Rakvere Reaalgümnaasiumi ÕPILASKONVERENTS II
3. november 2016
Rakvere Reaalgümnaasium
RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÕPILASKONVERENTS II Artiklite kogumik
AGUR TRÜKIKODA Rakvere 2016
9.00 – 10.30 ettekanded 6.-8. klassidele
1. Stiina-Maris Paulus ja Kätriin Proosa, Sõutants, loovtöö, juhendajad Tiia Randoja ja Mikk Joorits 2. Ingela Uustal, Kuperjanovi jalaväepataljon, loovtöö, juhendaja Riina Rohtung 3. Laura Jaguson, Kleidi õmblemine, loovtöö, juhendajad Ene Jaguson ja Kadi Inno 4. Elis Lillmets, Paberi taaskasutus ja ajalehepaberist korvi punumine, loovtöö, juhendajad Tiina Toost ja Heidi Reisi 5. Andre Randmaa ja Toomas Kaljuvee-O’Brock, Nagi-riiuli valmistamine, loovtöö, juhendaja Toivo Reinsoo 6. Sander Jaguson, Riga 11 taastamine, loovtöö, juhendajad Villi Jaguson ja Riina Rohtung 7. Anni Kärmik, Kellaga seinamaal, loovtöö, juhendaja Ergo Kärmik 8. Liisi Lippasaar, Külmetushaiguste ennetus ja ravi looduslike vahenditega, loovtöö, juhendaja Eda Peinar 9. Aimar Kuiva, Tõnis Põld ja Robin Sapar, RRG 7.–12. klasside sportlik aktiivsus, loovtöö, juhendaja Kadri Marksoo 10. Elsa Triin Raidla, Keemiakatsed põhikoolile ja gümnaasiumile, loovtöö, juhendajad Agne Jõgis ja Epp Vaidre 11. Georg Prees ja Artti Vain, Tänavatantsustiilide tutvustus, loovtöö, juhendajad Gerly Tuur ja Riina Rohtung
Moderaatorid Stiina-Maris Paulus ja Kristjan Gutman
12.00-13.50 ettekanded 9.-12. klassidele 1. RRG vilistlane Marleen Allemann, Pikaajalised võimuerakonnad Kesk- ja Ida- Euroopas: Eesti Reformi-erakonna ja Sloveenia Liberaaldemokraatliku Erakonna võrdlev analüüs, bakalaureusetöö, juhendaja Tõnis Saarts (TLÜ üldpolitoloogia lektor) 2. Andree Kool, Magnus Mänd, Raili Kruusamäe, Elise Saar, Sandra Sooniste, Anastasia Musakko, Aule-Merlin Vihlver, Kertu Põdersalu, Kerti Bobõlski, Suur Pauk, 10. klassi projekt, Juhendajad Tiina Sirelpuu, Kadri Marksoo, Agne Jõgis, Laura Herm 3. Karl Joosep Einmann, Fred Liivak, Risto Saul ja Rando Tomson, ElPuro OÜ äriplaan, juhendaja Diana Tandru 4. Hanna Nõmm, Fotosünteesi sõltuvus valguse intensiivsusest, uurimistöö, juhendaja Tiina Sirelpuu 5. Enelin Leichter ja Laura Tatkam, Energiasäästlik maja, 12. klassi projekt, juhendaja Laura Herm 6. Kevin Gusev, Prügiprobleemi teadvustamine Rakvere Reaalgümnaasiumi üheksandate ja kaheteistkümnendate klasside võrdluses, uurimistöö, juhendaja Tiina Sirelpuu 7. Kärt Koppel, Unehalvatus, uurimistöö, juhendaja Annika Piho 8. Sander Moldau, Viimase kolme Romanovi valitsemisaja uurimine läbi numismaatika, uurimistöö, juhendaja Ülle Kõiv
Moderaatorid Renita Rasmann ja Rainer Bõkov
Külalisesineja Ilmar Tomusk Õppis Tallinna 32. Keskkoolis. 1989. aastal lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 2002. aastal kaitses Tallinna Tehnikaülikooli humanitaarja sotsiaalteaduste instituudis doktorikraadi haldusjuhtimises. Töötab alates 1995. aastast Keeleinspektsiooni peadirektorina. Tema sulest on ilmavalgust näinud paljud lasteraamatud, nt „Algaja ajaränduri seiklused“, „Digipöörane kool“ jpt. Tunnustused: Nukitsa konkursi I koht, Tartu lastekirjanduse auhinna nominent jpt. Omab Valgetähe V klassi teenetemärki.
Stiina-Maris Paulus ja Kätriin Proosa Sõutants Juhendajad Mikk Joorits, Tiia Randoja Meie loovtöö teemaks oli sõutants. Teema valikul lähtusime oma huvialast – tantsimisest, millega oleme tegelenud juba 12 aastat. Töö eesmärk oli otsida informatsiooni sõutantsu kohta, et saada teada, kust see pärit on, millistest tantsustiilidest koosneb, kus ja kuidas saab võistelda ning kas on võimalus tantsualal ülikoolis edasi õppida. Tegime ise muusikapalale koreograafia. Arvame, et tulime oma tööga kenasti toime ja täitsime enda püstitatud eesmärgid.
