„Ning Koduvana laotas laiali oma seeliku, et näidata neile oma esimest leidu. Mulla ja puulehtede keskel paistis silma väike ning õrnuke kuldtähetaim. – Gagea lutea, lausus Koduvana uhkelt. „Number üks minu kogus. Laitmatu eksemplar.““ VÕLUKÜBAR
Tsitaadid: Tove Jansson © Moomin Characters™ Algupärand: Hemulin kasvio. Werner Söderström Osakeyhtiö, 2019 Published in Estonian by arrangement with Rights & Brands Kasutatud tsitaadid on pärit järgnevatest raamatutest: „Väikesed trollid ja suur veeuputus“, Hea Lugu 2019, rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe Algupärand: „Småtrollen och den stora översvämningen“ (1945) „Võlukübar“, Tiritamm 2004, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman Algupärand: „Trollkarlens hatt“ (1948) „Ohtlik jaanipäev“, Tiritamm 1995, rootsi keelest tõlkinud Elo Sova Algupärand: „Farlig midsommar“ (1954) „Trollitalv“, Eesti Raamat 1975, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman Algupärand: „Trollvinter“ (1957) „Muumipapa memuaarid“, Eesti Raamat 1975, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman Algupärand: „Muminpappans memoarer“ (1968) „Sabatäht tuleb“, Tiritamm 1995, rootsi keelest tõlkinud Elo Sova Algupärand: „Kometen kommer“ (1968) „„Nähtamatu laps“ ja teisi jutte“, Eesti Raamat 1975, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman Algupärand: „Det osynliga barnet och andra berättelser“ (1962) „Muumipapa ja meri“, Eesti Raamat 1975, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman Algupärand: „Pappan och havet“ (1965) „Hilja novembris“, Tiritamm 1995, rootsi keelest tõlkinud Elo Sova Algupärand: „Sent i november“ (1970) Tekst: Päivi Kaataja Mustvalged illustratsioonid ja lehekülgede 5, 12–13, 52–53, 72–73, 88–89 ühevärvilised joonistused ning kaanepildid: Tove Jansson Värvilised illustratsioonid: Anni Pöyhtäri Sisunõustaja: Iiris Kalliola Tõlke autoriõigus: Kairit Henno ja Hea Lugu OÜ, 2021 Eestikeelse väljaande teostus: Anu Ristmets ISBN 978-9916-646-30-4 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Soome keelest tõlkinud Kairit Henno
Eessõna ............................................................... 7 Taimemapi koostamine ...................................... 8 Esimesed kevadekuulutajad ..................................... 10
......................................... 14 Roomajate mets ................................................ 20 Taimi dinosauruste ajast .................................. 22
.......................................... 24 Karikaid, koorikuid ja habemeid ..................... 28 Raiesmikul ........................................................ 30 Kalju peal ......................................................... 32
................................ 52 Niiske rohumaa (luht) ....................................... 56 Kuiv rohumaa (aru) .......................................... 60 Teeperv ............................................................ 62 Minu lemmiklilled ............................................ 66 Võluvad ja kaunid.................................................. 70
............................ 72 Laialehised puud .............................................. 76 Koduõue umbrohtusid ..................................... 80 Oma õuel ......................................................... 82 Nagu kaks tilka vett .............................................. 86
Söödavad ja maitsvad ............................................ 34
................................................ 36 Romantiline metsasalu ..................................... 44 Minu mets ........................................................ 46 Mürgised ja ohtlikud ............................................. 50
.................................................. 88 Kaldal ja kraavis ............................................... 92 Meremühas .......................................................... 96 Veetaimi ........................................................... 98 Soo peal .......................................................... 100 Minu rand ...................................................... 104
..................................................... 108
6 | Sisukord
Taimeriik kohiseb, sahiseb, mühiseb ja kahiseb. See lõhnab ja maitseb, torgib ja kõditab. See hämmastab, rõõmustab, ergutab ja rahustab. Isegi kui me ei pööra taimedele mingit tähelepanu, on nad meie eluallikaks. Igal taimeliigil on oma eripärad, nõrgad ja tugevad küljed – oma lugu. Kas sa näiteks teadsid, et taimed suhtlevad omavahel ja tunnetavad muude elusolendite sõnumeid ning vastavad nendele? Õis hakkab kimalase lähenemist tajudes eritama magusamat nektarit. Puud hoiatavad liigikaaslasi lähenevate kahjurite eest ning hakkavad tootma tõrjeaineid koore ja lehtede kaitseks. Iga taimeliik vajab kasvukohta, millega ta aegade jooksul on kohastunud. Inimtegevus on neid looduslikke kasvupaiku muutnud. Inimene ühelt poolt hävitab taimi ja teisalt levitab neid ning loob neile uusi kasvukohti. Erisuguseid elupaiku kaitstes hoiame ära paljude taimeja loomaliikide hävimise.
