Kasutatud kirjandus

tegevus siis, kui nad olid 10–26 aastat vanad. Lapsevanemad, kes minevikus ühegi uuringus käsitletud hobiga ei tegelenud, ei olnud neis valdkondades aktiivsed ka küsitlusele vastamise hetkel ning vastupidi. Suur osa hobidest saab alguse juba nooruspõlves ning sageli tegeletakse edasi nendesamade tegevustega, millega alustati noorena. Seega võib lapsevanemate huvitegevuste valikul näha teatavat järjepidevust. Täiskasvanueas leitakse uusi huvialasid vähem: kui täiskasvanul on mingi hobi, siis just midagi sellist, millega tehti algust juba nooruspõlves. See näitab noorena tehtavate valikute olulisust ka hilisemas elus ja täiskasvanueas. Seega, kui soovime aktiivsemaid, loomingulisemaid ja end erinevates eluvaldkondades teostavaid kodanikke, on üheks võimaluseks soodustada noorte osalemist noorsootöös ja huvitegevuses. Üldiselt hindavad lapsevanemad noorsootöös osalemist positiivselt. Noorsootööd ja laste osalemist erinevates huvitegevustes nähakse olulisena peamiselt laste heaolu perspektiivist. Vähem toodi esile laste huvitegevuses osalemise positiivset mõju lapsevanema enda vabale ajale ja elukorraldusele. Selle põhjuseks võib pidada näiteks seda, et laste huvitegevuses osalemine võib lapsevanematele tähendada lisakohustust, näiteks kui last on vaja kuskile sõidutada. Teisalt leidsid lapsevanemad, et juhendatud tegevustes osalemine annab vanemale teadmise, et laps on kindlates kätes ja tema arendamisega tegeletakse. Kõige enam leiavad lapsevanemad siiski, et noorsootöös osalemine on andnud lapsele meeldivaid kogemusi ja elamusi. Olulise aspektina toovad lapsevanemad välja, et noorsootöö on andnud uusi teadmisi ja oskusi, mis tulevad kasuks edaspidises elus, ning noorsootööga kaasneb mitmekülgne areng. Veidi vähem kui kolmveerand vastanud lapsevanematest leidis, et lapsed on noorsootöös osalemisega õppinud vastutustunnet, õppinud iseennast paremini tundma ja oskavad seetõttu nüüd teadlikumaid valikuid teha. Kõige vähem on noorsootööst olnud lapsevanemate hinnangul lastele abi töö leidmisel ning ettevõtlusega tegelemise ja edasiõppimisplaanide tekkimisel, kuid enamasti leitakse, et see ei ole ka noorsootöö eesmärk. Takistused, miks noored ei osale noorsootöös, võivad olla tingitud noorte endi motivatsiooni ja huvide puudumisest, kuid ka perekondlikest ja majanduslikest põhjustest. Vaid ligikaudu kuuendik (16%) lapsevanematest saab kinnitada, et nende majanduslik olukord võimaldab arvestada lapse kõiki soove. Kuid tuleb tõdeda, et vaatamata sellele, et lapsevanematel on väga erinevad võimalused oma laste noorsootöö ja huvitegevuse rahastamiseks, on siiski pea kõik lapsed vähemalt mõne noorsootöötegevusega seotud.

Kasutatud kirjandus

Bekkers, R. (2007). Intergenerational Transmission of Volunteering. Acta Sociologica. lk 50–99 Fletcher, A. C., Elder, G. H., Jr., & Mekos, D. (2000). Parental influences on adolescent involvement in community activities. − Journal of Research on Adolescence 10, lk 29–48. Huebner, A.J., Mancini, J.A. (2003). Shaping Structured Outof-School Time Use Among Youth: The Effects of Self, Family, and Friend Systems. − Journal of Youth and Adolescence, Vol. 32, No. 6, December 2003, lk 453–463 James, A., Prout, A. (1997). Constructing and reconstructing childhood: contemporary issues in the sociological study of childhood. Falmer Press. Simpkins, S. D., Ripke, M., Huston, A. C., Eccles, J. S. (2005). Predicting participation and outcomes in out-of-school activities: Similarities and differences across social ecologies. − New Directions for Youth Development (105), lk 51–69. Simpkins, S. D., Vest, A,, Price, C. (2011). Intergenerational Continuity and Discontinuity in Mexican-Origin Youths’ Participation in Organized Activities: Insights From Mixed-Methods’ − Journal Of Family Psychology, 25, 6, lk 814–824 Suvi, H. (2009). Lapse subjektsuse ja objektsuse esitamine ajakirjanduses Postimehe näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Talur, P. (2011) Noorsootöö roll noorte tööhõivevalmiduse kujunemisel. − Poliitikauuringute Keskus Praxis (toim.) Noorteiseire aastaraamat 2010: noored ja tööturg. Grolnick, W. S., Pomerantz, E. M. (2009). Issues and challenges in studying parental control: Toward a new conceptualization. − Child Development Perspectives, 3, lk 165–170.