3. saavutustase (480–553 punkti) OECD riikides on keskmiselt 58,6% õpilasi, kes on jõudnud vähemalt 3. tasemele (s.o 3., 4., 5. ja 6. tasemele), Shanghais 86,1%, Hongkongis 78,9% ja Koreas 76,0% õpilastest. Kaks kolmandikku või rohkem on saavutanud 3. saavutustaseme ka OECD riigid Jaapan, Iirimaa, Kanada, Soome, Eesti ja Poola ning partnerriigid ja -majanduspiirkonnad Singapur, Hiina Taipei ja Vietnam. 13 riigis aga pole saavutanud vähemalt 3. taset kolm neljast õpilasest. 2. saavutustase (407–480 punkti) 2. taset võib vaadelda kui kirjaoskuse baastaset, mis võimaldab õpilasel osaleda efektiivselt ja produktiivselt igapäevaelus. Keskmiselt on OECD riikides 2. tasemel või kõrgemal (s.o 2., 3., 4., 5. ja 6. tasemel) 82,1% õpilastest. OECD riikides Koreas, Eestis, Iirimaal ja Jaapanis ning partnerriikides ja -majanduspiirkondades Shanghais, Hongkongis, Vietnamis ja Singapuris on saavutanud baasvõi kõrgema taseme üle 90% õpilastest. Kümnes partnerriigis aga on baas- või kõrgema taseme saavutanud alla poolte õpilastest. OECD riikides Koreas, Eestis, Iirimaal ja Jaapanis ning partnerriikides ja -majanduspiirkondades Šanghais, Hong Kongis, Vietnamis ja Singapuris on saavutanud baas- või kõrgema taseme üle 90% õpilastest
1a saavutustase (335–407 punkti) OECD riikides on keskmiselt 18% õpilasi, kes on 1a tasemel või allpool, ning peaaegu 6% õpilasi, kes ei jõua isegi 1a tasemele. Shanghais on vaid 2,9% õpilasi, kes on 1a tasemel või madalamal. Hongkongis on selliseid õpilasi 6,8%, Eestis 9,2%, Vietnamis 9,4% ja Liechtensteinis 12,4%. 1b saavutustase (262–335 punkti) OECD riikides on keskmiselt 6% õpilasi, kes on 1b tasemel või allpool, Shanghais 0,4% õpilastest, Eestis, Hongkongis, Vietnamis ja Liechtensteinis alla 2% õpilastest. Alla 1b taset jääb 1,3% OECD riikide õpilastest. Eestis, Iirimaal, Poolas, Koreas, Liechtensteinis, Shanghais, Vietnamis, Hongkongis ja Macaus (Hiina) on 1b tasemest nõrgemaid õpilasi alla 0,5%. Õpilased, kelle tulemus jääb alla 1b taset, ei soorita enamikku põhilistest lugemisülesannetest. Nad ei ole küll kirjaoskamatud, kuid PISA uuring ei anna piisavalt infot nende lugemistaseme kohta, tõenäoliselt on neil suured probleemid edasiõppimisel. Eesti on PISA 2012 uuringus lugemises 11. kohal. Baas- või kõrgema taseme saavutatuse järgi on Eesti 4. kohal Shanghai, Hongkongi ja Korea järel ning Euroopas suisa 1. kohal, kuna Eestis on alla lugemise baastaset vaid 9,1% õpilasi (vt tabel 4). Baas- või kõrgema taseme saavutatuse järgi on Eesti 4. kohal Šanghai, Hong Kongi ja Korea järel ning Euroopas suisa 1. kohal Võrreldes 2009. aastaga oleme tõusnud kolm kohta - 2009. aastal olime 7. kohal. Meie naaberriikidest on OECD keskmisest vähem nõrku õpilasi veel Soomes (11. koht) ja Lätis (26. koht). Võrreldes 2009. aastaga on Soomes nõrkade õpilaste osakaal suurenenud, 2009. a oli Soomes 8,1% nõrku õpilasi (3. koht), siis 2012 juba 11,3% nõrku õpilasi (11. koht). Lätis on nõrkade õpilaste osakaal jäänud praktiliselt samaks (2009. a – 82,4%; 2012. a – 83,0%). Leedus ja Venemaal on nõrku õpilasi aga rohkem kui viiendik. Kui meil on suhteliselt palju kesktasemega (2.–4. tasemel) lugejaid (82,6%), siis Eesti probleem on meisterlike lugejate vähesus – 5.-6. tasemel olevaid õpilasi on vaid 8,4%, millega Eesti langeb edetabelis 24. kohale. Samal ajal on Soomes kõrgtasemel lugejaid 13,5% (7. koht). Venemaal, Lätis ja Leedus on meisterlikke lugejaid alla 5% (vastavalt 4,6%, 4,2% ja 3,3%).
3. peatükk - Lugemine
| lk 79