
2 minute read
„VALITUD PSALMID” VEPSADE TÄHTAASTAKS
Vepsa piiblitõlkijale Nina Zaitsevale oli rõõmus üllatus, et just tänavu, kui tähistatakse Vepsa Kultuuriseltsi 20. tegevusaastat, tuli trükist väljaanne „Valitud psalmid” kaheteistkümne psalmiga Piiblist. Need jagavad lugejale vaimutoitu – lootuse ja lohutuse sõnu.
Tähtaasta kalender on olnud tihe, sisaldades muu hulgas rahvapidustusi vepsa asulates, keelekursuseid, seminari „Keel ja kunst” ning Nina Zaitseva tõlgitud vepsakeelse „Kalevala” esitlust.
Advertisement
Tekst ja foto: Helsingi Piiblitõlkeinstituut


KUIDAS „PIIBLILOOD” JÕUDSID MILJONITE LUGEJATENI
Intervjuu Vera Mattelm Kiga
Helsingi Piiblitõlkeinstituudi väljaannet „Piiblilood” on trükitud juba üle 9 miljoni eksemplari. Ilmunud on see 52 keeles, nende seas aunusekarjala, vepsa, sürja- ja permikomi, udmurdi, niidumari, ersa, mokša, eesti jt soome-ugri keeltes. Kaukaasiast pärit ja Soome elama siirdunud Vera Mattelmäki keeldus aga alguses kaks korda venekeelse originaali Detskaja Biblija (Lastepiibel) toimetajaks asumisest, sest pidas end nii vastutusrikka töö jaoks ebasobivaks.
Piiblitõlkeinstituudi asutaja dr Borislav Arapović võttis Vera Mattelmäkiga kontakti juba 1980ndate algupoolel Stockholmis, kus Vera oli abiks IBRA raadio (International Broadcast Radio Association) töös. Tollal toodeti Rootsi pealinnas venekeelseid vaimulikke raadiosaateid, mis lühilaine kaudu Nõukogude Liidus levisid. Nende kuulajaid oli miljoneid.
IBRA levitas muu hulgas ka eestikeelseid jutlusi ja kristlikke laule. Saateid toodeti Stockholmi Eesti Nelipühi Kirikus, kus neid teiste seas juhtisid Marju Kuut ja Maila Lehtonen. Nõnda jätkati tööd, millega oli USAs ja Kanadas alustanud pastor Helmut Rüdmik.

Ühel päeval külastas Borislav Arapović stuudiot, kus Vera töötas. Tal oli kaasas väikelastele mõeldud ingliskeelne lastepiibel Bible for little eyes, kus olid kaunid pildid, aga teksti iga pildi juures vaid mõni rida. Ta näitas seda Verale ja pani ette, et too võiks nende piltide alusel hakata kirjutama hoopis uut raamatut vene keeles. Arapović oli saanud õiguse selle lastepiibli piltide kasutamiseks, kui teos mõnes muus keeles välja antakse. Vera Mattelmäki meenutab: „Ütlesin kindla ei, sest ei pidanud seda enda kutsumuseks. Aga Boris tuli ka hiljem minu juurde jutuga, kuidas Jumal oli temaga kõnelnud, ning tegi taas sama ettepaneku. Mina polnud Jumalalt veel taolist juhatust saanud ja keeldusin uuesti.”



Edulugu saab teoks
Ilmselt oli Arapović saanud oma visiooni tõesti Jumalalt, sest ta tuli kolmandatki korda Vera jutule ja seletas, kuidas tema nägemusse kuulub nende rahvaste evangeliseerimine, kes Jumalat veel ei tunne. Mõne väikerahva keeles ei olnud veel ühtki piibliosa ilmunud, tõlkimiseks oleks aga kulunud pikki aastaid. „Kui Arapović seletas, et lastepiibli lood võivad olla keeles, mis sobib ka täiskasvanutele, kes saavad neid lastele ette lugeda, siis tundsin, kuidas ma ei saa enam jääda ükskõikseks,” tunnistab Vera. „Mõtlesin rahvaste peale Venemaal, kõikide laste ning nende vanemate peale, kes saaksid niimoodi Pühakirjaga tuttavaks. Sellisesse töösse soovisin heameelega anda oma panuse, kui Issand mind aitab. Nii
„Piiblilugude” väljaandeid soome-ugri keeltes see algas.”

Vera Mattelmäki sündis Aserbaidžaani pealinnas Bakuus ja kolis hiljem koos vanematega Tbilisisse elama. Aastal 1978 abiellus ta soomlase Juhani Mattelmäkiga, kellega neil on kolm poega ja kaks lapselast. Kaukaasias elatud aastad panid ta südamele just väikerahvad, kellel ei ole veel emakeelset Piiblit. Kaukaasias elab kümneid selliseid rahvaid, kellest paljud said esmakordselt piiblilugusid lugeda just Lastepiiblist, mida toimetas Nõukogude Liidu vähemuskeeltesse Vera Mattelmäki. Raamat jõuab miljonite lugemislauale

Vera Mattelmäki sai ka oma silmaga näha, kuidas raamatut raudse eesriide taga levitati, ehkki tuhandeid eksemplare tuli sisse viia veel salaja, enne kui glasnost avas ametlikult ukse evangeeliumile. Esimesel aastal avaldati Lastepiibel venekeelse kõrval ka leedu ja tadžiki keeles.
1990ndate alguses tõusis teose menu plahvatuslikult. Praeguseks on seda ainuüksi vene keeles levitatud juba üle viie miljoni eksemplari. Vera mäletab: „Sain külastada Jaroslavli piirkonda, kus mulle räägiti, et Detskaja Biblija lülitati kooli õppeprogrammi. Seda kasutati usuõpetuse tundides ka mujal Venemaal. Raamat oli populaarne ka Iisraelis vene keele rääkijate seas. Esimese trüki kaanel oli pilt sõimes magavast Jeesuslapsest. Hilisemate trükkide kaanele sai pilt maakuulajatest, kes naasevad Tõotatud maalt viinamarjakobaraid ja puuvilju kandes.”




Palvetavad emad
Praegu töötab Vera Mattelmäki rahvusvahelise palveteenistuse ridades, innustades eri maade emasid palvetama laste eest. Pea iga päev kannavad nad kogu maailma lapsi palvetes Taevaisa ette. Näib, et Vera 1980ndatel alanud töö otsekui jätkub. Naine soovib neid õnnistada ja teha kõik võimaliku selliste laste heaks, kes tunnevad oma Looja ees hirmu või alaväärsust. Nii nagu ta ise oli tundnud vajadust toetuda Jumalale maailma eri paigus liikudes, Soome kolides ja lastepiibleid toimetades, soovib ta nüüd lapsi ja noori palves Issanda ette kanda. Visioon on sama, samuti veendumus, et Issanda käsi ei ole abistamiseks liiga lühike. „Praegu on mu palveks, et iga kool meie maal saaks endale ustava eestpalvetaja,” lõpetab Vera Mattelmäki.

