välistäht Cityga. Igal juhul on saamaks tõeks endise peatreeneri Felix Magathi ennustus, et Džeko on investeering tulevikku. Džeko enda sõnul ütles ta kõigile, et tahab veel vähemalt aasta Saksamaal areneda, kuni tuli telefonikõne Milanilt, meeskonnalt, keda ta jumaldas juba väikse poisina Sarajevo tänavail.
Milani unelm ooterežiimil
“Kujutlesin end vaimusilmas Milani punamustatriibulises särgis San Sirol. Ma ei suutnud seda uskuda, et võiksin kuuluda klubisse, kus on mänginud minu iidol Andrei Ševtšenko,” õhkas Džeko. “Ei ole tavaline, et sinu eest pakutakse 30 miljonit eurot, see teadmine vajas harjumist.” Olgugi, et Džeko on ka tänavu kaheksa vooru järel Bundesliga väravaküttide edetabeli esikolmikus, pole klubi mullusega võrdväärset hoogu leidnud, olles alles kaheksandal kohal. “Kriitikutel on lihtne öelda, et pärast Milani võimaluse luhtumist ei ole mul motivatsiooni, aga see pole nii,” rääkis Džeko. Küll tunneb bosnialane puudust suvel Schalke 04 ridadesse lahkunud
Magathist, sest just tema tõi Džeko Wolfsburgi, lihvis ta tippmängijaks ning oli klubi mulluse edu peaarhitekt. “Meie edu oli algusest lõpuni Magathi kätetöö, sest tema leidis õiged mängijad täitma oma visiooni,” lausus Džeko. Ei praegune peatreener Armin Weh ega mängija ise ole kindel, et hooaeg koos lõpetatakse, sest näiteks Juventus on kuulutanud, et tahab talvisel üleminekuperioodil oma ridadesse kas Džekot või David Villat Valenciast. Või kui mitte talvel, siis vähemasti tuleval suvel on oodata järgmist üleminekujuttude virvarri, mille keskmes on Džeko. Et aga kõik üdini roosiline pole, andis mõista üks suvine intsident, kus bosnialane läks kallale oma värskele meeskonnakaaslasele Karim Zianile, kes niitis Džeko ühel treeningul kaks korda järjest karmilt maha. Ründaja polnud endast peajagu lühema mängujuhi võtetega rahul ning haaras alžeerlasel kõrist, mille peale viimane üritas tulutult rusikahoope jagada. Zvjezdan Misimovic ja Alexander Madlung lõpetasid kähmluse siiski varakult. Praegu rahvusvahelisel mängijateturul kuumimate nimede sekka kuuluval
Džekol on peale kasvu silmapaistev tehnika ja väledad jalad, kusjuures väravate löömise puhul on ta ühtviisi edukas mõlemaga. Nagu selgus Bärengrubi hinnangust, on ta meisterlik ka peamängus. Nende oskuste arendamist alustas ta kodulinnas Sarajevos FK Željezničari klubis, kust ta 2005. aastal laenati Tšehhi meeskonda FK Ústí nad Labem. Peagi jäi noor ründemängija silma FK Teplicele, kes maksis ta eest kõigest 80 000 eurot. Kaks edukat hooaega Tšehhimaal teenisid talle parima väravaküti ja parima välismaise mängija tiitli. Veel Teplice nimekirja kuulununa teenis ta esimese kutse Bosnia ja Hertsegoviina A-koondisesse, kus tegi unelmate debüüdi Türgi vastu, panustades oma koondise 3:2 võitu ühe väravaga. Praegu on Bosnia ründeliini Džekota võimatu ette kujutada, kuivõrd senises 20 kohtumises on ta sihile jõudnud koguni 13 korral. Seal hulgas löönud kolm väravat Eestile. Saab näha, kas Džeko suudab kodumaad rõõmustada ka maailmameistrivõistluste finaalturniiril.
Foto: Raigo Pajula/AFP/Scanpix
cv Edin Džeko Sünniaeg: 17.03.1986 Sünnikoht: Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina
Positsioon väljakul: ründaja Pikkus: 192 cm Klubid mängijana: 2003−2005 FK Željezničar (BIH) 20/5 2005 FK Ústí nad Labem (laenul, CZE) 15/6 2005−2007 FK Teplice 28 (16) 2007−... VfL Wolfsburg 68 (38)
Karjäär A-koondises: 2007−... Bosnia ja Hertsegoviina 21 (14) Alo Bärengrub (vasakul) võitleb Edin Džekoga allkorrusel. Ülakorrusel oli aga eriti raske.
48
JALKA NOVEMBER 2009