5.3. Lapsevanemate aktiivsuse seos lapse aktiivsusega

ja maakonnakeskustes 79%. See võib olla märk huvitegevuse harrastamisvõimalustest, sealhulgas erinevusest eesti- ja venekeelsete huviringide kättesaadavuse, kuid ka elutempode ja -korralduse vahel. See, kui palju hobisid oli lapsevanematel minevikus ja kui palju praegu, on omavahel tugevalt seotud. Suurem osa nendest, kes minevikus ühegi loetletud huvitegevusega ei tegelenud, ei olnud seda teinud ka viimase aasta jooksul (84%). See tähendab, et vaid veerand nendest, kes noorena huvitegevuses ei osalenud, oli leidnud hobi või huvitegevuse hilisemal ajal. Teisalt näeme, et kui inimene oli kooli ajal huvitegevuses tegev, kandus tema aktiivsus edasi ka täiskasvanupõlve: 75% nendest, kes tegeles kooli ajal vähemalt ühe nimetatud vabaajategevusega, tegi seda ka küsitlusele vastamise hetkel. Teisisõnu võimaldab kooliaegne aktiivsus mõnevõrra ennustada seda, kas huvitegevusega tegeletakse ka tulevikus, täiskasvanueas. Siiski muutub juhendatud vabaajategevuste sisu täiskasvanuikka jõudmisel suuresti. Kui nooruses domineerisid sport, laulmine ja tantsimine, siis vanemas eas on spordi kõrval kõige tavapärasemaks tegevuseks käsitöö ja meisterdamine, kuid samuti matkamine ning loodusringid. Laulmine ning tantsimine on jäänud vaid väikese osa vastajate huvialaks, mis võib olla tingitud tõsiasjast, et tegu on selliste tegevustega, mida peamiselt korraldatakse koolide juures, mistõttu vähenevad sellised võimalused pärast kooli lõpetamist. Näiteks vaid veerand nooruses kunstiga tegelenutest ja 13% (koori)laulu harrastanutest jätkas seda ka praegu. Siiski on inimeste tegevustes märgata teatavat järjepidevust. Kui lapsevanem täiskasvanuna mingi asjaga tegeleb, oli see hobi tal suure tõenäosusega juba nooruses. Näiteks viimase aasta jooksul kunsti ja joonistamist harrastanutest oli 74% sellega tegelenud juba kooli ajal ja vaid veerand kunstiharrastajatest oli hobiga alustanud pärast 26. eluaastat. Sarnast trendi näeme ka käsitöö, muusika, spordi ja suure osa teiste harrastuste puhul. Erandiks on filmide ja fotograafiaga ning tehnikaga tegelemine: 77% täiskasvanutest, kes nende hobidega tegeles, polnud seda noorena teinud. See võib olla tingitud tehnika arengust ning tehnika kättesaadavuse olulisest paranemisest. Trendid on samasugused ka siis, kui vaadata vaid üle 40-aastaseid lapsevanemaid, kelle koolipõlvest juba rohkem aastaid möödas kui noorematel emadel-isadel. Seega on noorena tehtud valikutel oluline roll täiskasvanuea vabaajategevuste kujundamisel: täiskasvanueas alustatakse uute hobidega vähem, pigem jätkatakse tegevusi, millega tehti algust juba nooruspõlves. Lapsevanemate aktiivsust näitab osalemine mingisuguse organisatsiooni tegevuse kavandamisel või korraldamisel. Selgub, et 26,6% on viimase aasta jooksul osalenud kas erialaliidu, ametiühingu, poliitilise erakonna, mittetulundusühingu või mõne muu organisatsiooni tegevuse korraldamises. Kõige rohkem osaleti mittetulundusühingute töös (13%).

5.3. Lapsevanemate aktiivsuse seos lapse aktiivsusega

Järgnevalt vaatleme, kuivõrd on omavahel seotud lapsevanemate huvitegevus ja laste osalemine noorsootöös. Laste noorsootöös osalemise kohta koguti infot lapsevanematelt, kes pidid teada andma, kas nende lapsed on viimase kolme aasta jooksul osalenud huvitegevuses, noortekeskustes, noorteühingutes, noorteprojektides või -laagrites, õpilasmalevas, vabatahtlikus tegevuses või teavitamis- ja nõustamistöös. 4% vanematest ütles, et nende laps ei ole osalenud üheski nimetatud noorsootöötegevuses, ühes nimetatutest osales 21%, kahes 27%, kolmes 22% ja neljas või enamas 25% lastest. Kui vaadata, millised nimetatud tegevustest on lapsevanemate sõnade järgi kõige rohkem levinud, siis näeme, et 90% lapsevanematest nimetab huvitegevust, pooled noortelaagreid, 44% noortekeskusi ja 24% vabatahtlikku tegevust. Ülejäänud asjadega tegelemist raporteerisid lapsevanemad vähem.