Ingela Uustal Kuperjanovi jalaväepataljon Juhendaja Riina Rohtung Valides loovtöö teemat, meenus mulle, kuidas käisin Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis. Kogetu oli äge, sain näha palju ja kuulda mõndagi huvitavat sealsest elust. Ringkäigu korraldas jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere, kes muuhulgas on ka minu ristiisa. Pärast seda tekkiski mul suurem huvi selle kaitseväeüksuse kohta. Hakkasin koguma materjali, mida kasutada loovtöös, et oma teadmisi jagada ka teistega. Tahtsin teada, miks on pataljon nimetatud Julius Kuperjanovi järgi. Oma töös uurisingi Julius Kuperjanovi väga põnevat ja liiga vara katkenud elu lugu, leidsin Kuperjanovi jalaväepataljoni kohta üldist infot ning intervjueerisin kolonelleitnant Hando Tõevere, Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemat.
Laura Jaguson Kleidi õmblemine Juhendajad Kadi Inno ja Ene Jaguson
Minu ema on õmbleja ja olen tihti tema kõrval jälginud esemete valmimist. Kui oli vaja teha loovtöö, teadsin, et tahan teha midagi oma kätega. Päris oma õmmeldud kleidist olin ammu unistanud. Nii saigi minu loovtööks õmmelda kleit. Selle käigus soovisin saada uusi kogemusi õmblemisel ja samuti oskusi, mida saab rakendada tulevikus. Kleidi õmblemisel tuli läbida mitmeid etappe. Pidin leidma sobiva õmblemisajakirja, parimaks osutus ajakiri Burda. Kleidi lõige tuli väga täpselt välja ajada. Kõige raskem ülesanne oli lõigete paigutamine riidele ja sobivate tükkide väljalõikamine. Kerge polnud ka detailide ja kantide kokkuõmblemine. Töö käigus tuli kasutada nii universaal- kui ka overlokõmblusmasinat. Sain aru, et õmblemisel on vaja täpsust, loogilist mõtlemist, isegi matemaatikat. Tähtis on ka kanga materjali valik. Õppisin rõivaseseme otsast lõpuni valmistamist. Olen rahul, et sellise töö ette võtsin.
Elis Lillmets Paberi taaskasutus ja ajalehepaberist korvi punumine Juhendajad Tiina Toost, Heidi Reisi Loovtöö eesmärk oli teada saada rohkem paberist kui materjalist, selle ajaloost ning kasutusvõimalustest. Loovtöö tegemine oli huvitav ja kerge. See õpetas tähtaegadest kinnipidamist, kirjaliku töö vormistamist ning arendas käelist tegevust. Suuri raskusi mul ette ei tulnud. Korvipunumist alustades tekkis keeruline olukord, kui pidin mitut asja korraga jälgima ja tegema. Paberpulkade punumist alustades tuli vaadata, et tugipostid sirgelt jääks. Materjale tuli kirjalikuks osaks otsida põhjalikult. Loovtöö tegemine oli uudne kogemus. Kõikidele järgmistele kaheksandikele kannatlikkust ja loovat mõtlemist.
soovin
Andre Randmaa, Toomas Kaljuvee - O`Brock Nagi-riiuli valmistamine Juhendaja Toivo Reinsoo Tööga alustasime jaanuari teises pooles. Enne töö alustamist pidime ostma poest materjalid. Otsustasime nagi-riiuli teha männipuust, sest see on pehme ning lihvimiseks hea ega tekita pinde. Ostetud männilaua lõikasime meile sobivateks tükkideks. Seejärel puurisime mõlema laua ülemisse serva neli auku ja äärde kolm väiksemat. Lihvisime puuritud auke ning lisasime ülemistesse aukudesse sobiva pikkusega pulgad, väiksematesse panime puutapid. Järgmisena võtsime teise männilaua, puurisime selle servadesse kolm auku ning sobitasime selle tappide otsa. Peale seda märkasime tehtud töös probleemi. Nagi ei olnud soovitud nurga all. Lahendasime probleemi nii, et liimisime tapid ja pulgad kinni ning tõmbasime koormarihmaga kõvasti kokku. Kahe nädala pärast jätkasime tööd, lõikasime riiuli külgedesse lainekujulised kujundid. Viimistlesime tehtud töö ning hiljem värvisime valgeks. Viimasel nädalal panime külge nagid. Tulime tööga kenasti toime. Olid mõningad apsud, kuid need lahenesid tänu Andre isa nõuannetele ja koostööle. Saime loovtööst hea kogemuse, kuidas mööblieset ise meisterdada ja kokku panna. Õppisime palju uut ja see on kogemus pikkadeks aastateks.
