HALVAD VIBRATSIOONID

Mootorilaagrite uusim edasiarendus on aktiivne nutilaager, mis on loodud täitma nõudlikumaid funktsioone. Need laagrid säästavad kütust ja on rohkem kooskõlas sõidudünaamikaga, et maksimeerida sõitjate mugavust, vähendades müra, vibratsiooni ja ebamugavust.

Müra määratletakse kui ebameeldivat või segavat heli, mida tajutakse häirivana, nagu näiteks kulunud laagrite lõgisemine.

Vibratsiooni määratletakse kui eseme rahutust tekitavat, korduvat liikumist, nagu näiteks tasakaalustamata ratas, mis toob teatud sõidukiirusel kaasa rooliratta võbisemise. Kõvadust on raskem määratleda, sest see on väga subjektiivne. Kuid seda võiks ehk määratleda äkilise agressiivse tundena, nagu näiteks sõiduki vedrustuse reageering teeauku sõitmisel.

Müra, vibratsiooni ja ebamugavuse peamiseks allikaks sõidukites on sisepõlemismootor, peamiselt selle pöörlevate osade, põlemisprotsesside ja kiiruse muutumise tõttu selle töö ajal. Need jooned on veelgi tuntavamad stopp-start-tehnoloogiaga, silindriväljalülitusega ja suurendatud kompressioonisuhtega mootorite korral.

Ülekandmine sõiduki keres toimub mootorilaagrite ning resoneeriva kütuse-, väljalaske- või konditsioneeritoru või salongiseinte kaudu. Tajume neid kas kuuldava müra või tuntava vibratsioonina. Müra, vibratsiooni ja ebamugavuse vältimiseks kasutavad sõidukitootjad mootori sõiduki kerest isoleerimiseks erineva kuju, suuruse ja tüübiga laagreid. Kuid kõik see oleneb tunduvalt sõiduki mootori iseärasustest, kuludest ja kui kvaliteetseks kaubamärki peetakse. Kolm kasutatavate laagrite põhitüüpi on kummi-, hüdraulilised ja elektroonilised laagrid. Traditsioonilised ja enim levinud on kummilaagrid. Need on saadaval eri kuju ja mõõtmetega, alates lihtsatest puuvillapallikujulistest kuni ülikeerulise kummi-metallehitusega laagriteni.

Jäikus oleneb kasutatava elastomeermaterjali omadustest ja liikumise suuna määravate fikseeritud ühenduslülide laagrite ehitusest.

Dünaamilisem hüdrauliline laager täidab tavapärase kummist mootorilaagri heliisolatsiooni funktsioone, kuid selle summutustoime on tasakaalustatud.

Hüdrauliliste mootorilaagrite omadused muutuvad vastavalt koormusele. Viskoosne vedelik hüdraulilises laagris toimib isolatsiooni optimeerimiseks summutina.

Hüdraulilise mootorilaagri sees on kummist peavedru, millel on ülemine ja alumine kamber. Kambrid on ühendatud sarja kanalitega ja eraldatud kummiventiiliga. Peavedru on täidetud viskoosse vedelikuga, mis toimib sekundaarse summutina.

Tõugete ajal, mis tekitavad rappumist ja vibratsioo- ni, avab ja sulgeb kummiventiil möödavoolukanalit, mis suunab viskoosset vedelikku kahe kambri vahel ümber. See muudab laagri jäikust, optimeerides summutust vastavalt teepinnale. (Joonis 1)

Kui vaja läheb suuremat kontrolli, on üks võimalus hüdraulilise mootorilaagri regulatsiooni parandamiseks kasutada mootori tekitatavat vaakumit. Tekkiv negatiivne rõhk hoiab laagri tühikäigul ja väikesel pöörlemiskiirusel pehmena ning suuremal pöörlemiskiirusel kõvana.

Hüdraulilise mootorilaagri reguleeritava summutuse edasiarenduseks on elektrooniliselt lülitatavad laagrid, mida saab ühendada sõiduki mootori juhtsüsteemiga. (Joonis 2)

Elektrooniliselt juhitav mootorilaager vastab summutusnõuetele, kuid omab seejuures suuremat kontrolli. Kontaktivabad vedrustussüsteemid, mis ei mõju sõiduki salongile, vajavad vedrustuse alusraami.

Lülitusfunktsioon toimib selliselt, et neutraalasendis kasutatakse laagri õhkvedrustust, mis tagab tühikäigul ja väikesel pöörlemiskiirusel pehme vedrustuse. Kui sõiduk sõidab, lülitub laager ümber hüdraulilisele vedrustusele, mis muudab mootori ja sõidukikere vahelise vedrustuse kõvemaks.

Aktiivne, elektrooniliselt lülitatav hüdrauliline laager on varustatud täituri ja anduritega, mis annavad juhtseadmele tagasisidet, ning seda saab vastavalt vajalikule summutusele aktiivselt kontrollida. See oleneb täituri stimuleerimissagedusest; aktiivne laager summutab kas hüdrauliliselt, passiivselt või aktiivselt. Sõiduki juhtseade arvutab isolatsioonikarakteristikud, mille täitur konverteerib, nii et vibratsiooni ei kanta üle auto kerele.

Aja jooksul võivad kõik mootorilaagrid toimimast lakata või läbi kuluda, mis vähendab nende summutusomadusi, mis omakorda põhjustab vibratsiooni, müra ja ebamugavust. See võib juhtuda laagri seisundi halvenemisel vanuse ja koormuse tõttu, hüdraulilistel laagritel võib aga vedelik lekkima hakata.

Vaakumjuhtimisega laagrite probleemid võivad tuleneda õhu lekkimisest, neid juhtiva vaakumisüsteemi läbikulumisest või toimimast lakkamisest. See võib põhjustada mitte ainult vibratsiooni, vaid ka mootorijuhtimise probleeme, mille tekitab õhuleke süsteemis.

Teiste laagrite väsimus võib mõjutada ka elektrooniliselt juhitavaid laagreid. Kuid nad on tänu sisseehitatud elektroonikale täiuslikumad. Juhtseade avastab kõik elektrilised probleemid ja veakoodid kantakse logisse. See aitab kaasa nende laagrite diagnoosimisele.

Mootori- või ülekandelaagrit vahetades tuleb korrektselt teha kõik vajalikud protseduurid, et varuosa tööiga mitte lühendada.