5.1. Millised lapsevanemad uuringus osalesid?

laste ajakasutusele väljendub ka kaudsemalt. Näiteks on madala sissetulekutega perekondades laste kanda rohkem majapidamistöid ja teiste laste hoidmise ülesandeid, mistõttu on nende vabalt kasutatava aja hulk piiratum (Simpkins 2005). Uuringud on ka näidanud, et paremas majanduslikus olukorras perede lapsed on uute tegevuste proovimisele avatumad (Huebner ja Mancini 2003). Neil põhjustel on laste noorsootöös osalemise mõistmiseks oluline näha ka seda, milline on noorsootöö lapsevanemate vaatenurgast. Kuna lapse vanemad ja kodused võimalused mängivad olulist rolli lapse võimaluste kujunemisel, on käesoleva artikli eesmärk anda ülevaade eesti lapsevanemate ootustest ja nende suhtumisest noorsootöösse. Järgnev peatükk annab esmalt ülevaate sellest, millised lapsevanemad uuringus osalesid. Seejärel vaatame, milline oli nende huvitegevus nooruspõlves ja praegu ning kuidas on see seotud lapse osalemisega noorsootöös. Anname ülevaate lapsevanemate ootustest – mida võiks noorsootöö vanemate hinnangul anda neile endile, mida lapsele. Lõpetuseks käsitleme aspekte, mis lapsevanemate hinnangul takistavad laste osalemist noorsootöös.

5.1. Millised lapsevanemad uuringus osalesid?

Lapsevanemate hinnangud noorsootööle koguti ankeetküsitlusega, mis viidi läbi samade koolide laste vanemate hulgas, kus korraldati ka laste küsitlus. Kokku täitis ankeedi 1634 lapsevanemat, kellest suurem osa olid emad ning 161 ehk ligikaudu 10% isad. Lapsevanemate keskmine vanus oli 38,9 aastat ning suurem osa neist olid palgatöötajad (57%). Õppijaid ja ettevõtjaid oli vastanud lapsevanemate hulgas suhteliselt vähe – vaid 96 õppis, kuid nendest 71% töötas samal ajal ning 12% tegeles ettevõtlusega. Kõige rohkem vastajaid töötas haridus- ja teadusvaldkonnas (23%), kaubanduses (16%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vallas (11%). Suur osa lapsevanemaid jättis oma sotsiaalmajandusliku staatuse täpsustamata. Leibkonna keskmine kogusissetulek perekonnaliikme kohta kuus viimase aasta jooksul oli 550 eurot (samas jättis 484 lapsevanemat sissetulekuandmed esitamata). Küsitluses osalenud lapsevanemad olid suhteliselt kõrgelt haritud – kõrghariduse oli omandanud 48%, ligi 34% oli omandanud kutsehariduse, keskeri- või tehnikumihariduse. Keskharidusega vastajaid oli 13% ning põhiharidusega 5%. Vastajaid oli üle terve Eesti, kuid kõige rohkem Harju maakonnast (36%), sealhulgas Tallinnast (27%), ning IdaVirumaalt (13%) ja Tartumaalt (19%), sealhulgas Tartust (16,5%). Aktiivselt osalesid küsitluses maapiirkondades elavate laste vanemad – veerand ehk 25,3% vastajatest märkis, et nad elavad maal. 55,6% vastajatest määratles end rahvuselt eestlasena, ligi 20% venelasena ja 4% nimetas end muu rahvuse esindajaks. Lisaks jättis 446 vastajat (27%) oma rahvuse märkimata ning pisut üle 5% oli märkinud mitu rahvust. Küsitud oli lisaks ka seda, mis on vastaja elukaaslase või partneri rahvus. Kokku võib öelda, et ligi 72% vastanud peredest oli kahest eestlasest koosnevad pered, 21,3% mitte-eestlastest koosnevad pered ning 7% olid segapered. Kuna piisavalt häid andmeid kõigi 7–26-aastaste Eesti laste vanemate sotsiaaldemograafiliste tunnuste kohta ei ole saadaval, ei olnud võimalik andmeid kaaluda. Seetõttu ei ole teada, kui hästi vastab osalenute profiil kõigi ülejäänud 7–26-aastaste Eesti laste ja noorte vanemate profiilile. Sellest tulenevalt ei ole ka teada, mil määral esindavad vastanud ülejäänud lapsevanemate vaateid ja kogemusi. Kindlasti tuleb tulemuste tõlgendamisel arvestada sellega, et tegu on keskmisest kõrgemalt haritud lapsevanemate hoiakute, kogemuste ja arvamustega.