NÄHTAMATU LAPS. KODUVANA, KES ARMASTAS VAIKUST
Taimed pakuvad loomadele varjet, toitu ja pesapaiku. Inimene saab loodusest ökosüsteemi teenuseid: vett ja toitu, metsad täis seeni ja marju, ravimtaimi, kiudu, ehitusmaterjali, matkamiseks sobivaid maastikke… Taimed valmistavad meile hapnikku ja puhastavad õhku. Atmosfäärist süsinikku sidudes tõrjuvad nad kliimamuutust. Loodus pakub meile eluks vajalikku.
Looduses jäävad kergesti silma suured puud, kuid oma roll on ka kõige pisematel: bakteritel ja muudel lagundajatel, tänu kellele pääsevad kallihinnalised toitained uuesti ringlusse. Puudki ei saaks hakkama ilma mükoriisata, milles seen varustab peremeestaime vee ja mineraalainetega, saades tasuks süsivesikuid. Ükski liik ei tule toime ihuüksi. Oleme kõik osad suurest ja keerulisest elulõimest.
Eessõna | 7
Taimemapp ehk herbaarium on taimenäidiste kogu. Sageli kogutakse, säilitatakse ja liigitatakse taimi teadusliku uurimise eesmärgil. Vanasti anti koolides suviseks kodutööks koguda päris oma taimemapp. Kogumise käigus õpid taimi tundma ja määrama. Samas tajud looduse mitmekesisust. Peale selle on looduses liikuda vahva, ja üldteada on, et see rahustab meeli, langetab pulssi ja alandab vererõhku. KODUVANA TAIMEMAPP on näidisherbaarium, abiks ja ergutuseks oma herbaariumi kogumisel. Mapp on koostatud looduslike kasvukohatüüpide kaupa: lammikuusikust salumetsani ja niitudest soodeni. Taimi kujutatakse raamatus oma loomulikus ümbruses. Mets-kurerehale meeldivad eeskätt salumetsad, ent teda kohtab ka ojade kallastel, niisketel niitudel ja kraavipervedel. Mapis on taimi kujutatud õitsevatena, ehkki õitseaeg looduses muidugi vaheldub. Tihti on ühel joonisel õis, mari, kupar või käbi.
Herbaariumi saab koostada eri viisidel. Üks võimalus on koguda kasvukohatüübiti või siis rinnete kaupa alusmetsa taimestikust kuni puurindeni. Võib ka koguda ainult ühe kindla õievärvuse järgi, oma lemmiktaimi või näiteks valmistada herbaariumi kõigi Soomes esinevate puuliikide kohta. Herbaariumi võib vabalt koostada ka joonistades või pildistades. See võimaldab jälgida taimede arenguetappe eri aastaaegadel – ja koostada herbaariumi kaitsealustest taimedest, mida loodusest noppida ei tohi.
VÕLUKÜBAR
8 | Kuusemets
•
•
•
•
•
•
Kogu taimi kuiva ilmaga ja eelistatavalt õitseajal. Võta ühes kilekott, milles on veidi vett, nii ei jõua taimed närtsida. Murra taim maapinna lähedalt või tõmba ettevaatlikult koos juurtega välja. Suurtelt taimedelt võid võtta vaid õisi ja lehti. Puude ja põõsaste puhul piisab väiksest oksajupist või ainult lehest. Määra taim alati enne korjamist. Ole kogudes ettevaatlik, ära rebi ega vigasta taime. Pea meeles, et sugugi kõiki taimi ei või loodusest korjata! Kaitsealused või piirkonnas haruldased taimed tuleb jätta kasvama. Puhasta taim mullast ja prügist. Võid juba kogumisretke ajal märkida üles kuupäeva ja koha: kust täpselt ja millisest kasvukohast taim on võetud. Laota taime lehed ja õied laiali ning paiguta taim ajalehtede või muu imava paberi vahele kuivama. Pane taim vajutuse alla spetsiaalse taimekuivati vahele või kuhja raskuseks peale pakse raamatuid või plaat, mille peal on raskuseks kivid. Vaheta ajalehte esialgu iga paari päeva järel, et taim ei mustuks ega läheks hallitama. Korralik kuivamine võib võtta kuni paar nädalat, sõltuvalt taime paksusest.
