IDANDID jatoidusvõrsed
SISUKORD
SEEMNETE IDANDAMINE JA VÕRSETE
IDANDAMINE, IDANDITE TOITEVÄÄRTUS JA RAVIOMADUSED
Taime seeme on kõige väiksem terviklik üksus, kuhu taim paigutab info enda kohta ning ümbritseb selle toitainete varuga, mille säilivus võib püsida aastaid ja aastakümneid. Soodsates kasvutingimustes muutuvad toitained ensüümide toimel kergesti lahustuvateks ning idule omastatavateks: algab seemnete idanemine ehk uue taime „imikuiga“.
Idanditest rääkides nimetatakse neid massiliselt valesti ehk siis idudeks. Teeme asja selgeks:
✾ Idu on seemne osa, millest areneb taim. Idu koosneb tulevase taime organite algetest (idujuur, iduvars, idulehed, idupung). Peale idu on seemnes tavaliselt ka sisetoitekude.
✾ Idand on arenema hakanud idu, mis toitub seemne varudest.
✾ Idulehed on taimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes arenevad ja valguse käes roheliseks muutuvad. Neid nimetatakse tõusmeteks, enamasti aga suupärasemalt võrseteks.
Idanemisega kaasnevad seemne varutoitainete biokeemilised muutused. Kui seeme puutub kokku veega, tärkavad temas elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained. Idandid sisaldavad suures kontsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine.
Idandamise käigus suureneb seemne vitamiinisisaldus ja vallanduvad mitmed biokeemilised protsessid. Näiteks tekib C vitamiin, mida kuivas seemnes peaaegu polegi. Oluliselt suureneb väärtuslike B rühma vitamiinide kogus. Vitamiini B 2 , mille vähesusest on tingitud muide ka inimese energiapuudus, tuleb juurde lausa 4 korda! Mitmekordistub E vitamiini sisaldus.
Idanemise ajal tekib selliseid aineid, mida kuivas seemnes enne pole ning mis hiljem taime kasvades kaovad. Selles peitubki idandite imeline vägi. Kirjanduse andmeil on suurim kogus väärtuslikke aineid idandeis 72tunnise idandamise järel, pärastpoole hakkab taim neid ise oma kasvuks tarvitama. Seepärast on hea idusid süüa 60–80 tunni jooksul idandamise algusest.
Nii et idusid tuleks tarvitada selle aja sees või panna kaanega suletud purgis harilikku külmikusse. Idandeid võib harilikus külmikus säilitada kuni 1,5 nädalat.
Idandite toiteväärtus on seemnete omast mitu korda kõrgem, sest toodetakse juurde ensüüme ehk fermente
ning hormoonide eelühendeid prohormoone ja vitamiine. Samuti lõhustuvad ja muutuvad selle protsessi käigus mitmed süsivesikud, rasvad ja proteiinid, mistõttu on meie organismil neid märksa kergem omastada. Idandid sisaldavad ka inimorganismi puhastavaid kiudaineid. Täisteraleib, kliid ja idandid on nagu organismi seedekulgla korstnapühkijad.
Noortes idandites on peidus tohutu fermentide energia, mistõttu peaks toiduks kasutama ainult värskeid ja termiliselt töötlemata idandeid. Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, on neid soovitatav tarbida mõõdukalt, mitte üle 2 sl päevas.
Mõningane puudus on aga see, et nitraatide sisaldus suureneb idandatud seemnetes esimese 3 päeva jooksul, seejärel see alaneb. Nitraatide sisalduse suurenemist aitab vähendada kõrgem temperatuur (kuni 25 °C), hea valgustus ja pikem idanemisperiood.
Jagan ka üht teaduslikult põhjendatud hoiatust, arvestades fakti, et linna kolinud inimene on paljuski võõrdunud loodusest ja selle mikroorganismidest. Kanada tervishoiuametnikud hoiatavad lapsi, nõrga immuunsüsteemiga inimesi, vanureid ja rasedaid värskete idandite söömise eest. Tervishoiuorganisatsioonid on teatanud, et ehkki idandeid nähakse enamasti tervisliku näksina, võivad need sisaldada ohtlikke baktereid. Eelkõige ohustavad idandite sööjaid salmonelloos ja kolibakter O157:H7, mis tekitab kõhuhädasid. Lapsed, eakad, rasedad ja nõrgenenud immuunsusega inimesed on nende bakterite suhtes eriti tundlikud ega tohiks
värskeid idandeid süüa. Samuti peaksid nad vältima küpsetatud idandite söömist, kui pole kindel, et need on täielikult läbi küpsenud.
Soolekepike ehk soolebakter ehk kolibakter ( Escherichia coli ) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soole kepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad Kvitamiini. Kolibakter on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107–108 mikroobirakku/g. Enamik kolibakteri tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid alatüüpe.
Salmonelloosi sümptomid ilmnevad enamasti 12–36 tundi pärast saastunud toidu söömist. Kolibakter O157:H7ga saastunud vee joomise järel ilmnevad nt iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine, palavik, kõhukrambid jt sümptomid 2–10 päeva pärast. Seega on väga tähtis õige idandamine (kvaliteetsed seemned, temperatuur, aeg jne). Poest ei või osta tarbimistähtaja ületanud idandeid.
Teisalt rõhutavad paljud toitumisspetsialistid just idandite tähtsust laste ja vanurite igapäevases toidus. Alates pooleteisest eluaastast võiksid idandid laste toidus olla aasta ringi, sest kasvava organismi vajadused on märksa suuremad kui täiskasvanul. Eriti vajalikud on idandid rakkude kasvuks. Kurnatud ja haiged lapsed paranevad idandeid süües rutem. Idanditel on tervendav mõju nina , kurgu , kopsu , naha ja nakkushaiguste korral. Nad aitavad tõrjuda külmetushaigusi ja kurgumandlite