OLEME KRISTUSE SAADIKUD

Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud. Jh 13:20

Paljud eestlased töötavad Soomes või Rootsis rekajuhtidena. Nende auto kannab Eesti registrimärki ja on Eesti riigi õigustega kaitstud. Kui välisriigi politsei auto peatab, siis ta ei tohi luba küsimata juhikabiini siseneda, kuna see on Eesti riigi territoorium. Nii on seadusega kehtestatud.

Samamoodi annab tänane kirjakoht teada, milline seaduslik jõud on antud meile, kui me kuulutame Jumala riiki. Me ei pea seda seostama iseenda identiteediga, vaid arvestama jumaliku meelevallaga. Jumala riigi kodanikena omame õigusi, aga ka Jumala enda kaitset, kui oleme ristitud ja kuulume koguduse osadusse. Jumala poolt kaitstud ja varustatud, oleme läkitatud maailma keskele ülesandega olla Jumala saadikud. Milles seisneb ülesanne?

Esiteks on meil kristlastena vaja olla oma ligimestele heaks kaaslaseks, keda võib usaldada ja kelle toetavale suhtumisele saab alati loota. Teiseks on meil edasi anda sõnum: meid on kutsutud tegema rahu ja looma lepitust. Me kutsume inimesi vastu võtma lepitust, mis on inimese ja Jumala suhtes teostatud, ja saame olla lepitajaks inimese ja inimese vahel. Samas tuleb aga arvestada sellega, et lepitaja või rahu tegija võib sattuda olukorda, kus temas nähakse vaenlast ja ründajat.

Kolmandaks on meil sõnum Kristuse lepitusest. Selle sõnumi jagamisel peab meil olema seesmist tunnetust, et oleme vaid sõnumi kandjad ja jagajad ning sõnum ei ole meie endi oma. See sõnum kannab vilja, kui edasiandmine toimub Jumala Vaimu ja väe ligiolus. Sellepärast me palvetame nii üksi kui ka üheskoos. Ka palvustele koguneme selleks, et üheskoos jagada kellegi elukoormat või palvetada maailmas valitsevate rahutuskollete pärast.

Sõnumi kandjad on lihtsad inimesed, nii nagu loeme ülalt evangeeliumitekstist esimeste jüngrite kohta.

Reinaru

Üks nendest oli äraandja, teine salgaja, kolmandad olid poliitikud. Ja kui vaadata kogu jüngrite hulka, siis kõik nad kadusid ära, kui Jeesuse üle kohut mõisteti.

Jüngrite identiteet sai tugevaks läbi raske kriisi ja oma Päästja uuesti leidmise. Jeesus ise otsis nad üles pärast ülestõusmist. Ta andis neile kõik andeks, nad said uue läkituse ning varustuse. Püha Vaimu vägi muutis neid oma usus ja missioonis terasest kindlamaks.

Mida see meile ütleb? Kui Jumal kutsub, siis Ta ka teab, keda kutsub, ja Ta ei loobu meie puudusi nähes. Kui me oleme nagu jüngrid, kes lasid ennast Jeesusel jälle üles leida ega jäänud oma pettumuste ahelaisse, vaid olid valmis enda minast loobuma ning Jeesust uuesti usaldama, siis saame varustuse ja väe olla saadikud.

Lihtsate inimestena jagame me jumalikku sõnumit. Kes selle vastu võtab, ei võta vastu inimest, vaid võtab vastu Jumala enda. Seepärast oleme sageli imestunud, kuidas Jumala Sõna inimelusid aitab ja uuendab. Me ei pea vaatama enda tugevusele või nõrkusele, vaid läkitaja võimule ja väele.

Hõimurahvaste palvepäeval peame palvehetke, et kanda Jumala ette sugulasrahvad ja meie endi rahvuskaaslased Venemaal ja kõikjal maailmas. Meid on kutsutud hoolt kandma vähemate vendade ja õdede eest. Hõimurahvad on meie jaoks väga konkreetne ülesanne. Mida me saame teha nende heaks – inimestena ja vaimuinimestena?

Jaak Prozes, kes on hõimurahvaste teemal palju kirjutanud ja asja ajanud, on hästi seostanud selle valdkonna meie endi identiteediga: „Minu meelest hõimurahvaste tundmine on üks osa meie enda rahvustundest. Kui me ikka ei tea ega tunne hõimurahvaid, siis on ka meie endi rahvustundega asjad halvad. See on rahvusliku identiteedi küsimus. Kui see identiteet on nõrk, siis me oleme märksa altimad igasugu võõrkultuuride suhtes.“

Minu kogemused meie kallite hõimukaaslastega on seotud Anu ja Juha Väliaho kirikliku tööga Marimaal ja Baškiirias. Ka oleme EELK Misjonikeskusega osa hõimurahvaste programmist. Paljud meie hõimukaaslased on külastanud kogudusi Eestis ja Soomes. Üle kümne aasta on Baškiiriast, Udmurtiast, Marimaalt, Kaasanist ja mujalt tulnud rühm kristlasi meile Eestisse misjoniretkele. Nad on osalenud misjonipäevadel Nelja tuule ristirännakul ja aidanud suhelda eeskätt vene keelt kõnelevate inimestega.

Venemaal oleme ühenduses ka eesti küladega. Üks eriline kohtumispaik on Jaani kirik Peterburis. Praegu, kui meil ei ole võimalik sinna kohale sõita, palvetame ja toetame neid kogukondi. Meie asi on olla vahendajad. Kristlastena vahendajad Elu Sõna õpetamiseks ja ligimesest hoolimiseks.