Sander Jaguson Riga 11 taastamine Juhendajad Riina Rohtung, Villi Jaguson Eesmärk oli valida endale huvipakkuv loovtöö. Kuna huvitun tehnikast ja soovisin niikuinii teha praktilist loovtööd, siis otsustasin tegevused ühendada. Idee taastada Riga 11 ehk rahvakeeli punnvõrr sai alguse sellest, et minu omandusse sattus vana, ajahambast puretud ja räsitud võrr. Selle taastamise vastu tekitas huvi ka see, et punnvõrril on pikk ajalugu, suur kasutajate hulk üle kogu endise Nõukogude Liidu ja et veel on saada palju varuosi. Selle tegevuse käigus õppisin igasuguseid uusi töövõtteid. Sain juurde väga palju teadmisi mootorite töötamise põhimõtetest. Kõige suuremaks probleemiks osutus nõukogudeaegse tehnika eripära: kõik on tehtud halvasti, valesti ja viltu ning miski ei sobi millegagi. Iga väiksemagi defekti kõrvaldamine lisas hulga tööd. Loovtöö käigus sain juurde julgust ja samas ka enesekindlust igasuguste tööriistade ja masinate käsitsemisel. Kavatsen ka edaspidi tegeleda mototehnikaga.
Anni Kärmik Kellaga seinamaal Juhendaja Ergo Kärmik Tahtsin teha loovtööks midagi, mis oleks praktiline, omapärane ja huvitav. Mõtlesin esmalt oma huvialade peale ja otsustasin teha midagi kunstiga seonduvat. Töö kujunes üsna sujuvalt. Samas oli vaja olla tähelepanelik ja hoolikas, et kõik lõuendid, värvid ja raamid omavahel sobituksid. Kogu töö oli väga mahukas, mistõttu tegin seda etappide kaupa. Kõik läks enamasti ladusalt ja mõnikord nautisin maalimist mitu tundi järjest. Ma ei oskagi öelda, mis mulle kõige enam meeldis. Peaaegu igas asjas oli midagi, mille loomise üle rõõmu tundsin. Eriti meeldis mulle maalimisel katsetada erinevate värvitoonidega ning ketassaega raame lõigata. Kuna elektrilise saega töötasin esimest korda, siis vajasin selle juures kõige rohkem oma juhendaja abi. Tööd oli põnev teha, sest tegin midagi sellist, mille vastu tundsin huvi. Usun, et eelkõige sellega tulebki arvestada, kui hakata valima loovtöö teemat. Millegi huvitavaga tegeledes läheb töö lihtsamalt, on palju rohkem motivatsiooni tegutsemiseks ning kindlasti kajastub see ka töö tulemuses.
Liisi Lippasaar Külmetushaiguste ennetus ja ravi looduslike vahenditega Juhendaja Eda Peinar Teema valisin sellepärast, et mind huvitab meditsiin ja soovin sellega kindlasti tegeleda ka tulevikus. Kuna külmetushaigused kimbutavad meid eriti õppeperioodil, siis oli eesmärk tutvustada looduslikke võimalusi külmetushaiguste raviks. Esmalt koostasin töö kava. Alustasin materjali otsimisega raamatukogust ja internetist. Valisin välja minu tööks sobilikud lõigud ning tegin nendest kokkuvõtted. Kõiki külmetushaigusi käsitlesin eraldi. Töö käigus jälgisin loovtöö vormistamise nõudeid. Praktilise osana valmisid esitlus ja voldik, kus on kirjeldatud looduslikke võimalusi külmetushaiguste ennetuseks. On käsitletud köha, nohu, neelupõletiku ja palaviku olemust ning nende looduslikku ravi. Minu järeldus on see, et tegelikult on loodusel pakkuda meile tõhusaid võimalusi külmetushaiguste ennetuseks ja raviks. Me saame end aidata ise ega pea alati apteegist kalleid ravimeid ostma. Hea on see, et looduses leidub ravimtaimi, mida korjata, kuivatada ning ka ise kasvatada. Mida varem alustada ravi, seda kiiremini terveks saame.
Aimar Kuiva, Tõnis Põld, Robin Sapar RRG 7.–12. klasside sportlik aktiivsus Juhendaja Kadri Marksoo
Elame tehnoloogiaajastul. Kõigil, isegi algklassiõpilastel, on olemas nutitelefonid, arvutid, mängukonsoolid jne. Nutivahendite kasutamisest on saanud peamine ajaviide nii kodus, vabal ajal kui ka koolis, ja mitte ainult vahetundides. Kõige selle tulemusena on vähenenud inimeste füüsiline aktiivsus ning järjest vähem viibitakse värskes õhus. Tagajärjeks on noorte, aga ka täiskasvanute kehv füüsiline seisund, millega kaasnevad järjest sagedasemad tervisehäired. See pole probleem ainult Eestis, vaid kõikjal maailmas. Tekkis huvi uurida, milline on Rakvere Reaalgümnaasiumi 7.–12. klassi õpilaste sportlik aktiivsus, kui palju nad liikumisele aega kulutavad, miks spordiga tegeletakse ja millist ala eelistatakse. Töö esimeses osas räägime sellest, millised on sportimisega seotud põhimõisted. Toome välja ka sportimise positiivsed ja negatiivsed mõjud. Loovtöö koostamiseks lugesime kirjandusallikaid, veebimaterjale ja korraldasime elektroonilise küsitluse 7.–12. klasside õpilaste seas. Saadud tulemusi analüüsisime ja võrdlesime ka Eesti tehtud uuringutega. Esialgsed kartused, et meie kooli 7.–12. klasside õpilased pole väga sportlikud ja kulutavad peamiselt oma vaba aja nutitelefonides, ei vastanud tõele. Oli ka neid, kes ei tee sporti, aga õnneks oli sportlikke lapsi rohkem. Samuti teeb optimistlikuks see, et 98% vastanutest kavatseb spordiga ka edaspidi tegeleda. Loovtöö oli raskem, kui me arvasime, ja nõudis väga palju aega, kuid arvame, et saime selle, mida otsisime, ja loovtöö polnud asjatu. Tänu loovtööle saime väga palju targemaks.
