Kui kevadine taevas mustab rändlindude parvedest, pistavad oma ninad lume alt välja ka esimesed taimed. Pajutibud paisuvad juba enne lehepungade puhkemist. Mahl tõuseb kohinal puudesse. Paiselehe erekollased õienutid pillerkaaritavad sulanud maal. Hopsti – kevad on saabunud!
Lepa pikad rippuvad isasurvad ilmuvad enne lehepungade puhkemist. Kevadtuul kannab nende õietolmu emasõitesse, mis sügiseks kuivavad väikesteks „käbideks“. Veel järgmiselgi kevadel variseb neist seemneid, mida sulavesi edasi kannab.
MÄRTS
„Mina olen essa!“ hõiskab paiseleht kraavipervel vahel juba märtsikuus. Tal on kiire, sest kevade edenedes läheb aina raskemaks pälvida tolmeldajate tähelepanu. Paiselehe õiepungad arenevad välja juba eelmisel sügisel. Tänu sellele on ta valmis pistma nina maa seest välja kohe esimeste soojade kevadilmadega.
APRILL
Kaldavõsas valendavad pajukiisud on kindel kevade tundemärk. Õitsemise edenedes paisuvad nad puhevile ja hakkavad levitama kollakat õietolmu. Mis rõõm on tolmeldajatele nende varane puhkemine! Pajuurvad on kimalastele tähtis kevadine toiduallikas. Kui üks urb sisaldab 200 õit, siis kui palju nektarit leidub veel kogu võpsikus!
NÄHTAMATU LAPS. KEVADLAUL
10 | Esimesed kevadekuulutajad
Sinilill on valmis õitsema juba siis, kui maas leidub veel lund. Tema saladus on järgmine: sinilille siidkarvased õiepungad arenevad välja juba eelmisel suvel.
