная, кто живет с тобой в домах по соседству. Те же цели и тот же дух привнесен в Дни Каламая: объединить соседей, открыть двери и показать, какие возможности может предложить наш район. И если субботние мероприятия пройдут в доме Тетерманни и, особенно на площади Котцебуе, то в

воскресенье Дни Каламая разбросаны по всему району: это день открытых дверей и открытых дворов. Все время пополняющуюся программу фестиваля вы найдете на домашней странице общества Теллискиви www.telliskiviselts. info/kalamajapaevad и на персональной странице Дней Каламая в Facebook. О пользе общения соседей между собой главный редактор Лийса Пакоста приводит два факта: по мнению ученых добрососедские отношения дарят дополнительным бонусом более продолжительную жизнь, большую удовлетворенность жизнью и лучшее физическое и душевное здоровье. В то же время работодатели приводит поразительный факт – одним из главных препятствий при найме молодых на работу является их неумение общения в рабочем коллективе с сослуживцами разных поколений! Раньше, когда каждый ребенок был обязан принимать участие в совместных работах семьи, никто даже думать не мог, что умение общаться с дедом или с соседкой может быть одним из ключей к более успешной приспособляемости в жизни или козырем на рынке труда!

inimesed sellised, et nad oma jäätmeid ei sorteeri? Levinud põhjenduseks öeldakse see, et pärast kallatakse nii ehk naa kõik veebruar kokku. Kinnitan, et vähemalt Pakendiringluse konteineritega sellist asja ei juhtu. Mõned inimesed on lihtsalt laisad või räägivad sellest, et neil pole kraanikausi all ega ka kusagil mujal ruumi eri liiki prügi lahuskogumiseks. Need on tõesti väga tugevad argumendid ja ma jään nende ees relvituks.

Hoolimata väga eeskujulikust pakendijäätmetega ümberkäimisest on Kalamajas (ja ka mujal Eestis) vaja leida mõnedele teistele jäätmeliikidele paremaid käitluslahendusi (nt jõulukuused, vana mööbel, vanad rõivad, ühekordsed trükised, biolagunevad jäätmed). Kalamajale spetsiifilisema lahendusena näen suuremat kohapealse biolagunevate jäätmete kompostimise võimalust – majadel on aiad, kus saab ühelt poolt kompostrit hoida ja teisalt tekkivat kompostmulda kasutada. Samuti on majades üldjuhul vähe kortereid ja inimesed saavad jäätmekäitumises lihtsamini kokku leppida.

Ka muus osas on Kalamajas küllalt potentsiaali, et olla juhtiv majakas Eesti jäätmekäitluse arengus. Võtame kas või järgmised lihtsad võimalused:

1) Lõpuks ometi võiks piirkonna söögikohad välja kuulutada boikoti pudelivee müümisele, sest kraanivesi kõlbab ju ka juua!

2) Ühel meelel võiks samuti toimida vabatahtlik kokkulepe kilekotikasutuse vähenemiseks poodides ja turgudel. See puudutab nii “tasuta” antavaid kui ostetavaid kilekotte ja eesmärgi täitmiseks peaks pingutama nii müüjad kui ostjad.

3) Süvendada tuleks pakendamata toiduainete (piim, õlu, juurviljad jne) müümise ja ostmise kultuuri.

4) Senisest enam peaks ahistama rämpsposti tootjaid ja toojaid, paluma näiteks postilevitajatel (Express Post ja Eesti Post) tagada reklaammaterjali tasuta tagasivõtt.

Так вот, пожалуйста, в Каламая возможности общения между поколениями есть, и еще какие! В каждом доме живут люди разного поколения, и можете хоть сразу приступать к расширению своего круга общения и знакомств. На странице 4 проживающие в Каламая предприниматели расскажут о предпочтениях работы возле дома и преимуществах небольших пространств. А также пойдет разговор о возможностях хорошей среды обитания. Воспоминания на этот раз находятся на странице 5. старый морской волк Урмо Рюэтель расскажет, что происходило во времена его детства в Каламая и как он молодым начал с Каларанна тайно в море ходить. О планировке окрестностей Каласадама продолжим и в этом номере. На странице 6 найдете письмо старейшине Харьюского уезда и Департаменту городского планирования от общества Теллискиви: при составлении решения по вышеупомянутой планировке считаем общественным приоритетом достаточную протяженность прибрежного променада и гарантированность публичного использования, сохранение пляжа в виде природного песчаного берега, создание

пешеходного пространства, а также создания и сохранения доступности, также масштабного согласования новой застройки вдоль по улице Суур-Патарей и привязанности к среде обитания Каламая. Таким образом, планировка должна превратить изменившийся Каларанна в популярное место времяпрепровождения общественности и в дальнейшем. На странице 7 рассказывается о геопортале, созданном по инициативе Департамента земли. Посредством этого портала можно иметь наиболее объемный доступ к государственным инфраструктурам и собранию карт. На веб-странице www. geoportaal.maaamet.ee/ например можно посмотреть, имеется ли на территории Вашего проживания какой-нибудь природоохранный объект или объект охраны старины, с какими ограничениями на территории вашей недвижимости Вам придется считаться, может ли Вашему месту жительства угрожать затопление, какоенибудь опасное предприятие или будет производиться вытравление борщевика и т.д. На странице 9 рассказывается о закладке общественного сада творческого городка Теллискиви. “Telliskivi Linnaa-

“Teid noormehed, sööb prügihunt talvel ära!” (üks vanamutt joodikutele säästuka juures)

5) Elektroonikajäätmete kogumiseks ja äraandmiseks tuleks välja mõelda mingi kogukondlik lahendus (lähimad ametlikud kogumispunktid on Paljassaares ja Mustamäel).