Elsa Triin Raidla Keemiakatsed põhikoolile ja gümnaasiumile Juhendajad Agne Jõgis, Epp Vaidre Minu loovtöö eesmärk oli teha kolm õppevideot, mida õpetajad saaksid tundides kasutada. Paljudes koolides ei ole kõiki keemilisi aineid, millega harivaid ja lõbusaid katseid teha, ning minu arvates vaid katse kirjeldusest ei piisa! Rääkides oma kogemusest, tahavad õpilased katseid ka näha. Niiviisi jääb õpitu palju paremini meelde. Sellest põhimõttest lähtusingi oma loovtöös. Nagu öeldud, tegin kolm katsevideot. Esimene oli kloori sünteesist ja omadustest, teine oli vulkaanist ning kolmas hõbepeeglireaktsioonist. Algul oli plaanitud ainult üks katse iga video kohta, kuid filmimise käigus arenesid ideed edasi. Siiski proovisin jääda ainete juurde, mida kõikides koolides ei leidu, et videote kasulikkust veelgi suurendada. Loovtöö valmimisprotsessi saab jagada kolmeks: katsete määramiseks ning filmimiseks, monteerimiseks ja kirjalikuks osaks. Viimasesse lisasin ka igas videos põhielementide kohta informatsiooni, töötades läbi teatmeteoseid ja õpikuid. Kõige ajamahukam oli aga monteerimine. Kuigi see ei valmistanud raskusi, pidi videoid mitu korda üle vaatama, veel parandusi tegema ning tekste lisama. Olen õnnelik, et sain teha loovtöö, mis hõlmab nii palju valdkondi. Nautisin seda protsessi väga ning tunnen, et sain oma loovtööst ka ise väga palju juurde. Mitte ainult teadmiste pagasisse, vaid õppisin juurde ka paar praktilist oskust: kuidas filmida häid kaadreid, kuidas monteerida ning kuidas kirjaliku osa kirjutamist jaotada. Usun, et saavutasin oma loovtöö eesmärgi ning loodan südamest, et tulevikus saavad õpetajad ja õpilased minu videotest kasu!
Georg Prees, Artti Vain Tänavatantsustiilide tutvustus Juhendajad Riina Rohtung, Gerly Tuur Valisime oma loovtöö teemaks tänavatantsustiilide tutvustuse. Põhjus selleks väga lihtne: oleme ise juba neli aastat seotud tänavatantsuga. See on tegevus, milles on ühendatud sportlik rõõm liikumisest, aga ka vahvad ettevõtmised kaaslastega. Praeguseks treenime JJ-Street Tänavatantsukooli Rakvere osakonnas kesktaseme saavutanute grupis. Ootame suve ja laagrit, kus uusi oskusi omandada. Meie eesmärk selle loovtööga oli anda lugejatele-kuulajatele natukene aimu teistsugusest kultuurist ja informeerida neid tantsu sellisest küljest, kus mängu tulevad erilised liigutused, omapärane kehakeel ja sportlikkus. Stiilid, mida tutvustame, on pärit meile võõrastest kultuuridest, aga õppides tantse, saab ka see „võõras“ meile tuttavaks ning koguni omaseks. Maailm meie ümber avardub ja maailma avastada aitab tants.
Külalisesinejad Üllar Saaremäe Alates 1996. aastast on Rakvere Teatri kunstiline juht. 1991–1996 töötas Ugala teatris. On näidelnud kümnetes rollides nii Ugala Teatris kui ka Rakvere Teatris. On osalenud paljudes teleseriaalides ja mängufilmides („Viimane võmm”, „Tuulepealne maa” jpt). On punklaupeo maaletooja ja eestvedaja. On tunnustatud erinevate teatripreemiatega, sealhulgas Voldemar Panso, Ants Lauteri ja Karl Adra auhinnaga. Omab Valgetähe IV klassi teenetemärki.