•
•
Kinnita taim kleeplindi või -kile abil siia raamatusse või näiteks akvarellipaberile. Ole kuivatatud taimi käsitsedes ettevaatlik, kuna need on väga haprad. Kirjuta juurde andmed taime kohta. Tee oma taimekogule veel tiitelleht ja sisukord ning pista herbaarlehed kaunite kaante vahele.
Liik: ___________________________________ ________________________________________ Kasvukoht: ______________________________ ________________________________________ Kuupäev: _______________________________ Koguja: _________________________________
2 vineerplaati 4 polti 8 poltidega sobivat seibi 4 liblikmutrit 2 lehte lainepappi 4 lehte imavat paberit Puuri vineerplaatide nurkadesse augud. Pane poltidele seibid ja torka poldid altpoolt läbi alumise vineerplaadi. Pane põhjale lainepapileht ja selle peale kaks kihti imavat paberit. Laota taimed paberile ja nende peale veel kaks lehte imavat paberit. Kõige peale tõsta teine lainepapi leht ja selle otsa teine vineerplaat. Torka nüüd poldid ka ülemise plaadi nurgaaukudest läbi, lisa igale poldile seib ja kinnita polt liblikmutri abil. Pressi liblikmutrit keerates plaadid tihedasti kokku.
Taimemapi koostamine Kuusemets | 9
Kui kevadine taevas mustab rändlindude parvedest, pistavad oma ninad lume alt välja ka esimesed taimed. Pajutibud paisuvad juba enne lehepungade puhkemist. Mahl tõuseb kohinal puudesse. Paiselehe erekollased õienutid pillerkaaritavad sulanud maal. Hopsti – kevad on saabunud!
Lepa pikad rippuvad isasurvad ilmuvad enne lehepungade puhkemist. Kevadtuul kannab nende õietolmu emasõitesse, mis sügiseks kuivavad väikesteks „käbideks“. Veel järgmiselgi kevadel variseb neist seemneid, mida sulavesi edasi kannab.
MÄRTS
„Mina olen essa!“ hõiskab paiseleht kraavipervel vahel juba märtsikuus. Tal on kiire, sest kevade edenedes läheb aina raskemaks pälvida tolmeldajate tähelepanu. Paiselehe õiepungad arenevad välja juba eelmisel sügisel. Tänu sellele on ta valmis pistma nina maa seest välja kohe esimeste soojade kevadilmadega.
APRILL
Kaldavõsas valendavad pajukiisud on kindel kevade tundemärk. Õitsemise edenedes paisuvad nad puhevile ja hakkavad levitama kollakat õietolmu. Mis rõõm on tolmeldajatele nende varane puhkemine! Pajuurvad on kimalastele tähtis kevadine toiduallikas. Kui üks urb sisaldab 200 õit, siis kui palju nektarit leidub veel kogu võpsikus!
NÄHTAMATU LAPS. KEVADLAUL
10 | Esimesed kevadekuulutajad
Sinilill on valmis õitsema juba siis, kui maas leidub veel lund. Tema saladus on järgmine: sinilille siidkarvased õiepungad arenevad välja juba eelmisel suvel.
Habras kuldtäht (soome k käenrieska, käokarask) õitseb kevadel esimeste kägude saabudes – kiirustades, enne kui muud taimed ta varju jätavad. Juuni lõpuks on taimest alles vaid maa sees olev sibul, ootamas tulevast kevadet.
Toomepuu on varakevadine pruut, kelle loorjad säravvalged õisikud tõmbavad ligi oma uimastava lõhnaga. Kui kevad viibib, on ettevaatlik ka toomingas. Kui aga lõpuks soojaks läheb, puhkeb ta üleni õide.
