Kalaluu diagramm
Sobib kasutamiseks, kui on vaja välja selgitada probleeme ehk nõrkusi, leida nende iseloomulikke tunnuseid, teha kindlaks nii põhjuste sümptomid kui ka nende kõrvaldamise võimalused. See meetod sobib probleemi esialgseks analüüsiks, näiteks SWOT-analüüsi kõrval. Probleemide lõplikuks määratlemiseks tuleks siiski kasutada teisi ja süstemaatilisemaid meetodeid, nagu põhjuse-tagajärje maatriksi meetod või Pareto analüüs. Kalaluu diagrammi kasutamisel tuleb järgida alltoodud samme. ■■ Kõigepealt tuleb formuleerida probleem ja kirjutada töölehele pealkiri. ■■ Probleem ehk tagajärg kirjutatakse joonise paremal pool olevasse kala peasse. ■■ Arutelu käigus selgitatakse välja peamised probleemi mõjutavad karakteristikud ehk eristavad tunnused ja põhjused ning jaotatakse need rühmadesse (soovitatavalt kuni kaheksa). Iga karakteristiku ja põhjuste rühma jaoks joonistatakse üks kalaluu haru. Iga haru otsas olevasse kasti kirjutatakse leitud tunnuste ja põhjuste rühma koondnimetus. ■■ Iga suurt haru laiendatakse keskmiste, väiksemate ja veel väiksemate kalaluu harudega, tuginedes rühma liikmete ettepanekutele, mis leitakse ajurünnaku käigus. Arutelu käigus tuleks iga esile kerkinud karakteristiku või põhjuse juures küsida: „Miks see juhtub?”, et jõuda probleemi algpõhjuseni. Vastused kirjutatakse luu harudele. ■■ Kalaluu diagrammi laiendamiseks võib kasutada ka sellist meetodit, mille puhul kõigile rühma liikmetele antakse võrdne arv väikseid paberilipikuid (näiteks isekleepuvad paberid, igaühele 30–50) ning grupi iga liige kirjutab lipikutele faktoreid, mis tema arvates mõjutavad probleemi. Seejärel pannakse kõik lipikud lauale ja ühiselt grupeeritakse need rühmadesse. Nendest gruppidest saavad kalaluu väikesed harud. Edasi grupeerides saadakse keskmised ja suured harud. Grupeeritud lipikud asetatakse kalaluu diagrammile, mis on vormistatud suurele paberilehele. ■■ Tulemusi tõlgendades tuleb püüda otsida korduvaid põhjusi ning faktoreid, mis mõjutavad probleemi kõige rohkem. Tegelemine peamise põhjuse kõrvaldamisega võimaldab suurema tõenäosusega kõige efektiivsemalt lahendada probleemi. Samuti tuleb mõelda selle üle, mida teha nende ideedega, mis antud diagrammis kuhugi ei sobinud: kas neid on otstarbekas talletada ja kasutada edaspidi või heita kõrvale.
Pareto analüüs
Meetod võimaldab saavutada grupis konsensust selles, millised leitud probleemide põhjused on kõige olulisemad. Pareto analüüsi (nimi on saadud Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto järgi) loogika põhineb järgneval. Kui on leitud loetelu mingi nähtuse või protsessi probleemide tunnustest või põhjustest, siis suure tõenäosusega võib väita, et sellest loetelust suurem hulk (80%) vigadest, mittevastavustest, probleemidest jms on tingitud vähestest põhjustest (20%). Seega on põhiküsimus selles, kuidas leida üles need 20% probleemide põhjustest, millega tegelemine annab kõige suuremat efekti. Pareto analüüsi tulemused esitatakse enamasti nn Pareto diagrammina. Pareto analüüsi grupis tehes on otstarbekas järgida alltoodud samme. ■■ ■■
■■
■■
■■
Esmalt tuleb määratleda probleem, mida grupis hakatakse analüüsima. Iga grupiliige saab 3–5 paberilipikut, millele paneb kirja enda arvamused (näiteks selle kohta, millised probleemid on uuritavas valdkonnas kõige olulisemad; millised ideed või probleemi lahendused on kõige sobivamad vms). Igale lipikule pannakse kirja ainult üks probleem, lahendus või idee. Otsustada tuleb ka see, kas lipikuid täites tuleb määratleda pakutud probleemide, lahenduste või ideede järjestus. Järjestust saab määratleda antud punktide abil. Kõige tavapärasem on selline lahendus, et järjestatakse nn prioriteetsuse printsiibil: kõige prioriteetsem variant saab 1 punkti, järgmine 2 punkti jne. Kui aga soovitakse eelistusi rõhutada, siis võiks kasutada progressiivset skaalat. Kolme valikuga variandi korral võiks saada kõige suurem eelistus näiteks 5 punkti, järgmine 2 punkti ja kolmas 1 punkti. Viie valikuga skaala korral võiks saada esimene eelistus 8 punkti, järgmine 5 punkti, kolmas 3 punkti ning järgmised vastavalt 2 ja 1 punkti. Samas võib loobuda üldse järjestuse määramisest, sellisel juhul on aluseks esitatud probleemi, lahenduse või idee sagedus. Kui järjestus määratakse varem leitud loetelude põhjal, mis on leitud SWOT-analüüsi, kalaluu diagrammi kasutades, siis tuleb vastavad lipikud eraldi kuhjadesse sorteerida ning punktid kokku arvutada. Kui aga Pareto analüüsi tehakse olukorras, kus ei ole enne probleemi, selle lahenduste või ideede kohta loetelusid koostatud, tuleb saadud tulemused ka rühmitada ning lähedased teemad omavahel kokku panna. Kui tulemused on kokku arvutatud, siis joonistatakse teljestik. Vertikaalteljele märgitakse punktid ning horisontaalteljele probleemid, lahendused või ideed. Kõige esimeseks märgitakse kõige rohkem punkte saanud probleem, lahendus või idee, järjekorras järgmisele kohale teise koha 95