Karl Robert Saaremäe Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala 11. lend. On osalenud NUKU teatri suvelavastuses „Kapten Granti lapsed“, Rakvere Teatri suvelavastuses „Maailma parim küla“ ja diplomilavastuses „Thijl Ulenspiegel“. On osalenud sarjades „Viimane võmm“ ja „Vabad mehed“.
RRG vilistlane Marleen Allemann, bakalaureusetöö “Pikaajalised võimuerakonnad Kesk- ja IdaEuroopas: Eesti Reformierakonna ja Sloveenia Liberaaldemokraatliku Erakonna võrdlev analüüs” Juhendaja Tõnis Saarts, Tallinna Ülikool Lõpetas RRG 2013. aastal, 39. lennu vilistlane. Bakalaureusetöö tegi Tallinna Ülikoolis, juhendaja oli üldpolitoloogia lektor Tõnis Saarts. Praegu
õpib
magistriõppes
Tallinna
Ülikoolis politoloogia erialal. Töötab
seminarijuhendajana,
toestava
õppejõuna. Viib läbi seminare ja loenguid ainekursuse “Kvalitatiivsed uurimismeetodid” raames; juhendab seminare ainekursuste “Eesti ühiskond
ja
poliitika”
ja
“Poliitika
sotsioloogia” raames
Nii uskumatuna kui see ka ei kõla, on Eesti Reformierakond (RE) ühe osapoolena eri koosseisuga valitsuskoalitsioonidesse kuulunud järjepanu juba 17 aastat. Kuivõrd Kesk- ja Ida-Euroopa riikide poliitmaastikke peetakse pigem ebastabiilseteks ning sealsete maade valitsusi vähepüsivateks, on Eesti puhul ilmselgelt tegu tähelepanuväärse erandiga ning Reformierakonna pikaajalist võimul püsimist võib lugeda tõeliseks edulooks. Kui suurt rolli mängib ühe erakonna edus liider? Kas ühe partei kauaaegses võimul püsimises omavad tähtsust ka erinevad üksiksündmused ja laiemad ühiskondlikud trendid? Kui oluline on edukuse seisukohalt see, mida on erakonnal oma potentsiaalsetele koalitsioonipartneritele pakkuda? Kas edukas olemiseks on oluline ka üleüldine poliitilise keskkonna stabiilsus? Kõikidele eelnimetatud ja mitmetele teistelegi küsimustele püüdsingi ma oma bakalaureusetöö raames vastuseid leida, seletamaks konkreetsemalt seda, millised on siis need tegurid, mis on võimaldanud Reformierakonna niivõrd pikaajalise võimul püsimise. Antud uurimuse teeb veelgi huvitavamaks asjaolu, et lisaks Reformierakonnale on Kesk- ja Ida-Euroopas tegelikult teinegi sarnane edukas juhtum – Sloveenia ja sealne kauaaegne võimupartei Sloveenia Liberaaldemokraatlik Erakond (LDS). Niisiis uurisingi ma
oma lõputöös just neid kahte silmapaistvat erandit paralleelselt analüüsides, mida on vaja, et üks partei suudaks olla sedavõrd edukas ning püsida võimul järjest väga pikka aega. Võttes kokku minu uurimistöö peamised järeldused, võib öelda, et olulisimaid erakondade edu ning pikaajalist võimulpüsimist tagavaid tegureid, mis võimaldasid ühtviisi nii RE-l kui LDS-il kogeda märkimisväärset edu, saab üldjoontes välja tuua kolm. Esiteks on nii-öelda taustana väga tähtis poliitmaastiku ning erakonnasüsteemi üldine stabiilsus, mis tagab võimuerakondadele kindla ning vähemuutliku tegutsemiskeskkonna. Kuigi Kesk- ja Ida-Euroopa erakonnasüsteeme just väga stabiilseteks ei peeta, siis nii Eesti kui Sloveenia puhul saame me rääkida siiski parteisüsteemidest, mis olid analüüsitavatel perioodidel üsna stabiilsed (v.a. Eestis 2003, mil poliitikasse tuli Res Publica, kuid toona polnud Reformierakond veel peaministripartei). Teise tegurina, konkreetselt erakonnaga seotud muutujate lõikes on aga äärmiselt oluline partei võimekus kasutada nutikaid, paindlikke koalitsioonide moodustamise strateegiaid, mis hõlmavad endas
laiapõhjaliste
valitsusliitude
tegemist
mitmesuguste
ka
maailmavaateliselt
erinevate
erakondadega, tagades lõppkokkuvõttes moodustatud koalitisoonide pikaajalise püsimise. Kolmanda tähtsa muutujana ei saa aga unustada parteiorganisatsiooni, täpsemalt tugeva liidri olemasolu, mis samuti ühe erakonna edukuses ning seega ka võimulpüsimises väga tähtsat rolli mängib. Minu lõputöös analüüsitud juhtumite põhjal võib järeldada, et üldjuhul kindlustavad oma erakonnale edu pikaajalised “personaliseeritud liidrid”, kes on populaarsed valijaskonna hulgas, kuid omavad samal ajal autoriteeti ka parteisiseselt. Siiski tuleb tõdeda, et ainuüksi karismaatilisest ja hea juhtimisoskusega liidrist erakonnale edukas olemiseks ei piisa, vaid vaja on ka hulka aktiivsed liikmeid, sisemist ühtsust ning professionaalset meeskonda. Ühtlasi on kokkuvõttes oluline mainida, et kuivõrd rohkem RE ja LDS-i sarnaseid nii pikaajalisi edulugusid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis polegi, siis on ka minu bakalaureusetöö analüüs tehtud kahe juhtumi põhjal. See aga tähendab, et kaardistatud on küll erakondadele pikaajalise võimulpüsimise garanteerinud tähtsaimad tegurid, ent täiesti universaalset eduvalemit pole siinkohal võimalik välja käia, sest tulemused on suuresti sõltuvad ka konkreetsete riikide kontekstist.