Kõigi nende õilsate tegude elluviimiseks vaatame muidugi lootusrikkalt Telliskivi Seltsi juhatuse poole. ed” / Городской сад Теллискиви / будет расположен на пустыре между корпусами А и В творческого городка Теллискиви и в переносных контейнерах на дорожках. Там же обзор о форуме Telliskivi seltsi Miljööala. Культурная и экологическая среда обитания – это среда, где выработалась единые ценности архитектурной и исторической среды обитания. Для сохранения ценностей культурного наследия и оценки возможностей развития в различных районах действуют определенные ограничения. Об этом можно почерпнуть информацию на веб-странице г. Таллинна или http://www. miljooala.ee/ (здесь также информация о пособиях!). И, наконец, где бы мы ни жили, а в первую очередь ценим безопасность среды обитания – как обезопасить себя и свое проживание и присоединиться к добрососедской охране, обо всем этом подробно на странице 10. Также расскажем о сортировке отходов и о том, как можно участвовать в программе семей по обмену для учеников 15–18 лет из-за границы.

KalaMajakas 12

Tallinna Kunstigümnaasiumi galerii Mäsu annab teada: Augustikuus on Mäsu galeriis plaanis korraldada joonistusveebruar triennaali näitus. Ametlik näitus toimub Tallinna Kunstihoones ning ülejäänud galeriides toimuvad samal ajal satelliitnäitused. Näituse pealkiri on “Joonistuse hääl” (Voice of Drawing).

Kui juhtumisi tead mõnda kunstnikku, kel võiks olla huvi näitusest osa võtta, siis tuleks sellest teada anda meiliaadressil masugalerii@gmail.com, sest organiseerimine on juba alanud.

Jaan Sotteri mälestuseks 1954-2012

Kalaranna planeeringust: Kalamaja ekskursioone juhtis veel eelmisel aastal muinsuskaitsja, arhitekt ja aktiivne seltsiliige Jaan Sotter.

Jaan Sotter taastas tema perele tagastatud maja aadressil Linda 5 eeskujulikult, heaperemehelikult ja peenetundeliselt. Hariduselt arhitekt, hingelt ja töökogemuselt muinsuskaitsja, oli ta ennast kogu aeg täiendanud rahvusvaheliste parimate näidete abil ja õpetas välja ka oma kolleege. Jaanile tuleb tänulik olla selle eest, et ka Eestis on liigutud hoonekeskselt mõtlemiselt üle keskkondlikule vaatele. Jaan oli üks neist, kes hakkas tutvustama miljööväärtuslike alade olemust ja olulisust.

Tänaseks ongi selles osas pikki samme edasi liigutud, Kalamajas ja Pelgulinnas sealhulgas. Jaan õpetas muinsuskaitses väärtustama tutvustustööd ja arukat koostööd, otsuste etteennustatavust ja arhitektuurse terviku nägemist.

Jaan oskas väärtustada lisaks ajaloo ilule ka praktilisust. Neid Ruuta Ruttas Kalamajast, Kungla tänavalt, käis Harju Maavalitsuses korraldatud Kalaranna detailplaneeringu protestide avalikul arutelul. Üha kordus planeeringu arutelul arvamus, et Kalamaja inimesed olla valesti aru saanud, kust jookseb praegune merepiir ning nende väide selle kohta, et planeeringuga on promenaad merre kavandatud, ei vastavat tõele. Ruuta lõikas ja kleepis kaks kaarti omavahel kokku, et lihtsalt puust ja punaseks tehtuna näidata: Kalaranna planeering pole aus asi.

Joonisel (all paremal) on alusplaaniks võetud Bing maps’i satelliitpilt ja peale jookseb ühte ja teistpidi õhemaks ja läbipaistvamaks viilitud Kalaranna planeering. See peaks edaspidiseks küll ära lõpetama selle vaidluse, kas promenaad on joonistatud merre või mitte.

Lisaks on läbipaistev plaan asetatud ka sellesama planeeringu dokumendi pealt võetud ehituskeeluvööndi joonise peale (ülal), kust on samuti näha, et promenaad on meres ja krundi piir jookseb ka praeguse veepiirini.

“Tähelepanu, viimane lehekülg - keerake tesitpidi ja otsast pihta!” (Kopli tn)

inimesi on üldse vähe, kes oskavad korraga mõelda nii hoonete esteetilisele ja kultuurilisele väärtusele kui ka praktilisele elukorraldusele ja mugavale elule.

Jaani hääl Põhja-Tallinna halduskogus terve mõistuse toetuseks jäi kahjuks sageli vajaliku üldise toetuseta, sest vajalikku tervikpildi nägemist ei osata veel piisavalt väärtustada.

Jaan aitas kõiki, kes abi küsisid, ja neidki, kelle häda ta ise märkas. Jaan oli väga isamaaline inimene, kes seisis vankumatult ühtse kogukonna tekkimise eest Kalamajas. Jaan oli tõeline patrioot, kes rääkis jalgrattasõidu mugavuse vajalikkusest juba siis, kui enamik tänaseid rattureid veel sündinudki polnud.

Jaan oli väga hea ja suure hingega inimene. Me tunneme temast väga suurt puudust.

Kalamaja Selts Telliskivi Selts