Tabel 2.1.8 Välist motivatsiooni hindavad väited
Õpilaste osakaalud (%), kes valisid „nõustun täiesti“ või „nõustun“.
Eesti
Leedu
Läti
Soome
Venemaa
OECD
Matemaatikas tehtud pingutused tasuvad end ära, sest aitavad mind töös, mida tulevikus teha soovin
76,4
81,2
76,4
73,2
71,0
75,0
Matemaatika õppimine tasub end ära, sest see parandab minu karjääriväljavaateid
78,8
80,7
82,6
85,4
67,0
78,2
Matemaatika on minu jaoks oluline õppeaine, sest ma vajan seda edasiõppimiseks
81,4
73,8
84,2
70,3
62,7
66,3
Ma õpin matemaatikas palju seda, mis aitab mul tööd leida
65,0
76,0
75,2
73,8
70,6
70,5
Välise motivatsiooni hindamiseks kasutas PISA 2012 väiteid, mis oli suunatud matemaatika vajalikkusele tulevikus, kas siis edasiõppimiseks või seoses tulevase tööga. Üldiselt väga suur osa õpilastest möönis matemaatika vajalikkust tulevases elus. Eesti õpilased ei leidnud nii sageli kui OECD riikide õpilased keskmiselt, et matemaatika aitaks neid tulevikus tööelus. Väitega, et matemaatikat on vajalik õppida, kuna see aitaks tööd leida, nõustus 65% Eesti õpilastest ja 70,5% OECD riikide õpilastest. Meie õpilased usuvad, et matemaatika aitaks neid tulevase ameti leidmisel vähem kui naaberriikide õpilased. Võrdluses hindasid eestlased ja lätlased väga kõrgelt matemaatika vajalikkust edasiõppimisel (vastavalt 81,4% ja 84,2%, OECD keskmine 66,3%). Eesti poisid valisid statistiliselt oluliselt enam kui tüdrukud esimese väitega nõustumise e poisid näevad, et nende tulevane elukutse eeldab matemaatika tundmist ja rakendamist (vastavalt 79,3% ja 73,4%). Teiste väidetega nõustusid Eesti poisid ja tüdrukud samal määral. Naaberriikidest jäi silma Venemaa, kus poisid nõustusid kõikide esitatud nelja väitega oluliselt sagedamini kui tüdrukud. Samuti suhtuvad matemaatika vajalikkusesse ka OECD riikide poisid keskmiselt. Vähestes riikides nagu Malaisias, Tais ja Jordaanias nõustusid tüdrukud välise motivatsiooni väidetega oluliselt sagedamini kui poisid. Kui arvutada välise motivatsiooni tunnus sotsiaalmajanduslikult nõrgema ja tugevama taustaga perede õpilastele, siis Eestis, Leedus ja Soomes on tunnuse erinevused (vastavalt 0,25; 0,16 ja 0,48), statistiliselt olulised. Eestis erines oluliselt vaid teine ja neljas väide, mida võib tõlgendada, et jõukamate perede lapsed usuvad rohkem, et matemaatika õppimine suurendab nende väljavaateid paremale karjäärile või võimalusele tööd leida (vahe oli mõlemal juhul ca 6%p). Soomes nõustusid kõigi nelja väitega paremini kindlustatud perede lapsed oluliselt sagedamini (vahed 9-16%p). Välise motivatsiooni tunnus ühe ühiku kohta muutis matemaatikatulemust Eesti õpilastel 16,6 punkti, Soome õpilastel 29 punkti (OECD keskmine oli 17,4p). Leedus oli motivatsiooni tunnuse mõju 16 punkti, Lätis ja Venemaal kirjeldas väline motivatsioon matemaatikatulemust vähe.
2. peatükk - Matemaatika
| lk 57