10R klass, Andree Kool, Magnus Mänd, Raili Kruusamäe, Elise Saar, Sandra Sooniste, Anastasia Musakko, AuleMerlin Vihlver, Kertu Põdersalu, Kerti Bobõlski
Suure Paugu projekt Juhendajad Tiina Sirelpuu, Kadri Marksoo, Agne Jõgis, Laura Herm Rahva seas on levinud arusaam, et Suur Pauk oligi pauk, kuid tegelikult oli tegemist plahvatusliku paisumisega. Väljendi „Suur Pauk“ võttis kasutusele Fred Hoyle, et naeruvääristada George Lemaitre’it. Suurem osa meist arvab, et maailm algas Suure Paugu teooria järgi. Enamik meie grupist uskus samuti, et nii kõik toimuski, ent peale Suure Paugu süvitsi uurimist, saime tõestust vastupidisele. Meie universumi areng jaguneb erinevateks perioodideks: füüsikaliseks, keemili-seks, bioloogiliseks, sotsiaalseks. Projekti alguses jaotas klass end gruppideks ning iga grupp sai loosi teel ajastu, millega hakati järgnevates tundides eesmärgi nimel tegutsema. Neist pääsesid konverentsile kaks gruppi, kes käsitlesid oma esitlustes vanaaegkonda, keskaegkonda ja uus-aegkonda. Neil perioodidel arenesid inimesed, taimestik ja loomastik, maal toimus vahelduslik geoloogiline muutus. Samuti käsitlesime ka teooriat maailma lõpust. Kahes grupis oli meid kokku üheksa: Anastasia Musakko, Kerti Bobõlski, Andree Kool, Elise Saar, Magnus Mänd, Aule-Merlin Vihlver, Kertu Põdersalu, Sandra Sooniste, Raili Kruusamäe. Meie ülesandeks oli korraldada teadusnädalal 3. klassile esitlus, kus seletasime noortele koolikaaslastele Suure Paugu teooriat katsete abil. Esimene grupp rääkis vanaaegkonnast, täpsemalt rääkisid nad bioloogilisest evolutsioonist ehk loomade arengust ning maa geoloogilisest arengust samuti. Grupiliikmed meisterdasid maketi ja selle abil näitasid lastele, kuidas miski toimus. Maketil näitas esimene grupp maa kerkimist. Plastiliiva abil selgitati, kuidas tekkisid mäestikud. Kohale ilmusid veel kalad, roomajad, kahepaiksed, putukad ning sõnajalgtaimed. Ei puudunud ka ajastule vastav jäätumine lõunapoolkeral. Maketil toimuvat kuvas seinale projektor, et kõikidel saalisviibijatel oleks võimalus näha. Teine grupp keskendus kesk- ning uusaegkonnale. Nende esitluses oli samuti väga palju juttu bioloogilisest arengust, räägiti nii dinosaurustest kui ka inimestest. Samuti käsitlesid nemad jääaegasid, mandrite väljakujunemist ja ka maailma lõppu käsitlevat teooriat. Projekt oli tore vaheldus tavatundidele. Sellega kaasnes ka võimalus tunda end õpetajatena. Saime uued kogemused, arendasime esinemisjulgust ja koostöö ladusust, õppisime pöörama tähelepanu tööjaotusele grupis, samuti oskusele grupis töötada. Saime tööga edukalt hakkama, seda täheldasime ka esitluste lõpus, nähes vaatajate reaktsioone. Sellist tüüpi projekti võiks ka põhikooliastmes korraldada.