Emadepäeva paiku valendavad Lõuna-Soome metsaalused ülastest. Need uhkeldavad oma õitega ajal, mil puud on veel raagus ega varja oma lehestikuga metsaalust.
MAI
Jänesekapsa lehed on igihaljad. See võimaldab tal fotosünteesida aasta läbi, mis annab kevadel toreda edumaa. Nii hakkab taim õitsema juba maikuu alguses. Õitsemisega on kiire, kuni valgust veel jagub. Varsti kasvavad teised alusmetsa taimed õrnukesest jänesekapsast kõrgemaks ja jätavad ta oma varju.
JUUNI
Piibeleht ehk maikelluke õitseb varasuvel. Tal on helevalged tugevalt lõhnavad kellukjad õied. Piibelehtede lõhn ja õite ümber surisevad kimalased annavad märku sellest, et kevad on kohe vahetumas suveks.
Nurmenuku teaduslik nimi Primula veris tähendab „kevadel esimene“. Ka tema soomekeelne nimi kevätesikka näitab, et see kollane kaunitar õitseb varakult. Nurmenukk ongi tõeline priimus, salude haruldus, õitemere esimene.
„Tuul tuli mulle vastu mingi senitundmatu meeldiva lõhnaga ning täitis ninasõõrmed ootusega. Ma ei teadnud siis veel, et see oli metsaõhk – sambla, sõnajalgade ja tuhandete suurte puude hõng.“ MUUMIPAPA MEMUAARID
2.
3.
4.
5.
6.
7. 8.
1.
1. Kuusk 2. Kimalane 3. Leseleht
4. Harakkuljus 5. Sinilill 6. Kaksikhammas
7. Lehviksammal 8. Karusammal 9. Laanelill
11.
10.
9.
12.
13.
14.
15.
10. Mustikas 11. Naistesõnajalg 12. Kattekold
13. Laanesõnajalg 14. Metsosi 15. Jänesekapsas
Kuusikus on varjuline, niiske ja jahe. Vanades laantes näeb paksu samblavaipa, koldasid ja sõnajalgu – taimi, mille päritolu ulatub aastamiljonite taha, õrnukesi jänesekapsaid ja väikesi longus harjakkuljuseid. Kevaditi kajab kuusikus kägude pulmahüüd; mustikad ja leselehed õitsevad. Kuusik on ka suurepärane seenemets. Kuusk vajab juurestiku ümber seeni, mis aitavad tal omastada maapinnast vett ja mineraalaineid. Samblavaiba alla piiludes näeme õrnvalget seeneniidistikku. Võib-olla leiad sealt hilissuvel lehter- või tavalisi kukeseeni? Kuuseokstelt ripub narmas- ja habesamblikke, suurepärast linnu- ja oravapesade vooderdust. Tuulega külili langenud vanad kuused pakuvad varju ja toitu paljudele elusolenditele. Kuusikus kihab elu!
Picea abies Vesiste lammimetsade põhiliik kuusk armastab niisket varjulist kasvukohta. Kuusepuu võib sirguda kuni 40 meetri kõrguseks ja kuni meetripaksuseks. Ta on metsade süngevõitu habetunud kuningas. Kuuse juurestik on pindmine, mistõttu puu vajub tormiga kergesti pikali. Vanades laantes ongi rohkesti lamapuid, mille kõdupuit on elutähtis paljudele organismidele. Kuusk on lindude laulu- ja pesapuu ning oravate, tihaste ja rähnide tähtis toidulaud. Kuusekäbide seemned on väärtuslikuks roaks: neid armastavad käbilinnud ja oravad, leet- ja kaelushiired.
Kuusekasv on kuuse kevadine ereroheline võrsetipp. Need nõtked nutid on mõnusa maitsega ja sisaldavad rohkesti C-vitamiini ning antioksüdante. Kuusekasvude kogumine ei kuulu igaüheõiguse alla, vaid selleks peab olema maaomaniku luba.
Kui kuuse otsas kikitavad kaunid punakaslillad emaskäbid, on kevad tulnud! Tõsi, isaskäbide kollane õietolm määrib kõik paigad…
Kuuse püstised emaskäbid puituvad kasvades ja käänduvad allapoole. Käbi on leidlik pakend: õlirikkad seemned püsivad soomuste varjus riknemata – kuni keegi need sealt välja nokib või närib.
