Kokkuvõte

Joonis 13. Erinevate majanduslike võimalustega peredest pärit laste osalemine erinevat tüüpi noorsootöös (tärnid viitavad olulistele erinevustele)

kohta. Võib küll märkida, et need vähesed lapsevanemad mainisid oma laste mitteosalemise põhjustena suurt koormust koolis, asjaolu, et huvitegevused toimuvad kodust eemal, liiga suurt osalustasu ja -kulusid. Mõne korra märgiti ka, et noorel ei ole organiseeritud tegevuse vastu huvi ning et sõbrad tegelevad muude asjadega, mistõttu eelistavad noored samuti muid asju teha.

Kokkuvõte

Uuring kinnitab, et lapsevanemate kogemused ja hinnangud on oluliselt seotud sellega, kuivõrd noored osalevad noorsootöös. Ühelt poolt näeme, et aktiivsemate lapsevanemate peredest pärit lapsed on ka ise aktiivsemad. Kui lapsevanem ise on viimase aasta jooksul olnud tegev mõnes juhendatud vabaajategevuses, on suurema tõenäosusega noorsootöös aktiivsem ka tema laps. Juhtudel, kus lapsevanem ei olnud viimase aasta jooksul tegelenud ühegi huvitegevusega, ei olnud sageli ka laps üheski noortele mõeldud juhendatud tegevuses osalenud ning ka vastupidi: kui lapsevanem tegeles kas või ühe huvitegevusega, osales ka laps suuremas hulgas noorsootöötegevustes. Kui lapsevanem oli aktiivne mõne organisatsiooni (nt mittetulundusühingu) töö korraldamisel, oli ka tema laps aktiivsem ning oluliselt suurema tõenäosusega noorteprojektide ja vabatahtliku tegevusega seotud. Teisalt on olulised lapsevanemate hinnangud sellele, kui palju võiks laps noorsootöös osaleda. Kui vanem on seda meelt, et laps peaks juhendatud tegevustes ja organisatsioonides osalema võimalikult palju, on ka tema laps aktiivsem. Kui vanem on seisukohal, et laps saab osaleda vaid nii palju, kui õppimise kõrvalt aega jääb, on ka lapse osalus sellistes tegevustes pisut madalam. Selline tulemus viitab asjaolule, et noored on oma vanemate hoiakutest ja eelistustest tõenäoliselt mõjutatud, kui nad seda ise ka ei tunneta. Enam kui pooled lapsevanematest arvasid, et laste jaoks on olulisem tegevus õppimine ning huvitegevus ei tohiks õppimist segada. Teisalt oli enam kui kolmandik vanemaid seisukohal, et tegevustes ja organisatsioonides osalemise aktiivsuse üle tuleks lasta otsustada eelkõige lapsel endal. Sealjuures ilmnes rahvuslik erinevus: eesti rahvusest perekondades rõhutatakse rohkem õppimise olulisust, mitte-eesti perekondades antakse aga vastutus ja otsustusõigus juhendatud huvitegevuses osalemises sagedamini lapsele endale. Uuring näitab, et lapsevanemate osalemine huvitegevuses täiskasvanueas on seotud sellega, milline oli nende huvi-