5.7. Takistused noorsootöös osalemisele

5.7. Takistused noorsootöös osalemisele

Põhjused, miks noored ei osale noorsootöös, võivad olla väga erinevad. Takistused võivad olla seotud nii noorte endi motivatsiooni ja huvidega, perekondlike ja majanduslike võimalustega, aga ka huvitegevuse kvaliteedi, sisu ja kättesaadavusega noore kodukohas. Kuigi teatud osa huvitegevusi on tõenäoliselt noortele tasuta – näiteks koolide juures pakutavad ringid –, mis võimaldab kõigil noortel mingil määral noorsootöös osaleda, siis valikuvabadust piirab see, et osa hobisid ja laagreid on tasulised. Palusime lapsevanematel hinnata, kas nende majanduslik olukord võimaldab tagada, et laps saab osaleda noortele mõeldud juhendatud tegevustes vastavalt enda soovile (vt joonis 10). Vaid üsna väike osa vanemaid (16%) saab kinnitada, et neil on võimalik arvestada kõiki lapse soove. Ülejäänud peavad majandusliku olukorra tõttu suuremal või vähemal määral lapse huvitegevust ja noorsootöös osalemist piirama. Neid, kes ei saa lapse osalemist tasulistes tegevustes üldse toetada, on siiski üsna vähe (8%). Kulutused lapse juhendatud tegevustele varieeruvad erinevate perekondade lõikes märkimisväärselt (vt joonis 11). Pisut üle veerandi lapsevanematest (27%) kulutab lapse huvitegevusele kuni 20 eurot kuus, pea pooled lapsevanemad hindavad kulutusi ühes kuus 20–60 eurole. Sellest enam kulutavaid lapsevanemaid on uuringus osalejate hulgas kokku ligikaudu 15%, sealjuures üle 100 eurole hindab kulutusi 4% vastajatest. Haridustasemeti erinevad summad aga märkimisväärselt: mida kõrgem on vastaja haridustase, seda rohkem kulutab ta lapse juhendatud tegevustes osalemisele. Kulutused on erinevad ka piirkonniti: keskmiselt kõige

Joonis 10. Kas teie perekonna majanduslik olukord võimaldab tagada osalemise noortele mõeldud juhendatud tegevustes vastavalt lapse soovile? (N=1215)

Joonis 11. Kui suure summa ühes kuus kulutate keskmiselt ühe lapse kohta selleks, et ta saaks osaleda noortele mõeldud juhendatud tegevustes? (% vastajatest. N=1215)

Joonis 12. Erinevates piirkondades elavate perekondade kulutused juhendatud noorsootööle, % vastajatest

rohkem kulutavad lapse kohta vanemad Tallinnas, kõige vähem Narvas (vt joonis 12). Suur osa vanemaid ei oska aga öelda, kui palju raha laste huvitegevusele kulub. Kuigi vanemad hindavad erinevalt seda, kas nad saavad võimaldada oma lapsele kõiki juhendatud noorsootöötegevusi, mida laps sooviks, ei tähenda see veel, et see oleks otseselt seotud sellega, kui palju ja millistes tegevustes lapsed tegelikult osalevad. Ainult kahe tegevuse puhul on märgata statistiliselt olulist erinevust. Noortelaagrites ja huvitegevuses osaleb tõesti väiksem osa nendest lastest, kelle vanemad tunnistavad, et nad ei saa üldse toetada laste osalemist tasulistes tegevustes (vt joonis 13). Samuti osalevad just noortelaagris ja huvitegevuses vähem need, kelle vanemad kulutavad juhendatud huvitegevusele väiksema summa. Teisisõnu võib ehk öelda, et need kaks noorsootööliiki on sellised, milles osalemise aktiivsus on kõige rohkem seotud rahaliste võimaluste ja kulutustega. Ülejäänud loetletud noorsootöötegevustes osalevad lapsed vanemate hinnangute kohaselt oluliselt vähem. Võimalik, et tegu on sellise noorsootööga, millega tegelemisel on muid rahalistest võimalustest olulisemaid piiranguid, näiteks kättesaadavus lapse kodupiirkonnas. Kuigi nende lapsevanemate käest, kelle lapsed ei olnud seotud ühegi noorsootööliigiga, küsiti ka, mis on selle peamised takistused ja põhjused, ei võimalda käesolev uuring kahjuks teha järeldusi selle kohta, millised on Eesti noorte peamised mitteosalemise põhjused. Kuna üldiselt on Eesti noored aktiivsed ning nii täiskasvanute kui noorte küsitlus näitas, et vaid ligikaudu 4% noortest ei osale üheski tegevuses, osaleski küsitluses vaid pisut üle 50 lapsevanema, kelle laps ei osalenud üheski tegevuses. Selline hulk lapsevanemaid on aga liiga väike, et teha järeldusi kõigi Eesti laste ja lapsevanemate noorsootöös osalemise takistuste