Kuklased ehitavad oma pesa tihti kuuseokastest. Nad koguvad pessa ka kuusevaiku, mis aitab tõrjuda näiteks seenhaigusi.
Kuuse desinfitseerivate omadustega vaiku on kasutatud haavade raviks ja näritud nagu närimiskummi!
16 | Kuusemets
TROLLITALV
Trientalis europaea Kuuskede varjus vilgub maikuus väikseid valgeid tähti. Vaatepilt on imeline. Juba taimeteaduse alusepanijaid Carl von Linné ülistas laanelille lihtsat ilu. Inimsilma rõõmustav õis ei kõlba aga tolmeldajatele. Vaid üks väike liik sirelasi külastab vahel laanelille õit. Ilma tolmeldajateta ei arene seemneid, mistõttu laanelill ei levi peaaegu üldse suguliselt. Ta vallutab metsaalust oma võsundite abil: kui võsund katkeb, võrsub uus taim, vanemtaime täielik koopia. Taimed võivad paljuneda ka näiteks juurevõsude abil, sibulatega, mugulatega või eostega. Sugulise paljunemise korral seguneb kahe vanemtaime pärilikkusaine ja tekib mutatsioone. See parandab järglaste võimalusi ellu jääda ja kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Mutatsioonid, looduslik valik ja kohastumine on evolutsiooni põhitegurid.
Laanelill on soome keeles ka seitsentähti („seitsetäht“), kuna tal on seitse kroonlehte. Taimeriigis on seitse väga haruldane arv, kuna loodus pürgib alati sümmeetria poole.
Hepatica nobilis Sinilill on kevadise kuusiku ere värvilaik. Sinilille viljades ehk pähklikestes on õlirikas lise, mis meelitab sipelgaid. Pähklikesi usinalt pesakuhilasse kandes aitavad nad taimel levida. Üks sinilill võib oma pika eluea jooksul toota isegi kuni kümmekond tuhat sellist seemet.
Kuusemets | 17
Vaccinium myrtillus Mustikas on tõeline supertoit. See on meeldiva maitsega ja sisaldab vaid vähe happeid. Seda rohkem on temas kiudaineid, vitamiine ja flavonoide. Mustikad maitsevad ka loomadele. Karu kühveldab omale mustikaid suhu ja tema pikkade küünistega käpad töötavad seejuures nagu marjakombainid. Ka mägrad, rebased, hundid ja kährikud söövad mustikaid ega saa meie metsade kanalisedki ilma nendeta hakkama. Pisike leethiirgi maiustab mustika õitega. Enam kui pool marjasaagist kaob loomade kõhtudesse, inimene kogub vaid murdosa. Ükski mari ei lähe aga päris hukka: ülejäänu pudeneb maha, olles toiduks metsa mikroorganismidele. Küpsenud mustikaid võib korjata juulikuust kuni hilissügiseni välja. Saak on rikkalik, kui hilised öökülmad ei ole kahjustanud mustika külmaõrnu õisi ja varasuvel on olnud liikvel rohkesti tolmeldajaid.
Soome keeles tervamustikka („tõrvamustikas“) või voimustikka („võimustikas“) on üleni must ja läikiva pinnaga, ilma iseloomuliku pindmise vahakihita mustikamari.
Kimalane
Tolmeldajaputukad otsivad taimedest nektarit ja õietolmu. Seda tehes levitavad nad õietolmu tolmukatest emakasuudmetele, aidates nii kaasa taime saagikusele ja seemnerohkusele. Tolmeldajad teevad suure teene nii kogu loodusele kui ka inimesele sealhulgas! Kui kimalasi, mesilasi või muid surisejaid ei oleks, poleks meil näiteks puuvilju ega marju, šokolaadi, kohvi, rüpsiõli – või ka puuvillaseid rõivaid. Kliimamuutus, tõrjeainete kasutus ja keskkonnasaaste on kahandanud tolmeldajaputukate hulka. Tolmeldajate kadu mõjuks rängalt kogu ökosüsteemile. Tolmeldajaid saab õnneks aidata: istuta aeda kogu suve õitsevaid nektaririkkaid õistaimi. Riputa päiksepoolsele seinale putukahotell ja ära lõika maha kõiki kuivanud taimepuhmikuid – need on suurepärased väikeste metsmesilaste varjupaigad.