Taime mapi koos tamin e

Kui kevadi ne ta evas must ab r änd lind ude p arve dest , pist avad o ma ni nad l ume al t välja ka esi mes e d tai me d . Pajut ibud pai s uvad juba enne leh e pun ga de puh kemi s t. M ah l t õuse b ko hi nal puud ess e. Paise le he ere ko ll ased õ ien ut id pil le rkaar it avad sul anu d m a al. Hop s ti – kevad o n saabunud!

Le pa pikad r ippuvad isasurvad ilmuvad enne lehe pungade puhkemist. Kevadtuul kannab nende õietolmu em asõite sse, mis sügise ks kuivavad väike steks „käbide ks“. Ve el järgmise lgi kevade l variseb ne ist se emne id, mida sulavesi edas i kannab. „Mina olen e ssa!“ hõiskab paisele ht kraavipervel vahe l juba märtsikuus. Tal on kiire, se st kevade edenede s läheb aina r askem aks pälvida tolme ldajate tähele panu. Pais elehe õie pungad are nevad välja juba e elmise l sügise l. Tänu sell ele on ta valmis pistma nina maa s ee st väl ja kohe e sim este soojade kevadilmade ga.

MÄRT S APRILL

K aldavõsas valendavad pajukiisud on kindel kevade tunde märk. Õitsem ise ede ne des paisuvad nad puhevile ja hakkavad l evitama kollakat õietolmu. M is rõõm on tol me ldajatele nende varane puhkem ine! Pajuurvad on kim alastele tähtis kevadine toiduallikas. Kui üks urb sisaldab 200 õit, siis kui palju ne ktarit le idub ve el kogu võps ikus !

NÄHTAMATU LAPS. KEVADLAUL

1 0 | E sime se d k e v a d ek uu l uta jad

Sinilill on valmis õitse ma juba siis, kui maas leidub vee l lun d. Tema saladus on järgm ine : sinilille siidkar vased õie pungad aren evad välja juba eelmis el suvel.

Habr as kuldtäht (s oom e k käenries ka, käokarask) õitseb kevade l esime ste kägude saabudes – kiirustade s, enne kui muud taimed ta var ju jätavad. Juuni lõpuks on taim est alles vaid maa s ees olev s ibul, ootamas tulevast kevadet. Toome puu on varakevadine pruut, ke lle loor jad säravvalge d õisikud tõmbavad ligi om a uimastava lõhn aga. Kui kevad viibib, on e ttevaatlik ka toom ingas. Kui aga lõpuks soojaks läheb, puhke b ta üle ni õide.

Emade päeva paiku valendavad Lõuna-S oome me ts aalus ed ülastes t. N eed uhkeldavad om a õitega ajal, mil puud on vee l raagus e ga var ja oma le he stikuga metsaalust.

MAI JUU NI

Jänesekapsa le he d on igihaljad. Se e võimaldab tal fotosüntee sida aasta läbi, mis annab kevadel tore da edum aa. Nii hakkab taim õitse ma juba maikuu algus es. Õitse miseg a on kiire, kuni valgust ve el jagub. Varsti kasvavad teised alusmetsa taimed õr nukes est jänesekapsast kõrge maks ja jätavad ta oma var ju. Piibele ht ehk maikell uke õitse b varasuvel. Tal on hel evalged tugevalt lõhnavad kellukjad õie d. Piibele htede lõhn ja õite ümber sur isevad kimalas ed ann avad märku s ellest, et kevad on kohe vahe tumas suveks.

Nur menuku teaduslik nimi Primu la v eris täh endab „kevadel e simene“. K a tema soomekee lne nimi k e vätesi kka näitab, et se e kollane kaunitar õitseb varakult. N ur me nukk ongi tõeline priimus, salude haruldus, õitemere e sim ene.