KÜTTESEADME KORROSIOON

1

Kuvatavad hoiatused näevad enamasti välja järgmised: „Halb küttevõimsus, jahutusvedeliku madal vool läbi küttekeha“, „Leke vooliku ühenduskohtades“.

Nende kirjelduste uurimisel puutume sageli kokku allpool toodud juhtumitega.

Ühenduse seisukord (pilt nr 1) näitab, et elektrokeemiline (galvaaniline) korrosioon tekkis toruühendus kohal. Alumiiniumil on kõrge korrosioonikindlus, kuna selle pinnale moodustuv oksiidikiht kaitseb seda. Sellest hoolimata moodustub elektrolüütiline sild, kui see on otseses kontaktis teise metalliga, mis omab teistsugust potentsiaali. Foto nr 1 puhul järeldame, et lisapõhjuseks on deformeerunud ühendus (terasriba, metallühendus jne). Seetõttu tuleks alati vältida otsekontakti alumiiniumi ja muude metallide vahel.

Elektrokeemiline korrosioon võib esineda ka siis, kui kasutatakse vale jahutusvedelikku või kui jahutusvedelikule on lisatud keemilisi lisandeid, millele autotootja pole luba andnud. Sobimatu jahutusvedelik toimib nagu elektrolüüt (sarnaselt akuga) ja erineva potentsiaaliga metallid muutuvad elektroodideks (anood –madalama potentsiaaliga metall, katood –suurema potentsiaaliga metall), mille vahel moodustub galvaaniline element. Ioniseeritud jahutusvedelik võib mõne nädala jooksul pärast süsteemi valamist kahjustada küttekeha südamikku ja/või radiaatorit.

Seetõttu on soovitatav kontrollida mootori jahutussüsteemi kord kahe aasta jooksul. Kui vanast soojusvahetist (foto nr 2) voolab välja must vedelik või kui soojusvaheti lekib, tuleb jahutussüsteem enne uue küttekeha südamiku paigaldamist loputada.

Loputamisel peame arvestama, et jahutussüsteem koosneb alumiiniumist soojusvahetitest ja kasutada tohib ainult sobivaid loputusvedelikke, mis ei ole selle metalli suhtes agressiivsed.

Sellised vedelikud on nt kloriidid, soolalahused, orgaanilised ja anorgaanilised happed, naatriumhüdroksiidi lahused, kaalium, kaltsium, ammoonium ja baarium.

Autokaubanduses pakutakse sageli lahendusi jahutussüsteemi lekete „sulgemiseks". Mehaanikud ja autokasutajad peaksid sellise lahenduse valimisel olema äärmiselt ettevaatlikud.

Sellistel juhtudel toimuvad mõned keemilised reaktsioonid ja tulemuseks on ainete moodustumine, mis blokeerivad jahutusvedeliku voolamise soojusvahetites (foto nr 3).

Mootorijahutustööstuse viimased arengud muudavad mehaaniku jaoks oluliseks teadmise, milline on süsteemi jahutusvedeliku tüüp ja millist tüüpi vedelikku saab ohutult lisada. Hetkel pole võimalik jahutusvedeliku tüüpi värvi järgi kindlaks teha. Autoturul on 36 erinevat tüüpi jahutusvedelikke. Enne valitud jahutusvedeliku kasutamist peaks mehaanik tutvuma tehase tehnilise dokumentatsiooniga või otse autotootja volitatud esindajaga. Vale jahutusvedeliku lisamine võib põhjustada süsteemi väga kiire korrodeerumise.

Kui teil on jahutussüsteemide kohta lisaküsimusi või kahtlusi, siis kasutage alati originaalosa dokumentatsiooni.

2

3