F O T O : RE N E ALT RO V
F O T O : E E ST I E N E RG I A
Tallinna börs elavneks LHV analüütik Joonas Joost võtab teemat hoopis pragmaatilisemalt. „Lisaks majanduslikule loogikale on ka juhtimisstruktuuri poolest kõige börsikõlbulikumad ja atraktiivsemad ettevõt53
ted Eesti Energia ja Elering,” väidab Joost. Elering on varasemalt emiteerinud võlakirju rahvusvahelistele investoritele, olles seetõttu juba karastunud investoritele aruandluse esitamises. Joost toob esile ka Tallinna Sadama, mille juhatuse esimeheks on börsiettevõtte juhtimise kogemusega Valdo Kalm. Joosti sõnul sobib loetelusse mööndusega ka Riigi Kinnisvara AS ning mahtude poolest võiks investoritel huvi olla ka Lennuliiklusteeninduse, Tallinna Lennujaama ja Eesti Loto vastu. „Kindlasti aga ei ole see huvi nii suur kui esiti mainitud ettevõtete vastu,” selgitab Joost. Eelnimetatutest oleks vähemalt Eesti Loto puhul vaja ka seadusemuudatust, sest käesoleval hetkel võib hasartmänguseaduse kohaselt korraldada loteriid ainult aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile. Kui vaadata majandusnäitajaid, siis oleksid Eesti Energia, Tallinna Sadam, Elering ja Riigi Kinnisvara võimaliku noteerimise korral selgelt ühed suuremad ettevõtted Tallinna börsil. Sellises suurusjärgus ettevõtted võiksid kohalike investorite kõrval olla atraktiivsed ka välismaistele, kelle lisandumine avaldaks
Sven Sester Rahandusminister
FOT O: T RI I N RA A
näiteks vähemusosaluse börsile viimise näol, on IRL-i ministri hinnangul üks võimalik viis, kuidas tõsta riigi äriühingute efektiivsust. „Eesti inimestel ja ka pensionifondidel peaks olema rohkem võimalusi investeerida Eesti majandusse,” kinnitab Sester. Minister meenutab, kuidas 2010. aastal kaalus valitsus tõsiselt Eesti Energia IPO läbiviimist. Otsus jäi viimasel hetkel siiski tegemata. „Peale jäi mure, et äkki müüme liiga vara ja odavalt. Aastad möödusid ja nüüd võib tõdeda, et igal äril on alati omad riskid. Kui tahad kogu kasumi endale jätta, tuleb ka kogu risk ise kanda,” tõdeb Sester. Erakapitali kaasamiseks riigi äriühingutesse oleks vähemalt tarvis valitsusliitu kuuluvate erakondade kokkulepet, kuid maailmavaatelised erinevused suhtumises majanduspoliitikasse kipuvad sel teemal põrkuma.
Kommentaar Detsembris lõpetas töö asjatundjate töörühm, mille ma kokku kutsusin ja kuhu kuulusid ka mitmed helged pead erasektorist. Töörühm tegi riigi osaluspoliitika muutmiseks konkreetsed ettepanekud, nagu näiteks sõltumatu nimetamiskomitee loomine riigi äriühingute nõukogude liikmete valimiseks, ja selle eesmärk oli lahutada äriühingute juhtimine poliitikast.
Kommentaar Majandusliku tegevusvaldkonna ja -mahtude poolest võiks riigiettevõtetest kaaluda täielikku või osalist (vähemusosaluse) erastamist ja börsil noteerimist ligikaudu kümmekond ettevõtet. Joonas Joost LHV Panga analüütik
I NVE STE E RI – NR 2/2016