Hanna Nõmm Fotosünteesi sõltuvus valguse intensiivsusest Juhendaja Tiina Sirelpuu Fotosünteesiks nimetatakse looduses toimuvat ainulaadset protsessi, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Fotosüntees sõltub väga paljudest teguritest: süsihappegaasist, valgusest, temperatuurist, taime tüübist, taime varustatusest veega, lehe vanusest, taime füsioloogilisest seisundist ning tuule tugevusest. Harilikult mõjuvad taimele mitu tegurit korraga ning need võivad pidevalt muutuda, olenedes ilmastikust, ööpäeva vaheldumisest jne. Meie kliimatingimustes vastab fotosünteesi kulg enamvähem päikese radiatsiooni intensiivsuse ööpäevasele muutusele. Selgitamaks välja, mil määral sõltub fotosüntees valguse intensiivsusest, tegi RRG 11.r klassi õpilane Hanna Nõmm katsed. Katsete sisu põhineb seosel, et fotosünteesi käivitab valgusenergia. Selles protsessis kasutatakse süsihappegaasi ja eraldub hapnik. 5. augustil 2015. aastal külvati maha lehtsalati seemned. Sirgunud taimed istutati väikestesse pottidesse ja neil lasti juurduda. Andmeid koguti 17.– 30. augustil. Selleks paigutati kolm potti salatitaimedega biokambrisse ja see suleti õhukindlalt. Biokambrisse paigutati sensorid gaasilise hapniku ja süsihappegaasi mõõtmiseks. Kambri külge kinnitati maalriteibiga valgustatust mõõtev sensor. Sensorid ühendati Vernier LabQuest andmekogujaga. Uurimuses tehtud andmete analüüsist selgus, et fotosünteesi intensiivsus sõltub väga paljudest teguritest. Fotosünteesi intensiivsuse määramisel on väga suur roll temperatuuril. Päevasel ajal tehtud katsed sõltusidki kõige rohkem temperatuurist, sest valgustatus püsis sama. Lisaks mõjutas fotosünteesi intensiivsust ka süsihappegaas, taime varustatus veega ja taime hingamine. Valguse suure intensiivsuse ja taime tüübile sobiliku temperatuuri korral on fotosüntees kõige kiirem ja tootlikum. Varjus saavad taimed küll sama valgushulga, kuid nad on otsese päikesevalguse eest peidus, mistõttu on ka fotosüntees vähem intensiivsem. Pimedas asuvatel taimedel hapniku tootmist ei toimu.
Kevin Gusev Prügiprobleemi teadvustamine Juhendaja Tiina Sirelpuu Prügi on inimestele peavalu tekitanud juba aastasadu. Selle teket on võimatu vältida, küll aga võimalik piirata. Vedelev praht võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi meie elusloodusele. Seega tuleb iga päevaga pöörata üha enam tähelepanu prügiprobleemidele ja leida võimalikult tõhusamaid ja ökonoomseimaid viise selle ümberkäitlemiseks. Käesoleval ajal on parim viis prügi efektiivseks ärakasutamiseks selle sorteerimine. Sortimiseks on mitmeid võimalusi ning seda saab teha üldjuhul tasuta. Üha enam pannakse olmejäätmekastide juurde erineva pakendi kogumiskaste ja konteine-reid. Samuti on võimalik viia heitmeid jäätme-kogumiskohtadesse. Jäätmete selekteeri-misega säästame nii selle aine toorainet, raha, elukesk-konda kui ka liigilist mitmekesisust. Aastas viiakse koju 500 miljardit kuni triljon kilekotti, seetõttu on suur tõenäosus, et need satuvad ka loodusesse. Keskkond ei armasta naftast toodetud kotte, ajapikku laguneb plast väiksemateks tükkideks, eritab toksilisi ühendeid ja võib sattuda loomade toidulauale või põhjavette. Parim viis elukeskkonna säästmiseks on riidekoti kasutamine. Kott peab vastu aastaid ning seda on võimalik loominguliselt ja stiilselt ära dekoreerida. Katki läinud riidest kotti on võimalik parandada mõne õmblusega. Lisaks stiilsusele ja vastupidavusele säästab riidekott iga poeskäigu korral uue firma logoga kilekoti ostmisest. Ankeetküsimustiku abil kogutud andmetest selgus, et Rakvere Reaalgümnaasiumi 9. ja 12. klasside õpilased on küllaltki teadlikud prügiprobleemist, kuid nende hulgas on süstemaatilisi sorteerijaid ja talgutel osalejaid vähe. Kõige rohkem motiveerib õpilasi sortima raha, seetõttu kasutatakse ka kõige enam taarapakendi tagastamist. Mõlema klassi esindajad on teadlikud kilekottide kahjulikkusest. Seega püüavad enamasti kasutada riidekotti või ühte ja sama plastkotti mitu korda.
Kärt Koppel Unehalvatus Juhendaja Annika Piho Uneparalüüs ehk unehalvatus on olukord, mille korral inimene on kas magama jäädes või ärgates ajutiselt liikumisvõimetu, olles samal ajal teadvel. Uneparalüüsi ajal võivad ilmneda hirmutavad nägemused (näiteks nähakse toas veel kedagi), millele ei saada halvatuse tõttu füüsiliselt reageerida. Arvatakse, et uneparalüüs tekib häiritud REM-une tõttu ehk seetõttu, et und nähes on lihastegevus üldiselt välja lülitatud, et vältida une ajal liigutusi. Vahetult enne magama jäämist või ärkamist võib eneseteadlikkus olla veel säilinud või ärkvel enne, kui tekib täielik kontroll oma keha ja liigutuste üle, mistõttu tajutaksegi ennast halvatuna. Kõige levinuma unehalvatuse sümptomi puhul ei saa inimene end liigutada. Tuntakse, nagu keegi surub magajat vastu maad, või kogetakse kehal tugevat raskust vastu rinda, kõhtu või kurku. Lisaks võidakse kuulda veidraid helisid, nagu sumisemist või paberkoti praksumist, tuntakse võõra kohalolekut ruumis, nähakse ilmutust, tihti õudusunenägelikku või mütoloogilist figuuri. Unehalvatuse peamisteks põhjustajateks osutusid insomnia ja unepuudus, kõikuv unegraafik, selili magamine, stress, sotsiaalne ärevus või rahaline mure ning füüsiline väsimus. Leiti, et unehalvatuse ärahoidmiseks on palju võimalusi. Kõige alus on sisemine rahu. Tuleb rahulikuks jääda ja minna vooluga kaasa, liigutada oma varbaid või keskenduda oma hingamisele.
Enelin Leichter ja Laura Tatkam Energiasäästlik maja Juhendaja Laura Herm Viimasel ajal on meedias propageeritud energiasäästlikkust ning ligi nullenergiamaju. Need majad ehitatakse spetsiaalse plaani järgi selleks, et nad oleksid võimalikult energiasäästlikud. Aga mida teha siis, kui tegemist on vana majaga, mis on elamiskõlblik, kuid suure energiakuluga? Saime sellele küsimusele vastuse “Loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna” kursuse energia mooduli kaudu. Projekt sai alguse eelnimetatud kursuse kodusest tööst, mis nägi ette energiasäästliku maja projekteerimist või 2030. aasta Eesti energiapoliitika kujundamist. Selleks, et individuaalset koormust vähendada, moodustati grupid. Meie kaheliikmeline rühm otsustas projekteerida energiasäästliku maja. Inspiratsiooni ja näiteid kogusime Targa Maja ekskursioonilt. Otsustasime
kogutud
teadmisi
rakendada
vana
talumaja
energiasäästlikumaks
ja
keskkonnasõbralikumaks renoveerimisel. Selleks, et oma ideid paremini illustreerida, tegime maja kavandi. Filmisime oma tegevust ning monteerisime sellest video, milles juhtisime tähelepanu maja innovatsioonidele. Projekti valmimise käigus saime palju uusi teadmisi ning meie silmaring avardus. Töö väärtuseks on ideed inimestele, kellel on soov renoveerida vana maja või muuta oma elamist energiasäästlikumaks.
Karl Joosep Einmann, Fred Liivak, Risto Saul, RandoTomson ElPuro OÜ Juhendaja Diana Tandru Ettevõtte ElPuro OÜ põhiliseks ärivaldkonnaks on nutitelefoni ümbriste disain, valmistamine ja turustamine. ElPuro OÜ toode on mõeldud tarbijatele, kes soovivad omapärastest materjalidest stiilset nutitelefoni ümbrist. Firma nimi tuleneb hispaaniakeelsest sõnast puro, mis tähendab puhas. See nimi kannab ka ettevõtte peamõtet, toota kvaliteetne, stiilipuhas ning elegantne toode. Erinevalt teistest müügil olevatest ümbristest on ElPuro OÜ toodetud nutitelefoni ümbris ainulaadne ja isepärane. Ainulaadseks ja isepäraseks teeb toote see, et valmistamisel kasutatakse alumiiniumit ning töödeldud puitu. Idee kasutada sellist materjalide kombinatsiooni ümbriste tootmisel on maailmaturul esmakordne. Tootmisel keskendutakse põhiliselt kvaliteedile ja kliendi soovile. Lisateenusena pakutakse nutitelefoni ümbrise tagumisele pinnale piltide, logode, kirjade, vms lasergraveerimist. Lasergraveerimise puhul kõrvetatakse kujutis puidu pinnale laserkiire abil, millega eemaldatakse tootelt pindmine kiht nii, et muutub kujutise värv või reljeef. ElPuro OÜ meeskond koosneb motiveeritud ja andekatest liikmetest, kel on oskused puidu- ja metallitööde, modelleerimise ning disaini alal. Meeskond erineb teistest firmadest töö täpsuse, kvaliteedi, liikmete motiveerituse ning kohusetunde poolest. ElPuro OÜ omanikud on tegelenud plaani ettevalmistamisega ligi aasta ning on nüüd valmis panema kogu oma aja ettevõtte käivitamisesse. Tegevusvaldkond pakub omanikele huvi ning nad on motiveeritud looma ettevõtte, mis jääb turule püsima.
RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÕPILASKONVERENTS II
Artiklite kogumik
Koostanud Jaanus Lekk Reeli Rump
Keeletoimetajad Katrin Remiküll Riina Rohtung Kadri Remmet
Kujundaja Heidi Reisi
Rakvere Reaalgümnaasium Võidu 67 44313 Rakvere
Trükitud AGUR TRÜKIKODA Narva tn 24 44313 Rakvere